Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.05.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231703812 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevalt ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Nimelt on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et kahtlustatav on ülekuulamistel oma süüd täielikult tunnistanud, kahetsust väljendanud ning rõhutanud, et valesti käitus tema ning kannatanu käitus õigesti. Kahtlustatav on niisiis väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõttes. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi kahtlustatava kriminaalkorras karistamist, pärast ülekuulamisi ei ole suuri probleeme kahtlustatavaga olnud. Kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kannatanu ei esitanud hagi (III). Kahtlustataval tekkis menetluskuluna kaitsjatasu 129.6 eurot, see kuulub tema poolt hüvitamisele. Lisaks ekspertiisikulu 765 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda, kuna tema sissetulekut arvestades käib selle tasumine temale ilmselt üle jõu (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab isikule asetatav kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud viimast episoodi st ligikaudu poole aasta jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub arvestatav alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kes oma süüd on tunnistanud ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, võib panna toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Menetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on tänaseks füüsilisi konflikte vältinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Ka selline asjade korraldus tagab ühiskonna usu õiguse kehtivusse. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Kuigi arutluse all on korduv lähisuhtes toime pandud vägivald omab prokuröri hinnangul kriminaalkorras karistamisest paremat eripreventiivset mõju just käesolevalt kohaldatav KrMS § 202 lg 7 korras määratav kohustus. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231703812 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on a) tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 129.60 eurot Tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 23.11.2023 (k.a). b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga numbril 6606077, osaleda nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 12 korda ning vähemalt 1 kord kuus, välja arvatud, kui nõustaja hinnangul on vajadus ära langenud) ning vajaduse ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm. Tähtajaks määrata 1 aasta alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 23.05.2024 (k.a). 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: DVD-d 2 tk jäetakse toimiku materjalide juurde.  5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustatava poolt 7. Käesolev määrus saata: kaitsjale: Dmitri Školjar; kannatanule: Xxxx Xxxxx (KrMS § 206 lg 2); teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Roman Krõlov. 8. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6) 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 10. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) b) vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3) c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik ei täida talle KrMS § 202 alusel pandud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет. If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.