Muudatusettepanekud relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule 627 SE

. Riigikogu õiguskomisjon Teie 15.11.2022 nr 1-7/151-5 Lossi plats 1A 15165 TALLINN Meie 30.11.2022 nr 5-13/22/4799 [email protected] Muudatusettepanekud relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule 627 SE Lugupeetud õiguskomisjoni esimees Siseministeerium esitas 15.11.2022 kirjaga nr 1-7/151-5 täiendavad ettepanekud (edaspidi Siseministeeriumi kiri) õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 627 SE täiendamiseks. Vastuseks õiguskomisjon 23.11.2022 edastatud kirjale, esitame alljärgneva arvamuse. Kaitseministeerium toetab Siseministeeriumi ettepanekuid sisuliselt, kuid teeb järgmised märkused ja täiendavad ettepanekud sõnastuse täpsustamiseks vastavalt Kaitseväe vajadustele. 1. Siseministeeriumi kirja punktides 8 ja 12 tehakse ettepanek muuta erakorralise seisukorra seaduse § 30 lõiget 3 ja täiendada punktiga 11, mis annab sisekaitseülemale erakorralise seisukorra ajal õiguse teha ettepanek erakorralise seisukorra juhile anda õigus PPA- le ja KAPO-le kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ErSS-i § 3 punktides 1 ja 5 nimetatud juhtudel, ning riigikaitseseaduste § 9 lõikega 7 vastava loa andmise osas. Muu hulgas põhjendatakse ettepanekut sellega, et alati ei ole võimalik hübriidohu korral kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu. Sõjarelvade kasutamine erineb tavapärastest relvadest – need on relvad, mis määratluse järgi on mõeldud sõjalisel otstarbel kasutamiseks ja vastavalt sellele konstrueeritud (vt relvaseaduse § 3 lõige 3). Sõjarelvade kasutamine ka riigisiseselt võib väljendada konflikti eskalatsiooni ning olla seetõttu poliitiliselt tundlik küsimus. Kaitseministeerium on seisukohal, et sõjarelvade kasutamine erakorralise seisukorra lahendamisel tuleks kooskõlastada riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ehk kaitseministriga. Erakorralise seisukorra seaduse § 151 lõike 4 kohaselt võivad kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud alustel ja korras. Asjaolu, et Kaitseväel on volitus kasutada sõjarelvi vastase sõjaliseks mõjutamiseks, ei anna kõigil juhtudel õiguslikku alust samade sõjarelvade kasutamiseks riigisiseselt avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamisel. Korrakaitseseaduse 5. peatükis on reguleeritud politsei volitused ei hõlma erakorralise seisukorra seaduse § 20 lõike 3 punktis 11 Politsei- ja Piirivalveametile ja Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 erakorralise seisukorra seaduse § 20 lõike 3 punktis 11 Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitsepolitseiametile antud volitust kasutada sõjarelva. Reeglina võib Kaitsevägi kasutada kaasamisel kõiki nende kasutuses olevaid sõjaväerelvi, sh sõjarelvi, kuid antud juhul annab erinevate terminite kasutamine võimaluse kitsendavaks tõlgenduseks. Sõjarelvade kasutamise õiguslikud alused ei või olla vastuolulised ega erinevalt tõlgendatavad. Kaitseministeerium peab õigusselguse huvides vajalikuks sõjarelvade kasutamise volitus seaduses eraldi välja tuua. Palume eelnõu eeltoodud märkuste osas täiendada ning pakume omalt poolt välja sätete muudetud sõnastused: „§ 2. Erakorralise seisukorra seaduse muutmine Erakorralise seisukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 151 lõiget 4 muudetakse ja täiendatakse pärast sõna „korras“ tekstiosaga „ning sõjarelva käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktis 11 sätestatud tingimustel“; 2) paragrahv 20 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) teha kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ettepanek erakorralise seisukorra juhile anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õigus kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks käesoleva seaduse § 3 punktides 1 ja 5 nimetatud juhtudel.“. „§ 6. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduse § 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses : „(7) Sisejulgeoleku valdkonna tagamise eest vastutav minister võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks.“. 2. Siseministeeriumi kirja punktis 11 tehakse ettepanek KorS-i regulatsiooni muuta selliselt, et seni erivahenditena käsitletud granaadid oleks edaspidi käsitletud lahingumoonana. Siseministeerium leiab, et surmavat jõudu omava lahingumoona (nt kildgranaat) kasutuselevõtt vahetu sunni vahendina on peaasjalikult mõeldud hübriidsete rünnakute tõkestamiseks, kuid samuti ohtlike kurjategijate tegevuse tõkestamiseks tingimustes, kus teiste relvade kasutamisel ei ole võimalik piisavalt efektiivselt tagada politseinike või teiste kõrvaliste isikute elu (nt barrikadeerunud isik, keda ei saa tulirelvaga kahjutuks teha). Antud vahendid võimaldaksid teatud olukordades ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel kindlustada vajaliku distantsi ja tulejõu, et tagada ametnike ja muude isikute turvalisus. Kaitseministeerium on seisukohal, et samad volitused tuleb anda ka Kaitseväele. Kaitsevägi osaleb korrakaitses enda pädevuse raames (alates 01.01.2023 lähevad Kaitseväele üle senised Politsei- ja Piirivalveameti laevad ning sellest tulenevalt ka korrakaitse ülesanded merealal ja väikesaartel, vt Kaitseväe korralduse seaduse § 31) ning siis, kui Kaitsevägi on kaasatud vastavalt Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 11 punktile 2 ja erakorralise seisukorra seaduse § 15 korrakaitse ja põhiseadusliku korra kaitse ülesannete täitmisesse. Mõlemal juhul võib leida 2 (4) § 15 korrakaitse ja põhiseadusliku korra kaitse ülesannete täitmisesse. Mõlemal juhul võib leida aset olukordi, kus Kaitsevägi peab kasutama lahingumoona või lõhkematerjali enda ülesannete täitmiseks. Mereala ja väikesaarte korrakaitse ülesannete täitmisel võib olla vajalik nt ulpiva aluse uputamine või ründe tõrjumiseks käsigranaatide või kuni 40 mm läbimõõduga granaatide kasutamine, kui on alust arvata, et tegemist on riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda rikkuva tegevusega, mis ei ületa sõjalise ründe piire. Käsigranaadid, valgusraketid, suitsupommid jms on lahingumoon, mida võidakse kasutada n-ö olukorra külmutamiseks või enesekaitseks. Lahingumoona ja lõhkematerjali kasutamine võib olla veelgi enam vajalik, kui Kaitsevägi on kaasatud erakorralise seisukorra lahendamisse, nt riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine. Tuleb silmas pidada, et hetkel kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõiked 11 - 3 ega erakorralise seisukorra seaduse § 15 ei sätesta sõnaselget politsei avaliku võimu volituste üleminekut ehk funktsioonisiiret ning viitavad üldiselt korrakaitseseaduse vahetu sunni kohaldamise volitustele. Jõu kasutamise volitused (Kaitseväe korralduse seaduse § 44 - § 49) on seotud riigi sõjalise kaitsega ning väljaspool riigi sõjalist kaitset on vahetu sund lubatud Kaitseväe korralduse seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Lõhkematerjali ja lahingumoona kasutamise volitused peavad olema õigusselged. Kaitseministeerium leiab, et õigusselguse huvides on vaja korrakaitseseaduses nimetada lõhkematerjali ja lahingumoona kasutamise volitustes ära ka Kaitsevägi. Arvestades Kaitseväe eripära ei ole vajalik piiritleda volitusi konkreetse struktuuriüksuse, vaid sisepädevuse kehtestab Kaitsevägi enda siseaktidega. Palume eelnõu selles osas täiendada ning pakume omalt poolt välja sätete järgmised muudetud sõnastused (muudatuspunktid, mida ettepanek ei puuduta, välja jäetud): „§ 5. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: [--] 3) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lahingumoona võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, või Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi.“; [--] 5) seadust täiendatakse §-ga 784 järgmises sõnastuses: „§ 784. Lahingumoon Politsei, Kaitseväe ja seaduses sätestatud juhtudel muu korrakaitseorgani lahingumoon on: 1) kuni 40 mm läbimõõduga kild- ja fugassgranaat; 2) käest heidetav granaat; 3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuv granaat.“; [--] 7) seadust täiendatakse §-dega 811 ja 812 järgmises sõnastuses: 3 (4) „§ 811. Lahingumoona kasutamine (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus või Kaitsepolitseiameti peadirektori määratud politseiametnik või Kaitsevägi võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks lahingumoona, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et lahingumoona kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus ja Kaitsepolitseiameti peadirektori määratud politseiametnik ning Kaitsevägi võib kasutada isiku suhtes lahingumoona ainult tema ründamis- või vastupanuvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu lahingumoona kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule; 2) tõkestada isiku tegevust riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 784 punkti 3 osas. § 812. Lõhkematerjali käitlemine ja nõuded lõhkamiskohale (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksus või Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 781 punktis 10 nimetatud lõhkamisseadeldise valmistamiseks käidelda lõhkematerjali. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise korra ja nõuded lõhkamiskohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ 3. Siseministeeriumi kirjas punktis 7 esitati ettepanek täiendada RelvS-i § 85 lõigetega 6 ja 7, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus anda määruse kohaliku omavalitsuse üksustele harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seotud hüvitise maksmiseks. Hüvitist makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele, mille haldusterritooriumil on harjutusväli või selle piiranguala, mille kasutamisega võib kaasneda oluline häiring eeskätt müra, aga ka vibratsiooni ja tihenenud liikluskoormuse läbi vms. Kaitseministeeriumil nende sätete ega selgituste osas märkusi ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Koopia: Siseministeerium Sander Põllumäe 717 0048 [email protected] 4 (4)