Vastus riigikogu liikme kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 258))

. Riigikogu juhatus Teie 27.10.2022 nr 7-1.2/22-02224-2 [email protected] Meie 08.11.2022 nr 1.1-18/22/4382 Vastus riigikogu liikme kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 258)) Lugupeetud riigikogu liige, Anneli Ott 1. Kui suure maa-ala ulatuses ning milliste maa-alade arvelt harjutusvälja laiendatakse? Venemaa Föderatsiooni kallaletung Ukrainale on toonud kaasa vajaduse Eesti sõjalist riigikaitset kiirkorras edasi arendada. Selleks on Eesti suurendanud märkimisväärselt kaitsekulutusi, kasutusele võetakse uusi relvasüsteeme, maakaitse komponent kahekordistatakse (20 000 inimeseni), 2026. aastal suureneb ajateenijate arv 4 000 inimeseni. Suvel Madridis toimunud NATO tippkohtumisel otsustati märkimisväärselt tugevdada Alliansi idatiiva kaitset, sh otsustati Eesti kaitseks luua diviisi struktuur ning määrata Eestisse täiendavad liitlasüksused. Arvestades nii Eesti enda kaitseväe suurendamist ning täiendavate relvasüsteemide kasutuselevõttu kui liitlasvägede vajadusi, on väljaõppe võimaluste laiendamine adekvaatse sõjalise läbiharjutamise võimaldamise mõttes möödapääsmatu. Olemasoleva Tapa linnaku laiendamise ja suuremas pildis Põhja-Eesti harjutusväljade laiendamise võimalused on ammendumas. Seda arvestades tuleb täiendavate harjutusalade ja liitlastele mõeldud täiendava taristu jaoks leida sobiv koht Võrus paikneva jalaväebrigaadi lähedal Lõuna-Eestis. Arvestades relvasüsteeme, mille kasutamist on meil ja liitlastel vajalik harjutada, peab harjutusala võimaldama soomusmanöövri ja kaudtule kasutamise harjutamist ja arvestama relvade ohualadega. Täiendav harjutusväli on võrreldavas suuruses Harjumaal asuva Kaitseväe keskpolügooniga, mille suurus on ligi 12000 hektarit. Täiendava harjutusvälja paiknemiseks on kaalutud erinevaid alternatiive, ent ainus realistlik lahendus selleks on olemasoleva Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Laiendamisel ulatuks harjutusväli lisaks Rõuge ja Võru vallale ka Antsla valla territooriumile. Harjutusvälja edasine arendamine saab toimuma etapiviisiliselt ning nii kohalikke omavalitsusi kui kinnistuomanikke kaasatakse esimesel võimalusel konkreetsete plaanide selgumise järel. 2. Mitu kohalike elanike kodu või talu jääb laiendatavale maa-alale? Mitu kodu, talu või suvemaja laienduse alale täpselt jääb, selgub edaspidi laiendamise plaanide Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Mitu kodu, talu või suvemaja laienduse alale täpselt jääb, selgub edaspidi laiendamise plaanide täpsustumisel. Olemasolev teadmine lähtub laienduse maksimaalsest alast, sh arvestab relvade ohualadega ja tugineb kaardianalüüsile. Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et mõju kohalikele elanikele, eramaadele ja keskkonnale oleks minimaalne. 3. Millised on kompensatsioonimeetmed inimestele, kelle maa-alade arvelt harjutusvälja laiendatakse? Eraomandi riiklikes huvides omandamist reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus ja see annab raamistiku kinnisasjade väärtuse hindamiseks. Kaitseministeeriumi eesmärk on jõuda omandamise osas eraomanikega mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele, seda kinnitab ka asjaolu, et seni on kaitseministeerium võõrandanud sadu kinnistuid ning sundvõõrandamist on kasutatud vaid ühel korral. Alates 2019. aastast on Kaitseministeerium maksnud heade kavatsuste kokkuleppe alusel kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumile jääb harjutusväli, sihtotstarbelist, nn harjutusvälja negatiivsete mõjude leevendamise toetust, samuti on toetatud sihtotstarbeliselt investeeringute ja tegevuste ellu viimist, mis on vajalikud nii kohaliku omavalitsuse kui Kaitseväe jaoks. Kehtiva kokkuleppe alusel toimub viimane väljamakse 2023. aastal ning vastavalt VVTPle on Kaitseministeeriumis on väljatöötamisel harjutusvälja tekitatud häiringu talumise eest hüvitise maksmise määruse eelnõu. Arusaadavalt hüvitatakse ka kõik otseselt eraomandile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale taristule Kaitseväe poolt tekitatud kahjud (eeskätt suurõppuste ajal teedele tekitatud kahjud). Kaitseministeeriumi valitsemisala jaoks on väga on oluline tagada vajalikud väljaõppetingimused väikseima võimaliku keskkonnakahjuga ning mõjuga kohalikule kogukonnale. Teeme selleks arendustegevuste ellu viimisel, aga ka harjutusväljade kasutamisel tihedat koostööd nii kohalike kogukondadega kui Keskkonnaametiga. Isikuid, kelle maad jäävad harjutusvälja potentsiaalse laienduse alale, teavitatakse personaalselt kirjaga samaaegselt avaliku teavitusega. 4. Kuidas on investeeringu planeerimises osalenud kohalikud omavalitsused? Valitsemisala eesmärgiks on harjutusvälja laiendamise kavandamisel teha kohalike omavalitsustega igakülgselt koostööd. Harjutusvälja planeerimine käib tavapäraselt läbi maakonnaplaneeringu ja seejärel läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute või läbi riigi eriplaneeringu koostamise. Kehtivates valdade üldplaneeringutes Nursipalu harjutusvälja laiendust kajastatud ei ole, kuna tegemist on uue vajadusega. Kõiki kolme omavalitsust (Rõuge vald, Antsla vald, Võru vald), mille territooriume laiendus puudutab, on läbi vallavanemate teavitatud harjutusvälja laiendamise vajadusest ning aruteluks ja infovahetuseks on lepitud kokku laiendatud kohtumine 21. novembriks. Arvestades planeerimisseaduse kohase menetluse pikkust ja ohuhinnangut, on Kaitseministeerium harjutusvälja kiire väljaarendamise huvides analüüsimas Vabariigi Valitsuse riigikaitselise erandi kasutamise võimalust. Samas oleme arvestanud, et harjutusvälja 2 (3) riigikaitselise erandi kasutamise võimalust. Samas oleme arvestanud, et harjutusvälja arendamine võtab ka sellisel juhul aega mõned aastad, mis annab võimaluse läbirääkimisteks ja kokkulepete jõudmiseks kohalike maaomanikega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Koopia: Riigikantselei Kadri Auväärt 717 0165 [email protected] 3 (3)