Üldkäskkiri

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 1 Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite tähistamine 1. Alarmsõiduki kere värv ja kirjed kantakse sõidukile vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse määrusele. 1.1. Valge põhivärv on RAL_9016. Kleebise korral peab materjal olema kas Avery Dennision® Gloss White (AV2100001) või 3M® Gloss White (2080-G10) või Oracal® Gloss White (970RA-010); 1.2. Sinine kontrastvärv on RAL_5017. Kleebise korral peab materjal olema kas Avery Dennision® Gloss Blue (CB 1520001) või 3M® Gloss Intense Blue (2080-G47) või Oracal® Gloss Blue (970RA-067); 1.3. Värvimisel tuleb lähtuda sõiduki disainist. Plastist, kummist, kergmetallist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga ei ole kohustuslik; 1.4. Maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ja jalgratas värvitakse üksnes põhivärviga, vajadusel koos lisamärgistusega. 2. Alarmsõiduki lisamärgistuse valgust peegeldavast reflektor/helkurmaterjalist kleebis peab olema sõidukitel kasutatav ja omama liiklusohutuse sertifikaati. Kleebise värvid on kollane ja sinine ning materjal on kas: 2.1. Avery Dennision® VisiFlex V-8000 Series Superior Prismatic Reflective - Yellow (V-8013) ja Blue (V-8005) või; 2.2. 3M® High‑Intensity Prismatic Sheeting - Yellow (3931) ja Blue (3935) või; 2.3. Oracal® High‑Intensity Prismatic Grade - Yellow (5900-020) ja Blue (5900-050). 3. Alarmsõiduki kuuluvust näitav kirje „POLITSEI“ on reflektor/helkurmaterjalist kleebisest: 3.1. kirjatüüp Interstate perekond; 3.2. valge põhivärvi materjal on 3M® 680CR-10 E White; 3.3. sinine kontrastvärvi materjal on 3M® 680CR-76 E Light Blue. 4. Kirje „POLITSEI“ kantakse: 4.1. Sõiduauto kapotile, külgustele või külgedele; 4.2. Bussi ja veoauto esiustele või külgedele ning tagauksele või tagaseinale; 4.3. Maastikusõidukil, haagisel ning mootorratta ja mopeedi tuuleklaasi ülaserva ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele. Tuuleklaasi puudumisel kantakse kuuluvust näitav kirje esilaterna alla või raamile; 4.4. Jalgrattal kantakse kirje raamile sõltuvalt tema konstruktsioonist. 5. Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni: 5.1. Sõiduki kere mõlemale esitiivale ning tagaluugile või tagauksele või tagaseinal ja mootorratta küljekohvri mõlemal poolel raadiokutsungi numbrid mõõtmetega 250 x 100 mm; 5.2. Sõiduauto, bussi ja kaubiku katusele raadiokutsungi number mõõtmetega 930 x 310 mm, joone paksusega 55 mm; 5.3. Kirje „ 112“ ja muud info kirjed. 6. Alarmsõiduki lisainfo kirjatüüp on Interstate perekond: 6.1. Valge põhivärvi materjal on kas Avery Dennision® 700-700 White või 3M® Scotchcal 50-10 White või Oracal® 651-010 Gloss White 6.2. Sinine kontrastvärvi materjal on kas Avery Dennision® 700-708 Cosmos Blue või 3M® Scotchcal 50-862 Vivid Blue või Oraca® 651-086 Gloss Brilliant Blue. 7. Tavavärvides sõiduk tähistatakse Politsei- ja Piirivalveameti sümboolikaga: 7.1. Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise embleemi minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele; 7.2. Kui pole võimalik tähistamise nõudeid täita on Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise embleemi mõõtmed 40 x 50 mm ja see kantakse sõiduki esiklaasi paremale ülaservale; 7.3. Sümboolikaga tähistamine pole kohustuslik Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori sõidukil ning sõidukitel, mida kasutatakse varjatud tegevusel ning julgestus- ja saatesõidul. 8. Sihtotstarbelise rahastamisega programmi raames soetatud sõiduk tähistatakse erinõude korral nõutud sümboolikaga.  Peadirektori käskkirja „Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 2 Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõiduki embleemi kujutised Embleem 1 Embleem 2  Peadirektori käskkirja „Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 3 SÕIDULEHT NR REG. MÄRK ALGUS MARK LÕPP MUDEL Kütusekaart nr: Läbisõit (km.) Kütusekaart nr: Tangitud kütus (ltr.) Pesukaart nr: Teenuskaart nr. Odomeetri näit väljasõidul Odomeetri näit tagastamisel Kütuse jääk väljasõidul Kütuse jääk tagastamisel Sõidulehe väljastas: Sõidulehe tagastas: Nimi Nimi Allkiri Allkiri TANKIMISELEHT KUUPÄEV KOGUS (L) ODOMEETRI NÄIT AUTOJUHI NIMI AUTOJUHI ALLKIRI TANGITUD LIITRIT AUTOJUHI LÄBISÕIT KILOMEETRIT ALLKIRI  Peadirektori käskkirja „Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 4 SÕIDUPÄEVIK Sõiduki reg nr __________ _________20___ Kuu- Odo- Odo- Läbisõit Kasutaja Teekond ja sõidu eesmärk meetri meetri Allkiri päev (km) algnäit lõppnäit Kokku km  KINNITATUD Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72 LISA 1 Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused 1. Üldosa 1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude tasaarveldamiseks. 1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel. 2. Sõiduki broneerimine 2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri (edaspidi broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt. 2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite lõikes järgmised andmed: 2.2.1. sõiduki mark ja mudel; 2.2.2. registreerimismärk; 2.2.3. kütuseliik; 2.2.4. käigukasti liik; 2.2.5. istekohtade arv koos juhiga; 2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus; 2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus; 2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees- ja perekonnanimi; 2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber. 2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud: 2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg; 2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress; 2.3.3. sõidu eesmärk; 2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi; 2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber; 2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht. 2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist. 2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist. 2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev. 2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur. 2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel ajavahemikus 8.00-17.00. 2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda. 3. Kasutamise põhimõtted 3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistus-, töö- või ametiülesannetega seotud tegevusteks. 3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu kinnituskirjas. 3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud: 3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama; 3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning kaasliiklejate ohutuse; 3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed, dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende sattumiseks võõrasse valdusse; 3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi. 3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur. Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist. 4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine 4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga. 4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga (edaspidi kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki kindalaekas. Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid kindlat sõidukit. 4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast. 4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest, kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit. 4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on kütuse jääk alla ½ kütusepaagist. 4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud sõiduki tagastamisel ühendama selle välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku). 4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga. 4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab vastavalt vajadusele sõiduki haldur. 5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine 5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud kilomeetrite alusel. 5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude hüvitamiseks: 5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri maksumuste alusel: 2  1 km maksumus Nr Kood Standardigrupp eurodes (ilma käibemaksuta) 5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m) 0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m) 5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m) 5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m) 0,30 5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m) 5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta) 5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta) 0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta) 5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud töötundidele; 5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele. 5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas. 5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt. Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt välja toodud vähemalt järgmised andmed: 5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed; 5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus; 5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus; 5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus; 5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär. 5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed: 5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed; 5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg; 5.5.3. sõidu eesmärk; 5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi; 5.5.5. läbitud kilometraaž; 5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus; 5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus; 5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on tuvastatav: 5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid; 5.6.2. ühe töötunni tasumäär; 5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus. 5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest raamatupidamise regulatsioonidest. 6. Kasutaja vastutus 6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest. 3 6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks. 6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi. 6.4. Kui ÜK sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus, ei tohi sõiduki kasutaja omavastutuse maksimaalne määr olla suurem kui 320 eurot kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata. 6.5. Kui ÜK sõidukile ei ole sõlmitud kaskokindlustust, peab sõiduki omanik või valdaja sõiduki broneeringu kinnitamisel sõiduki kasutajat kahjujuhtumi korral kaasnevast vastutuse ulatusest kirjalikult teavitama. 4  KINNITATUD Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72 LISA 2 Sõiduki tuvastamise kaart Pilt: sõiduki tuvastamise kaardi näidis (suurendatud kaks korda) 1 2 POLITSEI- JA A PIIRIVALVEAMET 123 ABC 3 6 8 5 4 KAARDI NR: 3231 5678 9010 7 KEHTIV KUNI: 31.08.2030 B Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm. 1) Asutuse logo trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), joondatud horisontaalselt kaardi keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre vahele. 2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto Condensed, Suurus: minimaalselt 14, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale „infotehnoloogia- ja arenduskeskus“. 3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto Medium, Suurus: 28, Efekt: Bold, Suurtähtkiri). 4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto Condensed, Suurus: 12, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri). a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt: 1  KINNITATUD Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72 LISA 2 i. 1 – Häirekeskus, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet, 4 – P ääst eam et , 5 – S i sekai t seakade em i a, 6 – S i sem i ni steeri um , 7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. 5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama nutitelefoniga või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist. 6) RFID kiip. 7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold). 8) Kaardi tausta näidis . 2  Peadirektori KÄSKKIRI Tallinn 13.07.2026 nr 1.1-1/80 Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ning lõike 2 ja Siseministeeriumi kantsleri 18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ alusel: 1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korra (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 09.12.2019 käskkirja nr 1.1-1/120 „Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“. 3. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Egert Belitšev peadirektor Madis Merivoo, [email protected]  Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) maismaasõidukite kasutamise kord (edaspidi kord) kehtestatakse siseministeeriumi kantsleri 18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ alusel. 1. Üldsätted 1.1. Korra eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise, hankimise, tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki ning taksoteenuse ja ühistranspordi kasutamise korda PPA-s. 1.2. Kui seaduses, määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord kõikide PPA omandis või valduses olevate mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h ja haagistele. 1.3. PPA riigisaladusega kaitstud sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga. 2. Terminid 2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid: 2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk; 2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria buss, M3- kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“; 2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-kategooria sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis, T- ning C-kategooria traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määruses nr 52 „Maastikusõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti käsitatakse eriotstarbelise sõidukina spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“; 2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“; 2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk; 2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk; 2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk; 1  2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määruse alusel väärteoasjas; 2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt tagatakse; 2.1.10. rahastamise viis – sõiduki soetamine või rentimine; 2.1.11. rent – sõiduki lühiajaline rent kuni 12 kuud, kasutusrent ja kapitalirent järgides Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud tingimusi; 2.1.12. sisepõlemismootoriga auto – liikumiseks osaliselt või täielikult diisli-, bensiini- või gaaskütust kasutav sõiduk; 2.1.13. täiselektriline sõiduk on sõiduk, mis töötab ainult elektriga. Energia tuleb akust, mida laetakse vooluvõrgust; 2.1.14. pistikhübriidsõiduk ehk välisest vooluvõrgust laetav hübriidelektrisõiduk on sõiduk, mis kasutab liikumiseks nii elektrimootorit kui ka sisepõlemismootorit; 2.1.15. standardigrupp – siseministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava keskmise soetusmaksumusega; 2.1.16. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise võimaldamine teenistus-, töö- või ametiülesannete (edaspidi teenistusülesanne) täitmiseks kõikidele siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujatele; 2.1.17. vastutav isik – sõidukit kasutava üksuse juht või tema poolt määratud isik; 2.1.18. struktuuriüksuse juht – organisatsiooni konkreetse allüksuse, osakonna või talituse eest vastutav isik; 2.1.19. ühistransport – Eesti riigisisene liikumisviis, mis on korraldatud üldiseks kasutamiseks ning toimub regulaarsete bussi-, trammi-, trolli-, praami-, rongi- ja siselennuliinide kaudu; 2.1.20. taksoteenus – sõitjate vedu sõiduautoga, mis toimub taksoveoteenusena või infoühiskonna teenuse kaudu tellitava sõidujagamise teenusena ning on mõeldud PPA töötajate ja külaliste individuaalseks või väiksema seltskonna liikumisvajaduse rahuldamiseks. 3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted 3.1. Sõiduki hankimisel lähtutakse rahastamise viisi valikul sõiduki kasutamise eesmärgist, planeeritavast kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest. 3.2. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks või täiendava võimekuse toetamiseks. 3.3. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete seaduse, siseministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja PPA samasisulise korraga. 3.3.1. sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima riigieelarve seaduse § 60 nõudeid. 3.4. Siseministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud riigihangete puhul peab järgima siseministeeriumi varade asekantsleri (edaspidi asekantsler) kirjaga kinnitatud eelarve piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil planeeritavate hangete puhul peab lisaks järgima toetuse andmise tingimusi. 3.5. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada asekantsleriga järgmisel juhul: 2  3.5.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub siseministeeriumi juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas siseministeeriumi valitsemisala või riigiüleses arengukavas. 3.6. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 3.6.1. põhjendus sõiduki hankimise vajaduse kohta; 3.6.2. sõiduki standardigrupp ja kasutusala; 3.6.3. sõiduki hinnanguline kasutusperioodi pikkus; 3.6.4. sõiduki prognoositav maksumus; 3.6.5. sõiduki rahastamise viis ja kinnitus hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve olemasolu kohta; 3.6.6. viide hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta. 4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine 4.1. Sõidukid jagunevad kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks. 4.2. Alarmsõidukid tähistatakse vastavalt määrusele (punkt 2.1.4.) ning käesoleva korra lisale 1. 4.3. Üldsõidukid tähistatakse PPA sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse vappi/tunnuslogo. 4.3.1. PPA vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele (lisa 2); 4.3.2. PPA vapikujulise embleemiga mõõtudega 40x50 mm, mis kantakse sõiduki esiklaasi paremale ülaservale (lisa 2); 4.3.3. PPA sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. 4.4. Sõidukid, mille tähistamine PPA sümboolikaga ei ole kohustuslik: 4.4.1. peadirektori sõiduk; 4.4.2. PPA sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuse teostamiseks. 5. Sõiduki, taksoteenuse ja ühistranspordi kasutamine 5.1. Sõidukit, taksoteenust ja ühistransporti kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. 5.2. Taksoteenuse kasutamine: 5.2.1. Isikute taksoteenuse kasutajate andmebaasi liitmise sooviavaldused ja muu teenust puudutav infovahetus toimub läbi postkasti [email protected]; 5.2.2. üksuse vastutusele väljastatakse takso kliendikaardid; 5.2.3. IT-platvormi kasutamine võimaldatakse teenuse kasutaja personalinumbri ja vahetu juhi kooskõlastuse edastamisel. Teenuse kasutamine toimub mobiiltelefoni allalaetud rakenduse kaudu; 5.2.4. Kasutajate andmebaasi haldab logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupp. 5.3. Piletite ostmine ühistranspordi kasutamiseks, toimub logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi poolt volitatud isikute kaudu. 5.4. Sõiduki kasutamise kohta (v.a peadirektori sõiduk) peab taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt: 5.4.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 5.4.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed; 3  5.4.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg; 5.4.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistusülesande täitmisel tehtud sõidu korral. 