Haldus- ja teenistuslik järelevalve sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise üle relvaseaduse alusel

Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium 15.11.2022 nr 9-2/22-1 Rahandusministeerium Haldus- ja teenistuslik järelevalve sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise üle relvaseaduse alusel Head kolleegid Oleme analüüsimas relvaseaduse (edaspidi RelvS) regulatsiooni sõjaväerelvade ja teenistusrelvade üle haldus- ja teenistusliku järelevalve teostamise osas ja palume teie arvamust selle kohta, kas RelvS-i regulatsioon praegusel kujul on sobiv ja vajalik. Nimelt näeb RelvS-i § 88 lõige 2 ette, et haldus- ja teenistuslikku järelevalvet sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise ning RelvS-i §-des 841 ja 85 nimetatud lasketiiru, laskepaiga või harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järelevalvet järgmised asutused: 1) Justiitsministeerium; 2) Kaitseministeerium; 3) Keskkonnaministeerium; 4) Rahandusministeerium; 5) Siseministeerium. Analüüsides RelvS-i ja Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) koosmõjus leiame, et nii haldusjärelevalve kui ka teenistusliku järelevalve reguleerimiseks RelvS-is puudub vajadus, veelgi enam, kahe sarnase regulatsiooni olemasolu erinevates seadustes tekitab segadust. Selgitame seda järgnevalt. Haldusjärelevalve teostamine on sätestatud VVS-i §-s 751 ning selle sätte lõike 2 kohaselt ei saa haldusjärelevalvet teostada asutus, kes on järelevalvatavaga alluvussuhtes. Seletuskir jas selgitatakse, et haldusjärelevalvet teostatakse riigi haldusorganite üle, mis ei ole järelevalve teostaja alluvuses. Haldusjärelevalve puhul ei ole järelevalvatav järelevalve teostaja alluvuses. See eristab haldusjärelevalvet teenistuslikust järelevalvest, mis on ühe halduse kandja sisene, teenistuslikus alluvuses olevate organite järelevalvesuhe. Siin tuleneb riigi ühe haldusorga ni pädevus teostada teise üle teenistuslikku järelevalvet sellest, et üks organ asub teise vahetus alluvuses. Haldusjärelvalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust. Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste haldusorga nite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Järelevalve teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani tegevust, mis haldusorganisatsioonis asub teises valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 kõrgemalseisev organ (näiteks AKI võib teostada haldusjärelevalvet oma pädevuse piires nii teise ministeeriumi valitsemisala asutuste kui ka Justiitsministeeriumi valitsemisa la haldusorganite üle, sh Justiitsministeeriumi üle). Eelnevast järeldub, et haldusjärelevalvet ei saa teostada asutused, kes on alluvussuhtes, sest sellisel juhul on tegemist teenistusliku järelevalvega. Isegi, kui RelvS-s ei oleks sätestatud näiteks teenistusliku järelevalve osa, siis tuleneb teenistusliku järelevalve teostamise õigus VVS-st. Seega oleks sellisel kujul haldusjärelevalve reguleerimine RelvS-is asjakohatu. Üks haldusjärelevalve kohaldamise võimalus oleks võibolla näiteks Kaitseliidu üle teostatav haldusjärelevalve, sest Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik ning seega ei saa Kaitseliid u üle teenistuslikku järelevalvet teostada. Arvestades eeltoodut näeme vajadust haldusjäreleva lve sellisel kujul RelvS-ist välja jätmiseks. Teenistusliku järelevalve teostamine on reguleeritud VVS §-s 93 jj. Kui RelvS-i § 88 lõige 2 annab teenistusliku järelevalve pädevuse ministeeriumile, siis VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus te ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kuna VVS sätestab juba niigi, et minister (ministeerium) teostab teenistuslikku järelevalvet kõikide enda valitsus- ja riigiasutuste üle, siis puudub vajadus seda RelvS-is eraldi välja tuua. Tulenevalt eeltoodust palume teie arvamust, kas ettepanekud haldus- ja teenistus lik u järelevalve RelvS-ist väljajätmiseks on teie hinnangul sobivad. Lisaks arvamust selle kohta, kas teenistusrelvade käitlemise osas oleks vaja ette näha näiteks relvi omavatele asutustele aruandekohustus ministeeriumile vms, mis aitaks paremini tagada ülevaadet ja teha järelevalvet? Ühtlasi palume teavet selle kohta, kas ja kui mitmel korral on teie ministeer ium RelvS-i § 88 lõike 2 alusel viimase 10 aasta jooksul järelevalvet teostanud ja kui on, siis kas selle käigus on ilmnenud kitsaskohti, mida oleks vaja õigusaktis reguleerida? Palume teie tagasiside hiljemalt 30. novembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Kommusaar sisejulgeoleku asekantsler Marju Aibast 6125062 [email protected] 2 (2)