Ettepanek kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (623 SE) muutmiseks

. Riigikogu riigikaitsekomisjon Lossi plats 1a 15165 Tallinn kuupäev digitaalallkirjas nr 5-1/22 [email protected] /727 Ettepanek kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (623 SE) muutmiseks Kaitseminister palub kaaluda kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (623 SE) täiendamist. Riigikogu menetluses on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE), milles sisalduvad sätted on seotud ka kaitseväeteenistuse edasi arenguga, sealhulgas reservteenistuse ja relvajõudude ettevalmistamisega sõjalise riigikaitse vajaduseks. Palun Teil võtta üle nimetatud eelnõust 410 SE sätted, mis puudutavad kaitseväekohustuslaste juurdepääsu riigisaladusele ja salastatud välisteabele ning neid arutada koos 623 SE juures ning muuta eelnõu vastavalt. Kaitseministeeriumi on küsinud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi arvamust ning nad toetavad Kaitseministeeriumi ettepanekut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Välisminister kaitseministri ülesannetes Lisa: 623 SE muudatusettepanek (RSVS muutmiseks).docx Teadmiseks: Justiitsministeerium Guido Pääsuke [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  X. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 8 ja muuta jä r gnevat numeratsiooni vastavalt : (numeratsiooni muutmine) „ § 8. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused 1) paragrahvi 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) juurdepääsuõigus – füüsilise isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet ametikohajärgselt või asutuse juhi otsuse, juurdepääsuloa või -sertifikaadi alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel;“; 2 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse §-s 30 1 sätestatud alusel juurdepääsuõiguse saanud isikutele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ning lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi.“; 3 ) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.“; 4 ) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on ametikohajärgselt füüsilisel isikul, kes on nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.“; 5 ) paragrahvi 27 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) asjaomane minister või tema volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutuse juht või Kaitseliidu ülem;“; 6 ) seadust täiendatakse §-ga 30 1 järgmises sõnastuses: „§ 30 1 . Riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel (1) Konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotluse esitab julgeolekukontrolli teostavale asutusele Kaitsevägi. (3) Kaitsevägi teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut kavatsusest esitada tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. (4) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratud tähtaja jooksul julgeolekukontrollist keeldunud, edastab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse julgeolekukontrolli teostamiseks ja juurdepääsuõiguse andmiseks. (5) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta. (6) Juurdepääsuõiguse andmise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus. (7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu, siis ei anta talle juurdepääsuõigust või võetakse juba antud juurdepääsuõigus ära. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul ilmneb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu, siis võib keelduda talle juurdepääsuõiguse andmisest või juba antud juurdepääsuõiguse ära võtta. (10) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ja Kaitseväelt julgeolekukontrolli teostamiseks täiendavat teavet. Isik võib keelduda selle andmisest. (11) Julgeolekukontroll käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostatakse hiljemalt kaitseväeteenistusse asumise ajaks. Julgeolekukontrolli teostav asutus võib põhjendatud juhul julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, teavitades sellest Kaitseväge. (12) Julgeolekukontrolli teostanud asutus teavitab viivitamata Kaitseväge juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või selle äravõtmisest. (13) Kaitsevägi teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või juurdepääsuõiguse lõppemisest. (14) Kaitsevägi teavitab viivitamata julgeolekukontrolli teostanud asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku juurdepääsuvajaduse äralangemisest.“; 7 ) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, § 33 lõiget 10, § 41 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „kaudu“ sõnadega „või vastavas elektroonilises keskkonnas“; 8 ) paragrahvi 33 lõike 9 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teabevaldaja võib edastada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras: 1) välislepingu alusel või 2) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.“; 10 ) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid võib töödelda riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses oleval kinnis- või vallasasjal, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.“; 11 ) paragrahvi 40 lõiget 2, § 41 lõike 1 punkti 1, § 43 lõiget 7, § 46 lõiget 3 ja § 55 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „riigiasutuse“ tekstiosaga „, Kaitseliidu“; 12 ) paragrahvi 42 lõike 1 punkti 2, § 44 lõike 2 punkti 1 ja § 44 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „riigiasutuse“ tekstiosaga „, Kaitseliidu või Eesti Panga“; 13 ) paragrahvi 47 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juurdepääsuõiguse saamiseks juurdepääsuloa või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel või juriidilise isiku töötlemisloa saamiseks või juurdepääsuõiguse või töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks või käesoleva seaduse § 30 1 lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse saamiseks peab isik läbima julgeolekukontrolli. (3) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus käesoleva seaduse §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka juurdepääsuloa ja juriidilise isiku töötlemisloa ning §-s 30 1 lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal ning viie aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist, kui isik on loa või juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut.“; 14 ) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva seaduse § 30 1 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigust, peab esitama Kaitseväe kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui see on välislepingus vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud.“; 1 5 ) paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Juurdepääsuõiguse andmise, selle kehtivuse pikendamise ning andmisest keeldumise ja lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.“ .“ Seletus: RSVS § 3 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) juurdepääsuõigus – füüsilise isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet ametikohajärgselt või asutuse juhi otsuse, juurdepääsuloa või -sertifikaadi alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel;“. Muudatusega täpsustatakse ja täiendatakse juurdepääsuõiguse mõistet. R iigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) tähenduses on juurdepääsuõigus füüsilisel isikul, mistõttu lisatakse mõistesse õigusselguse huvides sõna „füüsilise“. Samuti on mõistet täiendatud juurdepääsuõiguse saamise uue alusega, milleks on julgeolekukontrolli teostava asutuse otsus . Muudetud mõiste kohaselt on juurdepääsuõigus RSVS tähenduses isiku õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet ametikohajärgselt või asutuse juhi otsuse, juurdepääsuloa või -sertifikaadi, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse või julgeoleku kontrolli teinud asutuse otsuse alusel. Julgeolekukontrolli teostavad RSVS § 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt Kaitsepolitseiamet (edaspidi ka KAPO ) ning Välisluureamet. Vastav muudatus on vajalik tulenevalt sellest, et käesoleva eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 30 1 , mille sisuks on konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamise erikord nendele sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht ) nimetatud kaitseväekohustuslasele, kelle puhul on juurdepääs vältimatult vajalik ametikoha ülesannete täitmiseks. Muudatuse põhjalikumad selgitused on esitatud seletuskirjas RSVS § 30 1 juures. RSVS § 19 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse §-s 30 1 sätestatud alusel juurdepääsuõiguse saanud isikutele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ning lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi.“. Muudatus on seotud RSVS regulatsiooni täiendamisega juurdepääsuõiguse erikorras saamiseks §-s 30 1 sätestatud alusel. Nimetatud lisatava paragrahviga sätestatakse kuni konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise võimalus sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasele Kaitseväe taotluse alusel. Kuivõrd juurdepääsuõiguse andmisel ei lähtuta isiku eelnevast sooviavaldusest, ei ole võimalik seada isikule ka samaväärseid nõudeid, kui see on ettenähtud isiku enese initsiatiivil taotlemise korral. Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette, et reservis olev isik ei ole kohustatud sõjaaja ametikohale nimetamisel ja ametikohal olemise vältel teavitama julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust viivitamata oma viibimiskoha aadressist ja teisest kontaktandmetest pikemal kui kolmekuulisel viibimisel välisriigis (§ 19 lõike 1 punkt 6). RSVS §-s 30 1 sätestatud erikorra alusel juurdepääsuõiguse saanud füüsiline isik on samuti vabastatud kohustusest teavitada tööandjat vähemalt viis tööpäeva enne töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, seal viibimise ajast ja põhjustest (§ 19 lg 2). Erisuse tegemisel on seega arvestatud, et riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmine ei põhine isiklikul taotlusel, vaid seda taotles Kaitsevägi, mistõttu on eelnõu juures hinnatud, milliseid täiendavaid kohustusi on võimalik ära jätta, ilma olulisel määral riigisaladuse kaitsega seotud tegevusi kahjustamata. Ühe sellise võimalusena on nähtud just reisisihtkohtadest teavitamise nõude leevendamist. Olukorras, kus isik vabatahtlikult taotleb riigisaladusele juurdepääsu õigust, on ta kohustatud eelnevalt tutvuma ja kinnitama teadlikkust juurdepääsuõigusega kaasnevatest kohustustest, sh teavitamise kohustusest. Kui isik ei nõustu tingimustega, siis riigisaladusele juurdepääsu õigust ei anta. Kui isik rikub RSVS § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud kohustust, siis on tegemist väärteoga. RSVS §-s 30 1 sätestatud erikorra alusel kohustusliku julgeolekukontrolli ja sellega kaasneva juurdepääsuõiguse korral ei ole mõistlik eeldada samaväärset lähenemist. Arvestama peab siinjuures ka seda, et kui teavitamine jätta isikule kohustuseks, siis võib isik teadlikult või tahtmatult tegutseda kaitseväeteenistuskohustusest vabanemise või kaitseväekohustuse täitmise asumise takistamise eesmärgil. Vähendamaks võimalikke riske sõjalise kaitse korraldamisele, on mõistlik selliste kohustuslike eelduste välja jätmine isiku teenistusülesannete täitmiseks vajalike eelduste hulgast, ilma julgeolekut oluliselt kahjustamata. Samas tuleb võimalusel ette näha muid tasakaalustavaid meetmeid, mis ei sõltu isikust. Sellega seoses on piiratud ka riigisaladuse liike, millele nimetatud juurdepääsuõigusega isikul on juurdepääsuõigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsusel ja põhjendatud teadmisvajaduse korral, erinevalt riigisaladusele juurdepääsuluba omavast isikust. Lisaks teavitamiskohustuse erisusele võrreldes muul alusel riigisaladusele juurdepääsu õigust omavate isikutega, on siinkohal oluline, et RSVS § 19 lõikes 1 loetletud kohustused on RSVS § 30 1 alusel juurdepääsuõiguse saanud kaitseväekohustuslasele kohustuslikud täitmiseks vaid ajal, mil isik on kaitseväeteenistuses. Ajal, mil RSVS § 30 1 alusel juurdepääsuõigust omav isik ei ole kaitseväeteenistuses kohaldub talle RSVS §-s 18 sätestatu, sest isiku riigisaladusele juurdepääsu õigus ei kehti RSVS § 30 1 lõikest 7 tulenevalt kaitseväeteenistuse väliselt. Täpsemad selgitused RSVS § 30 1 kohta on esitatud vastava muudatuse juures. RSVS § 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.“. Muudatusega täiendatakse isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamise aluste loetelu. Sellesse loetellu lisatakse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsus. Muudatus on seotud RSVS § 30 1 lisamisega, milles nähakse ette juurdepääsuõiguse saamise erikord. Nimetatud paragrahvis nähakse ette võimalus kuni konfidentsiaalsel tasemel riigisaladuse juurdepääsu õiguse andmiseks kaitseväekohustuslasele, kes on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmine eeldab konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsu. Täienduse kohaselt teeb sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise otsuse julgeolekukontrolli teostanud asutus ning isikule eraldi juurdepääsuluba ei anta. Täpsemad selgitused on esitatud vastava muudatuse juures. RSVS § 27 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on ametikohajärgselt füüsilisel isikul, kes on nimetatud, valitud või töölepingu alusel võetud riigiasutuses, Eesti Pangas või Kaitseliidus olevale töö- või ametikohale, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine.“. Lõikesse lisatakse Kaitseliit, kuivõrd tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, mistõttu mõiste „riigiasutus“ Kaitseliitu ei hõlma. Sõnade „ametikohal töötamine“ asemel on vajalik tuua selguse huvides „töö- või ametikohal ülesannete täitmine“, sest säte peaks edaspidi katma näiteks ka ajateenistuses teenistusülesannete ja Kaitseliidus Kaitseliidu liikme poolt teenistuskohustuse täitmist. RSVS § 27 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: /teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmise juurdepääsuks üksnes piiratud taseme riigisaladusele otsustab igal konkreetsel juhul eraldi:/ „1) asjaomane minister või tema volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutuse juht või Kaitseliidu ülem;“. Kehtiva RSVS § 27 lg 5 punkti 1 kohaselt otsustab ministeeriumi valitsemisalas (v.a julgeolekuasutuste puhul) teenistusvälisele füüsilisele isikule õiguse andmise juurdepääsuks üksnes piiratud taseme riigisaladusele igal konkreetsel juhul eraldi asjaomane minister . Ettepanekuga kavandatu kohaselt saab minister õiguse küsimuse (s.o teenistusvälistele füüsilistele isikutele anda õiguse juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele) otsustamise ministeeriumi valitsemisala asutuse juhile edasi volitada. Normis on edaspidi sõnaselgelt viidatud ka Kaitseliidu ülemale, kuna Kaitseliidu näol on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, mistõttu Kaitseliit ei ole asutuse mõistega hõlmatud. Pakutud sõnastus annab juurde paindlikkust valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu töökorralduses nimetatud küsimuses. Ministril tekib võimalus (kuid mitte kohustus) otsustusõiguse edasi volitamiseks. Valdkonna eest vastutav minister saab oma ministeeriumi valitsemisala asutuste vajadusi ning töökorraldust arvestades hinnata, kas ja millal on konkreetse asutuse puhul edasivolitamine vajalik ja põhjendatud. Kui ministeeriumi valitsemisalas sellekohane vajadus puudub, saab minister küsimust jätkuvalt otsustada. RSVSi täiendatakse §-ga 30 1 järgmises sõnastuses: „§ 30 1 . Riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel (1) Konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotluse esitab julgeolekukontrolli teostavale asutusele Kaitsevägi. (3) Kaitsevägi teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut kavatsusest esitada tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. (4) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratud tähtaja jooksul julgeolekukontrollist keeldunud, edastab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse julgeolekukontrolli teostamiseks ja juurdepääsuõiguse andmiseks. (5) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta. (6) Juurdepääsuõiguse andmise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus. (7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu, siis ei anta talle juurdepääsuõigust või võetakse juba antud juurdepääsuõigus ära. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku puhul ilmneb käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud asjaolu, siis võib keelduda talle juurdepääsuõiguse andmisest või juba antud juurdepääsuõiguse ära võtta. (10) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ja Kaitseväelt julgeolekukontrolli teostamiseks täiendavat teavet. Isik võib keelduda selle andmisest. (11) Julgeolekukontroll käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostatakse hiljemalt kaitseväeteenistusse asumise ajaks. Julgeolekukontrolli teostav asutus võib põhjendatud juhul julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, teavitades sellest Kaitseväge. (12) Julgeolekukontrolli teostanud asutus teavitab viivitamata Kaitseväge juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või selle äravõtmisest. (13) Kaitsevägi teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut juurdepääsuõiguse andmisest, sellest keeldumisest või juurdepääsuõiguse lõppemisest. (14) Kaitsevägi teavitab viivitamata julgeolekukontrolli teostanud asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku juurdepääsuvajaduse äralangemisest. “. Muudatuse eesmärk on luua RSVS-s riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise erisus, mis puudutab üksnes kaitseväekohustuslasi sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks riigisaladusele juurdepääsu õiguse eriregulatsiooni vajadusest Eesti suurenenud võimekusega korraldada reservteenistust, sealhulgas harjutada erinevate üksuste koostööd, ning tihedama sõjalise koostööga Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization, edaspidi NATO ) ja teiste riikide relvajõududega kaasneb vajadus anda kaitseväekohustuslastele, kes ei ole igapäevaselt aja- või tegevteenistuses, nende kaitseväeteenistusse kutsumisel ülesannete täitmiseks vajalikku salastatud teavet (nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet). Kuna reservis oleval isikul puudub igapäevane teenistussuhe Kaitseväega, on kehtiv konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise otsustusprotsess osutunud aeganõudvaks ning ei taga juurdepääsuõiguse andmise otsuse tegemist teenistusülesannete täitmisele asumise ajaks või ajal. Tavapärases olukorras toimiv aeganõudev ja keerukas julgeolekukontrolli protsess mõjutab Kaitseväe ülesannete operatiivset täitmist eelkõige olukordades, kus kaitseväekohustuslaselt eeldatakse sõjaaja ametikoha ülesande täitmisele asumist lühikese etteteatamistähtajaga (nt lisaõppekogunemine, teenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal). Lisaks mõjutavad reservteenistusse või mobilisatsiooni korral tegevteenistusse asumisel teabele juurdepääsu andmise otsustamist: a) nõue isiku eelneva nõusoleku olemasolu kohta julgeolekukontrolli tegemiseks; b) julgeolekukontrolli tegemine ametikohale asumisel (st teenistussuhte tekkimise otsuse olemasolu korral). Seejuures ei arvestata, et sõjaaja ametikohale nimetatakse isik etteulatuvalt ja ilma tema nõusolekuta, samas ei pruugita reservis olevat isikut veel teenistusse võtta; c) reservteenistuse ositi toimimine ning teenistuse lühiaegsus, mistõttu juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine teenistusest lahkumisel toob kohe kaasa uue taotluse esitamise vajaduse. Kehtiva RSVS-i kohaselt eeldab konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamine julgeolekuasutuse poolt isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamist. Kaitseväelaste julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO ) . Juurdepääsuõiguse saamisel väljastatakse riigisaladusele juurdepääsu luba (edaspidi juurdepääsuluba ). Kehtiv RSVS ei sätesta julgeolekukontrolli tegemise ulatust, kuid annab alused, millal võib või tuleb keelduda isikule riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest. Kehtib nõue, et julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes RSVS §-s 32 (juurdepääsuloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused) nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks. Juurdepääsuloa andmine otsustakse kolme kuu jooksul nõutavate dokumentide esitamisest arvates (90 päeva) , mida võib pikendada veel kuni kolme kuu võrra. RSVS kehtivas regulatsioonis ei ole arvestatud kaitseväeteenistuse eripäraga sõjaaja ametikohtade mehitamisel. Kehtiv juurdepääsuõiguse andmise kord lähtub tavapärasest olukorrast, kus isiku teenistusse või tööle võtmise eelduseks on alati isiku soov ning töölepingus või ametikohale nimetamise aktis määratakse kindlaks, millal isik asub töö- või teenistusülesandeid täitma. Töö- või teenistussuhe lõppeb tavapäraselt töölepingu lõppemise või teenistusest vabastamisega. Sõjaaja ametikohale nimetamisel lähtutakse isiku väljaõppest ja oskustest ning nimetamine toimub isiku nõusolekuta. Seega puudub teenistussuhte tekkimisel isiku vaba tahte väljendamise moment. Isiku kaitseväeteenistusse kohustamine on lubatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 29 lõike 2 ja § 124 lõike 1 kohaselt . Sõjaaja ametikohale nimetamisel ei ole võimalik määrata kindlaks täpset aega, millal isik asub teenistusülesannete täitmisele. Teenistusülesannete täitmisele asumine toimub eraldi teenistusse asumise otsusega, mis üldjuhul järgneb teenistusse asumise kohustusest teavitamisele (nt õppekogunemise kutse, mobilisatsioonikäsk). Seega toimub kaitseväeteenistusse võtmine kahes etapis: 1) teenistusse võtmine; 2) ametikohale nimetamine. Reservteenistuse korraldamisel on etapid üldjuhul vastupidises järjestuses. Teenistusest vabastamisele ei pruugi järgneda sõjaaja ametikohalt vabastamist, sest isik jääb n-ö reservi, ootama järgmist teenistusse asumise kutset. Samuti ei pruugi sõjaaja ametikohalt vabastamisega kaasneda kaitseväeteenistusest vabastamist, kui see toimub teisele ametikohale nimetamise tõttu. Sõjaaja ametikohale nimetamine ei pruugi kaasa tuua veel isiku teenistusse asumist (nt reservteenistuse korraldamine) ning isiku kaitseväeteenistusest vabastamisega ei pruugi kaasneda sõjaaja ametikohalt vabastamist (nt õppekogunemised). Teave, mille töötlemiseks sõjaaja ametikohale nimetatud isikule juurdepääsuõigust käesolevas paragrahvis sätestatud korras võidakse anda on piiritletud RSVS §-des 7 (riigikaitse) ja 10 (infrastruktuuri ja teabe kaitse). Nimetatud salastatud teabe töötlemise vajadus on näiteks staapide koosseisus olevatel ametikohtadel, mis on seotud lahinguvalmiduse ja operatiivtegevuste planeerimisega või tagalatoetuse raames logistika korraldamisega, sealhulgas liitlaste tegevuse toetamine. Õhuruumi kaitsmisel on vajalikud radarihooldustehnikud, insenerid ning side- ja IT-spetsialistid, kes töötlevad radari- ja seiresüsteemide tööga seotud teavet, sh välisriikidelt saadud samaväärset teavet õhuruumis toimuva kohta. Küberruumi kaitsmisel ja kasutamisel on vajalikud ametikohad, mille kaudu tagatakse staapide infotehnoloogia töökeskkondade katkematu toimimine ning küberoperatsioonide korraldamine. Riigisaladuse töötlemise vajadus võib tekkida ka üksuste ülematel üksuse varustamisel, komplekteerimisel ning lahinguplaanide ettevalmistamisel. Riigisaladuse töötlemisega on seotud ka riigisaladust edastav kuller. Ettepaneku eesmärk on saavutada olukord, kus riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmine on võimalik reservis olevale isikule, kes on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmise eelduseks on ka juurdepääsuõiguse omamine kuni konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele. Juurdepääsuõiguse andmine peab teatud juhtudel olema kiire (keerulisemal juhul nt üks päev) ning ei saa olla seotud isiku aktiivses teenistuses olemisega (st isik on nimetatud küll ametikohale, kuid ei ole veel kutsutud kaitseväeteenistusse). Julgeolekukontrolli eeldused ei tohi mõjutada ka kaitseväekohustuse täitmist (nt teenistusülesannete täitmise eelduseks ei saa olla isiku sooviavaldus). Lisaks eeltoodule puuduvad kehtivas RSVS-s nõuded juurdepääsuloa kiireks andmiseks Eesti riigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ohustavates olukordades (kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord). Sellistes olukordades on eriti oluline kiire reageerimine ning vajadus seejuures kasutada ka piiratud juurdepääsuga teavet (nt sündmuse lahendamise kavad, lahingukäsud). Eeltoodud erisusi arvestades on RSVS-i täiendatud §-ga 30 1 . Lõikes 1 sätestatakse, et kaitseväekohustuslasele võimaldatakse konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus, kui: kaitseväekohustuslane on nimetatud Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale; kaitseväekohustuslase sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks on vältimatult vajalik juurdepääs konfidentsiaalse taseme riigikaitse või infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele; isiku suhtes on tehtud julgeolekukontroll. Riigisaladusele juurdepääsu vajadust ei saa olla igal sõjaaja ametikohal teenival kaitseväelasel, vaid vajadus peab tulenema täidetavatest ülesannetest ning ülesannete täitmiseks vajalikust teabest. Riigisaladuse juurdepääsu vajaduse hindamise käigus peab Kaitsevägi RSVS § 20 lõike 5 alusel määrama muu hulgas sõjaaja ametikohad, mille ülesannete täitmise eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ning nõutava teabe taseme. Kuna RSVS kohaselt toimub piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmine ametikohajärgselt, siis selle taseme juurdepääsu õiguse tekkimise regulatsiooni käesoleva paragrahviga ei muudeta. Isikud, kelle teenistusülesanded eeldavad üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust, ei ole kõnesoleva ettepanekuga kavandatavast muudatusest puudutatud ja nende jaoks jääb kehtima senine kord. Kuna RSVS § 28 lõikest 1 lähtuvalt on alates konfidentsiaalsest tasemest nõutav juurdepääsuluba, nähakse e ttepanekuga RSVS-i lisatavas §-s 30 1 ette erisus konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise otsustamisel. Erisus puudutab vaid sõjaaja ametikohal olevaid isikuid. Erisuse tegemisel hinnati teavet riskidest, arvestades teabe taset, teabe kasutust, juurdepääsõigusega hõlmatud teabe eesmärke, teabe sisu ning isikut puudutava teabe kättesaadavust. Asjaomaste ministeeriumite poolt on hinnat ud juurdepääsuõiguse andmisega või andmata jätmisega seotud riske riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisele ja korraldamisele. Lisaks analüüsiti sõjalise kaitse korraldamisega seotud rahvusvahelisi kokkuleppeid ning rahvusvaheliste organisatsioonide nõudeid juurdepääspiiranguga teabe vahetamisele ja juurdepääsuõiguse andmisele esitatavaid nõudeid. Kogutud teabe põhjal jõuti järeldusele, et erisuse tegemine on võimalik vaid konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu puhul. Salajasele ja täiesti salajasele riigisaladusele juurdepääsu eelduseks on ka edaspidi vastava taseme või kõrgema taseme juurdepääsuluba. Samalaadne juurdepääsuloata riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise regulatsioon on sätestatud RSVS §-s 29, kui riigisaladusele juurdepääsu õigus antakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel. Kuigi ettepanekuga tehakse erisus juurdepääsuloa nõude kohta, ei ole sõjaaja ametikohale nimetamisel konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus automaatne. Juurdepääsuõiguse saamiseks tuleb läbida julgeolekukontroll. RSVS § 47 lõike 1 kohaselt seisneb julgeolekukontroll üksnes RSVS §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ning 3 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks. Julgeolekukontrolli käigus hinnatakse ka ametikoha ülesannetest tulenevat juurdepääsu- vajadust, mistõttu on kaitseväekohustuslase õigusi arvestades oluline Kaitseväe-poolne hindamine ning perioodiline ümberhindamine, kas riigisaladusele juurdepääsu vajadus on ametikoha ülesannete täitmiseks jätkuv, see on muutunud (nt tase) või ära langenud. Erisuseks juurdepääsuloa andmise regulatsiooni juures on e ttepanekus ettenähtud piirang kättesaadava teabe kohta. Nimelt võimaldatakse e ttepanekuga erikorra alusel juurdepääsuõiguse saanud sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslastele juurdepääsu vaid (sõjalise) riigikaitse riigisaladusele ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele. Seega muul alusel salastatud konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu ei võimaldada, sõltumata ilmnenud vajadusest. Näiteks kui Kaitsevägi saadab kaitseväelase ülesannete täitmise raames kontaktisikuks Kaitseministeeriumisse, siis korrakaitse riigisaladuse arutamise ajaks peab isik lahkuma nõupidamise ruumist, olenemata vajadusest viia operatiivset teavet tagasi Kaitseväkke. Selliste olukordade vältimiseks peab isik Kaitseväe toetusel taotlema riigisaladusele tavapärases korras juurdepääsu loa või Kaitseväel tuleb määrata kontaktisikuks juba juurdepääsuluba omav kaitseväelane. Isik, kes omab juurdepääsuluba muu töö- või teenistussuhte raames ning kelle luba on teenistusse kutsumise hetkel kehtiv, ei pea täiendavat julgeolekukontrolli läbima. Juurdepääsu võimaldamisel võetakse seega arvesse juurdepääsuluba, mis on saadud muu töö- või teenistussuhte raames. Kui aga isiku juurdepääsuloa kehtivus lõppeb kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal ning tal esineb jätkuvalt vajadus RSVS §-s 30 1 nimetatud konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsuks, võib tema suhtes uue juurdepääsuõiguse andmisel rakendada juba ettepanekuga ette nähtud erikorda. Kaitseväe rahu- ja sõjaaja ametikohtadest Ametikohtade jaotamine rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks on Kaitseväes vajalik, eristamaks igapäevast isiku vabatahtlikkusel põhinevat teenistussuhet sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal (edaspidi rahuaja ametikoht ) kohustuslikust kaitseväeteenistusest (kaitseväekohustus). Rahuaja ametikohti ja sõjaaja ametikohti arvestades on võimalik eristada Kaitseväe alaliselt tegutsevat koosseisu (edaspidi rahuaja koosseis ) ja kaitseväekohustusel põhinevat koosseisu (edaspidi sõjaaja koosseis ). Sõjaaja koosseisu tegevus põhineb suuresti rahuaja koosseisu raames antud esmasel väljaõppel (ajateenistus) ning igapäevase töösuhte (tegevteenistus) raames tehtud ettevalmistusel. Sõjaaja koosseisu maksimaalne suurus ületab mitmekordselt rahuaja koosseisu. Sõjaaja koosseis kutsutakse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise väljakuulutamise järel. Samas, tagamaks sõjaaja koosseisu lahinguvõime, korraldatakse reservis olevatele isikutele õppekogunemisi. Õppekogunemiste käigus harjutatakse sõjaaja ülesannete täitmist, antakse täiendavat väljaõpet (nt uute relvade tutvustamine ja kasutamine) jms. Seega erinevalt rahuaja ametikohtadest täidetakse sõjaaja ametikoha ülesandeid perioodiliselt, mobilisatsioonikäsu järel püsivalt. Sõjaaja koosseis on ette valmistatud olukordadeks, kus on selge oht riigi iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele ning põhiseaduslikule korrale. Selliste juhtude korral on riigi sõjalise kaitse korraldamise kohustuse täitja Kaitsevägi. Kui ülesande täitmiseks ei piisa rahuaja koosseisust, kutsutakse teenistusse täiendavalt sõjaaja koosseisu arvatud kaitseväekohustuslased. Kaitseväele on sellest tulenevalt antud õigus korraldada ka kohustuslikku kaitseväeteenistust. Sõjaaja koosseisus olevale sõjaaja ametikohale võib nimetada kõiki kaitseväekohustuslasi, kellel on ametikohal teenimiseks vajalikud eeldused. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku vaid Kaitsevägi. Sõjaaja ametikohale ei või nimetada kutsealust, kuna kutsealune võib olla ka 17-aastane ja tal puudub sõjaajal ametikohal tegutsemiseks piisav väljaõpe. Sõjaaja ametikohale võib nimetada isiku tema nõusolekuta, arvestades olemasolevat väljaõpet jms. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine on tagatud vajadusel riikliku sunniga. Eelnevat kokku võttes on oluline, et kavandatavat erisust rakendatakse vaid juhul, kui on vajalik juurdepääs konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele ja isikul puudub kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba. Piiratud tasemel riigisaladusele juurdepääsu andmiseks puudub vajadus erikorra järgi, sest piiratud tasemel juurdepääsuõigus tekib ametikohale nimetamisel, kui sellel teenimise eeltingimuseks on üksnes piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine. Kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse jaoks peab isik esitama ise taotluse juurdepääsuloa saamiseks tavapärases korras. Erisuse ettenägemisel arvestati mitmete erinevate asjaoludega (ametikohtade arv, teabest tulenev risk jms). Samuti on arvestatud rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvaheliste organisatsioonide eeskirjadest tulenevaid nõudeid ning asjaolu, et kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust nõudvad sõjaaja ametikohad täidetakse esimeses järjekorras igapäevaselt tegevteenistuses olevate kaitseväekohustuslastega. Lõikes 2 nähakse ette kaitseväekohustuslasele julgeolekukontrolli tegemiseks ja juurdepääsu õiguse andmiseks taotluse esitamise pädevus. Kui konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks, on taotluse esitamise õigus üksnes Kaitseväel. Kaitsevägi esitab julgeolekukontrolli tegemise taotluse koos teabega isiku ja sõjaaja ametikoha kohta. Taotluses esitatakse mh: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, isiku kontaktandmed (sh telefoninumber), sõjaaja ametikoht, millele isik on nimetatud, viide sõjaaja ametikoha nimetamise otsusele (kuupäev ja otsuse nr), teave sõjaaja ametikohal riigisaladusele juurdepääsu vajaduse ning taseme kohta; teave isiku teenistusse kutsumise kohta, kui see on teada taotluse esitamise ajal või kestel. Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus saada Kaitseväelt kui taotluse esitajalt täiendavat teavet, mis on vajalik juurdepääsu õiguse andmise otsustamiseks. Seejuures on julgeolekukontrolli teostaval asutusel õigus määrata ka vastamise tähtaega, arvestades taotluse läbivaatamise aega. Näiteks olukorras, kus juurdepääsuõiguse andmise otsustamiseks on aega rohkem kui kuus kuud, võib tähtaeg olla pikem kui kahe päeva pärast kaitseväeteenistusse saabuva isiku puhul. Sellest lähtuvalt peab Kaitsevägi olema valmis täiendavat teavet esitama. Lähtuvalt lõikest 1 võib taotluse esitada vaid pärast isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust vajavale sõjaaja ametikohale nimetamist ja nimetamise kestel. Isiku ametikohalt vabastamisel võib erisuse taotlemise ja kasutamise õigus võib muutuda. Seetõttu on Kaitseväel kohustus teavitada taotluse esitamise järel julgeolekukontrolli teostavat asutust ka kaitseväekohustuslase uuele sõjaaja ametikohale nimetamisest või sõjaaja ametikohalt vabastamisest. Julgeolekukontrolli taotluse esitamine kaitseväekohustuslase puhul, keda ei ole taotluse esitamise ajaks nimetatud sõjaaja ametikohale või kelle sõjaaja ametikoha ülesanded ei eelda juurdepääsu , ei ole lubatud. Sealhulgas ei ole taotluse esitamine lubatud n-ö täiendusreservis või mobilisatsioonireservis või n-ö ülekattes olevate kaitseväekohustuslaste puhul. Hetkel kehtiva korra kohaselt on täiendusreservi või mobilisatsioonireservi või n-ö ülekatte raames moodustatud ametikohad põhiametikoha reserv, st nende ametikohtade olemus ja moodustamise eesmärk ei eelda riigisaladusele juurdepääsu vajadust. Tegemist on kavandatavate ametikohtadega (eelpaigutus), mis on moodustatud saamaks ülevaadet võimalikust sõjaaja ametikohale sobivast isikust, tema teadmistest, oskustest, vilumustest, tervislikust seisundist ning teenistusse võtmise piirangutest juhuks, kui tekib vajadus täita üksuse reaalses koosseisus vabanenud või täitmata ametikoht. Selline eelpaigutus on oluline kiiret sekkumist vajavates olukordades. Kuna ettepanekus esitatud muudatus käsitleb vaid sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslast, ei ole võimalik erisust kasutada juhul, kui sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asuv kaitseväelane jätkab osaliselt ka rahuaja ametikoha ülesannete täitmist. Samuti ei või erandi alusel taotlust esitada kaitseväekohustuseta isiku suhtes, kes on andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Sellistel juhtudel ei ole tegemist kaitseväekohustuse täitmisega ning isik peab ise Kaitseväe toetusel esitama taotluse juurdepääsuloa saamiseks. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 12 lõikele 6 on sõjaaja ametikohad vaid Kaitseväes (sõjaaja üksus). Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine toimub reservteenistuse raames (õppekogunemine, lisaõppekogunemine) või tegevteenistuses mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korral sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisel. Mobilisatsiooni korral on sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise aluseks mobilisatsioonikäsk , lisaõppekogunemise korral Kaitseväe juhataja käsk. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine on käsitatav kaitseväekohustuse täitmisena, sõltumata sellest, kas isik on või ei ole igapäevaselt tegevteenistuses rahuaja ametikohal. Arvestades, et sõjaaja ametikohale nimetamise ja kaitseväeteenistusse asumise vahel on erinevates olukordades erinev ajavahemik, ei ole ettepanekuga reguleeritud taotluse esitamise tähtaega. Selleks, et tagada julgeolekukontrolli teostavale asutusele piisav aeg taotluse läbivaatamiseks, on Kaitseväel kohustus esitada taotlus esimesel võimalusel , kui on juurdepääsuõiguse vajadus teatavaks saanud. Ei ole mõistlik jääda ootama „piisava“ arvu taotluste kogunemist, et korraga esitada jne. Samuti on näiteks mõistlik töökorraldust puudutava asutustevahelise kokkuleppe raames ette näha taotluste esitamise periood (nt kord nädalas). Asutustevahelise kokkuleppega on mõistlik ka reguleerida taotluste esitamist kiirete sündmuste korral ja erikordade ajal (mobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord jne), taotluse läbivaatamiseks vajaliku teabe vahetamist jt küsimusi, mis muudavad taotluse läbivaatamise sujuvamaks ning annavad mõlemale poolele mõistliku aja vajalike toimingute tegemiseks. Kuivõrd tegemist on kahe valitsusasutuse teabevahetusega ning vajadus erinevate või uute lahenduste järele võib kiirelt tekkida või muutuda ajas, ei ole mõistlik sellist tegevust reguleerida seaduse või määruse tasemel. Lõikes 3 on toodud isiku õigus keelduda tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest. Juurdepääsuloa taotlemine on üldjuhul seotud isiku huviga asuda mõnele ameti- või töökohale. Eesti sõjaline riigikaitse on üles ehitatud kaitseväekohustuse baasil, mis tähendab, et isiku teenistusse võtmine toimub riigi algatusel ning isiku initsiatiiv ei ole nõutav. Seega ei põhine kaitseväekohustuse täitmine isiku vabal valikul töötada konkreetsel ameti- või töökohal, sh riigisaladusele juurdepääsu õigust eeldaval ametikohal. Arvestades sõjalise riigikaitse olemust ning koormust isikule, ei ole põhjust eeldada ka nõusoleku andmist enne sõjaaja ametikohale nimetamist. Enne sõjaaja ametikohale nimetamist julgeolekukontrolli tegemiseks isiku juurdepääsuloa taotluse küsimise välistamine omab olulist mõju Kaitseväe võimekusele reageerida ootamatutele ohuolukordadele ja tagada piisav isikkoosseis sõjalise kaitse teostamiseks. Näiteks relvastatud konflikti vahetu ohu või selle toimumise korral väljaõpetatud isikute tegevteenistusse kutsumisel on võimalik alustada juba ülesannete täitmisega ohu likvideerimiseks ning samal ajal teostada ka isiku suhtes julgeolekukontroll. Isiku taotluse eelduseks seadmine sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele kutsumisel loob riski, et isikud keelduvad taotluse esitamisest või jätavad selle esitamata, vältimaks tegevteenistusse asumist. Tulemuseks võib olla mõne sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajutine katkemine või lõppemine, kui ametikohale sobiva väljaõppe saanud keelduvad järjestikku taotluse esitamisest või võtavad esitatud taotluse tagasi. Sõjaväelise väljaõppe, sh täiendusõppe andmine, üksuste ja nende liikmete koostöö organiseerimine ning sellega seotud sõjalise kaitse planeerimine on pikaajaline protsess. Seega eelneva taotluse nõue raskendab sõjalise riigikaitse korraldamist ning vähendab reageerimiskiirust ja -võimet. Vähendamaks isikute eelneva taotluse nõudest tulenevaid riske, samas võimaldades isikule tema arvamuse ära kuulamist, nähakse ettepanekus ette, et isiku seisukohta julgeolekukontrolli tegemise kohta küsitakse pärast sõjaaja ametikohale nimetamist . See võimaldab Kaitseväel vajadusel isikule selgitada sõjaaja ametikohast tulenevat vajadust riigisaladusele juurdepääsu õiguse kohta või muuta isiku paigutust viisil, mis tagab isiku sõjaväelise väljaõppe parema kasutamise, kuid ei eelda riigisaladuse töötlemise vajadust jne. E ttepaneku kohaselt peab Kaitsevägi andma isikule võimaluse teha teatavaks oma seisukoht tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise kohta enne taotluse esitamist julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Seisukoha teatavaks tegemiseks peab olema tagatud piisav aeg, et isik jõuaks reageerida, ja see ei või olla lühem kui kümme päeva . Isiku teavitamise julgeolekukontrolli tegemise vajadusest ning selle kohta isikult seisukoha küsimise võib teha isikule teatavaks koos sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitamisega või eraldi (nt riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajaduse tekkimisel), arvestades kaitseväeteenistuse seaduse §-s 15 sätestatud dokumentide kättetoimetamise nõudeid. Isiku ära kuulamine on kooskõlas haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille kohaselt on menetlusosalisel (st kaitseväekohustuslasel) õigus arvamuse ja vastuväidete esitamisele. Julgeolekukontrolli kui isiku õigusi ja vabadusi intensiivselt riivava menetluse puhul on isiku tahtega võimalikult suures ulatuses arvestamine seda enam oluline. Ettepanekus on ette nähtud, et isik peab julgeolekukontrolli tegemisest keeldumise esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tähtaja jooksul. Kirjaliku vormi nõue on oluline isiku tahte välja selgitamiseks ning hilisemate erimeelsuste lahendamisel. Tähtaja jooksul arvamuse esitamata jätmise korral on Kaitseväel õigus esitada juurdepääsuõiguse saamise taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Lõike 4 kohaselt on Kaitseväel õigus esitada sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamise taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele pärast isikule arvamuse andmiseks antud tähtaja möödumist. Julgeolekukontrolli teostav asutus võib Kaitseväelt taotluse saamisel alustada julgeolekukontrolli teostamisega, et selgitada välja, kas isikule saab anda sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisega seoses riigisaladusele juurdepääsu õiguse. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Riigikohus on märkinud, et eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Julgeolekukontroll põhineb suuresti isikuandmete töötlemisel. Julgeolekukontroll on üks meede, mille kaudu tagatakse Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Riigi sõjalise kaitse korraldamine, sh ettevalmistamine, on osa riigi suveräänsusest. Selle käigus töödeldakse sellist teavet, mis eriliselt vajab kaitset avalikuks tulemise või selleks mitte-õigustatud isikutele teatavaks saamise eest. Seetõttu on hädavajalik hinnata teatud teabele juurdepääsu omavate isikute usaldusväärsust. Isikute kontrollimisega riivatakse isikute privaatsusõigust, kuna isikuandmete töötlemisega sekkutakse isikute eraellu. Sellist sekkumist peavad õigustama kaalukad eesmärgid. PS § 11 sätestab, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigi julgeoleku tagamiseks viiakse enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist läbi isiku suhtes julgeolekukontroll. Julgeolekukontrolli teostamisel on lubatud sekkuda isiku eraellu eelkõige seetõttu, et isik annab selleks ise loa. Samas ei välista PS isiku eraellu sekkumist ilma tema nõusolekuta. Õigust eraelu puutumatusele võib piirata, kui piirang ei ole vastuolus PS-ga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Riive on PS-ga kooskõlas üksnes siis, kui sellel on legitiimne eesmärk. Eesmärgist lähemalt Eesti sõjalise riigikaitse ülesehitus põhineb reservil , see tähendab, et suurem osa Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisust ei ole igapäevaselt tegevteenistuses. Üksuse koosseisus oleva sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele võib kutsuda iga kaitseväekohustuslase, kes vastab ametikoha nõuetele. Üldjuhul on isikkoosseisul eelnev väljaõpe, kuid olukorrast lähtuvalt võidakse anda väljaõpet või teha ümberõpet ka teenistuses viibimise ajal. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine on sarnaselt ajateenistusele käsitletav kaitseväekohustuse täitmisena. Seega kaitseväekohustuse täitmise raames on vaja anda juurdepääs piiratud teabele ka isikutele, kes ei ole teenistusse asunud vabast tahtest. Kohustusliku tegevuse juures võib olukorras, kus teenistusülesannete täitmine pannakse sõltuma isiku eelnevast taotlusest, isik keelduda taotluse esitamisest, vältimaks vajalike teenistusülesannete täitmist ning hoidudes nii kõrvale kaitseväekohustuse täitmisest. Selle välistamiseks nähakse ettepanekus ette, et julgeolekukontrolli teostamiseks sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes, kellel puudub kehtiv juurdepääsuõigus, võib julgeolekukontrolli teha isiku taotluseta, jättes isikule võimaluse esitada julgeolekukontrolli tegemise suhtes vastuväite. Siinjuures on nõutav, et sõjaaja ametikoha ülesanded oleks eelnevalt hinnatud ning olemas ülesannetest tulenev vajadus riigisaladusele juurdepääsuks. Lähtuvalt eeltoodust on riive proportsionaalne lähtudes legitiimseks eesmärgiks reservil põhineva Eesti sõjalise riigikaitse lünkadeta jätkusuutlik toimimine nii ohu olukordadeks valmistumisel kui ka ohuolukordades. RSVS kohaselt võib julgeolekukontrolli teostada üksnes juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku (§ 47 lg 6). Julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes RSVS §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude (nn keeldumise alused) esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks (§ 47 lõige 1). Etteanekug a RSVS §-s 30 1 sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õiguse eriregulatsiooni loomisel on soovitud järgida võimalikult suures ulatuses kehtiva regulatsiooni üldist loogikat. Ettepanekus nähakse ette sõjaaja ametikohale nimetatud isiku teavitamise kohustus julgeolekukontrolli tegemisest. Sättes ei nähta ette teavitamise tähtaega. Seega peab taotluse esitamisele viivitamata järgnema isiku teavitamine. Samas ei ole keelatud isiku teavitamine enne või samaaegselt ametikohale nimetamisega. Näiteks kui isik nimetatakse sõjaaja ametikohale, siis tuleb teda sellest teavitada. Seega on võimalik isikut teavitada samaaegselt nii ametikohale nimetamisest kui ka vajadusest teha isiku suhtes julgeolekukontroll, arvestades vastava sõjaaja ametikoha ülesandeid. Teavitus tuleb teha viisil, mis tagab selle kättesaamise. Näiteks võidakse isikule teha teatavaks võimalus, kuidas teavitusega saab tutvuda (nt asjakohase andmekogu kaudu). Samuti tehakse teatavaks see, kuidas ja millise tähtaja jooksul on võimalik anda teada julgeolekukontrollist keeldumisest. Siinkohal tuleb arvestada, et kehtiva RSVS kohaselt ei tähenda riigisaladuse loa tähtaja lõppemine või selle ära võtmine veel kontrolliõiguse lõppu. RSVS § 47 lõike 3 kohaselt on julgeolekukontrolli teostaval asutusel õigus RSVS §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida juurdepääsuloa ja juriidilise isiku töötlemisloa kehtivusajal ning viie aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist, kui isik on loa kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut . Lõikega 5 sätestatakse regulatsiooni erisus erikordade tarbeks. Nimelt võib isiku tahte eelneva väljaselgitamise nõudest kõrvale kalduda, kui julgeolekukontrolliks tekib vajadus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral. Kõrgendatud kaitsevalmiduse võib välja kuulutada Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni, sealhulgas Eestis aset leidva operatsiooni korral. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja PS § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole võimalik seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni käigus kohustatakse muu hulgas kaitseväekohustuslasi asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamine tähendab riigisiseselt elanikkonna teavitamist suurenenud ohust, annab aluse põhiõiguste ja -vabaduste ulatuslikumale kitsendamisele, võimaldab kohustuste panemist ning riigiorganitele täiendavate riigikaitseülesannete lisandumist. Lisaõppekogunemise näol on tegemist mobilisatsioonivalmiduse kontrolliga . Vajadus üksuse või üksuste valmiduseks võib olla ootamatu, see võib olla vastureaktsioon või ennetav reageerimine välisele ohule või võimalikule ohule. Eeltoodust nähtub, et tegemist on olukordadega, kus riik on kohustatud kiiresti reageerima, et tagada riigi julgeolek, põhiseaduslik kord ja territoriaalne terviklikkus . Täitevvõimu instrumendiks antud juhul on ka jõu kasutamine suurema kahju ära hoidmiseks või ennetamiseks või ohu kiireks likvideerimiseks. Jõu kasutamisel võib vajalikuks osutada ka sõjalise jõu kasutamine Kaitseväe poolt. Kaitseväe kasutamisel on oluline ka võimalus kiiresti koosseisu suurendada kaitseväekohustuse kaudu. Erandite rakendamine võimaldab kiiresti asuda ülesannete täitmisele ja reageerida operatiivselt muutuvatele olukordadele. Erandlikes olukordades isiku eelneva taotluseta juurdepääsõiguse andmine ei ole uudne lahend. Näiteks NATO julgeolekukomitee 25.11.2020 nr AC/35-D/2000-REV8 personali julgeoleku direktiivi (edaspidi NATO personali julgeoleku direktiiv ) kohaselt võib ilma eelneva julgeolekukontrollita sõjaajal, rahvusvaheliste pingete tipnemisel, rahvusvahelistel operatsioonidel jms võimaldada erandlikel juhtudel juurdepääsu salastatud teabele, kui see on absoluutselt vajalik ning isiku usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda jne. Lõikes 6 nähakse ette julgeolekukontrolli teostava asutuse õigus otsustada julgeolekukontrolli tulemusel, kas isikule antakse konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. Erinevalt tavapärasest ei väljastata kontrolli tulemusel personaalset juurdepääsuluba, vaid otsus tehakse kirjalikult teatavaks taotluse esitanud asutusele. Ühe dokumendiga võib esitada nimekirja tehtud otsustest. Erinevalt juurdepääsuloa andmisest ei nähta ettepanekuga ette juurdepääsuõiguse andmise otsustamise pädevust üksnes julgeolekukontrolli teostava asutuse juhile. E ttepanekus toodud erisuse kehtestamisel on arvestatud paindliku ning vajadusel ka kiire otsuse tegemise vajadust . Ettepaneku kohaselt jäetakse julgeolekukontrolli teostava asutuse juhile õigus asutusesisest töökorraldust ja muid asjaolusid arvesse võttes anda otsustusõigus teistele ametnikele (sh mitmetele). Lõikes 7 sätestatakse juurdepääsuõiguse kestus ja kehtivus. E ttepaneku kohaselt võib konfidentsiaalse taseme juurdepääsuõiguse anda sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks kuni viieks aastaks . RSVS § 33 lõike 7 kohaselt antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust juurdepääsuks konfidentsiaalse taseme riigisaladusele kuni seitsmeks aastaks. Erisuse kehtestamisel võet akse arvesse keskmiselt ühel sõjaaja ametikohal olemise aega, mis jääb viie aasta piiresse. Isiku nimetamisel katkematult uuele sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmise eelduseks on samuti konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, ei lõppe juurdepääsuõigus sarnaselt juurdepääsuloa kehtivusega. Samas ei muutu ka juurdepääsuõiguse kehtivus. Sättes nähakse ette täiendav piirang juurdepääsuõiguse kasutamisele lisaks muudele seni RSVS ist tulenevatele juurdepääsuõiguse kasutamise põhimõtetele (nt teadmisvajadus). Selleks piiranguks on põhimõte, et konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus kehtib üksnes sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks vajalike tegevuste teostamisel. Piirangu kehtestamisel on arvestatud sõjaaja ametikohal teenistusülesannete täitmise eripärasid. Nimelt ei ole tegemist üldjuhul püsiva töö- ega teenistussuhtega, nagu on avaliku teenistuse seaduse alusel loodud ametikoht või siis töölepingulise töötaja töökoht. Sõjaaja ametikohal ülesannete täitmine on osa kaitseväekohustusest, isik asub kohustuslikus korras tähtajaliselt täitma riigis sõjalise kaitse ettevalmistamise või korraldamisega seotud ülesandeid. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise aega ja ametikohta ei saa isik ise valida. Ülesannete täitmine leiab aset kas õppekogunemise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal, mil riik kohustab isikut sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Igal tegevväelasel on olemas sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht (edaspidi rahuaja ametikoht ) ja sõjaaja ametikoht. Rahuaja ametikohale asumine ja selle ülesannete täitmine on isiku (tegevväelase) vaba valik ning tal on igal ajahetkel võimalik esitada avaldus teenistusest lahkumiseks. Sellest tulenevalt on tegevväelase rahuaja ametikoht samaväärne muus avalikus teenistuses oleva ametikohaga ning ametikoha ülesandeid täidetakse teenistussuhtena (töö). Vastupidiselt rahuaja ametikohale on sõjaaja ametikoht ja selle ülesannete täitmine kohustuslik. Tegevväelane täidab sarnaselt teiste kaitseväekohustuslastega kaitseväeteenistuskohustust. Seega võib tegevväelane rahuaja ametikohal teha ettevalmistusi sõjaaja ametikoha jaoks (nt plaanide koostamine), kuid teda ei loeta sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel olevaks enne, kui selleks on olemas seaduslik alus mobilisatsioonikäsk, lisaõppekogunemise korral Kaitseväe juhataja käsk . Reservis olevat isikut võib sõjaaja ametikohale nimetada kogu kaitseväekohustuse kestel, kuid sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asub ta vaid õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel või mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsumisel (vt ka joonis 1) . Joonis 1. Juurdepääsuõiguse kehtivus ja õiguse kasutamine Legend: ÕK – õppekogunemine LÕK – lisaõppekogunemine MOB – mobilisatsioon Sõjaaja ametikohal ettenähtud juurdepääsuõigust ei saa kasutada, kui isik on vabastatud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest (nt suunamisel teise asutuse käsutusse, puhkusel viibimise ajal). Seega on sõjaaja ametikohal antava juurdepääsuõiguse eripäraks asjaolu, et selle kestusega ei kaasne alati riigisaladusele juurdepääsu õiguse kasutamise võimalust. Õiguse kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: a) isik on kaitseväeteenistuses; b) isik on sõjaaja ametikoha ülesannete täimisel ja ta ei ole ülesannete täitmisest vabastatud; c) isik ei täida samal ajal ka muu töö- või ametikoha, sealhulgas rahuaja ametikoha ülesandeid; d) isiku suhtes on tehtud julgeolekukontrolli otsus juurdepääsuõiguse andmise kohta ja see kehtib; e) kasutatav teave on riigikaitse või infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladus. Siinjuures eeldatakse, et Kaitsevägi peab arvestust isikute teenistusse asumise ja teenistusest vabastamise üle. Selline arvestus on vajalik juurdepääsuõiguse kehtivuse tuvastamiseks ning vajadusel ka hilisemaks järelevalveks. Seega olukorras, kus Kaitseväelt küsitakse, kas lisaõppekogunemisega seotud isik võib tutvuda konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusega, peab Kaitsevägi esmalt kontrollima isiku kaitseväeteenistuses viibimist. Kaitseväeteenistusega seotud tegevustesse võib kaasata erinevaid asutusi ja organisatsioone (PPA, Päästeamet, Kaitseliit jne) ning seetõttu võib segadus tekkida isiku staatuses. Näiteks kaitseväekohustuslasest kaitseliitlase Kaitseliidu koosseisus lisaõppekogunemisele kaasamisel ei või kaitseliitlane sõjaaja ametikohaga seotud juurdepääsuõigust kasutada, sest ta ei ole Kaitseväe koosseisus ega ole ka kaitseväeteenistuses, sest ta ei osale reservväelasena õppekogunemisel. Sellisel juhul täidab isik teenistuskohustusi Kaitseliidu seaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Lõigetes 8 ja 9 tuuakse välja juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise või selle äravõtmise alused. J ulgeolekukontrolli tegemisel tuleb riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise otsustamisel hinnata samu asjaolusid, mis juurdepääsuloa taotlemisel. Sellest tulenevalt nähakse juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise või selle äravõtmise kohta ette samad alused. Juurdepääsuloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alused on sätestatud RSVS § 32 lõigetes 1 ja 2. Lõikes 10 nähakse ette julgeolekukontrolli teostava asutuse õigus küsida täiendavat teavet isikult, kelle suhtes julgeolekukontrolli teostatakse. Samuti on õigus küsida täiendavat teavet taotluse esitanud asutuselt, see tähendab Kaitseväelt, kui see on vajalik julgeolekukontrolli tegemiseks või juurdepääsuõiguse andmise otsustamiseks. Teabe küsimise õigus on ka juhul, kui on ilmnenud asjaolud, mille esinemisel on põhjust hinnata juurdepääsuõiguse äravõtmise vajadust. Kaitseväekohustuslaselt täiendava teabe küsimine võib olla nii ankeedi vormis kui ka ankeedita, sh suuline. Näiteks on täiendava teabe küsimine põhjendatud, kui on teada, et sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel on vajalik ka juurdepääs salastatud välisteabele. RSVS § 51 lõikes 2 nähakse ette, et kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad, võrreldes RSVS-is sätestatuga, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise aluseks. Ettepanekus nähakse ette kaitseväekohustuslase õigus keelduda täiendava teabe andmisest. Lähtutud on kaalutlusest, et RSVS § 30 1 eriregulatsiooni adressaat on olukorras, kus julgeolekukontrolli RSVS § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks teostatakse isiku suhtes Kaitseväe valitud ajal ja initsiatiivil ning erikordade puhul ka ilma isiku tahet arvestamata (lõikes 5 sätestatud juhud). Seetõttu ei saa eeldada samaväärset isiku kaasaaitamiskohustust (st iseenda, oma perekonnaliikmete ning muude temaga seotud isikute kohta julgeolekuasutusele informatsiooni edastamist) nagu tavapärases julgeolekukontrolli menetluses, mille raames isik, soovides asuda julgeolekukontrolli läbimist eeldavale ametikohale, annab nõusoleku, täidab eelnevalt RSVS alusel kehtestatud ankeedi ning läbib vajadusel julgeolekuasutuses vestluse. Lõike 10 alusel täiendava teabe andmisest keeldumise tagajärjeks ei tohi olla isiku n-ö muul moel negatiivne mõjutamine (nt distsiplinaarkaristuse määramine). Küll aga peab isik arvestama, et keeldumise tulemuseks võib olla mingile konkreetsele ametikohale edutamata jätmine. Seda näiteks olukorras, kus uue sõjaaja ametikoha ülesannete sisu on olemasoleva ametikoha ülesannetest erinev. Sellisel juhul on ka hindamise aluseks olevad asjaolud ja julgeolekuriskid muutunud. Samuti ei too isiku täiendava teabe esitamisest keeldumine kaasa automaatselt taotluse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd taotluse esitaja on Kaitsevägi. Lõikes 11 käsitletakse julgeolekukontrolli tegemise tähtaega. Kehtiva RSVS § 33 lõike 4 kohaselt otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kolme kuu jooksul juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Erinevalt juurdepääsuloa andmise menetlusest ei nähta ette juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel kindlat päevade arvu, vaid nähakse ette sündmus, mille saabumise ajaks peab taotluse läbi vaatama. Kuigi juurdepääsuõigus on vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks, võib hetkeolukorrast tulenevalt olla erinev ajavahemik, mil isik nimetati sõjaaja ametikohale ja millal ta asub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele ehk asub reaalselt kaitseväeteenistusse. Kuivõrd juurdepääsuõigus annab õiguse riigisaladusele juurdepääsuks vaid kaitseväeteenistuses olles, on ka ettepanekus pandud otsuse tegemise aeg sõltuvusse kaitseväeteenistusse asumisest. Seega kui reservis olev isik nimetatakse sõjaaja ametikohale, ei pruugi ta kohe teenistusse asuda. Tavapärane on, et kaitseväekohustuslane nimetatakse sõjaaja ametikohale pärast ajateenistuses saadud väljaõppe lõppu. Ajateenistuse lõppedes vabaneb isik ka kaitseväeteenistusest. Reservis oleva isiku järgmine kokkupuude kaitseväeteenistusega on üldjuhul õppekogunemine (nt „Kevadtorm“). Sellest tulenevalt võib sõjaaja ametikohale nimetamise ja kaitseväeteenistusse asumise vahel olla rohkem kui kolm kuud (nt ajateenistus lõppeb üldjuhul õppusega „Kevadtorm“, aga järgmine õppus „Kevadtorm“ toimub 11 kuu pärast). Ka juhul, kui isiku sõjaaja ametikohale nimetamisele järgneb kohe õppekogunemisele kutsumine, on kaitseväeteenistuse seadusest tulenevalt aega julgeolekukontrolli tegemiseks vähemalt 120 päeva. Ettenähtud võimalus kasutada sõjaaja ametikohale nimetamise ja kaitseväeteenistusse asumise vahele jäävat ajavahemikku julgeolekukontrolli teostamiseks annab nii Kaitseväele kui ka julgeolekukontrolli teostavale asutustele võimaluse hajutada töökoormust. Näiteks olukorras, kus julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatakse samaaegselt rohkelt juurdepääsuloa ja juurdepääsõiguse taotlusi, on võimalik tegevusi hajutada, arvestades otsuse tegemiseks esitatud tähtaegu. Samas ei ole välistatud olukorrad, kus sõjaaja ametikohale nimetamise ja kaitseväeteenistusse asumise vahele jääb vähem kui kolm kuud. Näiteks, kui isiku sõjaaja ametikohale nimetamisele järgneval päeval kuulutab Vabariigi Valitsus välja lisaõppekogunemise, kuhu kutsutakse ka äsja ametikohale nimetatu. Sellisel juhul on julgeolekukontrolli tegemine vajalik 24 tunni jooksul (ajavahemik lisaõppekogunemise väljakuulutamisest, kuni isiku saabumiseni teenistuskohta) või esimesel võimalusel. Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning põhiseadusliku korra kaitsmisel on oluline, et asutused teeksid tõhusat koostööd. Eesmärgi saavutamiseks vajalik koostöö eeldab, et: arvestatakse teise osapoolega; toimib asjakohase teabe vahetamine, sh teavitamine menetluse käigust; asju tehakse õigel ajal või kokkulepitud ajaks; välditakse põhjendamata viivitusi. Eeltoodud põhimõtteid järgides võib eeldada, et julgeolekukontrolli teostamise paindlik süsteem toimib edukalt. Näiteks tuleb § 30 1 lõike 1 põhjal eeldada, et Kaitsevägi ei viivita taotluste esitamisel. Kaitseväes sõjaaja ametikoha loomisel hinnatakse kohe ka selle ametikoha ülesandeid ja võimalikku riigisaladusele ning salastatud välisteabele juurdepääsu vajadust ning seda tehakse enne isiku ametikohale nimetamist. Olles nimetanud reservis oleva isiku sõjaaja ametikohale, eeldatakse Kaitseväelt julgeolekukontrolli tegemise ja talle riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise taotluse esitamist esimesel võimalusel. Taotluses tuleks ära näidata ka, millal on eeldatav kaitseväeteenistusse asumise aeg. Näiteks taotluse esitamise korral pärast ajateenistuse lõppu 202 3 . aasta juunis võiks julgeolekukontrolli teostavale asutusele anda teada, et järgmine eeldatav kaitseväeteenistusse asumise aeg (reservteenistus) on mais 202 4 . Samasugune teave tuleks esimesel võimalusel esitada ka sõjaaja ametikoha ülesannete ümberhindamisel, kui lisatakse või muudetakse riigisaladusele juurdepääsu vajadust. Seda ka juhul, kui kaitseväekohustuslane on vastavale sõjaaja ametikohale juba nimetatud. Koostöövalmidust näitab ka taotluste ajatamine, mitte oodates teatud hulga taotluse kokkukogumist ja samaaegset esitamist. Samas ei saa välistada vajadust paljude taotluste üheaegseks esitamiseks. Sellises olukorras tuleks võimalusel taotlused prioriseerida ning julgeolekukontrolli teostavat asutust ette teavitada jne. Julgeolekukontrolli teostavat asutust tuleks teavitada ka paljude taotluste samaaegse menetlemise korral, kui vajadus juurdepääsuõiguse järele muutub. Näiteks, kui lisaõppekogunemise väljakuulutamise tõttu vajatakse juurdepääsuõigust kiiremini kui esialgses taotluses näidati. Koostööd julgeolekukontrolli teostava asutusega eeldatakse Kaitseväelt ka vastupidisel juhul, kui juurdepääsuõigus ära langeb või muutub selle tase. Näiteks, kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt või ametikoha ülesanded ei vaja enam konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust. Sellises olukorras tuleb teavitada julgeolekukontrolli teostavat asutust esimesel võimalusel, misjärel saab julgeolekukontrolli teostav asutus isiku suhtes menetluse lõpetada ning jätkata menetlust teiste taotluste osas. Koostöö toimimiseks eeldatakse paindlikkust ka julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt. Näiteks tuleks otsuseid teha võimalusel nii, et ka Kaitseväele jääks mõistlik aeg teenistuse ümberkorraldamiseks juhtudel, kui juurdepääsuõiguse andmisest keeldutakse või nähakse ette muid piiranguid. Julgeolekukontrolli teostav asutus ei tohi viivitada põhjendamatult oma menetluse läbiviimisega. Julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt eeldatakse viivitamatut teavitamist, kui on vaja taotluse läbivaatamiseks täiendavat aega või kaitseväekohutuslase suhtes tuleb teha täiendav kontroll. Viimane tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui on ilmnenud teave, mis mõjutab kaitseväekohustuse või sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist. Lõike 12 kohaselt on julgeolekukontrolli teostanud asutusel kohustus teavitada viivitamatult oma otsusest Kaitseväge kui taotlejat. Lisaks riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmisele või sellest keeldumisele võib julgeolekukontrolli teostav asutus seada tingimusi juurdepääsuõiguse kasutamisele (nt tähtaeg, teabe piiritlemine). Samuti võib julgeolekukontrolli teostav asutus uute asjaolude ilmnemisel oma otsust muuta või juba antud juurdepääsuõiguse ära võtta. Julgeolekukontrolli teostanud asutuse teavitus juurdepääsuõiguse andmisest ei ole käsitatav juurdepääsuloana ja seda ei väljastata isikule. Küll tuleb juurdepääsutingimused teha teatavaks juurdepääsuõigust kontrollima õigustatud isikule. Kaitseväe sisemine töökorraldus peab seega tagama juurdepääsuõiguse andmise, muutmise ja äravõtmise teavituse viivitamatu kättesaadavuse. Kaitseväe teavitamine otsusest võimaldab Kaitseväel jätkata kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse planeerimise ja korraldamisega. Juurdepääsuõiguse andmise otsuseks ei loeta julgeolekukontrolli teostava asutuse poolt menetluse lõpetamist seoses sõjaaja ametikohal riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajaduse muutumisega. Näiteks kui uutest ülesannetest tulenevalt on edaspidi ametikohal nõutav konfidentsiaalsest tasemest kõrgema või madalama taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus või puudub vajadus üldse. Sellisel juhul loetakse menetlus lõppenuks taotleja poolt taotluse tagasivõtmise tõttu. Kaitsevägi on kohustatud teavitama julgeolekukontrolli teostanud asutust vajaduse muutumisest või ära langemisest. Viivitamatu teavitamine juurdepääsuõiguse äravõtmise või muutmise korral on vajalik, et vältida selleks õigust mitteomava isiku poolt riigisaladuse töötlemist. Samas juurdepääsuõigusest keeldumisest ja andmisest teavitamine on oluline kaitseväeteenistuse korraldamisel. Näiteks olukorras, kus isik on kaitseväeteenistusse kutsutud seoses lisaõppekogunemisega, on otsuse viivitamatu kättesaamise korral võimalik isikut rakendada kohe sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Keelduva otsuse korral on Kaitseväel võimalik alustada uue ametikohale sobiva kaitseväekohustuslase otsimist, millega väheneb ka sõjaaja ametikoha ülesannete täitmata jätmise aeg. Ettepanek u kohaselt ei ole julgeolekukontrolli teostaval asutusel kohustust oma otsusest teavitada vahetult kaitseväekohustuslast, vaid isik saab otsusest teada Kaitseväe kaudu (vt ka lõike 13 selgitust). Lõikega 13 nähakse ette kaitseväekohustuslase teavitamine julgeolekukontrolli tulemustest või juurdepääsuõiguse kehtivusest. Kuivõrd juurdepääsuõiguse andmise ja sellega seoses julgeolekukontrolli taotleja ei ole sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslane, pannakse ettepaneku kohaselt isiku kontrollitulemusest teavitamise kohustus Kaitseväele. Isiku teavitamiseks võib Kaitsevägi valida talle sobiva viisi, mis tagab isiku tõhusa teavitamise. Keelduv otsus peab olema tehtud isikule kättesaadavaks kirjalikul kujul. Sobiva kättetoimetamise viisi valikul peab Kaitsevägi arvestama isiku võimalusega teabega tutvuda ning teavitamisviis ei või olla isikule liiga koormav. Teisisõnu tuleb siinkohal kaalutlusõigust teostades arvestada hea halduse põhimõttega. Ettepaneku kohaselt lõppeb juurdepääsuõigus selle äravõtmisel või riigisaladusele juurdepääsu vajaduse muutumisel või isiku nimetamisel riigisaladusele juurdepääsu vajaduseta sõjaaja ametikohale. Viimase kahe näite korral loetakse juurdepääsuõigus lõppenuks seaduse alusel (vt ka lõike 7 selgitus). Ka sellisel juhul on Kaitseväel kohustus isikut teavitada. Sellise teavituse võib teha näiteks koos uuele sõjaaja ametikohale nimetamisega. Isiku vahetu teavitamine otsusest julgeolekukontrolli teostava asutuse poolt ei ole mõistlik. Julgeolekukontrolli tegemiseks kasutatav erisus on seotud kohustusliku kaitseväeteenistusega ning kaitseväekohustuslase nimetamine sõjaaja ametikohale ja sellelt vabastamine toimub isiku nõusolekuta. Sellest tulenevalt on julgeolekukontrolli tegemine või selle mitte tegemine seotud sõjaaja ametikohaga. Lõikega 14 pannakse Kaitseväele kohustus teavitada viivitamatult julgeolekukontrolli teostavat asutust, kui sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu vajadus ära langeb. Vajaduse äralangemiseks tuleb lõike 1 tähenduses lugeda sõjaaja ametikohal juurdepääsuvajaduse langetamist piiratud tasemele või riigisaladusele juurdepääsu vajaduse üldist puudumist. Juurdepääsuvajaduse äralangemiseks on ka sõjaaja ametikoha ülesannetest lähtuvalt vajadus riigisaladuse taseme tõstmiseks või siis vajaduse laiendamine muudele riigisaladuse liikidele (nt välissuhete riigisaladus). Vajaduse äralangemiseks tuleb pidada ka sõjaaja ametikoha puudumist. Vajaduse äralangemise tulemusel antakse isikule riigisaladusele juurdepääsu õigus muul seaduses toodud alusel või siis lõpetatakse juurdepääsuõigus üldse. Julgeolekukontrolli teostav asutus on oma ülesannetest tulenevalt kohustatud kontrollima § 30 1 alusel juurdepääsuõiguse saanud isikuid nii juurdepääsuõiguse andmisel kui ka jooksvalt juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal. Kuna riigisaladusele juurdepääsu õiguse saanud isiku suhtes teostatav kontroll riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on oluline, et julgeolekukontrolli teostav asutus oleks viivituseta teadlik juurdepääsuõiguse lõppemisest. Veel enam on see oluline, kuna erikordade ajal on lõike 5 kohaselt võimalik isiku suhtes julgeolekukontrolli teostada ilma tema nõusolekuta. Isiku juurdepääsuõiguse lõppemisest tulenevalt on võimalik julgeolekukontrolli teostaval asutusel menetluslikult sellega arvestada. Julgeolekukontrolli teostava asutuse kohese teavitamise eesmärk on välistada olukord, kus isiku põhiõigusi riivatakse rohkem kui see on vältimatult vajalik. Kehtiva RSVS §-d 29 ja 30 reguleerivad olukordi, mille puhul isikute riigisaladusele juurdepääsu õigus on väga konkreetselt ja rangelt piiratud konkreetse menetluse või kaasusega. Tunnistajakaitse puhul näiteks on tegemist üksnes isikut ennast puudutava isikukaitse teabega, mille puhul ei ole eraldi teavitamise reguleerimine vajalik. Erinevalt viidatud paragrahvidest kehtib lisatava § 30 1 alusel antud juurdepääsuõigus kuni viis aastat. Selle aja vältel on isikul võimalik töödelda mistahes riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladust. Eelnevast tulenevalt on vajalik julgeolekukontrolli teostanud asutuse viivitamatu teavitamine juurdepääsuvajaduse äralangemisest. Lisaks on õigeaegne teavitamine oluline julgeolekukontrolli teostava asutuse optimaalse ressursikulu arvestamisel, sh tööjõu vajaduse hindamisel. Teavituse tulemusel on võimalik välja selgitada isikute arv, kelle suhtes kehtib julgeolekukontrolli kohustus. RSVS § 31 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, § 33 lõiget 10 , § 41 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „kaudu“ sõnadega „ või vastavas elektroonilises keskkonnas “. Lulgeolekuasutusttele on vajalik luua võimalus juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide esitamiseks ja menetlemise ks elektroonilist keskkon ndas . Elektroonilise keskkonna ga on võimalik lihtsustada dokumentide täitmist ja menetlemist. Andmete ristkasutus võimaldab andmeväljade osalist eeltäitmist. Elektrooniline keskkond annab võimaluse mh kasutada meetmeid dokumentide nõuetekohase täitmise tagamiseks (nt sisestatud andmete kontroll, kohustuslike väljade määramine, mida täitmata ei ole võimalik dokumenti esitada jms), millest tulenevalt puudub vajadus esitada dokumente toetava isiku kaudu, kelle esmane ülesanne on kontrollida dokumentide vastavust vormilistele nõuetele . Sellega vähene ks toetavate asutuste töökoormus ning kao ks ära juurdepääsuluba taotlevate või selle kehtivust pikendavate isikute isikuandmete täiendav töötlemine. Kehtiv RSVS ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord (edaspidi RSVKK ) koosmõjus haldusmenetluse seadusega ei keela esitada haldusorganile dokumente elektrooniliselt, kuid piiravaks võib pidada § 31 lõikes 1 ja § 41 lõikes 1 sisalduvat sõna „kaudu“, millele vastab RSVKK § 23 lõike 1 punktis 5 sätestatud nn kontrollikohustus . Kui isik on esitanud dokumendid elektroonilise keskkonna kaudu, siis on ka juurdepääsu- või töötlemisloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest teavitamiseks otstarbekas kasutada sama keskkonda. Seetõttu tuleks kõnealuseid sätteid täpsustada ja luua võimalus ka elektroonilises keskkonnas dokumentide , sh juurdepääsuõiguse samisega seotud teabe, edastamiseks. RSVS § 33 lõike 9 esimene lause tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse tulemusena ei ole vaja vormistada juurdepääsuluba enam turvaelementidega kirjaplangil. Ü ha rohkem menetletakse dokumente elektrooniliselt ja tulevikus on kavas kasutusele võtta ka menetlemise elektrooniline keskkond, siis võib kõnealune nõue hakata menetlust piirama. Elektroonilise dokumendi autentsus on tagatud elektroonilise allkirja või muu usaldusväärseks tunnistatud meetmega. Samuti on elektroonilises keskkonnas võimalik paremini jälgida riigisaladuse juurdepääsuloa ja juurdepääsuõiguse kehtivust ja tingimusi. RSVS § 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teabevaldaja võib edastada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras: 1) välislepingu alusel või 2) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.“. Kehtiva RSVS § 35 järgi on kitsalt piiritletud asutuste ring, kes võivad välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile riigisaladust edastada. Ühtlasi on kehtivas seaduses ettevõtjate salastatud teabe iseseisva edastamise võimalus välistatud, sest volitus edastada on antud vaid vähestele riigiasutustele. Vastavalt RSVS § 50 lõikele 1 rakendub sama säte ka salastatud välisteabe edastamisele. Arvestades Eesti liikmesust E uroopa Liidus , NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, on selline piirang aegunud ega võimalda muudel, sättes loetlemata ministeeriumidel ja teistel riigiasutustel oma rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemisega seotud ülesandeid mõistlikult täita. Nii näiteks on takerdunud Kaitseväe jaoks vajaliku lepingu sõlmimine Iisraeli riigiga, kus Eestis on seadusega nõutav Valitsuse tasand, kuid Iisraeli riigis on nõutav ministeeirumi või asjaomase asutuse tasand. Muudatuse eesmärk on laiendada salastatud teabe edastamise õigust omavate asutuste ringi ja saavutada olukord, kus RSVS-is on paindlik regulatsioon ja üheselt mõistetavad tingimused salastatud teabe edastamiseks välisriigile. Kõige tähtsam teabe kaitse põhimõtetest tulenev nõue on see, et teabe vastuvõtja tagaks kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. See nõue väljendub välislepingutes (salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepped), mida Eesti Vabariik on sõlminud välisriikidega. E ttepanekus on arvestatud juhtumeid, kui sellist välislepingut välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud ei ole, kuid teavet edastada on vaja. Ka sel juhul peab olema kindlus, et teabe vastuvõtja tagab talle edastatava teabe kaitse avalikuks tuleku eest. Seda, kas edastatav teave on küllaldaselt kaitstud, hindab ja otsustab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ( edaspidi VVJK ). S elleks, et otsustada konkreetsele riigile Eesti riigisaladuse edastamine, peab VVJK kõigepealt tutvuma edastatava teabe sisuga ning selle põhjal langetama otsuse. Teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes on õigustatud teabega tutvumise vajadus, arvestades asjaoluga, et välisriigile edastatud teabe puhul jääb alati risk, et edastatud teabe kaitse ei ole samaväärne Eestis kehtestatud nõuetega ning kontroll selle üle, kas on tagatud teabe kaitse, on keeruline. Samas on see risk samuti olemas lepinguga kaetud välisriigile edastamise puhul. Sellisel juhul jääb VVJK-le võimalus otsustada, et tegemist on sellise teabega (näiteks ülitundliku teabe puhul), mida ei saa edastada teatud riikidele. Kuivõrd tegemist on selgelt välislepingute puudumise korral tekkivate eranditega, on sel juhul tegemist ühekordse VVJK otsusega, kui VVJK ei otsusta konkreetsetel juhtumitel teisiti (näiteks on leping ettevalmistamisel ja dokumente on juba vaja edastada ning tehakse erand, et võib edastada selle otsuse alusel kuni lepingu valmimiseni). RSVS § 40 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: „Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid võib töödelda riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses oleval kinnis- või vallasasjal, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.“. Eelnõuga tehtavad muudatused on täpsustavat laadi. Esiteks lisatakse lõikesse sõnaselgelt Kaitseliit, kuivõrd mõiste „riigiasutus“ Kaitseliitu ei hõlma. Lause lõppu lisatakse täiend „kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti“. Muudatus on samuti täpsustav, sest nii kehtivas RSVS-is kui ka selle alusel antud õigusaktides on juba loodud erandeid olukordadeks, kui riigisaladust ja salastatud teabekandjaid tuleb töödelda väljaspool riigiasutuse või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja. Nii näeb RSVS ette võimaluse töötlemiseks väljaspool turvala (RSVS § 39 ning selle alusel kehtestatud erandid kaitse korras), samuti lähtub RSVS § 46 lg 3 erisuste tegemise võimalusest. Teisalt võimaldab Kaitseliidu loetellu lisamine tõhustada Kaitseväe reservi koosseisu, sh maakaitse, ettevalm i stust, sest Kaitseliit on oluline lüli väljaõppe teostamisel ning võime ettevalmistamisel. RSVS § 40 lõiget 2, § 41 lõike 1 punkti 1, § 43 lõiget 7, § 46 lõiget 3 ja § 55 lõiget 2 muudetakse ja lisatakse loetellu sõna „ Kaitseliit“ . Tegemist on täpsustavate muudatustega. Kaitseliit avalik-õigusliku juriidilise isikuna ei ole hõlmatud terminiga „riigiasutus“, mistõttu vajab see viidatud sätetes eraldi sõnaselget väljatoomist. RSVS § 42 lõike 1 punkti 2, § 44 lõike 2 punkti 1 ja § 44 lõiget 3 muudetakse ning täiendatakse neid pärast sõna „riigiasutuse“ tekstiosaga „, Kaitseliidu või Eesti Panga“. Tegemist on täpsustavate muudatustega. Eesti Pank ja Kaitseliit avalik-õiguslike juriidiliste isikutena ei ole hõlmatud terminiga „riigiasutus“, mistõttu tuleb neid sõnaselgelt seaduses nimetada. RSVS § 47 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juurdepääsuõiguse saamiseks juurdepääsuloa või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel või juriidilise isiku töötlemisloa saamiseks või juurdepääsuõiguse või töötlemisloa kehtivuse pikendamiseks või käesoleva seaduse § 30 1 lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse saamiseks peab isik läbima julgeolekukontrolli. (3) Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus käesoleva seaduse §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka juurdepääsuloa ja juriidilise isiku töötlemisloa ning §-s 30 1 lõikes 7 sätestatud juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal ning viie aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist, kui isik on loa või juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut.“. Lõike 2 muudatus on tingitud RSVS-i uue § 30 1 lisamisest. Uue paragrahvi lisamisega luuakse erisus juurdepääsuõiguse andmisel. Juurdepääsuõiguse annab küll julgeolekukontrolli teostav asutus julgeolekukontrolli tulemusel, kuid ei väljasta juurdepääsuluba (RSVS § 30 1 lõike 1 selgitus). Lõike 3 muudatusega nähakse ette, et ka RSVS § 30 1 alusel juurdepääsuõiguse saanud isiku (sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase) suhtes võib juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal ja viie aasta jooksul selle kehtivuse lõppemisest kontrollida RSVS §-s 32 ja § 42 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemist, kui isik on loa kehtivuse ajal kokku puutunud salastatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt riigi julgeolekut . Erisuse tegemine võrreldes muul RSVS-is sätestatud alusel juurdepääsuõiguse saanud isikutega ei ole põhjendatud, mistõttu on sätet täiendatud. RSVS § 51 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva seaduse § 30 1 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigust, peab esitama Kaitseväe kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui see on välislepingus vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud.“. Muudatus on seotud RSVS-i täiendamisega §-ga 30 1 . K ehtiva RSVS kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu andmise eeldused samasugused nagu juurdepääsuloa andmisel, sealhulgas isiklikult taotluse esitamine. Ettepaneku kohaselt lisatakse RSVS-i § 30 1 , mille kohaselt ei ole sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase suhtes julgeolekukontrolli tegemise eelduseks isiku poolt taotluse esitamine. Samas salastatud välisteabele juurdepääsu andmisel lähtutakse erinevatest salastatud teabevahetust reguleerivatest kokkulepetest või rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetest. Teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt loodud salastatud teabele juurdepääsu eelduseks on üldjuhul Eesti poolt julgeolekukontrolli eelnev teostamine. Samas võivad esineda nõuded julgeolekukontrolli teostamisele. Seega ei ole välistatud, et välisriik võib esitada nõude, et julgeolekukontroll peab põhinema isiku avaldusel ja kindlat teavet sisaldaval küsimustikul. Eesti sõjaline riigikaitse põhineb nii iseseisva kaitsevõime arendamisel kui ka rahvusvahelisel sõjalisel koostööl teiste riikidega, sealhulgas kollektiivkaitsel (NATO). Sellest tulenevalt on Kaitseväes sõjaaja ametikoha ülesannete täimisel võimalik kokkupuude lisaks riigisaladusele ka salastatud välisteabega. Salastatud välisteabele juurdepääsu andmisel lähtutakse teabe edastamise aluseks olevast kokkuleppest. Mõningate riikide puhul piisab riigisisesest julgeolekukontrollist ning täiendavate toimingute tegemist ei nõuta. Esineb ka kokkuleppeid, mille kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu eeltingimuseks täiendavad nõuded või kindlaks määratud toimingud, mis peavad enne välisteabele juurdepääsu võimaldamist olema teostatud. Näiteks on NATO ja Euroopa Liidu loodud salastatud teabele juurdepääsu eelduseks riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastatud juurdepääsusertifikaat. Juurdepääsusertifikaadi väljastamise eelduseks on omakorda, isiku nõusolek julgeolekukontrolliks ning isiku kohta käiva küsimustiku täitmine. Juhul kui sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine eeldab juurdepääsu salastatud välisteabele ning kui sellise teabele juurdepääsu andmise eeltingimuseks on isiku nõusolek julgeolekukontrolliks ja ankeedi (küsimustik) täitmine, siis peab kaitseväekohustuslane need esitama. Arvestada tuleb, et ka siinkohal on tegemist RSVS § 30 1 lõikes 1 nimetatud isikuga, kellele kõnesolevas sättes toodud erisusena soovitakse lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele anda ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, mistõttu on isikul § 30 1 lõikes 10 tulenevalt samuti õigus keelduda täiendava teabe ehk ankeedi esitamisest. Täiendava teabe esitamine toimub Kaitseväe kaudu. Kaitsevägi esitab salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks nõutava teabe julgeolekukontrolli teostaval asutusele. Julgeolekukontrolli teostav asutus või muu asjaomane asutus (nt RJVE) teeb vajalikud toimingud ning annab asjaomasele asutusele teada isiku vastavusest nõuetele. Salastatud välisteabele juurdepääsu õigus antakse erinevalt lisatava § 30 1 lõikes 7 sätestatule vaid teenistusülesannete täitmise ajaks. Seega rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt tuleb reservväelasel vajadusel esitada iga kaitseväeteenistusse asumise eel või ajal teave uuesti (õppekogunemine, lisaõppekogunemine, mobilisatsioon). Sätte kohaselt tuleb kaitseväekohustuslasel esitada salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks allkirjastatud nõusolek tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning RSVS § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeet, kui see on välislepingus vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud. Tegemist ei ole absoluutse kohustusega, sest ka välislepingutes võib olla erandeid. Näiteks NATO personali julgeoleku direktiivi kohaselt võib ilma eelneva julgeolekukontrollita sõjaajal, rahvusvaheliste pingete tipnemisel, rahvusvahelistel operatsioonidel võimaldada erandlikel juhtudel juurdepääs salastatud teabele, kui see on absoluutselt vajalik ning isiku usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda jne. RSVS § 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Juurdepääsuõiguse andmise, selle kehtivuse pikendamise, andmisest keeldumise ja lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.“. Tegemist on volitusnormi sõnastuse täpsustusega. RSVS § 51 lõike 6 kohaselt kehtestatakse juurdepääsusertifikaadi väljastamise, väljastamisest keeldumise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise täpsem kord RSVKK-s. Määruse 5. peatüki 10. jao 2. jaotise pealkiri on „Salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise, selle väljastamisest keeldumise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, juurdepääsuõiguse andmise, sellest keeldumise ja selle pikendamise kord“ ehk RSVKK-s on reguleeritud ka juurdepääsuõiguse andmist muul moel kui juurdepääsusertifikaadiga. Sisuliselt on ka juurdepääsusertifikaadi väljastamise puhul tegemist juurdepääsuõiguse andmisega. Samuti tuleb arvestada, et lisaks kehtetuks tunnistamisele võib juurdepääsuõigus lõppeda ka muul moel.