Teie 13.09.2022 nr 5-1/22/3722, KAM/22-
Kaitseministeerium
1078/-1K
[email protected]
Meie 24.10.2022 nr 8-2/6454
Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Kaitseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Kaitseliidu seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK).
Justiitsministeerium kooskõlastab VTK, esitades selle kohta järgmised märkused ja tähelepanekud.
VTK-s on ühe probleemina tõstatatud Kaitseliidu taustakontrolliga seonduv. Kaitseliidu seaduses
(edaspidi KaLS) nähakse täpsemalt puudusi selles, et Kaitseliidu liikmete taustakontrolli sätted (nö
vastuvõtutingimustele vastavuse kontroll) ei ole piisavad ning Kaitseliidu töötajate ja Kaitseliidule
teenuseid pakkuvate isikute suhtes taustakontrolli ei saa teostada. Eelviidatud probleemide
lahendusena nähakse Kaitseväe korralduse seaduses (edaspidi KKS) ettenähtud taustakontrolli
regulatsiooni eeskujul regulatsiooni sisse kirjutamist Kaitseliidu seadusesse. VTK-s on märgitud, et
taustakontrollis esitatavate andmete koosseis plaanitakse välja tuua KaLS-is analoogiliselt
KKS §-ga 413. KKS § 413 kohaselt teostatakse taustakontrolle Kaitseväkke teenistusse või tööle
kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja
Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel.
Kaitseväes teostab taustakontrolle Kaitseväe luurekeskus.
Nõustume, et Kaitseliit riigikaitseorganisatsioonina vajab oma ülesannetest ja liikmeskonna eripärast,
eelkõige vabatahtlikkusest tulenevalt sobivaid meetmeid selleks, et kaitsta organisatsioonis
isikkoosseisu, vara, sh hooneid ja varustust, ning tundlikku teavet. Siinkohal tuleb aga tagada, et
kavandatav taustakontrollimehhanism oleks proportsionaalne, mistõttu juhime tähelepanu järgnevale.
Esmalt, et VTK-st ei nähtu, et kontrollikohustusega hõlmatud isikute ringi plaanitaks sisuliste tunnuste
alusel kuidagi piiritleda. Oleme seisukohal, et nt Kaitseliidu töötajate ja organisatsioonile teenuse
osutajate puhul taustakontrollivõimaluse puudumine on probleemne, kuid sätete kavandamisel tuleb
täpsemalt hinnata isikute kontrollimise vajadust sõltuvalt sellest, milline on nende isikute reaalne
eeldatav kokkupuude näiteks tundliku teabe või varaga, sh infosüsteemidega, jne. Selle pinnalt saab
hinnata kontrolli kui ressursimahuka ja isiku vaates piirava meetme sisulist põhjendatust. Isikute
lauskontroll tulenevalt faktist, et mõnd teenust osutatakse Kaitseliidule, ei saa olla kontrolli peamiseks
põhjenduseks.
Kaitseliidu liikmete (tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmed) taustakontrolliga seonduvalt ei ole VTK-s
avatud, milles seisnevad kehtiva seaduse tegelikud puudused. VTK-s (lk 2) on viidatud vaid näitena
KKS taustakontrolli sätetele kui eeskujule ja märgitud, et sealse regulatsiooni kohaselt saab/tuleb
Kaitseväes taustakontrollis hinnata KKS § 413 loetletud asjaolusid.
Viidatud KKS § 413 kohaselt kontrollib Kaitsevägi Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku
ning tegevväelase, ametniku või töötaja ja teenuse osutaja puhul, kas:
1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille
tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,
territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
4) isik on piiratud teovõimega;
Kuna VTK-s ei ole vajakajäämisi täpsemalt selgitatud, on keeruline ka hinnata ja pakkuda lahendusi,
kas ja kuidas oleks probleemid muul moel ületatavad. Siinkohal juhime tähelepanu näiteks sellele, et
ka kehtiva KaLS § 24 lg 2 tegevliikme vastuvõtutingimustes on osad keeldumisalused sõnastatud
võrdlemisi laialt, erinevalt KKS-st, kus alused on kohati kitsad, järgides riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse regulatsiooni. Näiteks võib Kaitseliidu tegevliikmeks vastuvõtmisest täna
keelduda, kui isiku tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada
Kaitseliidu mainet, samuti, kui on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada
tema enda ja teiste isikute turvalisust. Seega võimaldab KaLS-s sätestatu ka täna organisatsiooni
liikmeks sobivuse hindamisel konkreetsest isikust tulenevalt kaalumist. Kaalumisel saab arvesse võtta
isiku senist käitumist ja organisatsiooni väärtustega sobivust. Seega näib, et tegelik probleem võib olla
mujal.
Eelnevaga seonduvalt juhime veel tähelepanu, et spetsiifiliste liikmeks võtmise keeldumise aluste
sisse kirjutamisel KaLS-i tuleb lisaks iga aluse sisulisele põhjendatusele arvestada ka nendele
vastavuse reaalse kontrolli võimalusega, sh millised on olemasolevad meetmed ja õigused ning kes
on kontrolli läbiviija. Näiteks KKS taustakontrolli sätete 2020. a täiendused lähtusid teatavasti mh
vajadusest näha ette spetsiifilised õigused Kaitseväes vastavale struktuuriüksusele, kuna
registerkontrolli ei peetud piisavaks. Eelnõu 783 SE seletuskirjas selgitati: „Seaduse peamine eesmärk
on Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamine ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi
täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle
Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe
hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel
võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada
konspiratsioonivõtteid tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.“
Viidatud eelnõuga KKS-i lisatud § 415 kohaselt on luurekeskusel isikuankeedis esitatud andmete
õigsuse kontrollimiseks ja tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamiseks
muu hulgas õigus:
1) kaasata isikut salajasse koostöösse;
2) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;
3) isikut varjatult jälgida.
Viidatud lahendus ei saa eelduslikult kõne alla tulla Kaitseliidu teostatavate taustakontrollide puhul
(KaLS § 80). Seega palume põhjalikult hinnata uute nõuete seadmise vajadust ja sisulist põhjendatust
ning sobivust KaLS-i kontekstis. Oluline on luua selgus vähemalt järgmistes küsimustes:
a) kellelt on põhjendatud andmeid juurde küsida;
b) milliseid andmeid on põhjust juurde küsida ning mida nende andmetega on vaja täpselt tõendada;
c) kuidas nende andmete õigsust saab KL praktikas kontrollida.
Seejuures tuleb arvestada, et teabe kogumise ja töötlemise viis ning ulatus ei või kahjustada isiku
põhiõigusi ülemäära, võrreldes taotletava eesmärgiga.
Veel on oluline põhimõttena välja tuua, et samaväärseid topeltkontrolle tuleks vältida. Näiteks kui sama
isik on juba Kaitseväele teenuse osutajana taustakontrolli edukalt läbinud ja teenust osutab, siis
Kaitseliidu kontroll on ilmselt ülemäärane. See põhimõte peaks kajastuma ka regulatsioonis. Samuti
ei peaks kehtiva riigisaladuse juurdepääsuloaga isikuid kontrollima üle taustakontrollis.
Lähtudes eelnevast märgime kokkuvõtteks, et KKS taustakontrolli sätete üks-ühele KaLS-i
ümberkirjutamist me eelviidatud põhjustel ei toeta. Eelnõu väljatöötamisel tuleb täiendavat tähelepanu
pöörata andmekaitse ja järelevalvega seonduvale.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg
Minister
Katariina Kärsten 6803120
[email protected]
Signe Reinsalu
3