5.5. Sõidukite kasutusandmete kogumiseks kasutatakse e-sõidupäevikut veebikeskkonnas. 5.6. Sihtotstarbelise rahastamisega projekti raames soetatud sõidukile erinõuete kehtestamise korral sisestab sõidukijuht e-sõidupäevikusse andmed sõiduki kasutamise eesmärgi kohta, v.a juhul kui sõiduki kasutamise kohta peetakse arvestust paberkandjal. 5.7. E-sõidupäevikus vajalike andmete tagamiseks on sõidukisse paigaldatud seireseadmed. Seadmete olemasolule viitavad vastav kleebis sõidukijuhi tööpiirkonnas ja sõiduki käivitamise järel rakenduv sõidukijuhi isikustamise kohustust meeldetuletav helisignaal, mille peab vaigistama kleebise piirkonnas ametitõendit viibutades. 5.8. Sõidukile paigaldatud lülitiga seireseadmete ajutist väljalülitamist tohib kasutada ainult põhjendatud vajadusel ja võimalikult lühiajaliselt, omades vahetu juhi poolt väljastatud ühekordset luba. 5.9. E-sõidupäevikus kajastatud andmete terviklikkuse tagab logistikabüroo, häiretest seadmete töös tuleb esimesel võimalusel teavitada regiooni maismaasõidukite haldusspetsialisti. 5.10. E-sõidupäeviku andmeid saavad ametnikud volituste piires kasutada sõidukite haldamise, kasutamise, analüüsi ja planeerimisega seotud tööülesannete täitmiseks. 5.11. Sõiduki kasutamise fikseerimisel paberkandjal. 5.11.1. Kui sõidukile on väljastatud paberkandjal sõiduleht (lisa 3) või sihtotstarbelise rahastamisega projekti raames soetatud sõidukile erinõuete kehtestamise korral sõidupäevik (lisa 4), siis on nende järjepidev täitmine sõidukijuhile kohustuslik; 5.11.2. sõiduleht väljastatakse üldjuhul üheks kalendrikuuks. Kuu lõpus kantakse sõidulehele läbisõidumõõdiku näit ning kütuse jääk paagis (hinnatakse kütusenäidiku näidu järgi). Sõidukijuhile on kohustuslik lõppeva kalendrikuu täidetud sõidulehe uue vastu vahetamine hiljemalt algava kuu kolmandal tööpäeval; 5.11.3. sõidupäevikusse kantakse sõidu kuupäev, sõidu eesmärk, läbisõidumõõdiku näit sõidu alguses ja lõpus ning sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi. Sõidupäevikuna võib kasutada ka sõidukis paiknevat eraldiseisvat märkmikku, mis uuendatakse märkmemahu ammendumisel; 5.11.4. sõidulehe ning sõidupäeviku väljastamist, vastuvõtmist, säilitamist ja sõidulehtede täitmise kontrollimist korraldab logistikabüroo. 5.12. Sõiduki tankimiseks kasutatakse sõidukile väljastatud kütusekaarti (v.a tankimisel asutuse tanklas). 5.13. PPA omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine ning PPA maksevahenditega tasumine taksoteenuse või ühistranspordi kasutamise eest teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on keelatud. 5.14. PPA sõiduauto kasutamist teenistusülesannetega mitteseotud tegevusteks võimaldatakse: 5.14.1. peadirektorile; 5.14.2. teistele PPA teenistujatele erandkorras peadirektori või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba peab sisaldama lisaks punktides 5.4.1.–5.4.3. loetletud tingimustele viidet vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise kulud. 5.15. PPA omandis või valduses oleva sõiduauto ja taksoteenuse kasutamisel teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks tuleb järgida tulumaksuseadusega kehtestatud tingimusi. 4 5.16. Sõiduki, taksoteenuse ja PPA maksevahendite kasutamine teenistussuhte peatumise ajal on keelatud, v.a erakorralise teenistusülesande täitmiseks. 5.17. Sõiduki, taksoteenuse ja PPA maksevahendite kasutamine töövõimetuslehel või puhkusel (välja arvatud Sisekaitseakadeemia õppepuhkus) viibimise ajal on keelatud. 5.18. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud. 5.19. Konfiskeeritud sõiduki hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem kasutusele võtmine tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki asendamiseks järgmistel juhtudel: 5.19.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine; 5.19.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine; 5.19.3. isikukaitse teenuse toetamine; 5.19.4. tugitegevuse toetamine, sh: 5.19.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „mahtuniversaal“ või N1-kategooria kaubikuga; 5.19.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine. 5.20. Sõiduki üleandmine struktuuriüksuse kasutusse või ühest üksusest teise vormistatakse transportvara infosüsteemis, muudatustest informeeritakse logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi teenistujaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.21. Vastutav isik vastutab sõiduki sihipärase kasutamise, igapäevase haldamise ning koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga sõiduki õigeaegse remonti, hooldusse või tehnilisele ülevaatusele suunamise eest. 5.22. Sõiduki parkimisel tasulise parkimise alas toimitakse vastavalt konkreetse territooriumi valdaja poolt kehtestatud korrale. 5.23. Sõiduk pargitakse väljaspool tööaega kasutaja teenistuskoha või sõidukit kasutava struktuuriüksuse territooriumile, lähetusel viibides sihtkoha, majutuskoha või lähima PPA struktuuriüksuse territooriumile. 5.24. Sõidukit kasutatakse erandkorras väljaspool tavapärast tööaega või pargitakse väljaspool asutuse territooriumi (ametniku elukohas vms), kui see on oluline teenistusülesande täitmiseks, võimaldab aja ja materiaalsete ressursside kokkuhoidu ning sõiduki kasutaja omab struktuuriüksuse juhi poolt väljastatud taasesitamist võimaldavas vormis luba. 5.25. Sõidukite varuvõtmetele juurdepääs tagatakse ööpäevaringselt vastutava isiku poolt määratud asukohas. 5.26. Sõiduki ümberehitamine ja salongi sisustuse muutmine on lubatud logistikabüroo haldustalituse kooskõlastusel. 5.27. Liiklusõnnetuse, õnnetuse, vandalismi või süüteo tagajärjel vigastatud sõidukist teavitatakse esimesel võimalusel operatiivjuhti, vahetut juhti, logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialisti ja kaskokindlustuse teenuse lepingupartnerit, muus osas käitutakse vastavalt liiklusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses kehtestatud korrale. 5.28. Vastutav isik, kelle üksuse kasutuses olev sõiduk osales liiklusõnnetuses, korraldab koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga: 5.28.1. liiklusõnnetusest teatamise sõiduki kindlustuslepingu partnerile; 5.28.2. süülise liiklusõnnetusega PPA-le tekitatud varalise kahju sõidukijuhilt sissenõudmise koostöös sisekontrollibürooga. 5.29. Sõiduki parkimisel viivistasu määramise otsuse või leppetrahvi määramise korral: 5.29.1. sõiduki kasutaja tasub määratud viivistasu või leppetrahvi tähtaegselt või 5.29.2. koostab viivistasu või leppetrahvi määramise vaidlustamiseks või PPA poolt tasumiseks põhjendatud taotluse, millele lisab viivistasu määramise otsuse või 5  leppetrahvi, ning edastab need viie tööpäeva jooksul viivistasu või leppetrahvi määramisest dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu otsustamiseks logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuhile ja teadmiseks vahetule juhile. 5.29.3. Kui logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuht otsustab viivistasu või leppetrahvi määramise vaidlustada, koostab sama talituse ametnik vaide. 5.29.4. Kui logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuht leiab, et viivistasu või leppetrahvi tasumine PPA poolt on põhjendatud, korraldab ta viivistasu või leppetrahvi tasumise. 5.29.5. Kui viivistasu või leppetrahvi tasumine PPA poolt ei ole põhjendatud, vaide esitamiseks puudub alus, vaie rahuldatakse osaliselt või vaie jäetakse rahuldamata, tasub nõutud summa sõiduki kasutaja. 6. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamine 6.1. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused ning kasutamise üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise põhimõtted on sätestatud siseministeeriumi kantsleri 18. 12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ lisas 1 „Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused“ (lisa 5). 7. Sõidukijuhile kehtestatud nõuded 7.1. Sõidukijuht peab vastama liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. 7.2. Sisselülitatud eriseadmetega sõidukit tohib juhtida alarmsõiduki juhi koolituse läbinud vähemalt kaheaastase sõidukijuhi staažiga sõidukijuht. 7.3. Alarmsõiduki värvides sõidukit tohib juhtida vormiriietuses politseiametnik või vastutava isiku loal abipolitseinik, erandkorras vastava tööülesande saamisel vormiriietuseta politseiametnik, abipolitseinik või teenistuja (sõidul hooldusesse või remonti, alarmsõiduki juhtide koolitusel, sõidul piiratud territooriumil kutsemeisterlikkuse võistlusel, spordiüritusel jne). 7.4. Eriotstarbelist sõidukit tohib juhtida sõidukijuht, kellel on vastav juhtimisõigus ja vajadusel eriväljaõpe. 7.5. Sõidukit tohib vastutava isiku loal juhtida vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav abipolitseinik. 7.6. Sõidukijuht on kohustatud kasutama sõidukit eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult, jälgima sõiduki igapäevast tehnilist seisukorda, võtma tarvitusele abinõud sõiduki ebaseadusliku hõivamise, sõidukisse sissemurdmise või vandalismi ärahoidmiseks. Tagama sõiduki säilimise ja puhtuse ning tagama, et pargitava sõiduki mootorikütuse jääk oleks vähemalt pool kütusepaagi mahust, enne nädalavahetust ja riigipühi peab kütusepaak olema täis. 7.7. Enne väljasõitu ja sõidu vältel on sõidukijuht kohustatud jälgima sõiduki tehnilist seisukorda. Olles avastanud sõidukil tehnilise rikke või sõiduki kere, värvkatte või rehvi jms vigastusi teavitab sõidukijuht sellest koheselt oma vahetut juhti, kes teavitab juhtunust vastutavat isikut ja logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialisti hiljemalt järgneval tööpäeval. 7.8. Sõidukis on lubatud kasutada autokaameraid sõiduki ümber toimuva salvestamiseks. Sõidukisse paigaldatud autokaamera süsteem peab olema sisse lülitatud ja töörežiimil. Seadme mittesihipärane kasutamine ning toimimise häirimine on keelatud. 6 8. Isikliku sõiduki kasutamine teenistusülesannete täitmisel 8.1. PPA-l on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesande täitmiseks kasutatud isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid. Hüvitamisele ei kuulu teenistuja elukohast isikliku sõidukiga põhitöökohale sõitmisega tekkinud kulud. 8.1.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. 8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel. 8.2. Enne teenistusülesannete täitmiseks isikliku sõiduki kasutamist on vajalik saada selleks vahetu juhi kooskõlastus. Isikliku sõiduki kasutamise kulusid ei hüvitata, kui teenistujal on võimalik ja otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks PPA sõidukit või ühistransporti. 8.3. Teenistuja isikliku sõiduautona käsitletakse teenistuja omandis või kasutuses (sh liisinglepingu alusel) olevat sõiduautot või muud mootorsõidukit. 8.4. Sõidukulude hüvitamisel tuleb pidada arvestust sõitude kohta ja hüvitise suuruseks on 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. 8.5. Isikliku sõiduauto kulude hüvitamiseks esitatakse kalendrikuus tehtud sõitude koondaruanne Riigiteenistuja iseteenindusportaalis (RTIP) hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. tööpäevaks. 8.5.1. Vahetu juht või eelarvejuht kontrollib esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning kooskõlastab temale alluva teenistuja aruande 2 tööpäeva jooksul; volitatud isik või eelarvejuht lisab kooskõlastusmärkena arvestusobjektid ja kinnitab vahetu juhi poolt kooskõlastatud aruande 2 tööpäeva jooksul; 8.5.2. peadirektori, peadirektori asetäitja ja prefekti aruanded kinnitatakse üksnes volitatud isiku poolt. 9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine 9.1. PPA omandis või valduses olevate sõidukite, v.a. punktis 1.3. nimetatud sõidukid, haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt transportvara infosüsteemis. Infosüsteemi pidamise juurdepääsu ja kasutajate haldamise kord sätestatakse siseministeeriumi kantsleri käskkirjaga. 9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse transportvara infosüsteemis vastava märkega. Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala. 9.3. Transportvara infosüsteemi sisestatakse sõidukipõhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed: 9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit; 9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg; 9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus; 9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus. 9.4. Sõidukipõhiste teenuskaartide (kütusekaart, pesukaart jms) väljastamist korraldab logistikabüroo. 7 10. Toimepidevuse tagamine 10.1. Sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta peab olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt pool sõiduki kütusepaagi mahust. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab sisepõlemismootoriga sõiduki, muuhulgas sõiduki, mida nädalavahetusel ei kasutata, kütusepaak olema täis. 10.2. Täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga. 11. Sõiduki tuvastamine 11.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, siseministeeriumi valitsemisala asutuse kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele mõeldud kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks väljastatakse. siseministeeriumi kantsleri 18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ lisas 2 kinnitatud sõidukipõhiselt sõiduki tuvastamise kaart, lisa 6. 11.2. Sõiduki tuvastamise kaartide tellimist koordineerib ja tellitud kaartide üle peab arvestust siseministeeriumi varahaldusosakond. 11.3. Väljastatud sõiduki tuvastamise kaardi kasutusest kõrvaldamisel, kasutuskõlbmatuks muutumisel või kadumisel teavitatakse sellest esimesel võimalusel siseministeeriumi varahaldusosakonda. 11.4. Sõiduki tuvastamise kaartide väljastamist korraldab logistikabüroo. 12. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine 12.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga. 12.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 12.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks; 12.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks; 12.2.3. sõiduki remont ei ole majanduslikult otstarbekas; 12.2.4. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km; 12.2.5. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud. 12.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud siseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas. 12.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang. 12.5. Punktides 12.2.1-12.2.5. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse erijuhud siseministeeriumi asekantsleriga. 13. Rakendussätted 13.1. Korra täitmise eest vastutab korrast tulenevaid toiminguid teostav teenistuja, tema tegevust kontrollib vahetu juht. 14. Korra kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks peadirektori 09.12.2019 käskkiri nr 1.1-1/120 „Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“. 8