Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE)

Vabariigi Valitsus .10.2022 nr 1-1/14-719/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 23 Riigikogu liikme k.a 17. oktoobril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu 12 lehel 2) seletuskiri 12 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Esitatud eelnöuga nähakse Kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Pöhiseaduse § 148 lubatud erikohtu - Riigikaitsekohtu -moodustamineja selle tegevuse pöhilised riigiöiguslikud alused. Riigikaitsekohtu regulatsioon tugineb teiste riikide öigusele ja ka osaliselt enne II Maailmasoda kehtinud Eesti öiguseleja pöhineb Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioonis väljä töötatud öigus-poliitilisele lahendusele. Sisukokkuvöte Kohtute seaduse muutmise ettepaneku (edaspidi ka muudatusettepanek) kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Pöhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseksja selle tegevuseks pöhimöttelise öigusliku aluse loomiseks. Eelnöuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga - halduskohtuga - uldise pädevusvaldkonnanajajätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate (kohtumenetlus) seaduste reguleerimisalasse. Eelnöus on siiski selgelt valjendatud pöhimöte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumöistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatudjuhtudelja korras taita öigusemöistmisfunktsiooni rahu ajal. IVIärkused Eelnöu esialgne variant koostat! muudatusettepanekutena seoses toimunud riigikaitseöiguse revisjonigaja selle käigus Riigikogule esitatud erine vaid riigikaitselisi kiisimusi reguleerinud seaduseelnöude paketi täiendava osana (muudatusettepaneku vormis). Tänase eelnöu eesmärgiks on pakkuda konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorraja söjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumöistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sojakohtute ulesandeks. Eelnöu koostamisel arvestati ka vöimalusega, et loodav Riigikaitsekohus vöib saada ka eeltoodule täiendavaid funktsioone. Eraldi on arvesse vöetud nil Eesti Vabariigi endaII Maailmasöja eelse söjakohtute tegevust reguleerivat seadusandlust kui ka toonase kohtumenetluse positiivseidja vahel ka esinenud negatiivset praktikat. Lisaks on arvestatud tänapäeval militaartegevusega kaasnenud probleeme öigusruumis. Viimaste osas on silmas peetud eelköige mitmesuguste osaliselt varjatudja ebatraditsionaalsete riigi suveräänsustja julgeolekut ohustavate sisuliselt söjaliste tegevusviiside ilmumist tänapäevaste agressiivsete riikide igapäevases tegevuses (hubriidsöda, kiibersöda, riiklikult varjatult toetatud palgasödurite uksuste tegutsemine jne). Muudatusettepanek ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu oigusega, kuid selle rakendamisel tuleb vaieldamatult tagada köigi Euroopa Liidu öigusruumis ettenähtud isikute pöhiöigusteja l -vabaduste kaitse, mis on kiillä arvestades eelnöu reguleerimiseset enamasti hiljem valmiva menetlusseaduse uheks ulesandeks. Eelnöu arvestab eelköige kohtute seaduseja muude asjakohaste seaduste sönastusi selle esitamise ajal. Vöimalikud hiljemjöustuvad kohtute seaduseja muude asjakohaste seaduste muudatused tuleb vajadusel eelnöus kajastadajuba selle menetluse käigus. 2. Eelnöu eesmärk Muudatusettepaneku eesmärk on luua öiguslikud alused Riigikaitsekohtu moodustamiseks ja pöhiline institutsionaalne raamistik Riigikaitsekohtu tegevuseks ning taita hetkel eksisteerivja murettekitav ilmselge lunk kohtupidamise institutsionaalsesja ka organisatsioonilises korralduses kaitseolukorra, erakorralise seisukorraja söjaseisukorra ajal ning vajadusel vastava öiguspoliitilise otsuse korral asjakohastes seadustes eraldi sätestatud muude riigikaitsetja -julgeolekut puudutavate kohtuasjade lahendamisel. Eelnöu rakendusosas määratakse arvestades ka totalitaarsete riikide rahvusvahelist öigust eirava agressiivse tegevusejärjepideva kasvugaja sellest pöhjustatud reaalse julgeolekuohuga demokraatlikele riikidele, konkreetsedja vördlemisi liihikesed tähtajad uue, Pöhiseadusele vastava (§ 148) erikohtu - Riigikaitsekohtu - loomiseks ja selle tegevuse ettevalmistamiseks ehk eelnöus ettenähtu rakendamiseks. Muudatusettepanekus toodud regulatsioon määratleb kohtute seaduse muutmise raames ära Riigikaitsekohtu asukohaja staatuse kohtuorganite susteemis (I astme erikohus), selle uldise pädevusala, nöuded sellesse kuuluvatele kohtunikeleja ohvitserkohtunikele, nende nimetamiseja ametist vabastamise korra, samuti nende suhte oma pohitöökohaga Riigikaitsekohtu tavaolukorras (eelköige riigikaitsekohtu töö ettevalmistamine sh osalemine koolituselja riigikaitse-jajulgeolekualastel öppustel) tegutsemiseja Riigikaitsekohtu poolt öigusmöistmise funktsiooni täitmise ajal. Samuti on sätestatud möningad täiendavad sotsiaalsedja tööalased garantiid Riigikaitsekohtu liikmetele. Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt pöhimöttest, et Riigikaitsekohus on rahu ajal moodustatud erikohus, kuid seejuures ei ole see tavaolukorras regulaarseltja pidevalt öigusmöistmise funktsiooni täitev kohus ning selle liikmed on tavakohtute tavatööst vabastatud ainult Riigikaitsekohtu öigusmöistmisealase tegevuse ettevalmistamiseks vaj alike uritusteja tegevuste toimumise ajal. Sellest tulenevalt on Riigikaitsekohtu tegevuseks ettenähtav rahastamine tavaolukorras suhteliselt vaikene, sest reeglina on kohtunikud ametis oma tavalistel ametikohtadel tavakohtus. Eelnöus toodu seadustamine on laiemalt seotud mitmete riigikaitse-ja riigikaitseöiguse arengukavade eesmärkide saavutamisegaja seda möjutavad teatud määral ka menetlusöiguse ning materiaalöiguse arengud vastavate valdkondadeja öigussusteemi kokkupuutealadel. Käesolev eelnöu pakub söjakohtu probleemile Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsiooni asjasse siivenenudja aastatepikkuse kogemuse kokku vötnud Eesti Vabariigi ohvitseri auastmes körge juriidilise kvalifikatsiooniga liikmete poolt heas usus ja parimas teadmises koostatud konkreetset, selget, rahvusvaheliselja meie riigi ajaloolisel kogemusel pohinevatja autorite veendumusel optimaalseimat lahendust selles kusimuses. 2  Eelnöu pohiideestiku osas on vajalik eraldi väljä tuua, et erinevalt Riigikogus menetletud eelnöus SE 1114 toodudja sisuliselt mitteinstitutsionaliseeritud lahendustest, pakub institutsionaliseeritud Riigikaitsekohus suhteliselt sama kulu juures lisaks selgele stmktuurile ka konkreetsed vastused kohustus-vastutus kiisimustesja vöimaldab arendada vordväärse institutsioonina (sh liitlasteja rahvusvaheliste samaste institutsioonidega) väljä vajalikud suhted riigisiseste koostööpartnerite (Kaitseministeerium, Kaitsevägi,Kaitseliit, Prokuratuur, politsei- ja uurimisasutused) ja ka välismaiste sarnaste institutsioonidega. Eelnöus toodu rakendamisega ei kaasne riigi öigussusteemi pöhialuste osas olulise ulatusega öiguslikku muudatust ega muud olulist möju. Tegemist on pöhiseaduslikku raamistikku mahtuva kohtuvöimu asutuse loomisega, misjärgib köiki pöhiseaduses kohtuvöimuasutustele ettenähtud normeja ei muuda ka tavaolukorras oluliselt tajutaval määral kohtuvöimu korraldust. Ka Riigikaitsekohtu tegevusse asumisel kaitseolukorra, erakorralise seisukorraja söjaseisukorra ajal ei vöta see ära olulist mahtu teiste kohtute tavakompetentsist. Riigikaitsekohus asub eelköige täiendavaja spetsiaalselt kriisiolukorras tegutsemiseks ettevalmistatud kohtuna lahendama kriisist tulenevalt paratamatult tekkivaid täiendavaid söjaliseja muude riigikaitselise iseloomugaja kiiresti lahendamist vajavaid spetsiifilisi kohtuasju. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Eelnöu (edaspidi SE) loob öigusliku raamistiku Pöhiseaduses erikohtuna määratletud kohtu - Riigikaitsekohtu- loomiseks. SE täiendab eelköige kohtute seadust, viies sellesse Riigikaitsekohtu seadustamiseks vajaliku regulatsiooni. Selline lahendus on, arvestades tänast kohtute seaduse ulesehitustja sisu, normitehniliseltja ka sisuliselt öigustatud, sest hoiab köigi kohtute vastava regulatsiooni uhes kohasja pöhimötteliselt sarnasena. SE väljatöötamisele on aitasid oluliselt kaasa EROK Juristide sektsiooni poolt 8 aastajooksul korraldatud rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridelja sumpoosiuinitel akumuleeritud kogemus ja teadmised. Nende konverentside käigus on riigi poliitiliseja administratiivse juhtkonna (k.a. justiits-ja kaitsealase) toetuselja kaasaitamisel ning rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide (USA, Suurbritannia, Ukraina, Soome, Ungari, lisrael, Läti, Saksamaa) osavötul läbi arutatudja arvesse vöetud erinevate riikide kogemusedja soovitused söjakohtute tegevuse korraldamiseks. SEga seotud kiisimusija söjaaja kohtukorraldust on mitmeid kordi arutatud ka riigikaitseöiguse revisjoni ekspertkomisjonis ning Riigikogu riigikaitsekomisjonis. Pärast SE kehtestamist vastava valdkonna regulatsiooni löpuni väljaarendamiseks vajalik ette valmistadaja vastu vötta riigikaitsekohtu öigusmöistmisealast tegevust reguleerivad muudatused menetlusseadustes ja vöimalik, et seoses Riigikaitsekohtu loomisega tuleb lähiajal täiendada ka karistusseadustikku (materiaalöigust) ja ule vaadata kaitseväe distsiplinaarkusimusi reguleerivad öigusaktid. Samuti tuleb Riigikaitsekohtu moodustamise järgselt vastu vötta kohtu töökorraldust puudutavad erinevad siseaktid alates tööjaotusplaanist ja eelarvetest ning kodukorrast. SE sisu on analiiusitudja täpsemalt kirjeldatudjärgnevalt iga kohtute seaduse paragrahvi muutmisettepanekute juures. 3 SE koosneb sisuliselt 2 paragrahvist, millest esimesega tehakse sisulised täiendusedja parandused kohtute seaduse pöhitekstis ja teises nähakse ette rakendusnormid Riigikaitsekohtu loomiseks ja käivitamiseks. Paragrahvi l punktiga l lisatakse kohtute seaduse § 7 Ig l toodud Eesti Vabariigi kohtuasutuste loetellu Riigikaitsekohus. Paragrahvi l punktiga 2 lisatakse kohtute seaduse 2. peatiikki ,,Esimese astme kohus" uus 3. jagu ,,Riigikaitsekohus" ja selles toodud paragrahvidega 21l -21 määratakse Riigikaitsekohtu, kui erikohtuja I astme kohtu, asend kohtuasutuste susteemis, tema uldine pädevusala, tegevuse pöhiline organisatsiooniline korraldusjajuhtimismudel, esimehe volitusedja esimeheja kohtunike ametisse nimetamiseja vabastamise pöhinormid. Vastavalt kohtute seaduse (edaspidi KS) uuele §-Ie 211 on Riigikaitsekohus Pöhiseaduse § 148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste kusimustega seotud asjuja teeb muid riigikaitsega seotudja tema pädevusse antud toiminguid. Selle satte sönastamisel on silmas peetud, et sarnaselt teise erikohtuga - halduskohtuga - sätestatakse Riigikaitsekohtu täpsem pädevus eelköige asjakohastes menetlusseadustes. KS uue paragrahvi 211 löige 2 teeb seoses Riigikaitsekohtu pädevusse eeldatavalt antavate asjade spetsiifikaga erisuse olemasolevast kohtukorralduse susteemist nähes ette ainult uhekordse kaebeöiguse Riigikohtusse. Pöhiseadus sellist lahendust erikohtute puhui ei keela ja arvestades Riigikaitsekohtu tegutsemist eelköige kaitseolukorra, erakorralise seisukorraja söjaseisukorra ajal, on Pöhiseaduseja rahvusvahelise öigusega nöutav minimaalne kaebeoigus tagatud ka sellisel juhul. Samasjätab nimetatud löige vöimaluse, etjuhul, kui seadusandja peab teatud asjade puhui voi teatud Riigikaitsekohtu tegevusolukordades (näiteks teiste kohtute poolt rahuajal ule antud asju arutades) öigustatuks traditsioonilise kahekordse edasikaebevöimaluse säilitamist, on see vöimalik. KS uue paragrahvi 211 löige 3 määrab riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks terve Eesti Vabariigi territooriumija vöimaldab tai seadusesja välislepingus sätestatudjuhtudel (näiteks Kaitseväe missioonid välisriikides) vajadusel tegutseda ka väljaspool Eesti territooriumit. Viimase vöimaluse näevad näiteks ette ka rahvusvahelise humanitaaröiguse Genfi konventsioonid, millega Eesti Vabariik on uhinenud. KS uue paragrahvi 211 löige 4 sätestab Riigikaitsekohtu alalise asukohana Tallinna ja vöimaldab tai vajadusel kasutada oma tegevuseks köiki Eesti Vabariigi kohtumajuja muid öigusemöistmiseks sobivaid kohtasid. Vajaduse ali on silmas peetud olukorda, kus näiteks söjategevuse tagajärjel on vaja kohut moista kohas, kus kohtumajasid ei ole voi need on pumstatud. KS uue paragrahvi 211 löige 5 määratleb, et Riigikaitsekohtu struktuurja kohtuteenistujate stmktuurja arv määratletakse sarnaselt teiste I astme kohtutega. Rahuajal on kohtu mehitatus minimaalneja piisab mönest uksikust (osalise tööajaga) töötajast. Oigusemöistmise teostamise ajal on vöimalik vajadusel kaasata töösse selleks varem määratletudja ettevalmistatud teiste tavakohtute ametnikke. 4  KS uue paragrahvi 211 löige 6 sätestab Riigikaitsekohtu kohtumöistmisealase tegevuse alustamise kohustuslikud alused (körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorraja söjaseisukorra väljakuulutamine). Lisaks vöimaldab vastav säte Riigikohtu esimehel seaduses sätestatud juhtudel oma korraldusega kohustada Riigikaitsekohut tervikuna voi ainult teatud kohtukoosseisude osas öigusemöistmise teostamisele. Siinkohal on eelköige silmas peetud seadusega Riigikaitsekohtule täiendava öigusemöistmisealase pädevuse andmist rahuajal. KS uus paragrahv 212 määratleb Riigikaitsekohtu kohtunikeja ohvitserkohtunike arvu määramise korraja miinimumnöuetena 6 kohtunikkuja 12 ohvitserkohtunikku. Nimetatud arvud on eelnöu koostajate arvates vajalik miinimum, et tekiks kohtu tegutsemiseks oluline intellektuaalneja organisatsiooniline keskkond ning oleks vöimalik minimaalselt kättä eeldatavalt vajalik tegevusalaja tegevusmaht. KS uus paragrahv 213 määratleb, et Riigikaitsekohtu kohtunikud töötavad rahu ajal oma tavakohtutes, kuid Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal (nii öigusmöistmise alal kui ka näiteks koolitusteja öppuste ajal) on tema teenistuskohaks Riigikaitsekohtu asukoht voi Riigikaitsekohtu esimehe poolt määratud koht ja ta ei voi ilma seadusliku aluseta keelduda oma öigusmöistmisealaste iilesannete täitmisest muus kohas kui Riigikaitsekohtu asukoht. Seadus näeb ette, et Riigikaitsekohtu kohtuniku huvitus-ja majutuskulud ning muud lähetuskulud huvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras juhul, kui need kohad ei lange kokku tema alalise teenistuskohaga. KS uus paragrahv 214 sätestab Riigikaitsekohtu esimehe nimetamiseja vabastamise, tema pädevuse ning ametiga seotud hiivitused ning tema asendainise korra. Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse ametisse kuni kaks kordajärjestja Riigikaitsekohtu liikmeks 7 aastaks ( Ig l ja Ig 10 koomojus) Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul. Vörreldes teiste tavakohtunikega pikenevad tema volitused Riigikaitsekohtu kohtunikuna juhul, kui ta nende tähtaja saabumisel lahendab ta veel kohtuasju, nende menetluste löpetamiseni. Samuti pikenevad tema volitused kohtu esimehena kuni kohtu öigusemöistmise alal tegutsemise aja löpuni voi uue esimehe nimetamiseni. Selline eriregulatsioon on vajalik arvestades nöuet Riigikaitsekohtu tegevuseja sellejuhtimisejätkuvus ka olukon-as, kus uue Riigikohtu esimehe nimetamine vöib olla raskendatud. Riigikaitsekohtu esimehe volitused kohtu töö korraldamisel on sarnased teiste kohtute esimeeste volitustega, kuid on asjakohaselt täpsustatud seoses tema tegevuse eripärast eriolukordades, eeldades koostööd Kaitseväeja muude riigiasutustega. Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametistja Riigikaitsekohtu liikmeks olemisest enne tähtaja loppu, jätkab ta volituste säilimiseljätkab oma tööd teenistuskohajärgses tavakohtus. KS uus paragrahv 215 sätestab Riigikaitsekohtu kohtuniku nimetamise ja ametist vabastamise korra. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab tähtajatult ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul l. j a 2. astme kohtunike, kellel on Eesti Vabariigi ohvitseri auaste, hulgast. Erandina vöimaldab käesoleva seaduse rakendussäte nimetada kuni 2030 aastani Riigikaitsekohtu kohtunikuks l. ja 2. astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuseja omandab ohvitseri auastet. See uleminekunorm on vajalik selleks, et uue nöude (EV ohvitseri 5 auaste) sisseviimisejärgselt oleks vöimalik Riigikaitsekohus kiiremini komplekteerida kohtunike hulgast, kes on näidanud tiles isiklikku huvi ja on valmis läbima ohvitseriöppe. Vörreldes teiste kohtunikega on Riigikaitsekohtu kohtunikuks saamise täiendavaks tingimuseks Eesti Vabariigi ohvitseri auastme omamine. See tagab kohtunikele elementaarse arusaamise valdkonnast, milles toimuva suhtes neli tuleb öigust moista. Nimetatud nöue on vajalik, sest söjalises riigikaitses toimuvat ei ole tavaolukorrast erineva niiansirikkuse töttu vastavat sustemaatilist koolitustja kogemust omamata tsiviilisikul reeglina vöimalik piisavalt sugavuti moista. Seda näitab veenvalt ka Ukraina 2014 alanud söja kogemus. Arvestades, et uheks Riigikaitsekohtu (ja uldse sojakohtute) peamiseks rolliks on distsipliini tagamisele kaasa aitamine kaitsejöududes, on Kaitseväes kehtivat korda sisuliselt voimatu enne kohtumöistmisele asumist pöhjalikult teadmata selle iihe kohtu pöhilise roll! efektiivne täitmine relvakonflikti ajal. Seda on kinnitanud ka rahvusvaheline söjakohtute tegevusega seoses omandatud kogemus. Paragrahvi l punktidega 3 ja 4 täiendatakse kohtute seaduse § 37 kahe uue löike ja löiget 2 uue punktiga 4 , mis vöimaldavad vähendada Riigikaitsekohtu liikmete töökoormust oma tavakohtutes ja vötavad arvesse nii kohtu esimehe kui ka kohtunike täiendavat töökoormust seoses osalemisega Riigikaitsekohtu tegevuses rahuajal. Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust tavakohtus alandatakse vastavalt uutele sätetele vähemalt 25% ja liikmetel vähemalt 10%. Need arvud on eelkoige seotud kohtunike osalemisega paratamatult vajalikus täiendöppesja öppekogunemistel. Ka ei möjuta selline koormuse vähendamine pöhikohtus arvestades Riigikaitsekohtu suurust oluliselt teiste kohtunike töökoormust. Juhul, kui Riigikaitsekohtu kohtunik peab rahuajal täitma Riigikaitsekohtu öigusmöistmisealaseid ulesandeid, tuleb seda vastavalt arvestada tema töökoormuse reguleerimisel tavakohtus. Vastava täpsemaja pöhjendatud taotluse kohtunike osas töökoormuse vähendamiseks esitab nende tavakohtu esimehele Riigikaitsekohtu esimees arvestades Riigikaitsekohtu tööks ettevalmistamiseja selles osalemise mahtu kohtuniku tööajana. Paragrahvi l punktiga 5 täiendatakse KS § 41 ja antakse Kohtute haldamise nöukojale nöusoleku andmise öigus Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu löplikul kindlaksmääramisel analoogselt rahvakohtunike arvuga maakohtus. Paragrahvi l punktiga 6 täiendatakse KS § 42 l. löigetja lisatakse sinna teiste kohtute nimekirja Riigikaitsekohus. Paragrahvi l punktiga 7 täiendatakse KS § 44 Ig 7 uue lausega, mis määratleb, et Riigikaitsekohtu liikmete söjaerialase täiendkoolitusega seotud eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarvest. Eelköige on siinkohal silmas peetud neid koolitusi-öppusi, mis on seotud söjaväeliste öppustega, mille puhui kaitsealase planeerimise protsess eeldab tänase eelarvesusteemi juures öppustel osalemisega seotud kulude arvestamistja katmist Kaitseministeeriumi eelarvest. Samuti vöimaldab see Kaitseministeeriumil näha ette vajalikud kulud nende haldusala kaudu toimuvas rahvusvahelises koostöös teiste riikide söjakohtuteja nendega seotud institutsioonidega. Riigikaitsekohtu esimees korraldab koostöös Kaitseministeeriumija Kaitseväega ka ohvitserkohtunike täiendkoolituse. 6 / / / Paragrahvi l punktiga 8 nähakse kohtute seaduse § 45 löige l täiendus, mis sätestab, et / Riigikaitsekohtunike ule teostabjärelevalvet ka Riigikohtu esimees. Arvestades, et Riigikohus on ainus edasikaebeaste Riigikaitsekohtu lahendite osas, on nimetatud lahendus loogilineja see ei suurenda arvestades Riigikaitsekohtunike väikest arvu ka ulemäära Riigikohtu esimehe kohustuste mahtu. Paragrahvi l punktiga 9 täiendatakse lisatakse kohtute seaduse § 50 uus löige l , milles sätestatakse nöuded Riigikaitsekohtu kohtunikule. Vastavalt SE-le saab Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetadajuba ametis oleva esimese voi teise astme kohtuniku. Täiendava nöudena toob eelnöu sisse nöude, et Riigikaitsekohtu kohtunikuks saab nimetada kohtuniku, kes omab Eesti Vabariigi ohvitseri auastet. Ohvitseri auastme nöue tuleneb eeldatavate ametiulesannete täitmiseks vaj alike teadmiste olemasolu vajadusestja peaks muuhulgas aitama kaasa söjandusöiguse valdkonnast huvitatud kohtunike aktiivsele kaasamisele riigikaitsele. Lisaks on iildine rahvusvaheline traditsioon, et söjakohtute kohtunikud omavad söjaväelist ettevalmistustja ohvitseri auastet, mis tagab vähemalt teoreetiliselt neile ametiulesannete täitmiseks vajaliku autoriteedi menetlusosaliste poolt vaadatunaja teadmised kullaltki spetsiifilise eluvaldkonna toimimisloogikastja öiguslikust regulatsioonist. Selle nöude ajutise leevendamise vöimalus on ette nähtud raksendussätetesja seda on kommenteeritudjuba eespool. Paragrahvi l punktiga 10 täiendatakse KS § 53 nii, et ka Riigikaitsekohtu kohtunikukohad täidetakse avaliku konkursi korras. See täiendus on vajalik Riigikaitsekohtu kohtunike valikuprotseduuri selgitamiseks. Paragrahvi l punktiga 11 täiendatakse KS § 59 löiget l uue punktiga 5 nähes ette kohtuniku söjaväelise auaste kajastamise tema teenistuslehel. Selline märge aitab saada parema tilevaate söjalise ettevalmistusega kohtunikestja vöimalustest kaasata neid Riigikaitsekohtu töösse. Paragrahvi l punktiga 12 täiendatakse KS § 60 löiget l punktiga 7 nähes ette kohtuniku isikutoimikusse temale ohvitseri auastme andmist töendava dokumendi ärakirja esitamist. See on vajalik kontrollivahend ohvitseri auastme olemasolu töendamiseks ja kontrollimiseks. Paragrahvi l punktiga 13 täiendatakse kohtute seaduse § 76 uue löikega 21, mis näeb ette Riigikaitsekohtu kohtunikele söjaja erakorralise seisukorra ajal oma öigusemöistmisega seotud ametiulesannete täitmise eest 50% lisatasu maksmise lisaks ametipalgale. Riigikaitsekohtu öigusmöistmise alane tegevus toimub vastavalt seadusele eelköige erakorralise voi söjaseisukorra ajal eeldades kohtuniku pide vat valmisolekut moista kohut ule Eesti ja ka väljaspool tavalisi öigusmöistmise kohti ja aega ning vörreldes tavakohtupidamisega ilmselgelt körgendatud ohu tingimustes, mistöttu on öigustatud sei ajal körgema töötasu maksmine. Paragrahvi l punktiga 14 täiendatakse KS § 91 löiget 2 punktiga 3 ja välistatakse ringkonnakohtu esimeeste distsiplinaarvöim Riigikaitsekohtu kohtunike iile. Vastavalt SE-le teostabjärelevalvet Riigikaitsekohtu kohtunike tegevuse ule Riigikohtu esimees. Kuna ringkonnakohtu esimees ei puutu praktiliselt kokku Riigikaitsekohtu tegevusega, siis puudub ka pöhjendus talle distsiplinaarvöimu volituste andmiseks Riigikaitsekohtu tegevuses osalevate kohtunike tegevuse osas. Sätestatav piirang ei puuduta seadusega ette nähtud ringkonnakohtu esimehejärelevalveöigust Riigikaitsekohtu kohtuniku töötamisel oma tavalisel ametikohal tavakohtus. 7 Paragrahvi l punktiga 15 täiendatakse kohtute seaduse § 100 uute löigetega 6 ja 7 eesmärgiga täpsustada Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamise kusimusi reguleerimaks olukordi, kus Riigikaitsekohtu kohtunik osutub mingil pöhjusel sobimatuks talle usaldatud ametiulesannete täitmiseks. Riigikaitsekohtu töö seab selle liikmele seoses tööga pingelistes ja ohuolukordades paratamatult körgendatud fiiusilisedja vaimsed nöuded. On vöimalik, et alles sellise olukorra saabumisel ilmnevad kohtuniku isikuga seotudja tööd oluliselt takistavad asjaolud (näiteks vöimetus tugeva pingeja ohuolukorras vajaliku kiirusega töötadaja otsuseid teha, argus, koostöövöime puudumine, vajalike fuusiliste vöimete puuduminejne), mis tavaolukon-as (rahuajal) ei mojuta oluliselt tema toimetulekut ametiulesannetega. Lisaks sellele voib juhtuda, et talle ei pikendata tema ametiulesannete täitmiseks vajalikku riigisaladuse voi salajasele välisteabele ligipääsuluba. Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse eeltoodud pöhjustel ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku ametikohalt. Ta jääb endiselt kohtunikuksjajätkab teenistust oma tavakohtus, kui selleks pole seadusest tulenevaid takistusi. Paragrahvi l punktiga 16 lisatake kohtute seadusse uus Peattikk 13 . ,,Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud". Vastav peatukk reguleerib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikke puudutavaid kusimusi, tehes seda uldjoontes sarnaselt maakohtute rahvakohtunikega. KS uus § 1131 sätestab koigepealt, et Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud, kes osalevad selle töös seaduses sätestatud korrasja öigusemöistmises vastavalt kohtumenetluse seadustele. Vastav eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et erinevaid ohvitserkohtunike Riigikaitsekohtu töös osalemisel tekkivaid praktilisi kusimusi (näit. osalemist koolitusel, öppustel, kohtumöistmisel) tuleb lähtuvalt öigusruumi ulesehituse loogikast kajastada lisaks menetlusseadustikele ka kohtute seaduses ja ka nende teenistust puudutavates ning eriolukordi reguleerivates seadustes. Ktill aga on käesoleva SE eesmärgiks voimalikult ammendavalt reguleerida kohtute seaduses köiki pöhilisi kusimusi, mis on seotud ohvitserkohtunike osalemisega Riigikaitsekohtu töös, väljä arvatud nende osalemine otseselt öigusmoistmises, mida reguleerivad eelkoige tulevikus vastuvöetavad menetlusseadused. Oluline on märkida, et ohvitserkohtunikele on öigusemöistmisel antud samad öigused, mis Riigikaitsekohtu kohtunikele ehk nad osalevad kohtumöistmisel täieöigusliku kohtunikuna köigis kusimustes. KS uus § 113 määratleb nöuded, inis esitatakse Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saada soovivatele isikutele. Vastavalt paragrahvi l . löikele voib ohvitserkohtunikuks nimetada 30 - 70 -aastase Eesti kodaniku, kellel on ohvitseri voi allohvitseri auaste. Ohvitserkohtunik peab olema ohvitserkohtuniku ametiks sobivate vaimsete, fuusiliseja kölbeliste omadustega ning omama ka ulesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti. Kuna Riigikaitsekohus lahendab oma eeldatavast pädevusest tulenevalt asju, mille lahendamiseks on suure töenäosusega vajalik omada seaduses sätestatud korras väljaantud ligipääsulube riigisaladuseleja salastatud välisteabele, on vastavate ligipääsulubade omamine eelduseks ohvitserkohtunikuks saamisele. SE sätestab ka Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saamise välistävää asjaolud. Sarnaselt rahvakohtunikega on sellisteks asjaoludeks eelkoige kohtunikuametiga kokkusobimatute ametite kandmine (advokaat, notar, kohtutäitur. riigi voi kohaliku omavalitsuseja valitsuse liige, Vabariigi President, Riigikogu liige voi kohtu-, prokuratuuri-ja politseiteenistuses olemine), samuti isiku tervisliku seisundi sobimatus ning kuriteos suiidimöistetuja pankrotivölgnik olemisega. Eraldi piirab seadus kuriteos suudistatava isiku saamise ohvitserkohtunikuks tema vastu suunatud kriminaalmenetluse ajal. 8  KS uus § 1133 sätestab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku (rahvakohtuniku) ametisse nimetamise pöhimöttelise korra. Paragrahvi esimese löikes antakse ohvitserkohtunike ametisse nimetamise protseduur, arvestades ohvitserkohtunike analoogsust rahvakohtunikega, nende pädevuse kattuvust, kuid samas nende ametisse määramise erinevust, tingituna Riigikaitsekohtu tegevuse, tema kohtunikeja ohvitserkohtunikele esitatavatest nöuetest, tagamaks erakorraliseja söjaseisukorra tingimustes selle kohtu resultatiivse toimimise, mille iiheks oluliseks tagatiseks on ka ohvitserkohtunike kaitseväe toimimiseja söjaöiguses onenteerurmne. Eeltoodust tingituna esitavad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid Eesti ohvitseride kogudja Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväejuhatajaja kaitseliidu iilem (igauks kuni 5 kandidaati). Kandidaadid esitatakse Riigikaitsekohtu esimehele, kes moodustab komisjoni, kes nimetab ametisse ohvitserkohtunikud. Komisjoni kuuluvaa Riigikaitsekohtu esimees, selle uldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe esindaja ning kaitse-ja justiitsministri nimetatud esindajad. Komisjoni selline koosseis (enamus kohtunikel) tagab ohvitserkohtunike valimise soltumatuse ja lahutamise täitevvöimust, kuid vöimaldab täitevvöimu esindajatel olla otseselt kursis nende valimisegaja osaleda selles. See on omakorda tagatiseks nende söltumatusele kohtumöistmisel. Söltuvust täitevöimustja oma söjaväelistest ulemustest on näiteks Euroopa Inimöiguste Kohus heitnud ette Tiirgi söjakohtute kaasistujatele. SE seab ka nöude, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsereja allohvitsere erinevatest väeliikidestja ohvitserigruppidest (liikidest). Need nöuded on suunatud sellele, et Riigikaitsekohtus oleks ohvitserkohtunikena esindatud vöimalikult köikehölmavalt köik peamised Kaitseväe väeliigidja ohvitseride grupid. Ohvitserkohtunikud nimetatakse ametisse neljaks aastaksja neid vöib nimetada ametisse kuni kaheks ametiajaksjärjest KS uus § 1134 reguleerib kiisimusi, mis töusetuvad seoses ohvitserkohtunike vöimalike auastmete töstmisega Riigikaitsekohtus töötamise ajal. Pöhimötteliselt saavaa mölemaljuhul ohvitserkohtunikud teenistust Riigikaitsekohtus jätkata määratud ametiaja löpuni oma uuele auastmele vastavaid menetlusnormejärgides. Selline regulatsioon on pöhjendatud, sest körgemas grupis olev ohvitser saab eeldatavalt (eelduseks on laialdase ajalooliseja rahvusvahelise praktikajärgimine, mille kohaselt peab söjakohtutes söjaväelaste asjade läbivaataval söjaväelasel olema vähemat sama ohvitsergrupi auaste kui kohtualusel) vastavalt menetlusseadustikule osaleda ka madalama grupi ohvitseride asjade läbivaatamisel ehk seetöttu ei teki vajadust asjade umberjaotamiseks ja tööjaotuse umberkorraldamiseks. KS uus § 1135 sätestab ohvitserkohtuniku vandeja selle andmise kohustuse Riigikaitsekohtu uldkogu ees. KS uus § 1136 käsitleb ohvitserkohtuniku volituste loppemisega seotud kusimusi. Kuna Riigikaitsekohus peab olema pidevalt komplekteeritud oma ulesannete täitmise viivitamatuks alustamiseks, siis on Riigikaitsekohtu esimehele pandud kohustus teatada vähemalt neli kuud enne ohvitserkohtuniku ametiaja löppemist sellest kandidaatide esitamise öigust omavatele 9 isikutele koos palvega esitada ta uuesti voi alustada kohtute seaduses ettenähtud korras tema asemel uue ohvitserkohtuniku nimetamist. Lisaks eeltoodule on SE-s täpsustatud, et ohvitserkohtuniku volitused pikenevad tema osalusel lahendatava kohtuasja lahendamise löpuni. KS uus § 1137 sätestab ohvitserkohtunike volituste ennetähtaegse löpetamisega seotud kiisimused. Ohvitserkohtuniku volitused löpetatakse ennetähtaegselt Riigikaitsekohtu esimehe poolt, kui ilmneb KS § 1132 Ig 2 toodud asjaolu voi möjuval pöhjusel tema enda avalduse alusel. Möjuvaks pöhjuseks saab vastavalt seaduse möttele siinkohal olla eelköige isiku vöimetus taita ohvitserkohtuniku ulesandeid objektiivseltja noutava hoolega. Koos ohvitserkohtuniku ametist vabastamisega esitab Riigikaitsekohtu esimees sellisel juhul kandidaatide esitamiseks öigustatud isikutele paludes nimetada tema asemel uus kandidaatja korraldab uue ohvitserkohtuniku ametisse nimetamise. KS uus § 1138 sätestab ohvitserkohtuniku uldised kohustused oma ametitilesannete täitmisel. Nendest peamised on kohustus ilmuda määratud tähtajaks Riigikaitsekohtu teenistusseja osaleda selles vastavalt seadustes ettenähtud korrale. Tähtaegse ilmumise vöimatuse korral tuleb ohvitserkohtunikul viivitamatult Riigikaitsekohtu esimeest teavitada. SE koostajad pidasid siinkohal silmas pöhiliselt kahesuguseid olukordi. Esiteks olukorrad, kus ohvitserkohtunikul ei ole vöimalik tähtaegselt kohtusse tulla objektiivsete takistuste töttu (haigus, liiklusprobleemid jne) ning olukordi, kus tulenevalt kaitseolukorrast, erakorralisest seisukorrastja söjaseisukorrast tuleb ohvitserkohtunikul taita vältimatuid söjaväelisi kohustusi ohu törjumisel. Lisaks kehtivad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule KS § 70-72 ja § 74 loetletud kohustused (kohtunikule ettenähtud iildkohustused - eelköige laitmatu teenistuseja laitmatu käitumise kohustus -, vaikimis ja nöupidamissaladuse pidamise kohustus ja enesetäiendamise kohustus). SE sätestab ka ohvitserkohtunikule kohustuse mitte keelduda öigusemöistmisest ehk öiguse keelduda öigusemöistmisest ainult menetlusseaduses sätestatud alusteljakorras. Uus KS § 113 sätestab vajaliku öigusliku garantii ohvitserkohtunikule - talle saab ametisoleku ajal kriminaalsuudistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nöusolekul. Nimetatud garantii on analoogiline rahvakohtunikele antud garantiiga. Uus KS § 11310 reguleerib ohvitserkohtunikele tasu maksmist öigusemöistmise funktsiooni täitmise ajal. Pöhimötteliselt säilitatakse ohvitserkohtunikule tema ametikohajärgne tasu (tegevteenistuses olevad ohvitseridja allohvitserid). Reserv-ja eruohvitserideja allohvitseride hulgast määratud ohvitserkohtunikele makstakse töötasuna pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Samut! hiivitatakse talle Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud ehk transport, lähetuskulud jne. Sätestatakse ka ohvitserkohtuniku tööandja kohustus vabastada ta vajadusel tööst Riigikaitsekohtu tegevuses osalemise ajaks. Uus KS § 11311 sätestab, et ohvitserkohtunikele laienevad voi tai säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal köik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes olevale allohvitserile voi ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid. See on vajalik arvestades Riigikaitsekohtu tegevuse spetsiifikatja sellega kaasnevat körgendatud ohtu kohtu töös osalevatele isikutele. 10  Uus KS § 11312 annab analoogselt rahvakohtunikele ka ohvitserkohtunike ulalpeetavatele öiguse 20% suuremale toitjakaotuspensionile ohvitserkohtuniku hukkumise korral teenistuskohustuste täitmise ajal Riigikaitsekohtus. Eelnöu paragrahvis 2 määratakse seaduse rakendustähtajad. Seadusejöustumine on esialgselt kavandatud l. jaanuarile 2023.a. Riigikaitsekohtu esimeheja liikmete nimetamise löpptähtajaks on eelnöus pakutud l. juuli 2023.a. Selleks tähtajaks peab olema nimetatud ametisse Riigikaitsekohtu esimeesja kohtunikud ning ohvitserkohtunikud. Vastavalt SEle tuleb Riigikaitsekohtu tegevuse finantseerimine ette näha alates 2023 a. riigieelarvest. Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele iilesandeks töötada väljä l. märtsiks 2023 ja esitada Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnöud. Kuigi nimetatud tähtajad on pingelised, on need asjakohased, eriti arvestades alates 2014 aastast järjepidevalt pingestunud rahvusvahelist olukordaja sellest tulenevat vajadust käsitleda riigikaitselist vöimekust suurendavaidja arendavaid eelnöusid prioriteetsena. 4. Seaduseelnöu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud SE rakendamisega on peamiselt seotud Justiitsministeerium, Kohtute Haldamise Nöukodaja Kaitseministeerium seaduses sätestatud struktuuride loomiselja Riigikaitsekohtu kohtunikeja ohvitserkohtunike valiku läbiviimiselja ametisse nimetaniisel. Pärast Riigikaitsekohtu esimehe ametisse nimetamist langeb kohtu töö käivitamiseja korraldamise pöhiraskus Riigikaitsekohtu esimehele koostöös selle kohtu uldkoguga. Ettenähtavad rahalised kulutused ei ole vähemalt kohtu too käivitamise ajajärgul riigieelarve suumst arvestades märkimisväärsedja on seotud eelköige kohtunikeja ohvitserkohtunike koolitusega ning esimesel aastal ka kohtu tööks vajaliku minimaalse materiaalseja personalibaasi loomisega. Viimane peab tagama kohtu katkematu vöimekuse töötada ka kriisiolukorras ning seetöttu vöib vajalik olla näiteks väikeses mahus eriomadustega arvutiteja printeritejms hankimine riigihanke korras. Arvestades, et kohtunikeja ohvitserkohtunike töötasu maksmine toimub rahuajal nende pöhitöökohas tavakohtustja täiendavalt tuleb sei ajal ette näha ainult kohtu esimeheja minimaalse tugistruktuuri töötasudega seonduvad vahendid, ei ole vajalikud kulutused rahuajal isegi kohtute uldist osa eelarves arvestades märkimisväärseks lisakuluks eelarves. Lisaks on osa kohtu kulusid ette nähtud kättä ka Kaitseministeeriumi eelarvest. Kohtu tegevuskulud suurenevaa öigusemöistmise funktsiooni täitmise ajalja eriti körgendatud kaitsevalmiduse, söja- voi erakorralise olukorra ajal söltuvalt täidetavate ulesannete mahust. Samas on neid kulutusi peaaegu vöimatu enne kohtu koosseisude suuruse kindlaksmääramist ja kohtu moodustamist täpselt ette prognoosidaja vajadusel nähakse vastavad kulutused ette sellisteks olukordadeks kehtestatud korras. 5. Rakendusaktid SE kiireks rakendamiseks vajalikest rakendusaktidest on vaja väljä töötada eelköige Riigikaitsekohtu igapäevast tegevust korraldavad rakendusaktid, millest osade väljatöötamine on kohtu esimeheja osad Justiitsministeeriumi kompetentsis. Eraldi vajab ilmselt reguleerimist Riigikaitsekohtu koostöö Kaitseministeeriumigaja eriti koolituse ning kohtu logistika korraldamise valdkonnas söja-ja erakorralise seisukorra ajal. Möningaid regulatsioone on ilmselt vaja täiendada ka Justiitsministeeriumil, näiteks seoses 11  arvutiteja arvutivörgu kasutamisega, kohtu asjaajamisegajne. Vastavate rakendusaktide väljatöötamine on möislik korralda seotuna Riigikaitsekohtu tegevuseks vajaliku menetlusnormistikuväljatöötamisega. 6. Seaduse jöustumine SE kohaseltjöustub seadus l.jaanuaril 2023 ja selle tegevuse finantseerimiseks nähakse ette riigieelarvelised vahendid alates 2023 a riigieelarvest. Riigikaitsekohus moodustakse 2023 aasta l. juuliks samast ning selle töö käivitatakse aj ast. '• Q^ 02&U£€U a Äj. Lajs ^i^j ^•-^^ T^^f 1 y ^ ^^ ^^ 5~- l//^r^i^ ^ • ^c\} ^o y^L^^^^ ^ ^ -locrvV^A^ ^SUM^( •[<D<JI^€ (S^^f/c^ 3. lfc-^-5 ^^ ^ {°' keUjl ^^LcO^X^ /^.6u^ (<^UG ^/^^ve / \ tZ.f^D^^i ^^ör ^•.:^/ \^.,Zu^ ^^> (^ •^^r o-o /<3vt^» -e r ^ ^•HwM^ ^^L, ft-^^ ^^i/ /^-^ 12 ^- ^<^ Po^U^ i 3^&- <>f^ ^.^ °" ^^ ^ ^/1 a, c-^c ,y; a. Q A •^y../-< '/s : Fi r/^>/-^,^a, / •:/-- <.. ^•P..t- c .'<- \^^^^'\ ^y f^-.^^ K ^' ep ^-^%^ ÄH. ^ [U^l A S (i2-^^' (:s'c ^ ^A^<J ><3%  EELNÖU Kohtute seaduse muutmise seadus § l. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses järgmised muudatused: l) paragrahvi 7 löiget l täiendatakse pärast söna ,,halduskohus" sönaga ,,Riigikaitsekohus,"; 2) seaduse 2. peatukki täiendatakse 3. jaogajärgmises sönastuses: „ 3. jagu Riigikaitsekohus § 211. Riigikaitsekohus (l) Riigikaitsekohus on Eesti Vabariigi Pöhiseaduse §148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema padevusse antud riigikaitseliste kiisimustega seotud asju. Riigikaitsekohus teeb ka muid riigikaitsega seotud toiminguid, mis on seadusega antud tema padevusse. (2) Riigikaitsekohus tegutseb I astme kohtuna ja edasikaebeastme kohtuks Riigikaitsekohtu poolt lahendatud asjades on Riigikohus, kui seadusega ei ole määratud teisiti. (3) Riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik. Seadusesja välislepingus määratud juhtudel vöib Riigikaitsekohus tegutseda väljaspool Eesti Vabariigi piire. (4) Riigikaitsekohtu alalise kohtumaja asukoht on Tallinnas. Vajadusel vöib Riigikaitsekohus kasutada oma tegevuse käigus köiki Eesti Vabariigi kohtumaju voi muid tema tegevuseks sobivaid kohtasid. (5) Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, väljä arvatud öigusemöistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Riigikogu Kantselel l Kuupäev /^,/ör ^Off^^J Selles osas kinnitab Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees kooskölastades selle Kohtute Haldamise Nöukojaga. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse muuhulgas käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust. (6) Riigikaitsekohus asub erikohtuna täies koosseisus öigusemöistmise funktsiooni täitma körgendatud kaitsevalmiduse, erakon-alise seisukorraja söjaseisukorra väljakuulutamisel. Muudel seaduses sätestatudjuhtudel asub Riigikaitsekohus tales koosseisus voi kohtumöistmise teostamiseks vaj alike kohtukoosseisude ulatuses kohtumöistmist teostama Riigikohtu esimehe korraldusel. § 212. Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arv (l) Riigikaitsekohtu kohtunikeja ohvitserkohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära Riigikohtu esimeheja Kohtute Haldamise Nöukoja arvamuse, kuid see ei tohi olla väiksem kui kuus ( 6 ) kohtunikku, kelle hulgast nimetatakse Riigikaitsekohtu esimees ning kaksteist (12) ohvitserkohtunikku (rahvakohtunikku). § 213. Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht (l) Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal Riigikaitsekohtu kohtumajas voi muus kohas, kuhu Riigikaitsekohtu esimees ta oma pädevuse piires on määranud. Muul ajal töötab Riigikaitsekohtu kohtunik oma tavalises kohtuniku töökohas. (2) Riigikaitsekohtu kohtunik ei voi keelduda Riigikaitsekohtus asja arutamisest iiksköik millises kohtumajas voi muus kohas Eestis voi välismaal väljä arvatud seaduses sätestatudjuhtudel. (3) Kui Riigikaitsekohtu kohtunik arutab asja kohtumajas voi muus kohas, mis ei ole tema maa- voi ringkonnakohtus asuv tavaline teenistuskoht, huvitatakse talle söidu- ja majutuskulud. Samuti huvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud 2 Vabariigi Valitsuse määratud alustelja korras. § 214. Riigikaitsekohtu esimees (l) Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse esimese voi teise astme Eesti Vabariigi ohvitseri auastmega kohtunike seast Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikogu poolt ametisseja Riigikaitsekohtu kohtunikuks seitsmeks aastaks. (2) Riigikaitsekohtu esimees esindab jajuhib kohtuasutust oma pädevuse piires ning kohtu esimees vastutab öigusemöistinise korrakohase ettevalmistamiseja toimumise eest. (3) Riigikaitsekohtu esimees: l) korraldab öigusemöistmise alast tegevustjakutsub seaduses ettenähtud juhtudel Riigikaitsekohtu kohtunikudja ohvitserkohtunikud osalema kohtu tegevuses ning vabastab nad sellest pärast vastava olukorra löppemist seadusesja muudes öigusaktides sätestatud korras; 2) koostab kohtu eelarve eelnöuja tagab kohtu tegevuseks vajaliku materiaal- tehnilise baasi ettevalinistamiseja valmisoleku tegevuseks ka ajal, mil Riigikaitsekohus ei teosta seadusejärgselt öigusemöistmist; 3) valmistab ette ning kooskölastab oma pädevuse piirides Kaitseministeeriumi ning muude riigiasutustega, eelköige öiguskaitseorganitega, kohtu tegevust puudutavad öigus-ja haldusaktid ning tegevuskavadja -juhised; 4) teostab seaduses ettenähtudjärelevalvetja distsiplinaarvöimu; 5) koostab Riigikaitsekohtu kohtunikeja ohvitserkohtunike koolituskavaja Kaitseväe öppekogunemistel osalemise kava, korraldabja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu uldkogulejajustiits-ja riigikaitsevaldkonna eest vastutavatele ministritele ning Kaitseväejuhatajale ulevaate selle täitmisest; 6) osaleb muude oma tegevust puudatavate riigiasutuste töös vastavalt seadusele; 3 7) täidab muid seadusestja kohtu kodukorrast tulenevaid ulesandeid. (4) Riigikaitsekohtu esimehe ametipalgaks on ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub seaduses sätestatud suuruses lisatasu kohtu esimehe iilesannete täitmise eest. (5) Riigikaitsekohtu esimehe vöib Riigikohtu esimees enne tema ametitähtaja löppemist vabastada: l) tema enda soovil; 2) kui ta on suuliseltjätnud oma ulesanded olulisel määral täitmata voi ilmnevad asjaolud, mis annavad alust kahelda tema lojaalsuses Eesti Vabariigile; 3) tema valimisel voi nimetamisel Riigikohtu, Euroopa Inimöiguste Kohtu, Euroapa Liidu Kohtu voi muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 58 ) voi muu kohtu esimeheks Eestis; 4) temalt ohvitseri auastme äravötmisel suiilise tegevuse tagajärjel. (6) Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametist käesoleva paragrahvi löike 5 punktis 2 nimetatudjuhul kuulab Riigikohtu esimees eelnevalt ära Riigikaitsekohtu uldkogu arvamuse. (7) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse seoses suulise käitumisega kohtunikuametist alalises kohtus, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu esimeheja Riigikaitsekohtu kohtuniku ulesannete täitmisest. (8) Riigikaitsekohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema määratud Riigikaitsekohtu kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda köige korgemas sojaväelises auastmes voi nende vordsuse korral vanim ametis olev Riigikaitsekohtu kohtunik. (9) Riigikaitsekohtu esimehe iilesannete täitmisest vabastatud kohtu esimehel säilivad tavakohtu kohtuniku volitused, kui neid ei ole temalt seaduses sätestatud 4 korras ära vöetud. (10) Riigikaitsekohtu esimeest vöib nimetada sama kohtu esimeheks köige rohkem kaheksjärjestikku ametiajaks. (11) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse esimeheja Riigikaitsekohtu kohtuniku ulesannete täitmisest enne ametiaja löppemist, kuid tai sallivaa kohtuniku volitused tavakohtus, jätkab kohtunik teenistust kohtus, kus ta oli teenistuses enne Riigikaitsekohtu esimeheks nimetamist. (12) Kui Riigikaitsekohtu esimehe ametiaeg löpeb tähtaja saabumise töttu Riigikaitsekohtu öigusemöistmise teostamise ajaljätkab Riigikaitsekohtu esimees oma teenistust esimehena kuni Riigikaitsekohtu vastava öigusemöistmisvolituse löppemiseni vastavalt seadusele voi kuni uue Riigikaitsekohtu esimehe nimetamiseni. Juhul, kui Riigikaitsekohtu esimees arutab volituste löppemise tähtajal veel kohtuasju Riigikaitsekohtu kohtunikuna, löpevad tema vastavad volitused Riigikaitsekohtu kohtunikuna kohtuasja lahendamise löpetamisel. § 215. Riigikaitsekohtu kohtunikud (l) Riigikaitsekohtu kohtunikuks vöib nimetada l. voi 2. astme kohtus ametis oleva kohtuniku, kellele on omistatud Eesti Vabariigi ohvitseri auaste. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. (2) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik nimetatakse Riigikohtu liikmeks vabastatakse ta Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist. (3) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse Eesti Vabariigi l. voi 2. astme kohtuniku ametist suiilise käitumise töttu, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist."; 3) paragrahvi 37 täiendatakse löigetega l ja l järgmises sönastuses: ,,(13) Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust öigusmöistmisel vähendatakse 5 tema ametikohajärgses tavakohtus 25% voi rohkem vastavalt tema pöhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu esimehe ulesannete täitmiseks vajaliku aj aga. (l4) Riigikaitsekohtu kohtuniku töökoormust öigusmöistmisel vähendatakse tema tavakohtus vähemalt 10 % voi rohkem vastavalt Riigikaitsekohtu esimehe pöhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu tegevuseks ettevalmistumisega."; 4) paragrahvi 37 löiget 2 täiendatakse punktiga 42järgmises sönastuses: ,,4 ) Riigikaitsekohtu esimeheleja Riigikaitsekohtu kohtunikule asjadejaotamisel nende tavakohtus arvestatakse käeoleva paragrahvi löigete l3 ja l4 alusel vähendatud töökoormust öigusemöistmisel."; 5) paragrahvi 41 löike l punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(§ 14)" sönadega ,,ja Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu määramisel"; 6) paragrahvi 42 löiget l täiendatakse pärast söna ,,haldus-,, sönaga „ ,Riigikaitse-,,; 7) paragrahvi § 44 löiget 7 täiendatakse lausegajärgmises sönastuses: ,,Riigikaitsekohtu kohtunikeja ohvitserkohtunike kohtu tegevusega ?? seotud söjaerialase täiendkoolituse eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarves."; 8) paragrahvi § 45 löiget l täiendatakse lausegajärgmises sönastuses: ,,Riigikaitsekohtu kohtunike ule teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees."; 5? 9) paragrahvi 50 täiendatakse löikega l1 järgmises sönastuses: 55 (11) Riigikaitsekohtu kohtunikuks vöib nimetada Eesti Vabariigi kohtuniku, kes: 1) on esimese voi teise astme kohtunikja 2) on saanud Eesti Vabariigi ohvitseri auastme."; 10) paragrahvi 53 löiget 2 täiendatakse pärast söna ,,halduskohtu" sönaga, „, Riigikaitsekohtu"; 11) paragrahvi 59 täiendatakse löikega 51 järgmises sönastuses: 6  ,,5 ) Riigikaitsekohtu kohtuniku andmed söjaväelise auastme kohta."; 12) paragrahvi 60 löiget l täiendatakse punktiga 7 järgmises sönastuses: ,,7) Riigikaitsekohtu kohtuniku ohvitseri auastme andmist töendava dokumendi ärakiri."; 13) paragrahvi 76 täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses: ,,(2 ) Riigikaitsekohtu esimeheleja kohtunikule makstakse Riigikaitsekohtu seadusjärgse öigusmöistmise tegevuse ajal erakorralise voi söjaseisukorra ajal lisatasu 50 % tema ametipalgast."; 14) paragrahvi 91 löike 2 punkti 3 täiendatakse pärast söna ,,kohtunike" sönadega „ ,välja arvatud Riigikaitsekohtu kohtunike suhtes"; 15) paragrahvi 100 täiendatakse löigetega6ja7järgmises sönastuses: ,,(6) Riigikaitsekohtu kohtuniku vöib ametisse sobimatuse töttu vabastada Riigikaitsekohtu esimehe esildisel Riigikohtu uldkogu otsusega. Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamisel sobimatuse töttu vöimaldatakse tai tutvuda Riigikaitsekohtu esimehe esildisega ning esitada selle kohta Riigikohtu iildkogule oma arvamus. (7) Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist sobimatuse tottujuhul, kui l) tai puudub voi temalt vöetakse ära Riigikaitsekohtu kohtuniku ulesannete täitmiseks vajalik ligipääsuluba riigi- voi salastatud välisteabele. 2) ta ei ole Riigikaitsekohtu esimehe arvates oma kutsealaste oskuste, fuusiliste vöimete voi isikuomaduste töttu vöimeline täitma nöutaval tasemel Riigikaitsekohtu kohtuniku tööulesandeid."; 16) seadust täiendatakse 131 peatukigajärgmises sönastuses: ,,131. peatiikk Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik 7 § 1131. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud (l) Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud (rahvakohtunikud), kes osalevad Riigikaitsekohtu töös seaduses sätestatud korras (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik osaleb öigusemöistmises Riigikaitsekohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alusteljakorras. (3) Oigusemöistmisel on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikul vördsed öigused Riigikaitsekohtu kohtunikuga. § 1132. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule esitatavad nöuded (l) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks vöib nimetada l) 30-70-aastase teovöimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja 2) kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud Cl-tasemel voi sellele vastaval tasemel ja 3) kes on Eesti Vabariigi ohvitser voi allohvitser (ka ems ja reservis olev) ja 4) kes omab ohvitserkohtuniku ametiulesannete täitmiseks vajalikke ligipääsulube riigisaladuseleja salastatud välisteabeleja 5) kes on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku tegevuseks sobivate vaimsete, fiiusilisteja kölbeliste omadustega ning omab ohvitserkohtuniku ulesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks ei voi nimetada isikut, kes on: l) suudi möistetud kuriteo eest; 2) pankrotivolgnik; 3) tervise totta sobimatu; 4) kohtu, prokuratuuri voi politseiteenistuses; 5 advokaat, notar voi kohtutäitur; 6) Vabariigi Valitsuse liige; 7) väliä- voi linnavalitsuse liige; 8) Vabariigi President; 9) Riigikogu liige. (3) Kuriteos suudistatavat isikut ei voi kriminaalmenetluse toimumise ajal Riigikaitsekohtu 8 ohvitserkohtunikuks nimetada. § 1133. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kandidaatide esitämme ja ametisse nimetamine (l) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid esitatakse Eesti ohvitseride kogude, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväejuhatajaja Kaitseliidu ulema poolt (igaiiks vähemalt 5 kandidaati) Riigikaitsekohtu esimehele. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud nimetab ametisse Riigikaitsekohtu esimehe poolt moodustatud komisjon, millesse kuuluvaa Riigikaitsekohtu esimees, Riigikaitsekohtu uldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe määratud esindaja ning kaitse-ja justiitsministri poolt määratud esindajad. (3) Ohvitserkohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud pöhjendatud vastuväiteid ning seda, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsere ja allohvitsere erinevatest väeliikidestja ohvitserigruppidest. (4) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ohvitserkohtunikku vöib ametisse nimetadajärjest kuni kaheks ametiajaks. § 1134. Ohvitserkohtuniku teenistuse jätkamine Riigikaitsekohtus auastme töstmisel voi alandamisel Seoses auastme töstmisega körgemasse ohvitserigruppi töusnud ohvitserkohtunik jätkab teenistust ohvitserkohtunikuna körgemas ohvitserigrupis oma ametiaja löpuni. Ta vöib sellisel juhul vajadusel taita ka oma senise ohvitsergrupi ohvitserkohtuniku ulesandeid menetlusseadustikus sätestatud korras. § 1135. Ohvitserkohtuniku vanne Ohvitserkohtunik annab ametisse asuimsel Riigikaitsekohtu uldkogu eesjärgmise vande: «Töotan jäädä ustavaks Eesti Vabariigileja tema pöhiseaduslikule korrale. Taotan moista öigust oma siidametunnistusejärgi kooskölas Eesti Vabariigi pöhiseaduseja seadustega.». 9 § 1136. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste löppemine. (l) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik volituste tähtaja löppemisest teatab Riigikaitsekohtu esimees kandidaatide esitamise öigust omavatele isikutele vähemalt neli kuud ette lisades palve esitada ta uuesti voi tema asemel sobiv allohvitser voi ohvitser sellele ametikohale kandideerimiseks alates eelmise ohvitserkohtuniku volituste tähtaja löppemisest. (2) Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lopevad tema osalusel lahendatava kohtuasja menetluse ajal, pikenevad tema volitusedja tajätkab oma ulesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni Riigikaitsekohtus. § 1137. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegne löpetamine (l) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused löpetatakse Riigikaitsekohtu esimehe poolt, kui ilmneb käesoleva seaduse §113 löikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on möjuv pöhjus, vöib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused löpetada Riigikaitsekohtu esimees tema avalduse alusel. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegse löpetamise otsustab Riigikaitsekohtu esimees teavitades sellest ohvitserkohtunike kanditaatide esitamiseks öigustatud isikuid ja ametisse nimetamise komisjoni ja korraldab pärast kandidaatide esitamist uue ohvitserkohtuniku ametisse nimetamise. § 1138. Ohvitserkohtuniku kohustused (l) Ohvitserkohtunik on kohustatud määratud tähtajaks ilmuma teenistusse talle teatavakstehtud Riigikaitsekohtu tegevuskohtaja osalema selle tegevuses ja öigusemöistmises vastavalt Riigikaitsekohtu tegevust reguleerivatele seadustele, menetlusseadusteleja muudele öigusaktidele ning Riigikaitsekohtu esimehe korraldustele. (2) Kui ohvitserkohtunik ei saa tähtaegselt ilmuda Riigikaitsekohtu tegevuskohta voi kohtuistungil möjuval pöhjusel osaleda, peab ta sellest Riigikaitsekohtu esimehele viivitamata teatama. (3) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70-72 ja § 74 loetletud kohustused. (4) Ohvitserkohtunik vöib keelduda öigusemöistmises osalemisest ainult menetlusseaduses ettenähtud alustelja korras. § 1139. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule kriminaalasjas suiidistuse esitamine Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule vöib tema ametis oleku ajal kriminaalasjas 10 suudistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nöusolekul. § 11310. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule tasu maksmine (l) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule säilitatakse seoses tema osalemisega Riigikaitsekohtu töös tema ametikohajärgne tasu voi selle puudumisel makstakse tasu pool esimese astme kohtuniku palgast. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule huvitatakse Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud. (3) Tööandja peab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku vajadusel Riigikaitsekohtu töös osalemise ajaks tööst vabastama. 113U. Ohvitserkohtuniku muud sotsiaalsed garantiid Ohvitserkohtunikule laienevad voi tai säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal köik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes allohvitserile voi ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid. § 11312. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku ulalpeetavate toitjakaotuspension Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik hukkub Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud riinde tagajärjel, suurendatakse igale tema ulalpidamisel olnud töövöimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.". § 2. Seaduse rakendussätted (l) Käesolev seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. (2) Kuni aastani 2030 vöib Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetada l ja II astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuse voi Kaitseliidus södurioskuste baaskursuse ning alles läbib ohvitseri auastme saamise eelduseks noutavat söjaväelist väljaöpet. (3) Riigikaitsekohtu esimeesja selle liikmed nimetatakse ametisse hiljemalt 2023 aasta l. juuliks. (4) Riigikaitsekohtu finantseerimine nähakse ette alates 2023. aasta riigieelarvest. 11  (5) Vabariigi Valitsusel esitab 2023 aasta l. märtsiks Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnöud. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 (: /)^G ^ Algatavad .2022 /P. fau^' ^f^^)U^^^^ ^ ä&^ o<2^£.iu<u^. <Ä. LAÖ ^^ /^^^4^^.,/-^ ^.^.» »^ 0^ [ Vt 3. ^^,'~^^L / ^ ^^ <v^ ^-^> T., /l -< -^5^R>(-U- 2^-— '/^^r ^2 ^3- i-\-^n [(^^^ ^/^^ (o ' ^.€i / ^t> //<-^ ^^ ^ e- <Ä 4 .(A<C-\AA^<=> C^-!^G'^/ ^"TÖUZl^Q ^<II^U^VAQJ) ^ttc^ / ?.K^z ö^.^^~ ^ t ^) -9. CL»—) /°A^^loo^L^ I^U^_ /^. B^-^ ^Co^JL ^.,^^ ^>^c^^^^^ /5./^^/e-^ ^^-^ /^- /i»' AA^ y^^-< ^'^tct JÖ^c? (y /Y. //^ >^^</ ^^^^^ •J / /  Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Esitatud eelnõuga nähakse Kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduse § 148 lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Riigikaitsekohtu regulatsioon tugineb teiste riikide õigusele ja ka osaliselt enne II Maailmasõda kehtinud Eesti õigusele ja põhineb Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioonis välja töötatud õigus-poliitilisele lahendusele . Sisukokkuvõte Kohtute seaduse muutmise ettepaneku (edaspidi ka muudatusettepanek ) kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate (kohtumenetlus) seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal. Märkused Eelnõu esialgne variant koostati muudatusettepanekutena seoses toimunud riigikaitseõiguse revisjoniga ja selle käigus Riigikogule esitatud erinevaid riigikaitselisi küsimusi reguleerinud seaduseelnõude paketi täiendava osana (muudatuset tepaneku vormis) . Tänase eelnõu eesmärgiks on pakkuda konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks. Eelnõu koostamisel arvestati ka võimalusega, et loodav Riigikaitsekohus võib saada ka eeltoodule täiendavaid funktsioone. Eraldi on arvesse võetud nii Eesti Vabariigi enda II Maailmasõja eelse sõjakohtu te tegevust reguleerivat seadusandlust kui ka toonase kohtumenetluse positiivseid ja vahel ka esinenud negatiivset praktikat. Lisaks on arvestatud tänapäeval militaartegevusega kaasnenud probleeme õigusruumis. Viimaste osas on silmas peetud eelkõige mitmesuguste osaliselt varjatud ja ebatraditsionaalsete riigi suveräänsust ja julgeolekut ohustavate sisuliselt sõjaliste tegevusviiside ilmumist tänapäevaste agressiivsete riikide igapäevases tegevuses (hübriidsõda, kübersõda, riiklikult varjatult toetatud palgasõdurite üksuste tegutsemine jne). Muudatusettepanek ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid selle rakendamisel tuleb vaieldamatult tagada kõigi Euroopa Liidu õigusruumis ettenähtud isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, mis on külla arvestades eelnõu reguleerimiseset enamasti hiljem valmiva menetlusseaduse üheks ülesandeks. Eelnõu arvestab eelkõige kohtute seaduse ja muude asjakohaste seaduste sõnastusi selle esitamise ajal. Võimalikud hiljem jõustuvad kohtute seaduse ja muude asjakohaste seaduste muudatused tuleb vajadusel eelnõus kajastada juba selle menetluse käigus. 2. Eelnõu eesmärk Muudatusettepaneku eesmärk on luua õiguslikud alused Riigikaitsekohtu moodustamiseks ja põhiline institutsionaalne raamistik Riigikaitsekohtu tegevuseks ning täita hetkel eksisteeriv ja murettekitav ilmselge lünk kohtupidamise institutsionaalses ja ka organisatsioonilises korralduses kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning vajadusel vastava õiguspoliitilise otsuse korral asjakohastes seadustes eraldi sätestatud muude riigikaitset ja -julgeolekut puudutavate kohtuasjade lahendamisel. Eelnõu rakendusosas määratakse arvestades ka totalitaarsete riikide rahvusvahelist õigust eirava agressiivse tegevuse järjepideva kasvuga ja sellest põhjustatud reaalse julgeolekuohuga demokraatlikele riikidele , konkreetsed ja võrdlemisi lühikesed tähtajad uue, Põhiseadusele vastava (§ 148) erikohtu – Riigikaitsekohtu – loomiseks ja selle tegevuse ettevalmistamiseks ehk eelnõus ettenähtu rakendamiseks. Muudatusettepanekus toodud regulatsioon määratleb kohtute seaduse muutmise raames ära Riigikaitsekohtu asukoha ja staatuse kohtuorganite süsteemis (I astme erikohus), selle üldise pädevusala, nõuded sellesse kuuluvatele kohtunikele ja ohvitserkohtunikele, nende nimetamise ja ametist vabastamise korra, samuti nende suhte oma põhitöökohaga Riigikaitsekohtu tavaolukorras (eelkõige riigikaitsekohtu töö ettevalmistamine sh osalemine koolitusel ja riigikaitse- ja julgeolekualastel õppustel) tegutsemise ja Riigikaitsekohtu poolt õigusmõistmise funktsiooni täitmise ajal. Samuti on sätestatud mõningad täiendavad sotsiaalsed ja tööalased garantiid Riigikaitsekohtu liikmetele. Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt põhimõttest, et Riigikaitsekohus on rahu aja l moodustatud erikohus, kuid seejuures ei ole see tavaolukorras regulaarselt ja pidevalt õigusmõistmise funktsiooni täitev kohus ning selle liikmed on tavakohtute tavatööst vabastatud ainult Riigikaitsekohtu õigusmõistmisealase tegevuse ettevalmistamiseks vajalike ürituste ja tegevuste toimumise ajal. Sellest tulenevalt on Riigikaitsekohtu tegevuse ks ettenähtav rahastamine tavaolukorras suhteliselt väikene, sest reeglina on kohtunikud ametis oma tava listel ametikohtadel tava kohtus . Eelnõus toodu seadustamine on laiemalt seotud mitmete riigikaitse-ja riigikaitseõiguse arengukavade eesmärkide saavutamisega ja seda mõjutavad teatud määral ka menetlusõiguse ning materiaalõiguse arengud vastavate valdkondade ja õigussüsteemi kokkupuutealadel. Käesolev eelnõu p akub sõjakohtu probleemile Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsiooni asjasse süvenenud ja aastatepikkuse kogemuse kokku võtnud Eesti Vabariigi ohvitseri auastmes kõrge juriidilise kvalifikatsiooniga liikmete poolt heas usus ja parimas teadmises koostatud konkreetset, selget, rahvusvahelisel ja meie riigi ajaloolisel kogemusel põhinevat ja autorite veendumusel optimaalseimat lahendust selles küsimuses. Eelnõu põhiideestiku osas on vajalik eraldi välja tuua, et erinevalt Riigikogus menetletud eelnõus SE I 114 toodud ja sisuliselt mitteinstitutsionaliseeritud lahendustest, pakub institutsionaliseeritud Riigikaitsekohus suhteliselt sama kulu juures lisaks selgele struktuurile ka konkreetsed vastused kohustus-vastutus küsimustes ja võimaldab arendada võrdväärse institutsioonina (sh liitlaste ja rahvusvaheliste sarnaste institutsioonidega) välja vajalikud suhted riigisiseste koostööpartnerite (Kaitseministeerium, Kaitsevägi,Kaitseliit, Prokuratuur, politsei- ja uurimisasutused) ja ka välismaiste sarnaste institutsioonidega. Eelnõus toodu rakendamisega ei kaasne riigi õigussüsteemi põhialuste osas olulise ulatusega õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Tegemist on põhiseaduslikku raamistikku mahtuva kohtuvõimu asutuse loomisega, mis järgib kõiki põhiseaduses kohtuvõimuasutustele ettenähtud norme ja ei muuda ka tavaolukorras oluliselt tajutaval määral kohtuvõimu korraldust. Ka Riigikaitsekohtu tegevusse asumisel kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ei võta see ära olulist mahtu teiste kohtute tavakompetentsist. Riigikaitsekohus asub eelkõige täiendava ja spetsiaalselt kriisiolukorras tegutsemiseks ettevalmistatud kohtuna lahendama kriisist tulenevalt paratamatult tekkivaid täiendavaid sõjalise ja muude riigikaitselise iseloomuga ja kiiresti lahendamist vajavaid spetsiifilisi kohtuasju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ( edaspidi SE ) loob õigusliku raamistiku Põhiseaduses erikohtuna määratletud kohtu – Riigikaitsekohtu - loomiseks. S E täiendab eelkõige kohtute seadust, viies sellesse Riigikaitsekohtu seadustamiseks vajaliku regulatsiooni. Selline lahendus on, arvestades tänast kohtute seaduse ülesehitust ja sisu, normitehniliselt ja ka sisuliselt õigustatud, sest hoiab kõigi kohtute vastava regulatsiooni ühes kohas ja põhimõtteliselt sarnasena. S E väljatöötamisele on aitasid oluliselt kaasa EROK Juristide sektsiooni poolt 8 aasta jooksul korraldatud rahvusvahelis t e l konverentsidel, seminaridel ja sümpoosiumi t el akumuleeritud kogemus ja teadmised . Nende konverentside käigus on riigi poliitilise ja administratiivse juhtkonna (k.a. justiits- ja kaitsealase) toetusel ja kaasaitamisel ning rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide (USA, Suurbritannia, Ukraina, Soome, Ungari, Iisrael, Läti, Saksamaa) osavõtul läbi arutatud ja arvesse võetud erinevate riikide kogemused ja soovitused sõjakohtute tegevuse korraldamiseks. S Ega seotud küsimusi ja sõjaaja kohtukorraldust on mitmeid kordi arutatud ka riigikaitseõiguse revisjoni ekspertkomisjonis ning Riigikogu riigikaitsekomisjonis. Pärast S E kehtestamist vastava valdkonna regulatsiooni lõpuni väljaarendamiseks vajalik ette valmistada ja vastu võtta riigikaitsekohtu õigusmõistmisealast tegevust reguleerivad muudatused menetlusseadustes ja võimalik, et seoses Riigikaitsekohtu loomisega tuleb lähiajal täiendada ka karistusseadustikku (materiaalõigust) ja üle vaadata kaitseväe distsiplinaarküsimusi reguleerivad õigusaktid. Samuti tuleb Riigikaitsekohtu moodustamise järgselt vastu võtta kohtu töökorraldust puudutavad erinevad siseaktid alates tööjaotusplaanist ja eelarvetest ning kodukorrast. S E sisu on analüüsitud ja täpsemalt kirjeldatud järgnevalt iga kohtute seaduse paragrahvi muutmisettepanekute juures. SE koosneb sisuliselt 2 paragrahvist, millest esimesega tehakse sisulised täiendused ja parandused kohtute seaduse põhitekstis ja teises nähakse ette rakendusnormid Riigikaitsekohtu loomiseks ja käivitamiseks. P aragrahvi 1 punktiga 1 lisatakse kohtute seaduse § 7 lg 1 toodud Eesti Vabariigi kohtuasutuste loetellu Riigikaitsekohus. P aragrahvi 1 punkti ga 2 lisatakse kohtute seaduse 2. peatükki „Esimese astme kohus“ uus 3. jagu „Riigikaitsekohus“ ja selles toodud paragrahvidega 21 1 -21 5 määratakse Riigikaitsekohtu, kui erikohtu ja I astme kohtu, asend kohtuasutuste süsteemis, tema üldine pädevusala, tegevuse põhiline organisatsiooniline korraldus ja juhtimismudel, esimehe volitused ja esimehe ja kohtunike ametisse nimetamise ja vabastamise põhinormid. Vastavalt kohtute seaduse (edaspidi KS) uuele §-le 21 1 on Riigikaitsekohus Põhiseaduse § 148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste küsimustega seotud asju ja teeb muid riigikaitsega seotud ja tema pädevusse antud toiminguid. Selle sätte sõnastamisel on silmas peetud, et sarnaselt teise erikohtuga – halduskohtuga – sätestatakse Riigikaitsekohtu täpsem pädevus eelkõige asjakohastes menetlusseadustes. KS uue paragrahvi 21 1 l õige 2 teeb seoses Riigikaitsekohtu pädevusse eeldatavalt antavate asjade spetsiifikaga erisuse olemasolevast kohtukorralduse süsteemist nähes ette ainult ühekordse kaebeõiguse Riigikohtusse. Põhiseadus sellist lahendust erikohtute puhul ei keela ja arvestades Riigikaitsekohtu tegutsemist eelkõige kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, on Põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega nõutav minimaalne kaebeõigus tagatud ka sellisel juhul. Samas jätab nimetatud lõige võimaluse, et juhul, kui seadusandja peab teatud asjade puhul või teatud Riigikaitsekohtu tegevusolukordades (näiteks teiste kohtute poolt rahuajal üle antud asju arutades) õigustatuks traditsioonilise kahekordse edasikaebevõimaluse säilitamist, on see võimalik. KS uue paragrahvi 21 1 lõige 3 määrab riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks terve Eesti Vabariigi territooriumi ja võimaldab tal seaduses ja välislepingus sätestatud juhtudel (näiteks Kaitseväe missioonid välisriikides) vajadusel tegutseda ka väljaspool Eesti territooriumit. Viimase võimaluse näevad näiteks ette ka rahvusvahelise humanitaarõiguse Genfi konventsioonid, millega Eesti Vabariik on ühinenud. KS uue paragrahvi 21 1 lõige 4 sätestab Riigikaitsekohtu alalise asukohana Tallinna ja võimaldab tal vajadusel kasutada oma tegevuseks kõiki Eesti Vabariigi kohtumaju ja muid õigusemõistmiseks sobivaid kohtasid. Vajaduse all on silmas peetud olukorda, kus näiteks sõjategevuse tagajärjel on vaja kohut mõista kohas, kus kohtumajasid ei ole või need on purustatud. KS uue paragrahvi 21 1 lõige 5 määratleb, et Riigikaitsekohtu struktuur ja kohtuteenistujate struktuur ja arv määratletakse sarnaselt teiste I astme kohtutega. Rahuajal on kohtu mehitatus minimaalne ja piisab mõnest üksikust ( osalise tööajaga ) töötajast. Õigusemõistmise teostamise ajal on võimalik vajadusel kaasata töösse selleks varem määratletud ja ettevalmistatud teiste tavakohtute ametnikke. KS uue paragrahvi 21 1 lõige 6 sätestab Riigikaitsekohtu kohtumõistmisealase tegevuse alustamise kohustuslikud alused ( kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamine). Lisaks võimaldab vastav säte Riigi kohtu esimehel seaduses sätestatud juhtudel oma korraldusega kohustada Riigikaitsekohut tervikuna või ainult teatud kohtukoosseisude osas õigusemõistmise teostamisele. Siinkohal on eelkõige silmas peetud seadusega Riigikaitsekohtule täiendava õigusemõistmisealase pädevuse andmist rahuajal. KS uus paragrahv 21 2 määratleb Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arvu määramise korra ja miinimumnõuetena 6 kohtunikku ja 12 ohvitserkohtunikku. Nimetatud arvud on eelnõu koostajate arvates vajalik miinimum, et tekiks kohtu tegutsemiseks oluline intellektuaalne ja organisatsiooniline keskkond ning oleks võimalik minimaalselt katta eeldatavalt vajalik tegevusala ja tegevusmaht. KS uus paragrahv 21 3 määratleb, et Riigikaitsekohtu kohtunikud töötavad rahu ajal oma tavakohtutes, kuid Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal (nii õigusmõistmise alal kui ka näiteks koolituste ja õppuste ajal) on tema teenistuskohaks Riigikaitsekohtu asukoht või Riigikaitsekohtu esimehe poolt määratud koht ja ta ei või ilma seadusliku aluseta keelduda oma õigusmõistmisealaste ülesannete täitmisest muus kohas kui Riigikaitsekohtu asukoht. Seadus näeb ette, et Riigikaitsekohtu kohtuniku hüvitus- ja majutuskulud ning muud lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras juhul, kui need kohad ei lange kokku tema alalise teenistuskohaga. KS uus paragrahv 21 4 sätestab Riigikaitsekohtu esimehe nimetamise ja vabastamise, tema pädevuse ning ametiga seotud hüvitused ning tema asendamise korra. Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse ametisse kuni kaks korda järjest ja Riigikaitsekohtu liikmeks 7 aastaks ( lg 1 ja lg 10 koomõjus) Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul. Võrreldes teiste tavakohtunikega pikenevad tema volitused Riigikaitsekohtu kohtunikuna juhul, kui ta nende tähtaja saabumisel lahendab ta veel kohtuasju, nende menetluste lõpetamiseni. Samuti pikenevad tema volitused kohtu esimehena kuni kohtu õigusemõistmise alal tegutsemise aja lõpuni või uue esimehe nimetamiseni. Selline eriregulatsioon on vajalik arvestades nõuet Riigikaitsekohtu tegevuse ja selle juhtimise jätkuvus ka olukorras, kus uue Riigikohtu esimehe nimetamine võib olla raskendatud. Riigikaitsekohtu esimehe volitused kohtu töö korraldamisel on sarnased teiste kohtute esimeeste volitustega, kuid on asjakohaselt täpsustatud seoses tema tegevuse eripärast eriolukordades, eeldades koostööd Kaitseväe ja muude riigiasutustega. Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametist ja Riigikaitsekohtu liikmeks olemisest enne tähtaja lõppu, jätkab ta volituste säilimisel jätkab oma tööd teenistuskohajärgses tavakohtus. KS uus paragrahv 21 5 sätestab Riigikaitsekohtu kohtuniku nimetamise ja ametist vabastamise korra. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab tähtajatult ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul 1. ja 2. astme kohtunike, kellel on Eesti Vabariigi ohvitseri auaste, hulgast. Erandina võimaldab käesoleva seaduse rakendussäte nimetada kuni 2030 aastani Riigikaitsekohtu kohtu nikuks 1. ja 2. astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuse ja omandab ohvitseri auastet. See üleminekunorm on vajalik selleks, et uue nõude (EV ohvitseri auaste) sisseviimise järgselt oleks võimalik Riigikaitsekohus kiiremini komplekteerida kohtunike hulgast, kes on näidanud üles isiklikku huvi ja on valmis läbima ohvitseriõppe. Võrreldes teiste kohtunikega on Riigikaitsekohtu kohtunikuks saamise täiendavaks tingimuseks Eesti Vabariigi ohvitseri auastme omamine. See tagab kohtunikele elementaarse arusaamise valdkonnast, milles toimuva suhtes neil tuleb õigust mõista. Nimetatud nõue on vajalik, sest sõjalises riigikaitses toimuvat ei ole tavaolukorrast erineva nüansirikkuse tõttu vastavat süstemaatilist koolitust ja kogemust omamata tsiviilisikul reeglina võimalik piisavalt sügavuti mõista. Seda näitab veenvalt ka Ukraina 2014 alanud sõja kogemus. Arvestades, et üheks Riigikaitsekohtu (ja üldse sõjakohtute) peamiseks rolliks on distsipliini tagamisele kaasa aitamine kaitsejõududes, on Kaitseväes kehtivat korda sisuliselt võimatu enne kohtumõistmisele asumist põhjalikult teadmata selle ühe kohtu põhi lise rolli efektiivne täitmine relvakonflikti ajal. Seda on kinnitanud ka rahvusvaheline sõjakohtute tegevuse ga seoses omandatud kogemus. P aragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse kohtute seaduse § 37 kahe uue lõike ja lõiget 2 uue punktiga 4 2 , mis võimaldavad vähendada Riigikaitsekohtu liikmete töökoormust oma tavakohtutes ja võtavad arvesse nii kohtu esimehe kui ka kohtunike täiendavat töökoormust seoses osalemisega Riigikaitsekohtu tegevuses rahuajal. Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust tavakohtus alandatakse vastavalt uutele sätetele vähemalt 25% ja liikmetel vähemalt 10%. Need arvud on eelkõige seotud kohtunike osalemisega paratamatult vajalikus täiendõppes ja õppekogunemistel. Ka ei mõjuta selline koormuse vähendamine põhikohtus arvestades Riigikaitsekohtu suurust oluliselt teiste kohtunike töökoormust. Juhul, kui Riigikaitsekohtu kohtunik peab rahuajal täitma Riigikaitsekohtu õigusmõistmisealaseid ülesandeid, tuleb seda vastavalt arvestada tema töökoormuse reguleerimisel tavakohtus. Vastava täpsema ja põhjendatud taotluse kohtunike osas töökoormuse vähendamiseks esitab nende tavakohtu esimehele Riigikaitsekohtu esimees arvestades Riigikaitsekohtu tööks ettevalmistamise ja selles osalemise mahtu kohtuniku tööajana. Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse KS § 41 ja antakse Kohtute haldamise nõukojale nõusoleku andmise õigus Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu lõplikul kindlaksmääramisel analoogselt rahvakohtunike arvuga maakohtus. Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse KS § 42 1. lõiget ja lisatakse sinna teiste kohtute nimekirja Riigikaitsekohus. Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse KS § 44 lg 7 uue lausega, mis määratleb, et Riigikaitsekohtu liikmete sõjaerialase täiend koolitusega seotud eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarvest. Eelkõige on siinkohal silmas peetud neid koolitusi-õppusi, mis on seotud sõjaväeliste õppustega, mille puhul kaitsealase planeerimise protsess eeldab tänase eelarvesüsteemi juures õppustel osalemisega seotud kulude arvestamist ja katmist Kaitseministeeriumi eelarvest. Samuti võimaldab see Kaitseministeeriumil näha ette vajalikud kulud nende haldusala kaudu toimuvas rahvusvahelises koostöös teiste riikide sõjakohtute ja nendega seotud institutsioonidega. Riigikaitsekohtu esimees korraldab koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ka ohvitserkohtunike täiendkoolituse. Paragrahvi 1 punktiga 8 nähakse kohtute seaduse § 45 lõige 1 täiendus, mis sätestab, et Riigikaitsekohtunike üle teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees. Arvestades, et Riigikohus on ainus edasikaebeaste Riigikaitsekohtu lahendite osas, on nimetatud lahendus loogiline ja see ei suurenda arvestades Riigikaitsekohtunike väikest arvu ka ülemäära Riigikohtu esimehe kohustuste mahtu. Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse lisatakse kohtute seaduse § 50 uus lõige 1 1 , milles sätestatakse nõuded Riigikaitsekohtu kohtunikule. Vastavalt S E-le saab Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetada juba ametis oleva esimese või teise astme kohtuniku. Täiendava nõudena toob eelnõu sisse nõude, et Riigikaitsekohtu kohtunikuks s aab nimetada kohtuniku, kes omab Eesti Vabariigi ohvitseri auastet. Ohvitseri auastme nõue tuleneb eeldatavate ametiülesannete täitmiseks vajalike teadmiste olemasolu vajadusest ja peaks muuhulgas aitama kaasa sõjandusõiguse valdkonnast huvitatud kohtunike aktiivsele kaasamisele riigikaitsele. Lisaks on üldine rahvusvaheline traditsioon, et sõjakohtute kohtunikud omavad sõjaväelist ettevalmistust ja ohvitseri auastet, mis tagab vähemalt teoreetiliselt neile ametiülesannete täitmiseks vajaliku autoriteedi menetlusosaliste poolt vaadatuna ja teadmised küllaltki spetsiifilise eluvaldkonna toimimisloogikast ja õiguslikust regulatsioonist. Selle nõude ajutise leevendamise võimalus on ette nähtud raksendussätetes ja seda on kommenteeritud juba eespool. Paragrahvi 1 punktiga 1 0 täiendatakse KS § 53 nii, et ka Riigikaitsekohtu kohtunikukohad täidetakse avaliku konkursi korras. See täiendus on vajalik Riigikaitsekohtu kohtunike valikuprotseduuri selgitamiseks. Paragrahv i 1 punktiga 1 1 täiendatakse KS § 59 lõiget 1 uue punktiga 5 1 nähes ette kohtuniku sõjaväelise auaste kajastamise tema teenistuslehel. Selline märge aitab saada parema ülevaate sõjalise ettevalmistusega kohtunikest ja võimalustest kaasata neid Riigikaitsekohtu töösse. Paragrahvi 1 punktiga 1 2 täiendatakse KS § 60 lõiget 1 punktiga 7 nähes ette kohtuniku isikutoimikusse temale ohvitseri auastme andmist tõendava dokumendi ärakirja esitamist. See on vajalik kontrollivahend ohvitseri auastme olemasolu tõendamiseks ja kontrollimiseks. Paragrahvi 1 punktiga 1 3 täiendatakse kohtute seaduse § 76 uue lõikega 2 1 , mis näeb ette Riigikaitsekohtu kohtunikele sõja ja erakorralise seisukorra ajal oma õigusemõistmisega seotud ametiülesannete täitmise eest 50% lisatasu maksmise lisaks ametipalgale. Riigikaitsekohtu õigusmõistmise alane tegevus toimub vastavalt seadusele eelkõige erakorralise või sõjaseisukorra ajal eeldades kohtuniku pidevat valmisolekut mõista kohut üle Eesti ja ka väljaspool tavalisi õigusmõistmise kohti ja aega ning võrreldes tavakohtupidamisega ilmselgelt kõrgendatud ohu tingimustes, mistõttu on õigustatud sel ajal kõrgema töötasu maksmine. Paragrahvi 1 punkti ga 1 4 täiendatakse KS § 91 lõiget 2 punktiga 3 ja välistatakse ringkonnakohtu esimeeste distsiplinaarvõim Riigikaitsekohtu kohtunike üle. Vastavalt S E-le teostab järelevalvet Riigikaitsekohtu kohtunike tegevuse üle Riigikohtu esimees. Kuna ringkonnakohtu esimees ei puutu praktiliselt kokku Riigikaitsekohtu tegevusega, siis puudub ka põhjendus talle distsiplinaarvõimu volituste andmiseks Riigikaitsekohtu tegevuses osalevate kohtunike tegevuse osas. Sätestatav piirang ei puuduta seadusega ette nähtud ringkonnakohtu esimehe järelevalveõigust Riigikaitsekohtu kohtuniku töötamisel oma tavalisel ametikohal tavakohtus. Paragrahvi 1 punktiga 1 5 täiendatakse kohtute seaduse § 100 uute lõigetega 6 ja 7 eesmärgiga täpsustada Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamise küsimusi reguleerimaks olukordi, kus Riigikaitsekohtu kohtunik osutub mingil põhjusel sobimatuks talle usaldatud ametiülesannete täitmiseks. Riigikaitsekohtu töö seab selle liikmele seoses tööga pingelistes ja ohuolukordades paratamatult kõrgendatud füüsilised ja vaimsed nõuded. On võimalik, et alles sellise olukorra saabumisel ilmnevad kohtuniku isikuga seotud ja tööd oluliselt takistavad asjaolud (näiteks võimetus tugeva pinge ja ohuolukorras vajaliku kiirusega töötada ja otsuseid teha, argus, koostöövõime puudumine, vajalike füüsiliste võimete puudumine jne), mis tavaolukorras (rahuajal) ei mõjuta oluliselt tema toimetulekut ametiülesannetega. Lisaks sellele võib juhtuda, et talle ei pikendata tema ametiülesannete täitmiseks vajalikku riigisaladuse või salajasele välisteabele ligipääsuluba. Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse eeltoodud põhjustel ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku ametikohalt. Ta jääb endiselt kohtunikuks ja jätkab teenistust oma tavakohtus, kui selleks pole seadusest tulenevaid takistusi. Paragrahvi 1 punktiga 1 6 lisatake kohtute seadusse uus Peatükk 13 1 . „Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik ud “. Vastav peatükk reguleerib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikke puudutavaid küsimusi, tehes seda üldjoontes sarnaselt maakohtute rahvakohtunikega. KS uus § 113 1 sätestab kõigepealt, et Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud, kes osalevad selle töös seaduses sätestatud korras ja õigusemõistmises vastavalt kohtumenetluse seadustele. Vastav eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et erinevaid ohvitserkohtunike Riigikaitsekohtu töös osalemisel tekkivaid praktilisi küsimusi (näit. osalemist koolitusel, õppustel, kohtumõistmisel) tuleb lähtuvalt õigusruumi ülesehituse loogikast kajastada lisaks menetlusseadustikele ka kohtute seaduses ja ka nende teenistust puudutavates ning eriolukordi reguleerivates seadustes. Küll aga on käesoleva S E eesmärgiks võimalikult ammendavalt reguleerida kohtute seaduses kõiki põhilisi küsimusi, mis on seotud ohvitserkohtunike osalemisega Riigikaitsekohtu töös, välja arvatud nende osalemine otseselt õigusmõistmises, mida reguleerivad eelkõige tulevikus vastuvõetavad menetlusseadused. Oluline on märkida, et ohvitserkohtunikele on õigusemõistmisel antud samad õigused, mis Riigikaitsekohtu kohtunikele ehk nad osalevad kohtumõistmisel täieõigusliku kohtunikuna kõigis küsimustes. KS uus § 113 2 määratleb nõuded, mis esitatakse Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saada soovivatele isikutele. Vastavalt paragrahvi 1. lõikele võib ohvitserkohtunikuks nimetada 30 – 7 0 -aastase Eesti kodaniku, kellel on ohvitseri või all ohvitseri auaste. Ohvitserkohtunik peab olema ohvitserkohtuniku ametiks sobivate vaimsete, füüsilise ja kõlbeliste omadustega ning omama ka ülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti. Kuna Riigikaitsekohus lahendab oma eeldatavast pädevusest tulenevalt asju, mille lahendamiseks on suure tõenäosusega vajalik omada seaduses sätestatud korras väljaantud ligipääsulube riigisaladusele ja salastatud välisteabele, on vastavate ligipääsulubade omamine eelduseks ohvitserkohtunikuks saamisele. S E sätestab ka Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saamise välistavad asjaolud. Sarnaselt rahvakohtunikega on sellisteks asjaoludeks eelkõige kohtunikuametiga kokkusobimatute ametite kandmine (advokaat, notar, kohtutäitur. riigi või kohaliku omavalitsuse ja valitsuse liige, Vabariigi President, Riigikogu liige või kohtu-, prokuratuuri- ja politseiteenistuses olemine), samuti isiku tervisliku seisundi sobimatus ning kuriteos süüdimõistetu ja pankrotivõlgnik olemisega. Eraldi piirab seadus kuriteos süüdistatava isiku saamise ohvitserkohtunikuks tema vastu suunatud kriminaalmenetluse ajal. KS uus § 113 3 sätestab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku (rahvakohtuniku) ametisse nimetamise põhimõttelise korra. Paragrahvi esimese lõike s antakse ohvitserkohtunike ametisse nimetamise protseduur, arvestades ohvitserkohtunike analoogsust rahvakohtunikega, nende pädevuse kattuvust, kuid samas nende ametisse määramise erinevust, tingituna Riigikaitsekohtu tegevuse, tema kohtunike ja ohvitserkohtunikele esitatavatest nõuetest, tagamaks erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes selle kohtu resultatiivse toimimise, mille üheks oluliseks tagatiseks on ka ohvitserkohtunike kaitseväe toimimise ja sõjaõiguses orienteerumine. Eeltoodust tingituna esitavad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid Eesti ohvitseride kogud ja Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem ( igaüks kuni 5 kandidaati ). Kandidaadid esitatakse Riigikaitsekohtu esimehele, kes moodustab komisjoni, kes nimetab ametisse ohvitserkohtunikud. Komisjoni kuuluvad Riigikaitsekohtu esimees, selle üldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe esindaja ning kaitse- ja justiitsministri nimetatud esindajad. Komisjoni selline koosseis (enamus kohtunikel) tagab ohvitserkohtunike valimise sõltumatuse ja lahutamise täitevvõimust, kuid võimaldab täitevvõimu esindajatel olla otseselt kursis nende valimisega ja osaleda selles. See on omakorda tagatiseks nende sõltumatusele kohtumõistmisel. Sõltuvust täitevõimust ja oma sõjaväelistest ülemustest on näiteks Euroopa Inimõiguste Kohus heitnud ette Türgi sõjakohtute kaasistujatele. S E seab ka nõude, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsere ja allohvitsere erinevatest väeliikidest ja ohvitserigruppidest (liikidest ). Need nõuded on suunatud sellele, et Riigikaitsekohtus oleks ohvitserkohtunike n a e sindatud võimalikult kõikehõlmavalt kõik peamised Kaitseväe väeliigid ja ohvitseride grupid . Ohvitserkohtunikud nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib nimetada ametisse k uni kaheks ametiajaks järjest KS uus § 113 4 reguleerib küsimusi, mis tõusetuvad seoses ohvitserkohtunike võimalike auastmete tõstmisega Riigikaitsekohtus töötamise ajal. Põhimõtteliselt saavad mõlemal juhul ohvitserkohtunikud teenistust Riigikaitsekohtus jätkata määratud ametiaja lõpuni oma uuele auastmele vastavaid menetlusnorme järgides. Selline regulatsioon on põhjendatud, sest kõrgemas grupis olev ohvitser saab eeldatavalt (eelduseks on laialdase ajaloolise ja rahvusvahelise praktika järgimine, mille kohaselt peab sõjakohtutes sõjaväelaste asjade läbivaataval sõjaväelasel olema vähemat sama ohvitsergrupi auaste kui kohtualusel) vastavalt menetlusseadustikule osaleda ka madalama grupi ohvitseride asjade läbivaatamisel ehk seetõttu ei teki vajadust asjade ümberjaotamiseks ja tööjaotuse ümberkorraldamiseks. KS uus § 113 5 sätestab ohvitserkohtuniku vande ja selle andmise kohustuse Riigikaitsekohtu üldkogu ees. KS uus § 113 6 k äsitleb ohvitserkohtuniku volituste lõppemisega seotud küsimusi. Kuna Riigikaitsekohus peab olema pidevalt komplekteeritud oma ülesannete täitmise viivitamatuks alustamiseks, siis on Riigikaitsekohtu esimehele pandud kohustus teatada vähemalt neli kuud enne ohvitserkohtuniku ametiaja lõppemist sellest kandidaatide esitamise õigust omavatele isikutele koos palvega esitada ta uuesti või alustada kohtute seaduses ettenähtud korras tema asemel uue ohvitserkohtuniku nimetamist. Lisaks eeltoodule on S E-s täpsustatud, et ohvitserkohtuniku volitused pikenevad tema osalusel lahendatava kohtuasja lahendamise lõpuni. KS uus § 113 7 sätestab ohvitserkohtunike volituste ennetähtaegse lõpetamisega seotud küsimused. Ohvitserkohtuniku volitused lõpetatakse ennetähtaegselt Riigikaitsekohtu esimehe poolt, kui ilmneb KS § 113 2 lg 2 toodud asjaolu või mõjuval põhjusel tema enda avalduse alusel. Mõjuvaks põhjuseks saab vastavalt seaduse mõttele siinkohal olla eelkõige isiku võimetus täita ohvitserkohtuniku ülesandeid objektiivselt ja nõutava hoolega. Koos ohvitserkohtuniku ametist vabastamisega esitab Riigikaitsekohtu esimees sellisel juhul kandidaatide esitamiseks õigustatud isikutele paludes nimetada tema asemel uus kandidaat ja korraldab uue ohvitserkohtuniku ametisse nimetamise. KS uus § 113 8 sätestab ohvitserkohtuniku üldised kohustused oma ametiülesannete täitmisel. Nendest peamised on kohustus ilmuda määratud tähtajaks Riigikaitsekohtu teenistusse ja osaleda selles vastavalt seadustes ettenähtud korrale. Tähtaegse ilmumise võimatuse korral tuleb ohvitserkohtunikul viivitamatult Riigikaitsekohtu esimeest teavitada. S E koostajad pidasid siinkohal silmas põhiliselt kahesuguseid olukordi. Esiteks olukorrad, kus ohvitserkohtunikul ei ole võimalik tähtaegselt kohtusse tulla objektiivsete takistuste tõttu (haigus, liiklusprobleemid jne) ning olukordi, kus tulenevalt kaitseolukorrast, erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tuleb ohvitserkohtunikul täita vältimatuid sõjaväelisi kohustusi ohu tõrjumisel. Lisaks kehtivad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule KS § 70-72 ja § 74 loetletud kohustused (kohtunikule ettenähtud üldkohustused – eelkõige laitmatu teenistuse ja laitmatu käitumise kohustus -, vaikimis ja nõupidamissaladuse pidamise kohustus ja enesetäiendamise kohustus). S E sätestab ka ohvitserkohtunikule kohustuse mitte keelduda õigusemõistmisest ehk õiguse keelduda õigusemõistmisest ainult menetlusseaduses sätestatud alustel ja korras. Uus KS § 113 9 sätestab vajaliku õigusliku garantii ohvitserkohtunikule – talle saab ametisoleku ajal kriminaalsüüdistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nõusolekul. Nimetatud garantii on analoogiline rahvakohtunikele antud garantiiga. Uus KS § 113 10 reguleerib ohvitserkohtunikele tasu maksmist õigusemõistmise funktsiooni täitmise ajal. Põhimõtteliselt säilitatakse ohvitserkohtunikule tema ametikoha järgne tasu (tegevteenistuses olevad ohvitserid ja allohvitserid). Reserv - ja eru ohvitseride ja a llohvitseride hulgast määratud ohvitserkohtunikele makstakse töötasuna pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Samuti hüvitatakse talle Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud ehk transport, lähetuskulud jne. Sätestatakse ka ohvitserkohtuniku tööandja kohustus vabastada ta vajadusel tööst Riigikaitsekohtu tegevuses osalemise ajaks. Uus KS § 113 11 sätestab, et ohvitserkohtunikele laienevad või tal säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes olevale allohvitserile või ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid. See on vajalik arvestades Riigikaitsekohtu tegevuse spetsiifikat ja sellega kaasnevat kõrgendatud ohtu kohtu töös osalevatele isikutele. Uus KS § 113 12 annab analoogselt rahvakohtunikele ka ohvitserkohtunike ülalpeetavatele õiguse 20% suuremale toitjakaotuspensionile ohvitserkohtuniku hukkumise korral teenistuskohustuste täitmise ajal Riigikaitsekohtus. Eelnõu p aragrahvi s 2 määratakse seaduse rakendustähtajad. Seaduse jõustumine on esialgselt kavandatud 1. jaanuarile 2023.a. Riigikaitsekohtu esimehe ja liikmete nimetamise lõpptähtajaks on eelnõus pakutud 1. juuli 2023 .a. Selleks tähtajaks peab olema nimetatud ametisse Riigikaitsekohtu esimees ja kohtunikud ning ohvitserkohtunikud. Vastavalt S Ele tuleb Riigikaitsekohtu tegevus e finantseeri mine ette näha alates 2023 a. riigieelarvest. Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja 1. märtsiks 2023 ja esitada Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnõud. Kuigi nimetatud tähtajad on pingelised, on need asjakohased, eriti arvestades alates 2014 aastast järjepidevalt pingestunud rahvusvahelist olukorda ja sellest tulenevat vajadust käsitleda riigikaitselist võimekust suurendavaid ja arendavaid eelnõusid prioriteetsena . 4. Seaduseelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud S E rakendamisega on peamiselt seotud Justiitsministeerium, Kohtute H aldamise Nõukoda ja Kaitseministeerium seaduses sätestatud struktuuride loomisel ja Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike valiku läbiviimisel ja ametisse nimetamisel. Pärast Riigikaitsekohtu esimehe ametisse nimetamist langeb kohtu töö käivitamise ja korraldamise põhiraskus Riigikaitsekohtu esimehele koostöös selle kohtu üldkoguga. Ettenähtavad rahalised kulutused ei ole vähemalt kohtu töö käivitamise ajajärgul riigieelarve suurust arvestades märkimisväärsed ja on seotud eelkõige kohtunike ja ohvitserkohtunike koolitusega ning esimesel aastal ka kohtu tööks vajaliku minimaalse materiaalse ja personalibaasi loomisega. Viimane peab tagama kohtu katkematu võimekuse töötada ka kriisiolukorras ning seetõttu võib vajalik olla näiteks väikeses mahus eriomadustega arvutite ja printerite jms hankimine riigihanke korras. Arvestades, et kohtunike ja ohvitserkohtunike töötasu maksmine toimub rahuajal nende põhitöökohas tavakohtust ja täiendavalt tuleb sel ajal ette näha ainult kohtu esimehe ja minimaalse tugistruktuuri töötasudega seonduvad vahendid, ei ole vajalikud kulutused rahuajal isegi kohtute üldist osa eelarves arvestades märkimisväärseks lisakuluks eelarves. Lisaks on osa kohtu kulusid ette nähtud katta ka Kaitseministeeriumi eelarvest. K ohtu tegevuskulud suurenevad õiguse mõistmise funktsiooni täitmise ajal ja eriti kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõja - või erakorralise olukorra ajal sõltuvalt täidetavate ülesannete mahust. Samas on neid kulutusi peaaegu võimatu enne kohtu koosseisude suuruse kindlaksmääramist ja kohtu moodustamist täpselt ette prognoosida ja vajadusel nähakse vastavad kulutused ette sellisteks olukordadeks kehtestatud korras. 5. Rakendusaktid S E kiireks rakendamiseks vajalikest rakendusaktidest on vaja välja töötada eelkõige Riigikaitsekohtu igapäevast tegevust korraldavad rakendusaktid, millest osade väljatöötamine on kohtu esimehe ja osad Justiitsministeeriumi kompetentsis. Eraldi vajab ilmselt reguleerimist Riigikaitsekohtu koostöö Kaitseministeeriumiga ja eriti koolituse ning kohtu logistika korraldamise valdkonnas sõja- ja erakorralise seisu korra ajal. Mõningaid regulatsioone on ilmselt vaja täiendada ka Justiitsministeeriumil, näiteks seoses arvutite ja arvutivõrgu kasutamisega, kohtu asjaajamisega jne. Vastavate rakendusaktide väljatöötamine on mõislik korralda seotuna Riigikaitsekohtu tegevuseks vajaliku menetlusnormistiku väljatöötamisega. 6. Seaduse jõustumine S E kohaselt jõustub seadus 1.jaanuaril 2023 ja selle tegevuse finantseerimiseks nähakse ette riigieelarvelised vahendid alates 2023 a riigieelarvest. Riigikaitsekohus moodustakse 202 3 aasta 1. juuliks samast ning selle töö käivitatakse ajast. Algatajad: Alar Laneman Leo Kunnas Heiki Hepner Andres Metsoja Raivo Tamm Tarmo Kruusimäe Kalle Grünthal Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme Rene Kokk Riho Breivel Merry Aart Mart Helme Kert Kingo Martin Helme Uno Kaskpeit Paul Puustusmaa Anti Poolamets Jaak Valge Peeter Ernits Siim Pohlak Ruuben Kaalep Urmas Reitelmann EELNÕU Kohtute seaduse muutmise seadus § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses järgmised muudatused: 1 ) p aragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „halduskohus“ sõnaga „Riigikaitsekohus,“; 2 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses: „ 3 . jagu Riigikaitsekohus § 21 1 . Riigikaitsekohus (1) Riigikaitsekohus on Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste küsimustega seotud asju. Riigikaitsekohus teeb ka muid riigikaitsega seotud toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. (2) Riigikaitsekohus tegutseb I astme kohtuna ja edasikaebeastme kohtuks Riigikaitsekohtu poolt lahendatud asjades on Riigikohus, kui seadusega ei ole määratud teisiti. (3) Riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik. Seaduses ja välislepingus määratud juhtudel võib Riigikaitsekohus tegutseda väljaspool Eesti Vabariigi piire. (4) Riigikaitsekohtu alalise kohtumaja asukoht on Tallinnas. Vajadusel võib Riigikaitsekohus kasutada oma tegevuse käigus kõiki Eesti Vabariigi kohtumaju või muid tema tegevuseks sobivaid kohtasid. (5) Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees kooskõlastades selle Kohtute Haldamise Nõukojaga. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse muuhulgas käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust. (6) Riigikaitsekohus asub erikohtuna täies koosseisus õigusemõistmise funktsiooni täitma kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Muudel seaduses sätestatud juhtudel asub Riigikaitsekohus täies koosseisus või kohtumõistmise teostamiseks vajalike kohtukoosseisude ulatuses kohtumõistmist teostama Riigikohtu esimehe korraldusel. § 21 2 . Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arv (1) Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära Riigikohtu esimehe ja Kohtute Haldamise Nõukoja arvamuse, kuid see ei tohi olla väiksem kui kuus ( 6 ) kohtunikku, kelle hulgast nimetatakse Riigikaitsekohtu esimees ning kaksteist (12) ohvitserkohtunikku (rahvakohtunikku). § 21 3 . Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht (1) Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal Riigikaitsekohtu kohtumajas või muus kohas, kuhu Riigikaitsekohtu esimees ta oma pädevuse piires on määranud. Muul ajal töötab Riigikaitsekohtu kohtunik oma tavalises kohtuniku töökohas. (2) Riigikaitsekohtu kohtunik ei või keelduda Riigikaitsekohtus asja arutamisest ükskõik millises kohtumajas või muus kohas Eestis või välismaal välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui Riigikaitsekohtu kohtunik arutab asja kohtumajas või muus kohas, mis ei ole tema maa- või ringkonnakohtus asuv tavaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras. § 21 4 . Riigikaitsekohtu esimees (1) Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse esimese või teise astme Eesti Vabariigi ohvitseri auastmega kohtunike seast Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikogu poolt ametisse ja Riigikaitsekohtu kohtunikuks seitsmeks aastaks. (2) Riigikaitsekohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires ning kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase ettevalmistamise ja toimumise eest. (3) Riigikaitsekohtu esimees: 1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust ja kutsub seaduses ettenähtud juhtudel Riigikaitsekohtu kohtunikud ja ohvitserkohtunikud osalema kohtu tegevuses ning vabastab nad sellest pärast vastava olukorra lõppemist seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras; 2) koostab kohtu eelarve eelnõu ja tagab kohtu tegevuseks vajaliku materiaal- tehnilise baasi ettevalmistamise ja valmisoleku tegevuseks ka ajal, mil Riigikaitsekohus ei teosta seadusejärgselt õigusemõistmist; 3) valmistab ette ning kooskõlastab oma pädevuse piirides Kaitseministeeriumi ning muude riigiasutustega, eelkõige õiguskaitseorganitega, kohtu tegevust puudutavad õigus- ja haldusaktid ning tegevuskavad ja -juhised; 4) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja distsiplinaarvõimu; 5) koostab Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike koolituskava ja Kaitseväe õppekogunemistel osalemise kava, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ja justiits- ja riigikaitsevaldkonna eest vastutavatele ministritele ning Kaitseväe juhatajale ülevaate selle täitmisest; 6) osaleb muude oma tegevust puudatavate riigiasutuste töös vastavalt seadusele; 7) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. (4) Riigikaitsekohtu esimehe ametipalgaks on ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub seaduses sätestatud suuruses lisatasu kohtu esimehe ülesannete täitmise eest. (5) Riigikaitsekohtu esimehe võib Riigikohtu esimees enne tema ametitähtaja lõppemist vabastada: 1) tema enda soovil; 2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või ilmnevad asjaolud, mis annavad alust kahelda tema lojaalsuses Eesti Vabariigile; 3) tema valimisel või nimetamisel Riigikohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 58 1 ) või muu kohtu esimeheks Eestis; 4) temalt ohvitseri auastme äravõtmisel süülise tegevuse tagajärjel. (6) Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametist käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul kuulab Riigikohtu esimees eelnevalt ära Riigikaitsekohtu üldkogu arvamuse. (7) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse seoses süülise käitumisega kohtunikuametist alalises kohtus, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu esimehe ja Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete täitmisest. (8) Riigikaitsekohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema määratud Riigikaitsekohtu kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kõrgemas sõjaväelises auastmes või nende võrdsuse korral vanim ametis olev Riigikaitsekohtu kohtunik. (9) Riigikaitsekohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtu esimehel säilivad tavakohtu kohtuniku volitused, kui neid ei ole temalt seaduses sätestatud korras ära võetud. (10) Riigikaitsekohtu esimeest võib nimetada sama kohtu esimeheks kõige rohkem kaheks järjestikku ametiajaks. (11) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse esimehe ja Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, kuid tal säilivad kohtuniku volitused tavakohtus, jätkab kohtunik teenistust kohtus, kus ta oli teenistuses enne Riigikaitsekohtu esimeheks nimetamist. (12) Kui Riigikaitsekohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu Riigikaitsekohtu õigusemõistmise teostamise ajal, jätkab Riigikaitsekohtu esimees oma teenistust esimehena kuni Riigikaitsekohtu vastava õigusemõistmisvolituse lõppemiseni vastavalt seadusele või kuni uue Riigikaitsekohtu esimehe nimetamiseni. Juhul, kui Riigikaitsekohtu esimees arutab volituste lõppemise tähtajal veel kohtuasju Riigikaitsekohtu kohtunikuna, lõpevad tema vastavad volitused Riigikaitsekohtu kohtunikuna kohtuasja lahendamise lõpetamisel. § 21 5 . Riigikaitsekohtu kohtunikud (1) Riigikaitsekohtu kohtunikuks võib nimetada 1. või 2. astme kohtus ametis oleva kohtuniku, kellele on omistatud Eesti Vabariigi ohvitseri auaste. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. (2) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik nimetatakse Riigikohtu liikmeks vabastatakse ta Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist. (3) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse Eesti Vabariigi 1. või 2. astme kohtuniku ametist süülise käitumise tõttu, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist.“; 3 ) p aragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 1 3 ja 1 4 järgmises sõnastuses: „(1 3 ) Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust õigusmõistmisel vähendatakse tema ametikohajärgses tavakohtus 25% või rohkem vastavalt tema põhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu esimehe ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga. (1 4 ) Riigikaitsekohtu kohtuniku töökoormust õigusmõistmisel vähendatakse tema tavakohtus vähemalt 10 % või rohkem vastavalt Riigikaitsekohtu esimehe põhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu tegevuseks ettevalmistumisega.“; 4 ) p aragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 2 järgmises sõnastuses: „4 2 ) Riigikaitsekohtu esimehele ja Riigikaitsekohtu kohtunikule asjade jaotamisel nende tavakohtus arvestatakse käeoleva paragrahvi lõigete 1 3 ja 1 4 alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.“; 5 ) p aragrahvi 41 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(§ 14)“ s õnadega „ja Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu määramisel“; 6 ) p aragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „haldus-„ sõnaga „ ,Riigikaitse-„ ; 7) p aragrahvi § 44 lõiget 7 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: „Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike kohtu tegevusega seotud sõjaerialase täiendkoolituse eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarves.“; 8 ) p aragrahvi § 45 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: „Riigikaitsekohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees.“; 9 ) p aragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (11) Riigikaitsekohtu kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kohtuniku, kes: 1) on esimese või teise astme kohtunik ja 2) on saanud Eesti Vabariigi ohvitseri auas tme .“; 10 ) p aragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „halduskohtu“ sõnaga, „ , Riigikaitsekohtu“; 11 ) p aragrahvi 59 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „5 1 ) Riigikaitsekohtu kohtuniku andmed sõjaväelise auastme kohta.“; 12 ) p aragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Riigikaitsekohtu kohtuniku ohvitseri auastme andmist tõendava dokumendi ärakiri. “; 13 ) p aragrahvi 76 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Riigikaitsekohtu esimehele ja kohtunikule makstakse Riigikaitsekohtu seadusjärgse õigusmõistmise tegevuse ajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal lisatasu 50 % tema ametipalgast.“; 14 ) p aragrahvi 91 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kohtunike“ sõnadega „ ,välja arvatud Riigikaitsekohtu kohtunike suhtes“; 15 ) p aragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Riigikaitsekohtu kohtuniku võib ametisse sobimatuse tõttu vabastada Riigikaitsekohtu esimehe esildisel Riigikohtu üldkogu otsusega. Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamisel sobimatuse tõttu võimaldatakse tal tutvuda Riigikaitsekohtu esimehe esildisega ning esitada selle kohta Riigikohtu üldkogule oma arvamus. (7) Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist sobimatuse tõttu juhul, kui 1) tal puudub või temalt võetakse ära Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete täitmiseks vajalik ligipääsuluba riigi- või salastatud välisteabele. 2) ta ei ole Riigikaitsekohtu esimehe arvates oma kutsealaste oskuste, füüsiliste võimete või isikuomaduste tõttu võimeline täitma nõutaval tasemel Riigikaitsekohtu kohtuniku tööülesandeid.“; 16 ) seadust täiendatakse 13 1 peatükiga järgmises sõnastuses: „13 1 . peatükk Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik § 113 1 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud (1) Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud (rahvakohtunikud), kes osalevad Riigikaitsekohtu töös seaduses sätestatud korras (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik osaleb õigusemõistmises Riigikaitsekohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (3) Õigusemõistmisel on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikul võrdsed õigused Riigikaitsekohtu kohtunikuga. § 113 2 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule esitatavad nõuded (1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks võib nimetada 1) 30–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja 2) kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ja 3) kes on Eesti Vabariigi ohvitser või allohvitser (ka erus ja reservis olev) ja 4) kes omab ohvitserkohtuniku ametiülesannete täitmiseks vajalikke ligipääsulube riigisaladusele ja salastatud välisteabele ja 5) kes on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku tegevuseks sobivate vaimsete, füüsiliste ja kõlbeliste omadustega ning omab ohvitserkohtuniku ülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; 5 advokaat, notar või kohtutäitur; 6) Vabariigi Valitsuse liige; 7) valla- või linnavalitsuse liige; 8) Vabariigi President; 9) Riigikogu liige. (3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse toimumise ajal Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks nimetada. § 113 3 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kandidaatide esitamine ja ametisse nimetamine (1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid esitatakse Eesti ohvitseride kogude, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema poolt (igaüks vähemalt 5 kandidaati) Riigikaitsekohtu esimehele. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud nimetab ametisse Riigikaitsekohtu esimehe poolt moodustatud komisjon, millesse kuuluvad Riigikaitsekohtu esimees, Riigikaitsekohtu üldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe määratud esindaja ning kaitse- ja justiitsministri poolt määratud esindajad. (3) Ohvitserkohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsere ja allohvitsere erinevatest väeliikidest ja ohvitserigruppidest. (4) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ohvitserkohtunikku võib ametisse nimetada järjest kuni kaheks ametiajaks. § 113 4 . Ohvitserkohtuniku teenistuse jätkamine Riigikaitsekohtus auastme tõstmisel või alandamisel Seoses auastme tõstmisega kõrgemasse ohvitserigruppi tõusnud ohvitserkohtunik jätkab teenistust ohvitserkohtunikuna kõrgemas ohvitserigrupis oma ametiaja lõpuni. Ta võib sellisel juhul vajadusel täita ka oma senise ohvitsergrupi ohvitserkohtuniku ülesandeid menetlusseadustikus sätestatud korras. § 113 5 . Ohvitserkohtuniku vanne Ohvitserkohtunik annab ametisse asumisel Riigikaitsekohtu üldkogu ees järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.». § 113 6 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste lõppemine. (1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik volituste tähtaja lõppemisest teatab Riigikaitsekohtu esimees kandidaatide esitamise õigust omavatele isikutele vähemalt neli kuud ette lisades palve esitada ta uuesti või tema asemel sobiv allohvitser või ohvitser sellele ametikohale kandideerimiseks alates eelmise ohvitserkohtuniku volituste tähtaja lõppemisest. (2) Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpevad tema osalusel lahendatava kohtuasja menetluse ajal, pikenevad tema volitused ja ta jätkab oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni Riigikaitsekohtus. § 113 7 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine (1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpetatakse Riigikaitsekohtu esimehe poolt , kui ilmneb käesoleva seaduse § 113 2 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpetada Riigikaitsekohtu esimees tema avalduse alusel. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Riigikaitsekohtu esimees teavitades sellest ohvitserkohtunike kanditaatide esitamiseks õigustatud isikuid ja ametisse nimetamise komisjoni ja korraldab pärast kandidaatide esitami s t uue ohvitserkohtunik u ametisse nimetamise . § 113 8 . Ohvitserkohtuniku kohustused (1) Ohvitserkohtunik on kohustatud määratud tähtajaks ilmuma teenistusse talle teatavakstehtud Riigikaitsekohtu tegevuskohta ja osalema selle tegevuses ja õigusemõistmises vastavalt Riigikaitsekohtu tegevust reguleerivatele seadustele, menetlusseadustele ja muudele õigusaktidele ning Riigikaitsekohtu esimehe korraldustele. (2) Kui ohvitserkohtunik ei saa tähtaegselt ilmuda Riigikaitsekohtu tegevuskohta või kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest Riigikaitsekohtu esimehele viivitamata teatama. (3) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 ja § 74 loetletud kohustused. (4) Ohvitserkohtunik võib keelduda õigusemõistmises osalemisest ainult menetlusseaduses ettenähtud alustel ja korras. § 113 9 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule kriminaalasjas süüdistuse esitamine Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule võib tema ametis oleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nõusolekul. § 113 10 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule tasu maksmine (1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule säilitatakse seoses tema osalemisega Riigikaitsekohtu töös tema ametikohajärgne tasu või selle puudumisel makstakse tasu pool esimese astme kohtuniku palgast. (2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule hüvitatakse Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud. (3) Tööandja peab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku vajadusel Riigikaitsekohtu töös osalemise ajaks tööst vabastama. 113 11 . Ohvitserkohtuniku muud sotsiaalsed garantiid Ohvitserkohtunikule laienevad või tal säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes allohvitserile või ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid. § 113 12 . Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku ülalpeetavate toitjakaotuspension Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik hukkub Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.“ . § 2. Seaduse rakendussätted (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Kuni aastani 2030 võib Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetada I ja II astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuse või Kaitseliidus sõduri oskuste baaskursuse ning alles läbib ohvitseri auast me saamise eelduseks nõutavat sõjaväelist väljaõpet. (3) Riigikaitsekohtu esimees ja selle liikmed nimetatakse ametisse hiljemalt 2023 aasta 1. juuliks. (4) Riigikaitsekohtu finantseerimine nähakse ette alates 2023. aasta riigieelarvest. (5) Vabariigi Valitsusel esitab 2023 aasta 1. märtsiks Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnõud. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 ___________________________________________________________ Algata vad . 2022 Alar Laneman Leo Kunnas Heiki Hepner Andres Metsoja Raivo Tamm Tarmo Kruusimäe Kalle Grünthal Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme Rene Kokk Riho Breivel Merry Aart Mart Helme Kert Kingo Martin Helme Uno Kaskpeit Paul Puustusmaa Anti Poolamets Jaak Valge Peeter Ernits Siim Pohlak Ruuben Kaalep Urmas Reitelmann