Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus

Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium 23.11.2022 nr 2-1/17-0200/7182 Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu. Lisaks on eelnõu esitatud arvamuse avaldamiseks kirjas märgitud lisaadressaatidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Sihtasutus Eesti Meremuuseum Meremõõdukeskus OÜ AS Tallinna Sadam Lotrell Service OÜ TTÜ Meresüsteemide Instituut TÜ Eesti Mereinstituut Transpordiamet Statistikaamet Anton Merits 715 3423 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 15.11.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi andmekogu), inglise keeles Hydrographic Information System. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk Andmekogu pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ja korraldab nende rakendamise; 5) rakendab meetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks. § 4. Andmekogu pidamine, ülesehitus, turbeaste ja turvaklass (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise andmekoguna. (2) Andmekogu turbeaste on madal (L) ja andmekogu turvaklass on K1T1S0. (3) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse digitaalsel kujul. (4) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) aktiivses kasutuses olevad andmed; 2) andmekogu arhiveeritud andmed. (5) Andmekogusisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) autenditavatele kasutajatele suunatud töökeskkond. § 5. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse: 1) Transpordiameti korraldatud üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilise mõõdistustöö andmed; 2) hüdrograafilise mõõdistustöö andmed, mille tegemiseks on vaja Transpordiameti luba; 3) Transpordiametile vajalikud taustaandmed. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööd kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed mõõdistusala kohta; 2) andmed mõõdistusala statistika kohta; 3) andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud kivide, takistuste ja vrakkide kohta; 4) andmed mõõdistuslaeva kohta; 5) andmed mõõdistuslaeva sõidu kohta; 6) mõõdistusseadmete loetelu ja iseloomustus; 7) andmed madalsageduskajaloodi profiilide kohta; 8) maa-alade, kaide ning nende piiripunktide koordinaadid; 9) andmed navigatsioonimärkide kohta; 10) andmed laevateede kohta; 11) andmed helikiiruse mõõtja profiilide kohta. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud Transpordiametile vajalike taustaandmete kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed navigatsioonikaartide raamide kohta; 2) andmed kaardiatlaste raamide kohta; 3) sügavuspunktid; 4) samasügavusjooned; 5) põhja reljeefimudel; 6) andmed põhja iseloomu kohta. § 6. Andmete andmekogusse esitamine ja kandmine (1) Andmekogusse võib andmeid esitada isik, kellele on vastutav töötleja andnud vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine). (2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel. (3) Keskkonnaministeerium esitab andmekogusse info, kas mõõdistustöö käigus tuvastatud vrakk on keskkonnale ohtlik. (4) Vastutav töötleja kannab andmekogusse Transpordiameti loal tehtud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed kolme tööpäeva jooksul pärast mõõdistustöö aruande heakskiitmist. (5) Transpordiameti tehtud hüdrograafilise mõõdistustöö andmed lisatakse andmekogusse automaatselt. § 7. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele (1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele suunatud portaalis „HIS rakendus“ andmete vaatamise, kaardi kasutamise ja päringute tegemise. (2) Andmete väljastamiseks, mis ei ole lõikes 1 sätestatud portaalis kättesaadavad, tuleb vastutavale töötlejale esitada e-posti kaudu taotlus ja määratleda selles taotletav andmestik. (3) Ühes taotluses saab taotleda andmeid: 1) sügavuspunktide ruumilise lahutusega 1–3 meetrit kuni 10 km2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas; 2) sügavuspunktide ruumilise lahutusega alates neljast meetrist 10–2000 km2 suuruse veeala kohta, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas. (4) Vastutav töötleja loob taotluses soovitud andmestiku ja võimaldab taotlejal selle alla laadida. § 8. Ebaõigete andmete parandamine Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada antud, parandab ta pärast andmete kontrollimist ebaõiged andmed viivitamata. § 9. Andmete säilitamise tähtaeg Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt. § 10. Andmekogu lõpetamine Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler  17.11.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 47 lõike 7 alusel. Määruse volitusnormi sisaldav säte on lisatud seadusesse 1. juunil 2021. a jõustunud MSOS-i muudatustega. Eelnõuga kehtestatakse hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus, mille pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling (tel: 620 5610, e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423, e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652 , e- post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on lähtutud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 435 lõikest 1, mis näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu koosneb 10 paragrahvist. Paragrahvis 1 on sätestatud andmekogu ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Andmekogu nimetus on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi HIS), inglise keeles Hydrographic Information System. Paragrahv 2 sätestab andmekogu pidamise eesmärgi. HIS-i pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. 1 Transpordiamet on praeguseks mõõdistanud ligi 75% Eesti merealadest ja suurematest siseveekogudest. Neid andmeid on vaja digitaalselt säilitada, varundada ja kasutajatele kättesaadavaks teha. Samuti võimaldab HIS anda ülevaate mõõdistustööde käigust ning olla oluliseks andmevoo komponendiks mõõdistusest lõpptarbijani. HIS sisaldab lisaks Transpordiameti enda korraldatud hüdrograafiliste mõõdistustööde tulemustele ka Transpordiameti loal tehtud mõõdistustööde andmeid. Seega on HIS universaalne andmekogu, kust on kättesaadav kogu Eesti merealade ja laevatatavate sisevete hüdrograafiline andmestik. HIS-i kasutajateks on nii Transpordiameti töötajad, kes vajavad andmeid navigatsiooniteabe koostamiseks (merekaardid, laevateede ja sadamate projektid jms) kui ka muud kasutajad, kellel on vaja oma tööks hüdrograafilisi andmeid. HIS-i kaudu edastatakse andmeid ka INSPIRE-le (EL-i ruumiandmete infrastruktuur, mille eesmärk on muuta oluline ruumiinfo kättesaadavaks nii avalikkusele kui ka Euroopa Liidu institutsioonidele) ja rahvusvahelistele geoandmekogudele (BSBD, EMODNET). HIS-i kasutab ka SA Eesti Meremuuseum. Paragrahviga 3 sätestatakse HIS-i vastutav töötleja, kelleks on MSOS-i § 47 lõike 47 kohaselt Transpordiamet. Andmekogul ei ole volitatud töötlejaid. Lõikes 2 on täpsustatud vastutava töötleja ülesanded. Vastutav töötleja tagab andmekogu pidamise, teenuste ja andmete haldamise ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Paragrahviga 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning registri turbeaste ja andmete turvaklass. Andmekogu on täielikult elektrooniline. Andmekogu turbeaste (L) ja turvaklass (K1T1S0) on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ ja infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) rakendamise juhendiga. Registri turvaklass seab registri vastutavale töötlejale ISKE rakendusjuhisest lähtuvalt kindlad kohustused registri turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist. Registri käideldavuse (K1) osaklass tuleneb 90% töökindluse nõudest registri tööle. Tervikluse (T1) osaklass tuleneb nõudest, et registris oleva info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad. Konfidentsiaalsuse (S0) osaklass tähendab, et info on avalik – lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on määratud tervikluse nõuetega. Kuna ükski turvaosaklass ei ole kõrgeima ega keskmise taseme turvalisust nõudev, on registri üldine turbetase madal (L). Lõikega 5 täpsustatakse, millised on HIS-i komponendid. HIS koosneb avalikkusele suunatud portaalist (AHIS rakendus) ning autenditavatele kasutajatele suunatud töökeskkonnast (HIS rakendus). Paragrahviga 5 määratakse andmekogu koosseis, st milliseid andmeid HIS-i kogutakse. 1 Nendeks on kõik Transpordiameti enda korraldatud hüdrograafiliste mõõdistustööde tulemused ning Transpordiametile vajalikud taustaandmed, samuti mõõdistustööde tulemused, mille tegemiseks on eelnevalt antud Transpordiameti luba ja mis on läbi viidud MSOS § 47 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 6. detsembri 2002. a määruse nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ alusel. Mõõdistustööde kohta HIS-i kantavad andmed ei hõlma isikuandmeid. Lõikes 2 on loetletud HIS-i kantavad andmed tehtud hüdrograafiliste mõõdistustööde kohta: 1 Andmete täielik koosseis on kättesaadav https://www.riha.ee/api/v1/systems/his/files/80a1411f-c3e4-4e21- 9043-5b16c5fc2d20 2 Punktis 1 nimetatud andmed mõõdistusala kohta on järgmised: mõõdistusala pindala, läbitud pikkus, mõõdistusala punktid, mõõdistusala vähim ja suurim sügavus, mõõteliinide arv ja info liinide kohta, staatus, IHO S44 kategooria nimi, mõõtja nimi, mõõteaeg, puhastusaeg, piirjoone koordinaadid, alakoordinaadid. Punktis 2 nimetatud andmed mõõdistusala statistika kohta on järgmised: standardhälve, aritmeetiline keskmine, mediaan, ruutkeskmine, vähim ja suurim erinevus, mõõtmisvead 10– 50 cm, sügavuspunktide hulk, punkte ruutmeetri kohta, ruudu suurus, ala täitmise protsent. Punktis 3 nimetatud andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud kivide, takistuste ja vrakkide kohta on järgmised: - andmed kivi kohta – sügavus, kõrgus, suurus, koordinaadid, kasutatavus, ohtlikkus. - andmed takistuse kohta – sügavus, kõrgus, suurus, tüüp, koordinaadid, kasutatavus. - andmed vraki kohta – identifikaator, vähim veesügavus, kõrgus, laius, pikkus, asukoha mõõdistusala nimi, koordinaadid, seisund, suund, tonnaaž, ümbritseva ala sügavus, leiu- koht, keskkonnaohtlikkus, muinsuskaitse all olek, pilt, pildi liik. Punktis 4 nimetatud andmed mõõdistuslaeva kohta on laeva nimi, pilt ja kirjeldus. Punktis 5 nimetatud andmed mõõdistuslaeva sõidu kohta on järgmised: - teekonna kohta – kuupäev, teepikkus, algus- ja lõppaeg, kestus, koordinaadid. - teepunktide kohta – aeg, kiirus, kurss, koordinaadid. Punktis 7 nimetatud andmed madalsageduskajaloodi profiili kohta on järgmised: profiili ID, koordinaadid, pilt, nimi, kuupäev, kellaaeg, pikkus. Punkti 8 kohaselt kantakse HIS-i mõõdistatavate maa-alade, kaide ning nende piiripunktide koordinaadid. Punktis 9 nimetatud andmed navigatsioonimärkide kohta on järgmised: tüüp, värvus, kuju, olek, hooaja algus ja lõpp, nimi, nähtavus, kõrgus jalamist, kõrgus merepinnast, koordinaadid, konstruktsioon, identifikaator, märgi tule karakteristik. Punktis 10 nimetatud andmed laevateede kohta on järgmised: laevatee nimi, laius, pikkus, sügavus, laeva lubatud süvis, laevatee telgjoone, ala ning vasaku ja parema serva koordinaadid. Punktis 11 nimetatud andmed helikiiruse mõõtja (SVP) profiilide kohta on järgmised: ID, sügavus, koordinaadid, helikiirus, kuupäev, kellaaeg, temperatuur. Lõikes 3 on loetletud andmed Transpordiametile (ameti kartograafiaosakonnale) vajalike taustaandmete kohta. Punktis 1 nimetatud andmed navigatsioonikaartide raamide kohta on järgmised: number, nimi, mõõtkava, otstarve, INT (rahvusvaheline) number, ISBN number, piirjoone ja ala koordinaadid. Punktis 2 nimetatud andmed kaardiatlaste raamide kohta on järgmised: number, nimi, mõõtkava, ISBN number, piirjoone ja ala koordinaadid. 3 Punktis 3 nimetatud andmed sügavuspunktide kohta on järgmised: sügavuspunkti koordinaadid ja selle sügavus. Punktis 4 nimetatud andmed samasügavusjoonte kohta on samasügavusjoonte käänupunktide koordinaadid ja samasügavusjoone väärtus. Punktis 5 nimetatud andmed põhjareljeefi kohta on põhjareljeefimudel ja reljeefi pilt. Punktis 6 nimetatud andmed põhja iseloomu kohta on järgmised: proovipunkti number, koordinaadid, põhjasette pealmise kihi iseloomustus, põhjasette nimetus. Paragrahvi 6 kohaselt kannab Transpordiameti välised andmed HIS-i vastutav töötleja. Muud isikud võivad andmeid sisestada juhul, kui neile on antud vastavad õigused ning nad on autenditud. Andmete sisestamise õigus on Keskkonnaministeeriumi töötajatel, kes esitavad HIS-i andmed mõõdistustöö käigus tuvastatud vraki keskkonnaohtlikkuse kohta – märge, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte. Transpordiameti enda mõõdistusandmed lisatakse HIS-i automaatselt. Paragrahv 7 reguleerib juurdepääsu HIS-i andmetele.2 Andmete vaatamisteenus, veebipõhine kaarditeenus WMS ning veebipõhine päringuteenus WFS on avalikud teenused, mis ei ole seotud ligipääsupiirangutega. Kui taotleja soovib HIS-ist alla laadida andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad, peab ta esitama Transpordiametile taotluse. Taotluse alusel andmete väljastamine toimub järgmiselt: kõigepealt esitatakse taotlus Transpordiametile e-posti teel, seejärel valmistab Transpordiamet küsitud andmestiku ette ja annab taotlejale võimaluse selle allalaadimiseks. Paragrahv 8 reguleerib ebaõigete andmete parandamist. HIS-is leitud ebaõigete andmete kohta esitatud info alusel teeb pärast andmete kontrollimist ja asjaolude registreerimist paranduse vastutav töötleja. Näiteks kui keegi Transpordiameti töötajatest avastab, et HIS-s olevad andmed ei vasta tegelikkusele (nt valed koordinaadid, ebakorrektsed iseloomustusandmed jms), teeb ta viivitamata süsteemis vastavad parandused. Samasuguse teate võib Transpordiametile saata ka iga veeliikleja või asjahuviline. Paragrahvis 9 sätestatakse HIS-i andmete säilitamise kord. Andmeid säilitatakse alaliselt. Paragrahv 10 sätestab andmekogu lõpetamise korra. Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav minister andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos vastava tähtajaga. Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid. Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 2 HIS-i avalik kaardirakendus (AHIS) on kättesaadav https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik??REQUEST=Main&WIDTH=1920&HEIGHT=937 4 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ja riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele. Määrusel on kaudne mõju meresõiduohutusele ja veeliikluse ohutusele üldkasutatavatel veeteedel, sadamates, merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Eelnõu võimaldab andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreerida. HIS-i kasutuselevõtt ning hüdrograafiliste andmete pidev ajakohastamine võimaldab kasutajatel saada operatiivset infot ning seeläbi meresõiduohutuse taset veelgi tõsta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Praktikas on infosüsteem olnud avalikult kasutatav alates aastast 2011, mistõttu ei eelda süsteemi väljatöötamine rahalisi kulusid. Siiski jätkuvad HIS-i iga-aastased arendustööd, mille maksumus on umbes 15 000–20 000 eurot aastas. Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Transpordiametile, Statistikaametile, SA-le Eesti Meremuuseum, Meremõõdukeskus OÜ-le, AS-le Tallinna Sadam, Lotrell Service OÜ-le, TTÜ Meresüsteemide instituudile ja TÜ Eesti Mereinstituudile. 5