Käskkiri

KÄSKKIRI 29.05.2026 nr 1-3/77 Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 9. aprilli 2026. a kirjast nr 1.13-2.13/1254-1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.3.11.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–31.12.2026.“; 2. Muudan käskkirja punktis 4.3 tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis Projekt Projekti Näitaja kood ja Näitaja Sihtta Sihttas Selgitav teave eelarve (koos nimetus mõõtühi se e käibemaksuga k 2024 2029 ), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest PIIRIKONT- 3 000 699,95, BMVI O.1.1 arv 200 1000 Välispiirile ja ROLLI- sh kaudsed Piiripunktide piiripunktidesse SEADMETE kulud 0,2% jaoks soetatud (ostetud ja UUENDA- ostetud/renditud renditud) seadmed, MINE seadmete arv sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra DROONIDE 191 590,59, sh BMVI O.1.5 arv 26 26 Õhusõiduk on mis SOETAMINE kaudsed kulud Ostetud tahes mehitatud või 3% õhusõidukite arv mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite 2 (15)  inventari- või registreerimisnumbri d või muud unikaalsed koodid. Õhusõiduk raporteeritakse üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI O.1.5.1 arv 26 26 Mehitamata sõiduk Ostetud piirikontrolli ja- õhusõidukite arv, valve ülesannete millest omakorda täitmiseks õhus ostetud kooskõlas Schengeni mehitamata piirieeskirja ja õhusõidukite arv EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Mehitamata õhusõiduk raporteeritakse üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI R.1.14 arv Ei 26 Suuremahulised Euroopa Piiri- ja kohal seadmed (laevad, Rannikuvalve du kopterid, lennukid ja Ameti tehniliste väiksemad seadmed seadmete reservis (autod, droonid, registreeritud seiresüsteemid) tuleb seadmete arv. Frontexis arvele võtta viie päeva jooksul pärast seadmete vastuvõtmist. Aruandega tuleb esitada väljavõte Frontexi registrist. Statsionaarseid ning selliseid seadmeid, mis kaotavad garantii, kui need lahti ühendatakse, ei pea Frontexis registreerima. BMVI R.1.15 arv Ei 26 Iga seadme saatmine Euroopa Piiri- ja kohal Frontexi Rannikuvalve du ühisoperatsioonile 3 (15)  Ameti käsutusse raporteeritakse antud seadmete inventari numbri arv alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood on lähim esimese ühisoperatsiooni ajale. MAISMAA- 8 115 191,44, BMVI O.1.1 arv 46 86 Välispiirile ja VARUSTUSE sh kaudsed Piiripunktide piiripunktidesse SOETAMINE kulud 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja JA ostetud/renditudse renditud) seadmed, PAIGALDA- admete arv sh e-väravad. Siin ei MINE raporteerita maa-, PIIRILÕIKU- mere- ja DELE 4–6 õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja Piirihalduse tooma soovituse valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt viidud Schengeni panustab. Soovitust hindamiste ja raporteeritakse haavatavuse esimeses hindamiste vahearuandes, kus tulemusel esitatud kirjeldatakse soovituste arv, tegevusi, mis on mida on arvesse seotud soovituse võetud täitmisega. MAISMAA- 9 163 176,68, BMVI O.1.1 arv 54 155 Välispiirile ja VARUSTUSE sh kaudsed Piiripunktide piiripunktidesse SOETAMINE kulud 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja JA renditud) seadmed, 4 (15) PAIGALDA- ostetud/renditud sh e-väravad. Siin ei MINE seadmete arv raporteerita maa-, PIIRILÕIKU- mere- ja DELE 1–3, 7 õhutranspordi JA 8 vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja Piirihalduse tooma soovituse valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt viidud Schengeni panustab. Soovitus hindamiste ja raporteeritakse haavatavuse esimeses hindamiste vahearuandes, kus tulemusel esitatud kirjeldatakse soovituste arv, tegevusi, mis on mida on arvesse seotud soovituse võetud täitmisega. LUHAMAA 292 259,38, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena JUHTIMIS- kaudsed kulud Ehitatud/ajakohas loetakse taristut või KESKUSE 0,4% tatud seadmeid, mida PROJEK- piiripunktirajatist muud näitajad ei TEERIMINE e arv hõlma. Taristu on nt JA hooned või EKSPERTIIS parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine 5 (15)  esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamis t, raporteeritakse iga hoone eraldi ja vaid korra projekti jooksul. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktides se ostetud varustuse arv" all. "Ehitatud ja ajakohastatud" ei hõlma hooldustöid ega infrastruktuuri remonttöid, mis on kajastatud näitaja „Hooldatud/remondi tud infrastruktuuri arv” all. PIIRVALVE 999 900,00 sh BMVI O.1.7 arv 0 13 Maismaatranspordi ja kaudsed kulud Ostetud vahend on mis tahes – KONTROL- 0% maismaatranspord mehitatud või LI ivahendite arv mehitamata sõiduk MAISMAA- piirikontrolli ja- SÕIDUKID valve ülesannete täitmiseks maismaal kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud maismaasõidukite inventari- või registreerimisnumbri d või WIN-koodid.. Sõiduk raporteeritakse üleandmise- 6 (15)  vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI R.1.14 arv Ei 13 Suuremahulised Euroopa Piiri- ja kohal seadmed (laevad, Rannikuvalve du kopterid, lennukid ja Ameti tehniliste väiksemad seadmed seadmete reservis (autod, droonid, registreeritud seiresüsteemid) tuleb seadmete arv arvele võtta Frontexis viie päeva jooksul pärast seadmete vastuvõtmist. Aruandega tuleb esitada väljavõte Frontexi registrist. Statsionaarseid ning selliseid seadmeid, mis kaotavad garantii, kui need lahti ühendatakse, ei pea Frontexis registreerima. BMVI R.1.15 arv Ei 13 Iga seadme saatmine Euroopa Piiri- ja kohal Frontexi Rannikuvalve du ühisoperatsioonile Ameti käsutusse raporteeritakse antud seadmete inventari numbri arv. alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood on lähim esimese ühisoperatsiooni ajale . TEGEVUS- 1 170 629,02, BMVI O.1.8 arv 2 4 Osaleja on TOETUS: kaudsed kulud Toetatud osalejate integreeritud SEIRETEH- on arv piirihalduse NIKUTE abikõlbmatud elluviimisse VÄRBAMINE panustav isik JA füüsiline isik, kes KOOLITAMI- saab projekti NE tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm 7 (15)  administratiivülesan deid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi või palub osalejatel end registreerida RTIPis ja ekspordib sealt osalejate info sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood, e- posti aadress. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. . Üritustel/koolitustel peab koguma osalejatelt allkirjad. Osaleja raporteeritakse aruandes siis, kui ta osaleb projekti esimesel üritusel, koolitusel. BMVI O.1.8.1 arv 2 4 Toetuse saaja kannab Toetatud osalejate koolituste alguses arv, millest osalejate info omakorda sündmuste infosüsteemi või 8 (15)  koolitustegevuses palub osalejatel end osalejate arv registreerida RTIPis ja ekspordib sealt osalejate info sündmuste infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood, e- posti aadress. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. Üritustel/koolitustel peab koguma osalejatelt allkirjad. Osaleja raporteeritakse aruandes siis, kui ta osaleb esimesel projekti koolitusel. BMVI R.1.19 arv Ei 4 Toetuse saaja esitab Nende osalejate kohal mõõdiku 4 kuud arv, kes teatavad du pärast projekti lõppu kolm kuud pärast järelaruandes. koolitust, et nad • Toetuse saaja kasutavad küsib kolm kuud koolituse käigus pärast iga koolituse omandatud oskusi lõppu koolituse ja lõpetanutelt pädevust. tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb 9 (15)  arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita; d) Kui osaleja osaleb projekti raames mitmel koolitusel, kuid osadel juhtudel jätab antud näitaja küsimusele vastamata, siis võetakse arvesse tema poolt küsimusele vastatud keskmine tulemus (st keskmise vastuse arvestamisel ei võeta arvesse neid juhte, kui osaleja ei vastanud). Nt kui inimene osaleb projekti raames viiel koolitusel, kuid vastab näitaja küsimusele vaid kolmel korral ja ülejäänud kahel korral ei vasta üldse, siis tema puhul võetakse arvesse kolme vastuse keskmine). TEGEVUS- 5 031 488,25, BMVI O.1.2 arv 1 1 Taristu on püsiv TOETUS: kaudsed kulud Hooldatud/parand materiaalne vara, mis SEIRETEH- on atud taristuosade on: NIKA abikõlbmatud arv • liikumatu, ÜLALPIDA- • tavalistes MINE JA kasutustingimustes, HOOLDA- sh mõistliku MINE hoolduse korral, on VÄLISPIIRIL selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt 10 (15)  värvimine, torustiku remont) kui ka palju raha nõudvat kapitaalremonti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana ja vaid esimeses vahearuandes, et vältida mitmekordset arvestust. TEGEVUS- 4 940 897, BMVI O.1.1 arv 18 20 Välispiirile ja TOETUS: kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse AUTOMATI- on jaoks soetatud (ostetud ja SEERITUD abikõlbmatud ostetud/renditud renditud) seadmed, PIIRIÜLE- seadmete arv sh e-väravad. Siin ei TUSE raporteerita maa-, TOIMIVUSE mere- ja TAGAMINE õhutranspordi PIIRIPUNK- vahendeid. Toetuse TIDES saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI O1.1.1 arv 18 20 Automaatse Piiripunktide piirikontrolli jaoks ostetud süsteemide/ 11 (15)  seadmete arv, iseteenindussüsteemi millest omakorda de/ e-väravate all ostetud raporteeritakse automaatse ostetud/renditud piirikontrolli ABC-väravad. süsteemide/isetee Toetuse saaja peab nindussüsteemide aruandele lisama /e-väravate arv. dokumendi, milles on toodud raporteeritud väravate inventari numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.17 arv Ei 2 200 0 E-väravate kaudu Automaatse kohal 00 piiriületajate arv piirikontrolli du esitatakse süsteemide ja e- aruandlusperioodi väravate kaudu kohta ja hõlmab toimunud kõiki välispiiril piiriületuste arv kasutusel olevate e- väravate statistikat. Korraldusasutus küsib näitaja täitmise info kaks korda aastas PPA analüüsitalituselt. BMVI R.1.18 arv Ei 2 Aruandes peab välja Piirihalduse kohal tooma selle soovituse valdkonnas läbi du numbri, kuhu projekt viidud Schengeni panustab. Soovitus hindamiste ja raporteeritakse haavatavuse esimeses hindamiste vahearuandes, kus tulemusel esitatud kirjeldatakse soovituste arv, tegevusi, mmis on mida on arvesse seotud soovituse võetud. täitmisega. 12 (15) VÕMMORS- 240 683, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena KI JA kaudsed kulud Ehitatud/ajakohas loetakse taristut või MAADE 0,4 % tatud seadmeid, mida VAHETATA piiripunktirajatist muud näitajad ei MISEGA e arv hõlma. Taristu on nt SOETUD hooned või PIIRILÕIKU- parkimisalad. DE PROJEK- Seadmed on mis TEERIMINE tahes materiaalne JA vara, millel on EKSPERTIIS inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamis t, raporteeritakse iga hoone eraldi ja vaid korra projekti jooksul. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktides se ostetud varustuse arv" all. "Ehitatud ja ajakohastatud" ei hõlma hooldustöid ega infrastruktuuri remonttöid, mis on kajastatud näitaja „Hooldatud/remondi tud infrastruktuuri arv” all. NARVA JÕE 604 580,59, sh BMVI O.1.1 arv 0 59 Välispiirile ja SEIRE JA kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse JUHTIMIS- 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja KESKUSE ostetud/renditud renditud) seadmed, TEHNIKA seadmete arv sh e-väravad. Siin ei SOETUS raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele 13 (15)  lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. Maismaavarus- 3 238 389,79, BMVI O.1.1 arv 0 21 Välispiirile ja tuse soetamine sh kaudsed Piiripunktide piiripunktidesse ja kulud 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja paigaldamine ostetud/renditud renditud) seadmed, piirilõikudele seadmete arv sh e-väravad. Siin ei 9-11 raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbri d. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja Piirihalduse tooma soovituse valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt viidud Schengeni panustab. Soovitus hindamiste ja raporteeritakse haavatavuse esimeses hindamiste vahearuandes, kus tulemusel esitatud kirjeldatakse 14 (15)  soovituste arv, tegevusi, ms on mida on arvesse seotud soovituse võetud. täitmisega. KOKKU 36 989 485,69 3. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Seletuskiri 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 15 (15)  Lisa 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse viiendat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/29 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised: 1. Käskkirja punktis 2.3.11.2 sätestatud projekti „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“ abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuue kuu võrra. Muutmise vajadus on tingitud projekti raames hangitavate seadmete pikkadest tarneaegadest, mis on tekkinud andmekeskuste infrastruktuuri komponentide defitsiidist maailmaturul. 2. Käskkirja punkti 4.3 tabelis täpsustatakse selguse loomise eesmärgil näitajate kogumise ja raporteerimise metoodikat vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele ja toetuse saajate esitatud küsimustele. 3. Tehakse projektide vahelised ümbertõsted. Projekti „Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“ kulude kontrollimise käigus tuvastas Siseministeerium, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259280 läbiviimisel kirjeldanud riigihanke alusdokumentides kõiki tulevase raamlepingu tingimusi ning tunnistas rikkumisega seotud kulu osaliselt abikõlbmatuks. Projekti eelarvet vähendatakse vastavalt riigihankega nr 259280 seotud kuludokumentide esitamisele. Kooskõlas määruse (EL) 2021/10601 artikli 103 punktiga 3, mis lubab tühistatud summa uuesti kasutusele võtta sama programmi teise tegevuse jaoks, suunatakse tagasi küsitud raha projekti „Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja koolitamine“ seiretehnikute töötasu maksmiseks. Uusi tegevusi ei lisandu. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.  Projekt KEHTIV TAT UUS Muutus EELARVEJAOTUS TEGEVUSTOETUS: Seiretehnika ülalpidamine 5 054 745,07 5 031 488,25 -23 256,82 ja hooldamine välispiiril TEGEVUSTOETUS: Seiretehnikute värbamine 1 147 372,20 1 170 629,02 23 256,82 ja koolitamine III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.