Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine

. Rahandusministeerium 19.11.2022 nr 5-5/22/4675 Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine" eelnõu. Palume Teie kooskõlastust erandkorras hiljemalt 23.11.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Lisa: 20221118_A_KV_põhimäärus_SK.docx 20221118_A_KV_põhimäärus_EN.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 2 (2)  18 .1 1 .2022 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) (RT I, 04.05.2022, 3). Muudatused puudutavad Kaitseväe struktuuri. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigus loome nõunik Liina Martinson (e-post : [email protected] ) ning õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke (e-post: [email protected] ) . Eelnõu ei ole seotud m uu menetluses oleva eelnõuga . Eelnõu eesmärk on lähtuvalt Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( North Atlantic Teaty Organization , edaspidi NATO ) Madridi tippkohtumisel kokku lepitust täiendada Kaitseväe struktuuri, luues uue struktuurüksusena diviisi. Diviisiülema ametikohale nimetamise õigus antakse kaitseministrile. Nimetamise eel duseks on Kaitseväe juhataja ettepanek . Diviisi koosseisu arvatakse 1. ja 2. jalaväebrigaad , logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast p unktist . Põhimääruse § 3 lõiget 2 muudetakse ning täpsustatakse, kes täidab Kaitseväe juhataja ülesandeid tema puudumisel. Kuna eelnõuga lisatakse Kaitseväe juhataja alluvusse uus struktuuriüksus – diviis – ning ühtlasi nähakse ette diviisi ülema ametikoht, on vaja ka ülesannete täitmise korda vastavalt täiendada. Põhimääruse § 3 lõiget 4 täiendatakse uue punktiga 1 1 ning lisatakse Kaitseväe juhataja alluvusse uus struktuuriüksus – diviis. Diviisi loomise vajadus tuleneb NATO juhtimisahela sõjalisest loogikast. Korpus, mis on pandud regiooni, kuhu kuulub ka Eesti, sõjalist tegevust juhtima, vajab enda alluvusse juhtimiselementi ehk diviisi. Algselt loodi sellel eesmärgil põhjadiviis, kuhu Eesti ka raamriigina läks. Paralleelselt diviisi käivitamisega jätkus analüüs, kas põhjadiviis on juhtimiselemendina kõikide Balti riikide tarbeks piisav , ning selle tulemusel koostatud sõjaline nõuanne näitas, et ühest diviisist Eesti ja Läti tarbeks ei piisa. Selle tulemusena töötasid Eesti, Läti ja Leedu välja ühise sõjalise nõuande, mis soovitas diviisi loomist igas riigis. Olemasolev põhjadiviis jääb toetama Lätit. NATO Madridi tippkohtumisel otsustati oluliselt tugevdada a lliansi heidutus- ja kaitsehoiakut. Lisaks leppisid Eesti ja Ühendkuningriigi peaministrid mais 2022 kahepoolselt kokku, et Ühendkuningriik suurendab oma kohalolekut Eestis ning teeb koostööd Eestiga diviisistruktuuri loomisel. Täna on Eesti olulisim sõjaline eesmärk luua diviis, mille staap juhiks nii Eesti ja sii n alaliselt paiknevate liitlasriikide relvajõudude maaväe üksusi kui ka kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. See on peamine fookus kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning NATOs. Diviisi loomise protsessi on alustatud ning liitlas riikidega peetakse läbirääkimisi nende panuse osas. Viimane võib hõlmata panust amist diviisistaa b i personaliga, täiendavaid manööverüksusi ja lahingutoetusüksusi näiteks õhutõrje ja kaugtule tagamisel . Diviisi moodustamine võetud kohustuste täitmiseks ot s ustati Kaitseministeeriu mi j a Kaitseväe koostöös . Põhimääruse § 3 lõike 4 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks. Kaitseväe juhataja vahetust alluvusest jäetakse välja 1. jalaväebrigaad ja 2. jalaväebrigaad. 1. ja 2. jalaväebrigaad hakkavad eda spidi kuuluma diviisi koosseisu ning nende ülemad alluvad diviisiülemale. Põhimäärust täiendatakse §-ga 9 1 , mille lõige 1 sätestab, et diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. L õikes 2 nimetatakse diviisi põhiülesanne, milleks on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Diviisi koosseisus olevatele ülematele võib sõjaliste operatsioonide korraldamisel allutada ka välisriigi relvajõudude üksusi. Diviis on taktikalise tasandi üksus, mille eesmärk on vastase ründe tõ r jumine ning elimineerimine , h õ ivatud alad e üle kontrolli taastamine ning lahingutegevuse viimine oma territooriumilt väljaspoole . Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi . Diviis võidakse vajadusel Kaitseväe juhataja poolt käsuõiguse üleandmise kaud u anda NATO käsuõiguse alla . Diviis planeerib ja juhib samaaegseid ning järjestikkuseid taktikalisi operatsioone peamiselt Eesti territooriumil , sealhulgas : operatsioonid diviisi süvaalas , loomaks tingimusi brigaadide võitluseks divi isi lähialas; tagala operatsioonid , tagamaks diviisi üksuste jätkusuutlik k ust; liitlasriikide jõudude julgestus ja nende tegevuse koordineeri mine diviisi tagalas. Lõikega 3 nähakse diviisi koosseisu s ette 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad , logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon . P õhimääruse hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt on 1. ja 2. jalaväebrigaad vahetult Kaitseväe juhatajale alluvad eraldiseisvad struktuuriüksused , logistikapataljon kuulub toetuse väejuhatuse koosseisu ning staabi- ja sidepataljon küberväejuhatuse koosseisu . Lõike ga 4 antakse diviisi põhimääruses võimalus näha ette diviis i ülema alluvuses olevate üksuste ( 1 . ja 2. jalaväebrigaad , logistikapataljon, staabi- ja sidepataljon ) tegevust toetavaid üksuseid. Sõjaaja koosseisule põhimääruse § 7 lõike 2 kohaselt eraldi põhimäärust ei ke htestata , vaid selle üksuse ülesehituse ja ülesanded määrab Kaitseväe juhataja, lähtuvalt sõjalise st kaitsevajadusest, arvestades seejuures Kaitseväe põhimääruses sätestatut. Seega võib sõjaaja üksus e ülesehitus erineda sama nimelise alaliselt tegutseva struktuuriüksuse üle sehitusest. Põhimääruse §-d 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks. Kuna eelnõuga jäetakse Kaitseväe juhataja vahetust alluvusest välja 1. jalaväebrigaad ja 2. jalaväebrigaad , mis edaspidi hakkavad olema diviisi koosseisus , ei tooda neid enam põhimääruses eraldi struktuuriüksustena välja. Põhimääruse § 12 täiendatakse lõi kega 2 1 , millega tuuakse selgemalt välja Kaitseväe juhataja kohustus korraldada ka maakaitse põhiülesannete täitmiseks ettevalmistamist vastavalt Kaitseväe korralduse seaduse § 24 punktile 1 . Eelnõuga ei tehta muudatusi Kaitseväe juhtimises ja sõjaliste tegevuste korraldamises. Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt on Kaitsevägi ainus riigi sõjalise kaitse ettevalmistamist ja sõjalist kaitset korraldav asutus. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja ainujuhtimise põhimõttel. Sellest tulenevalt on Kaitseväe juhataja sõjalis e tegevus e korraldamise ja ettevalmistamise eest vastutav. Eelnõuga ei lisandu Kaitseväele ülesandeid, ka põhimääruse kehtiva sõnastuse järgi on struktuuriüksuse ülesannete ettevalmistamine ja täitmine Kaitseväe pädevuses. Eelnõuga korrastatakse territoriaalkaitsega seotud juhtimist ja alluvust, eesmärgiga tagada koostöö, sh planeerimisalane, moodustava diviisiga ning dekonfliktida võimalikud kattuvad tegevused. Eelnõuga ei muudeta maakaitse olemust ega koosseisu . M aakaitse jätka b ülesande täitmist, milleks on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Maakaitse hakkab sõjalise kaitse korraldamisel tegema tihedat koostööd moodusta ta va diviisiga . Eelnõuga ei saa Kaitsevägi ülesandeid juurde ega muudeta ka Kaitseliidu ülesandeid . Kaitseväe põhimääruse muudatusega ei kaasne muudatusi Kaitseliidu, sh maakaitseringkondade, ülesannetes. Kaitseväe maakaitseringkonnad ei asenda ega dubleeri Kaitseliidu maakaitseringkondi. Kaitsevägi ei oma jätkuvalt õigust ette kirjutada Kaitseliidule väljaõppe korraldust (nt õppuste päevi, õppuste kestust) . S amuti ei saa K aitsevägi õigust korraldada muude struktuuriüksuste, sh malevate , ega Kaitseliidu liikmete tegevust. Põhimääruse § 14 lõike 3 punkt 1 ja § 15 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks . T oetuse väejuhatuse koosseisust jäetakse välja logistikapataljon ning küberväejuhatuse koosseisust staabi- ja sidepataljon, mis eelnõukohaselt liiguvad diviisi koosseisu. Põhimääruse § 22 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 2 1 , millega antakse riigikaitse korraldamise eest vastutavale ministrile õigus nimetada tegevväelasi ka diviisi ülema ametikohale. Ametikohale nimetamise õigus tähendab ka seda, et samalt sõjaväelise auastmega ametikohalt vabastab isiku minister. Vastav õigus on ministril kaitsevalmiduse tasemest või olukorrast sõltumata. Nimetamine kehtib nii sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha kui ka sõjaaja ametikoha kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole p uutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ega sotsiaalseid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei too eelarvele kaasa täiendavat kulu ega lisatulu. Diviisi loomisel tuleb põhirõhk suunata olemasoleva ressursi maksimaalsele rakendamisele. Kuna Eestis ei ole seni eksisteerinud sedavõrd suurt üksust kui diviis, tuleb see Kaitseväel ise üles ehitada, kasutades selleks olemasolevate üksuste vahendeid , taristut ja personali. Diviisi loomiseg a ei kaasne vajadust võtta tööle või teenistusse inimesi juurde või koondada olemasolevaid. Seega luuakse divi is olemasoleva struktuuri baasil ning selle koosseisu viiakse jalaväebrigaadid ja diviisi tegevuse tagamiseks vajalikud toetuselemendid. Muudatusega ei kaasne tege vväelaste ja Kaitseväe teenistu jate koondamisi . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. EELNÕU 18 . 1 1 .2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 20 22 nr Vabariigi Valitsuse 21 . j uuni 201 8 . a määruse n r 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 21 . j uuni 201 8 . a määrus es nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõi get 2 täiendatakse pärast sõnu „ Kaitseväe peastaabi ülem “ sõnadega „ , viimase puudumisel diviisi ülem “; 2 ) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) diviis;“; 3 ) paragrahvi 3 lõike 4 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) määrust täiendatakse § -ga 9 1 järgmises sõnastuses: „ § 9 1 . Diviis (1) Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisu s olevate ja ajutiselt allutatud üksustega , sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone. (3) Diviisi koosseisus on: 1 ) 1. jalaväebrigaad; 2 ) 2. jalaväebrigaad; 3 ) logistikapataljon; 4 ) staabi- ja sidepataljon. (4 ) Diviisi põhimääruses võib ette näha diviis i ülema alluvuses muid üksuseid. “; 5 ) paragrahvid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahv i 12 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „ (2 1 ) Lõikes 2 sätestatud põhiülesannete ettevalmistamist korraldab Kaitseväe juhataj a . “; 7 ) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 ja § 15 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) diviisi ülem; “. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister ( allkirjastatud digitaalselt ) Taimar Peterkop Riigisekret är