Kaitseministeeriumi seisukoha esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (719 SE)

. Justiitsministeerium [email protected] 16.11.2022 nr 5-2/22/4324 Kaitseministeeriumi seisukoha esitamine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule (719 SE) Kaitseministeerium on tutvunud 23 Riigikogu liikme k.a 17. oktoobril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (719 SE) (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium teeb ettepaneku jätta esitatud eelnõu Vabariigi Valitsuse toeta järgmistel põhjustel: 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eelnõu kohaselt võib riigikaitsekohtunikud ja nn ohvitserkohtunikud valida kaitseväeteenistuses olevate isikute seast. Kaitseväeteenistust korraldab Kaitsevägi, mis on Vabariigi Valitsusele alluv valitsusasutus. Kaitseväeteenistuses oleva isiku poolt kohtupidamine on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. 2. Eelnõu kohaselt antaks loodava riigikaitsekohtu pädevusse mistahes riigikaitset puudutav teema, mitte ainult sõjalise riigikaitsega seonduv. Riigikaitse laia käsituse kohaselt ei ole riigikaitse pelgalt sõjalise tegevuse korraldamine vaid erinevate, kogu ühiskonda kaasavate tegevuste kogum. Riigikaitse lai käsitus ei vastanda üht või teist riigi ülesannet vaid püüab saavutada tõhusama riigikaitse koostöö, sh vastastikuste võimete kasutamise kaudu. Mistahes olukorra lahendamine peab olema sündmusepõhine ning riigi reageering kiire, efektiivne ja proportsionaalne. Sõjalist riigikaitset ei korraldata teistest valdkondadest eraldiseisvana. Selle vastandamine või kõrgemale seadmine muust ühiskonna toimimisega seotud tegevusest ei aita kaasa riigikaitse eesmärgi saavutamisele – riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse ning põhiseadusliku korra säilimisele. Seega eelnõu jõustumisel võiks tekkida olukord, kus kaitseväelasest kohtunik arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt elutähtsa teenuse toimepidevusega ettevõtjale pandud kohustuste õiguspärasust või Keskkonnaameti poolt määratud riigikaitselise töökohustuse seaduslikkust või hoopis Vabariigi Valitsuse tegevust riigikaitse korraldamisel. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis on suunatud kitsalt ühe valitsusasutuse, Kaitseväe, ülesannete täitmisele. Kaitseväe ülesannete hulgas ei ole õigusmõistmist, vaid ainult kaitseväelise distsipliini järgimise korraldamine. Seega väljub eelnõuga kavandatav tegevus Kaitseväe pädevusest ning eelnõu jõustumisel tekiks olukord, kus valitsusasutuse liige (kaitseväelane) otsustab täidesaatva riigivõimu tegevuse õigupärasuse ja seaduslikkuse üle. Antud juhul on tegemist selge võimude lahususe ja õiglase kohtupidamise põhimõtete rikkumisega. 3. Eelnõu kohaselt peab riigikaitsekohtunik ja ohvitserkohtunik olema kaitseväelane ning Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 3. Eelnõu kohaselt peab riigikaitsekohtunik ja ohvitserkohtunik olema kaitseväelane ning ohvitseri auastmes. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on kaitseväeteenistus kohustuslik teenistus meessoost isikutele vanuses 18-60. eluaastat. Seega on eelnõu kohaselt välistatud naissoost isikute asumine riigikaitsekohtuniku ametikohale ilma, et nad võtaks endale kaitseväekohustuse. Teiseks juhime tähelepanu, et isik ei saa ise otsustada sõjaväelise auastme saamist. Ohvitseri auastme andmise otsustab Vabariigi President Kaitseväe juhataja ettepanekul, kui isik on omandanud nõutava hariduse ja läbinud sõjaväelise väljaõppe. Mitte iga käesoleval ajal kohtunikuna töötav isik ei ole saanud ohvitseri tasemel sõjaväelist juhtimiskoolitust ning sõjaväelist väljaõpet. Väljaõppele saatmine sõltub omakorda Kaitseväe võimalustest ja vajadustest, mitte isiku tahtest. Seega on Kaitseväel ja ka Vabariigi Presidendil võimalik eelnõu jõustumisel esitatud kujul mõjutada kohtunikuks saamist ja kohtunikuks olemist. Seega on lisaks võimude lahususe põhimõttele võimalik ka võrdse kohtlemise ning elukutse ja töökoha vaba valiku põhimõtte eiramine. 4. Kaitseväeteenistus on kohustuslik (riigi)teenistus Kaitseväe koosseisus. Kaitseväeteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Juhul, kui Kaitseväe juhatajal puudub võimalus isikuid vastavalt teenistuslikele vajadustele kaitseväeteenistusest vabastada, on rikutud eelnõuiga ka Kaitseväe juhataja õigust Kaitseväe ainujuhtimisele. 5. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eraldi kohtusüsteemi loomine on omane eelkõige riikidele, mille relvajõudude püsikoosseis on kümme või enam korda suurem kui rahuaja ametikohal olevate kaitseväelaste arv, mis tähendab, et kaitseväeteenistust puudutavate sündmuste (distsiplinaarsüüteod) arv on tunduvalt suurem, kui Eestis. Teisalt on relvajõudude juures olevate kohtute loomine pigem levinud riikides, kus märkimisväärne osa relvajõudude koosseisust paikneb väljapool riigi territooriumi. Üldjuhul on teise riigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõudude liikmed vabastatud asukohariigi juristiktsiooni alt ning sellisel juhul lahendab erikohus relvajõudude liikmete poolt väljaspool oma riigi territooriumi toime pandud süütegusid. Arvestades Eesti relvajõudude suurust ja eesmärke on vähetõenäoline Kaitseväe üksuste suuremahuline paiknemine välisriikide territooriumil. Kokkuvõttes leiab Kaitseministeerium, et kiire, õiglane ja sõltumatu kohtupidamine on saavutatav nö tsiviilkohtute poolt kohtunike spetsialiseerumise ja riigikaitsealase väljaõppe suurendamisega ning eraldiseisva riigikaitsekohutu moodustamine ei ole vajalik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Guido Pääsuke [email protected] 2 (2)