Ettepanek Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamiseks

VÄLJAVÕTE Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungi protokoll nr 215 Tallinn, Toompea Esmaspäev, 10. oktoober 2022 Algus 11.00, lõpp 13.00 Juhataja: Raimond Kaljulaid (esimees) Protokollija: Irene Kiil (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Heiki Hepner, Erkki Keldo (Ants Laaneots asendusliige), Leo Kunnas, Kalle Laanet, Alar Laneman, Anneli Ott, Erki Savisaar, Mart Võrklaev (Mati Raidma asendusliige) Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Eve Vungo (nõunik) Kutsutud: kaitseminister Hanno Pevkur (2. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamise ettepanek 1. Nädala töökava kinnitamine Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (10.10.2022-16.10.2022) töökava Komisjoni istung esmaspäev, 10.10.2022 kell 11.00 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamise ettepanek 3. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE I) teise lugemise ettevalmistamine 4. Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi lähetamine k.a 18.- 20. oktoobril Vilniuses toimuvale Balti riikide ja Prantsusmaa välis- ja julgeolekupoliitika seminarile 5. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Riigikaitse jätkusuutlik rahastamine" arutelu ettevalmistamine 6. Info ja muud küsimused Komisjoni istung teisipäev, 11.10.2022 kell 14.00 1. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (687 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 2. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (688 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 3. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (689 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 4. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (690 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 5. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (691 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 6. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (692 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 7. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (693 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 8. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (694 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 9. Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (695 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 10. 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) ja riigi eelarvestrateegia 2023-2026 Kaitseministeeriumi valitsemisalas Komisjoni istung neljapäev, 13.10.2022 kell 13.30 1. Ülevaade julgeolekuolukorra arengutest 2. Kohtumine Ühendkuningriigi alamkoja relvajõudude toetusrühma delegatsiooniga Leo Kunnas ütles, et tema ja Alar Laneman on täna Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamise ettepaneku käsitlemise vastu. L. Kunnase sõnul on see arutelu järgmise Riigikogu koosseisu ja järgmise valitsuse teema, kuna Kaitseväe juhataja ametiaja lõppemiseni on aega veel aasta ja 2 kuud ning seega on liiga vara seda teemat käsitleda. Alar Lanemani sõnul oleks ta soovinud näha materjale, kuidas vastava ettepanekuni jõuti. Kalle Laanet ütles, et Martin Heremi teenistuskäiku teavad kõik, ning selliseid otsuseid tuleb teha selleks, et oleks stabiilsus, planeeritus ja ettenähtavus. Raimond Kaljulaid tuletas meelde, et kaitseministri tulek riigikaitsekomisjoni vastava ettepanekuga on varasemalt kaitseministriga ja ka komisjoniga kokku lepitud. Tegemist on kaitseministri ettepanekuga valitsusele ja riigikaitsekomisjon annab arvamuse. R. Kaljulaid tegi ettepaneku käsitleda päevakorrapunkti nii, nagu komisjoni päevakorraprojekt ette näeb ning lisas, et soovi korral võib nädala töökava hääletusele panna. Leo Kunnas ütles, et sooviks näha kaitseministri kirjalikku hinnangut Kaitseväe juhataja teenistusele ning põhjendusi, miks peaks Kaitseväe juhataja ametiaega pikendama. Kas kaaluti ka teisi alternatiive? Raimond Kaljulaid küsis, et kas komisjon kinnitab nädala töökava konsensuslikult või soovitakse läbi viia hääletus. Leo Kunnas vastas, et hääletust ei soovi, kuid palus enda ja Alar Lanemani eriarvamuse protokollis fikseerida. Otsustati: 1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Heiki Hepner, Raimond Kaljulaid, Erkki Keldo, Leo Kunnas, Kalle Laanet, Alar Laneman, Anneli Ott, Erki Savisaar, Mart Võrklaev). 2. Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamise ettepanek Arutati Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaja pikendamise ettepanekuga seonduvat. Hanno Pevkur selgitas ettepanekut Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaja pikendamiseks ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. H. Pevkuri sõnul on kindralleitnant Martin Herem õige inimene veel kaks aastat peale käimasoleva ametiaja lõppemist Eesti Kaitseväge juhtima, sest olulised protsessid on pooleli. H. Pevkuri sõnul pakkus ta kindralleitnant Martin Heremi ametiaja pikendamise välja eelkõige tulenevalt Kaitseväe juhataja ettepanekul tehtud investeeringuotsustest kaitseväe arendamiseks ning liitlaste kohaloleku tugevdamise ja NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimisega. Nende protsesside ellu rakendamine vajab ajaloolist mälu, tugevat juhtimist ning ettevaatavat kindlust Kaitseväele ja Kaitseliidule. H. Pevkur ütles, et ta soovib saada riigikaitsekomisjoni arvamust oma ettepanekule, et kindralleitnant Herem on sobilik Kaitseväe juhataja ametikohal jätkama pikendatud aja, kaks aastat, ja lisas, et tahab minna selle ettepanekuga esimesel võimalusel Vabariigi Valitsusse, et anda nii Kaitseväele, Kaitseliidule kui liitlastele selge sõnum, et Eesti teab, mida järgmised kolm aastat teeme. Leo Kunnase sõnul on Kaitseväe juhataja ametiaja lõpuni jäänud veel üks aasta ja poolteist kuud, mistõttu ei peaks Riigikogu ja Vabariigi Valitsus järgmise eest otsuseid ära tegema. Otsustamise juures tuleks kaaluda kõiki aspekte ja asjaolusid. L. Kunnas markeeris mitmeid otsuseid, mille õigsus on tema hinnangul küsitav ja millest mitmeid tuleks kas tagasi pöörata või korrigeerida. Näiteks jõukohase riigikaitse kontseptsiooni rakendamine, mille puudujääke valitsused on pidanud 2022. aastal mitme lisarahastuse paketiga likvideerima, Kaitseväe Peastaabi tegevuse ja toimimise mõned aspektid, Kaitseministeeriumi valitsemisala personalivaldkonna konsolideerimine ja isikkoosseisuga seotud küsimused (nt vaktsineerimisest keeldunud tegevväelaste vallandamine, kaplaniteenistuse kaotamine, kindralite koondamine). L. Kunnas tõi välja erinevad kriteeriumid, mida poliitiline tasand Kaitseväe juhatajalt ootab ning tegi ettepaneku tulla teema juurde tagasi järgmises Riigikogu koosseisus, poole aasta pärast. Kalle Laanet ütles, et kogu riiki ja julgeolekut peab vaatama ajas, ruumis ja ohtudest tulenevalt. Olukord ja ohud määravad tolle hetke reaalsuse, milliseid otsuseid tehakse. Kaitseväge ja kaitsevõimet peab arendama, kuid on ka julgeoleku teine aspekt - sisejulgeolek, sest julgeolek on tervik. Me kõik tunneme Kaitseväe juhatajat hästi ja praeguses olukorras on vaja Kaitseväele pikemaajalist stabiilsust. Alar Laneman käsitles Kaitseväe juhtimisotsustega seonduvat. Raimond Kaljulaidi sõnul on debatt erinevate arvamuste üle tervitatav. R. Kaljulaid palus A. Engelil selgitada komisjoni arvamuse esitamisega seonduvat protseduuri. Aivar Engel selgitas, et riigikaitsekomisjon esitab arvamuse, mis saadetakse kaitseministrile ja Riigikantseleile. Vabariigi Valitsus lähtub Kaitseväe juhataja ametisse nimetamisel kaitseministri ettepanekust ja riigikaitsekomisjoni seisukohast. Raimond Kaljulaidi sõnul on ettepanek, et komisjoni seisukoht on see, et me kaitseministri ettepanekut toetame. Kas soovitakse hääletada? Leo Kunnas ei soovinud hääletamist, kuid soovis eriarvamuse lisamist. Mart Võrklaev ütles, et komisjoni liikme eriarvamus peaks olema kirjalikult komisjoni liikme poolt formuleeritud kui komisjoni liikme eriarvamus. M. Võrklaev tegi juhatajale ettepaneku asuda hääletama. Alar Laneman lausus, et hääletamist ei soovi. Heiki Hepneri sõnul tuleks riigikaitsekomisjonis proovida leida erakondadeülest konsensust. Raimond Kaljulaid sõnas, et komisjonis on kaks konkureerivat kontseptsiooni. L. Kunnas ja A. Laneman sooviksid, et komisjoni seisukohas kajastuks ka nende eriarvamus ning M. Võrklaeva ettepanek on, et seda eriarvamust seal sellisel kujul ei kajastuks - et otsus kajastaks seda, et kas toetatakse kaitseministri ettepanekut või mitte ja eriarvamused jäävad komisjoni protokolli. R. Kaljulaid arvas, et protokollist saaks arutelu sisu välja lugeda. Kalle Laanet ütles, et otsustamisele tuleb kaitseministri ettepanek, mille kohta esitame oma arvamuse – kas jah või ei. K. Laanet nõustus eelkõnelejatega, et riigikaitseküsimustes peaks otsused olema konsensuslikud. Komisjon annab kaitseministri ettepaneku kohta arvamuse ja arvamusele lisatakse komisjoni istungi protokoll. Raimond Kaljulaid küsis, et kas ta saab õigesti aru, et hääletust ei soovita. Kas olete nõus, et komisjon konsensuslikult toetab ettepanekut, mille kaitseminister teeb valitsusele, aga soovite, et seal oleks kajastatud eriarvamus? Alar Lanemani sõnul soovis ta kaitseministrilt küsida palju rohkem. Kuidas see loogika oli? Oleks hea kui see oleks komisjonis väljendunud ja loodetavasti järgmised otsused tulevad põhjalikumad. Ühtlasi juhtis tähelepanu, et kummaline on olukord, kus Kaitsevä e esindaja esitab arupärimise Riigikogu liikmetele. Mart Võrklaev soovis täpsustada, et tema kommentaari eesmärk ei olnud konsensust rikkuda või tingimata hääletada, see oli tehtud puhtalt korrektse protseduurika vaates. Kui me toetame konsensuslikult ja seal juures on eriarvamuse tekst kirjas, nagu komisjoni ametnik soovitas, siis see ei ole korrektne. Ma ei tahaks toetada eriarvamuse teksti, sest see ei ole minu eriarvamus, see on L. Kunnase eriarvamus. Korrektne oleks teha seda, mida seadus ette näeb - öelda, kas toetame kaitseministri ettepanekut või mitte. Et komisjoni liikme arvamus ei jääks teadmata valitsusele, siis võib saata valitsusele istungi protokolli, aga kui seda ei soovita, siis komisjoni liikmed kirjutavad juurde oma eriarvamuse, mis pannakse otsusega kaasa. Raimond Kaljulaid sõnas, et kui komisjon on konsensuslikult millegi poolt, aga sinna on lisatud kellegi eriarvamus, siis pole see ju konsensus. Leo Kunnas ütles, et korrektne oleks Kaitseväe juhataja ära kuulata. Olen valmis needsamad küsimused talle endale esitama. Raimond Kaljulaidi sõnul ei ole riigikaitsekomisjon Kaitseväe juhataja valikukomisjon. Komisjon avaldab arvamust kaitseministri ettepaneku kohta. Järelikult oli aruandekohuslane antud juhul kaitseminister, kes viibis siin ka kohal. Me ei tee valitsusele ettepanekut, vaid võtame seisukoha, mida me arvame kaitseministri ettepanekust. R. Kaljulaid küsis L. Kunnaselt, et kas see on vastuvõetav, et oma otsuses ütleme, et riigikaitsekomisjon toetab kaitseministri ettepanekut pikendada ja valitsusele saadetakse komisjoni protokoll. Heiki Hepner nõustus, et lisame protokolli arvamuse juurde. Raimond Kaljulaid küsis eriarvamuse esitajatelt, et kas lahendus, mida kolleegid pakuvad, on vastuvõetav, et komisjon toetab kaitseministri ettepanekut. Alar Laneman ütles, et tema arvates on tänane arutelu poolik, sellised otsused valmistatakse ette, tuleb kirjalik materjal, mis selgitab otsuse tegemise kaalutluskäiku ja seda, kuidas jõuti sellisele ettepanekule, aga seda hetkel ei ole. Heiki Hepner ütles, et saadame protokolli arvamusega kaasa. Kas on võimalik tekitada eraldi seisukoht, mis läheb kaasa. Raimond Kaljulaid tegi ettepaneku toetada kaitseministri ettepanekut. Kas keegi soovib hääletada? Keegi hääletada ei soovinud. Otsustati: 2.1. Toetada kaitseministri ettepanekut pikendada Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra ning esitada vastav seisukoht koos tänase istungi protokolli väljavõttega Vabariigi Valitsusele (konsensus: Heiki Hepner, Raimond Kaljulaid, Erkki Keldo, Leo Kunnas, Kalle Laanet, Alar Laneman, Anneli Ott, Erki Savisaar, Mart Võrklaev). (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Irene Kiil protokollija Väljavõte õige Irene Kiil Hanno Pevkur Kaitseministeerium .10.2022 nr 2-7/22-269/1 Ettepanek Kaitseväe juhataja ametiaja pikendamiseks Austatud härra kaitseminister Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõike 3 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kaitseministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvesse võttes nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast 5-aastast ametiaega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt Teie ettepanekust otsustas riigikaitsekomisjon oma 10.10.2022 istungil toetada kindralleitnant Martin Heremi nimetamist Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid esimees Lisa: 5 lehel Sama: Riigikantselei Aivar Engel 631 6470 [email protected]