dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitseliidu ettepanekud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse täiendamise kohta

Kaitseministeerium · 10. oktoober 2022
Viit
5-1/22/3722
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseliit
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎K-0-41_22_26527_2022010037_10102022.asice200 KB

Sisu (failidest)

. Kaitseministeerium Teie 14.09.2022 Sakala 1 15094 Tallinn Meie 10.10.2022 nr K-0-41/22/26527 Kaitseliidu ettepanekud Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse täiendamise kohta Kaitseliit tutvus Teie poolt arvamuse avaldamiseks edastatud Kaitseliidu seaduse (KaLS) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (13.09.2022 kiri nr 5-1/22/3722) ja teeb alljärgnevad ettepanekud. 1. Kaitseliit palub täiendada eelnõud Kaitseliidu poolt 02.02.2022 kirjaga nr K-0-41/21/2554 esitatud ettepanekutega: 1.1 Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaaja ametikohale nimetamise regulatsiooni muutmine (ID9)*; 1.2 Kaitseliidu vara omandamise, valdamise ja käsutamise regulatsiooni muutmine (ID57)*. * tegemist on KL õigusloome auditi käigus esitatud ettepaneku numeratsiooniga, mis ei oma eelnõu mõttes sisulist tähendust, kuid tagab KL siseselt esitatud ettepanekute lihtsama jälgimise. 2. Ettepanekute probleemi kirjeldus/eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus ning regulatiivsete võimaluste kirjeldus 2.1 Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaaja ametikohale nimetamise regulatsiooni muutmine (ID9) 2.1.1 KaLS § 321 lg 3 kohaselt võib Kaitsevägi sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nimetada Kaitseväe huvides uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta. Sõjaaja ametikohale määratud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme vaba tahet piiratakse oluliselt, kui teda määratakse tema nõusolekuta muule sõjaaja ametikohale, milleks ta nõusolekut ei ole andnud. Rahuajal kaitseliitlase tema nõusolekuta uuele sõjaaja ametikohale üleviimine võib viia tegevliikme Kaitseliidust väljaastumiseni, kuna tal puudub kindlustunne, et ta saab sõjaajal riigikaitsesse panustada erialaga, millega ta on Kaitseliidus tegelenud. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 2.1.2 Muudatuse 10130Tallinn eesmärk on muuta kaitseväekohustuseta Referent 717 9005 Kaitseliidu tegevliikmete sõjaaja ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit 2.1.2 Muudatuse eesmärk on muuta kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmete sõjaaja ametikohale nimetamise regulatsioon selliselt, et üldise kaitsevalmiduse tingimustes ei nimetata kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliiget tema nõusolekuta teisele sõjaaja ametikohale. Selline muudatus loob tegevliikmele soovitud kindlustunde. Mobilisatsiooni korral võetakse tegevliige Kaitseväkke tegevteenistusse ja siis kehtivad talle kõik tegevväelasele ettenähtud kohustused. 2.1.3 KaLS § 321 täiendatakse sättega, et üldise kaitsevalmiduse ajal ei nimetata sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliiget Kaitseväe huvides uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta. 2.2 Kaitseliidu vara omandamise, valdamise ja käsutamise regulatsiooni muutmine (ID57) 2.2.1 Riigivaraseaduse (RVS) §-s 106 rakendussätete all sätestatakse, et RVS 3. ja 4. peatüki sätteid kohaldatakse ühtlasi avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KaLS § 77 lõikes 4 sätestatakse omakorda, et oma vara kasutada andmisel ja võõrandamisel järgib Kaitseliit RVS 3. ja 4. peatükis sätestatut. Kinnisvara omandamise, pantimise, võõrandamise osas on KaLS-is regulatsioone täiendavalt täpsustatud - KaLS § 77 lg 3 sätestab, et Kaitseliit omandab kinnisvara ning pandib ja võõrandab temale kuuluvat kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja valdkonna eest vastutava ministri loal. Sama tuleneb KaLS § 18 lg 2 punktist 6. KaLS § 21 lg 2 p 4 alusel annab ühtlasi vanematekogu arvamuse kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise kohta. Aastaid on laialt levinud tõlgendus, et antud regulatsioonidega on täpsustatud nö sisemist töökorraldust ja täiendavalt on tarvidus lähtuda RVS sätetest. Seega leitud, et näiteks kinnisasja võõrandamisel otsustuskorras või valikpakkumisel üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib minister nimetatu otsustada. Samas Riigikogu veebilehel paiknevate 2013. a KaLS eelnõu (190 SE) materjalidega tutvudes nähtub, et esialgses eelnõu versioonis ja seletuskirjas oli Vabariigi Valitsuse nõusoleku nõue toodud, kuid teise lugemisega muudeti nimetatut. Nimelt antud eelnõu § 18 juures, milles toodud keskkogu pädevus, on teisel lugemisel sisse viidud muudatused ja seletuskirjas tähelepanu juhitud, et lõigetes 1 ja 2 on sisse viidud terminoloogilised täpsustused. Samuti on punktis 6 viidud Kaitseliidu kinnisvara omandamine, võõrandamine ja pantimine Vabariigi Valitsuse tasemelt kaitseministri tasemele, kuna Vabariigi Valitsus ei peaks otsustama ühe avalik-õigusliku juriidilise isiku varade üle. Kaitseministri tase on selleks piisav. Vaatamata sellele on antud teemadega seonduv viidud otsustamiseks Vabariigi Valitsusse. Seega regulatsioon on küsimusi tekitav ning vajab ilmselgelt muutmist. Teisena oleme sunnitud välja tooma, et kuna kinnisvara otsustuskorras ja üle 10 aasta kasutusse andmise puhul sarnaselt kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimisega erisäte puudub, siis nimetatuga seonduva peab jätkuvalt Vabariigi Valitsusse viima. Seda aga ei saa avalik- õigusliku juriidilise isiku vara kontekstis otstarbekaks lugeda. Lisaks on RVSis, sh 3. ja 4. peatükis, kasutusel olevad mõisted (nt riik; riigivara; riigivara valitseja jne) Kaitseliidu kontekstis RVSi rakendades igal sammul eksitavad. 2.2.2 Seega muudatuste eesmärk on muuta senist Kaitseliidu vara kasutamise korda selgemaks, et vältida senist mitmeti tõlgendavust, mis tekitab erinevat mõistmist. 2.2.3 Muudetaks KaLS § 77 lõike 4 sõnastust, millega kaotatakse viide RVS-le. Kinnisvara osas sätestatakse, et Kaitseliidule kuuluvat kinnisvara võib kasutada anda ainult valdkonna vastutava ministri nõusolekul, kui seda soovitakse teha otsustuskorras või tähtajaga üle 10 aasta. Kui vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta, võib kasutamiseks andmise otsustada valdkonna vastutav minister. Muus osas toimub vara omandamine, kasutamiseks võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine Kaitseliidu sisemistes eeskirjades, kordades, juhendites ja muudes õigusaktides sätestatud viisil. Eespool toodust tingitult ei vaja viidet RVSile ka KaLS § 78. Ettepanekuks on eemaldada antud 2 (3) Eespool toodust tingitult ei vaja viidet RVSile ka KaLS § 78. Ettepanekuks on eemaldada antud paragrahvi teine lause. Ühtlasi kaaluda KaLS § 79 lõike 4 viimase lause sõnastamist järgmises sõnastuses:"Kaitsevägi võib Kaitseliiduga vara kasutamisel kokku leppida RVS §18 lõigetes3, 5 ja6 sätestatust erinevalt.". Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Marek Ranne Kaitseliidu ülema õigusnõunik Marek Ranne 58868187 [email protected] 3 (3)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel