Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

LISA 1 „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ märkustega arvestamise tabel Viide Parendusettepanek Selgitused Arvestamin e või mitte Kultuuriministeerium Eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata määrust Starditoetusi alustavatele ettevõtjatele on Meid huvitab viimane Ei arvesta ettevõtjale, kes on varem saanud toetust viidatud perioodil antud ka teistest kolmeaastane periood, et ei tekiks väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi meetmetest, mistõttu palume nimetatud võimalust kasutada topelt 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel. kitsendust täpsustada ning viia eelnõu ja finantseerimist, sellest ka see Seletuskirjas öeldakse, et starditoetust ei anta seletuskiri kooskõlla. konkreetne valik ja viide. ettevõtjale, kes on varem saanud starditoetust perioodil 2014–2020 ehk piirang seotakse Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 Me ei pea „ettevõtja“ asemel perioodiga. lõige 1 annab termini „alustav ettevõtja“, läbivalt kasutama „alustav mida tuleks läbivalt kasutada. Mitmes ettevõtja“. sättes kasutatakse terminit „ettevõtja“ Taotleja peab olema „alustav ettevõtja“ § 3 lg 1 tähenduses. Määruse tekstis peabki olema mõnes kohas „ettevõtja“. On arusaadav, kus mõeldakse „alustava ettevõtja“ nõuetele vastava taotlejat. Eelnõu § 1 lõikes 7 on toodud loetelu, mis Seletuskirjas ei ole avatud EMTAK 2008 Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi Ei arvesta välistab starditoetuse andmise Euroopa alusel tehtud välistuste põhjendusi. ja nõukogu määruse (EL) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) Palume need lisada 2021/1058, mis käsitleb Euroopa 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisuste ja Eesti 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 majanduse tegevusalade klassifikaatoris lõikes 1 määratletust. Seletuskirjas (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkondade on see osa käsitletud punktis 1. projektidele. Sissejuhatus Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on alustav ettevõtja Palume täpsustada, kas mõeldakse Eesti Arvestatud äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte äriregistrisse kandmist varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. Eelnõu § 3 lõige 5 annab tegevusvaldkonna Eelnõus toodud sõnastuse ja seletuskirjas Siin peame silmas ettevõtja suurima Arvestatud termini ning sätestab, et see on valdkond, milles toodu põhjal ei ole võimalik üheselt aru osatähtsusega tegevusala ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks saada, kuidas määratletakse näiteks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristikute sellise ettevõtja tegevusvaldkonda, mis järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab tegutseb mitmel tegevusalal. Palume seda kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga täpsustada. numbriliselt ja sisuliselt. Palume sõnastada §-s 4 toodud toetuse andmise Arvestatud eesmärk selliselt, et see ei oleks toetamine Teeme ettepaneku avada seletuskirjas täpsemalt Palume seletuskirjas selgitada, mida on Sõnastust täpsustatud. Arvestatud eelnõu §-s 6 nimetatud maakondlike sellega mõeldud. Lisaks juhime arenduskeskuste (MAK-id) roll ja vastutus ning tähelepanu, et viidatud paragrahvis selgitada, kes kannab nende kulud. Eelnõu sätestatakse, et edaspidi kasutatakse kohaselt pakuvad nad riigi, Euroopa Liidu ja lühendit „MAK“, kuid mitmes sättes on kohalike partnerite toetusel teenuseid. kasutusel termin „eelnõustamise elluviija“ Kui eelnõustamise elluviija on MAK, siis palume terminite kasutust läbivalt ühtlustada Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on eelnõu raames Sõna „toiming“ kasutatakse üldjuhul Sõnastust täpsustatud. Arvestatud toetatavaks tegevuseks ettevõtlusega ettevõtte asutamise, registreerimise ja Nt „Toetatav tegevus on alustamiseks vajalike toimingute tegemine. sarnaste tegevuste puhul. Palume kaaluda ettevõtlusega alustamiseks vajalike sõnastuse muutmist nii, et see väljendaks toimingute ja tegevuste elluviimine. pigem ettevõtluse alustamisega kaasnevaid arendus- jm tegevusi Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on enne taotluse Juhime tähelepanu, et kontrolli eelnõu § Ei saa kommentaarist aru. Ei arvesta esitamist eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse Eelnõustamisel saadavat hinnangut nõuetele vastav ettevõtja kohustatud läbima kohta tavapäraselt enne taotluse esitamist on vaja taotluse esitamiseks. MAK-i korraldatud eelnõustamise. ei tehta. Palume täpsustada, kes seda hindab ja millal Eelnõu § 12 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et Juhime tähelepanu, et taotluse esitamisele Ei saa kommentaarist aru Ei arvesta taotleja müügitulu peab olema taotluse esitamise eelnev majandusaasta on eelmisele majandusaastale eelnenud majandusaastal 40 majandusaastale eelnev ehk üle-eelmine 000 eurot või väiksem. majandusaasta Rahandusministeerium Eelnõu § 1 lg 1 ja seletuskiri lk 1: palume (korrektne on: erieesmärk (a)(iii) Arvestatud eelnõusse lisada tagasi erieesmärgi number „VKEde kestliku majanduskasvu ja (a)(iii) ja seletuskirjas erieesmärgi number konkurentsivõime tõhustamine ning parandada (korrektne on: erieesmärk (a)(iii) VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas „VKEde kestliku majanduskasvu ja tootlike investeeringute kaudu“). konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“). Eelnõu § 4 lg 2 p 2: nimetatud väljundnäitaja väljundnäitaja korrektne nimetus on Arvestatud korrektne nimetus on „Toetustega toetatavad „Toetustega toetatavad ettevõtjad“. ettevõtjad“. Näitaja nimetus tuleb parandada Näitaja nimetus tuleb parandada Eelnõu § 17 lg 5: lõikesse tuleb lisada viide „Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid Arvestatud ühendmääruse §-le 7, nt kujul: lähtuvad ühendmääruse §-st 7 ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:“. Eelnõu § 18 lg 2 sissejuhatav lause: palume Viide on vajalik, kuna ühendmääruse § 8 Me ei korda viiteid Mitte lisada viite ühendmääruse § 8 lõikele 4, nt lg 4 punkti 6 kohaselt tuleb otsuses ühendmäärusele, eelnõu § 1 lg 5 arvestada järgmises sõnastuses „Taotluse rahuldamise märkida ka „teave riigiabi või vähese järgi kohaldub ühendmäärus otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 tähtsusega abi kohta“, millega on täidetud eelnõus toodud erisustega. lõikes 4 sätestatule ….“ konkurentsiseaduse § 33 lõikes 44 sätestatud nõue („Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 või (EL) nr 360/2012 artikli 2 tähenduses, välja arvatud  maksualase abi puhul, kui abi andmise otsust ei tehta“). Alternatiivina võib lisada eelnõu § 18 lõikesse 2 eraldi punkti nt sellises sõnastuses: „asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi.“ Seletuskiri lk 4 (selgitus eelnõu § 2 kohta): Nimelt on alates 25.10.2023 komisjoni Arvestatud selgituses on kirjeldatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel määruse (EL) nr 1407/2013 artikkel 1 lõikes 1 välistatud vähese tähtsusega abi andmine sätestatud juhtusid, mil abi ei anta. vaid ettevõtjatele, kes tegelevad Alates 25.10.2023 hakkasid kehtima komisjoni kalapüügi- ja vesiviljelustoodete määruse (EL) nr 1407/2013 muudatused, sh esmatootmisega, kuid lubatud on anda muudeti määruse artikkel 1 lõiget 1 (vt vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja komisjoni määrus (EL) 2023/2391), mistõttu vesiviljelustoodete töötlemiseks ja tuleks ka seletuskirjas täpsustada artikkel 1 lõige turustamiseks 1 punkti a teksti ning lisada uus punkt aa. Seletuskirja tabelites 1 ja 2 on esitatud väljund- Palume tabeli all olevas lõigus selgitada, Lihtsuse mõttes kustutame viidatud Arvestatud ja tulemusnäitajate sihttasemed, mida millised sihttaseme seadmise eeldused on lõigu rakenduskava koostamise ajal Majandus- ja muutunud, et rakenduskava sihttaset Kommunikatsiooniministeerium prognoosis eeldatavasti ei saavutata (kas eelarve saavutada. Tabelite all olevast infost võib võrreldes algselt kavandatuga on järeldada, et algset sihttaset ei ole võimalik väiksem, toetuse osakaal on suurem vm). saavutada ning uus prognoos on pea poole Sihttaseme seadmise algne kalkulatsioon väiksem ehk starditoetust saab 219 ettevõtjat ja eeldused on kirjeldatud näitajate algselt planeeritud 420 asemel. metoodikas. Palume ühtlasi lisada seletuskirja info, kui paljude ettevõtjate projektide eelduste kohaselt lõppevad aastal 2024 ehk kui suures mahus on realistlik 2024. a vahetase saavutada. Seletuskirjas on eelarve numbrites vastuolu. Palume lisada lk 7 lausesse juurde ka Lihtsuse mõttes kustutame viidatud Arvestatud Seletuskirjas lk 2 on õigesti välja toodud ERF, riikliku kaasfinantseerimise summa ja lõigu RKF ja OF summad. Seletuskirja lk 7 tabeli 2 sellega ka arvestada projektide arvu järel on aga lause „Starditoetuse kalkuleerimisel. Palume vaadata struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. kommentaari koos punktis 6 toodud Arvestades, et projekti kohta on toetuse suurus kommentaariga. 20 000 eurot, on võimalik rahastada plaanitud 420 projekti asemel 219 projekti.“ Siin on kalkuleerimisel arvestatud vaid ERF osaga (summa on õige), aga toetus sisaldab ka 10% riiklikku kaasfinantseerimist summas 626 428 eurot, ehk selle tehte tulemus peaks olema 250 projekti. Perioodi 2021–2027 näitajate metoodika See tähendab, et näitajat ei ole võimalik Arvestatud kohaselt analüüsib tulemusnäitaja „Uued raporteerida lõpparuandes, vaid ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ andmeid tulemusnäitaja andmed lisab projekti lõppemise järgselt rakendusüksus ning rakendusüksus SFOS projekti andmetesse sellega ei kaasne täiendavat andmete esitamise pärast projekti lõppemist järelaruandega koormust toetuse saajale. Metoodika näeb ette, võttes aluseks projekti lõppemisele et näitajasse raporteeritakse toetust saanud uusi järgneva majandusaasta andmed. ettevõtjaid, kes tegutsevad turul veel vähemalt Seletuskirjas lk 7 tabelis 2 üks aasta pärast väljundi saavutamist. „Rakenduskava tulemusnäitajad“ tuleb täpsustada mõõtmissagedust. Samuti tuleb seletuskirja lisada info, et näitaja andmeid analüüsib rakendusüksus. Seletuskiri lk 7 lõik 4: sõna „mõõdetakse“ tuleb Arvestatud asendada sõnaga „hinnatakse“ („Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke mõõdetakse hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega). Seletuskiri lk 10 lõik 1: lõigus viidatakse lisale Palume kontrollida, kumb viide on Lisandub lisana 1 Kooskõlastamise Arvestatud 4, kuid kooskõlastamiseks esitatud korrektne. tagasiside tabel dokumentides on kaasas lisa 3. Seletuskiri lk 12 lõik 6: palume kontrollida Parandus õige Arvestatud viidet lõikele 4, eelnõus on valikukriteeriumid sätestatud lõikes 5. Seletuskiri „4. Määruse mõjud“: 1. lauses tuleb Korrektne lause on: Arvestatud asendada sõna „prioriteet“ sõnaga „Ühtekuuluvuspoliitika fondide „poliitikaeesmärk“ õiges käändes, samuti lisada rakenduskava 2021–2027 juurde poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi number. poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. EISi parendusettepanek Määruse eelnõus § 17 ei ole viidet, et Viited on lisatud Arvestatud valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Seletuskirjas on viide olemas, aga määruses seda ei ole. Riigi Tugiteenuste Keskus Palun parandada tekst § 2 lõikes (3) "Taotlejale VTA määruse kohaselt antud Nõus Arvestatud, abi koos käesoleva määruse raames tulenevalt antava abiga ei tohi jooksva 01.01.2024 majandusaasta ja kahe eelnenud uue VTA majandusaasta jooksul kokku ületada 200 määruse 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse jõustumises VTA määruse artiklis 5 sätestatud t, on ka eesmärkideks antava vähese tähtsusega VTA abi kumuleerimisreegleid." maksimaal ne summa  muudetud. Lisada Eelnõu § 8 lõppu lause "ühikuhinna Arvestatud alusel". Täpsustada Eelnõu § 10 lg 1 sõnastust näiteks "Ühikuhind projekti kohta on 25 000€, Lisasin täiendava kommentaari Arvestatud järgnevalt: millest toetuse summa on 20 000€". seletuskirja Muidu ei tule kusagilt TATist välja, kui suur ühikuhind on, kuid TATis tuleb ka ühikuhinna suurus välja tuua. Ühikuhind on kogu abikõlblike kulude kohta, mitte ainult toetuse osa kohta. Palun sätestada eelnõu §-s 15 puuduste EIS määrab mõistliku tähtaja. Arvestatud kõrvaldamise tähtaeg, sest ühendmääruse § 6 lg 2 ei näe ette tähtaega. Soovitame lisada § 23 juurde otseviite „Toetuse saaja on kohustatud täitma Me toome TAT-s välja ainult need Ei arvesta määrusele, et oleks vähem vigu: teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi kohustused, mida ei ole Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 ühendmääruses. „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja Teavitamise kohustus on siseturvalisuspoliitika fondide vahendite ühendmääruse § 10 lg 1 p 13. andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. Palun eelnõu seletuskirjas valikukriteeriumite Rakendusüksus kooskõlastab Osaliselt sisu rohkem avada. See võimaldab sihtrühmal valikumetoodika arvestatud varakult teada saada, mida toetuse saamiseks rakendusasutusega ja tehakse hinnatakse ja samuti aitab see selgemalt tagada, kättesaadavaks rakendusüksuse et hiljem koostatud metoodika vastab eelnõu veebilehel enne taotlemise avamist, nõuetele. mille kaudu on võimalik saada valikukriteeriumitest paremini aru. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. vähendada toetuse korras taotlejalt Kuni kolme aasta vanuste ettevõtete Ei arvesta nõutavat müügitulu 40 000 eurost määra 20 000 müügitulu võib varieeruda väga euroni, sest tegemist on alustavate ettevõtjatega, suurel määral ning 40 tuh eur on kes ei või olla vanemad kui 3 aastat; piisavalt väike nõue, et toetust  taotleda. 2. leevendada nõuet juba olemasoleva See on vajalik, sest me võimaldame Ei arvesta müügitulu määramise perioodi osas: kas taotluse esitada kuni 36 kuu eelmisel majandusaastal või taotluse esitamise vanustel ettevõtetel aastal; mitte nõuda mõlema tingimuse üheaegset täitmist, sest vastasel juhul kuhjuvad taotlused aasta teise poolde ja menetlusaeg võib olla ebapiisav; 3. mitte kehtestada Harjumaa (s.h Tallinna) ja Arvestades toetuse mahtu on soov Ei arvesta Tartu linnapiirkonna ettevõtjatele kõrgemat teise soodustad piirangutest väljapoole aasta müügitulu nõuet 80 000 eurot, mis ei ole jäävate ettevõtjate tegevuse põhjendatud. Nii nagu korra eelnõus lisatud aktiivsust. müügitulu statistikas ei ole välja toodud eraldi näit Tallinna starditoetust saanud ettevõtete müügitulu, kui ka võttes arvesse lisas toodud Harjumaa ettevõtete müügitulu: • müügitulu keskmine oli ettevõtetel esimesel aastal neljandal kohal Jõgeva ja Järva ja Pärnumaa järel; • müügitulu teise aasta keskmine oli kolmandal kohal; • müügitulu kolmanda aasta keskmine oli kaheksandal kohal. 4. jätta välja müügikäibe kasvu nõude Toetuse vähendamist ei ole Ei arvesta mittetäitmisel sanktsioonid: vähendada toetust võimaldatud. Kui tingimused 25%. See ei ole Tallinna linnapiirkonnast pärit jäävad täitamata, siis küsitakse toetust taotlevate alustavate ettevõtete suhtes kogu toetus tagasi. proportsionaalne. Arvestades muutuvaid majandusolusid, ei ole õiglane karistada toetuse vähendamisega alustavat ettevõtjat, kelle käive võis väheneda temast mitteolenevatel põhjustel; 5. müügikäibe nõude mittetäitmise tõttu Toetuse vähendamist ei ole Ei arvesta vähenenud starditoetus Tallinna linnapiirkonna võimaldatud. Kui tingimused ettevõtetele ei ole õiglane, võttes arvesse tehtud jäävad täitamata, siis küsitakse kulusid ettevõtlusega alustamiseks, sest kogu toetus tagasi. töökohtade loomine (keskmine töötasu, ruumide rent) võib olla Tallinnas kallim kui mujal Eestis. Lisaks on Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse Arvestades toetuse mahtu on soov Ei arvesta arengu osakonna poolt esitatud järgmine soodustad ettevõtjate tegevuse ettepanek. Kuigi Tallinna ja Tartu aktiivsust. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad on mõlemad Eestile olulised linnapiirkonna ettevõtjatel on majanduskeskused, on nende vahel siiski suured toetuse rakendamise nõuded majanduslikud ja demograafilised erinevused. kõrgemad kui teistes Eesti Näiteks mõlema linnapiirkonna SKP % Eesti piirkondades, mis ei pärsi keskmisest (1,5x vahe), kahe linna ettevõtete ettevõtlusaktiivsust. sünnimäär (5,8x vahe), rahvastiku arv (4,5x Me oleme tahtlikult loobunud vahe). Seetõttu leitakse, et tasakaalustatud maakonna kasutamisest linna regionaalse arengu huvides on vajalik kohelda piirkonna kasuks, et neis kahes piirkonnas asuvaid ettevõtteid ettevõtlusaktiivsus saaks toetatud starditoetuste jagamisel erinevalt ning ei just väljapool neid. nõustuta sellega, et Tartu osas on nõutava müügitulu kasvu osas (eelnõu § 3 lg 2) plaanitud erisus sarnaselt Tallinnaga. Välja on toodud järgmised näitajad. SPK % võrdlus piirkonniti:https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirko ndlik-statistika-3/tartu-linn-79/graafik-742 (võrrelda: Tartu linn vs Tallinn. Vastavalt 102,9% vs 156,7% aastal 2021). Samas kui võrrelda nt Tartu maakond ja Pärnu maakond (või Lääne-Viru maakond), siis SKP % jagunevad vastavalt 95,1% vs 63,7% aastal 2021, mis teeb igal juhul võrreldavamaks pigem Tartumaa ja Pärnumaa kui Tartu ja Tallinna. Ettevõtete sünnimäär (asutatud ettevõtete osatähtsus tegutsevate ettevõtete arvus): https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik- statistika-3/tartu-linn-79/graafik-744 Tartu vs Tallinn vastavalt 0,9% vs 5,3% (Pärnu vs Narva vastavalt 0,9% ja 2,7%) Seega Tartu on võrreldavam pigem ülejäänud Eesti suuremate linnade kui Tallinnaga. REM kommentaarid 1. Starditoetuse meedet on rakendatud varasemal Lisatud Arvestatud struktuurivahendite perioodil 2014-2020. Palume seletuskirjas välja tuua varasema starditoetuse mõju regionaalsele tasakaalustatusele, sealhulgas projektide ja toetusvahendite või väljundite ja tulemuste jaotus ning ebavõrdse jaotumise põhjused. 2. Seletuskirjas palume välja tuua „Eesti 2035“ Lisatud Arvestatud näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ piirkondlikud väärtused. Kuna eesmärk on panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs vajalik selleks, et näha, millistes piirkondades on vajalik rohkem panustada. Näitajate piirkondlikud väärtused on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel regionaalsete mõjudega arvestamise juhendis: https://agri.ee/regionaalareng- planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika- kujundamine#regionaalse-moju-suu. Seletuskirjas palume välja tuua, et selle näitaja osas on kehvemas seisus Põlva-, Valga-, Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35 punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja 39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80 punkti. 3. Seletuskirjas on kirjeldatud 11 erinevat Määruse eelnõus on kasutatud Arvestatud sekkumisvõimalust regionaalse tasakaalustatuse menetluse lihtsustamiseks vaid ühte suurendamiseks. Meetmes kasutatakse ja seda on ka kirjeldatud viidatud regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks kohas seletuskirjas. Teisi ei ole piirkonniti erinevaid kvalifitseerimistingimusi, kavas kasutada mille puhul Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on kõrgem tulemusnäitaja ootus (Tallinna- ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel peaks toetuse tulemusena müügitulu kasv olema vähemalt neljakordne toetuse määr ja teistes Eesti piirkondades vähemalt kahekordne toetuse määr). Lisaks palume teiste sekkumisvõimaluste puhul selgitada, kas neid on samuti kavas kasutada. 4. Seletuskirjas palume välja tuua, mille alusel Regionaalse jagunemise prognoosi Arvestatud regionaalset tasakaalustatust suurendava on hetke majandusoludes raske sekkumise tõhusust plaanitakse hinnata ja kuidas teha. Tasakaalustatud regionaalse võiks toetus regionaalse sekkumise tulemusena arengu mõõdik on „Eesti 2035“ piirkondlikult jaguneda. mõõdik „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL-27 keskmisest“, mille muutust starditoetuse toel saame jälgida koos heade kolleegidega Regionaal- ja  põllumajandusministeeriumist. Meetme kavandamisel tuleb arvestada sellega, et See on ettevõtlusmeetmeid laiemalt Arvestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi puudutav küsimus, kus me ei saa punktile 7.1.5 nähakse ette tugevdada Euroopa iga kord iga meetme juures eraldi Liidu struktuurivahendite kasutamisel mõõta 40% osatähtsust toetuse ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise saamisel väljapool Tallinna ja tartu põhimõtet ning selleks kehtestada suuremat regiooni enne kui oleme toetuse regionaalset tasakaalu loovad tingimused käivitanud. Eelduslikult on toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks proportsioon arvesse võetud. eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Palume lisada selgitus, kuidas on meetme kavandamisel vastava põhimõttega arvestatud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Eelnõu §-s 3 lõikes 5 on sätestatud, et Kaubanduskoda leiab, et antud sätet tuleb Selgitus lisatud seletuskirja lk 6 Arvestatud valdkond, milles ettevõtja tegutseb, määratakse täpsustada nii eelnõus kui ka lõiku 3 kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise seletuskirjas. Hetkel ei ole võimalik karakteristikute järgi. Ettevõtja määratud eelnõu ja seletuskirja põhjal üheselt aru tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i saada, kuidas määratakse ettevõtja klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. tegevusvaldkond sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb mitmel tegevusalal. 2. Eelnõu §-s 3 lõikes 2 on sätestatud Kaubanduskoda on seisukohal, et Valitud erisus vastab regionaalsete Ei arvesta kasvupotentsiaal, mis tähendab, et müügitulu eelnõust tuleks välja jätta erisus, mis mõjudega arvestamise juhendile, vt kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub kehtib ettevõtjatele, kelle tegevuskoht https://agri.ee/regionaalareng- Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, peab asub Tallinna või Tartu linnapiirkonnas. planeeringud/regionaalareng-ja- abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal olema Kui seda ettepanekut ei ole võimalik ellu poliitika/regionaalpoliitika- vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis viia, siis teeme ettepaneku kaaluda kujundamine#regionaalse-moju-suu vähemalt 40 000 eurot. müügitulu nõude vähendamist. Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et meie hinnangul ei ole teise aasta müügitulu nõue summas 80 000 eurot Tallinn ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatele alustavatele ettevõtjatele põhjendatud, sest elu on Tallinnas ja Tartu linnapiirkondades oluliselt kallim kui mujal Eestis. Näiteks Ettevõtlusega alustamine, ruumide/hoonete rent, tööjõukulud on Harjumaal oluliselt kallimad, kui Lääne- Virumaal. Seega ettevõtjad koheldakse erinevalt ning see seab Tartu ja Tallinna linnapiirkonna ettevõtjad ebavõrdsesse seisu.  Lisa 4 Starditoetuse lihtsustatud kuluhüvitamisviisi analüüs Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti, ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab Eesti 2035 eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 eurot, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. Kuluhüvitamise viisi ja sobiva lihtsustatud kuluhüvitusviisi valik Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise eeldusteks on: 1) ettevõtja või starditoetust taotlev ettevõtja omab varasemat ettevõtluse alast kogemust või siis on eelnevalt läbinud Maakondlike Arenduskeskuste (edaspidi MAK) poolt korraldatud „Alustava ettevõtja baaskoolituse“; 2) ettevõtja on läbinud MAK-i ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis on saanud eelnõustamisel positiivse hinnangu MAK-i ettevõtluskonsultandi poolt. Äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lg 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standardiseeritud ühtse määra alusel toetuse väljamakset. Lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega 1  Lisa 4 tuleb ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise kohaldada, kui projekti kogukulud jäävad alla 200 000 euro. Arvestades, et starditoetuse eeldatav projekti toetus saab maksimaalselt koos kaasfinantseeringuga olla 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb lähtuvalt (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2 starditoetuse raames kasutada lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. Kulude lihtsustamise vaatest on võimalik projekti elluviimisel kasutada kolme lihtsustamise hüvitise viisi: 1) standardiseeritud ühikuhindade alusel (inglise keeles unit cost); 2) kindlasummalise makse alusel (inglise keeles lump sum); 3) ühtse määra alusel (inglise keeles flat-rate financing). Standardiseeritud ühikuhindade metoodika kasutamine sobib projektide puhul, mille tegevused koosnevad sarnastest korduvatest toimingutest (näiteks õppereisid, ühetüübilised renoveerimistööd, õpiränne), mida on võimalik standardiseerida. Ka starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, sh ettevõtte loomine, vajalike seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine, turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalist rakendamist kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsiooni üldist hinnatõusu kasvu). Ühtse määra kasutamine eeldab tegevuse tegemisega kaasnevate kulude erinevatesse kulukategooriatesse liigitamist. Sellisel juhul seotakse ühe kulukategooria rahastamine otseselt mõne teise kulukategooriaga. See tegevuse kulukategooria, mis on ühtse määra aluseks, hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikuks hinnatud kuludest leitakse ühtset määra rakendades hüvitis teisele kulukategooriale. Selline hüvitis loetakse abikõlblikuks arvestatud suuruses. Kuna toetuse väljamaksmise eesmärgiks on maksimaalne administratiivne lihtsus ilma detailse kulude kontrollita ning tulemuste saavutamine (ettevõtte loomine (vajadusel), tasustatud töökoha loomine ning prognoositud ettevõtte toimimiseks ja töökoha töötasude maksmiseks vajaliku müügitulu saavutamine), välistati ühtse määra kasutamine, mis eeldab siiski osaliselt kulude kontrolli. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele. Kokkulepe tehakse mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 20 lg 1 kohaselt saab kindlasummalist makset anda eelarveprojekti alusel kuni 200 000 eurot või ausa, õiglase ja tõendatava arvutusmeetodi alusel limiteerimata summas. Arvutusmeetod tuleb korraldusasutusega kirjalikult kooskõlastada. Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt toetuse saaja poolt koostatud ja esitatud hinnangulist kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Kindlasummaline toetamine peab olema kirjas toetuse andmise tingimustes. Projekti tulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused sätestab rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses. 2  Lisa 4 Sageli võib juhtuda, et kindlasummalist makset soovitakse määrata projektile, mille jaoks see ei ole kõige sobivam viis. Kui projekti tulemuse saavutamist on raske ei/jah vastusega mõõta, siis kindlasummaline makse ei pruugi olla kõige sobivam viis. Kindlasummaline rahastamine sobib kõige paremini projektidele, mille tulemus on lihtsalt määratletav näiteks mõne dokumendi - arengukava, aruanne, välja töötatud strateegia - valmimine. Sellise viisi kasutamine võiks sobida ka alustava ettevõtte toetamiseks. Kindlasummaline makse sobib ka projekti esimese etapi tegemiseks, näiteks projekti kaardistuse tegemise jaoks. Muuhulgas võttes arvesse ka seda, et alustava ettevõtte käivitamine on seotud suurte riskidega, võib tulemuste saavutamine toetuse saaja poolt seatud (üldjuhul liiga optimistlikud) eesmärkide alusel olla kättesaamatu. Samuti kuna kindlasummaline makse eeldab toetuse maksmist pärast tulemuste saavutamist (nt alles projekti lõppedes või aasta pärast projekti), ei lahenda see olukorda, kus ettevõte vajab toetust koheselt oma tegevuste elluviimiseks. Toetudes toetuse andmise tingimuste juhendile ja eelmise perioodi kogemusele, on kõige põhjendatum rakendada starditoetuse raames standardiseeritud ühikuhinna metoodika kasutamist, mis võimaldab eelarvelt väikestel projektidel kulude arvestamist ja hüvitamist lihtsustada ning vähendada projekti tasemel ning ka rakendusüksuse tasemel oluliselt halduskoormust. Standardiseeritud ühikuhinna metoodika võimaldab alustaval ettevõtjal keskenduda oma põhitegevusele ning vähendab nende koormust kogu projekti elluviimisel. Teiseks oluliseks eeliseks on see, et rahastamisel ostetakse tulemust ja projekti finantseerimine on selgem ning läbipaistvam. Kolmandaks keskendutakse pigem projekti kvaliteedile ja tulemuse saavutamisele. Samuti võimaldab standardiseeritud ühikuhinna kasutamine lihtsustada ja kiirendada projekti hindamise ning rahastamise protsessi ning hiljem muudab lihtsamaks projekti tulemuste hindamise. Tulemuste hindamisel on määrav, et ettevõtja on viinud oma äriplaani kokkulepitud tingimustel ellu ja saavutanud vahe- ning lõppeesmärgi, so võtnud tööle vähemalt ühe töötaja makstes töötajale konkreetse ajaperioodi jooksul töötasu ning saavutanud kokkulepitud käibe. Neid eesmärke on rakendusüksusel lihtne projekti tulemuste kontrollimisel kontrollida. Sisendandmete kogumine ühikuhinna arvutamiseks Perioodi 2021–2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks 15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu ei ole ettevõtlusega alustamiseks siiski piisav. Perioodi 2014–2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693 projekti keskmiseks väljamakstud summaks 18 142 eurot ja toetuse summaks 13 543 eurot (vt lisa 1 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast turuolukorda eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (vt tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi tarbijahinnaindeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra 3  Lisa 4 (18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20% toetuse saaja omafinantseeringuga). Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5% immateriaalsele varale (andmete aluseks SF 2014–2020 perioodi projektide kululiigid). Personalikulude raames tuleb arvestada sedagi, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusest. Joonis 1: THI ja keskmise palga muutus 2014=100 Tarbijahinna indeksi ja keskmise palga muutus 2014=100 200 150 100 50 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 THI Keskmine palk Allikas: Statistikaamet (tarbijahinna indeksi allikas IA001 ja keskmine palga allikas PA001) Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et minimaalne projekti toetuse summa eduka projekti tulemuse saavutamiseks peaks olema vähemalt kolmandiku võrra suurem ehk 20 000 eurot. Samas võttes arvesse ka meetme piiratud eelarvemahtu, ei ole võimalik toetust ka rohkem tõsta, kuna siis jääks täitmata meetme rakendamisega seatud tulemuseesmärgid toetatud ettevõtete arvu osas. Sama kinnitab ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud perioodi 2014–2020 starditoetuse analüüs, mille raames toodi välja, et uue perioodi rakendamisel võiks üle minna tulemuspõhisele juhtimisele ja tõsta toetuse summat (vt lisa 2). Toetuse suurendamise vajadus on toodud välja ka „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ aruandes, mille kohaselt kombineeritud stardilaenu puhul võiks maksimaalne toetuse summa olla üldjuhul kuni 20 000 eurot1. Võttes eelneva kokku ja arvestades tarbijahinna indeksi 36% ja keskmise palga 67% kasvu ning perioodi 2014–2020 projektide väljamakstud kogusummat 18 142 eurolt, siis kujuneb projekti keskmiseks uueks kogumaksumuseks ümardatult 25 000 eurot koos 20% omafinantseeringuga. Toetuse summa suurendamine mõjutab oluliselt ka meetme raames planeeritud tulemuseesmärkide sihttasemed (toetatud ettevõtete arv). 1 https://pilv.rtk.ee/s/yf8d7sHddNW4o3B?dir=undefined&openfile=101236 4  Lisa 4 Starditoetuse tulemuste sihtasemete arvestus Starditoetuse struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. Arvestades, et projekti kohta on toetuse suuruseks 20 000 eurot, on võimalik rahastada planeeritud 420 projekti asemel 219 projekti. Arvestades senist kogemust alustavate ettevõtete ellujäämismäära osas (protsent ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, on referentsperioodil endiselt aktiivsed), jätkab 2 aastat pärast projekti elluviimist tegevust 65% ehk 140 ettevõtet. Tabel 1. Väljavõte starditoetuse näitajate passist. Field / Väli Täitmise juhis* Näitaja metaandmed Uus sihtmäär >0 Target 2029 / Märkida näitaja 2029 Rakenduskava 275 140 sihttase erieesmärgi sihttase 2029 tasandil Sihttaseme Sihttaseme määramisel oleme määramisel on Esitada sihttaseme arvutus, lähtunud lähtutud analüütika 2014-2020 Statistikaameti Statistikaameti perioodi rakendamise tabelist ER036 tabelist ER036 kogemusele tuginedes, "Sündinud ja surnud "Sündinud ja surnud viide läbi viidud ettevõtted", mille ettevõtted", mille hindamisele, uuringule viimaste viimaste Data or vms. Väljundnäitaja korral kättesaadavate kättesaadavate evidence used, lisada ka vahetaseme andmete kohaselt oli andmete kohaselt oli data quality põhjendus, s.h arvestada 2018. aastal 1-4 2018. aastal 1-4 assurance and tegevuste töötajaga ettevõtete töötajaga ettevõtete the calculation ettevalmistamiseks ja segmendis surnud segmendis surnud method / käivitamiseks kuluva ettevõtete osakaal ettevõtete osakaal Näitaja ajaga. Peab olema üheselt 35%. Starditoetust 35%. Starditoetust sihttaseme selge, kuidas vahe- ja saanud ettevõtete saanud ettevõtete määramise lõppsihttase on määratud hulgas on 2. aastal hulgas on 2. aastal alused, (mis on loogika ja pärast projekti lõppu pärast projekti lõppu andmed ja millistele andmetele keskmiselt 3 töötajat. keskmiselt 3 töötajat. kvaliteedi tuginetakse). Lisada ka Tuues paralleeli Tuues paralleeli kindluse eelarve osas põhjendus - st Statistikaameti Statistikaameti tagamine miks just selline eelarve on andmetega, andmetega, (ÜSM art 17 vajalik antud näitajate prognoosime, et prognoosime, et lõige 1 punkt sihttaseme täitmiseks hinnanguliselt on hinnanguliselt on b) (kuidas on tuvastatud starditoetust saanud starditoetust saanud sekkumise hind), ettevõtete ettevõtete võimalusel põhjendused ellujäämise määr ellujäämise määr ühikuhindade kaudu, 65%. Sihttase on 65%. Sihttase on metoodika nende sellest tulenevalt sellest tulenevalt seadmiseks vms. ümardatult 275 ümardatult 140 ettevõtjat (s.o ettevõtjat (s.o 420x0,65). 219x0,65). Toetust saanud uute ettevõtete arvu indikaatorit mõõdetakse üks aasta peale projekti lõppemist. Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul 5  Lisa 4 tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. Tegevuse kulude hüvitamine ühikuhinna alusel Ühikuhinna alusel hüvitatakse toetuse saajale tegevuse kulud vastavalt loodud väljunditele (ettevõte on loodud, äriplaan tegevuse alustamiseks on heaks kiidetud ning rakendusüksus on teinud ettevõtte kohta toetuse andmise otsuse) ning saavutatud tulemusele (ettevõttesse loodud tasustatud töökoht ja/või saavutatud prognoositud/minimaalne käibe kasv) proportsioonis 75% ja 25%. Tulemuspõhine komponent (25%) julgustab toetuse saajat keskenduma tulemuse saavutamisele. Projekti raames lepitakse toetuse saajaga kokku planeeritavad tegevused ja eesmärgid. Esimeseks etapi ehk esmase väljamakse saamiseks summas 15 000 eurot peab toetuse saaja läbima MAK nõustamise, esitama meetme tingimustele vastava taotlusvormi koos ettenähtud lisadokumentidega, läbima taotluse hindamise MAK-is ning saama rakendusüksuse positiivse rahastusotsuse. Lisaks on loonud peale rahastamisotsust kolme kuu jooksul ühe uue ehk projektiga seotud töökoha. Teine osa ehk 25% toetusest makstakse peale projekti lõppemist (projekti kestus on kõikide projektide puhul ühiselt 24 kuud), kui on täidetud eesmärk, et ettevõttes on loodud projekti esimese kolme kuu jooksul töökoht, mille töötasu suurus on vähemalt projekti rahastamise hetkel kehtinud miinimumpalk. Lisaks on ettevõte saavutanud projekti teisel aastal müügitulu vähemalt 40 000 eurot. Harju- ja Tartumaal tegutsevate ettevõtete puhul kehtestatakse kõrgem teise aasta müügitulu, ehk vähemalt neljakordne toetuse suurus ehk 80 000 eurot. Suurema müügitulu määramisel Harju- ja Tartumaal on lähtutud perioodi 2014–2020 rahastatud projekti müügitulu statistikast. Sama kehtiks ka liikuvate teenuste puhul, kus tegevus on seotud olulisel määral (üle 50% ettevõtte müügitulust arvestatuna) Harju- või Tartumaaga. 6  Lisa 4 Tabel 2. Perioodi 2014-2020 starditoetust saanud ettevõtete müügitulu maakondade lõikes. Ettevõtete Keskmine Mediaan Ettevõtete Keskmine Mediaan Ettevõtete Keskmine Mediaan Maakond arv 1. Müügitulu Müügitulu arv 2. Müügitulu Müügitulu arv 3. Müügitulu Müügitulu aasta 1. aasta 1. aasta aasta 2. aasta 2. aasta aasta 3. aasta 3. aasta Harju 279 51 801 15 862 240 188 080 60 606 193 190 029 100 313 Hiiu 8 34 010 23 030 3 110 386 25 376 3 266 710 43 995 Ida-Viru 32 50 422 19 583 22 116 375 76 784 18 145 060 67 623 Jõgeva 9 85 075 18 765 8 286 041 45 449 6 394 006 160 823 Järva 10 81 743 26 967 8 195 618 61 366 6 280 013 89 941 Lääne 16 18 813 16 207 11 59 388 33 573 10 101 070 102 120 Lääne- Viru 42 34 239 22 809 39 93 393 72 360 29 146 395 107 386 Põlva 6 10 606 7 371 6 28 043 19 571 6 76 091 52 101 Pärnu 48 62 167 39 820 42 148 555 97 221 37 225 206 162 356 Rapla 15 35 895 14 185 12 131 662 56 142 8 272 416 123 829 Saare 20 21 812 15 974 19 68 427 51 864 16 117 138 87 132 Tartu 79 48 966 22 684 66 138 689 95 485 57 231 164 163 536 Valga 13 44 019 34 641 12 112 003 89 362 10 191 799 156 881 Viljandi 37 25 640 10 838 31 50 654 32 866 25 107 288 69 007 Võru 6 20 668 4 695 6 44 397 30 185 6 73 695 44 452 Allikas: Struktuuritoetuste kesksüsteem ja E-äriregister. 7  Lisa 4 Starditoetus on suunatud mh regionaalse ettevõtluse arendamisele, mis eeldab, et ettevõtlusega saaks alustada ka maakondades, kus inimeste sissetulek on madalam (vt tabel 3) ja sageli puuduvad ka täiendavad rahalised vahendid ettevõtte alustamiseks. Ehk planeeritav meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Tabel 3. Keskmine brutopalk maakondade lõikes. Maakond 2020 2021 2022 Harju maakond 1588 1694 1834 Tartu maakond 1447 1550 1690 Viljandi maakond 1188 1285 1418 Pärnu maakond 1147 1280 1410 Lääne-Viru maakond 1181 1256 1395 Ida-Viru maakond 1161 1202 1387 Rapla maakond 1199 1277 1376 Põlva maakond 1229 1207 1374 Järva maakond 1282 1340 1367 Lääne maakond 1155 1308 1329 Saare maakond 1148 1247 1322 Jõgeva maakond 1145 1241 1295 Võru maakond 1169 1192 1295 Valga maakond 1106 1205 1185 Hiiu maakond 1063 1194 1114 Allikas: Statistikaamet Starditoetuse planeerimisel tuleb arvestada, et ettevõtlusega alustamine ja selle õnnestumine on alati suure riskiga ning on oht, et vaatamata toetuse saaja pingutustest viia ellu kokku lepitud plaan, võib see ebaõnnestuda. Seega on eelistatud toetuse väljamaksmine etapiviisiliselt (kahes jaos) ja viimane osa, s.o 25% toetusest tulemuspõhise komponendina jääks ebaõnnestumise puhul välja maksmata. Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, küsib rakendusüksus kogu toetuse tagasi. Toetuse välja maksmine toetuse saajale, oodatavad vahetulemused Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood 8  Lisa 4 on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhist komponenti saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii: 1. Esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja TÖR väljavõte), makstakse välja esimene osa ühikuhinnast ehk 18 750 eurot. 2. Teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent ühikuhinnast ehk 6 250 eurot. 3. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: a. Peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. b. Loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD deklaratsioon). c. Ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Harju- ja Tarumaal tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus, kasutades selleks e-äriregistri andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). 9  24.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse abil viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ eesmärke. Toetatavate tegevustega panustatakse rakenduskava poliitikaeesmärki „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” Ettevõtluskeskkonna programmi meetme“ Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”1 (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)2, artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määrus alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.20213, edaspidi VTA määrus)3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §– s 33 sätestatut. Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1407 1 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008, jagu A); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008, jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu, N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, v.a füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia). 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008, jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 19). Määruse alusel toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Määruse alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Lisaks panustab toetus otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Toetus panustab „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihis „Eesti majandus on tugev” kirjeldatud eesmärkide ja eelkõige näitaja „tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest“ saavutamisse. Määrusega sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS või rakendusüksus) õigused ja kohustused. Määrusega antava Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 4,385 miljonit eurot (riikliku kaasfinantseeringuna lisandub 626 428 eurot ja ettevõtjate omafinantseering 1 252 857 eurot) ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlemise raames. 2 Määrus hõlmab meetme 21.1.3.1 sekkumise „Starditoetus“ eelarvet ja täiendavaid määruseid kehtestada ei planeerita. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)4 (edaspidi ühissätete määrus), artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt lisa 3). Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamine on kajastatud lisas 2 ning ühikuhinna arvutamise metoodika lisas 4. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja EIS. Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna nõunik Kaarel Lehtsalu ([email protected], telefon 715 3414) ja finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang ([email protected], telefon 625 6390) ning rakendusüksuse toetuste keskuse teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 728 6009) ja ettevõtluskonsultant Merit Tints ([email protected], telefon 529 2926). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas rakendusasutuse õigusosakonna jurist Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine; 4) taotluse menetlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine; 6) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus. 1. peatükk. Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid, tuuakse esile riigiabi tingimused. Määruse §-s 1 kehtestatakse määrus rakenduskava meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmist. Viimast aluseks võttes on koostatud ka määruse nimi. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 Toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgist (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. Samuti arvestavad toetatavad projektid ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määruse §-s 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Täpsustusena on öeldud, et määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on: a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas ja tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; aa) samas on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks on lubatud anda vähese tähtsusega abi; b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris: i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel; ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele; d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Määrust ei kohaldata starditoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 4 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, va. füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia); 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). Vahendamise juures on võimalik tehinguid korraldada ka veebi vahendusel, sealhulgas internetioksjonitel. Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlust ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas. Määrus alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Määruse §-s 3 koondatakse määruses läbivalt kasutatavad terminid. Teises paragrahvis on esitatud ainult need terminid, mis on starditoetuse määruse spetsiifilised ega korda ÜSS2021_2027 sätestatut. Määruses on lahti seletatud kuus terminit, mis on asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks. Esitatud terminitest vajavad eraldi välja toomist järgmised. Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist Kasvupotentsiaal on müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eesti maakondades vähemalt 40 000 eurot. Linnapiirkonnana käsitletakse keskuslinna ja sellega funktsionaalselt seotud tiheasustusega lähitagamaad. Linnapiirkondade määratlus asustusüksuste lõikes tuleneb Statistikaameti poolt 2017. aastal välja töötatud linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast (edaspidi Statistikaameti asustusüksuste metoodika), mis iseloomustab linnaliste tunnustega asumeid täpsemalt kui kohaliku omavalitsuse üksuste territoriaalsed piirid. Linnapiirkonna asustusüksuste nimekirja on põhjendatud juhtudel laiendatud või kitsendatud vastava linnapiirkonna strateegias kokkulepitu kohaselt, arvestades täiendavate kriteeriumitena näiteks kasvavat rahvastikku või keskuslinnaga toimiva igapäevase tiheda pendelrände ulatust. Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, 5 Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne-Harju valla Kulna küla. Tartu linnapiirkond on Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. Tegevusvaldkond on valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. Sama tegevusvaldkond on ettevõtjal kui kattub EMTAK-i neljakohaline kood või tegevusala kattub sisuliselt. Mitme tegevusalaga ettevõtjal on peamiseks käibes suurima osatähtsusega tegevusala. Äriplaan on ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Määruses nimetatud toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist. Ka mõningane ettevõtluskogemus võib olla oluline, kuna tahetakse anda võimalus uutele inimestele, kes pole veel ettevõtlusega tegelenud, siseneda ettevõtlusesse. Vähest ettevõtluskogemust kompenseeritakse sellega, et osutatakse uuel perioodil endiselt tuge ettevõttele oma äri planeerimisel ning elluviimisel. Seda läbi maakondlike arenduskeskuste, mis tegelevad nii eelnõustamise kui ka arengunõustamise pakkumisega (täpsemalt selgitatud §- s 5 Maakondlike arenduskeskuste all). Lõikes 2 on esitatud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2024) (2029) sagedus Toetatavad 0 60 250 SFOS Vahe- ja ettevõtjad* lõpparuanne Toetustega 0 60 250 SFOS Vahe- ja toetatavad Ettevõtjad lõpparuanne ettevõtjad Toetatavad 0 60 250 SFOS Vahe- ja uued lõpparuanne ettevõtjad *Sealhulgas peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava tulemusnäitajad. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad 6  Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus Ettevõtjad 0 200 SFOS Rakendusüksus Uued ettevõtjad, lisab mis endiselt järelaruande tegutsevad andmed SFOSi Starditoetuse eelarve on kokku 6 264 285 eurot (sellest on EL vahendeid 4 385 000 eurot, riiklik kaasfinantseering on 626 428 eurot, millele lisandub ettevõtjate omafinantseering 1 252 857 eurot). Toetust saanud uute ettevõtjate arvu indikaatorit hinnatakse üks aasta pärast projekti lõppemist. Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta kohta deklareeritud käibe põhjal. Projektid toetavad täiendavalt ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke (vt p 5). „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeele mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Määruse §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikus ja toetuse osakaal Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Määruse § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Määruse alusel toetatakse ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimine. Starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, sh ettevõtte loomine, vajalike seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine, turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid 7 tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalise rakendamise kogemust Eestis kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsioonist tulenevat üldist hinnatõusu kasvu). Ühikuhinna kasutamine toetuse maksmisel võimaldab ettevõtjal olla paindlik oma tegevuste elluviimisel. Selle valiku tegemiseks tehti analüüs, mille käik ja peamised tulemused on järgmised (vt põhjalikumalt seletuskirja lisa 4): - ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames kulude lihtsustatud hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standarditud ühtse määra alusel toetuse väljamakset. - lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega kohaldatakse ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise, kui projekti kogukulud jäävad alla 200 000 euro. - arvestades, et starditoetuse eeldatav projektitoetus saab koos kaasfinantseeringuga olla kõige rohkem 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt kasutada starditoetuse raames lihtsustatud kuluhüvitamise viisi. Määrusega toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Selleks kinnitab taotleja taotlust esitades, et ta järgib tegevusi ellu viies nimetatud tingimusi. Nimetatud artiklis 17 on kirjeldatud tingimused, millal majandustegevus tekitab olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ja mida tuleb tegevust ellu viies vältida. Keskkonnaeesmärgid on ühtlasi nimetatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9, mis viidatud määruse tähenduses on järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Artikkel 17 räägib keskkonnaeesmärkide olulisest kahjustamisest, kus, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab 8  i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel eespool toodud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Määruse § 7 määratleb määruse abikõlbliku kulu. Abikõlblik on § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud ühikuhinna alusel. Määruse §-s 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. Määruse § 9 määrab kindlaks toetuse summa ja osakaalu. Määrusega nähakse ette, et toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. Lihtsustatult on ühikuhinna alusel arvutatud summa projekti kohta 25 000€, millest toetuse summa on 20 000€ ja taotleja omafinantseering 5000€. Taotleja lisatava omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub eelnõustamine, millistele nõuetele peab vastama taotleja, millised on taotleja kohustused, millised on nõuded taotlusele ning kuidas toimub toetuse taotlemine. 9 Määruse §-s 10 sätestatakse, kuidas toimub eelnõustamine. Oluline osa toetuse taotlemisest on määruse §-s 11 sätestatud nõuetele vastava ettevõtja kohustus läbida eelnõustamine. Selle käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja kavandatavale projektile, plaanitavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute ja juhatuse liikmete suutlikkuse kohta projekt ellu viia ning arvamus määruses sätestatud valikukriteeriumite kaupa. Eelnõustamise korraldab EIS. Eelnõustamise elluviijate kohta ja muust vajalikust infost annab rakendusüksus ettevõtjatele teada oma veebilehel. Määruse kohaselt esitab ettevõtja eelnõustamise elluviijale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud äriplaani, sealhulgas finantsprognoosid ja taotlejas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui eelnõustamise läbiviija peab vajalikuks ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. Kohtumine võib toimuda ka virtuaalselt. Juhatuse liikme (mitte näiteks ainult projekti ette valmistada aitava konsultandi) osalemine on vajalik, et eelnõustamisel antud teavet saaks vahetult projekti elluviimisel osalevad inimesed. Juhul, kui projekti elluviivas meeskonnas peaks enne taotluse esitamist toimuma muudatusi, hinnatakse taotluse menetlemisel uuesti meeskonna suutlikkust projekti ellu viia. Samas ei tohiks meeskonnas toimuvate muudatustega kaasneda olulisi riske, sest toetust makstakse ainult määruses sätestatud tingimuste täitmisel, mis sõltuvad sellest, kas toetuse saaja loob nõutud töökoha(d), maksab vähemalt töötasu alammäärale vastavat töötasu ning saavutab nõutud kasvupotentsiaali. Seega on toetuse saaja motiveeritud määruses sätestatud tulemusi saavutama. Eelnõustamise käigus annab eelnõustamise elluviija lisaks hinnangule ka soovitusi taotleja äriplaani täiendamiseks ning aitab seda vajadusel läbi mõelda. Soovituste andmise juures käsitletakse ka horisontaalsete põhimõtetega arvestamise aspekte vastavalt seletuskirja punktis 5 „Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs“ toodud tabelile. Eelnõustamise elluviija koostab ühe kuu jooksul pärast nõutud dokumentide esitamist digitaalselt allkirjastatud hinnangu. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Samas tuleb rõhutada, et nimetatud hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. Hinnang ei tohi olla koostatud varem kui 60 päeva enne taotluse esitamist. Nimetatud periood on ettevõtjale vajalik taotluse kvaliteetselt ette valmistamiseks ja vajaliku omafinantseeringu leidmiseks. Asjakohaste teadmiste ja oskustega lisatööjõu kaasamiseks on ettevõtjal hiljem võimalik palgata töötajaid. Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla varasema ettevõtluskogemuseta või vähese varasema ettevõtluskogemusega isik, kuna starditoetuse prioriteet on tuua rohkem uusi inimesi ettevõtlusesse ja sealjuures aidata neil luua jätkusuutlik äri. 10 Taotleja kvalifitseerub, kui ta on äriühing, mis on taotluse esitamisest mitte varem kui 36 kuud tagasi äriregistrisse kantud ja milles juriidilistel isikutel kokku võib olla kuni 25% osalus. Määrus sätestab taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatule. Määruse §-s 12 esitatakse nõuded taotlusele. Määrus sätestab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule taotlusele esitatavad nõuded. Määruse §-s 13 sätestatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine. Antud paragrahvis on sätestatud, et toetust saab taotleda jooksvalt. Toetuse taotlemise algusest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Määrusest tuleneb, et hetkel, kui menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab samuti ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Määruse §-s 14 sätestatakse, kuidas toimub taotluse menetlemise protsess. Määruse kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kakskümmend tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Seda aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra. Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Määruse §-s 15 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. Määruse §-s 16 sätestatakse starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika. Määruse alusel hinnatakse starditoetuse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus, lähtudes sama paragrahvi lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse 11 rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Taotlusi hinnatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt ka rakendusasutusega. Määruse kohaselt hinnatakse starditoetuse taotlust iga valikukriteeriumi lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Hindamiskriteeriumid Osakaal koondhindest Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, sh hinnatakse: - projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE- ga) ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme 35% eesmärkidesse; - projekti tulemuste kestlikkust; - projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttasemete saavutamisse. Projekti põhjendatus, sh hinnatakse: - projekti eesmärgi, väljundite, tulemuste, tegevuste ja 20% kulude põhjendatust ja kooskõla; - tegevuste ajakava realistlikkust. Projekti kuluefektiivsus, sh hinnatakse: - kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed plaanitud väljundite ja tulemuste 15% saavutamiseks; - kas plaanitud eelarve on realistlik ja mõistlik, ja et planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia, sh hinnatakse: - kas taotleja on jätkusuutlik ja omab vajalikke eeldusi 20% projekti kavandatud viisil elluviimiseks. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, sh hinnatakse: - kuidas võetakse arvesse strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid ning 10% aidatakse kaasa „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisele ja seeläbi panustatakse selle strateegia asjakohasesse näitajasse. Määruse §-s 17 sätestatakse toetuse rahuldamise tingimused ja kord. Määruse kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning on § 17 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja ei ole § 17 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. 12 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Määruse 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Kuna tegemist on standardiseeritud ühikuhinna metoodikal põhinevad toetuse arvestamise ja välja maksmisega, mis on seotud tulemus näitajate saavutamisega, siis ei ole võimalik taotluse muutmine. Märkimisväärsed muudatused projektis viivad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Määruse § 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Määrus võimaldab tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. a.. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine, millised on toetuse maksmise tingimused ning kuidas kujuneb aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Määruse § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Määruse kohaselt esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Vahearuanne esitatakse neli kuud peale rahuldamise otsuse tegemist ja lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet (sealhulgas teavet „Eesti 2035“ põhimõtete ja näitajate saavutamisse): 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha käesoleva § lõikes 4 punktis 3 tingimustel ning töökoha eest on töötasu makstud jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt täistööajale vastava minimaalpalga suuruses; 4) § 3 lõikes 2 sätestatud kasvupotentsiaali saavutamist näitavad tõendid. 13 Määrusel aluse kiidab rakendusüksus vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Määruse §-s 20 määrab toetuse maksmise tingimused. Määrus lubab toetuse saajale toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tõendanud tulemuste saavutamine ja rakendusasutuse poolt on aruanne kinnitatud; 2) toetuse saaja on esitanud maksetaotluse. Määruse kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 1 punkt 4 ühikuhinna alusel ja vastavalt ühendmääruse § 19 nõuetele. Toetuse väljamakse tehakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase vahe- või lõpparuande esitamist, millest nähtub määruses sätestatud tingimuste täitmine. Toetust makstakse kahes etapis. Kui määruses sätestatud ning aruannetes kajastuvaid tingimusi täidetud ei ole, toetust ei maksta. Näiteks kui on välja makstud esimese etapi toetus, kuid toetuse saaja ei täida teise etapi maksmiseks nõutud tingimusi, ei maksta välja teise etapi toetust (25% toetuse summast). Kuna tegemist on toetuse saaja kohustuste rikkumisega, võidakse teha finantskorrektsioon ning väljamakstud toetus tagasi nõuda. Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhise komponendi saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii: - esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja töötamise registri (edaspidi TÖR) väljavõte), makstakse välja esimene osa ehk 15 000 eurot; - teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent 5000 eurot. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud: a. peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. b. loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni. c. ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Tallinna- ja Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks. Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus. 14 Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus kasutades selleks e-äriregistri andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm). Määruse § 21 sätestab aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Haldusmenetluse seadusest tulenevalt on haldusorganil õigus kaasata vajadusel eksperte. 7. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Määruse §-s 22 on esitatud toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Määrus sätestab, et toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele Ühendmääruse § 11 sätestab toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Alustavad ettevõtjad ei ole reeglina hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö ostmise abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Paragrahvi lõiked neli ja seitse täpsustavad selle ostumenetluse läbiviimise üldiseid tingimusi lisaks määruses eriomaselt sätestatule. Määruse § 23 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise aluse. Määruse kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 15 Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded, mis on kirjeldatud § 20 lõigetes 3 ja 4. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse. Määruse §-s 25 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti ehk toetada uute ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab „Eesti 2035“ eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Järgneva dokumendi raames analüüsitakse läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast hindamisest. 16 Perioodi 2021-2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks 15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu, ei ole ettevõtlusega alustamiseks siiski piisav. Perioodi 2014-2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693 projekti keskmiseks projekti väljamakstud summaks on 18 142 eurot ja toetuse summaks 13 543 eurot (vt lisa 4 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast turuolukorda eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on Tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (v.t tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi Tarbijahinna indeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra (18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20% toetuse saaja omafinantseeringuga. Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5% immateriaalsele varale (andmete aluseks 2014-2020 perioodi projektide kululiigid). Personalikulude raames tuleb arvestada seda, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud toetusest. Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale, mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise eeldusteks on, et ettevõtja on läbinud MAKis ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis on saanud positiivse tagasiside MAKi ettevõtluskonsultandi poolt. Projekti äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. Eelnõustamise käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja poolt kavandatavale projektile, planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekti ellu viia, mis aitab ettevõtjal oma projekti paremini läbi mõelda. Eelnõustamise läbiviija on igas maakonnas asuv maakondlik arenduskeskus. Arengunõustamise pakkumine võimaldab tegevuskava täitmisel esinevate takistuste või küsimuste tekkimisel maakondliku arenduskeskuse poolt ettevõtjale varasemast enam sisulist nõustamist pakkuda. Samuti juhatada alustav ettevõtja erinevate ettevõtjat toetavate koolituste, mentorklubide jms tugisüsteemi juurde. Projektide elluviimise tulemusena peaks olema Eestis rohkem kasvusooviga ja jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad luua juurde töökohti ning maksta vähemalt keskmist bruto kuupalka. Lisaks peaks projektide elluviimise tulemusena kasvama tööhõive ka väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda ning sellega aitama kaasa Eesti terviklikule regionaalsele arengule. Teisalt kasvab projektide elluviimise tulemusena VKEde eksport kuna suuname juba varakult alustavat ettevõtjat vaatama ning tegutsema ka välisturgude suunas. 17 Määruse koostamiseks on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid, kasutatud varasemate analüüside tulemusi ning arvestatud võimalike alternatiividega määruse sekkumisloogika puhul. Samuti on läbiviidud ühisseminarid toetanud valitsustasandite omavahelist koostööd ning nende raames jagasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium informatsiooni väljatöötavate määruste osas ning soodustasid seeläbi ühisosa teket erinevate meetmete vahel. 5. Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ Horisontaalsed põhimõtted siht Eesti majandus Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) on Meetme tasandil puudub otsene seos. Kuid meede toetab ühiskonna eri uuendusmeelne gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendab nende ja teaduspõhine võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja osaleda töövõtjana ettevõtluses. Meetme tulemusena saab ettevõtja rakendada ellu oma kava ettevõtte arendamiseks. Organisatsiooni arendamisel järgitakse mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Meede panustab eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus vähemusrühmadele võrdsete võimaluste edendamise teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Neil on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimise ja selle kaasamisega. Ka ei ole naisettevõtjad kuigi riskijulged. Lisaks pole neil alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele, naisettevõtjate kogukonnas ei toimu veel igal pool üle Eesti, ja ettevõtluse arendamise infole. Starditoetustoetus võimaldab kõigil kes soovivad alustada ettevõtjana või on alustav ettevõtja osaleda toetuse taotlemises ja sobivuse korral alustada või arendada oma ettevõtet. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust starditoetusest ning julgustada naisettevõtjad taotlema. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete kaudu. Meetme tasandil ei ole 18 võimalik seda teemat analüüsida ega lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Erivajadusega ettevõtjale tagatakse ligipääs eelnõustamisele. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus ligipääsetavuse teemadega. Eelnõustamisel, mis on ettevõtjale kohustuslik ning kus antakse tema projektile hinnang, käsitletakse vajadusel erinevaid ligipääsetavuse teemasid ning edastatakse ettevõtjale infot ligipääsetavuse nõuete, muu materjali ja ekspertide kontaktide osas. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Tasakaalustatud regionaalne areng Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured erinevused piirkondade vahel ettevõtjate konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et nende võimalused tegutseda ja areneda ning saada tasuvat tööd oleks eri piirkonniti tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurenevad piirkondlikud erinevused. Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatav starditotus annab võimaluse. Meetme eesmärk on aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid oma äriplaani elluviimisel ja arendamisel. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – peale toetuse ei ole selle meetme eelarves ette nähtud täiendavaid vahendeid. Maakondlike arenduskeskuste võrgustik ning rakendusüksus nõustavad potentsiaalseid taotlejaid kuni taotluse esitamiseni. Sellele järgneb rakendusüksuse poolt taotluse menetlemise protsessis selle täpsustamine, kui see osutub vajalikuks. Ettevõtja äriplaani elluviimisel hoiab silma arengunõustamise käigus peal kohalik maakondlik arenduskeskus. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on võimalik kasutada kõigile ettevõtjatele ja eriti VKEdele suunatud MAKide ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid, sh nt baaskoolitus, mentorklubi, meistriklassid, ekspordi sihtturgudega seotud nõustamist ja sündmusi, innovatsiooni ja arendusosaku toetust, rakendusuuringute programmi, jms. Samuti on ettevõtjatele kättesaadav KOVide võimalus toetada oma ettevõtjaid regionaalvaldkonna meetme „Atraktiivne piirkondlik elu- ja ettevõtluskeskkond“ abil. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – starditoetuse piirkondlikud tingimused on seotud erinevate tulemusnäitajate täitumise nõuetega Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus peab projekti tulemuslikkus olema vähemalt neli korda suurem kui teistes piirkondades. 19 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – starditoetus kui meede on kavandatud kasutamiseks üle Eesti, kuid väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda on tulemuslikkuse tingimused leebemad. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – starditoetus kui meede on kättesaadav kõigis maakondades. 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – starditoetus tegeleb alustavate kuni 36 kuu vanuste ettevõtjatega. Toetuse suurus on 20 000 eurot, mida ettevõtja saab kasutada oma äranägemisel eriprojektideks või investeeringuteks seni kui on täidetud tulemusnäitajad. 7. Toetusmeetme katsetamine teatud piirkonnas – starditoetus kui positiivse ajalooga sekkumise viis rakendub elluviimiseks üle Eesti kõigis maakondades ja ei vaja enam katsetamist. Piirkondlikult on kõrgem tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas. 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – starditoetuse andmise lihtsustuse leidmisel (toetus alla 200 000 euro) on lahenduseks valitud standardne ühikuhind 20 000 eurot, mille piirkonnastamine on lahendatud tulemusnäitajate ootuse erinevuse kaudu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – starditoetuse puhul ei ole piirkondlikult reserveeritud summasid. Toetatakse tulemusele orienteeritud lähenemist, kus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnast väljapool asuvatele aladele on madalam tulemuse ootus. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – starditoetuse eelarve suuruse juures on piirkondlike boonuste andmise hindamisel erisus, mida on soovitud lahendada pigem tulemuste saavutamiste põhiselt. Piirkondlikult on erinev tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus selleks on määratud projekti teise aasta lõpuks vähemalt neljakordne käive toetuse määra alusel ehk 80 000 eurot. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – starditoetuse lihtsustus standardse ühikuhinna alusel võimaldab ettevõtjal kasutada toetus selleks, mis talle alustamise juurse on antud ajahetkel oluline. Need tegevused, mis ei ole välistatud, on põhimõtteliselt abikõlbulikud. Kokkuvõtlikult, kuna meede on loodud nii, et see arvestab alustava ettevõtja vajadusi ja on suunatud ettevõtjatele üle Eesti. Näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 võrdluses“ osas on 2019 aasta andmetel kehvemas seisus Põlva-, Valga-, Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35 punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja 39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80 punkti.Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 võrdluses. Keskkond / Kliima Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga toetades tegevusi millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, nagu need on loetletud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9. Need on: 20  a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu. Ettevõtjal on kohustus projekti elluviimisel jälgida vastavust tema tegevuse iseloomule ning pakutavatele toodetele ja teenustele rakenduvate keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine on analüüsitud meetmete kava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 6. Määruse rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Määrusega ei teenita tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi kaudu. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele: • Eesti Tööandjate Keskliit; • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon; • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; • MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. 21 Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Lisa 3. Riskide hindamise tabel Lisa 4. Ühikuhinna arvutamise metoodika 22  MÄÄRUS 31.01.2024 nr 6 Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3  2 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel. (7) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK-i klassifikaator) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu- uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, välja arvatud füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus, töötervishoiualane teraapia); 10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (8) Vahendamine on vahendaja, maakleri ja teise kaupleja tegevus, kes viib kokku müüja ja ostja, korraldab äritehinguid teise poole nimel, ning müümine oksjonite kaudu. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei  3 tohi jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kokku ületada 300 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) alusel, siis ei tohi taotlejale nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 750 000 eurot. (5) Kontserni kuuluvate või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid (1) Alustav ettevõtja – äriühing, mis on kantud Eesti äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist. (2) Kasvupotentsiaal – müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis vähemalt 40 000 eurot. (3) Sama tegevusvaldkond – EMTAK-i klassifikaatori neljakohalise koodi kattuvus või tegevusala sisuline kattuvus. (4) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne- Harju valla Kulna küla. (5) Tartu linnapiirkond – Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik ning Tartu valla Raadi alev. (6) Tegevusvaldkond – valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. (7) Äriplaan – ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on kirjeldatud ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate  4 jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) toetatavad uued ettevõtjad. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“. (4) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL võrdluses; 5) ressursitootlikkus. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetatav tegevus on ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimine. (3) Toetatakse tegevust, millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 7. Abikõlblik kulu Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise  5 või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029 a. (3) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Eelnõustamine (1) Enne taotluse esitamist on ettevõtja kohustatud läbima rakendusüksuse korraldatud eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang ettevõtjale, tema vastavusele taotlejale kehtestatud nõuetele, kavandatavale projektile ja selles plaanitavate tegevuste teostatavusele, ettevõtjas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete suutlikkusele projekti ellu viia ning arvamus määruses sätestatud valikukriteeriumite kaupa. Rakendusüksus teavitab ettevõtjat eelnõustamise läbiviimisest oma veebilehel. (2) Ettevõtja esitab eelnõustamiseks digitaalselt allkirjastatud äriplaani ja ettevõtjas osalust omavate isikute ning juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui tekib vajadus ettevõtjaga kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. (3) Eelnõustamise läbiviija koostab digitaalselt allkirjastatud hinnangu 30 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel. § 11. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele ja täitma järgmisi kohustusi: 1) taotlejas võivad juriidilised isikud kokku omada kuni 25 protsendilist osalust; 2) täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui kümme; 3) taotleja müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem; 4) taotleja müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem; 5) taotlejas osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas; 6) taotlejas osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige; 7) taotleja juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla  6 juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas; 8) muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist saadud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus peab olema tähtaegselt tagasi makstud; 9) teavitama rakendusüksust viivitamata kõigist taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotleja kohustuste täitmist. § 12. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv äriplaan peab panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning väljund- ja tulemusnäitajasse; 2) paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud hinnang peab olema koostatud mitte varem kui 60 päeva enne taotluse esitamist; 3) äriplaan rakendusüksuse vormil; 4) finantsprognoosid kolmeks aastaks, alates projekti alustamise aastast; 5) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga, kui taotleja on alustanud majandustegevusega; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) taotlejas osalust omavate isikute ja taotleja juhatuse liikmete elulookirjeldused; 8) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest; 9) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud põhiõigusi ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud puuetega inimeste õigusi; 10) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja allkirjastab ja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas. (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni  7 kümne tööpäeva võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. § 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõtu alustamist. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon ja kaasata eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega ja avaldab komisjoni liikmete nimed oma veebilehel. (3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või taotluse hindamiseks vajatakse lisainfot, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (4) Taotlust hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia – koondhindest 20 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti. (6) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja täidetud on järgmised tingimused:  8 1) taotlus on § 16 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlust ei ole § 16 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks või hiljemalt 31. augustil 2029. a. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 19. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja esitatavad andmed avaldab rakendusüksus oma veebilehel. (3) Vahearuanne esitatakse nelja kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (4) Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud töökoha loomist tõendavad andmed. (5) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave, ka Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamise kohta, ja esitatakse dokumendid: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 3) lõike 4 punktis 3 sätestatud töökohal töötavale isikule kuni aruande esitamise kuupäevani makstud töötasu vähemalt täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses; 4) kasvupotentsiaali saavutamist tõendavad dokumendid. (6) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest. Rakendusüksusel on õigus määrata tähtaeg aruande täiendamiseks.  9 § 20. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemuste saavutamine; 2) rakendusüksus on aruande kinnitanud; 3) esitatud on maksetaotlus. (2) Toetust makstakse ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikuhinna alusel. (3) Toetuse maksmise etapid on järgmised: 1) esimeses etapis, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on esitanud vahearuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmist, 75 protsenti toetuse summast; 2) teises etapis, kui toetuse saaja on esitanud lõpparuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmist, 25 protsenti toetuse summast. (4) Toetuse maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul pärast vahe- või lõpparuande esitamist. Toetuse maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. § 21. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Sel juhul pikeneb aruande ja maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 7. peatükk Toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest loob ühe täistööajale taandatud töökoha; 2) maksab punktis 1 nimetatud töökohal töötavale või töötavatele isikutele töötasu vähemalt täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses; 3) saavutab määruses nõutud kasvupotentsiaali; 4) teavitab rakendusüksust viivitamata toetuse saaja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 5) teavitab eelnevalt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust toetuse saajas osalust omavate isikute ringis planeeritavatest muudatustest, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtja puhul. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste nõuetekohast täitmist; 3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;  10 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate; 4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike dokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 5) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruannete koostamiseks vajalikke andmeid; 6) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 7) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 8) koostab sekkumise seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ja edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 25. Vaidemenetlus Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler