Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus

Justiitsministeerium Meie 06.10.2022 nr 1.1-10.1/8048-1 [email protected] Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri koos lisadega Austatud proua Lea Danilson-Järg Saadame arvamuse saamiseks edasi raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt. Muudatus puudutab kõiki Euroopas tegutsevaid rahvusvahelisi äriühinguid, kelle kogutulu kahe järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval ületab 750 miljonit eurot. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmisega ei kaasne mingeid kohustusi väikeettevõtjatele. Eelnõuga parandatakse ära ka raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme. Eesti õigusesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101 üle 22. juuniks 2023. Palun esitage oma tagasiside 20 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse Lisa 1; 3) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 4) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 – vastavustabel; 5) Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 – kooskõlastustabel. Triin Kivimaa 611 3179 [email protected] 2  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14) (edaspidi raamatupidamise direktiivi muudatus) seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on muuta suurte rahvusvaheliste ühingute tegevus läbipaistvamaks. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku tausta teavet riikide lõikes. Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid rahvusvahelisi äriühinguid, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Ühtlasi kehtestatakse seaduse lisa 1 uues sõnastuses, seoses vajadusega täpsustada selles kasutatavaid termineid. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Triin Kivimaa ([email protected], telefon 611 3179) ja nõunikud Ellen Kass ([email protected], telefon 6113177) ning Guido Viik ([email protected], telefon 6113607). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 6113549).. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/2101 ülevõtmise tähtajaks on 22. juuni 2023. a. Eelnõuga lahendatakse ka kehtiva õiguse rakendamisega seotud kitsaskohti. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 31. detsembril 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.05.2022, 27) ja audiitortegevuse seaduse 1. aprillil 2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.05.2022, 7). Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on võtta üle ELi loodud uus riigipõhine tulumaksualase teabe aruandlus ning kehtestada teatud raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi muudatusest tulenevad kohustused. Eelnõuga parandatakse ära ka raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme. 1/6 Varasemas õiguslikus regulatsioonis on direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) kehtestatud suurtele rahvusvahelistele äriühingutele kohustus esitada maksuhaldurile riigipõhist teavet. Tegemist oli maksustamise vältimise vastase paketiga. Maksuhaldurile edastatav teave on konfidentsiaalne. Siinsete raamatupidamise direktiivi muudatusega täiendatakse maksustamise vältimise vastast paketti ja kohustatakse rahvusvahelisi äriühinguid maksuhaldurile esitatud andmeid avalikustama. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Praktikas ilmnenud praktiliste probleemidega seonduvate muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: esimesega muudetakse raamatupidamise seadust, teisega audiitortegevuse seadust ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise aja. Paragrahv 1 – raamatupidamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse raamatupidamise seaduse § 24, mis sätestab nõuded tegevusaruandele. Raamatupidamise seaduse § 24 lisatakse lõige 31. Uue sättega määratakse ära, et raamatupidamiskohustuslane peab viitama oma tegevusaruandes kodulehele, kus saab tutvuda tulumaksualast teavet käsitlevale aruandega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse raamatupidamise seaduse § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud. Seaduse muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse raamatupidamise seadust §-ga 453, mille kohaselt kehtestatakse teatud raamatupidamiskohustuslastele uus kohustus avalikustada tulumaksualast teavet. Paragrahvi 453 lõike 1 kohaselt kehtestatakse kontsernidele ja äriühingutele, kelle kogutulu või netokäive1 (edaspidi kogutulu) on kahel järjestikusel aruandeaastal olnud suurem kui 750 000 000 eurot, kohustus koostada ja avalikustada tulumaksualast teavet. Kontsernide puhul, mille lõplik emaettevõtja asub ELs, peab teabe avaldama ainult emaettevõtja kogu kontserni kohta. Eraldiseisvate ettevõtete puhul, mis ei kuulu suuremasse kontserni, avaldab aruande see ettevõte. Kontsernide puhul, mis tegutsevad ELs ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad lõpliku emaettevõtja aruande avaldama kõnealused tütarettevõtjad ja filiaalid. Seega, vormiliselt võib muudatus puudutada kõiki raamatupidamise seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud äriühingutest raamatupidamiskohustuslasi – eelkõige Eestis registreeritud eraõiguslikke 1 Mõiste netokäive on samatähenduslik tuluga nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. 2/6 juriidilisi isikuid ja Eesti registrisse kantud välismaa äriühingu filiaale. Samas ei puuduta muudatused neid raamatupidamiskohustuslasi, kes ei ole äriühingud (nt MTÜ-d, sihtasutused). Tulumaksualase teabe aruanne esitatakse nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Paragrahvi § 453 lõige 2 sätestab erandid, mis juhtudel ei pea lõike 1 kohast aruannet esitama. Nendeks on raamatupidamiskohustuslased, kes kuuluvad ELs asuva peakorteriga kontserni, mille emaettevõtjal see kohustus juba on (et vältida dubleerimist). Tulumaksualast teavet ei pea avalikustama ka sellised raamatupidamiskohustuslased, kes on asutatud ja tegutsevad ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja ainult selle liikmesriigi maksujurisdiktsioonis (st Eestis registreeritud raamatupidamiskohustuslaste puhul ainult Eestis). Veel ei laiene kohustus krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikliga 89. Aruandluse dubleerimise vältimiseks ei pea krediidi- ja investeerimisühingud sama teavet avaldama mitu korda. Paragrahvi § 453 lõiked 3–6 sätestavad üldised nõuded tulumaksualase teabe koostamisele ja avalikustamisele juhul, kui kontserni peakontor asub väljaspool ELi. Kolmandas riigis asuva peakorteriga kontsernide tulumaksualast teavet peavad avalikustama nende kontsernide ELs tegutsevad tütarettevõtted, välja arvatud juhul, kui sellise kontserni emaettevõtja ise teeb raamatupidamise direktiivi muudatusega kehtestatud nõuetele vastava tulumaksualase teabe aruande üldsusele kättesaadavaks. Samas laieneb kohustus ELs emaettevõtja eest aruandeid avalikustada ainult neile tütarettevõtetele, kes on ise keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Väike- ja mikroettevõtjaid see ei puuduta. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluskohustuse rakendamisega ja lõplik emaettevõtja ei esita ELs tegutsevale tütarettevõtjale või filiaalile aruande koostamiseks vajalikku teavet, langeb tulumaksualase teabe avalikustamise kohustus tütarettevõtjatele või filiaalile. Tütarettevõtja või filiaal peab ise koostama ja avaldama tulumaksualase teabe talle kättesaadava info põhjal. Sellisel juhul tuleb juurde lisada avaldus, et lõplik emaettevõtja ei ole esitanud vajalikku teavet. Lisaks on direktiivis jäetud spetsiifilised erandid filiaalidele ja/või tütarettevõtjatele, kelle müügitulu ei ületa väikeettevõttele seatud piirmäära (8 miljonit eurot aastas), kes kuuluvad kolmandas riigis asuva eraldiseisva äriühingu või kontserni koosseisu ja kes avaldavad oma kodulehel selle eraldiseisva äriühingu või kontserni tulumaksualase teabe aruande. Need erandid on kavas üle võtta § 453 lõigetes 5 ja 6. Paragrahvi § 453 lõike 7 ja 8 eesmärk on sätestada nõuded tulumaksualase teabe aruande sisu koostamisele ning avaldamisele. Kuna tegu on tehniliste sätetega, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama, siis ei ole nende kordamine seaduseelnõus õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Sestap näeb eelnõu ette nende ülevõtmise viitega vastavale direktiivi artiklile (HÕNTE § 28 lõige 6). Tulumaksuteavet käsitlev aruanne peab sisaldama teavet äriühingu ja lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi tütar- ja sidusettevõtjate tegevuse kohta vastaval majandusaastal. 3/6 Tulumaksualane aruandlus peab sisaldama teavet tegevuse laadi, töötajate arvu, kogutulu, maksude eelse kasumi, sellelt arvestatud tulumaksu summa ja riigikassasse tehtud tegelike maksete summa, ning jaotamata kasumi jäägi kohta. Selleks, et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleb vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks esitada teave liikmesriikide lõikes. Kontserni tegevuse kohta teistes maksujurisdiktsioonides tuleb esitada ja avaldada sama teave koondatult, tuues asjakohasel juhul eraldi välja andmed maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides tegutsevate tütarettevõtjate kohta. Kui asjaomases riigis on kontsernil mitu üksust, esitatakse riigipõhises aruandes andmed iga üksuse kohta selles riigis. Tulumaksuteavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse konsolideeritud finantsaruanded. Andmete võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse aruandlusele ühtne vorm ja masinloetavad elektroonilised aruandlusvormingud. Need kehtestatakse eraldi rakendusaktidega – Euroopa Komisjon kehtestab nõuded delegeeritud õigusaktidega. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu, tütarettevõtja, sidusettevõtja või filiaali kodulehel 12 kuu jooksul alates bilansipäevast vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Aruanne peab olema kodulehel kättesaadav vähemalt viis aastat. Raamatupidamiskohustuslane peab äriregistris avaldatavas tegevusaruandes viitama kodulehele, millelt tulumaksualast teavet käsitlev aruanne on kättesaadav. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse raamatupidamise seadust § 62 lõikega 17, mis sätestab, mis ajast alates tuleb hakata tulumaksualast teavet avalikustama, s.o hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 1. juunil 2024. a või pärast seda. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile 2021/2101. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. Raamatupidamise seaduse § 141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse raamatupidamise seaduse lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada raamatupidamise seaduse ja taksonoomia määruse terminoloogia. Paragrahv 2 – audiitortegevuse seaduse muutmine. Eelnõu §-ga 2 muudetakse audiitortegevuse seadust. Audiitortegevuse seaduse § 95 täiendatakse lõikega 4, mille eesmärk on audiitorettevõtjatele kohustus esitada vandeaudiitori auditi aruandes info tulumaksualase teabe avalikustamise kohta. Aruandes tuleb avaldada info, kas ettevõtja pidi tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui pidi, siis kas nimetatud aruanne ka avaldati nõuetekohaselt. Vastava kontrolli viib vandeaudiitor läbi samaaegselt auditi töövõtuga. Paragrahv 3 – seaduse jõustumine. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise – käesolev seadus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2023. a, mis on ühtlasi direktiivi ülevõtmise tähtpäev. 4. Eelnõu terminoloogia 4/6 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Raamatupidamise direktiivi muudatusega kehtestatakse järgmised mõisted: lõplik emaettevõtja, konsolideeritud finantsaruanded, maksujurisdiktsioon ja eraldiseisev ettevõtja. Kehtivas raamatupidamise seaduses on mõisted kaetud § 2 lõikega 2 (mõistega raamatupidamiskohustuslane), §-ga 27 (konsolideerimisgrupp ja selle üksused) ning §-ga 30 (konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne). Maksujurisdiktsioon on lahti seletatud rahandusministri 19. mai 2015. a määruses nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisas 15, mis käsitleb deklaratsiooni vormi „Riikidepõhine aruanne“. Raamatupidamise direktiivi on mõistel „tulu“ sama tähendus kui on määratletud raamatupidamise seaduse § 3 punktiga 4. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu tagab EL direktiivi nr 2021/2101 üle võtmise Eesti õigusesse. Vastavustabel on leitav käesoleva eelnõu lisast nr 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: minimaalne, piiratud mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: minimaalne, piiratud mõju. Seaduse eelnõul on väga piiratud mõju majandusele – täpsemalt äriühingute halduskoormusele, sh majandusaasta aruande koostamisel ja auditeerimisel. Suurettevõtjatel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tuleb kohaneda uute reeglitega. Seaduse muudatus puudutab suhteliselt väikest hulka äriühinguid. Äriregistri andmetel oli Eestis seisuga 01.01.2022 registreeritud 2 737 aktsiaseltsi, 242 209 osaühingut, 12 Euroopa äriühingut, 19 Euroopa majandushuviühingut ja 509 välismaa äriühingu filiaali. 2020. majandusaasta finantsaruannete kohaselt ei saavutanud ükski Eestis registreeritud ettevõte direktiivis sätestatud mahtu (750 000 000 EUR): suurim raporteeritud müügitulu aastal 2020 oli 617 622 000. Küll tegutseb Eestis vähemalt 60 enam kui 750 miljoni USD aastakäibega hargmaiste kontsernide allüksust. Kokkuvõtvalt riigile ei tule eelnõust kulusid. Eeldatav majanduslik mõju Eestis on väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele rahalisi tulusid ega kulusid. Küll peaks hargmaiste ettevõtete ja korporatsioonide tulumaksualase teabe avalikustamine aitama kaasa äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemisele, tõhustades nõnda edaspidi kaudselt õiglast maksustamist. 8. Rakendusaktid 5/6 Seaduse eelnõuga ei ole kavas kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on seotud EL raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmisega Eesti õigusesse. Raamatupidamise muutmise direktiiv tuleb liikmesriikidel võtta üle 22. juuniks 2023. a. Seega on plaanitud käesoleva seaduse jõustumiseks 1. juuni 2023. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele huvipooltele: Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Raamatupidamise Toimkonnale, Audiitorkogule, Audiitortegevuse järelevalve nõukogule ja Raamatupidajate Kogule. Arvamust ei avaldanud eelnõu osas Eesti Tööandjate Keskliit, Raamatupidamise Toimkond ning Audiitortegevuse järelevalve nõukogu. Eelnõu osas ei olnud ettepankuid Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ning Raamatupidajate Kogul. Audiitorkogul oli mitmeid ettepanekuid, mida Rahandusministeerium arvestas osaliselt. Märkused eelnõu kohta ning Rahandusministeeriumi põhjendused on leitavad raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) 6/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVi (EL) 2021/2101 Vastavustabel Direktiiv Direktiiv Direktiivi tekst Kommentaar ülevõtmise kohta (EL) 2021/2101 (EL) 2013/34 Artikkel 1 punkt 1 Artikkel 1a Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud Kaetud RPS § 2, TsMS § 601 ja kohtu kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka registriosakonna kodukorra § 214. liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad. Artikkel 1 punkt 2 10a. Peatükk TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV Võetakse üle eelnõu § 1 p 3 ja § 2. Tulumaksualast ARUANNE teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS § 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388. Artikkel 48a 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi Mõisted kaetud RPS § 2 lg 2, § 3, § 27, § 30 ning Tulumaksual mõisteid: Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 ase teabe 1)„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate esitamisega suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning seonduvad finantsaruanded; nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” mõisted 2)„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni lisaga 15. emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, Mõiste „netokäive“ on samatähenduslik „tuluga“ nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse 1 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. 3)„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia. 4)„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni. 2. Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui: a)„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või b)„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded. Artikkel 48b 1. Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt Võetakse üle eelnõu § 1 p 3 Ettevõtjad ja emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse filiaalid, liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu  kohustus esitada tulumaksualast teavet – kellelt oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe loodav RPS § 453 lg 1 nõutakse viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval  kes ei ole kohustatud esitama tulumaksuala kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad tulumaksualast teavet – loodav RPS § 453 se teabe koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lg 2 p 1-3 esitamist tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud  üldised nõuded tulumaksualase teabe kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. esitamisele – loodav RPS § 453 lg 3-6 Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud 2 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 2. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis. 3 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel 3. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta. 4. Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab 4 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud. Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 5. Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita. Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet 5 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes 6 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning b) käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul. 6. Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele: a) see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus: i) kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil; ii) vähemalt ühes liidu ametlikus keeles; iii) mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning 7 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel b) see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi. 7. Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid. Artikkel 48c 1. Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet Võetakse üle eelnõu § 1 p 3 (loodav RPS § 453 lg Tulumaksual käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja 7). ast teavet või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, käsitleva sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi  Direktiivi (EL) 2021/2101 artikli 1 lõike 2 aruande sisu seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval (millega kehtestatakse direktiivi (EL) aruandeaastal. 2013/34 uus säte artikkel 48c p 4) kehtestamiseks võtab komisjon vastu eraldi 2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: delegeeritud õigusakti ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingu a) lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, rakendamiseks. asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel  Direktiivi (EL) 2021/2101 artiklis 1 lõikes kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast 2 (millega kehtestatakse direktiivi (EL) aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja 2013/34 uus säte artikkel 48c p 6) finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist sätestatud erandit Eesti ei kohalda. tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide 8 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka; b) nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus; c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel; d) tulu, mis arvutatakse järgmiselt: i) netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või ii) tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt; e) tulumaksueelne kasum või kahjum; f) asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis; 9 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel g) kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning h) jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus. Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega. Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi. Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames. Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas. 3. Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele. 10 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel 4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena. 11 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis. Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis. Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga. 6. Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta. Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet 12 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast. Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5. 7. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid. 8. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring. Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes. 13 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel 9. Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad. Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni. 10. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3. Artikkel 48d 1. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja Võetakse üle eelnõu § 1 punktidega 1 ning 3 Avaldamine käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus (loodav RPS § 24 lg 31 ja 453 lg 8). ja avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta kättesaadavus bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36. 2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev 14 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil: a) ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1; b) tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või c) filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5. 3. Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile. 4. Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust 15 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel aastat. Artikkel 48e 1. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 Tulumaksualast teavet käsitleva aruande Tulumaksual osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks ast teavet ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS § käsitleva kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388. aruande pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast koostamise, teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja Ühingute juhtorganid vastutavad tsiviilõiguse avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega alusel. kättesaadava 48b, 48c ja 48d. ks tegemise kohustus 2. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d. 16 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel Artikkel 48f Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle Võetakse üle eelnõu § 2 (loodav AudS § 95 lg 4). Vannutatud suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, audiitori finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või avaldus mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d. Artikkel 48g Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, Võetakse üle eelnõu § 1 p 4 (loodav RPS § 62 p Tulumaksual millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse 17). ase teabe hiljemalt alates esimese aruandeaasta esitamise alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast alguskuupäev seda. Artikkel 48h 22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites Ei vaja ülevõtmist. Läbivaatamis 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju klausel kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c 17 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Artikkel 1 punkt 3 Artikkel 49 lg Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib Ei vaja ülevõtmist. 3a komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Artikkel 2 – 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi Ei vaja ülevõtmist. järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 18 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Vastavustabel Artikkel 3 – Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval Ei vaja ülevõtmist. pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 4 – Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Ei vaja ülevõtmist. 19 / 19  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Põhjendus 1. Eesti Kaubandus- Ei ole märkusi eelnõu osas Tööstuskoda 2. Raamatupidajate Kogu Nõus eelnõus antuga ning rahul, et eelnõuga parandatakse ära raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilisi probleeme. 3. Eesti Tööandjate Keskliit Ei esitanud seisukohti 4. Raamatupidamise Ei esitanud seisukohti Toimkond 5. Audiitortegevuse Ei esitanud seisukohti järelevalve nõukogu 6. Audiitorkogu I Tulumaksualase teabe esitamine Võetakse arvesse I Tulumaksualase teabe esitamine osaliselt. 1)Terminoloogilised märkused 1)Terminoloogilised märkused a) Ettepanek parandada § 453 lg 1 a) Võetakse arvesse ning järgnevalt: parandatakse § 453 lg 1 ja lg 3 Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vastavalt ettepanekule. koostavad ja avalikustavad raamatupidamiskohustuslased, kelle finantsaruannetes kajastatud kogutulu on kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal olnud suurem kui 750 000 000 eurot. Teave koostatakse ja avalikustatakse 1/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Sama ettepanek on ka § 453 lg 3 kohta. b) Märkus kasutatava konstruktsiooni b) Kuna eelnõuga võetakse üle EL „nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta direktiiv 2021/2101 ning direktiivis viimase aasta kohta“ kohta, kuna see on endas kasutatakse sellist keeruline. konstruktsiooni, siis seaduse eelnõud selles osas ei muudeta. c) Muuta läbivalt RPS kasutusel olevat c) Eelnõu eesmärk on võtta Eesti mõistet bilansipäev. Hetkel see ei lähe õigusesse üle EL direktiiv kokku Eesti finantsaruandluse 2021/2101. Seega selle seaduse standardis(EFS) kasutatava eelnõuga ei vaadata üle RPS terminoloogiaga: EFS kasutab juba aastast kasutusel olev mõiste bilansipäev. 2017 alates terminit aruandekuupäev. Aga ei ole välistatud, et sellist Terminoloogia vajab ühtlustamist selliselt, ettepanekut ei arvestata tulevikus et nii EFS, RPS kui ka muud seadused RPS muutmisel. kasutaksid läbivalt ühtset terminoloogiat. 2) Nõuded tegevusaruande koostajale ja 2) Nõuded tegevusaruande nende kontroll koostajale ja nende kontroll a) Vastuolu § 453 lg 8 esimene lause ja a) EL direktiivis 2021/2101 on kolmanda lause vahel, kuna majandusaasta märgitud aruande avaldamise aruande esitamise tähtaeg on 6 kuud alates tähtajaks periood 1 aasta ehk 12 vastava aruandeaasta bilansipäevast. kuud. Kuna perioodi 12 kuu sisse jääb periood 6 kuud, siis on võimalik avalikustada aruanne ka varem kui 12 kuu jooksul. Järelikult kui esitaja on valmis sellist 2/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel aruannet esitama varem, on tal selleks õigus. Seega seda ettepanekut ei võeta arvesse. b) Kohustus viidata tulumaksualast teavet b)Ettepanekuga on arvestatud ning käsitlevale aruandele majandusaasta eelnõus on kirjas kavatsus muuta aruandes on liiga üldine ja võib tulevikus RPS § 24. praktikas segadust tekitada. Vastav nõue tuleks lisada RPS § 24 ja § 31 koosseisu, mis sätestavad nõudeid tegevusaruandes esitatavale infole. Saame aru soovist, et vandeaudiitorid vaataksid auditi käigus, kas ettevõtja peab tulumaksualast teavet avaldama ja juhul kui peab, siis kas see on avaldatud ja kas tegevusaruandes on viidatud kodulehele, kus nimetatud teave on avaldatud. On vajalik, et seaduses sätestatakse konkreetselt, et selline viide oleks esitatud tegevusaruandes. Lisaks, selleks, et vandeaudiitorid saaksid kontrollida ka teist soovitud asjaolu, peab seaduses ette nägema, et tegevusaruandes avaldaks aruande koostaja, kas ta peab nõutud teavet esitama. 3/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel II AudSi muutmine pole vajalik. II AudSi muutmine pole vajalik Seadus näeb ette, et ettevõtja peab EL direktiiv 2021/2101 paneb tegevusaruandes avaldama, kas tal on RPS- liikmesriikidele sunni kehtestada ist tulenev kohustus esitada tulumaksualast kohustus märkida auditiaruandes, teavet ja seda, et viide peab olema esitatud kas sellele aruandeaastale eelneval tegevusaruandes, siis § 95 lõige 2 aastal, mille kohta auditeeritavad olemasolevad nõuded koos auditi puhul finantsaruanded koostati, pidi kohustuslikult rakendatava standardiga äriühing esitama tulumaksualast ISA (EE) 720 on selleks puhuks juba teavet, ning kui jah, siis kas esitatud piisavad. Nende nõuete kohaselt teave on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetele. Eestil on *tuvastab vandeaudiitor auditi käigus kohustus selline säte panna kirja tegevusaruannet kontrollides, millise info seadusesse. Seega seda ettepanekut tegevusaruandes esitamist näeb ette ei arvestada. raamatupidamise seadus. Seaduse muudatuse kohaselt peaks selliseks infoks olema avaldus, kas ettevõtja on kohustatud koostama ja avaldama tulumaksualast teavet ja kui selline kohustus on, siis ka viidet, kus selline info on avaldatud. *vastavalt sellele kontrollitakse kas tegevusaruandes on see info esitatud *juhul kui nõutavat infot esitatud ei ole, teeb audiitor oma aruandes vastava avalduse kooskõlas juba kehtiva AudS§ 95 lg 2 punktidega 2 ja 3. 4/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel III Muud tähelepanekud ja ettepanekud III Muud tähelepanekud ja seoses eelnõus sätestatud nõuetega ettepanekud seoses eelnõus sätestatud nõuetega. 1) Kuigi saame aru, et 1) Seaduse eelnõu eesmärk on võtta audiitorkontrolli näol soovitakse sellisele Eesti õigusesse üle EL direktiivi infole avalikkuse tähelepanu pöörata, 2021/2101 nõuded. Seega ei saa nendime, et sisuliselt on sellise kontrolli ettepanekut arvesse võtta. tegelik väärtus küsitav. 2) Kehtiva AudS § 95 lg 2 2) Seaduse eelnõu eesmärk on võtta rakendamisega seoses on tekkinud Eesti õigusesse üle EL direktiivi praktikas küsimusi, kas konsolideeritud 2021/2101 nõuded. Seega seda aruannete puhul tuleks seda rakendada ka ettepanekut ei võeta arvesse. Aga ei näiteks kohalike omavalitsuste puhul. ole välistatud, et sellist ettepanekut Ettepanek on täpsustada AudS § 95 lg-t 2 ei arvestata tulevikus AudSi järgnevalt: muutmisel. „Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega äriühingust konsolideerimisgrupi ja suure äriühingust konsolideerimisgrupi auditi tegemisel: /…/“ 3) Toetame muudatust § 31 lõike 2 3) Ei võeta arvesse. RPS §24 punkt 9 osas, kuid juhime tähelepanu, et hõlmab kõiki koos § 24 lg 3 punktiga 5 lugedes tekib raamatupidamiskohustuslasi, §31 segadus, miks on finantsarvud kahes aga spetsiifiliselt erinevas kohas mainitud ja kas soovitakse, konsolideerimisgruppe. Probleem et esitatakse nii konsolideeritud näitajate on just konsolideerimisgrupi kui mittekonsolideeritud näitajate tegevusaruandega, kus seaduse 5/6  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Kooskõlastustabel suhtarvud. Selle vältimiseks teeme praeguse sõnastuse kohaselt tuleb ettepaneku täiendada RPS § 24 lg 5 teise näidata emaettevõtja lausega: finantssuhtarvud. Seaduse „peamisi finantssuhtarve majandusaasta muudatusega nähakse ette, et ning sellele eelnenud majandusaasta kohta edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi ning nende arvutamise metoodikat. tegevusaruandes näidata Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes konsolideerimisgrupi esitatakse nimetatud finantssuhtarvud ning finantssuhtarvud. Seega ei puuduta nende arvutamise metoodika probleem RPS §-i 24. konsolideerimisgrupi kohta.“ 6/6  EELNÕU 3.10.2022 Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Raamatupidamiskohustuslane, kellele kehtib audiitortegevuse seaduse §-s 91 sätestatud auditi kohustus ja kes koostab tulumaksualast teavet käsitleva aruande vastavalt käesoleva seaduse §-le 453, viitab nimetatud aruandele oma tegevusaruandes.“; 2) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 453 järgmises sõnastuses: „§ 453. Tulumaksualase teabe esitamine (1) Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostavad ja avalikustavad äriühingust raamatupidamiskohustuslased, kelle majandusaasta aruandes kajastatud kogutulu on kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal olnud suurem kui 750 000 000 eurot. Teave koostatakse ja avalikustatakse nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata: 1) raamatupidamiskohustuslasele, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille lepinguriigis registreeritud lõplik emaettevõtja on kohustatud koostama ja avalikustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL peatükis 10a sätestatud tulumaksualase teabe aruande; 2) raamatupidamiskohustuslasele, kes ise ja kelle kõik allüksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja filiaalid, on asutatud või kelle püsiv tegevuskoht asub või kelle alaline majandustegevus toimub üksnes Eesti territooriumil ja kes tegutseb ainult Eesti maksujurisdiktsioonis; 3) krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes esitavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikliga 89. (3) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, avaldab ja teeb emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta kättesaadavaks konsolideerimisgrupi Eestis tegutsev üksus või filiaal. Kohustust kohaldatakse Eestis tegutsevale tütarettevõtjale, kes on keskmise suurusega või suurettevõtja käesoleva seaduse § 3 punktide 16 ja 17 tähenduses. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud emaettevõtja aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja või filiaal emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud 1 või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud. (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata Eestis tegutsevale filiaalile, kelle müügitulu kahel viimasel järjestikusel majandusaastal vastab käesoleva seaduse § 3 punktis 15 sätestatud nõudele või kes avaldab ja teeb kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 48b lõike 6 punktis a nimetatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande. (6) Eestis tegutsev tütarettevõtja või filiaal ei pea esitama tulumaksualase teabe aruannet, kui emaettevõtja on avaldanud tulumaksualase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklile 48c või kui on täidetud sama direktiivi artikli 48b lõikes 6 sätestatud tingimused. Kui kontsern on teinud manipulatsioone tulumaksualase teabe avaldamise vältimiseks, on ta kohustatud esitama tulumaksualase teabe aruande. Manipulatsooniks loetakse olukorda, kui konsolideerimisgrupp on jaotatud sihilikult mitmeks väikeseks tütarettevõtteks või filiaaliks, kellele kohustus esitada tulumaksualast teavet ei laiene. (7) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 48c sätestatud viisil. (8) Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne avaldatakse tasuta raamatupidamiskohustuslase kodulehel 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Aruanne peab olema kodulehel kättesaadav vähemalt viis aastat.“; 4) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Käesoleva seaduse § 453 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2024. aasta 1. juunil või hiljem.“; 5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14).“; 6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduse § 95 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Audiitorettevõtja avaldab vandeaudiitori auditi aruandes, kas raamatupidamiskohustuslane pidi aruandeaastale eelnenud aasta kohta koostama tulumaksualase teabe aruande vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 45³ ja kui pidi, siis kas aruanne on avalikustatud nõuetekohaselt.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juunil. Jüri Ratas Riigikogu esimees 2 Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Bilansiskeem 3  Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus Lisa 1 Raamatupidamise seadus Lisa 1 BILANSISKEEM *VARAD *Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad *Kokku käibevarad *Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad *Kokku põhivarad *KOKKU VARAD *KOHUSTISED JA OMAKAPITAL *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised  Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku pikaajalised kohustised *KOKKU KOHUSTISED *Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1 *Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2 Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Muud reservid Muu omakapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *KOKKU OMAKAPITAL *KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. * Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama.