Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust teavitamine

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ETTEPANEKUD Sisukord SISUKORD ...................................................................................................................... 1 MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 5 MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 5 KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 8 RAHANDUSMINISTEERIUM ............................................................................................... 10 KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................. 16 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 19 SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................ 19 AMETIASUTUSED.......................................................................................................... 20 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET ......................................................................................... 20 TERVISEAMET................................................................................................................. 20 KESKKONNAAMET ........................................................................................................... 24 MAA-AMET ..................................................................................................................... 33 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET .................................................................................... 38 PÕLLUMAJANDUSAMET .................................................................................................... 39 TRANSPORDIAMET .......................................................................................................... 39 LENNUAMET ................................................................................................................... 48 VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 48 MAANTEEAMET ............................................................................................................... 49 PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 55 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 55 MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 57 OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 62 1 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine TARTU LINN ................................................................................................................... 62 PÕLVA VALLAVALITSUS ................................................................................................... 64 KASTRE VALLAVALITSUS ................................................................................................. 64 NÕO VALLAVALITSUS ...................................................................................................... 64 ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD ......................................................................................... 65 AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 65 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK) ....................................................................... 68 PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS .............................................................................. 71 ELERING AS ................................................................................................................... 72 AS ASTRI (K. TOOM) ....................................................................................................... 72 AS TALLINNA LENNUJAAM ................................................................................................ 73 MTÜ EESTI ERAMETSALIIT ............................................................................................... 73 ASTRI AS (A. ALAND ....................................................................................................... 74 BORG KINNISVARA OÜ (S. SÄINAST) ................................................................................ 76 + 77 DORPAT KINNISVARA OÜ (K. KIVISALU) ............................................................................ 78 EFTAR OÜ (E. TIMMERMANN) ........................................................................................... 79 LÕUNAKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................ 80 OTSAMAJANDUSE OÜ (E. TSOPP) ...................................................................................... 81 SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................... 82 TAMMEAUGU OÜ (E. TSOPP)............................................................................................. 83 KR MAJANDI OÜ (T. TSOPP) ............................................................................................. 84 GREENMAGIC OÜ (A. SUURMETS) ..................................................................................... 86 KAUR TRADE OÜ (A-J. LEIMANN) ...................................................................................... 86 LAUSMAA OÜ (T. RAIDE).................................................................................................. 86 OÜ KULDNE KRUNT (K. SELI) ........................................................................................... 88 OÜ RATSIONAAL (P. ALTPERE) ......................................................................................... 89 OÜ SAAREVAIM (T. MARRAN) ........................................................................................... 91 AS RAIT (I. DEMBOVSKI) ................................................................................................. 91 SALESLEADER OÜ (A. KASEVÄLI) ...................................................................................... 92 VISOONLAND OÜ (A. KASEVÄLI) ....................................................................................... 94 TOOMA ARENDUSE OÜ (R. LEPIK) ..................................................................................... 95 2 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. LAASIK ...................................................................................................................... 96 A. KIISHOLTS ................................................................................................................. 97 A. MAIDLA ..................................................................................................................... 97 T. KASAK ....................................................................................................................... 98 A. MARGUSOO ................................................................................................................ 99 A. PALO ........................................................................................................................ 100 A. KALVET ..................................................................................................................... 102 A. MARTIN .................................................................................................................... 103 A. KÄÄRD ...................................................................................................................... 104 J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL ............................................................................................... 105 F. PUSS ........................................................................................................................ 106 M. HÕRAK, M. HÕRAK, A. SMERTIN, J. SMERTINA, J. PUUSEP.............................................. 106 I. JÜRGEN ..................................................................................................................... 108 I. MERILO ..................................................................................................................... 108 I. KALJURAND ............................................................................................................... 112 IVO (ei soovi täisnime avaldamist) ................................................................................... 114 IVO (ei soovi täisnime avaldamist) ................................................................................... 114 J. SALUSE ..................................................................................................................... 114 K. JÕESAAR, T. JÕESAAR, U. PALK, L. LUMISTE jt .............................................................. 116 K. JORJOLIANI ............................................................................................................... 117 J. TAMM, R. MIRKA, A. KUHI, R. HALLEMAA ....................................................................... 117 K. KURG, L. KURG .......................................................................................................... 120 KÜ VILJANDI MNT 76 (T. KALLAS) .................................................................................... 120 L. TÕNISSON ................................................................................................................. 121 LUIGES ......................................................................................................................... 122 M. ÜLPER ...................................................................................................................... 122 Ma. MÖLS ..................................................................................................................... 122 Me. MÖLS ..................................................................................................................... 123 M. KIISHOLTS ............................................................................................................... 124 M. MÕTUS ..................................................................................................................... 124 M. TÕNISMÄE ................................................................................................................ 124 M. KLEIN....................................................................................................................... 124 3 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine K-R. KRIISA, A. KRIISA, E. POOPUU ................................................................................. 125 P. POOPUU .................................................................................................................... 127 R. MEREMÄE .................................................................................................................. 127 R. SIREL ....................................................................................................................... 127 M. ROHULAID-KUUSIK .................................................................................................... 127 S. TABO ........................................................................................................................ 129 T. MÕTS ....................................................................................................................... 130 T. TETLOV ..................................................................................................................... 130 T. TORILA ..................................................................................................................... 130 T. LUKAS ...................................................................................................................... 131 T. KESKKÜLA ................................................................................................................. 133 T. MUSTIMETS ............................................................................................................... 134 T. MÖLS ........................................................................................................................ 135 5. Maaparandussüsteemi toimimise tagamise kohustus tuleneb maaparandusseaduse par 47-st.136 T. KIISHOLTS ................................................................................................................ 140 A. UNDRITS, V. VUTT ..................................................................................................... 141 U. MAKRJAKOV .............................................................................................................. 142 V. SOOP ....................................................................................................................... 143 O. VALVERE, I. ASSO ..................................................................................................... 145 Ü. NOOSKA ................................................................................................................... 145 M. SARJA, U. SARJA ....................................................................................................... 145 A. MARTIN .................................................................................................................... 146 Ü. MAUER ..................................................................................................................... 147 M. MUIDRE .................................................................................................................... 148 PEREK KALJAPULK .......................................................................................................... 149 V. ÕIGUS ...................................................................................................................... 151 K. KUTSAR .................................................................................................................... 151 4 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Etapp, kirja Nr Osapool kuupäev ja Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad nr MINIS- TEERIU- MID EELNÕU Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esi- Võtame teadmiseks. tame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllu- MAAELU- 28.07.2022 majandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korral- MINIS- nr 4.1- damise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise TEERIUM 5/2017-3 seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõ- tetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Seletuskirja eelnõu jaotises 1.3.1 „Linnaline põhjapiirkond“ on märgitud, et ter- viklikud ja kasutuses olevad põllumajandusmaad jäävad ka tulevikus põllumajan- duslikku kasutusse ja neid ei hoonestata. Jaotises 1.3.2 „Maaline lõunapiirkond“ on rõhutatud, et Kambja valla maalises lõunaosas ehk Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides on peamiseks eesmärgiks olemasolevate väärtuste – eelkõige ajaloolise, küngaste ja jõgede poolt kujundatud asustusstruktuuri ning põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse säilitamine. Lisaks on elamuehitus hajaasus- tuse põhimõttel üldjuhul lubatud kõikjal, kus on olemas selleks vajalik taristu ning see ei kahjusta olemasolevaid väärtusi (nt väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustiku sidusus, ilusad vaated, looduskaitse vms). Sarnane tingimus on märgitud ka jaotises 3.3 „Hajaasustus“ – hajaasustuses tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt paikne- vate elamutega. Seletuskirja eelnõu jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Võtame teadmiseks. Kambja valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võetud lähtealuseks riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja 41 hindepunkti. Lisaks, arvestades põllumajandusmaade kasutamise efektiivsust ja varem kehtestatud Kambja valla üldplaneeringut endise Ülenurme valla osas, on Räni, Ülenurme, Külitse ja Reola kantides mulla kui ressursi säilitamiseks 5 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine määratud väärtuslikeks ka põllumajandusmaid, mille boniteet on veidi alla 41, kuid mis on täna põllumajanduslikus kasutuses ning on hästi ligipääsetavad ja hooldatavad või kuhu on rajatud maaparandussüsteemid. Samas on aga Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatud alasid, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllu- majanduslikus kasutuses ning mille taaskasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas/metsastunud, asub teistest põllumassii- videst eemal jms). Nimetatud jaotises 4.5 on toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säi- limiseks. Nimetatu kohaselt tuleb väärtuslikke põllumajandusmaid üldjuhul kasu- tada põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas ka- haneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Ehita- mist väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumas- siivi terviklikkuse ning majandamise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikese- jaamade rajamine ei ole lubatud. KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on Võtame teadmiseks. märgitud, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 7167 hektarit, kusjuures väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvatakse välja maa-alad, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllu- majanduslikus kasutuses ning mille kasutuselevõtt on ebaefektiivne, kokku u 540 hektari ulatuses. KSH hindaja arvates on antud juhul tegemist pigem väheolulise muutusega. KSH hindaja on ka seisukohal, et üldplaneeringuga kavandatud väär- tusliku põllumajandmaa kaitsemeetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna need aita- vad säilitada väärtuslikke põllumajandusmaid maksimaalses ulatuses ning tagada sellega põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse. Maaeluministeerium on KSH hindaja seisukohaga nõus. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et Kambja valla üldplaneeringu koostajad Võtame teadmiseks. on väljendanud üldplaneeringuga põllumajandusmaasse hoolikat suhtumist ning väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on üldjuhul järgitud seaduse eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Meie arvates annab selliselt kavandatud üldplanee- ring nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse toidujulgeolekuks, 6 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud. Maaeluministeerium tänab ja tunnustab Kambja Vallavalitsust ning Kambja valla üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi val- mis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. LÄHTESEI- Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandus- Teadmiseks võetud. SUKOHAD maad ja nende kohta seatavad kaitse- ja kasutustingimused omavad üldplanee- ringus maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga olulist ja põhimõttelist 09.09.2020 tähendust. Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllu- nr 4.1- majandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) 5/2017-1 edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kät- tesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20- 0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja ka- sutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavan- datust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 Arvestame märkusega üldplaneeringu „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on toodud seosed üleriigilise planee- koostamisel. ringuga „Eesti 2030+“. Peame oluliseks, et üldplaneeringu koostamisel järgitakse üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonnakvaliteet“ mär- gitud põhimõtet, et ehitustegevuse kavandamisel tuleb vältida tiheasustuse kan- dumist väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajandusmaad jms). Lisas 2 toodud Kambja valda käsitleva ülevaate jaotises 16 „Väärtuslik põlluma- Arvestame märkusega väärtuslike põllu- jandusmaa“ toodud definitsioon, kus on märgitud, et väärtuslik põllumajandus- majandusmaade määratlemisel ja üldpla- maa jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks, neeringu koostamisel. Lisas 2 on vastavad ei ole kooskõlas seaduse eelnõus toodud definitsiooniga. Seaduse eelnõu §-s 355 parandused sisse viidud. sätestatu kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa küla või aleviku territooriumil asuv vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boni- teediga või sellest suurem. Kui põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa 7 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kaalutud keskmisest boniteedist väiksem, loetakse väärtuslikuks põllumajandus- maaks see massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne selle maakonna põllumajandusmaa kaalutus keskmise boniteediga või sellest suurem. Esialgsete arvestuste kohaselt on Tartu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 42 hindepunkti ning riigi põllumajandusmaa vastav näitaja 41 hindepunkti. See tähendab, et Kambja valla üldplaneeringus tuleks väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võtta lähtealuseks riigi kaalutud keskmine bo- niteedinäitaja. Väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmete määramisel õige tulemuse saavutamiseks soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo spetsialistidega. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põl- Arvestame tähelepanujuhtimisega ja lumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu edaspidises kasutame mõistet „väärtuslik kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitsesea- põllumajandusmaa“. duse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjek- tiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada või ühtlustada. EELNÕU 1. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et üldplaneeringuga ei ka- Täiendame ÜP seletuskirja selliselt, et tu- vandata tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid. Palume lenevalt riigikaitselistest piirangutest on KAITSE- 10.08.2022 KSH aruande eelnõud täpsustada ning lisada ka üldplaneeringu eelnõusse infor- välistatud võimalus tuuleparkide rajami- MINIS- nr 12- matsioon, millega välistatakse võimalus tuuleparkide rajamiseks. seks. TEERIUM 1/22/2906 Tuulepargid Kambja valla territooriumil vähendavad riigikaitseliste ehitiste töö- võimet, mistõttu ei saa Kaitseministeerium edaspidi kooskõlastada Kambja valla territooriumil ühegi tuulepargi planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehi- tusloa eelnõud. Sama seisukoht tuleneb kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Kambja vallale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kirjast nr 17- 7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks. Kirjas on esitatud ske- maatiline kaart, millel on näidatud maaalad, kus pärast riigikaitseliste kompen- satsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik tuuleparke rajada ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. An- tud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Kambja vallas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Kambja valla territooriumile tuuleparke rajada. Kaitseministeerium ei välista üksikute elektrituulikute püstitamise võimalust. Iga üksiku elektrituuliku püstitamise soovi korral tuleb teha Kaitseministeeriumiga 8 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine koostööd võimalikult varases elektrituuliku kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused, sealhulgas kõrguspiirangud ja asukoha so- bivus. 2. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 Täiendame seletuskirja. alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel ar- vestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning ras- kesõidukite ja inimeste liikumisega. 3. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et Kambja valla territooriu- Korrigeerime KSH aruannet. mile ulatub Tartu linnas paikneva Tartu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiran- guvöönd. Tegelikult antud rigikaitselise ehitise piiranguvöönd ei ulatu Kambja valla territooriumile. LÄHTESEI- Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 mää- Mittearvestatud. SUKOHAD ruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea- kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume üldplaneeringus kajastada 11.09.2020 duste või määruste ümberkirjutamist, riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kait- nr 12- kuna need võivad olla ajas muutuvad, seministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Elektrituulikute ehitamise tingimusena 1/20/2691 muutes ka üldplaneeringu seeläbi vanane- palume sätestada nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb nuks. Seadused, määrused ja muud õigu- kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitse- saktid kehtivad olenemata sellest, kas ministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et nendes toodud põhimõtted on üldplanee- välja selgitada täpsemad riigikaitselised piirangud. Mistahes kõrgusega elektri- ringu seletuskirjas kirjas või mitte. Sea- tuulik võib mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. dustes, määrustes ja teistes õigusaktides Päikeseelektrijaamade rajamise tingimusena palume sätestada nõue, et päike- esitatud reegleid tuleb üldplaneeringu seelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühil- koostamisel ning ka sellele järgnevate te- duvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikesee- gevuste puhul – detailplaneeringute koos- lektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. tamine ja projekteerimistingimuste väljas- tamine – samuti järgida. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alu- Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu sel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe kor- koostamisel, lähtudes muuhulgas üldpla- raldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arves- neeringu täpsusastmest ja metsaseaduses tada riigikaitselisest tegevusest. toodust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse ellu seaduse alusel ning mida ei ole võimalik pikaajaliselt omavalitsuse ruumi kavandada, ei ole otstarbekas ka üldplaneeringu lahenduses kajastada. 9 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Saame metsaseaduses toodut arvesse võtta üldplaneeringu lahenduse koostami- sel, KSH läbiviimisel, kuid püsiva iseloo- muga riigikaitselise väljaõppega seotud tegevusi, mis ei oma püsivat ruumimõju, üldplaneeringus ei lahendata. EELNÕU Tunnustame kohalikku omavalitust ja üldplaneeringu koostajaid kõigi üldplanee- ringu ülesannete põhjaliku ja ammendava käsitluse eest ja kaasaegse ja kasu- RAHAN- 08.06.2022 tusmugava esitluse loomise eest veebikaardirakenduse näol. Rahandusministee- DUSMI- nr 15- rium, olles tutvunud üldplaneeringu eskiislahendusega, teeb järgmised ettepane- NISTEE- 3/3776-2 kud: RIUM Seletuskiri käsitleb kõiki planeerimisseaduse kohaste üldplaneeringu ülesannete Võtame teadmiseks. lahendusi ning lisaks kohaliku omavalitsuse poolt vajalikuks peetud ruumilise planeerimise teemasid. Palume planeeringu edasisel menetlemisel kaaluda, kas seletuskirja maht ja ülesehitus on asjakohane ja kasutusmugav üldplaneeringu alusel tehtavateks ehitusvaldkonna toiminguteks (konkreetsel maatükil kõigi kehtestatud tingimuste hõlpsaks leidmiseks). Palume kaaluda geograafiliste taus- takirjelduste tarvilikkust kehtestatavas lõppversioonis (nt lk 19 - 22). Selline teave võiks olla planeeringu lisas 2 „Ülevaade Kambja vallast“. Lisaks seletuskirja peatükkides olevatele jooniste nimetamisele võiks nimetada ka kaardirakenduse vastavad kihid. Kaaluda asjakohase kihi nimetamist iga alampeatüki juures. Peatükis 1.2 ja 1.3 pole käsitletud ruumilist sidusust külgneva Tartu linnaruu- Täiendame seletuskirja. miga. Maakonnaplaneeringu ptk 3.4.6 sätestab, et Tartu funktsionaalne seotus Tartumaa kohalike keskuste ning maapiirkondadega peab tihenema. Selgitamist vajab ptk 2.3 olev vaba ehitustegevus - planeerimisseadus ja ehitus- Võtame teadmiseks. seadustik mõistet „vaba ehitustegevus“ ei kasuta. Alternatiiv on mõiste üldista- tud avamine peatükis. Ehitustegevuse asemel oleks kohasem ehitamine - ehitus- tegevus toimub vaid ehitise püstitamise ajal. Peatükis 3.4 palun korrigeerida tabelites olevat lahtrit „Arhitektuursed ja ehitusli- Korrigeerime seletuskirja. 10 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kud tingimused“: Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on ühes piir- konnas või elamukvartalis lubatud kasutada piiratud arvu katuse tüüpe, harja- ja räästakõrguseid, katusekaldeid ja katuse värvitoone (kuni 15° erinevusega, nt korraga 45° ja 30° (kraadid on vaid katusekaldel, mitte kõigil loetletutel), täpne lubatud katusekalle määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimus- tega); Lubatud on kuni üks alla 20 m² ehitis. Kõik vajalikud väikeehitised tuleb mahutada ühte vormi. Kas üks vorm tähendab ühte ehituskehandit või midagi muud? Peatükis 4.2.1 võiks sätestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodu- Kaitstavate loodusobjektide tähistamine sobjektide tähistamise kohustuse. on looduskaitseseadusest tulenev kohus- tus, mida me ei pea vajalikuks ÜP-s kor- rata. Peatükis 7 on käsitletud maakonnaplaneeringu täpsustusi. Rahandusministeerium Täpsustame seletuskirja. kui maakonnaplaneeringu hoidja põhimõtteliselt aktsepteerib tehtud täpsustu- settepanekuid, kuid leiab, et maakonnaplaneeringus oleva tiheasumi tervikuna väljajätmine või lisamine on ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringus tuleb teha vastav ettepanek. Palun kaaluda, kas kõik ptk 8 sätted rakenduvad üldplaneeringu kaudu ja on see- Kaalume ettepanekut. tõttu asjakohased. Asjakohased ehitisi puudutavad sätted võiks viia peatükki 3 (maakasutus- ja ehitustingimused). Palun kaaluda peatükis 11 kõigi niigi üldarusaadavate mõistete selgitamise vaja- Meie hinnangul on põhjendatud mõistete likkust (nt elamu, elamu jt maa-alad). Kas hajaasustusala tingimused ja raken- peatükis ka nn üldarusaadavate mõistete damine tulenevad õigusaktidest? käsitlemine, sest nt erinevate elamutüü- pide või maakasutusliikide puhul on olu- line selgitada, mida selle all ÜP kontekstis silmas peetakse. Gruppi VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD on hõlmatud nii planeeringu koostajate loo- Selgitame, et riiklikest andmebaasidest dud kihid kui ka mujalt taustteabeks võetud kihid. Planeeringu kasutaja ei saa pärit infokihid on esitatud alusinfo all ning tuvastada, mille kohta on võimalik paiknemisettepanekut teha ja mis on planee- ülejäänud kaardikihid on kõik ÜP-ga keh- ringuvälistest andmestikest tulenev kitsendus. Soovitame eristada kohaliku oma- testatavad kihid (va teed ja ehituskee- valitsuse kehtestatavad kihid ja kihtide grupid taustteabe kihtidest ja gruppidest. luvöönd). Kaalume nende leppemärkide osas ümberstruktureerimist või vastava märkuse lisamist nagu on ÜP seletuskirjas lk 5. 11 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Teen ettepaneku kajastada ptk 3.4 piirkondlikud ehitustingimised vastava kihina Kaalume ettepanekut. ja selle tärkandmetena. Arvamust tuleks küsida ka Maaeluministeeriumilt – üldplaneering käsitleb väär- Ettepanekuga on arvestatud. tuslikku põllumajandusmaad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on ammendav ning Ra- Võtame teadmiseks. handusministeeriumil täiendusettepanekuid pole. LÄHTESEI- Teen ettepaneku tekstis seadustele viitamisel teha seda paragrahvi täpsusega. Arvestame esitatud ettepanekut üldpla- SUKOHAD Praegu on tekstis kohati seadustele tervikuna viidatud, täpsustav viide abistaks neeringu koostamisel. lugejat. 22.09.2020 nr 14- 11/5775-3 Teen ettepaneku ptk-s 2 väljapoole planeeringuala ulatuvate mõjude analüüsimi- ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on toodud, sel käsitleda ka Tartu linnale avaldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju. et mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisan- duda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. Peatükis 2 on märgitud, et vajadusel, sõltuvalt eelda- tavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse mõju hin- damisel ka ala väljaspool planeeringuala. Arvestame üldplaneeringu ja KSH koosta- misel Tartu linnapiirkonna kui terviku arengutega. Kui ÜP koostamisel selgub, et lahendusega võib kaasneda oluline mõju Tartu linnale, siis KSH käigus seda ka kä- sitletakse. Märgin lk 10 toodu „Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle Arvestame üldplaneeringu koostamisel hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning nägemusi omavahel kaaluda ning Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu- leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis“ kohta, et eriti Kambja tega. valla Tartu linnaga külgnevatel aladel ei ole mõistlik jätta tähelepanuta Tartu lin- 12 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine napiirkonna jaoks optimaalseid lahendusi, sõltumata haldusterritoriaalsest kuulu- vusest. Loodan, et üldplaneeringu koostamisel koostöös naaberomavalitsusega aidatakse lahenduste leidmisele kaasa. Teen ettepaneku kaaluda lk 11 eelviimases alajaotuses termini „hajus elanike ti- Kaalume ettepanekut ÜP koostamisel. hedus“ asemel mõiste „hajaasustus“ või „madal asustustihedus“ kasutamist. Märgin lk 11 viimase alajaotuse osas, et sotsiaalse infrastruktuuri objektide osas Teadmiseks võetud. on mõistlik, koostöös Tartu linnaga, arvestada vallaelanike vastavat reaalset tee- nusekasutust naaberomavalitsuses. Märgin lk 13 põllumajandusloomade pidamise piirkondade määramise osas, et Teadmiseks võetud. traditsioonilises hajaasustuses on nende pidamine ja karjatamine olnud aasta- sadu tavaline praktika ning asustusmustri orgaaniline osa. Märgin lk 19 p 5.5 traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud Teadmiseks võetud. külade struktuuri säilimise osas, et on vajalik teadvustada selle struktuuri teket nüüdisaegsetest olulisel määral erinenud majanduslike, sotsiaalsete ja demog- raafiliste tegurite toimel, mistõttu selle säilitamine peab realistlikult arvesse võtma olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ning demograafilisi tegureid. Lk 22 puudub ideekorje rakenduse toimiv hüperlink. Ideekorje viiakse läbi ÜP koostamise järg- mises etapis. Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele Teadmiseks võetud. kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalit- sustele kirjadega 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17- 7/2019/112. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu Arvestame nimetatud dokumentidega kõige olulisema alusdokumendi koostamisel on asjakohane käsitleda kaasava üldpla-neeringu koostamisel pidades sil- elukeskkonna kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalusta- mas ÜP täpsusastet. tud tervikliku elukeskkonna planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud ehitussea- dustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puu- dega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend 13 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele Kambja valla üldplaneeringu lahenduse kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi koostamisel oleme lähtuvalt rahvastiku üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine prognoosist võtnud aluseks mõõduka ela- toetab valla ruumilise arengu perspektiivseid suundi. nikkonna kasvu, mis on kooskõlas sot- siaalse, ökoloogilise ja tehnilise taristu ta- luvusega. Arvestame ettepanekuga ela- mute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks üldplaneeringuga. Palume arvestada: Arvestame nimetatud dokumentidega pla- neeringu koostamisel. Kambja valla üldplaneeringu aluseks olev Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeeri- misalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asja- kohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud olulis- test põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhi- mõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil https://planeeri- mine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Sellest tulenevalt pa- lume arvestada volikogude poolt heaks kiidetud Tartumaa arengustrateegia 2040 põhimõtetega http://www.tartumaa.ee/tartumaa-arengustrateegia-2040/ . Üldplaneeringu koostamist toetavad vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/ . Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplanee- ringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/sea- dus-ja-juhendid/yp-noustik/ Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asus- tust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kaha- nevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva-asustusega-piir- kond/. 14 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingi- muste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aad- ressil https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-pla- neerimisjuhend_20-04-18.pdf. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omava- litsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja val- dade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/. Üldplaneeringute koostamist toetavate üldplaneeringu töötubade info ja seni toi- munud töötubade materjalid, sh teoreetilis-praktiliste töötubade salvestused, on kättesaadavad aadressil https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu- tootoad/. Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse mi- nistri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne määruse jõustu- mist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama määruse nõuetele. Selgitan ettevaatavalt, et üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on Teadmiseks võetud. oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreet- selt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustami- seks ja/või muutmiseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põh- jendused ja kaalutluse käik. Maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepaneku tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara alustada koos- tööd Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) Tartu talitusega, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui üldplaneering on esitatud heakskiitmiseks. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on REHO Tartu talitusele, lisaks tekstilisele materjalile, aluseks ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid), mis ei pea vastama vormistusnõuete määrusele. 15 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Oleme tutvunud veebilehel https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering Korrigeerime KSH aruannet. kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist: KESKKON- 19.08.2022 NAMINIS- nr 7- 1. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju põhjaveele (lk TEERIUM 15/22/2668- 55) on vaja parandada põhjaveekogumi nimi "Ordoviitsiumi-Kambriumi põhja- 3 veekogum Ida-Eesti vesikonnas", õige on "Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhja- veekogum Ida-Eesti vesikonnas". 2. KSH aruande eelnõus on mitmes kohas nimetatud Kesk-Devoni põhjaveekogu- Korrigeerime KSH aruannet. mit, õige kogumi nimi on "Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas". KSH aruande eelnõu peatükis 7.5.2. Põhjavee kasutamine ja mõju põhjaveeko- Täiendame KSH aruannet. gumite eesmärkide saavutamisele (lk 57) on lause "2020. aastal Eesti Geoloogia- teenistuse poolt koostatud uuringuaruande kohaselt on põhjaveekogumi keemi- line seisund halb." Vaja on nimetada põhjaveekogumi nimi, mille seisund on halb. Palume Kambja Vallavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepaneku- Võtame teadmiseks. tega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega. LÄHTESEI- Palume üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel Arvestame nimetatud dokumentidega pla- SUKOHAD arvestada teie haldusterritooriumil esineda võivate üleujutusohtudega ning klii- neeringu koostamisel. mamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete 22.09.2020 rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagene- nr 7- mine, ranna- ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihkete esinemine ning linnaliste 15/20/3635- asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tut- 4 vuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamis- kavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/uleujutused) ja klii- mamuutustega kohanemise arengukavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/klii- mamuutustega-kohanemise-arengukava). Palume üldplaneeringus arvestada ka Keskkonnaministeeriumi poolt 2018. a tellitud kombineeritud sademevee stratee- giaga (kättesaadav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/fi- les/1_sk_7.11.2018_0.pdf). 16 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu vald- Teadmiseks võetud ÜP tingimuste ja pii- konnad (lk 11) on maakasutuse üldpõhimõtete all öeldud, et planeeringus kirjel- rangute seadmise osas. datakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse tingimusi ning määra- KSH osas selgitame, et vastavalt KeHJS- takse nende rakendamise põhimõtted. Juhime Teie tähelepanu sellele, et nii aru- se §-le 32 teostame keskkonnamõju stra- saadavuse kui ka rakendatavuse aspektist peavad siduvad ja kohustuslikud ka- teegiline hindamise strateegilise planeeri- sutustingimused või piirangud olema põhjendatud, kaalutletud ning sõnastatud misdokumendi elluviimisega kaasneva selgelt ja üheselt arusaadavalt. Kui planeeringus kirjeldatakse üldiseid soovitus- olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, al- likke suundumusi, siis peab selle soovituslik iseloom olema sõnastusest arusaa- ternatiivsete võimaluste väljaselgitami- dav. Sellekohane selgus aitab vältida võimalikke koormavaid vaidluseid planee- seks ning ebasoodsat mõju leevendavate ringu rakendamise käigus. meetmete leidmiseks ning selle tulemusi Samuti tuleb arvestada, et kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda võetakse arvesse strateegilise planeeri- seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja misdokumendi koostamisel. Hindamisel heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja kesk- peame asjakohastel juhtudel muuhulgas konnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21. silmas ka ÜP-ga kavandatavaid kitsendusi ja tingimusi ning nende eeldatavat toimet oluliste negatiivsete mõjude vältimise/lee- vendamise osas. Kitsenduste ja tingi- muste lõikes aga eraldi sellist hindamist, nagu märkuses viitate, KeHJS ette ei näe. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu vald- Teadmiseks võetud. konnad (lk 12) on väärtuste üldpõhimõtete all välja toodud, et määratakse kait- sehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Kui kaitsehaljastuse all on silmas peetud metsamaad, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse § 231 alusel saab PlanS §75 lõike 1 punktis 21 kirjeldatud piirangut kehtestada kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulepped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu vastavalt PlanS § 86 lõikele 2, et üldplaneering vastab õi- gusaktidele. Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus metsasea- dusega. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5. Ülevaade eeldatavast Märkusega on arvestatud ning LS ja KSH keskkonnamõjust (lk 15) on loetletud, et sotsiaalmajandusliku mõju juures ana- VTK täiendatud. lüüsitakse mõjusid „…sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, töö- hõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaa- dele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule“. Tuginedes KeHJS §-le 21 pa- lume täiendada loetelu sõnadega „ja varale“. Samuti on mõjude olulisust varale välja toodud KSH VTK-s endas (lk. 6, 9, 15). Leiame, et lähtuvalt sellest, tuleb 17 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine täiendada samuti peatükki 5.4. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (lk 17) sõnastust. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5.3. Mõju looduskeskkon- Teadmiseks võetud. nale (lk 16) on kirjas, et planeeringulahenduse koostamisel pööratakse tähele- panu metsaseaduses sätestatud nõuetele. Sulgudes on sealjuures täpsustatud „vääriselupaigad“, aga puudu on täiendavad selgitused. Tuleb arvestada, et pla- neeringulahendus peab tervikuna olema kooskõlas kehtivate seadustega. PlanS kohaselt on võimalus seada täiendavaid põhjendatud tingimusi lähtuvalt üldpla- neeringu ülesannetest. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 8.2. on toodud ära koos- Märkusega on arvestatud. LS ja KSH VTK töö tegijad. Keskkonnaministeeriumi puhul on koostöö eesmärgina märgitud kaasamise peatükki on täiendatud. „Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa osas arvamuse andmine“. Soovime koostöö eesmärgiks lisada veel „Väli- sõhu, sh müra ning keskkonnatervisega ja metsandusega seotud teemad“ Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast, Arvestame märkusega planeeringulahen- mis sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, peatükis 11. Rohevõr- duse väljatöötamisel. gustik (lk 29) on kirjas, et rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitatakse lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad. See tingimus pärineb Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ peatükist 16.1, kus on toodud rohelise võrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed. Peatüki 11 kohaselt üldpla- neeringu koostamisel juhindutakse Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Palume üldplaneeringu koostamisel täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui pla- neeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Keskkonnaminis- Arvestame märkusega planeeringulahen- teeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet, on Keskkonnaminis- duse väljatöötamisel ning kaasame Kesk- teerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 konnaministeeriumi ja teised riigiasutused lõike 1 kohaselt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud võrdselt teiste kaasatavate isikutega maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei ta- üldplaneeringu menetlusse. gastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi oman- disse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. PlanS § § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse planeeringuala üldiste kasu- tus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks 18 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoo- nestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kuna üldplaneeringutega hakatakse maakasutus- ja ehitustingimusi välja töötama, siis palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega, et meil oleks võimalik esitada seisukoht reformimata riigimaale ja Keskkonnaministee- riumi valitsemisel olevate maaüksustele, mille volitatud asutus on Maa-amet, planeeritava maakasutuse osas. Peame oluliseks, et planeerimismenetluses ja planeeringulahenduse koostamisel järgitakse PlanS toodud huvide tasakaalusta- mise põhimõtet ja riigi, kui maaomaniku huvisid käsitletakse teiste maaomani- kega võrdselt. LÄHTESEI- Soovite ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja kesk- Teadmiseks võetud. SUKOHAD konna strateegilise väljatöötamise (KSH) kavatsusele Majandus- ja Kommunikat- MAJAN- siooniministeeriumilt (MKM), Maanteeametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- DUS- JA 28.09.2020 valve Ametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt. Ametid on oma märkused ja tä- KOMMU- nr 1.10- helepanekud edastanud otse Kambja Vallavalitsusele. Palume arvestada Lennua- 17/20- NIKAT- meti 24.08.2020. a kirjas nr 4.6-8/3499-2, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 0026/5171- SIOONI- Ameti 11.09.2020.a kirjas nr 16-6/20-12013-002 ja Maanteeameti 22.09.2020. a 6 MINIS- kirjas nr 15-2/20/38992-3 tehtud ettepanekutega. Veeteede Ametil ettepanekuid ei ole. TEERIUM MKM peab vajalikuks märkida, et taastuvenergeetika teema on Kambja valla üldplaneeringus kajastatud. Muus osas praegu ettepanekuid ei ole. LÄHTESEI- Siseministeeriumil puudub täna vajadus Kambja valla üldplaneeringus täiendava Teadmiseks võetud. SUKOHAD riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, pääste ja kriisireguleerimisega sisendi andmi- SISEMI- e-kiri seks. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga on valdkonnad pii- NISTEE- 26.11.2020 savalt esindatud. Seega kooskõlastame Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu- RIUM kohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vaikimisi ilma täiendavate märkusteta. Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeerimise käi- Arvestame ettepanekuga ja teeme Sisemi- gus tekivad valitsemisala asutustega vastuolud, planeeringuga kaasneb olulisi nisteeriumiga koostööd. asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrge- maid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste üle- 19 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine sannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tu- lenevaid vajadusi ja piiranguid. Täiendavate sisuliste küsimuste korral on minis- teeriumi kontaktiks Strateegia ja arendusosakonna kinnisvaranõunik Kristjan Õim. AMETIA- SUTUSED LÄHTESEI- Sooviksime üldplaneeringu kaasamisel arvestada keskkonna muutustel põhineva Teadmiseks võetud. SUKOHAD ennetusega, mis muudaks turvalisemaks valla elukeskkonna ning aitaks kaasa POLITSEI- süütegude ennetamisele (CPTED). JA PIIRI- 07.09.2020 VAL- nr 1.11- 11/491-2 VEAMET LÄHTESEI- Joogivee kvaliteet Teadmiseks võetud. SUKOHAD TERVI- Kambja valla territooriumil on ühisveevärk ja kanalisatsioon Kambja alevikus, SEAMET 09.09.2020 Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti küla elamukvartalis, Reola tööstuspiir- nr 9.3- konnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute 4/20/7203-2 piirkonnas. Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna lähiümbruse asulate veel ühendamata piirkonnad: • Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu tee, Kivimetsa tee ja Ränirahnu tee; • Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde; • Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piir- kond; • Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond; • Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas. Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võt- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu miseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid 20 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmi- ning täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina seks on tegevust piiratud. Tuleb vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaar- määratakse nõuded ja tingimused, millega kaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salv- üldplaneeringule järgnevates planeerimise kaevude rajamist joogiveeallikatena. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna etappides tegevuse kavandamisel arves- vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja kanalisat- tada, et tagada kvaliteetne joogivesi. siooni rajamine otstarbekas soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaa- sustuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine. Supluskohad Võtame teadmiseks. Terviseameti andmetel ei ole Kambja vallas ühtegi veekogu, mille vee kvaliteeti Üldplaneeringuga on võimalik ette näha oleks hinnatud lähtuvalt sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded ruumilised eeldused supluskohtade kasu- suplusveele ja suplerannale.“ esitatud nõuetest. tuselevõtuks. Meetmed supluskoha nõue- tele vastamiseks tuleb kasutusele võtta ja Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel tuleb lähtuda määruse nr 63 § rakendada pärast üldplaneeringu kehtes- 3 lg 2-4 esitatud nõetest. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et te- tamist kehtivate õigusaktide ja normide gevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit. alusel. Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normta- semed on kehtestatud lähtuvalt sama seaduse § 56 lg 4 keskkonnaministri ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata- ja tingimused, millega üldplaneeringule seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr järgnevates planeerimise etappides tege- 71). vuse kavandamisel arvestada, et tagada vastavus kehtestatud müra normtaseme- Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalmi- tele. nistri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamu- tes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtesta- tud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Lähteülesandes määratakse AÕKS järgsed mürakategooriad vastavalt maakasu- tuse juhtotstarbele. Amet soovitab võimalusel säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. 21 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Liiklus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet. Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplanee- ringu puhul arvestada olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, pai- gutades uued elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koo- lid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni nor- mid. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on ülesandeid ja täpsusastet. tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiir- konnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vas- Arvestame üldplaneeringu koostamisel tab KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. Amet soovitab uute objektide maakasutuse, objektide, uute teede jms planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida tootmisalade ja asukoha planeerimisel olemasolevast müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstu- keskkonnast ning kavandatavast lahendu- sala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põh- sest tulenevate võimalike negatiivsete justatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja väli- mõjudega. Tööstus- ja tootmisalade pla- sõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saastealli- neerimisel lähtutakse asjaolust, et tööstu- kast tuleneva võimaliku koosmõjuga. sest/tootmisest tulenev oluline negatiivne mõju inimestele peab olema välistatud. ÜP raames on võimatu määrata, milline peab olema konkreetne vahemaa elamuala ja tööstus-/tootmisala vahel, sest tootmiste- gevused on väga erinevad ning omavad väga erinevat mürataset. Võimalik kaas- nev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõl- tub konkreetsetest planeeritavatest tege- vustest, mis selguvad üldplaneeringu ellu- viimisel. Nendele tegevustele seatakse tingimused ja hinnatakse tegevuste ellu- viimisega kaasnevat mõju arenduse järg- mistes etappides (detailplaneeringu koos- tamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väl- jundina määrame nõuded ja tingimused, 22 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine millega ÜP-le järgnevates etappides ar- vestada, et mõju elamualadele oleks vä- heoluline. Puhveralad ja kaitsevööndid Arvestame võimalusel ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mitte- tundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljas- tus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem vi- suaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõt- test, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei pla- neeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Radoon Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski ter- ülesandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel visele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ja selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiir- ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge gusohutust lähtudes ÜP ülesannetest ja radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval täpsusastmest. ÜP KSH läbiviimisel täp- maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel ra- sustakse võimalikke probleeme seoses kendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meet- pinnase radoonisisaldusega. Ulatuses, mete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse ma- mida olemasolevad andmed võimaldavad, jade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3 ). tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väl- jundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades aren- duse järgmistes etappides arvestada. Ruumide siseõhu radoonisisalduse ana- lüüsi-mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. Valgusreostus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piir- täpsusastet. konda, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada 23 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaalutlustel valgustatud alad. EELNÕU Esitasite Keskkonnaametile teate Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja 15.06.2022 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikustamisest KESKKON- nr 6 perioodil 16.05.2022 15.06.2022. NAAMET 5/22/8416 2 Keskkonnaamet on materjalid läbi vaadanud ning esitame järgnevad märkused ja ettepanekud Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel: 1. Peatükis 2.2 Domineeriva ja/või olulise avaliku huviga rajatise rajamisel (nt Arvestame ettepanekuga. mobiilsidemast, päikesepark, olulises asukohas asuv tee jms); palume loetellu li- sada ka tuulegeneraator. 2. Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud olevass tabe- Arvestame ettepanekuga. lisse reale Vana-Kuuste kaitstava väärtusena Vana-Kuuste mõisapark ja reale Kambja-Sirvaku mnt äärne ala kaitstava väärtusena Suure-Kambja mõisapark. 3. Peatükis 4.2.1 Kaitstavad loodusobjektid palume seletuskirja p aremaks Ettepanekuga mittearvestatud. mõistmiseks täiendada tabeliga, kus on nimetatud kaitseala ja selle peamine ÜP seletuskirjas ei esitata kaitstavate loo- väärtus (kaitse eesmärk) analoogiliselt tabeliga 10 (väärtuslikud maastikud). dusobjektide loetelu, kuna see on ajas Kambja vallas on 1 maastikukaitseala, 2 looduskaitseala, 4 kaitsealust parki ja 1 muutuv, ajakohane info asub riiklikes and- hoiuala, rah vusparke ei ole. mebaasides. 4. Punktides 3.5.7. puhke maa ala ja 3.5.8. haljas ja looduslik maa ala on tingi- Selgitame, et puhke maa-alaks ei ole museks „Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuste säilimine.“ Selline üld- määratud metsamassiive, vaid pigem ala- sõnaliselt kirjeldatud tingimus jätab väga palju ruumi tõlgendamiseks ja selle hi- sid, kus metsaseadus kehtib piiratud ula- tuses (nt pargid, haljasalad). lise m rakendamine on väga keeruline. Puhke maa alaks on määratud mitmed metsamassiivid, soovitame sõnastada piirangud selgelt mõistetavalt, täpsustades kuidas käib nendel aladel edaspidi metsa majandamine. 5. 4.2.4. Kõrgendatud avaliku huviga ala „KAH aladega seotud kogukondasid tea- Täpsustame sõnastust. vitatakse plaanidest hakata koostama metsatööde kavasid. Avalike arutelude ja infovahetuse käigus täpsustatakse, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu 24 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine pöörata.“ Kuidas hakkab toimuma kogukondade teavitamine Kas pelgalt teavita- miskohustus tagab, et kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamisel arves- tatakse kogukondade huvidega? Kuidas saab Keskkonnaamet teada, et kogu- konda on teavitatud Enne metsateatise esitamist peaks teavituskohustus olema täidetud. Teeme ette paneku sõnastada: Metsatööde kava/raied kooskõlasta- takse kohaliku omavalitsusega ja kogukonnaga enne metsateatise esitamist. 6. Ptk 4.4.4 Kõrgendatud avaliku huviga ala. Üldplaneeringuga tehakse ettepa- Arvestame ettepanekuga. nek nelja ala KAH aladeks määramiseks, sh Vana Kuuste looduskaitseala metsa- massiiv. Juhime tähelepanu, et Vana Kuuste looduskaitseala on terves ulatuses sihtkaitsevöönd ja seal on lageraie keelatud. Seega puudub ka otsene vajadus ala kõrgendatud huviga alaks määramise osas lähtudes pelgalt lageraie üle ot- sustamisel avalikkuse kaasamist. 7. Ptk 4.1.4. on märgitud, et … „Kohanimede kasutusele võtmisel eelistada võru- Korrigeerime seletuskirja. keelseid traditsioonilisi nimesid“. Märgime, et Kambja vald on ajalooline Tartu- maa, kus kasutati Tartu murrakut ja võrukeelsed kohanimed ei ole asjakohased. 8. Teeme ettepaneku, et ÜPs võiks maakasutus ja ehitustingimuste peatükis olla Selgitame, et maaparandustööd toimuvad käsitletud ka võõrliikide teema, et jälgitaks igasuguste pinnasetööde puhul inva- vastavalt maaparandusseadusele ning Põl- siivsete võõrliikide levikualade paiknemist (karuputke levikuala kaart leitav maa lumajandus- ja Toiduameti poolt väljasta- tavatele projekteerimistingimustele. Puu- ameti kaardirakendusest) ja tööde teostamisel ei soodustataks nende levikut dub vajadus nende kordamiseks ÜP-s. uutele kasvualadele. Võõrliigi kasvualal tegutsedes konsulteerida eelnevalt Kesk- konnaametiga. Maaparandussüsteemide peatükis peaks käsitlema ka leevendus ja kompensatsioonimeetmeid, kuna maaparandussüsteemid ja nende hoiutööd mõjutavad väga olulisel määral keskkonda. Tuleks võtta kasutusele meetmed, mis takistavad liigse sette edasikannet (eesvooludele rajatavad settetiigid, kraa- vide nõlvade kaldakindlustused), samuti võiks soovitada teha töid aja l, mis häi- rib kõige vähem elustikku (vältida töid nt konnade kudeajal). 9. Ptk 3.5.12 on märgitud „ Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel Korrigeerime seletuskirja. KSH) KSH)…“. Eeldatavalt oleks asjakohane märkida KMH, kui loataotluse menetluses tehtav mõjude hindamine. 25 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 10. Ptk 4.2.3 Tingimused tugialal on märgitud “ Tugialadel ei vähendata loodus- Parandame seletuskirja. kaitseseadusest tulenevat kalda ulatust “. Märgime, et kalda ulatuse muutmist ei näe looduskaitseseadus palume sõnastust täpsustada. 11. Ptk 4.3.1 Kallas ja ehituskeeluvöönd. Märgime, et Keskkonnaamet annab Võtame teadmiseks. oma seisukoha ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV ) vähendamiseks looduskaitse- seaduse § s 34 nimetatud eesmärke kaaludes peale üldplaneeringu vastuvõtmist. Üldplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt ei anna õigustatud ootust EKV vähendamiseks, EKV vähendamine on eraldiseisev menetlus. EKV vähenda- mine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuhtudel, mille vajadus peaks olema selgelt ja üheselt põhjendatud. 12. ÜP teeb ettepaneku ristipuude arvamiseks KOV tasandi kaitstavate loodusob- Selgitame, et nimekirjast on puudu risti- jektide hulka. Kuna ÜP seletuskirjas on ristipuude nimekirjast puudu nt Kambja puud, mis on juba kaitse alla võetud või alevikus asuvad ristipuud ja Suure Kambja ristipuu, siis teeme ettepaneku, et asuvad kaitstaval loodusobjektil ega vaja seetõttu eraldi kaitset. Leiame, et ava- planeeringust võtta välja konkreetne number (seitse ristipuud) ja menetluse al- likkuse objektiivseks teavitamiseks kaitse gatamisel vaadataks üle kõik Kambja vallas asuvad ristipuud ja selle põhjal te- alla võtmise kavatsusest, on vajalik ÜP-s hakse otsus, milliseid puid võtta kaitse alla. konkreetseid objekte kajastada. 13. Aruande eelnõu lk 50 on kirjaviga: häpikhuik > täpikhuik Korrigeerime KSH aruannet. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Täiendame KSH aruannet. 1. Üp ga planeeritakse Uhti külas (katastriüksus 28301:001:0906) matkarada Reola Ülenurme püsiksannika püsielupaigas KLO3002327. KSH aruandes on mõju hindamata. Palume aruannet täiendada. 2. KSH punktis 7.14.1. Mõju teedevõrgule on kirjas, et uute ja oluliselt rekonst- Täiendame KSH aruannet. rueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP st eraldiseisvalt asjakohase pla- neeringu või ehitusprojekti alusel. Täpsemad asukohad ja paiknemised lahenda- takse detailsemate planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus ning hin- natakse võimalikku keskkonnamõju. Palume eraldi välja tuua, millised teed läbi- vad Natura alasid või kaitsealasid, mille asjakohast Natura hindamist pole prae- guses etapis läbi viidud. Juhime tähelepanu, et kohtulahendite valguses tuleks asjakohane hindamine läbi viia võimalikult varajases staadiumis ja seda ei saa 26 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lükata edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb võtta maksimaalselt negatiivne mõju ja selgitada asjakohases hindamises siis selle alusel elluviimise võimalikud mõjud. Joonised Lisa 5 on lisatud üldplaneeringu materja- lide hulka. 1. KeAle esitatud kaartide hulgast puudub seletuskirjas nimetatud lisa 5 Riiklike looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaart. 2. Oluline on, et üldplaneeringu kaardile (joonis 3 Väärtused ja piirangud) oleks Selgitame, et riiklikest registritest pärine- kantud kaitsealade välispiir, mis on vajalik taustainfo kaardi paremaks mõistmi- vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsea- seks. lade välispiirid) parema loetavuse tagami- seks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskait- selised väärtused on leitavad üldplanee- ringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtused“. 3. Palume kanda joonisele 3 Väärtused ja piirangud kaitsealused looduse üksi- Selgitame, et riiklikest registritest pärine- kobjektid analoogiliselt kultuuripärandi objektidega. vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsea- lade välispiirid) parema loetavuse tagami- seks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskait- selised väärtused on leitavad üldplanee- ringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtused“. Joonisele 3 on kantud vaid kohaliku kaitse all olevad või kohaliku kaitse alla võeta- vad kultuuripärandi objektid (sh XX saj ar- hitektuuripärand, maaehituspärand, mil- jööväärtuslik ala). 4. Pangodi mka l on RMK puhkekoht ka Pikksaare tipus. Palume lisada vastav Täiendame joonist. tingmärk joonisele Kambja valla üldplaneering Lisa 5. Riiklikud looduskaitse ja kultuuriväärtused. Uuendame Lisa 5 ja EELIS-e kaardikihte Jooniselt on puudu järgmised EELISe sissekanded: enne üldplaneeringu eelnõu kooskõlasta- misele saatmist (sh punktide 1-10) osas. 27 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. KLO3102820 Palumäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Vääriselupaikasid üldplaneeringu lisas ei KLO9130684 kaitsealuse liigi leiukoht (väike-konnakotkas) kajastata. 2. KLO9108255 kaitsealuse liigi leiukoht (valge-toonekurg) 3. KLO9129795 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 4. KLO9129804 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 5. KLO9129796 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 6. KLO9129807 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 7. KLO9129794 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 8. KLO9129805 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 9. KLO9129797 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 10. KLO9129806 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 11. Kaardilt puuduvad VEP-alad. Palume eeltoodud punktide alusel üldplaneeringut ja selle KSH aruannet täien- Võtame teadmiseks. dada ja parandada. LÄHTESEI- Veekeskkond: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu SUKOHAD koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja VTK lk17 ptk 5.3 on nimetatud, et analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. 16.09.2020 veereziimile ja pinnaveekogumite kvaliteedile. Vabariigi Valitsuse poolt Üldplaneeringuga on võimalik ette näha nr 6 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015- meetmed erinevate veevaldkondade tee- 5/20/14091- 2021 (edaspidi VMK) ja VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite sei- madega tegelemiseks ning vajadustega 2 sundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka arvestamiseks. kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprogrammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on vald. ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid joogiveealli- kad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid (kujad). Hinnata tuleks vajadust re- serveerida maad perspektiivsete objektide rajamiseks (puhastid jne). Keskkon- naregistris on mitmete puurkaevude asukohad valed ajaloolistel põhjustel. Kui ÜP koostamise käigus õnnestub selgitada puurkaevu õige asukoht tuleks sellest 28 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaagentuurile teada anda, et andmed saaks keskkonnaregistris õigeks korrigeerida. Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus kannab reoveekogu- misala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveeko- gumisalad määrab keskkonnaminister oma käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reovee- kogumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab KOV oma üldplaneerin- gusse. Palume reoveekogumisalade teema lisada LS ja VTK-sse. Maavarad: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, ar- LSK ptk 2.2 tabeli punktis 15 on ära toodud, et teemat käsitletakse ning määra- vestades üldplaneeringu ja selle mõjude takse tingimused kaevandamiseks. Võiks kaaluda ka uute perspektiivsete alade hindamise täpsusastet. Maakasutuse pla- määramist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või siis võe- neerimisel tuleb arvestada maavaravaru takse vastu otsus, et kus uusi alasid enam ei lisandu. Samuti mitte kanda pla- kaevandamise vajadusega, kuid ka vastu- neeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb pidi – maavarade kaevandamisel tuleb sa- teha keskkonnamõju hindamine. Ühelt poolt tuleks planeerimisel konfliktide en- muti arvestada juba väljakujunenud maa- netamiseks vältida asustuse ja muude maa kasutusviiside, mida võiks kaevanda- kasutuse ja piirkondlike väärtuste ning mine häirida, kavandamist aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse võimalustega. ning samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse. Samas peaks planeeringu koostamisel aga arvestama kindlasti sellega, et maavara on vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus. Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ÜPs EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiran- Arvestame üldplaneeringu koostamisel guvööndi) lähtejoone määramine. veekogude kalda piiranguvööndite, ehitus- keeluvööndite ja veekaitsevöönditega, 1. Planeerimisseaduse ( PlanS § 75 lg 1 p 9) kohaselt ÜP ülesanne on korduva täpsustades vajadusel seadusest tulene- üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveeko- vatel alustel kaitsevööndite ulatust. gul. Üldplaneeringu koostamise käigus analüü- Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri sitakse varasemate üldplaneeringutega, 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja kuid ka detailplaneeringutega antud EKV nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik vähendamisi ning kaalutakse nende keh- (alluviaalsed soomullad ehk lammi madalsoomullad). Kambja valda jääb neist tima jäämist või EKV vähendamise tühis- Suure Emajõe üleujutusala Soinaste külas. Tulenevalt mullakaardi ebatäpsustest tamist. Teeme koostööd Keskkonnaame- võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid tiga. täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste esinemist peegeldavate kriteeriumi- tega arvestamist (nt veetasemete andmestik). 29 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. ÜP s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa eri- sus looduskaitseseaduse ( LKS § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust soovitame planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP sele- tuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moo- dustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). 3. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavandatavad tehnovõrgud ja rajati- sed ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh sadamate, sildumis ja randu- miskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile). 4. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõu- solekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis tuleks viia üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega antud EKV vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vähenda- miste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või li- sas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisu- koha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on EKVd vähendatud, siis auto- maatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura liikide leiukohad: Üldplaneeringu joonisel ei kajasta me üld- juhul olemasolevat olukorda. Väärtuste ja 1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt piirangute joonisel kajastame üldplanee- joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvestades LKS § 53. ÜP s kajas- ringuga kavandatavaid või muudetavaid tada loodusobjektide ajaline seis (EELISe väljavõtte aeg) ning märkida, et objekte ja alasid (nt ehituskeeluvöönd). andmed võivad olla ajas ruumis muutuvad. ÜPs arvestada konkreetsete ob- jektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega. Punktide 2 ja 3 osas arvestame ettepane- kuga üldplaneeringu koostamisel ja selle 2. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke ja virgestusaladega, külastusta- KSH läbiviimisel. ristu. Arvestada projekteeritavate objektidega. 30 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3. LSs on märgitud ka Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, millega arves- tatakse uue ÜP koostamisel. Keskkonnameti hinnangul tuleb arvestada Pan- godi MKA ÜPs määratud ehitusaladega ja uusi hoonestusalasid ei ole lubatud kaitsealale kavandada. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juurdepääsuvõimalu- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu sed. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on kallasrajale avaliku juurdepää- koostamisel ja selle KSH läbiviimisel. sutingimuste määramine nagu on märgitud ka LSK väärtuste peatükis. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3 kohaselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜPga. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜPs: Teadmiseks võetud. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asu- koha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, sama põhimõtet KeA ra- kendab ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust: 1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks ka- sutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse); 2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsi- elupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. LSK lisa 2 kohaselt on Kambja ÜP s kasutatud II varianti mis oleks ka Keskkon- naameti hinnangul eelistatud variant. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad: Arvestame teadaolevate üleujutusohtlike aladega üldplaneeringu koostamisel ja Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste kordu- selle KSH läbiviimisel, arvestades üldpla- vate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud neeringu ülesandeid ja täpsusastet. Pai- üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimuste sude osas selgitame, et olemasolevate seadmine. Lisaks palume hinnata ka paisudega seotud avariiriske ja vajadusel paisudega seotud avariiriskide hindamine seda meetmeid ohtude leevendamiseks. ei ole ÜP KSH ülesanne. ÜP-ga ei kavan- data tegevusi, mis võiksid mõjutada ole- masolevaid paise selliselt, et tekitavad neile avariiriske. 31 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Välisõhk ja müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja Planeeringus tuleks kindlasti analüüsida müra teemat seoses lennuväljaga ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude vajadusel seada ehituspiiranguid sellest tulenevalt, samuti raudtee ja maantee- hindamise ülesandeid ja täpsusastet ning dega seoses. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema lähtudes sealjuures olemasolevatest and- mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgi- metest ja läbiviidavast mürauuringust vä- tada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). Mõistlik oleks teha va- lisõhu saaste ja müra osas. het suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tege- vusel ning need planeeringus ära defineerida koos neile rakenduvate üldiste Teede ning tööstus- ja tootmisalade pla- reeglitega (st kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada neerimisel lähtutakse asjaolust, et tegevu- väiksema heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkon- sest tulenev oluline negatiivne mõju ini- nahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade mestele peab olema välistatud. vahel. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. ÜP raames ei ole võimalik üheselt mää- rata, milline peab olema konkreetne vahe- maa elamuala ja tööstus-/tootmisala va- hel, sest tootmistegevused on väga erine- vad ning omavad väga erinevat mürata- set. Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeeritavatest tegevustest, mis selgu- vad üldplaneeringu elluviimisel. Nendele tegevustele seatakse tingimused ja hinna- takse tegevuste elluviimisega kaasnevat mõju arenduse järgmistes etappides (de- tailplaneeringu koostamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõu- ded ja tingimused, millega DP-de koosta- misel arvestada, et välistada võimalik ne- gatiivne mõju tiheasutusaladele. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades muuhulgas koha- PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega likke vajadusi ja võimalusi. jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmekäitlusobjektide planeerimisel tuleb arvestada, et need tuleks planeerida selliselt, et need ei tekitaks negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hili- semaid probleeme. Ühinenud Kambja vallal puudub jäätmekava, mis tuleb kind- lasti koostada. Omavalitsustel on kohustus ladestatavate biolagunevate jäätmete koguseid vähendada ning seepärast on oluline, et Kambja valla jäätmekava ja 32 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine jäätmehoolduseeskiri tuleb ajakohastada ning määrata ära biolagunevate jäät- mete käitluskohad Kambja valla territooriumil. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid tegevused/jaatmed/riigi jaatmekava 2014 2020) seatud eesmärke. EELNÕU Seisuga 26.05.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8 Võtame teadmiseks. 03.06.2022 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,5 kehtiva kaevanda- MAA- nr 6 misloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa AMET 3/20/11852- taotlus. Joonisel Väärtused ja piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad 5 ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas 6 on korrektselt märgitud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. 1. Seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-alal Mitte arvestada. kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maasti- kel ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majan- duslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõ- jusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vas- tuolus järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“ keelab muudatused imperatiivselt. Palume üheselt mõistetavalt maavarale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe- võrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. 2. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlad Kinnitame, et planeerimisseaduse koha- väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud on selt on detailplaneering vajalik ehitiste väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): püstitamiseks, kaevandamine nende hulka ei kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning ole mõeldud kaevandamist. mosaiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säi- 33 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine liks olemasolev maastiku muster;“ ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagami- sega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingi- muste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kaevandamis- loale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“ ja „Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente“ ning „Üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahen- duste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada detailplaneeringu koosta- mine“. Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik. Lisaks märgime, et kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vajadusele, mitte igakordselt. Selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida tuleb vältida ning kas üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingi- mustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille puhul tuleks alga- tada detailplaneering. Selgitame, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel väl- tida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning maastikulise miljöö või maas- tiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks. Palume täpsustada, et kaevandamisloale lisa- takse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palume täpsustada, et võõ- raste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise ko- hustuse hulka ei kuulu kaevandamine, vastasel juhul halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. 3. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi Täpsustame seletuskirja. asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimise tingimusena toodud (tsiteerin): „Olemasolevate karjää- ride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Olemasole- 34 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama rohevõr- gustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimi- sele tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad kor- rastada ja kujundada rohealadeks;“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaalad (säilitada tuleb metsamaa, lageraie on lubatud), kuna need on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis;“ ning „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogili- selt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muut- mist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohe- võrgustiku osana. Olemasolevate paisjärvede veetasemete reguleerimine võib jätkuda vastavalt veeseadusele;“. Rohevõrgustiku tugialal kehtivate tingimuste all on kirjeldatud (tsiteerin): „Üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandju- hul, kui tugialale uue objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on välti- matu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed (uuring, eks- perthinnang või -arvamus);“. Rohekoridori tingimuste all on märgitud (tsiteerin): „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllu-või metsamajanduslikus kasutuses. Lam- mialade niitmine on soovitatav pärast jaanipäeva, kui enamus linde on pesitse- nud;“ ning „Sinivõrgustikku kuuluvatel vooluveekogudel tuleb kõrghaljastus säili- tada vähemalt ühel kaldal“. Rohevõrgustikus asuvate puhkealade arendamise tingimusena on kirjeldatud (tsiteerin): „Puhkemajandusega aladel arendada ta- ristut, mis on vajalik puhkemajanduse toetamiseks ja peab olema vastavuses keskkonnataluvuse nõuetega. Lubatud on väikesemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine. Tagada enim külastatavatele puhkealadele parkimisvõimalu- sed ja juurdepääs ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infos- keemid, suunaviidad, infotahvlid;“ Selgitame, et korrastamise suund määratakse kaevandamisloaga ja võimalikud on ka muud lahendused peale rohealade. Kohalikul omavalitsusel on võimalik loa taotluse menetluse käigus anda arvamus korrastamise suuna osas. Keskkon- naamet küsib ka korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ar- vamust. 35 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku, põl- lumaade vahel paiknevate metsaalade, veekogude kallaste kuju ja looduslikkuse säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik. Kaevandamise alustamiseks on vajalik muuta maakasutus mäetööstusmaaks ning selleks eksperdi kaasamist või uuringu, eksperthinnangu või -arvamuse iga- kordset koostamist ei nõua ükski õigusakt. Selgusetuks jääb, mis alasid rohevõr- gustiku puhkemajandusega aladena käsitletakse. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoodust täpsustada ning lisada, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik taristut arendada ning ehitisi püstitada tingimusel, et maavara on antud alal am- mendunud või on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Täp- sustuste tegemata jätmisel halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juur- depääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. 4. Seletuskirja peatükis 4.3. Veekogud on veekogudega seotud tingimusena mär- Täpsustame seletuskirja. gitud (tsiteerin): „Karjääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb eelistada vee- kogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks võimalik neid takistuseta puhkeotstarbel kasutada“. Palume seletuskirjas täpsustada, et kar- jääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb võimalusel eelistada veekogu määra- mist avalikult kasutatavaks. 5. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi Täpsustame seletuskirja. asuvad maardlad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Seletuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tin- gimusena kirjeldatud (tsiteerin): „Põldude läheduses olev looduslik taimkate, sa- muti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud;“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 9.1.7. Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks). Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku säili- 36 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane maavara kaevandamise keskkon- naluba, võimalik. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tu- leb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ning taimkatte säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks. Maa-amet nõustub ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022 avalikul väljapanekul Võtame teadmiseks. olnud Kambja valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkus- tega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväär- suse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi- teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi- gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edas- tada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaük- suste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisu- koha Keskkonnaministeerium. LÄHTESEI- MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue sei- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu SUKOHAD sundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei koostamisel ja teeme üldplaneeringu halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu koostamise käigus koostööd Maa-ametiga 16.09.2020 olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olu- lähtuvalt Maa-ametile antud volitustest. nr 6 korda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevanda- 3/20/11852- misväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid 2 tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. 37 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkon- Arvestame märkusega üldplaneeringu naregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, pa- koostamise käigus. Mäetööstusmaa juh- lume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel ole- totstarbe näitame ühiselt nendele mäee- vate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt raldistele ja nende teenindusmaadele, peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud kuhu on väljastatud kaevandamisluba keskkonnaandmeid. Lisaks palume anda mäetööstusmaa juhtotstarbe olemasole- ning nendele mäeeraldistele ja nende tee- vate mäeeraldiste ja nende teenindusmaa aladele ja vajadusel reserveeritava nindusmaadele, kus on maavara kaevan- mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kae- damise loa taotlus menetluses. Kaalume vandamise loa taotlus. Mäetööstusmaade juhtotstarbest võib eraldada turbatöös- eraldi juhtotstarbe määramist vajadusel tusmaa juhtotstarbe. turbatööstusmaale. Maardlate piiride kujutamisel ja mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel palume Arvestame märkusega planeeringu koos- lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade tamisel. ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?ser- vice=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast peatükis 19. Maavarad ja maardlad on märgi- Parandus Lisa 2 sisse viidud. Arvestame tud, et valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turbakarjäärid, millest väike osa asub märkusega planeeringu koostamisel. Kambja vallas, kuid need ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada. Palume üldplaneeringu koostamisel täpsustada, et Kambja valla lääneosas asuvad Marusoo turbamaardla ja Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla, mitte turbakarjäärid. Lisaks märgime, et maardlate ja karjääride puhul piisab nimetus- test, kuna pindalad, loa omajad ja muu informatsioon võib ajas muutuda. Näi- teks on Kaatsi liivakarjääri loa omajaks nüüdseks OÜ Eesti Killustik ning Aardla- palu liivakarjääri pindalaks on 49,28 ha. EELNÕU Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud avalikustamisele esitatud eelnõudega Täpsustame seletuskirja. ja teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3. Sademe- PÕLLUMA- 15.06.2022 veekäitlus osa TINGIMUSED SADEMEVEE KÄITLUSEKS JA ÄRAJUHTIMISEKS JANDUS- 6.2-6/4764- üheksandat lõiku (lk 80) lausega: JA TOI- 1 Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moo- DUAMET dustatud maaparandusühistu, on maaparandusühistul õigus vastavalt MaaParS §53 lg 9 küsida maaparandussüsteemi lisavett juhtivalt isikult tasu maaparan- dussüsteemi maaparandushoiukulude katmiseks Põllumajandus- ja Toiduameti poolt määratud ulatuses. 38 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LÄHTESEI- Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamisel saaks kajas- Üldplaneeringus kajastame maaparandus- SUKOHAD tatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh süsteemidele ja sajuvete ärajuhtimiseks PÕLLUMA- maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise üldtingimused. Teemakäsitluse täpsemad JANDUSA- 16.09.2020 põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse vajadused selguvad üldplaneeringu eda- MET nr 14.5- muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Seoses asjaoluga, et viimasel ajal on üha sise koostamise käigus. 1/1474-1 sagenenud probleemid sajuvete ärajuhtimisega ning sellega seoses maaparan- Kui üldplaneering ei suuda teemat piisa- dussüsteemide edasise toimimisega uusarenduste piirkondades, teeb Põllumajan- vas täpsusastmed käsitleda, siis kaalume dusamet ettepaneku koostada üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladelt teemaplaneeringu koostamist. ja suurematelt arendusobjektidelt sajuvete ärajuhtimise teemaplaneering. Üldplaneeringu koostamisel arvestada alates 01.01.2019 kehtima hakanud uue maaparandusseaduse (eelkõige §47 – 54) nõuetega. EELNÕU Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning Võtame teadmiseks. esitame järgnevad tähelepanekud materjalidele. TRANS- PORDIA- 1. Teekaitsevööndeid puudutavad tähelepanekud. MET 1.1. Täname, et olete meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades valdavalt arvesse võtnud. Kaalusime veel kord teekaitsevööndite suu- rendamise vajadust Kambja alevikus kahes lõigus: riigitee nr 22135 Kambja-Sir- vaku km 0,0-0,53 ja nr 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32. Kuna tegemist on 50 km/h kiirusrežiimiga piirkondadega ning ühel puhul kitsendab ehitustegevust jalg- ning jalgrattatee ning teisel puhul kalmistuala, siis aktsepteerime üldpla- neeringusse kantud 10 m kaitsevööndi ulatust. 1.2. Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu oleme Arvestame ettepanekuga. teinud ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimi- sest servast rampidel – Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. Transpordiameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Kinnitame, et teekaitsevöönd ei tä- henda automaatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalut- lusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lähedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee probleemid jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt ini- meste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrako- hasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Me peame sobilikuks, et põhimaantee rampidele on määratud 30 m kaitsevöönd, sest ka 39 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus viia sisse se- letuskirja ja kaardirakendusse. 2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu– Täpsustame KSH aruannet. Viljandi–Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee. Palume sõnastust korrigeerida. Või- malusel tuua esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luha- maa ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed. ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud. Arvestame ettepanekuga. 3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie hinnangul on planeering arusaadavam, kui kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“ ning „riigimaantee“ asemel. 3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juh- ?Arvestame seisukohaga. tudel avatud menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud. Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väik- semate puhul kaasata puutuvad osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud menetlust, st võib teha ka mitteavatud menet- luse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled. Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4. 3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada Täpsustame seletuskirja. punkti, mille kohaselt arendusalade kavandamisel tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt. See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/are- nevatele piirkondadele ei ole võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed teed tuleb juba selle eelteadmisega pro- jekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kaugemad piirkonnad. 3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja Täpsustame seletuskirja. tänavate äärde lähtuda EVS Linnatänavad toodud nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga „piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kut- sutakse ka piireteks, kehtivad teistsugused nõuded. 3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti Võtame teadmiseks. veebilehel asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse, missugustel Kambja valla terri- tooriumile jäävatel teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.trans- pordiamet.ee/liiklussagedus. Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine 40 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ning ehitusloa kohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse tee funktsioo- nist ning liiklussagedusest tulenevalt keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt. 3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida. Täpsustame seletuskirja. 3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147). Kuna kilometraaž võib ajas muutuda, kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla pii- res. 3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte 187–199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates Kambja valla piirist kuni vähe- malt Tatra-Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussage- dusi). Kui arvestada väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla pii- rini. 3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandata- vale tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur, aga tegemist on asulasisese lõi- guga, mis on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava funktsiooniga. Ka kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks kogujatee nõue igas olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on see tee käsitel- tav kogujateena, mis asub põhimaantee nr 2 ääres. 3.7. Lk 69 Sõlmede asukohtade kirjeldused. Täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ja kaardimaterjali. 3.7.1. Rida 2: Külitse alevikus Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3) ja Haage tee (kõrvalmaantee nr 195) ristumisel. Palume lisada: kuhu ühendatakse ka Len- nuvälja tee (kõrvalmaantee nr 132). Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4). 3.7.2. Rida 3: Reola külas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2), Põlva–Reola (tugimaantee nr 61) ja Unipiha tee (kõrvalmaantee nr 133) ristumi- sel. 3.7.3. Rida 4: Lemmatsi külas Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3), Leilovi tee (kõrvalmaantee 128) ja Linnavere tee (kõrvalmaantee nr 129) ristumisel. Kassi- silma tee on ekslik. Kassisilma tee on piirkonna sisene tee, mis ei jõua välja liik- lussõlme ja ei ole kindlasti hierarhiliselt tähtsam tee kui Leilovi tee. Sõlme asu- koht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4). 41 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3.8. Lk 70 „Tingimused sõiduteele“: Eeldame, et tingimused kehtivad ka riigitee- Täpsustame tingimusi. dele, aga palume täpsustada järgmisi tingimusi. 3.8.1. Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju, looklevust, tervikstruktuuri ja ehitusjoone vahekaugust. Soovime, et mingil moel oleks kirjas, mis teed Kambja vallas on ajaloolised, et saaksime hin- nata, kas ja mil määral puudutab tingimus riigiteid. 3.8.2. Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb viia tolmuvaba katte alla. Termin „intensiivsem liiklus“ on ebamäärane. Riigiteede kontekstis on püüd- lus tolmuvabaks teha kruusateed, mille liiklussagedus on rohkem kui 50 a/ööp. Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava#kruu- sateedele-tolmuv. 3.9. Lk 90 peatükk 8.3 Müra ja õhusaaste punkt „Kui uue taristuobjekti rajamisel või rekonstrueerimisel suureneb müratase olemasolevate hoonete või alade juu- res, kus ei ole ÜP kohaseid mürakategooriaid määratud, peab arenduse kavan- daja tagama vähemalt AÕKS kohased piirväärtused võttes arvesse hoonete või alade tegelikku kasutusotstarvet.“ Me ei nõustu üldplaneeringu mürakategooriate määramise praeguse käsitlusega. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, mitte vasta- valt hoonete või alade tegelikule kasutusotstarbele (ehk teisisõnu sihtotstarbele). Maakasutuse juhtotstarvete ja müra normtasemete kategooriate määramine ei ole arenduse kavandaja ülesandeks, vaid need tuleb lahendada üldplaneeringuga (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18, p 22). 4. ÜP Taristu kaardi tähelepanekud. Arvestame ettepanekuga. 4.1. Taristu joonis on kohati raskelt loetav. Kuna infot on palju, siis erinevad teed katavad teineteist ega ole üheselt arusaadavad. Kohati on kasutatud nii sarna- seid tingmärke (sh värv, laius), et pole võimalik aru saada, mida lahendusega mõeldakse. Nt kõik lillakasroosad kriipsud on suurel kaardivaatel väga sarnased. Palume võimalusel korrigeerida. 42 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.2. ÜP seletuskirja alusel on kohalikud teed liigitatud põhi-, jaotus- ja kõrvatä- navaks ning juurdepääsuks (lk 70), aga kaardilt ei tuvasta, mis funktsiooniga mingi tee on. Kaardirakenduses on tänavad määratud kohaliku tähtsusega sõidu- teedeks. 4.3. Kaaluda Räni-Raudtee teed ja Laseri tänavat ühendava ühendustee planeeri- Täiendame kaardimaterjali. mist (vt joonis nr 1). Teekoridor selleks on ette nähtud. Kohustust tee kavanda- miseks ei ole, aga Tartu linna suunast on selleks ühenduseks tänavakoridor välja krunditud. Tõenäoliselt sõltub arendus Tartu Linnavalitsusest. Kui leiate, et seda ei ole sobilik kavandada, siis seda ei pea kaardile kandma. 4.4. Lemmatsi liiklussõlme asukohta tuleks muuta (vt joonis nr 2). Reaalne Täiendame kaardimaterjali. sõlme asukoht on näidatud kohta, kus asuvad pealesõidurambid. 43 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.5. Külitse liiklussõlme asukohta tuleks muuta ning samuti tuleks täiendada ko- Täiendame kaardimaterjali. gujateede lahendust (vt joonis nr 3). Soovitame asukoht jätta sõlmel samaks, nagu on kehtivas üldplaneeringus. 4.6. Jooniselt on puudu nn kogujatee mis ühendab Lemmatsi liiklussõlme ja Kü- Täiendame kaardimaterjali. litse järve teed (riigitee nr 22194) omavahel. Jooniselt pole see üheselt välja loe- tav. 44 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.7. Mägra tee 1 kinnistu (28301:001:1171) juures nähakse detailplaneeringuga Täpsustame kaardimaterjali. ette teistsuguse lahenduse. Jääb arusaamatuks, kas see on taotluslik, et üldpla- neeringuga seda muudetakse. Detailplaneeringu järgne lahendus on tähistatud punasega (vt joonis nr 4). 4.8. Pangodi lõigul on olemasoleva jalgratta- ja jalgtee marsruut tähistatud pers- Arvestame ettepanekuga. pektiivsena. Palume korrigeerida. 4.9. Riigitee nr 92 juures on kavandatud üks ühendus, mida pole teemaplanee- Täpsustame kaardimaterjali. ringus (vt joonis nr 5. tähistatud punase noolekesega). Palume see kaardilt eemaldada. 45 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.10. Puudub teemaplaneeringus näidatud ühendustee (vt joonis nr 6. tähistatud Täpsustame kaardimaterjali. punase joonega). Palume kaarti täiendada. 4.11. Tartu ümbersõidu I ehitusala projektist on puudu maanteega paralleelne Korrigeerime kaardimaterjali. kogujatee (vt joonis nr 7, tähistatud kollase joonega). Kogujatee kulgemist võib üldplaneeringuga muuta, aga see tuleb kajastada, sest otsejuurdepääsud riigi- teelt nr 2 likvideeritakse. Jääb ainult üks parempööretega peale- ja mahasõit Kambja valla piirile ning teine ots tuleb ühendada riigiteele 92, kuhu jääb samuti parempööretega peale- ja mahasõit. 46 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.12. Lennu liiklussõlmes on ainana tähistatud ühendustee nr 2228 (vt joonis nr Arvestame võimalusel ettepanekuga. 8). Tegelikult on seal mitmeid erineva numbriga ühendusteid ning 2228 esile too- mine tekitab segadust. 4.13. Riigiteede nr 22133 ja nr 2 ristmikust kuni kohaliku Vilja tee ristmikuni on Korrigeerime kaardimaterjali. olemas kergliiklustee. ÜP kaardil (vt joonis nr 9) on märgitud see kergliiklustee perspektiivseks. Palume korrigeerida. 47 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.14. Reola sõlmes on väga hästi peale kantud eskiisi järgne lahendus ja suures Võtame teadmiseks. pildis jääb see samaks (vt joonis nr 10). Anname teada, et meil on projektmees- konnaga kaalumisel riigiteega 61 liituva kogujatee nihutamine mõnevõrra Põlva suunas, et oleksid tagatud ristumiskohtade vahekauguste nõuded. Hetkel selles küsimuses otsust ei ole. Loodame anda täpsemat infot edaspidise koostöö käi- gus. Palume eelnimetatud punktid üldplaneeringusse sisse viia ning mittearvestamisel oma seisukohta põhjendada. Oleme vajadusel valmis selgitama ja täpsustama meie kirjaga esitatud ettepanekuid näiteks koosoleku vormis. LÄHTESEI- Lennuamet palub Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK lisa 2 punktis 20.3 LS ja KSH VTK lisa 2 täpsustatud SUKOHAD täpsustada, et Tartu lennuvälja raja mõõtmed on 1800 x 31 meetrit. lennuvälja mõõtmete osas. LENNUA- MET 24.08.2020 nr 4.6- 8/20/3499-2 LÄHTESEI- Saatsite Veeteede Ametile seisukohtade küsimiseks Kambja valla üldplaneeringu Teadmiseks võetud. SUKOHAD lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavat- VEETEEDE suse. AMET e-kiri 28.08.2020 Teatan, et meil ei ole ettepanekuid nimetatud dokumentidele, sest Kambja vald piirneb Emajõega umbes 2 km ulatuses ning veeliiklust mõjutavaid tegevusi sel- lel jõe lõigul ei kavandata. 48 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LÄHTESEI- Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu SUKOHAD määramine: lahenduse väljatöötamisel. MAANTEE- AMET 22.09.2020 1.1. Siduda üldplaneeringusse Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kavanda- nr 15- tud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogu- 2/20/38992- jateed jms. 3 1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" la- hendustega. 1.3. Üldplaneeringusse koostamisel arvestada järgmiste Maanteeameti projektide ja teemaplaneeringuga: Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (kajastada eritasandiline rii- giteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm); Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse ko- gujatee lahendus (nähtav ka Tartu-Nõo eskiisprojektist); Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eskiisprojekt (lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka kogujateid); Tatra-Kambja lõigu eelprojekt (2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tugi- maanteega 46 Tatra-Otepää-Sangaste); Tartu-Nõo eskiisprojekt (sisaldab 2+2 maanteed, liiklussõlmi ja kogujateid); Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik). Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldi- lahenduse väljatöötamisel. sed asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu inf- rastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesada- mate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee, milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 49 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede pro- jekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on Kaalume ettepanekuga arvestamist klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks pa- üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. rempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata lahenduse väljatöötamisel. erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava pu- Teadmiseks võetud. hul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Kambja, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu alevikke läbiv riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (E263) ning Külitse ja koostamisel. Erisuste määratlemisel Räni alevikke läbiv riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga (E264) kogu ulatuses ÜRO Ma- teeme koostööd Maanteeametiga. jandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 Kaalume ettepanekuga arvestamist lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kait- üldplaneeringu koostamisel. Erisuste mää- sevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja ratlemisel teeme koostööd Maanteeame- linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme tiga. ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja väli- misest servast järgmistes lõikudes: Kambja alevikus:  22188 Kambja-Kodijärve km 0,0-0,47 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini); 50 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine  22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku pii- rini);  22136 Kambja-Rebase km 0,8-1,26 (Mäe tänavast kuni aleviku piirini);  22137 Kambja-Reolasoo km 1,4-1,7 (kohalikust Parve-Toome teest (2820072) kuni aleviku piirini). Külitse alevikus:  22195 Külitse-Haage km 0,77-3,7 (Haage tee 21 kinnistu piirist kuni aleviku piirini);  22195 Külitse-Haage km 0,0-0,77 (riigitee ristmikust kuni Haage tee 21 kin- nistu piirini) – vasakul pool teed 30 m, paremal nõustume teekaitsevööndiga 10 m;  22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32 (riigitee nr 3 ristmikust kuni aleviku piirini vasakul pool teed) ja km 5,35-5,7 (Lennuvälja tee 27 kinnistust kuni aleviku piirini paremal pool teed);  Räni alevikus riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,0-3,0 (külg- neva riigiteega terve aleviku piires riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku pii- rini);  Tõrvandi alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest põhjapool);  Ülenurme alevikus riigitee nr 22130 km 1,7-2,33 (Tartu maantee J4 koha- likust teest kuni aleviku piirini). Perspektiivse arenduspotentsiaaliga, kuid välja kujunemata hoonestusjoone tõttu Kaalume ettepanekut planeeringulahen- teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 20 m äärmise sõiduraja välimi- duse väljatöötamisel. sest servast: Külitse alevikus riigitee nr 22194 Külitse järve tee km 1,35-1,89 (Kõivusalu teest kuni riigitee nr 22195 ristmikuni); Räni alevikus riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,0-2,08 (riigitee tervikuna alates riigitee nr 3 ristmikust kuni riigitee nr 92 ristmikuni); Ülenurme alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest lõunapool). 51 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu teeme ette- Kaalume ettepanekut planeeringulahen- paneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast duse väljatöötamisel. rampidel: Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. Juhul kui olemasolev pidev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Teadmiseks võetud. Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõi- kest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav Teadmiseks võetud. joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloako- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu hustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest pii- koostamisel. Erisuste määratlemisel rangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda teeme koostööd Maanteeametiga. tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevöön- disse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olema- soleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juh- tudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Ar- vestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 Teadmiseks võetud. kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenin- danud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koosta- Teadmiseks võetud. mise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks koha- likke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 52 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajati- Kaalume ettepanekuga arvestamist sena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata ruumivajadust jalgratta- ja jalgtee raja- üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. miseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee pro- jekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena. Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, Kaalume ettepanekuga arvestamist kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus H tähistab tuuliku masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lu- bada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasu- tada väljapakutud valemit. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eel- Kaalume ettepanekuga arvestamist kõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise ka- üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel vandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Tartumaa maa- konnaplaneeringus 2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist (näiteks detailplanee- lahenduse väljatöötamisel arvestades ringu koostamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teede- üldplaneeringu täpsusastet. võrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigi- teede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas, et üldjuhul ei ole Kaalume ettepanekut üldplaneeringu võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik koostamisel. Erisuste määratlemisel vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. teeme koostööd Maanteeametiga. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee Kaalume ettepanekut üldplaneeringu alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba koostamisel. Erisuste määratlemisel 53 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme eran- teeme koostööd Maanteeametiga. Võib deid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suure- ilmneda kohti, kus tehnovõrkude korido- mas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi ride ühtlustamine on ruumikasutuse opti- projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. meerimise kontekstis vajalik. Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada peamiselt läbivat liiklust Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Pla- koostamisel. neeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga mää- koostamisel. Erisuste määratlemisel rata perspektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad ole- teeme koostööd Maanteeametiga. masolevad juurdepääsud. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suu- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu rendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suu- koostamisel. renda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- neeringu täpsusastet. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava Kaalume ettepanekuga arvestamist teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise üldplaneeringu koostamisel. Erisuste mää- sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagami- ratlemisel teeme koostööd Maanteeame- seks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee tiga. geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähenda- mine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõt- koostamisel. teid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktili- sest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 54 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja koostamisel. Ühistranspordi kättesaada- nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline vuse kriteerium on üheks olulisimaks uute määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning tegevuste ja arendusalade kavandamisel. välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääse- tavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategoo- riate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Arvestame üldplaneeringu koostamisel Riigiteelt leviva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria objekte. liiklusmüraga, lähtudes olemasolevatest Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest andmetest, teadmistest riigiteedelt leviva tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja müra ulatuse osas ja läbiviidavast mü- vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingi- rauuringust. mused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on aren- daja või KOV kohustus. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu vibratsioon, visuaalne häiring vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes ka- KSH läbiviimisel niivõrd, kuivõrd see on vandavast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist kä- üldplaneeringu täpsusastet ja kavandata- sitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra vat lahendust silmas pidades asjakohane. normtasemetest lähtuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja Teadmiseks võetud. numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlas- tamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks ta- belina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väl- jatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. LÄHTESEI- KemS §32 sisendid kajastatud. Täiendavaid ettepanekuid ei ole. Teadmiseks võetud. SUKOHAD PÄÄS- TEAMET e-kiri 18.09.2020 LÄHTESEI- Olete Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisas 2 (Ülevaade Kambja val- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu SUKOHAD last) toonud välja, et (planeeritavad) raudteeülekäigud tuleb lahendada selliselt, koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- TARBIJA- et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus ka- KAITSE JA 11.09.2020 väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast kesk- vandatava maakasutuse planeerimisel ar- nr 55 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine TEHNI- 16-6/20- konnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületusko- vestame esitatud ettepanekuga üldpõhi- LISE JÄ- 12013-002 had. Arvestades Kambja valla üldplaneeringus käsitletavaid transporditaristust mõtete määratlemisel, kuid tehniliste la- RELE- (sealhulgas raudteest) tulenevaid kitsendusi, toome mõned ettepanekud, mis henduste koostamine on üldplaneeringule puudutavad raudteeohutuse valdkonda ning võivad olla kitsendavateks tingimus- järgnevate tegevuste (detailplaneeringud, VALVE teks ja/või mõjutada inimeste tervist ja heaolu: projekteerimistingimused jms) ülesanne. AMET 1) Samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine üle rööbastee ei ole ohutu ning tegemist on olulise kitsendusega (näiteks kinnisvaraarenduses – ületuskoh- tade rajamine soovitud kohta ei pruugi olla võimalik), mis tuleks üldplaneeringus välja tuua. 2) Ruumilise tihendamise käigus tuleb võimalusel vältida raudteeni ulatuvate tu- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu piktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raud- maakasutuse kavandamisel. Märgime, et teeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse üldplaneeringu täpsusastet arvestades nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette näh- võib nii mõneski piirkonnas osutuda vaja- tud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast likuks seada tingimus järgmiste etappide ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. (nt detailplaneeringu koostamise või pro- jekteerimistingimuste väljastamise) tar- beks. 3) Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete määramisel ja elamupiirkon- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu dade planeerimisel ning rajamisel võimaliku pendelliikumisega üle raudtee. Ole- maakasutuse kavandamisel. Märgime, et masolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, üldplaneeringu täpsusastet arvestades sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi ots- võib nii mõneski piirkonnas osutuda vaja- tarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha rajamine olema likuks seada tingimus järgmiste etappide põhjendatud ja vältimatu. (nt detailplaneeringu koostamise või pro- jekteerimistingimuste väljastamise) tar- beks. 4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate las- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu teasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse maakasutuse kavandamisel. külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootama- tut sattumist raudteemaale. Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi- on hetkel kirjeldatud ehitusseadustiku §-s 73. mustega üldplaneeringu lahenduse koos- tamisel. 56 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Muinsuskaitseamet soovitas üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu Kul- Võtame teadmiseks. tuuriväärtuse peatükis tuua eraldi välja looduslikke pühapaikasid käsitlev osa, et MUINSUS- 14.07.2022 tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine (kiri nr 1.1-7/2006-5) KAITSE- nr 1.1- AMET 7/2006-6 Edastame teile Muinsuskaitseameti poolt koostatud ülevaate Kambja valla loo- duslikest pühapaikadest, mida saate planeeringu koostamisel aluseks võtta. EELNÕU Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 06.06.2022 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise nr 1.1- aruande eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommentaarid: 7/2006-5 1. soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte riikliku kaitse all olev arheoloogiapä- Täiendame KSH aruannet. rand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogi- liste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hä- vimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt teh- tava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogia- pärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avas- tamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja ar- heoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: ▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobu- takse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; ▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ algatatakse detailplaneeringut; ▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskait- seseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esita- takse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehi- tise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arva- must arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on 57 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikiht ja seletuskiri on koostamisel ja Muinsuskaitseamet edastab selle esimesel võimalusel; 2. Lisada lk 13 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikele aladele; Täiendame seletuskirja. 3. täpsustada lk 13 Mõju kultuuripärandile peatükis mainitud ristipuude kaitse- Selgitame, et ka kohaliku tasandi kaitsta- liiki. KSHs soovitatakse neid kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil. ÜP seletus- vaid loodusobjekte kaitstakse looduskait- kirjas on aga viide, et nende kaitse toimub vastavalt looduskaitseseadusele; seseaduse kohaselt. 4. soovitame lisada KAH alade nimistusse (ptk 7.4.1) Kambja valla maa-alal ole- Selgitame, et KAH aladeks määratakse vad ristimetsad ja ristipuude ümbruses olevad metsad; kogukondadele olulised riigimetsad. Ai- nuüksi ristipuude olemasolu ei ole ar- gument KAH ala määramiseks. 5. täpsustada muinsuskaitseseaduse paragrahvi peatükis 7.9.8 Mõju kalmistutele Korrigeerime seletuskirja. Selgitame, et ja matmispaikadele; me ei soovi konkreetsetele paragrahvidele viidata, sest need võivad olla ajas muutu- vad. 6. lisada peatükk 9.1.8 ka meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks; Arvestame ettepanekuga ja täiendame se- letuskirja. 7. lisada analüüs, milles tuua välja kergliiklusteede rajamise mõju kultuurimäles- KSH käsitleb taristu sh kergliiklusteede ra- tistele; jamise mõjusid kultuuripärandile. 8. palume eemaldada lk 71 olev tekst: Üldplaneeringus teeb kohalik omavalitsus Täiendame KSH aruannet. ettepaneku XX saj arhitektuuripärandi objektide nimistust välja arvata apteek- Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut ob- elamu Männi 1 (vabariigi ajast), meierei Pangodi külas (vabariigi ajast), suve- jekte nimekirjast välja arvata. Küll on maja (Pangodi külas (nõukogude ajast), meierei Vana-Kuuste külas (vabariigi reaalselt nimekirjas olevaid objekte juba ajast), Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Uhti külas (vabariigi ajast), Reola hävinenud ja ÜP neid ei kajasta. raudteejaam Tõõraste külas (nõukogude ajast). Objektide nimekirjast kustutami- seks tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti poolt telli- tud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste tulemusel ja sealt objekti ei kustutata. Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3, planeerimisseaduse §8- 12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 lg 6, 58 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine edastab Kambja valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommen- taarid: 1.Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Täiendame seletuskirja. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesi- sust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projek- teerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arves- tada nende kui olulise avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kait- sevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kait- sevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavanda- tav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimä- lestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailpla- neeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa ar- heoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloo- giatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandata- vates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise välti- miseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga ar- heoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: · algatatakse detailplaneeringut; · kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskait- 59 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine seseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esita- takse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehi- tise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arva- must arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud 9 info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist; 2. Soovitame lisada ptk 4.1.2. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all Täiendame seletuskirja. mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud ob- jekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse; 3. Soovitame lisada 4.1. Kultuuriväärtused eraldi peatükina looduslikke pühapai- Täiendame seletuskirja. kasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine. Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie-nimeliste paikadena) on olu- lise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usu- lise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pü- hapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühaks- pidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest ning need on oluli- sed pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säi- livad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende kü- lastatavuse parandamine. Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsus- kaitseameti koordineerimisel toimuvad üleeestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-jalooduslikud-puhapaigad In- formatsiooni valla looduslike pühapaikade kohta leiab: ● Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/- mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“. ● Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. 60 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ● Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil: https://hiie- paik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/in- dex.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac; 4. soovitame lisada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide juurde Selgitame, et aadressi lisamine muudaks täpne aadress, et objekte oleks võimalik kaartidelt kergemini leida; joonised väga raskesti loetavaks. Kohaliku tasandi kultuuripärandi objektid on kajas- tatud kaardirakenduses. 5. ptk 4.1.2. on tehtud ettepanek arvata Kambja 20. sajandi arhitektuuripärandi Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut ob- objektid XX sajandi arhitektuuripärandi nimistust välja. Selgitame, et tegemist on jekte nimekirjast välja arvata. Küll on valdkondliku uuringu nimekirjaga, kust objekte ei kustutata. Üldplaneeringu sele- reaalselt nimekirjas olevaid objekte juba tuskirja võib lisada kõik Kambja valla 20. saj arhitektuuripärandi objektid; hävinenud ja ÜP neid ei kajasta. 6. lisada üldplaneeringusse viide maakonnaplaneeringus sätestatud kultuuripä- Täpsustame seletuskirja. randit käsitlevatele eesmärkidele (Tartu maakonnaplaneering 2030, p 3.8.3: Ka- sutuseta kultuuriväärtuslikele ehitistele tuleb leida kohane ja omanikule huvipak- kuv kasutusviis, näiteks turismiks, puhkekoha või - ehitisena; ja p 3.8.4 Arhitek- tuuriväärtuslikesse hoonetesse, mis muinsuskaitseseadusest tulenevalt tuleb nii ehk teisiti säilitada, koondatakse senisest enam avalikke funktsioone). LÄHTESEI- Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringutes siduda kultuurimälestiste teema Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu SUKOHAD valdkonnaüleselt teiste üldplaneeringu ülesannetega. Erinevad riigi huvid peavad koostamisel. olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, sotsiaal- 16.09.2020 teemad, säästev areng ja elamisväärne keskkond. nr 1.1- 7/2006-1 Saadame teile tutvumiseks Muinsuskaitseameti juhendi omavalitsustele üldpla- Arvestame MKA juhendiga üldplaneeringu neeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta, kus on koostamisel pidades silmas ÜP ülesandeid välja toodud mälestisi puudutavad suunised üldplaneeringu koostamisel. ja täpsusastet. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Arhitek- tuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pd LÄHTESEI- Edastatud kavatsuses on pööratud tähelepanu kultuuriväärtusliku keskkonna Arvestame ja teeme koostööd MKA vas- SUKOHAD analüüsile ja hoidmisele. Edasises planeeringuprotsessis on vajalik teemat süga- tava valdkonnaga spetsialistidega. Seni- vamalt analüüsida ja ühendada kultuuripärad teiste teemakäsitlustega. Toome kaua kui kultuuriväärtuslikke alasid oma- välja, et kajastama peaks arheoloogiapärandit, mis ei ole veel riikliku kaitse alla 61 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 11.11.2020 ja täpsustama looduslike pühapaikade loetelu. Täpsemat infot nende teemade valitsuses teada pole, ei lisa me neid pla- nr 1.1- kohta saate Muinsuskaitseameti vastava valdkonna spetsialistide käest. neeringusse. Kui alad on teada, siis on 7/2006-3 võimalik nendega arvestada. OMAVA- LITSU- SED LÄHTESEI- Üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid Tartu Võtame teadmiseks ja teeme Tartu lin- SUKOHAD linnale ja teistele naaberomavalitsustele. Lisada üldplaneeringu jooniste alla täp- naga koostööd üldplaneeringu koostamise TARTU sema väljavõttena Kambja valla lähiala joonis, milles kajastada linnaehituslikud protsessis. ÜP LS ja KSH VTK dokumendis LINN 02.10.2020 seosed. Lisaks näidata kergliiklusteede, teede, tänavate seosed Tartu linna trans- on toodud, et mõjude hindamise tegelik nr 9- pordivõrgustikuga ja rohevõrgustiku, loodusväärtuste sidusus ning ühilduvus ro- ulatus sõltub kavandatava tegevuse ise- 3.2/09989 hevõrgustikuga. loomust ning seda täpsustatakse ÜP koos- tamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjenda- tud vajaduse korral täiendavalt hinna- takse. Sama dokumendi peatükis 2 märgi- tud, et vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse mõju hinda- misel ka ala väljaspool planeeringuala. Kui ÜP koostamisel selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni selline mõju Tartu lin- nale, mis võib eeldatavalt osutuda oluli- seks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse. Analüüsida ja hinnata planeeritud maakasutuse mõju linnaelanike sotsiaal-ma- Võtame teadmiseks. Kui ÜP koostamisel janduslikele vajadustele (haridusasutused, sh koolieelsed, hoolekandeasutused selgub, et lahendusega võib kaasneda jms), linna ja valla avalike teenuste sidususele. mõni selline mõju Tartu linnale, mis võib eeldatavalt osutuda oluliseks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse. Palume fikseerida kavatsuse ptk 8.2 tabeli koostöö eesmärk Tartu linnaga järg- LS ja KSH VTK dokumenti on täiendatud miselt: Kambja vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide järgnevalt: Kambja vallaga piirnev saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava trans- omavalitsus, kelle ruumilise arengu pordivõrgustiku ning tehnotaristu arendamise vajadusi tuleb üldplaneeringu eesmärkide saavutamise võimalusi ning koostamisel silmas pidada. ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava transpordivõrgustiku ning 62 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tehnotaristu arendamise vajadusi üldplaneeringu koostamisel kaalutakse. Palume täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Tehniline ta- Kaalume ettepanekutega arvestamist, ristu" järgmiselt: vajadusel teeme üldplaneeringu koostamisel täiendavat koostööd Tartu - Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted ar- linnaga. vestades Kambja valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on ÜVK). Viiakse läbi perspektiivse, täiendava Tartu vee- haarde kavandamise vajaduse analüüs ja selle vajaduse ilmnemisel mää- ratakse veehaarde kavandatav ala. - Lisaks palume selles alapeatükis tuua tehnilise taristu seosed Tartu linna tehni- lise taristuga, analüüsida linna tehnotaristu ressursi piisavust valla kavandata- vate arenduste varustuse tagamisel ja tuua välja vajalikud muudatused linna ter- ritooriumil. Analüüsitakse ja hinnatakse linna suunduvatesse veekogudesse suu- natava reo- ja heitvee mõjusid ning tehnilise taristu sidusust (sh maaparandus- süsteemid, sademevesi jms). - Täiendada alapeatükki maakütte rajamise tingimuste juures, et muuhulgas tu- leb arvestada koostatud uurimistöös "Maaküte Tartus" (OÜ Maves, Tartu 2020) toodut. - Alapeatükki "Teed" palume täiendada selliselt, et tuuakse välja sidusus Tartu linna transpordivõrgustikuga nii graafiliselt kui seletuskirja osas. "Pargi ja reisi" süsteemi edukamaks rakendamiseks on liikuvuskeskuste kavan- Kaalume ettepanekutega arvestamist, damine. Liikuvuskeskused oleks sõlmpunktiks linna ja valla omavalitsuse kerg- vajadusel teeme üldplaneeringu liiklusteedele ja ühistranspordi liinidele. Soovitame kavandada Kambja vallas lii- koostamisel täiendavat koostööd Tartu kuvuskeskustele vajalikud maa-alad ja täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkon- linnaga. nad" alapeatükki "Maakasutus", kus sätestada vastavate maa-alade määramine. Kergliiklejatele turvaliste liikumisvõimaluste tagamiseks ja naaberomavalitsuste Kaalume ettepanekutega arvestamist, teede/tänavavõrgustiku ning riigiteede äärsete kergliiklusteede ühtse tervikvõrgu vajadusel teeme üldplaneeringu arendamiseks fikseerida üldplaneeringus, et "Asulas tuleb kergliiklejatel tagada koostamisel täiendavat koostööd Tartu liikumisvõimalused mõlemal teepoolel, väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele linnaga. poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud kergliiklustee koos teeületuskohta- dega.". 63 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tartu linna suunduvate tänavate ja teede planeerimine ning ehitamine toimub Kaalume ettepanekutega arvestamist, koostöös naaberomavalitsustega ja Maanteeametiga. Detailplaneeringute kehtes- vajadusel teeme üldplaneeringu tamine naaberomavalitsuses, kus liiklusühendus on kavandatud linna tänavate koostamisel täiendavat koostööd Tartu kaudu, eeldab tänavate väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimist valla ja linnaga. linna vahel. Sätestada selle põhimõtte määramise vajadus Kambja valla üldpla- neeringu lähteseisukohtades ja rakendamise viis detailplaneeringutes. LÄHTESEI- Põlva Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu- Arvestame rohevõrgustiku terviklikkuse SUKOHAD kohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse tagamise vajadusega. PÕLVA täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju VALLAVA- 31.08.2020 strateegilise hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneerin- LITSUS nr 7-6/20- gute koostamisel. Piiriäärsetel aladel rohevõrgustiku piiride täpsustamisel palume 1702-2 arvestada Põlva valla samalaadsete tegevustega, et tagada võrgustiku terviklik toimimine. Põlva valla üldplaneeringu koostamisega seotud info on kättesaadav Põlva valla veebilehel: http://www.polva.ee/et/uldplaneering-algatatud-2018 LÄHTESEI- Kastre Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu- Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel SUKOHAD kohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse aladel tegevuste planeerimisel (sh KASTRE täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd VALLAVA- 11.11.2020 strateegilise hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneerin- Kastre vallaga. LITSUS nr 2- gute koostamisel. Piiriäärsetel aladel kergliiklusteede ja rohevõrgustiku piiride 7/1071-1 täpsustamisel palume arvestada Kastre valla samalaadsete tegevustega, et ta- gada terviklik toimimine. EELNÕU Edastasite 14.07.2022 kirjaga nr 6-1/19-138 Nõo Vallavalitsusele kooskõlastami- Võtame teadmiseks. seks Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise NÕO VAL- 04.08.2022 (edaspidi KSH) aruande. LAVALIT- nr 7- SUS Nõo Vallavalitsus kooskõlastab Kambja valla üldplaneeringu ja KSH aruande. 1.1/1523-1 LÄHTESEI- Nõo Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel SUKOHAD lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) välja- aladel tegevuste planeerimisel (sh töötamise kavatsuse osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatööta- kohalikud teed, juurdepääsuteed, 7.12.2020 mise kavatsus on asjakohane ja piisav. kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd nr 7- Piiriäärsetel aladel avalikult kasutatavate teede võrgustiku (kohalike teede, juur- Nõo vallaga. 1.1/1099-1 depääsuteede ja kergliiklusteede) kavandamisel ja rohevõrgustiku piiride täpsus- tamisel palume arvestada Nõo valla sarnaste plaanidega, et tagada terviklik toi- mimine. 64 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ETTE- VÕTTED JA ERAI- SIKUD EELNÕU 1. ÜP-ga tehakse ettepanek täiendava raudteepeatuse rajamiseks Soinastesse (ÜP Arvestame ettepanekuga. joonisel näidatuna raudteest ida poole) Tartu-Ülenurme tee ja Sõnajala ning Kus- AS EESTI nr 21- lapuu tänavate ristmike piirkonda. RAUDTEE 1/2699-3 Palume lisada ÜP ja KSH eelnõu seletuskirja: Planeeritava Soinaste raudteepea- tuse asukoht ÜP joonistel on indikatiivne. Peatuskoha rajamise vajadus ja otstar- bekus saab selguda pärast asjakohast analüüsi, misjärel peatuskoha täpne asu- koht koos juurdepääsuvõimalustega määratakse järgmistes planeerimise ja/või projekteerimise etappides. Uue peatuskoha rajamiseks on üldjuhul vaja olema- solevast raudtee teenindusmaast laiemat maaeraldust ooteplatvormi, parkla, ühistranspordipeatuse jne jaoks, sealhulgas peab olema tagatud optimaalne ja ohutu ühendus avalike teede võrguga ümberkaudsetest asumitest. Lisaks märgime, et kui kavandatavale peatuskohale soovitakse rajada jalakäijate, ühistranspordi ning sõidukite juurdepääsuteed ka raudtee läänepoolselt küljelt, kus vahetult raudteemaa kõrval asub Tartu-Võru maantee, siis raudtee ületamise vajaduse korral tuleb ÜP joonistel näidata indikatiivselt planeeritava raudteepea- tuse juurde ka perspektiivne raudteega eritasapinnalise ristumiskoha leppemärk ning kajastada eeltoodu ka ÜP seletuskirjas. 2. Juhime tähelepanu, et erinevalt ÜP seletuskirjast on ÜP joonistel näidatud pla- neeritav raudteepeatus lisaks Soinastele ka Ülenurme alevikus (asukohas kus raudteemaa Tartu-Petseri 5,3-7,8 km piirneb Tartu mnt 50a kinnistuga). Selles kohas ei ole piisavalt ruumi raudteepeatuse ja kaasneva infrastruktuurikavanda- miseks. Palume korrigeerida ÜP jooniseid. 3. KSH aruande eelnõus (lk 91) on märgitud, et Tartu-Koidula raudteel jääb Korrigeerime KSH aruannet. Kambja valda kaks raudteepeatust Ülenurmel ja Uhtis. Juhime tähelepanu, et Tartu-Koidula raudteel on Kambja vallas ka Vana-Kuuste ja Rebase raudteepeatu- sed. 65 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Palume lisada ÜP seltuskirja peatükk „5.1.4 Jalg- ja jalgrattateed“ järgmine tin- Täiendame seletuskirja. gimus: Jalg- ja jalgrattateede rajamise korral paralleelselt raudteekoridoriga raud- tee kaitsevööndisse (s.h raudteemaale), tuleb nende täpne asukoht ja raudtee- maale mahutamise võimalused selgitada välja järgmistes planeerimise ja/või pro- jekteerimise etappides koostöös AS-iga Eesti Raudtee. LÄHTESEI- 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja Arvestame raudtee, samuti SUKOHAD piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning elektripaigaldiste ja sidet- elektripaigaldiste ja sidetrasside rasside kaitsevöönditega. kaitsevööndite ja neist tulenevate 21.09.2020 piirangutega üldplaneeringu lahenduse nr 21- väljatöötamisel. 1/2699-1 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektri- Arvestame üldplaneeringu lahenduse paigaldiste hoolduse ja remondi teostamist. väljatöötamisel raudteerajatiste kasutamisest, hooldusest ja remondist tulenevate vajadustega. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõju- Arvestame esitatud tingimusega üldpla- dega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise kor- neeringu lahenduse väljatöötamise käi- ral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi kesk- gus. konnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks Maakasutuse planeerimisel ning maakasu- tus- ja ehitustingimuste määramisel läh- tume koostatavast mürauuringust. Vajalikud erisused (kui need üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamise käigus ilmnevad) kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee. 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning Arvestame võimalusel esitatud märkusega mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogu- kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tu- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- leb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga ringu lahenduse väljatöötamisel. seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. 66 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Raudteemaaga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskond- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- like hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel näha ette ohutuse tagamiseks ringu lahenduse väljatöötamisel. juba üldplaneeringuga meetmed (näiteks piirdeaedade rajamise kohustuse) ta- kistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool nõuete- kohaseid raudtee ületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte rajamise vaja- dusega. Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ristumised. ringu lahenduse väljatöötamisel Seoses reisirongi kiiruse tõstmisega tuleks uued kergliiklusteede ristumised raud- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- teega kavandada eritasandilistena. Uued kavandatavad kergliiklusteede ristumi- ringu lahenduse väljatöötamisel sed raudteega peavad olema ühendatud olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede võrgustikuga. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eritasandiliste ristumiste Arvestame esitatud märkusega üldplanee- asukohtade kavandamisel tuleb juhinduda valdkonnaga seotud normides, stan- ringu lahenduse väljatöötamisel dardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik maa nende realiseerimiseks. Teeme ettepaneku üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppemärkidega olemasolevate ning perspektiivsete raudteeüle- tuskohtade asukohad ning kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad ühendusteed, sh perspektiivsed ühendusteed. Lisada „Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK-Lisa 2-Ülevaade Kambja val- Täiendasime lisa 2 esitatud informatsioo- last“ peatükis „20.2 Raudtee“ järgnev informatsioon. Tartu-Koidula raudteeliinil niga ning arvestame sellega edaspidi. on raudteeülesõidukohad ka Haaslava-Vana-Kuuste teel (Vana-Kuuste) ja Re- base-Küti teel (Rebase) ning rongide peatuskoht koos samatasandilise raud- teeülekäigukohaga Vana-Kuustel ja rongide peatuskoht Rebasel. Tartu-Valga raudteeliinil on kolm raudteeülesõidukohta (Lemmatsi, Näki ja Ropka). Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Arvestame esitatud märkusega üldplanee- Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehi- ringu lahenduse väljatöötamisel. tus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsen- dusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektrilii- 67 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine nide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenin- damiseks selgub projekteerimise käigus. Teeme ettepaneku kajastada eeltoodud informatsioon üldplaneeringus. Projekteerimistingimused nr 2011802/05762 on väljastatud 04.08.2020. Omavalitsuste koostööorganisatsioonid on teinud 20.05.2020 ühispöördumise Arvestame esitatud märkusega üldplanee- Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning ringu lahenduse väljatöötamisel. AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa- Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifit- seerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria muudatused (sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võima- luse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee jõudnud tellida eelhinnangu eskiisi tasemel Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendusteks, mis võimaldaks kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Kambja vallas on selliseid kõveraid, mis vajaksid reisirongide kiiruse tõstmiseks raudteetrassi õgvendada Tartu-Koidula raudteeliinil. Teeme ettepaneku kajastada üldplaneeringus, et reisirongide kiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h võib tekkida vajadus Tartu-Koidula raudteeliinil olemasolevat raudtee trassikoridori õgven- dada. Reisirongide kiiruste tõstmisel tuleb ohutuse tagamise eesmärgil arvestada ka Arvestame esitatud märkusega üldplanee- raudteemaa piirdeaiaga piiramise vajadusega, et takistada jalakäijate raudteele ringu lahenduse väljatöötamisel. pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti. Pikemas perspektiivis on planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olema- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- soleva raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega vähemalt 4,5 ringu lahenduse väljatöötamisel. meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laie- nemisega. EELNÕU 1.RMK teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taas- Täiendame seletuskirja tuuleenergeetika tuvenergeetika“ tuulikute ja tuuleparkide rajamise tingimuste osas vastavalt KSH osas. RIIGI- 21.06.2022 aruande peatükis 7.15 toodud infole tuuleenergeetika arendamise kohta Kambja METSA e-kiri vallas. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks üheselt MAJAN- selge, milliste tuulikute kavandamise võimalikkusele on viidatud üldplaneeringu DAMISE seletuskirja peatükkides 3.1 ja 4.1.4 ning millised on kohaliku omavalitsuse poolt KESKUS nõutavad tingimused ja alusdokumendid peatükkides 3.1 ja 4.1.4 viidatud tuuli- (RMK) kute rajamiseks. 68 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ on kirjas, et üle Täpsustame seletuskirja. 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama rajamine ei ole üldjuhul lubatud rohevõrgustikus, kuid erandid on võimalikud kaalutlusotsuse alusel. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ tingimusi üle 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama rajamiseks. Praegu on seletuskirjas kirjas, et üldjuhul ei rajata tootmisehitisi tugialal ning kui erand- juhul seda teha soovitakse, tuleb lähtuda teatud tingimustest, sealhulgas hinnata mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele. 3. Üldplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kihil on märgitud metsaeral- Arvestame ettepanekuga. distele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtusliku põllumajandusmaa tunnus. RMK teeb ettepaneku, mitte määrata metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtuslikku põllumaa tunnust, kuna tegu on osaliselt metsastunud vä- heväärtuslike rohumaadega. RMK-l ei ole olnud võimalik neid alasid huvipuudusel põllumajanduslikuks kasutamiseks välja rentida. Lisa 1. Väärtuslikud põllumaad 4.Üldplaneeringu kõrgendatud avalike huvide (edaspidi kah ala) kaardi kihil mää- Täpsustame ÜP materjale. Sihtkaitsevöön- ratud kah alaks Vana- Kuuste külas olevad metsakvartalid QT015 kuni QT030, disse KAH ala ei määrata. mis on Vana -Kuuste looduskaitseala Vana -Kuuste sihtkaitsevööndis, kus majan- dustegevus on täielikult keelatud. Teeme ettepaneku metsakvartalid QT015 kuni QT030 kah alast välja jätta, kuna antud ala majandustegevust ei toimu. Lisa 2. Kah alad 5.Üldplaneeringu avalike teede kaardi kihil on kavandatud Poldri tee avalikuks Poldri tee muudetakse avalikult kasutata- kasutamiseks. Poldri tee puhul on tegu spetsiaalselt poollooduslike koosluste vaks jalgratta- ja jalgteeks. hooldamiseks mõeldud teega, kus avalik kasutus takistaks eesmärgipärast tege- vust. Tee on kitsas ja ühesuunaline, ehitatud poollooduslike koosluste hooldami- sel põllumajanduslike traktoritega luhalt niite väljaveoks. Lisa 3. Avalikult kasutatavad teed 69 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 6.Üldplaneeringu kaardikihil on kavandatud Ropka – Ihaste looduskaitseala Aard- Tegemist on olemasoleva matkarajaga, lapalu piiranguvööndisse matkarada, mis on pikaajaliste rendilepingutega antud mis meile teadaolevalt tarastatava alaga ettevõtjatele rendile poollooduslike koosluste hooldamiseks. Poollooduslike kool- ei kattu. duste hooldus toimub nii heina niitmise kui karjatamise teel. RMK teeb ettepa- neku mitte kavandada matkarada poollooduslike koosluste hooldusaladele, kuna ala on lepingu järgi lubatud hooldada nii niitmise, kui ka loomade karjatamise teel ja seetõttu on vaja ala taraga piirata. Lisa 4. Kavandatud matkarada. LÄHTESEI- RMK on seisukohal, et Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegi- Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtu- SUKOHAD lise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise valt planeerimisseadusest ning haldusme- võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või metsade ma- netluse seadusest peavad kõik üldplanee- 28.08.2020 jandamise piirangud peavad olema neis dokumentides kajastatud ja põhjenda- ringus seatud tingimused olema põhjen- nr 3- tud. datud. Märgime aga, et üldplaneering ei 1.1/2712 sea üksnes piiranguid. Üldplaneeringu esi- mene ja kõige olulisem eesmärk on eel- duste loomine omavalitsuse ruumilise arengu kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edenda- mist, kuid vajadusel ka piirangute sead- mist näiteks loodusväärtustest lähtuvalt Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hin- Üldplaneeringu lahendus koostatakse läh- damise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel ees- tuvalt omavalitsuse ruumilise arengu va- märkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka jadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt metsamajanduslikku tegevust. käsitletakse üldplaneeringus ka metsa- maad. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning haldusmenetluse seadusest peavad kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused olema põhjendatud, kuid üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike tegevuste läbikaalumist mingis piirkonnas. 70 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, et- Kaalume ettepanekuga arvestamist tepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, sh sot- üldplaneeringu koostamise, sh keskkonna- siaal-majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga mää- mõju strateegilise hindamise läbiviimisel, ratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kait- arvestades üldplaneeringu täpsusastet. seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendami- Märgime, et üldplaneeringu lahendus peab seks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja otse loomulikult vastama kõigile seadus- nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses tele ja teistele õigusaktidele, kuid planee- sätestatud piirangutele. rimisprotsessis on kohalikule omavalitsu- sele antud ulatuslik kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele tingimuste sead- misel. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate Kaalume ettepanekuga arvestamist metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja üldplaneeringu koostamise, sh keskkonna- virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, mõju strateegilise hindamise läbiviimisel, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule- arvestades üldplaneeringu täpsusastet. kahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades kavatsuse etapis ei ole otstarbekas konk- metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele reetseid seletuskirja sõnastusi kokku lep- planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. pida, kuna need tekivad planeeringu koos- tamise käigus, sh koosmõjus teiste tege- vustega, KSH tulemustega ning ava- likkuse, omavalitsuse ja ametiasutuste koostöös. LÄHTESEI- Põllumajandusuuringute Keskus toetab Natura 2000 alade, kaitstavatele loodu- Kaalume soovitusega arvestamist planee- SUKOHAD sobjektide, looduskeskkonna ja rohevõrgustiku, pinna- ja põhjavee temaatika ringu koostamisel. PÕLLUMA- käsitlemist Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hinda- JANDU- 26.08.2020 mise koostamise protsessis. SUURIN- nr 13- 1/151-1 Erilist tähelepanu peaks pöörama väärtuslike põllumajandusmaade säilitamisele GUTE Kambja vallas. Soovitame võimalusel kasutada väärtuslikku põllumajandusmaad KESKUS käsitleva seaduse eelnõu ettevalmistamiseks koostatud abistavat kaardimaterjali ja lugeda väärtuslike põllumajandusmaade hulka terviklikud põllumajanduslikus kasutuses olevad alad alates kahest hektarist. 71 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Täpsustame seletuskirja. ELERING 16.06.2022 AS e-kiri Ettepanek kavandatavas üldplaneeringus katastriüksuste sihtotstarvete EELNÕU Arvestame ettepanekuga, määrates maa- muutmiseks kasutuse juhtotstarbed vastavalt ärimaa AS ASTRI 08.06.2022 AS Astri (registrikood 10134061) palub muuta kavandatavas üldplaneeringus all- ja liiklusmaa. (K. TOOM) e-kiri järgneva katastriüksuse sihtotstarvet: Kinnistu Katastriük- Katastriüksuse Olema- Taotletav number suse lähiaad- tunnus solev sih- sihtots- ress totstarve tarve Parkla, Üle- 94901:007:0439 transpordi- ärimaa 75% 2997604 nurme alevik, maa 100% ja transpor- Kambja vald, dimaa 25% Tartu maakond Parkla, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond maaüksus on hetkel 100% transpordimaa kasutamise juhtfunktsiooniga maaüksus. Hetkel menetluses olevas Kambja valla uues üldplaneeringus on kavandatud viidatud maaüksuse juhtfunkt- siooniks 100% ühiskondliku ehitise maa-ala. AS Astri teeb ettepaneku, et vii- datud maaüksuse sihtotstarve muudetaks 75% ärimaaks ja 25% trans- pordimaaks. AS Astri leiab, et antud kinnistul on võimalik ärimaa sihtotstarve edukalt kokku siduda avaliku ja ühiskondliku funktsiooniga selliselt, et olemasolev bussipeatus saab kinnistul jätkuvalt tegutseda alas, millele ulatuvad piirangukaitsevööndid ja sellest tulenevad ehituskeelu piirangud. Meie hinnangul võiks üldplaneeringuga määrata kinnistule ehitusõigusega ärimaa funktsiooni ja transpordimaa funkt- siooni. Antud maaüksuse vastaskrundile on määratud ärimaa juhtfunktsioon. Leiame, et tulenevalt ümbruskonna arengusuundadest sobituvad antud maaüksu- sele ärimaa ja transpordimaa juhtfunktsioonid, et see moodustaks olemasoleva ärimaaga ühtse terviku. 72 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Arvestame ettepanekuga ning lisame an- tud maaüksusele äri- ja tootmismaa juh- AS TAL- Kp? totstarbe v.a. Väänoja ehituskeeluvööndi LINNA e-kiri ulatuses. LENNU- JAAM EELNÕU Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine Teadmiseks võetud. MTÜ 16.05.2022 Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab jär- EESTI e-kiri jepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajandus- ERAMET- likke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. SALIIT Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planee- ring võib puudutada, hoida kursis toimuvaga. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks üle- sandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lage- raie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule- kahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omava- litsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuen- dusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanu- sele. 73 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raieva- nuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute sead- mine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuen- dusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab raken- dada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompensee- ritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang keh- testatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel keh- testatud piirangutele. Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba ar- vestanud või võtate need ettepanekud arvesse hilisema menetluse käigus. EELNÕU Avaldus Nimetatud katastriüksused on ÜP-ga mää- ratud äri- ja tootmise maa-aladena. ASTRI AS 07.04.2021 AS Astrile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused (A. ALAND e-kiri 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tartumaa, Kambja vald, Räni ale- vik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m². Avaldasime Teile 15.09.2020 saadetud kirjas soovi muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus maa sihtotstarve osaliselt elamumaaks. Soovime selle avalduse tagasi võtta ning määrata maakasutuse sihtots- tarbeks äri ning tootmismaa. 74 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 15.09.2020 Astri AS-ile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused e-kiri 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m2. Palume koostatavas üldplaneeringus nimetatud kinnistu määrata tiheasustusalaks ja perspektiivseks äri- ja elamumaaks. Juurde lisatud illustreeriv skeem. 75 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Mitte arvestada. Laane küla on ÜPga mää- ratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaa- BORG 14.06.2022 sustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei KINNIS- e-kiri määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- VARA OÜ ga määratud ehitustingimustele. (S. SÄI- NAST) Mitte nõustuda. Säilitada väärtuslikku põl- lumajandusmaad maksimaalselt. 76 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Mitte arvestada ettepanekuid. + 77 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Kaalusime Nurga kinnistu ärimaaks näita- mist, kuid seoses riigitee kaitsevööndi ula- DORPAT Kp? tuse suurusega, ei ole otstarbekas Nurga KINNIS- e-kiri maaüksust käsitleda äri- ja tootmismaa VARA OÜ juhtotstarbega alana. (K. KIVI- SALU) 78 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Ettepanek Kambja valla koostatava üldplaneeringu täiendamiseks Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses EFTAR OÜ 11.05.2022 Meie ettevõttele Eftar OÜ reg. nr 16319885 kuuluvad Kambja vallas Soosilla külas tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna (E. TIM- e-kiri järgmised kinnistud: taluvusega ning vältida edasist valglinnas- MER- tumist. Soosilla küla on ÜP-s määratud - Mäe-Oru (kat. tunnus 94901:001:0086) MANN) hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu - Mäe-Karja (kat.tunnus 94901:001:0084) maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- - Mäe-Luha (kat. Tunnus 94901:001:0085) ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Hetkel toimub Kambja valla uue üldplaneeringu ja KSH menetlemine. Valla kodu- lehelt leitava info kohaselt toimub üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek 16.05.2022–15.06.2022. Soovime rajada eelnimetatud kinnistutele mõistlikus koguses üksikelamukrunte (hajaasustuse põhimõttel) ja selleks teeme ettepaneku märkida koostatavas üldplaneeringus ala juhtotstarbeks üksikelamute planeerimiseks (hajaa- sustusena) sobiv otstarve. Soosilla külla uute elamisüksuste kavandamist toetab hea olemasolev transpor- diühendus - lähedal paikneb raudtee ja samuti Soosilla küla Haage teega ühendav kohalik tee. Ajaliselt on teekond Soosilla külast Tartu kesklinna sama pikk kui Tartus Ihaste linnaosast kesklinna. Samas paiknevad kõnealused kinnistud suur- test taristuobjektidest piisavalt kaugel, et tagada müravaba ja puhas looduslik elukeskkond. Mäe-Oru, Mäe-Karja ja Mäe-Luha kinnistute kehtiv sihtotstarve on maatulundus- maa 100% ja Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt oleks justkui valdavalt tege- mist haritava põllumaaga, tegelikkuses ei ole seal viimased 15 aastat põldu pee- tud. Tegemist on võsastunud ala ja noore metsaga ning Maa-amet on reaalse olukorra alusel kõlvikulise koosseisu muudatuskande oma registris juba teinud, sellega saab tutvuda lingilt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Bc0HX3bu. Põhikaardi uuendamine toimub üks kord aastas ja seal jaanuari alguse muudatu- sed ei kajastu. Oleme valmis vajadusel oma ettepanekut täiendavalt põhjendama ja selgitama ning otsima koos Kambja Vallavalitsusega parimat lahendust. 79 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses LÕUNA- 19.05.2022 … tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna KALDA OÜ e-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka (E. tumist. Lepiku küla on ÜP-s määratud ha- piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (elamuehituse ning ärikinnisvara TSOPP) jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas), lisaks ajaloolist fakti hoonestuse paiknemisest ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud teatise objektiks oleval kinnistul veel 1970-1980 aastatel, teatame oma soovist ehitustingimustele. säilitada Lõunakalda kinnistu (tunnus 94901:009:0108) sihtotstarbena kehtesta- Samuti on täna Lõunakalda katastriüksus- tavas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme tel olev põllumajandusmaa on Eesti kesk- valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa võimalusega see kinnistu jagada krunti- misest kõrgema boniteediga (42 hinde- deks suurusega kaks tuhat ruutmeetrit. punkti) ja määratud sellest lähtuvalt väär- tuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehi- tustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. 80 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses OTSAMA- 17.05.2022 … tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna JANDUSE e-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- OÜ (E. tumist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- TSOPP) sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin- gimustele. Samuti on Otsa ja Teemeistri katastriük- sustel olev põllumajandusmaa Eesti kesk- misest kõrgema boniteediga (42 hinde- punkti) ja määratud sellest lähtuvalt väär- tuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehi- tustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. 81 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses SOO- 17.05.2022 … tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna KALDA OÜ e-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ning samuti ka piirkonna (E. tumist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- arengut viimaste aastate jooksul (näiteks Põdra tee elamurajooni väljaehitamine TSOPP) sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- kõne all olevate kinnistute vahetus naabruses, Tatraluha kinnistuga piirnevatel ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus kruntidel ehitatud uued eramajad, elamuehituse ning ärikinnisvara arenduse in- toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin- tensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja gimustele. Tatra oru piirkonnas), samuti olemasolevat hoonestust Tamme kinnistul (viljakui- Samuti on Tamme ja Tammepõllu katast- vati, viilhall, mitmesuguse otstarbega hoidlad), lisaks ajaloolist fakti endise Reola riüksustel olev põllumajandusmaa Eesti mõisa hoonestuse (mõisa territooriumi piirdeehitised, aednike ja ülejäänud mõisa keskmisest kõrgema boniteediga (42 hin- personali tegevusega seotud hoonestus) ja Ülenurme Sovhoosi kasutuses olnud depunkti) ja määratud sellest lähtuvalt ehitiste (kivipurustaja) paiknemisest kõigil kolmel antud teatise objektiks oleval väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus kinnistul, teatame oma soovist säilitada Tamme kinnistute (tunnused ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- 94901:009:0169, 94901:009:0195, 94901:001:0165) sihtotstarbena kehtestata- lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- vas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa ning määrata Tammepõllu kinnistu (tun- surss. nus 94901:001:0168) ja Tatraluha kinnistu (tunnus 28301:001:0146) sihtotstar- Tatraluha kinnistu asub rohevõrgustikus, beks elamumaa, võimalusega ka need kinnistud jagada kruntideks suurusega kus ehitustegevusele on seatud täienda- kaks tuhat ruutmeetrit. vad tingimused. 82 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Hajaasustuses ärimaa juhtotstarvet üldju- hul ei määrata. Hajaasustuses võib äri- TAM- 19.05.2022 … hooneid rajada projekteerimistingimuste MEAUGU e-kiri või kaalutlusotsuse alusel algatava de- Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka OÜ (E. tailplaneeringu alusel, kui seda võimalda- piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (elamuehituse ning ärikinnisvara TSOPP) vad muud üldplaneeringuga määratud arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti väärtused ja piirangud. Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas, äriliselt atraktiivne liiklejate hulk Põlva maan- teel ja ka Reolasoo teel, lisa nr.3, lisa nr4, lisa nr.5), lisaks ajaloolist fakti Reola mõisa hoonestuse paiknemisest teatise objektiks olevatel kinnistutel (mõisale kuulunud vesiveski koos abihoonetega, veskitammi ülesõit Tartu- Pihkva posti- teel, mis toimis veel 1930 aastatel, mõisa kõrtsihoone) teatame oma soovist määrata Tamme (tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutele (tunnus 94901:009:0132) kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus sihtotstarbena ärimaa. 83 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Soovime tänada Kambja abivallavanemat hr. Alar Arukuusk ja Kambja valla juh- Mitte arvestada. Vastused antud Otsama- 06.06.2022 tivat planeerimisspetsialisti hr. Riivo Leiten konstruktiivse ja selgitava isikliku janduse OÜ-le, Sookalda OÜ-le, Lõuna- KR MA- kohtumise eest seoses Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu kalda OÜ-le ja Tammeaugu OÜ-le eraldi. JANDI OÜ e-kiri (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku (T. aruteluga ning ülalnimetatud Kambja valla ettevõtete ettepanekutega seoses ni- TSOPP) metatud aruteluga (viidates Kambja Vallavalitsusele esitatud Otsamajanduse OÜ teatisele 17.05.2022, Sookalda OÜ teatisele 17.05.2022, Lõunakalda OÜ teati- sele 19.05.2022 ja Tammeaugu OÜ teatisele 19.05.2022). Kohtumine toimus 03.06.2022, osalesid KR Majandi OÜ ja Vanajärve OÜ. Käesolevaga soovime täpsustada loetletud teatiste sisuks oleva ja loetletud kin- nistutel planeeritava elamumaa ja sellega kaasneva väikeelamumaa maa-ala ehitusõigust. Täpsustame väikeelamu maa-ala ehitusõigust Kambja valla üldpla- neeringu mõistes: üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning arhitektuur- selt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavan- dada kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moo- dustavad üksikelamutega harmoonilise terviku. Korrektsuse huvides viitame sõnastuse allikale, Tartu valla üldplaneeringu sõnas- tusele, milline on leitav alljärgnevalt lingilt: https://hendrikson.ee/maps/Tartu- vald/dokumendid/2022-05_Tartu_valla_YP_Seletuskiri.pdf Kohtumisel jäi mainimata, et meie nägemus maaüksuste tulevasest hoonestusest on sarnane Tartu vallas läbi viidud Sütemäe maaüksuse piirkonna konkursi või- dutööle (Tagapõllust eeslinnaks). Järgmisena link nimetatud võidutööle: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhi- tektuur/Sutemäe_mü_ning_lähiala_DP/Võistlustööd/LEIKUD/TAGAPÕL- LUST%20EESLINNAKS_Tila%20planeeringuvõistlus_BOOKLET.pdf Loomulikult on mõistetav kohtumisel kõlanud Kambja valla poolne soov olla konkreetsete planeeringute ja sellega kaasneva projekteerimistegevuse aktiivne osapool tagamaks loodava elukeskkonna pikaajaline toimimine. Lisad: 84 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Otsamajanduse OÜ teatis 17.05.2022 2. Sookalda OÜ teatis 17.05.2022 3. Lõunakalda OÜ teatis 19.05.2022 4. Tammeaugu OÜ teatis 19.05.2022 85 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Palume korrigeerida uue üldplaneeringu eelnõu osas Unipiha tee 21. Tegu on ela- Arvestame ettepanekuga. Üldplaneeringu mumaaga, mitte tootmismaaga. joonist on korrigeeritud. GREEN- Kp? MAGIC OÜ e-kiri (A. SUUR- METS) EELNÕU Ettepanek koostamisel olevasse Kambja valla üldplaneeringusse Vastavalt ÜP seletuskirja tabel 8, on äri- maal lubatud kõrvalsihtotstarbena toot- KAUR 09.11.2021 OÜ Kaur Trade on ostnud Rattasepa tee 16a 50% tootmismaa ja 50% ärimaa mismaa. Ärimaa juhtotstarbe määramine TRADE OÜ e-kiri otstarbega kinnistu 2021. aasta kevadel. ÜP-s ei takista kinnistu kasutamist senisel (A-J. LEI- otstarbel. Ettevõte soovib kinnistut kasutada selle senisel otstarbel. Seetõttu palume koos- MANN) tatavas üldplaneeringus määrata Rattasepa tee 16a maaüksuse juhtotstarve äri - ja tootmismaaks. EELNÕU Täpsem kirja sisu on mahukuse tõttu leitav e-kirjast. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- LAUSMAA 07.06.2022 … siaalse ja looduskeskkonna taluvusega OÜ (T. e-kiri ning vältida edasist valglinnastumist. Tulenevalt eeltoodust, palume üldplaneeringu raames korrigeerida Räni aleviku ja RAIDE) Elamu maa-ala ja tiheasustusala laienda- Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes eelnõus esitatuga. Palume määrata tihe- mine oleks nende põhimõtetega vas- asustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee num- tuolus. ber 22129), jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala. 86 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla 01.11.2021 üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise kohta: e-kiri 1. Kuna valla üldplaneeringu protsessi ajagraafik on võrreldes varasemalt pla- neerituga oluliselt muutunud ning samuti on muutunud erinevad planeeringuga seotud asjaolud, palume meie poolt 11.01.2021 tehtud avalduses toodud ettepa- nekut mitte arvestada ning võtta arvesse käesolevas avalduses toodu. 2. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus 94901:005:0506) üldplaneeringu järgse sihtotstarbe määramisel lähtuda alljärgnevatest eesmärkidest: 2.1. Planeeritava kogujatee ning maantee vahelise ala sihtotstarbeks määrata ärimaa. 2.2. Planeeritavast kogujateest raudtee poole jääva ala sihtotstarbe seadmisega määrata see ala korterelamute ning ridaelamute rajamiseks. EELNÕU Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla Ettepanekust loobuti 11.01.2021 üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise kohta: e-kiri 1. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus 94901:005:0506) üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata ärimaa. 2. Teeme ettepaneku kogu kirjale lisatud piirkonna kaardil punase katkendjoo- nega piiratud ala osas valla üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata äri- maa. Ettepaneku raames on muu hulgas arvestatud maa paiknemist piirkonna ühe suurima liiklustihedusega maantee ja raudtee vahelisel alal. Samuti ümbru- ses tänaseks välja kujunenud ja arendamisel olevate objektide iseloomu ning piirkonna asukohta Tartu linna ja Kambja valla arengut ja perspektiive arvesse võttes. 87 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistu juhtotstarve Mitte arvestada. Kõnealused kinnistud asuvad raudtee ja Tartu-Ülenurme maan- OÜ 14.06.2022 Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kin- tee vahel, kus vastavalt mürauuringule KULDNE nistud Ülenurme alevikus Kambja vallas on 2018.a. koostatud „Kambja valla e-kiri liiklusmüra ületab elamumaal lubatud KRUNT (K. üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ maakasutuse juhtotstarbe sihtväärtusi. Sellest lähtuvalt leiti ÜP järgi elamualad. SELI) koostamisel, et sobivam juhtotstarve on Lisaks on 2000.a. Ülenurme Vallavolikogu poolt antud kinnistute kohta kehtestatud ärimaa. detailplaneering, kuhu on planeeritud elamu maa-ala funktsiooniga krundid. Sõltumata ÜPs määratud juhtotstarbest, Uue üldplaneeringu järgi on nimetatud kinnistute maakasutuse juhtotstarve muu- on kehtestatud DP-d võimalik ellu viia, detud äri maa-alaks. kuid rakendada tuleb müra sihtväärtusi tagavaid lahendusi. Kinnistu omanikuna näeme, et planeeritav kinnistute juhtotstarbe muutmine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse, lisaks kehtestatud planeeringule, et kinnistud asu- vad vahetus läheduses koolimajale on Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistud sobilikud elamu funktsiooniga maa-alad. Samuti oleme alustanud eeltööga, et leida ühtne visioon kogu antud alale taga- maks läbimõeldud ja komplektne lahendus. Arvestades kõike eelpool kirjeldatud, teeme ettepaneku muuta uues üldplaneerin- gus Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kinnistute maakasutuse juhtotstarbed tagasi elamu maa-alaks. 88 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Seletuskirja pt 3.4.4. on täpsustatud tihea- EELNÕU 1. Lemmatsi külast osa, mis asub Tartu linna ja Räni-Raudtee tee vahel, sustusala määratluse ja ehitustingimuste 23.05.2022 on käsitletud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõus ebaselgelt ning joo- OÜ RAT- osas. nistel ja seletuskirjas vastuoluliselt. SIONAAL e-kiri (P. ALT- ÜP eelnõu joonistel on nimetatud ala (välja on jäetud raudtee äärne riba) Räni PERE) alevikuga ühtse tiheasustusalana (Joonisel 1 „ Maakasutus“ on nimetatud ala tä- histatud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala hulgas; Joonisel 2 „Piirkondli- kud ehitustingimused“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla piir- konnana). Seletuskirjas Lemmatsi küla tiheasustusala ei ole käsitletud ning p-s 3.4.4 on Lemmatsi küla ilma eranditena käsitletud hajaasustusega alana Külitse kandi koosseisus. Seega on jooniste ja teksti vahel vastuolu. Vastuolu kõrvaldamiseks tuleks täiendada ÜP seletuskirja Lemmatsi küla tihea- sustusala määratlusega ning lisada Lemmatsi küla tiheasustusala kas Räni kandi hulka või asustusüksuste piire muutes Räni aleviku hulka. 2. Joonisel 1 „Maakasutus“ on Kõrtsi kinnistu ala maakasutuse juhtots- Arvestame märkusega. tarbed tähistatud valesti. Kõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres asuvad 3 kinnistut äri maa-alad ning lõuna poolsed 2 kinnistut äri- ja tootmise maa-alad. ÜP joonisel on aga tähistatud ärimaid – tootmise maana ning äri- ja tootmise maid äri maa-alana. 3. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on eksitav väide olulise liiklus- OLT käsitlust on täpsustatud lähtuvalt sagedusega teede kohta. Transpordiameti soovitustest. Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. 89 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on nimetatud perspektiivse Täpsustatud vastavalt Transpordiameti liiklussõlme asukohana mitte ristuvate teede ristumist. märkustele. Seletuskirjas on perspektiivse liiklussõlme asukohana nimetatud Lemmatsi külas Jõhvi-Taru-Valga tee ja Kassisilma tee ristumisel. Nimetatud teedel puudub ristu- mine. 5. KSH aruande eelnõu p-s 7.14.1 on sõiduteede osas esitatud KSH? seisukohad vastuolus seadusega ja maakonnaplaneeringuga. Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. 6. KSH on jäänud osaliselt tegemata KSH? Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. 7. ÜP eelnõus on täitmata PlanS § 75 lg 1 p-des 1 ja 23 ning maakonnap- ÜPs on kajastatud planeeritavaid uusi või laneeringus sätestatud nõuded teedevõrgu kohta. oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vas- tavalt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigi- Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. teede projektidele ja teemaplaneeringu- tele. 8. Vastuolu väärtusliku põllumajandusmaa osas ÜPs on kajastatud planeeritavaid uusi või oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vas- Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. tavalt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigi- teede projektidele ja teemaplaneeringu- tele. Ehitamine väärtuslikule põllumajan- dusmaale on õigustatud, kui tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, antud juhul rii- gitee ehitusega. 9. Ettepanek ühistranspordi liinivõrgu kavandamiseks Liinivõrgu kavandamine ei ole PlanSi järgi ÜP ülesanne v.a juhul kui see puudutab Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. taristu planeerimist. ÜP näeb ette liiku- vuskeskuste asukohad. 90 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 10. Ebamõistlikud hoonestustiheduse ja koormusindeksi nõuded Täpsem selgitus on leitav e-kirjast. EELNÕU Mitte arvestada. Virulase küla on ÜP-s määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu- OÜ SAA- Kp? salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- REVAIM e-kiri rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s (T. MAR- määratud ehitustingimustele. RAN) EELNÕU Mitte arvestada. Tinni katastriüksuse sih- totstarve on tootmismaa ning see on osa AS RAIT Kp? suuremast äri- ja tootmise juhtotstarbega (I. DEM- e-kiri alast, kus ruumilise terviklahenduse saa- BOVSKI) miseks (sh tehnovõrgud, juurdepääsud jmt) on vajalik detailplaneeringu koosta- mine. 91 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Salesleader OÜ Veinioja (94901:009:0190) kinnistu omanikuna on huvitaud Seoses muutunud olukorraga kaitstavate heast ja selgest paneerimisprotsessist. Tutvudes Kambja valla uue üldplanee- loodusobjektide osas, arvestame ettepa- SALES- 08.06.2022 ringu projektiga, teeme 2 muudatusettepanekut. nekut. LEADER e-kiri OÜ (A. 1. Jätta Veinoja kinnistu välja rohevõrgustiku alast (kaart Väärtused ja KASE- piirangud ja maakasutuse kaart) VÄLI) Veinioja kinnistul kehtib 2010.aastal kehtestatud detailplaneering ja kehtiva Kambja Valla üldplaneeringu (13.11.2018) kohaselt on tegu äri- ja tootmis- maaga. 09.03.2021 piirati Veinioja kinnistut Püsiksannika kaitse alla võtmist käsitleva keskkonnaministri määrusega nr. 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” ( Lisa 1.) 10.03.2022 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega 3-21-783 ostustati: “Tühis- tada Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielu- paikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ osas, millega on arvatud Reola-Üle- nurme püsielupaiga koosseisu Veinioja (94901:009:0190) katastriüksus ning koormatud Veinioja kinnisasi sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga. ( Lisa 2). Eeltoodust tulevevalt ei piira looduskaitselised piirangud Veinioja kinnistu hoo- nestamiset ning kasutuselevõttu äri- ja tootmismaana. 92 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Lennu- Vangi tee Kuna tegemist on riigitee kavandamisega, ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis on ette nähtud paraleelselt Tartu- vajab ettepanek Transpordiameti seisu- Petseri raudteega. Muutunud olukorras, kus Vahtra 14 kinnistut jäi koormama kohta. Teeme Transpordiametile ette- panku üldplaneeringu eelnõu avalikul aru- Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade telul osalemiseks. kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ei ole võimalik nimetatud ühendusteed alg- sesse asukohta looduskaitselistest piirangutest tulenevalt rajada. Teeme ettepaneku üldplaneeringus näha ette Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis asuks põhimaantee nr. 2 Tallinn- Tartu- Luha- maa teekoridoris ja kulgeks paralleelselt praeguse ja ka uue rekonstrueeritava teega. Looduskaitselised piirangud lubavad seda asukohta. Lennu-Vangi tee ühendamine kohaliku teedevõrguga on väga oluline vallasisese liikluse ja elukorralduse lahendamiseks. Transpordiameti lahendus, (mille koha- selt Lennu-Vangi tee ja põhimaantee nr.2 (Tallinn- Tartu- Luhamaa) ristmiku lik- videerimisega käiks kohalik liiklus Reola- Põlva tee nr.61 kaudu on väga koormav ja keskkonda mõttetult saastav lahend. Lennu-Vangi tee ja Vahtra tn ühendustee on ka praegu kehtivas (15.11.2018 kehtestatud) valla üldplaneeringus. Meie ettepaneku käsitleb ainult selle nuhuta- mist ohutumasse ja muutunud looduskaitselistest piirangutest tulenevalt sobiva- masse asukohta. 93 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Mitte arvestada. Üldplaneeringuga EELNÕU Muudatusettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju määratav maakasutuse juhtotstarve on 15.06.2022 strateegilise hindamise aruande eelnõule territooriumi kasutamise valdav otstarve, VISOON- LAND OÜ 1. Visioonland OÜ omab Ülenurme alevikus Kiviristi (94901:007:1663) kin- mis annab piirkonnale edaspidise e-kiri maakasutuse põhisuuna. Valdav otstarve (A. KASE- nistut. Kambja valla üldplaneeringu projekti maakasutusjoonisel on Kivi- tähendab, et kavandatu elluviimisel peab VÄLI) risti kinnistu põhjaosa tähistatud ühiskondlike ehitiste maa-alana. Kiviristi vähemalt 75% maa-alast terviklikult kinnistu lõunapoolene osa on tähistatud elamumaana. käsitletava ala ulatuses vastama või sobituma kasutusotstarbelt Ettepanek muuta Kiviristi kinnistu põhjapoolne osa elamu-, ühiskondlike üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. ehitiste- ja ärimaaks. Laiem maakasutuse määratlus annab kinnistu detailpla- Seega annab üldplaneering maakasutuse neeringu koostamise ajal asjakohasema lähteseisu. osas üldised suunad, mida hiljem saab arenguplaanide selgumisel täpsustada Üldisemad ettepanekud üldplaneeringu projektile: vastavalt vajadusele. Ühiskondlike ehitiste Ülenurme ja Tõrvandi alevikud ja Soinaste küla Tartu linnaga piirnev osa määrat- maa-alal on võimalikud ka muud sobivad leda: maakasutused. Ülenurme kandi ehitustingimused on mää-  tihedama linnalise keskkonnana. ratud arvestades olemasolevat hoonestus-  Hoonestustiheduse võiks määratleda 0,25-1,75. laadi ja asukohta Tartu linna ja hajaasutu-  Koormusindeks 400-100 sala vahel. Me ei pea otstarbekaks kortere- lamute korruselisust tõsta.  Korterelamute korruselisus kuni 5 korrust ja korterelamute kõrgus kuni 18meetrit. Olukorras, kus Ülenurme ja Tõrvandi alevik on 30+ aastat tagasi osaliselt hoo- nestatud kuni 5 korruseliste elamutega on võimaldanud tihedamat ja paremini funktsioneerivat elukeskkonda. Tänases olukorras, kus maakasutuse surve on suurenenud, inimeste keskmine eluiga on oluliselt kasvanud ja korterelamute vajadus oluliselt suurenenud. Maa- ja energiamahukate üksik ja ridaelamute osatähtsus on kindlalt vähenemas, siis on mõistlik üldplaneeringus sellele anda võimalus. Ka üksikelamus elavad inime- sed kolivad oma elukaare lõpuosas uuesti korteritesse. Vajadus väiksema üldpin- naga korterite järele on kasvav Euroopas ja ka Harjumaa tihehoonestusaladel. Tihehoonestus alade intensiivsem kasutamine aitab vältida levinud valglinnastu- mist väärtuslikule põllumaale ning aitaks kaasa efektiivsemale taristu kasutami- sele ja looks tervikuna väga hea elukeskkonna. Kambja valla üldplaneering peaks selle suundumuse ellurakendamiseks andma rohkem võimalusi. 94 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Palume muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus planeeritav maakasutuse 1. Mitte arvestada. Tooma ja Lem- juhtotstarve Tooma ja Lembitu maaüksuste osas alltoodud põhjustel: bitu katastriüksused asuvad Jõhvi- TOOMA 15.06.2022 Tartu-Valga maantee mõjualas, AREN- e-kiri 1) Kambja Vallavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 1141 on algatatud Lemmatsi kus mürakaardi kohaselt liiklus- DUSE OÜ külas asuva Tooma ja Lembitu maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kin- müra osaliselt ületab elamu maa- (R. LE- aladele kehtestatud sihtväärtusi. nitatud lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamine on viibinud meist mitteole- Kavandatavad kogujateed laienda- PIK) nevatel põhjustel (transpordiameti Lemmatsi ristmiku ümberehituse projekteeri- vad müra levikuala veelgi. Koosta- mine). Detailplaneeringu koostamist oleme alustanud ning kandnud selleks kulu- tava ÜP eesmärk on hoida elanik- tusi, lähtudes täna kehtivast Kambja valla üldplaneeringust Ülenurme valla osas konna kasv ja elamuehitus vasta- vuses tehnilise, sotsiaalse ja loo- (kehtestatud 13.11.2018 otsusega nr 51). ÜP seletuskirja p. 1.2 sätestab, et üldpla- duskeskkonna taluvusega ning neering on koostatud lähtudes 10-15 aasta perspektiivist. Omavalitsuste ühine- vältida edasist valglinnastumist. mise tulemusel on tehtud Kambja valla poolt otsus uue üldplaneeringu algatami- Elamu maa-ala juhtotstarbe laien- seks ning koostamiseks. Täna kehtiv üldplaneering 2018 aastal seatud ruumiliste damine Lemmatsi külas oleks arengute eesmärkide osas näeb ette Tooma ja Lembitu maaüksuste osas perspek- nende põhimõtetega vastuolus. Koostatava ÜP-ga on Lemmatsi tiivse elamumaa maakasutuse juhtotstarbe. Üha enam suureneb elanike arv kõla määratud hajaasustusalaks, Kambja vallas ning surve ja huvi elamuarendusele on väga suur just vahetult Tartu kus ehitamine toimub vastavalt linnaga piirnevatel aladel, mida kinnitavad ka koostamisel oleva Kambja valla hajaasustusala ehitustingimustele. üldplaneeringu jaoks tehtud analüüsid. Seega on koostatavas üldplaneeringus teh- 2. Nõustume väärtusliku põllumajan- tud ettepanek muuta täna üldplaneeringuga Tooma ja Lembitu maaüksustele mää- dusmaa eemaldamisega Tooma ratud perspektiivne elamuala maakasutus maatulundusmaaks vastuolus Kambja kinnistult. valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lisaks on äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad väga sobilikud Tartu - Valga maantee läheduses, millest suu- rem osa on veel välja arendamata ja hoonestamata. 2) Tooma maaüksus ei ole juba ca 15 aastat põllumajanduslikus kasutuses. Maa- alal asub tihe ca 10-12m kõrgune kaasik, mis loob pigem eeldused linnalähedasel alal kaunite elamualade rajamiseks. 3) Maa-alade läheduses asuvad mitmed elamu-ja ärihoonete alad, mille loomuliku jätku moodustaks Lembitu ja Tooma maaüksuste hoonestamine. 4) Lembitu ja Tooma maaüksuseid hakkab meile teadaoleva info alusel liigendama väiksemateks osadeks ringristmiku peale- ja mahasõiduteed, samuti kogujatee, mis muudavad maa-alade põllumajandusliku massiivina kasutamise võimatuks. 95 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU VASTUVÄIDE Kambja valla üldplaneeringule Mitte arvestada. Pangodi maastikukait- 15.06.2022 seala maastiku, maakasutuse ja T. LAASIK 1. Kambja valla uus üldplaneering on hetkel avalikul arutelul. Allakirjutanu oman- asustusstruktuuri kaitseks säilivad varem e-kiri dis on Kambja vallas asuv Metsa kinnistu (katastritunnus 28201:008:0571), mis kehtestatud Pangodi maastikukaitseala asub Pangodi maastikukaitsealal. Üldplaneeringu joonise nr 1 kohaselt planeeri- üldplaneeringuga (Pangodi maastikukait- takse lähedal asuvatele katastriüksustele (28201:008:0160, 28201:008:0162) seala üldplaneering. Artes Terrae OÜ, elamu maa-ala funktsiooni. See ei ole kooskõlas Pangodi maastikukaitseala kaitse- 2005) määratud maakasutus- ja ehitustin- eeskirjaga. gimused. Elamu maa-ala juhtfunktsioon 2. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 sätestab, et Pangodi maastikukaitseala kaitse-ees- kõnealustele katastriüksustele on määra- märk on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate tud Pangodi maastikukaitseala üldplanee- moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja ringuga ja kehtiva detailplaneerignuga. niite ning looduse mitmekesisust. Kaitseala täisehitamine mitte ei säilita Pangodi Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse järvestiku väärtuslikku maastikku, vaid hävitab seda. rakendamise seaduse §12 lg 5 kohaselt ei 3. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et eraldi ehitustingimused on määra- ole kehtestatavat üldplaneeringut võimalik tud Pangodi maastikukaitsealal lähtuvalt varem kehtestatud Pangodi maastikukait- vaidlustada ulatuses, milles see puudutab seala üldplaneeringust, endistele suvilaühistutele ja ülejäänud maa-alale. Ainult, varem kehtestatud teema- ja osaplanee- et eelpool nimetatud kaks katastriüksust ei ole kunagi olnud täis ehitatud ning ringute sissekandmist uude üldplaneerin- need ei kujuta endast ka endiste suvilaühistute territooriumi. Seetõttu puudub gusse. nende täisehitamiseks ka ajalooline õigustus. 4. Maastikukaitsealale uue ehitusõiguse loomine ei ole maastiku kaitseks vajalik, vaid vastupidi, see oleks otseselt kaitse-eeskirja eesmärkide vastane. Maastiku- kaitsealal toimuv planeerimise ja ehituse peamine eesmärk peaks olema väärtus- like maastike ja elukeskkondade säilitamine. Maastikukaitsealale uute elamute püstitamise võimaldamine töötab neile eesmärkidele otseselt vastu. Pealegi on Pangodi maastikukaitsealale ja selle lähedusse viimastel aastatel püstitatud niigi terve rida uusi elamuid. Selle tagajärjel meenutab maastikukaitseala järjest enam linnalähedast elamurajooni. Kuidas täpselt võiks see olla maastiku kaitse eesmär- kidega kooskõlas, jääb üldplaneeringust paraku arusaamatuks. 5. Seetõttu teen ettepaneku mitte määrata katastriüksuseid nr 28201:008:0160, 28201:008:0162 elamumaaks. 96 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1. Määrata Laane külas asuva Lepikolaane 28301:001:0414 kinnistu maakasutuse 1. Mitte arvestada. Laane küla on sihtotstarbeks sarnaselt kehtivale üldplaneeringule elamu maa-ala ÜPga määratud valdavalt hajaa- A. KIIS- 15.06.2022 sustusalaks. Hajaasustualal HOLTS 2. Jätta sarnaselt kehtivale üldplaneeringule Lepikolennu 94901:007:1711 kinnistu e-kiri elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei maakasutuse sihtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala. Sama ettepanek on ka Le- määrata, ehitamine toimub vasta- pikolinnu 94901:007:1714 ja Lennuveere 94901:007:1649 kinnistute suhtes. An- valt ÜP-ga määratud ehitustingi- tud kinnistute suhtes on Tallinna Lennujaam ja Eesti Vabariik alustanud etteval- mustele. mistavaid tegevusi lennundusega seonduvate tegevustega alustamiseks. Juhin tä- helepanu, et antud kinnistud omavad tähtsust võimaliku lennundusega seonduva 2. Arvestame ettepanekuga ettevõtluse- ja lennujaama laienemise perspektiivis. 3. Arvestame ettepanekut tihea- 3. Jätta Järve põik 7 94901:005:1204 kinnistu ajaloolise talukoha ulatuses välja sustusala piiri muutmise osas. tiheasustusalast. Antud talukoha kinnistu suurus on 13,2 ha, seega ei peaks see 4. Mitte arvestada. Suve mü on kuuluma tiheasustusalasse. hetkel maatulundusmaa ja väljas- Sarnast praktikat võiks laiemalt kohaldada vanade talukohtade suhtes, mis ei pool Külitse reoveekogumisala. peaks tingimata kuuluma tiheasustusaladesse. Suve mü jääb koos Järve põigiga hajaasustusalale, kus ehitustege- Tulles vastu Kambja valla üldplaneeringu koostajate soovile laiendada Külitse ale- vus toimub vastavalt hajaasustuse vikus tiheasustusalade piire teen ettepaneku määrata elamu maa-alaks antud kin- ehitustingimustele. nistu tiheasustusega piirnev külg vastavale lisatud joonisele. Joonisel nähtavalt alalt monteeritakse peatselt maha elektriliin. Lisaks soovin, et kinnistuga külgnev Suve 94901:005:0971 kinnistu jääks sarna- selt kehtivale ülplaneeringule elamu maa-alaks. EELNÕU Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine Koostatav üldplaneering kajastab kavan- endise Ülenurme valla territooriumi osas" otsuse (Kambja Vallavolikogu datavaid riigimaanteid vaastavalt Trans- A. 27.10.2020 13.11.2018 otsus nr 51) kohaselt on perspektiivis rajada Kambja vallas Pargi kin- pordiameti poolt edastatud infole. Viljandi MAIDLA e-kiri mnt teemaplaneeringut nende hulgas ei nistut (katastritunnus 94901:005:0752) läbiv V klassi tee (kogumistee). ole. Seega ÜP-ga kõnealust teed ega ka Pargi kinnistul asub pärandkultuuri objekt Ränna Mõis (registris 949:MOA:003, maakasutuse muudatusi Pargi ja Tammi EELIS ID 1641739584). Pargi ja teda ümbritevatel kinnistutel paiknevad väärtus- kinnistute osas ei kavandata. likud põllumajandusmaad, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks (loo- makasvatus). 97 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Üldplaneeringutes kavandatava tee rajamine rikuks Pargi ja Tammi (94901:001:0303 kinnistute privaatsust. Lisaks läbiks kavandatav tee Pargi kin- nistu õunapuuistandust ning vähendaks selle kvaliteeti. Maanteeametis 27. ok- toobril 2020 toimunud koosolekul osalesid Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk, Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialist Kristi Kuuse, Maanteeameti Lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets, Kamba valla haldusjuht Ülo Plakso, Kambja valla maa- ja ehitusosakonna juhataja Tiit Lukas, Pargi kinnistu omanik Alvar Maidla, Ove Maidla ja Ülle Maidla. Koosoleku otsusena lepiti kokku, et Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringusse märke, et kogujatee rajamise vajadus tekib ainult Pargi (94901:005:0752) ja Tammi kinnis- tute (94901:001:0303) arenduste korral. Tehtud märke sisseviimisest palun informeerige [email protected] EELNÕU Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas. tootmismaa laiendusega. Kompromis- T. KASAK 29.05.2022 sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja e-kiri Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneerin- tootmise maa-ala vahele roheala. gust. Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmis- maaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sihtots- tarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae- guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr- vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu- renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va- hele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi toetada kogukonda ning võimaldanud ala ka- sutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldpla- neeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala. Talis Kasak lisab: Kuna Tõrvandi alevikku plaanitakse rajada multifunktsionaalne keskus, on mõistlik mitte lubada Jaani ja Leetsi maaüksusele tootmis ja ärimaa 98 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine otstarvet. Tõepoolest, elu pole ainult töö, töö ja äri, peab jääma ka võimaus va- baaja veetmiseks. Tootmis- ja ärimaaks on piisavalt ruumi Kambja vallas. Tööstushooned ei tohi tulla inimeste eramulele liialt lähedale. Palun mõistvat suhtumist ning mitte muuta maa sihtotstarvet! Kokkuvõtlikult leiab ..............................................................................................................., et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sih- totstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale väl- timatult vajalik rekreatsiooniala. EELNÕU Vastuväide 1: Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel on tehtud ette- Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva panek määrata koostatavas üldplaneeringus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse tootmismaa laiendusega. Kompromis- A. MAR- Kp? juhtotstarve Jaani kinnistule (katastritunnusega 94901:007:1641) ning Leetsi kin- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja GUSOO e-kiri nistule (katastritunnusega 94901:007:1640). Ei nõustu koostatavas üldplaneerin- tootmise maa-ala vahele roheala. gus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määramisega eeltoodud kinnistutele järgmistel põhjendustel. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Vastuväide 2: Ei nõustu Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel Vap- Mitte arvestada. Vaprametsa maaüksusele rametsa maaüksusele (katastritunnus 28301:001:0518) jätkuvalt elamuala maa- elamumaa kavandamist näeb ette menet- ala maakasutuse eesmärgi määramisega järgmistel põhjendustel. luses olev detailplaneering. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Ettepanek 1: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 3.1 nõude Veevarustuse tagamine lahendatakse de- „Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja tailplaneeringutes. joogivee kvaliteedi nõuetega“ sõnastust. Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima hakkab ning mida tehakse sel juhul 99 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kui nõuet ei ole võimalik täita? Kuidas on tagatud see kui detailplaneeringu koos- tamise ajal on arenduspiirkonnas olemas piisav joogivee ressursi olemasolu ning joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, kuid selleks ajaks kui arenduspiirkonna pla- neering on kehtestatud ning piirkond on ka välja ehitatud enam arvestatavat joo- givee ressurssi piirkonnas ei ole või on joogivee kvaliteet nõuetele mittevastav? Ettepanek 2: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 2.3 nõuet Pt 2.3 on kirjeldatud vaba ehitustegevuse „kohustuslik on naabrit oma ehitustegevusest informeerida, et vältida hilisemaid tingimusi, mida KOV-l ei ole võimalik läbi probleeme“. Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru ehituslubade ja –teatiste kontrollida. Tin- saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima hakkab ning millisel gimuste sätestamine üldplaneeringus on kujul peaks toimuma naabri informeerimine oma ehitustegevusest. vajalik naabrite vaheliste arusaamatuste vältimiseks. KOV-l ei kavas nendest kinni- pidamist kontrollida, kuid vaiete korral on võimalik lähtuda üldplaneeringus sätesta- tud tingimustest. EELNÕU Ettepanekuga jätta Vana-Kuuste loodus- kaitseala KAH alade hulgast välja, on ar- A. PALO Kp? vestatud. e-kiri Tartu linna ümbruse riigimetsi ei määrata üldplaneeringuga KAH aladeks, kuid need on liidetud rohevõrgustikku ning määratud haljas- ja looduslikuks maa-alaks. 100 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 101 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Arvestame ettepanekuga. A. KALVET Kp? E-kiri 102 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Aardla polder asub Ropka-Ihaste loodus- kaitsealal ja tegevused poldril on kavan- Kp? datud kaitsekorralduskavaga. ÜP-ga ei saa E-kiri lahendada poldri probleemi, vaid määrab maakasutuse. Mitte arvestada. Lemmatsi küla on ÜP-s EELNÕU Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on alla valdavalt määratud hajaasustusalaks. Ha- 2 hektari (vt. lisatudväljavõte Maa-Ameti kaardirakendusest) ning mulla viljakus A. MAR- Kp? jaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet (boniteet) on alla maakonna keskmise. TIN ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt E-kiri ÜP-s määratud ehitustingimustele. Kan- Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmaperioodide ajal. Suured ja raskedpõllumajandusmasinad lagundavad niigi nistiku tee 24 katastri sihtotstarve on kehvas seisus Kannistiku teed. maatulundusmaa, seega ÜP kinnistute se- nist maakasutust ei muuda. Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu jookseb elektri õhuliin. 103 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- moodustub kinnistu madalamasseosasse järv, mis takistab põllutöödega lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- õigeaegset alustamist. jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen Selgitame, et vastavalt väärtuslike põllu- näinud kurja vaeva, etpõllumaad rendil hoida. majandusmaade säilitamiseks määratud Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga. tingimustele võib põhjendatud juhul ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele ka- Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata. vandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandus- maa boniteedi ja põllumassiivi tervik- likkuse ning majandamise säilimine, hin- nata kaasnevaid mõjusid ning maakasu- tuse muudatust põhjendada. EELNÕU Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses Kp? tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna E-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- tumist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu- salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Kannistiku tee 14, 22 ja 24 katastri sihtotstarve on maatulundusmaa, seega ÜP kinnistute se- nist maakasutust ei muuda. Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. EELNÕU Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise 1. hindamise aruandele. A. KÄÄRD 14.06.2022 2. Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja 1) Rohevõrgustik Vastse-Soe katastriüksustel olev e-kiri põllumajandusmaa on nii Eesti kui 2) Väärtuslik põllumaa 104 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3) Teedevõrgustik Tartu maakonna keskmisest kõr- gema boniteediga (44-45) ja mää- … ratud sellest lähtuvalt väärtusli- Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. kuks põllumajandusmaaks. Väär- tusliku põllumajandusmaa määra- miseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Kesku- selt. 3. Üldplaneeringu koostamisel kasu- tatakse riiklike registrite sh Teere- gistri ja Eesti topograafia andme- kogu (ETAK) andmeid. Üldplanee- ringu koostajal ei ole põhjust ka- helda riiklike registrite õigsuses. Konkreetse viidatud tee osas pa- randab KOV teeregistrit. EELNÕU Palume osaliselt võtta maha metsamaa piirangud maaüksuselt katastri nr-ga Katastriüksusele tunnusega 94901:005:0757. Osa oleks soov jätta rohealaks ja ülejäänud elamumaaks. 94901:005:0757 ei ole määratud metsa- J. EDEL- 31.05.2022 maa piiranguid, vaid see asub rohevõr- BÖRJER, Seoses lähedal asuvate maadele algatatud detailplaneeringuga oleks soov rajada gustiku (Väänoja) koridoris, kus kehtivad e-kiri M. EDEL juurdepääsud ka meie maaüksusele. ÜP seletuskirja ptk 4.2.3.toodud tingimu- sed. Haaviku kü asub ÜP-ga määratud hajaa- sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele. 105 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1. Arvestame ettepanekuga. F. PUSS Kp? 2. Ettepanek bussipeatuse nihutami- seks palume teha Tartumaa Ühist- e-kiri ranspordikeskusele. Üldplaneering ei määra bussipeatuste asukohti. 3. Arvestame ettepanekut teeregistri parandamiseks. EELNÕU Arvamus Kambja valla uuest üldplaneeringust Keskuse maa-alal on peale korterelamute 15.06.2022 lubatud ka äri- ja ühiskondlikud ehitised, M. HÕ- 13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osa kohta on puhkealad, teed ja väljakud ning liikluse RAK, M. e-kiri Kambja valla visiooniks "Pakkuda alternatiivi Tartu linna keskkonnale - see tä- teenindamiseks vajalikud objektid nagu lii- HÕRAK, A. hendab rohkem ruumi, rohelust, privaatsust, vaadete avatust jne" ning "Valla kuvuskeskused, „pargi ja reisi“ parklad SMERTIN, arengueesmärgiks ei ole võimalikult paljude võimalikult soodsate elupindade loo- jms. Täpne maakasutuse sihtotstarve sel- J. SMER- mine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara peab säilitama gub edasiste detailplaneeringute käigus sh TINA, J. kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast." Uue tuleb arvestada lubatud müra sihtväärtusi. PUUSEP üldplaneeringuga, vähemalt Soinaste küla osas, võetakse 180 kraadine suund Maantee ja raudtee lähedasele alale saab ning soovitakse hoonestust tihendada ja elaniku arvu suurendada. Uus üldpla- kavandada sinna sobivat maakasutust nt neering näeks ette Soinaste külasse keskuse maa-ala loomist, kus ainsaks luba- ärimaad. Korterelamud keskuse maal või- tud elamu tüübiks on korterelamu, maksimaalselt 3 korrusega (koormusindeks, maldavad võrreldes üksik- ja ridaelamu- 106 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine hoonestustihedus, parkimiskohtade arv jms sisuliselt välistavad 1 ja 2 korruseli- tega kvaliteetsema avaliku ruumi kavanda- sed kortermajad). Kelle ja milliseid huve loodav keskuse ala oma kortermajadega mist. Ka hetkel kehtiva üldplaneeringu ko- teenima hakkaks? Kohalike inimeste, kelle valdav osa teenuseid tuleb linnast, haselt on Soinaste külas määratud elamu- ilmselt mitte. Leiame, et eelpool mainitud väärtushinnangutest loobumine uues maadele lubatud ehitada kortermajasid. üldplaneeringus ei täida vallaelanike huve ega ootusi. Puhverala asendab koostatavas üldplanee- Kahetsusväärselt ei peeta uues üldplaneeringus vajalikuks seada juhiseid korter- ringus hoonestustiheduse kasutamine. maja projekteerimiseks olemasoleva üksik- või kaksikelamu kõrvale. Hetkel keh- Täpsem lahendus antakse detailplaneerin- tiv üldplaneering näeb ette, et Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel guga. tuleb arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksik- elamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikela- mule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne kor- terelamu maksimaalne kõrgus. Uues üldplaneeringus sellist tingimust enam ei ole. Jääb mulje, et elanike privaatsust ei peeta enam oluliseks. Küsitava mõistlikkusega on Soinaste keskuse maa-ala ehk kortermajade planee- rimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Tartu–Koidula raudtee kõr- vale. Kajaja Acoustics OÜ koostatud mürahinnang tõdeb, et valla suurim müraal- likas tuleneb liiklusmürast ning müratõkkeseinaga ei ole võimalik vähendada üle- mistele korrustele mõjuvaid müratasemeid. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maan- tee Soinaste küla läbival lõigul on liiklustihedus aasta-aastalt tõusnud. Peamis- teks põhjusteks sõidukite arvu kasv ning üha suurenev valgelinnastumine. Lä- hiajal liiklustiheduse vähenemist ei prognoosita. AS Eesti Raudtee on teatanud, et ei võta endale kohustusi raudteeliiklusest tingitud kahjulike keskkonnamõjude, sealhulgas raudteelt leviva müra- ja vibratsioonitaseme leevendamiseks. Planee- ritav piirkiiruse tõstmine ning lisa rööpapaari ehitamine ainult süvendavad mü- raprobleemi. Antud piirkonnas tundub mõistlikum 13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneering Ülenurme valla osa kohta - uued elamumaad asuvad maan- teest kaugemal, maanteega piirnevatele aladele lubatakse ainult kõrgema müra taluvusega äri- ning tootmishooneid. 107 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1. Klientidele kuulub Tartumaal Kambja vallas Laane külas asuv Kakko kinnistu Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- (registriosa nr 1505004), mis koosneb Hirve (katastritunnus 28301:001:1434) ja nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses I. JÜRGEN 15.06.2022 Lõokese (katastritunnus 94901:008:0156) katastriüksustest (Kinnistu). Kinnistu tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna e-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- kogupindala on 46,74 ha ning tegemist on 100% maatulundusmaaga. Käesoleval tumist. Kakko kinnistu määramine elamu ajal on Kinnistu kasutuses põllumajanduslikul otstarbel. maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- 2. 13.11.2018 Kambja vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestati praegu kehtiv tuolus. Laane küla on ÜP-s määratud val- davalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (Kehtiv elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, Üldplaneering), millega on hõlmatud ka Kinnistu. Läbirääkimiste, arvamuste va- elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s mää- hetamise ja arutelu tulemusena 13.11.2018 toimunud vallavolikogu istungil ot- ratud ehitustingimustele. sustas volikogu määrata Kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks „perspektiivne ela- mumaa“. Ka enne Kehtiva Üldplaneeringu kehtestamist kehtinud Ülenurme üldplaneeringus oli Kinnistu maa juhtotstarve elamuala. 3. 23.04.2019 Kambja vallavolikogu otsusega nr 72 algatati Kambja valla üldpla- neeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (Uus Üldplanee- ring). Uue Üldplaneeringu algatamise eesmärk on kehtestada kogu Kambja valda hõlmav üldplaneering, et ühtlustada endise Ülenurme valla ja endise Kambja valla planeeringuid, mis on koostatud eri aegadel. Uue Üldplaneeringu kohaselt on Kinnistu maa Klientide jaoks üllatuslikult määratletud kui juhtotstarbeta maa. 4. Kokkuvõtvalt leiame, et Uues Üldplaneeringus tuleb Kinnistu juhtotstarbeks määrata elamu maa-ala (E) nagu see on määratud Kehtivas Üldplaneeringus ja oli määratud ka enne seda kehtinud Ülenurme üldplaneeringus. Samuti tuleb muuta Uue Üldplaneeringu eelnõus määratud piirkondlikke ehitustingimusi Kü- litse kandis Laane külas. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt põhjalikumalt. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti Võtame informatsiooni teadmiseks. Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele. Sooviksime kindlasti liituda nii I. MERILO Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga. tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab liiklusega. Maja elanikud kurdavad tee mürataseme, vibratsiooni, raskeliikluse ning laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik- vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu 108 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ma olen aru saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus- koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse ning -kiiruse juures on sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus- häiritudmajaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa- klirisemine) ja ka aias toimetades ei ole80km/h liikluse möödumine vahetus demevee probleemid jms), kus ehitusloa- läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raske veokit saaksid kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru nõlvade terviklikkusele, samuti on datavalt olulist negatiivset mõju ühelt teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka poolt inimeste tervisele, varale ja/või metskitsed. Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud, heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli signaali või sõidetakse koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud elamutega (lõik Viljandi mnt kuni Haagetee 12), millest suur osa on tänu Kikkaoja rohevõrgustiku koridor on vajalik Kikkaojale pigem tee ääres. Funktsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese tagamaks rohevõrgustiku sidusus. teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut 50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka tee kaitsevööndi laiendamine - mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti jääks sinna kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind. Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes, siis ühtlasi avaldame toetustkergliiklustee väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul, kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 kuni Valga mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt poolses osas on umbesiga 100 m tagant kas tänav või krundile sissesõit, mis teeks kergliiklustee paiknemise tee lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev e-mail 14. juuni). Ressurside olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks ainult jalakäijatele mõeldud rada. Soovime eelkõige, et autoga, rattaga ning jalgsi (ja mõnikord väikest kasvu koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda. Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning võrdlemisi kitsas, samuti juba varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg. Kikkaoja orus, kus kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu - metskitsed liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed. Ainukesed suuremad loomad, keda orus madalal liikumas olen näinud, on rebased ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind). 109 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju ÜP-ga määratakse jalgratta- ja jalgteede strateegilise hindamise aruandele. põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee Kp? täpne kulgemine täpsustatakse edasisel Haage tee 44. projekteerimisel. e-kiri … Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei Täpsem kirja sisu on mahukuse tõttu leitav e-kirjast. tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik- lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus- sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus- piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa- demevee probleemid jms), kus ehitusloa- kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- datavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. EELNÕU Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti Võtame teadmiseks. Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele. Sooviksime kindlasti liituda nii 10.08.2022 ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga. e-kiri Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei liiklusega. Majaelanikud kurdavad tee mürataseme, vibratsiooni, raskeliikluse ning tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab ma olen aru saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik- koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse ning -kiiruse juures on lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus- häiritud majaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus- klirisemine) ja ka aias toimetades ei ole 80km/h liikluse möödumine vahetus piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa- läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raskeveokit saaksid demevee probleemid jms), kus ehitusloa- üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru nõlvade terviklikkusele, samuti on datavalt olulist negatiivset mõju ühelt teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka poolt inimeste tervisele, varale ja/või metskitsed. Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud, heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli signaali või sõidetakse 110 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud korrakohasele kasutamisele, vajades elamutega (lõik Viljandi mnt kuni Haage tee 12), millest suur osa on tänu koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Kikkaojale pigem tee ääres. Funtsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut 50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka tee kaitsevööndi laiendamine - mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti jääks sinna kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind. Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes, siis ühtlasi avaldame toetust kergliiklustee väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul, kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 Haage tee idaküljel, Järve Põik 7 kuni Valga mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt poolses osas on umbes iga 100 m tagant kas tänav või krundile sissesõit, mis teeks kergliiklustee paiknemise tee lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev e-mail 14. juuni). Ressurside olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks ainult jalakäijatele mõeldud rada. Soovime eelkõige, et autoga, rattaga ning jalgsi (ja mõnikord väikest kasvu koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda. Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on Kikkaoja rohevõrgustiku koridor on vajalik kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning võrdlemisi kitsas, samuti juba tagamaks rohevõrgustiku sidusus. varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg. Kikkaoja orus, kus kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu - metskitsed liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed. Ainukesed suuremad loomad, keda orus madalal liikumas olen näinud, on rebased ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind). 111 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Arvestame ettepanekuga. I. KALJU- Kp? RAND e-kiri 112 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 113 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Ettepanek puudutab Tõrvandi keskusala detailplaneeringut ja on edastatud selle IVO (ei 23.07.2021 koostajale. soovi täis- e-kiri nime aval- damist) EELNÕU Üldplaneeringus on metsade ja haljastuse kaitseks rakendatud erinevaid meetmeid: IVO (ei Kp? soovi täis- Rohevõrgustikku on laiendatud; e-kiri nime aval- Määratud on KAH alad; damist) Määratud on haljastuse tingimused ela- muehituses; Määratud on haljas ja looduslikud maa- alad. EELNÕU Puhverala mõistet asendab koostatavas Kp? üldplaneeringus hoonestustiheduse kasu- J. SALUSE tamine. Täpsem ala lahendus antakse de- e-kiri tailplaneeringuga. 114 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 115 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses K. JÕE- 26.01.2022 tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna SAAR, T. kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- JÕESAAR, tumist. U. PALK, Tiheasustusalana mõistetakse ÜP konteks- L. LU- tis “selgelt piiritletavat kompaktse asus- MISTE jt tuse ja hoonestusega ala, mida iseloo- mustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruu- mis, hoonete ja asustuse tihedus, valda- valt kesksete võrkude olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis”. Kõnealused kinnistud eraldi võetuna ti- heasustusala määratlusele ei vasta, kuna tegemist on vaid elamumaa sihtotstar- bega katastriüksustega. Tiheasustusala ulatuslikum laiendamine Linnaveere teeni tähendaks aga ligikaudu 100 ha suuruse ala lisandumist hoonestatud alade hulka ja ligikaudu 50 ha väärtusliku põllumajan- dusmaa hävimist / kasutusest välja lange- mist. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põl- lumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Seega oleks tiheasustusala määramine nii Kambja valla ruumilise arengu eesmärki- dega kui ka riigi huvidega vastuolus. 116 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU SEISUKOHT Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- K. JORJO- 14.06.2022 Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja LIANI E-kiri 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas. tootmise maa-ala vahele roheala. Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade elanike heaolust. Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine perspektiivsest elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sih- totstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae- guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr- vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu- renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va- hele. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplaneeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala või elamumaa. Kokkuvõtlikult leiab Kakha Jorjoliani, Tõrvandi tee 44, et üldplaneeringu muut- mine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määra- mine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala ela- mumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rek- reatsiooniala või sihtotstarbe muutmine elamumaaks. EELNÕU Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha koostatavas Kambja valla üldplaneerin- Mitte arvestada. Tiheasustusalana mõiste- gus järgmised muudatused: takse ÜP kontekstis “selgelt piiritletavat J. TAMM, 14.06.2022 kompaktse asustuse ja hoonestusega ala, R. MIRKA, e-kiri 1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403) mida iseloomustab polüfunktsionaalsus – A. KUHI, erinevate eluvaldkondade kooseksisteeri- a) Ala määrata tiheasustusalaks. R. HALLE- mine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, MAA b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks jätta valdavalt kesksete võrkude olemasolu või määramata Väänoja sinivõrgustik. nende kavandamine pikas perspektiivis”. Väike-Näki DP-ga kavandatav monofunkt- Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike- sionaalne elamu-maa-ala sellele määratlu- Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldplaneeringu eelnõust nähtub, et Si- sele ei vasta. nivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate 117 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Väänoja äärde jäävatel katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on Väänoja sinivõrgustikku ei saa Väike-Näki ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailplaneeringu maaüksusel jätta määramata, kuna see menetluse raames saanud arvestada Väike-Näki maaüksuse planeerimisel Väänoja lõhuks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir- ehituskeelu vööndiga ning põhjendamatu on piirata maaomanike huve Väänoja nevatele kinnistutele. erinevatel kallastel erinevas mahus. 2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225) Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamu- tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna maa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, kaksikelamute, ridae- taluvusega ning vältida edasist valglinnas- lamute korterelamute ehitamiseks. tumist. Näki tee 22 katastriüksuse mää- ramine elamu maa-alaks ja tiheasustusa- b) Ala määrata tiheasustusalaks. laks oleks nende põhimõtetega vastuolus. c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan- tootmismaa. dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema bo- niteediga (42), see on PRIA põllumassii- d) Jätta määramata Väänoja sinivõrgustik. vide registris, reaalses põllumajanduslikus kasutuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Väänoja sinivõrgustikku ei saa Näki tee 22 maaüksusel jätta määramata, kuna see lõhuks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir- nevatele kinnistutele. 118 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- 3. Laane külas Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0226) nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamu- tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna maa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, kaksikelamute ja ri- taluvusega ning vältida edasist valglinnas- daelamute ehitamiseks. tumist. Näki katastriüksuse määramine b) Ala määrata tiheasustusalaks. elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa. Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan- dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema bo- niteediga (45), see on PRIA põllumassii- vide registris, reaalses põllumajanduslikus kasutuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Täpsustavad tingimu- sed on määratud väärtuslikele põlluma- jandusmaadele. Antud ettepanek on kooskõlas Näki OÜ (maaüksuste lepinguline kasutaja) poolt 12.10.2021 Kambja Vallavalitsusele esitatud Näki (94901:007:0226) ja Näki tee 22 (94901:007:0225) kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ette- panekuga. Esitatud ettepanek arvestas piirkonna elanike huve antud piirkonna kui tervikliku elukeskkonna vastu ning terviseameti ettepanekut antud piirkonna joogivee kvaliteedi tõstmiseks. Joogivee kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa antud 119 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine piirkonnas tööstuse ja põllumajanduse vähendamine ning ühisveevärgi rajami- seks vajaliku veeressursi tekkimine tarbijate arvu kasvuga. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. EELNÕU Mitte arvestada. Enno, Kiivitaja ja Linna- veere tee 15 katastriüksuste sihtotstarve K. KURG, 24.05.2022 on maatulundusmaa ja koostatava ÜP-ga L. KURG e-kiri seda ei muudeta. Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 ka- tastriüksustel olev põllumajandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (41-42) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väärtuslike põllumajandus- maade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. EELNÕU Soovime lähiaastatel teha avalduse detailplaneeringu algatamiseks järgmistel ka- Võtame teadmiseks 15.02.2021 tastriüksustel Enno 94901:006:0060, Kiivitaja 94901:006:0311 ja Metsavahitee 94901:006:0313 e-kiri Palume arvestada valla uue üldplaneeringu koostamisel meie sooviga. EELNÕU Arvestame ettepanekuga. KÜ VIL- Kp? JANDI e-kiri MNT 76 (T. KAL- LAS) 120 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Ettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hinda- Arvestame ettepanekuga osas, mis jääb mise aruande eelnõule. PRIA registris olevast põllumassiivist L. TÕNIS- Kp? välja. SON e-kiri Seoses kinnistuga Tõrvandi tee 50, Soinaste küla, Kambja vald (katastritunnus ÜP joonisel kajastatud matka- ja tervise- 94901:006:0094) ei ole nõus Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju rada kasutatakse ka praegu talvel suusa- strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitud joonisel „Maakasutus“ (töö rajana ja selle kasutamine jätkub nagu number 2020-0034) kinnistu maakasutuse juhtotstarve määramisel väärtuslikuks seni. põllumajandusmaaks. Kindel soov on säilitada praegune maa sihtotstarve mis on maatulundusmaa 100% Kinnistu sihtotstarvet väärtuslikuks põllumaaks ei soovi muuta põhjustel: Enamus maad ei ole põllumajanduslikus kasutuses Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna puudub mõistlik juurdepääs Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna ala on metsastunud Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna kasutatavad põllumassiivid on liiga väiksesd Lisaks ei nõustu Matka- ja terviseraja määramisega läbi kinnistu. Metsas liigutakse vastavalt metsaseadusele. Kambja valla üldplaneeringu eelnõu vajab täiendavat selgitamist ja arutamist. 121 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Arvamus teadmiseks võetud. Tootmis- maade arendamiseks määratud ehitustin- LUIGES Kp? gimused e-kiri Liinivõrgu kavandamine ei ole otseselt ÜP ülesanne, küll näeb ÜP ette liikuvuskes- kuste asukohad, mis toetavad kiirema ja tihedama ühistranspordi välja arendamist. EELNÕU 1.Arvestame ettepanekuga ja arvame Järve põik 5 tiheasustusalast välja. M. ÜLPER 15.06.2022 e-kiri EELNÕU 1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses Arvestame ettepanekuga ja arvame ka- (94901:005:0999). Tegemist ei ole tihedalt asustatud maatükiga ja nende ma- tastriüksuse tiheasustusalast välja. Ma. MÖLS 15.06.2022 jandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks. e-kiri 122 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (94901:005:0999) pla- neeritava reoveekogumise ala või reoveekogumise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tä- histatud jutumärkidega): a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vasta- vad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle ra- kendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu piiranguga ja tu- leb tekstist eemaldada. b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (elu- hoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse suurus võimaldab täita seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks trak- torite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale. EELNÕU 1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses Arvestame ettepanekuga. 15.06.2022 (28301:001:1054). Tegemist ei ole tihedalt asustatud maatükiga ja nende ma- Me. MÖLS jandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks. e-kiri 2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (28301:001:1054) pla- neeritava reoveekogumise ala või reoveekogumise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tä- histatud jutumärkidega): a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vasta- vad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle ra- kendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu piiranguga ja tu- leb tekstist eemaldada. b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (elu- hoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse 123 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine suurus võimaldab täita seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks trak- torite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale. EELNÕU Mitte arvestada. Suve mü on hetkel maatulundusmaa ja väljaspool Külitse reo- M. KIIS- Kp? veekogumisala. Suve mü jääb koos Järve HOLTS e-kiri põigiga hajaasustusalale, kus ehitustege- vus toimub vastavalt hajaasustuse ehitus- tingimustele. EELNÕU Mina, Margus Mõtus, ei ole nõus Külitse liiklussõlme asukoha teise kohta viimi- Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s sega järgnevatel põhjustel: määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee M. MÕTUS 16.06.2022 Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 e-kiri - halveneb minu perekonna elukeskkond; maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP näitab tee põhimõttelise asukoha, kõiki - olematuks muutub elukvaliteet, kuna suureneb autotranspordi müra, alaliselt asjaolusid täpsustatakse tee tekib valgusreostus minu elamu tubadesse nii autode, kui ka tänavavalgustuse projekteerimise käigus. Teeme näol öisel ajal; Transporiametile ettepaneku osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse avalikul - minu kinnistu jääb väiksemaks ja minu kinnisvara väärtus seetõttu ning ka eel- arutelul, et riigiteede kavandamisega toodud põhjustel väheneb. Seega saab rikutud minu põhiseaduslik ootus, mida seotud asjaolusid selgitada. arvestasin kodu rajamisel sellesse kohta. Tulenevalt eeltoodust taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks üle Tartu – Valga maantee Kose bussipeatuse juurest, kuhu see on määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla poolt. EELNÕU Mina Martin Tõnismäe ik............... Haage tee 63a, Külitse alevik, Kambja vald Haage tee 63 a kinnistu asub ÜP-ga mää- Tartumaa katastritunnusega 28301:001:1521 omanik esitab ettepaneku, et ratud hajaasustusalal. Hajaasustusalal M. TÕNIS- Kp? üldplaneeringuga muudetakse Haage tee 63a kinnistu edaspidine maakasutus elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, MÄE e-kiri elamuehitus toimub vastavalt ÜP-ga mää- sihtotstarve elamumaaks. ratud ehitustingimustele. EELNÕU Taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks samasse asukohta, kuhu on see Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas (kehtestatud määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee M. KLEIN 10.06.2022 volikogu otsusega 13.11.2018.a.), st Jõhvi-Tartu-Valga tee Kose bussipeatuse Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 e-kiri maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP juurde. näitab tee põhimõttelise asukoha, kõiki asjaolusid täpsustatakse tee 124 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. projekteerimise käigus.Teeme Transporiametile ettepaneku osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul, et riigiteede kavandamisega seotud asjaolusid selgitada. EELNÕU 1. Soovime, et Mäe-Nigula kinnistule (katastritunnus 94901:004:0001) omistataks Mitte arvestada. Mäe-Nigula kü on maa- uues ül dplaneeringus juhtotstarve “Elamu maa-ala”. Kinnistu asub vahetult Kü- tulundusmaa ja asub Lemmatsi külas väl- K-R. 13.06.2022 litse aleviku kõrval ning on kolmest küljest ümbritsetud elamualadega, kus majad jaspool tiheasustusala ja reoveekogu- KRIISA, e-kiri misala. Lisaks läbib katastriüksust kaks asuvad tihedalt. Mäe-Nigula kinnistul on olemas oluline osa täisväärtusliku elamu- A. põhivõrgu elektriliini. rajooni rajamiseks vajalikust tehnilisest taristust. Kinnistule on hea juurdepääs KRIISA, E. Arako tee kaudu. Samuti on kinnistul Nigulamäe (Puhja) alajaam ning kinnistu ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja POOPUU elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- vahetus läheduses Ute (Puhja) alajaam, mis võimaldavad planeeritava elamura- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega jooni elektriga varustamist. ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe- Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Nigula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- 2. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) lää- tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud nepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud vee piirangute ehituskeeluvööndi ala 50 valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa- m pealt 30 m peale. lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. määratud ehitustingimustele. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähenda- miseks. 3. Palun arvata Mäe-Nigula kinnistu idakülge planeeritav rohekoridor täies ulatuses Mäe-Nigula kinnistul olev rohekoridor on rohevõrgustikust välja. Mäe-Nigula kinnistu ja ka sellest lõunasse jääva rohevõr- on osa sinivõrgustikust. Ühe kinnistu si- gustikku kaasatud metsa puhul ei ole tegemist ei kaitsealade, püsielupaikade ega nisvõrgustikust välja arvamine lõhuks võr- gustiku sidususe. Rohekoridorid ei ole va- ka hoiualadega (https://kaitsealad.ee/et/Kaart; jalikud mitte ainult suurulukite liikumi- https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). Mäe-Nigula kinnistule seks, vaid ka muude looma- ja taimelii- planeeritud rohekoridor ei ole ka oluline suurulukite liikumiskoridor. kide levikuks. Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. 125 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistust (katastritunnus 94901:004:0001) koos- Mitte arvestada. Mäe-Nigula kü on maa- nev maa-ala hajaasustusalast tiheasustusalaks. tulundusmaa ja asub Lemmatsi külas väl- 09.03.2022 jaspool tiheasustusala ja reoveekogu- e-kiri Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. misala. Lisaks läbib katastriüksust kaks põhivõrgu elektriliini. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe- Nigula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa- lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. 2. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) sihtots- tarvet maatulundusmaast elamumaaks. Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. 3. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) lää- Ilmatsalu jõgi on osa rohevõrgustikust, nepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud veepiirangute ehituskeeluvööndiala 50 m kus üldjuhul ehituskeluvööndit ei vähen- pealt 25 m peale. data. Kuivõrd Mäe-NBigula kinnistule elamu maa-ala ette ei nähta, ei ole ka Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. 4. Soovime ka olla Kambja valla üldplaneeringu arutellu kaasatud. 126 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Soovin teha ettepaneku muuta Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- alevik (va tiheasustusala)“ piirkonnas katastriüksuse minimaalse suuruse kritee- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses P. 12.06.2022 riume. Antud aspekti käsitlevas üldplaneeringu punktis 3.4 leheküljel 30 on het- tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna POOPUU e-kiri taluvusega ning vältida edasist valglinnas- kel kirjas järgnev „Maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste tumist. Katastriükskuse jagamise keeld on jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud“. See punkt hetkel keelab kogu sätestatud nende põhimõtete järgimiseks, elamute ehitustegevuse laienemise Lemmatsi ja Laane küladesse. Pidevalt arene- kuna Laane ja Lemmatsi külad on ühed vas Tartus ja selle lähiümbruskonnas, kus hetkel on inimestel sobiva krundi leid- kõige suurema ehitussurve all olevad piir- mise ja kodu rajamine pigem niigi keeruline, ei ole see 15 aasta perspektiivis konnad. mõistlik. Samuti on see tingimus oluliselt rangem kui näiteks rohkem põhjapool asuvate Kambja, Pangodi ja Vana-Kuuste kantides. Pakun välja, et uueks mini- maalseks katastriüksuse suuruseks võiks piirkonnas „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va tiheasustusala)“ olla sarnaselt Külitse alevikule omane 1500m2. EELNÕU Arvestame ettepanekuga. R. MERE- Kp? MÄE e-kiri ? EELNÕU Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- R. SIREL 14.06.2022 Seisukoht Kambja valla uue üldplaneeringu eelnõu kohta Jaani maaüksuse (kü sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja e-kiri 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) maakasutuse sih- tootmise maa-ala vahele roheala. totstarbe osas. … Tuginedes eeltoodule on põhjendamatu muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtots- tarvet äri- ja tootmismaaks. Palume koostatavas uues üldplaneeringus näha ette Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks 100% elamumaa. Mina, Marianne Rohulaid-Kuusik (ik 48608180030) avaldan soovi, et minu kinnistu 07.02.2022 Mitte arvestada. Katastriüksus katastritunnusega 94901:009:0343 muudetakse sihtotstarbelt 100% elamumaaks 94901:009:0343 asub Uhti küla hajaasus- M. ROHU- e-kiri tusega alal. Lisaks on katastriüksuel olev LAID- ning arvestataks praegu koostatavas Kambja valla üldplaneeringus tiheasumi laie- põllumajandusmaa on Eesti keskmisest KUUSIK nemisalasse (tiheasustusalasse). kõrgema boniteediga (44) ja määratud 127 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks. Väärtuslike põllumajandus- maade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus. Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Soovin esitada ettepanek avalikul väljapanekul olevale Kambja valla üldplanee- EELNÕU Mitte arvestada. Katastriüksus ringu eelnõule. 94901:009:0343 asub Uhti küla hajaa- e-kiri sustusega alal. Lisaks on katastriüksuel 08.08.2022 Mulle kuulub Uhti külas Alliku kinnistu (katastriüksusega 94901:009:0343). Koos- olev põllumajandusmaa on Eesti kesk-mi- tatava üldplaneeringu eelnõus on Alliku kinnistule määratud väärtuslik põlluma- sest kõrgema boniteediga (44) ja määra- tud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllu- jandusmaa. Alliku katastriüksuse pindala on 8.33 ha, sihtotstarve maatulundus- majandusmaaks. Väärtuslike põl-luma- maa. Katastriüksus asub 61 Põlva-Reola maantee ääres ning vahetult olemasole- jandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandus-maa kui vate elamumaa kinnistute kõrval. piiratud ja taastumatu ressurss. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus. Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, ela- 128 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine muehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele. 1. Kõrvaldada Alliku katastriüksuselt (94901:009:0343) VÄÄRTUSLIK PÕLLUMA- JANDUSMAA tähistus. Alliku katastriüksusest ca kolmandik alast on põllupidami- seks sobimatu, sest on liiga kivine, võsastunud või hoonestatud. Sellel osal, kus praegu asub põld, toimub põlluharimine üksnes tänu sellele, et see asub teise põl- lumassiivi kõrval. Praegune maaharija aga maksab kehva maa kvaliteedi pärast turuhinnast madamat rendihinda. Alliku katastriüksuse idapoolsel alal ei toimu ka täna valdavalt põlluharimist ning kirdenurgas ca 1 ha alal asub elamu koos õuea- laga. Alliku katastriüksusel ei ole kavas tulevikus põlluharimisega tegeleda. 2. Määratleda minule kuuluv Alliku katastriüksuse (katastritunnusega 94901:009:0343) üldplaneeringus - ELAMU MAA-ALANA. Üldplaneeringuga pla- neeritud ELAMU MAA ALA on kavandatud kohe kõrvalkinnistutele Valgekõrtsi tee 24a ja Valgekõrtsi tee 26a ning soovin seda juhtfunktsiooni ka oma kinnistule laiendada. 3. Liita Alliku katastriüksus TIHEASUSTUSALASSE. See annaks tulevikus võimaluse liituda alal Uhti küla kanalisatsiooni ja veevärgiga. Tulenevalt viimastel kümnendi- tel toimunud hoogsa tee-ehitusega piirneval riigimaanteel esineb alal tõsiseid probleeme veevarustusega ning varasemalt hästi toiminud kaev võib kuivaks jääda. EELNÕU Leiame, et ÜP-s määratud suplukohtade arv on piisav ja arvestab kõigi reaalselt S. TABO Kp? kasutatavate kohtadega. e-kiri Porijõe kallasraja sulgemine ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud. Müraseina kavandamine ei ole ÜP täpsu- sastme teema. 129 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Mitte arvestada. Katastriüksus 28204:004:0202 asub Sipe külas, mis on T. MÕTS Kp? hajaasustusega alal. Hajaasustusalal e-kiri elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s mää- ratud ehitustingimustele. Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan- dusmaa Eesti keskmisest kõrgema boni- teediga (46 hindepunkti) ja määratud sel- lest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks. Väärtuslike põllumajandus- maade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. 13.06.2022 Kokkuvõtlikult leiab Tanel Tetlov, et uus ÜP lahendus, mille lõppeesmärk on Jaani Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva ja Leetsi maaüksustele äri-/tootmishoonete rajamine ning äritegevusega tegele- tootmismaa laiendusega. Kompromis- T. TETLOV e-kiri mine, ei ole põhjendatud ning oleks ainuõige antud katastriüksuste määramine sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala. puhke maa-alaks et isoleerida olemasolevat tööstust elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon. Ühtlasi leiab allakirjutanu, et uue ÜP toel Jaani ja Leetsi kin- nistute sihtotstarbe muutmiseks puudub sisuline vajadus ning ainus põhjus uue ÜP raames maa sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks on ühe ettevõtte era- huvi, mitte avalik huvi. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. EELNÕU Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas. tootmismaa laiendusega. Kompromis- T. TORILA 13.06.2022 sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja e-kiri Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneerin- tootmise maa-ala vahele roheala. gust. 130 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmis- maaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sihtots- tarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae- guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr- vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu- renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va- hele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi toetada kogukonda ning võimaldanud ala ka- sutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldpla- neeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala. Kokkuvõtlikult leian, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjenda- tud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhver- tsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala. EELNÕU Kaalume ettepanekut. . T. LUKAS Kp? 1. Kaalume ettepanekut. e-kiri 2. Võtame teadmiseks. 3. Üldplaneering koostatakse 10-15 aasta perspektiivis, tänaste äri- ja tootmismaade kasutus võib tulevi- kus muutuda. Üldplaneeringu ees- märk on maakasutust pikaajaliselt suunata. 4. Krundi suuruste määramisel on arvesse võetud ka piirkonnas va- rem välja kujunenud keskmisi krundi suurusi. Seletuskirja on täpsustatud - vormi ase- mel kasutame ehituskehandi mõistet. 131 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Parkimiskohtade arv tuleneb KOV prakti- kast. Haljastuse detailid täpsustatakse detailp- laneeringuga. Kasvukõrguse all mõeldakse täiskasvanud puu kurgust. Arvestame ettepanekuga 5. Ärimaade hoonestamise tingimu- sed täpsustatakse detailplaneerin- gutega, kuna äritegevus ja selleks vajalikud hooned võivad olla väga erinevad. 132 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Kuna Viljandi mnt 90 krunt piirneb lõunast ja läänest üldplaneeringu kohaste ela- Arvestame ettepanekuga. mumaadega, palume muuta osaliselt ka Viljandi mnt 90 krundi juhtotstarvet ela- T. KESK- 07.06.2022 mumaaks. KÜLA e-kiri Palume viia alljärgnev muudatus sisse üldplaneeringusse. 133 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Parandusettepanek koostatavale üldplaneeringule Lepalaane tn. 3 (katastritun- 1. Eemaldame DP järgse arendusala nus 94901:001:0630) osas. ja soovitame esitada vallale de- T. MUSTI- 15.06.2022 tailplaneeringu (osaliselt) kehte- METS e-kiri Palun eemaldada maakasutuse kaardilt Lepalaane tn. 3 ( katastritunnus tuks tunnistamise avalduse. 901:001:0630, suurus orienteeruvalt 1,2 ha) maa-ala kui kehtiva detailplanee- 2. Katastriüksus asub Lemmatsi küla ringu järgne arendusala ja muuta detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusalal. Hajaasustusalal alaks või mingiks teiseks sobivaks lahenduseks, mis annaks õiguse tulevikus ala elamu maa-ala juhtotstarvet ei hoonestada. Põhjendus: ala detailplaneeringu kehtestamisel paarkümmend aas- määrata, elamuehitus toimub vas- tat tagasi kehtis nimetatud maa-alale riigi poolt ehituskeeluvöönd ja seetõttu tavalt ÜP-s määratud ehitustingi- praegu kehtiva detailplaneeringu järgi puudub alal ehitusõigus. Et juba aastaid mustele. tagasi on riigi poolt see ehituskeeluala nõue kaotatud , siis tulevikus on see maa- 3. Samas märgime, et mürakaardi tükk kavas hoonestada ja see eeldaks katastriüksusele kas uue detailplneeringu kohaselt ületab katastriüksusel koostamist või ehk näiteks naabritega kokkuleppel lihtsalt mingi muu lahenduse liiklusmüra elamumaale seatud pakkumist katastriüksuse hoonestamiseks (näiteks kinnistu jagamine kaheks). sihtväärtust ning ehitamisel tuleb rakendada müra vähendavaid meetmeid (müratõkked vmt). 134 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1 ja 2. Mitte arvestada. Katastriüksused tunnustega 94901:005:0765, T. MÖLS Kp? 94901:003:0059 ja 94901:005:0653 asu- e-kiri vad keset Külitse aleviku tiheasustusala ja perspektiivset reoveekogumisala. 28301:001:1053 asub tiheasustusalast ja reoveekogumisalast väljas. Kogu Külitse alevikus selle administratiiv- piirides on planeerimisseadusest tulenev detailplaneeringukohustus, mida ÜP-ga muuta ei saa. Asumine tiheasustusalal täiendavat bürokraatiat kaasa ei too. 3.Mitte arvestada. ÜP-ga määratakse jalg- ratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee täpne kulgemine täpsus- tatakse edasisel projekteerimisel. 4. ja 5. Vastavalt Transpordiameti selgi- tustele ei tähenda teekaitsevöönd auto- maatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgen- datud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lä- hedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurde- pääsetavus, sademevee probleemid jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehita- mine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. 6. Katastriüksusel 28301:001:1053 olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõr- gema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike põllu- majandusmaade määratlemine on riigi 135 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. 7. Vt 1. ja 2. 8. Vt p 6. 9. Vt p 1 ja 2 P 1., 2 ja 3. Lk 10 on toodud üldine ruu- milise arengu visioon ja ruumilise arengu põhimõtted, mitte piirangud. 4. Mitte arvestada 5. Maaparandussüsteemi toimimise taga- mise kohustus tuleneb maaparandussea- duse par 47-st. 6. Tingimus on vajalik bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks. 7. ja 8. Väärtuslikele põllumajandusmaa- dele ehitamise osas on omavalitsusele kaalutlusõigus, erandjuhtudel on võimalik seda kasutada. Ilmatsalu jõe kallasraja sulgemine on lisa- tud. 136 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 137 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 138 / 151 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 139 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Mitte arvestada. Nii 94901:005:0756 kui 94901:005:0131 jäävad Külitse aleviku ti- T. KIIS- Kp? heasustusalast ja reoveekogumisalast HOLTS e-kiri välja. Lisaks on katastriüksusel 94901:005:0131 ja osaliselt ka 94901:005:0756 asuv põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Ha- jaasustusalal toimub elamuehitus vasta- valt piirkondlikele ehitustingimustele. Näki põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. Üp-ga nende senist maakastust ei muudeta. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. 140 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tõrvandi tee 34 1. Arvestame ettapanekuga. ÜP joo- (Katastritunnus 94901:006:0103) kinnistu omanikel alljärgnevad tähele- ning et- nist on korrigeeritud. A. UND- 13.06.2022 tepanekud: 2. Matka- ja terviseraja kasutus jät- RITS, V. e-kiri VUTT kub seniste kokkulepete alusel, 1) Planeeritava jalg- ja jalgrattateega, mis lõikab kinnistu ida-lääne suunali- selt keskelt pooleks – EI OLE NÕUS infrastruktuuri- ja kommunikatsioo- 3. Arvestame ettepanekuga osali- niühenduste loomisega kinnistul. selt. Korrigeerime väärtusliku põllumajandusmaa piiri vastavalt PRIA registris oleva põllumassiivi piirile. Tõrvandi tee 34 kinnistu katastri sihtots- tarve on maatulundusmaa ja see asub väljaspool Soinaste küla tiheasustusala ja reoveekogumisala. ÜP ei muuda selle se- nist maakasutust. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Tõr- vandi tee 34 katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Tõrvandi tee 34 katastriüksusele jääv põl- 2) Planeeritav matka- ja terviserada, leitav joonistel 1 ja 2, mis lõikab lumajandusmaa on Eesti keskmisest kõr- kinnistu põhja-lõuna suunaliselt pooleks, rajamisega – EI OLE NÕUS. gema boniteediga (42 ja 47 hindepunkti) NB! Kui plaanis on kasutada meie kinnistut samadel alustel nagu siiani on ning kajastatud ka PRIA põllumassiivide see olnud, st. toimiva suulise kokkuleppe alusel, et talviti tehakse üle meie registris ja määratud sellest lähtuvalt kinnistu suusarajad, siis nende ajutiste radade tegemise, hooldamise ja väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- kasutamisega oleme NÕUS. mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu 3) Jätta Tõrvandi tee 34 kinnistu esmane sihtotstarve maatulundusmaaks. ressurss. Korrigeerime väärtusliku põllu- Mitte muuta kinnistut väärtuslikuks põllumaaks. Lisada teisese majandusmaa ulatust vastavalt PRIA re- sihtotstarbena elamumaa, eesmärgiga käsitleda kinnistut endiselt kui gistris olevate põllumassiivide piiridele. 141 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine perspektiivset elamumaad. Osundame, et viidatud õiguskantsleri ar- vamuses on välja toodud ka kohaliku Kinnistu on tänaseks ümbritsetud põhimõtteliselt elamutest ja elamu- omavalitsuse kaalutlusõigus väärtuslike maast. Lisaks on määratletud maatulundusmaa pindala meie kinnistul pin- põllumajandusmaade ja nende kasutustin- dalalt harimiseks liiga väike, et kasumlikult põllumajandusega ainult selle gimuste määramiseks üldplaneeringus. kinnistu ulatuses tegeleda. Eeldamine, et naabritega tekib ühine põlluma- Antud juhul leiab KOV, et Kambja valla janduslik ettevõtmine, on väär. Antud kinnistu on leidnud kajastamist ka linnalises piirkonnas on avalik huvi säili- tada olemasolevad põllumajandusmaad sh varasemate ÜP alustel kui perspektiivne elamu- ja ehitusalune maa. Lisaks eriti kõrge mullaviljakusega maad ning ro- kinnistu piiridest idas on algatatud Leetsi kinnistule detailplaneering. Kin- healad ja piirata elamumaade laienemist, nistu omanikena ei soovi me ÜP alusel enda kinnistu väärtuse vähenda- kuna elanike juurdekasv ja elamuehitus mist, määratledes kui väärtuslikku põllumajandusmaad. Mõistame täieli- on hakanud ületama nii sotsiaalse, loo- kult, miks selline planeering on tehtud, kuid enda seisukoha toetuseks tu- dus- kui tehnilise keskkonna taluvust. gineme õiguskantsleri arvamusele1 (Madise, 2019) väärtusliku põllumaa KOV ei suuda tagada kõikidele lisanduva- kaitse kohta, kus on välja toodud, et ka omanikel on õigus otsustada oma tele elanikele vajalikke teenuseid ega loo- duskeskkond ökosüsteemi teenuseid. maa kasutusotstarbe üle. Lisaks on küsimus valla või riigi poolses kom- pensatsioonimehhanismis kui otsustatakse muuta kinnistu kasutusotstar- ÜP-ga on antud väärtuslike põllumajan- vet ja seade sellele omanikest sõltumatult piiranguid. dusmaade kasutamiseks, sh nt on lubatud on lubatud olemasoleva õue laiendamine väärtusliku põllumajandusmaa arvelt kuni 30% ulatuses õuemaa pindalast. EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu koostamisega, soovime teha üldplaneerin- Arvestame ettepanekuga 08.06.2022 gusse ettepaneku Klementi kinnistu osas ning muuta planeeritud tootmismaa äri- U. maaks. Soinaste külas asuva Klementi kinnistu osas on Kambja Vallavalitsusele MAKRJA- e-kiri esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus (18.12.2018 a. nr 6-3/3984). Esita- KOV tud detailplaneeringu algatamise ettepanekuga soovitakse muuta endise Ülenurme valla üdlplaneeringut. Planeeringu eesmärk on säilitada krundil olemasolev kõrg- haljastus, luua haljastuslikult puhvervöönd elamu- ja ärimaade eraldamiseks ning tagada mugav, keskkonnasõbralik ja mitmekülgselt toimiv ühtne piirkond. Soovime, et Kambja vald kaaluks arvestamist uue üldplaneeringu koostamisel al- gatamiseks esitatud Klementi kinnistu detailplaneeringu ettepanekuga. Vahetult elamualaga piirnevale asulasisesele alale tootmismaa asemele ärimaa planeeri- mine tagab elamisväärsema keskkonna. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku planeerida Klementi tootmismaa asemel ärimaa sihtotstarbe. Skeemil 1 on toodud üldplaneeringu eelnõu ning skeemil 2 ettepanek Kambja valla üldplaneeringusse. 142 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Arvestame ettepanekuga. EELNÕU 1) Minule kuuluval Lemmatsi külas asuvale maale (94901:005:0109) on planeeritud Katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaa- kogujatee, mis muutub aktiivseks liikluskoridoriks peale Tartu-Elva uue maantee sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala V. SOOP 14.06.2022 juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- valmimist, siis näen ka selle maatüki aktiivsemat kasutust. Kuna maatükk asub mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- e-kiri Tartu linnale lähedal ja suuremate teede naabruses, soovin, et selle maa sihtots- mustele tarve muudetakse elamu- ja ärimaaks. Elamumaa osakaal võiks olla 70-80%. Minule kuuluval Räni alevikus asuva maa (28301:001:1466) naabrusesse on pla- Mitte arvestada, kuna katastriüksus piir- neeritud ehitada lasteaed ja kogu lähiümbrus on planeeritud muuta keskuse maa- neb kolmest küljest sh Tartu linna poolt elamumaaga. alaks. Keskuse maa-ala, tulevase lasteaia naabruse ja Lõunakeskuse vahetu lähe- duse tõttu soovin, et ka minu kinnistu sihtotstarve muudetaks keskuse maa-alaks 143 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Minule kuuluval Soinaste külas asuva maa (94901:006:0032) naabrusesse on pla- Mitte arvestada. Katastriüksuse neeritud ühiskondliku ehitise maa-ala, mis saab tõenäoliselt olema lasteaed ja/või 94901:006:0032 katastri sihtotstarve on kool. Ühiskondlik ehitise maa-ala eeldab aktiivset piirkonna teede kasutust kuid maatulundusmaa ja see asub väljaspool olemasolevad teed on suhteliselt kitsad. Teen ettepaneku rajada läbimurre ühis- Soinaste küla tiheasustusala ja reoveeko- gumisala. ÜP ei muuda selle senist maa- kondliku maa-alalt otse Partsi teele selleks, et olemasolevatel piirkonna teedel liik- kasutust. luskoormust vähendada ning läbi selle parandada liiklusturvalisust ja ligipääseta- ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja vust raudtee poolt sellele ühiskondliku ehitise maa-alale. Uue teega paraneks piir- elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- konna elanike juurdepääs Tartu linnale, Räni linnaosale (näiteks kaubandus-teenin- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega dus) ja puhkealale katastritunnusega 79501:002:0577. ning vältida edasist valglinnastumist. Kõ- nealuse katastriüksuse määramine elamu Ühtlasi teen ettepaneku minu kinnistu muuta elamumaaks kuna kinnistu vahetus maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- läheduses saab asuma kool ja/või lasteaed, see oleks majanduslikult otstarbekas tuolus. Hajasustusalal elamu maa-ala juh- maa kasutus. Kogu maa võiks olla elamumaa või siis kuni 30% ulatuses ärimaa. totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele. 144 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Käesolevaga esitavad Telliste kinnistu, Külitse alevik, Kambja vald katastritunnu- Mitte arvestada.Telliste kinnistu katastri sega (28301:001:1520) omanikud Olesja Valvere ik. 46408050255 ja Illimar sihtotstarve on maatulundusmaa ja see O. VAL- 26.05.2022 Asso ik. 38612202710 Kambja Valla Üldplanneringu avaliku väljapaneku osas et- asub hajaasustusalal, väljaspool Külitse VERE, I. e-kiri aleviku tiheasustusala ja reoveekogu- tepaneku muuta Telliste kinnistu katastritunnus (28301:001:1520) perspektiivis ASSO misala. maakasutus sihtotstarve alusel elamu maaalaks. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Üp- ga hajaasustusalal elamu maa-ala juhtots- tarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele. EELNÕU Arvestame ettepanekuga. Ü. Kp? NOOSKA e-kiri EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tartu mnt 39, Mitte arvestada. Ühiskondliku ehitise maa Soinaste küla (Katastritunnus 94901:006:0365 ) kinnistu omanikel alljärgnevad on vajalik sotsiaalse taristu rajamiseks ja M. SARJA, e-kiri tähele- ning ettepanekud: valla elanike üldistes huvides. U. SARJA 10.08.2022 Katastriüksuse 94901:007:1663 osaline muutmine uues Kambja valla üldplanee- ringus ühiskondliku ehitise maa-alaks ei ole kuidagi õigustatud ja põhjendatud. Teada on , et hetkel planeerimis etapis olevatel Muru ja Kasela planeeringutel on planeeritud juba ühiskondlike ehitiste maa. Leiame, et ühte kohta koondub liialt palju ja liiga tihedalt ühiskondlike ehitisi ja teised piirkonnad jäävad tähelepa- nuta. 145 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Antud hetkel on kehtivas Kambja valla üldplaneeringus katastriüksus 94901:007:1663 elamu maa-ala ja selle muutmise plaaniga uues Kambja valla üldplaneeringus ei ole antud ettepaneku esitajad nõus. EELNÕU Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- alla 2 hektari (vt. lisatud väljavõte Maa-Ameti kaardirakendusest) ning mulla vil- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses A. MAR- e-kiri jakus (boniteet) on alla maakonna keskmise. tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna TIN taluvusega ning vältida edasist valglinnas- Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmape- tumist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt rioodide ajal. Suured ja rasked põllumajandusmasinad lagundavad niigi kehvas määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu- seisus Kannistiku teed. salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu määratud ehitustingimustele. Kannistiku jookseb elektri õhuliin. tee 24 katastri sihtotstarve on maatulun- dusmaa, seega ÜP kinnistute senist maa- Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti moo- kasutust ei muuda. dustub kinnistu madalamasse osasse järv, mis takistab põllutöödega õigeaegset Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- alustamist. lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. näinud kurja vaeva, et põllumaad rendil hoida.  Selgitame, et vastavalt väärtuslike Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga. põllumajandusmaade säilitamiseks Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata. määratud tingimustele võib põhjenda- tud juhul ehitisi väärtuslikele põlluma- jandusmaadele kavandada, kuid sel ju- hul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boni- teedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majandamise säilimine, hinnata kaas- nevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. 146 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU 1. Väärtuslikud põllumaad 1. Selgitame, et väärtuslike põllumajan- dusmaade määratlemine on riigi huvi säili- Ü. MAUER 15.06.2022 1.1. Väärtuslike põllumaade omanikele nähakse üldplaneeringus ette ulatuslikud tamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja e-kiri kitsendused. Seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb ehitamist väärtuslikule põllumajan- taastumatu ressurss. Me ei pea võimali- dusmaale reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põlluma- kuks lisada erandeid väärtuslikule põlku- jandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väär- majandusmaale ehitamise kohta, kuna tusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majanda- eesmärk on siiski väärtuslike põllumajan- dusmaade säilitamine ja see ei sõltu ka- mise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põh- vandatava ehitise iseloomust. Sisuliselt on jendada. iga KOVi pool väljastatav ehitusluba kaa- 1.2. Üldplaneeringu seletuskiri jääb arusaamatuks, sellest ei selgu, millistel juh- lutlusotsus, seega ei ole tegemist täien- dava menetlusega. tudel on siiski ehitamine lubatud. Kogu kaalutlusotsus jääb Kambja vallavalitsuse pädevusse. Sellist lähenemist ei saa lugeda proportsionaalseks piirangu ulatust arvestades. Üldplaneeringus peaks nähtuma kinnistu omaniku põhiõigus enda maale, sh väärtuslikule põllumaale, ehitada kodu või seda kodu või oma väike- tootmist laiendada ning ta ei pea vajama selleks Kambja vallavalitsuse eriluba. 147 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1.3. Teen ettepaneku vaadata üle väärtuslike põllumaade osas sätestatud kitsen- dused ning lubada ka väärtuslikel põllumaadel ilma kaalutlusotsuseta rajada põl- lumaade omanikel oma kinnistule kodu (üksikmajapidamine, talu tüüpi majapida- mine). Isik, kes soovib oma väärtuslikku põllumaad harida, peaks omama õigust sellel kinnistul ka elada. Ei ole asjakohane kohustada isikuid pidama põldu, kuid keelata neile seal üksikmajapidamise rajamist või kohustada neid selleks läbima segasevõitu menetlust vallavalitsuses. 1.4. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel keelatud päikeseparkide rajamine. Päikeseparkide puhul on tegemist ajutiste ehitistega ning nende raja- mine teatud kohtades võiks olla lubatud. 2. Ränisoo tee 2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee 14 kinnistust (kinnistu 94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma üldplaneeringu taristukaardil. 2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt (Ränisoo tee 14, 15, 16) või mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul asuvale päikeseapargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldpla- neeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad avalikuks teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneerin- gus kui avaliku huviga erateed. EELNÕU Teen ettepaneku üldplaneeringus muuta Eeriko kinnistu (28301:001:0666) kin- Mitte arvestada. Laane küla on ÜPga mää- nistu maakasutuse sihtotstarvet. Palun määrata üldplaneeringus antud kinnistu ratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaa- M. 22.07.2022 elamumaa piirkonda. Maa-Ameti kaardiregistri järgi on ümberringsed maatükid sustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei MUIDRE määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- juba sellise sihtotstarbega, kõrvalolev kinnistu on hiljuti jagatud neljaks ning ga määratud ehitustingimustele. nende kinnistute nimetus (Sädeluse, Taevasina, Kastepiisa, Roheluse) viitab ilm- selgelt sellele, et põllumajandusega seal piirkonnas tegeleda ei kavatseta ja maad on kavas kasutada elamuarenduseks. Seega sobib ka minu maa elamu- maks arvamine küla ja lähikonna üldise arenguga. 148 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 28301:001:0936 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks EELNÕU Mitte arvestada, tegemist on munitsipaa- 28301:001:0876 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks lomandis oleva katastriüksusega. telefonivest- lus Eeriko, Tiigi tee 11, 13, 15, 17 – üle vaadata sihtotstarbed – miks on ühiskond- Tiigi tee 11, 13, 15, 17 maakasutuse juh- totstarbeid on täpsustatud. like ehitiste maa Tutvusime üldplaneeringu kaardimaterjalidega veebirakenduse kaudu. Esmalt EELNÕU Kuna tegemist on riigiteedega kavandami- anname teada, et veebirakendus ei ole kõige paremini välja tulnud, kuna kaardi- sega, on vajalik Transpordiameti seisu- PEREK e-kiri kihtide sisse- ja väljalülitamine on keeruline. Kuna teatud kaardikihtidel on alam- koht. Teeme Transpordiametile ettepa- KALJAPULK kihid, mis vajavad täiendavat klikki, et tekiks veelkord alamkiht, mida sisse lüli- neku osaleda üldplaneeringu eskiislahen- tada (vaates puudub info, et on olemas sellised peidetud kaardikihid, mis ei ole duse avalikul arutelul. aktiivsed). Meie perele kuulub Lemmatsi külas asuv Riia mnt 225 maaüksus (elamumaa pin- dalaga 31678 m2), mis on hoonestatud ja elamuid kasutab kaks leibkonda. Me nõustume uue üldplaneeringu vajadusega, kuid meie pered vaatavad konk- reetselt oma maaüksust ning sellele seatavaid kitsendusi. Eelkõige puudutab meid otseselt kaardikiht – planeeritav uus või oluliselt re- konstrueeritav teelõik. Oleme teadlikud Transpordiameti kavast rajada uus 2+2 maantee, esmalt Nõoni ja siis hiljem ka edasi. Vaadates kaardimaterjali, siis eel- datavalt on antud kihile peale kantud Transpordiameti poolt kavandatud 2+2 maantee koridor. Planeeritav maantee rekonstrueerimine puudutab meid otse- selt ning kitsendab väga olulisel määral meie krunti. Mõõtes kaardirakenduselt, siis uue liiklussõlme lahenduse kohaselt võtab see enda alla ca 7000 m2. Linnalähedases piirkonnas 7000 m2 suuruse elamumaa pinna loovutamine liik- lussõlme tarbeks on väga suur kaotus nii pindalaliselt kui ka rahaliselt. Isegi kui teekoridor otseselt ei kata nii suurt pindala, siis vaadates kaardirakenduse kohast teekoridori kulgemist, siis meie seisukohalt on teekoridori alune ja sellega piirnev lähiala meie jaoks kaotatud maa. Käesoleval hetkel piirneb meie maaüksus kahest küljest riigiteedega ning üldpla- neeringus välja toodud lahenduse kohaselt hakkab meie maaüksust piirama kõi- gist neljast külgedest riigiteed. 149 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Saame aru ka Transpordiameti seisukohast (tagada sujuv ja kiire liiklus riigitee- del), kuid antud juhul ei saa mööda vaadata sellega kaasnevat negatiivset mõju meie ja ka piirkonnas elavate inimeste kodudele. Antud lahenduse kohaselt või- dab sellest Transpordiamet, meie kui maaomanikud ei võida midagi, vaid kao- tame ca 23% enda maast ja lisaks keelatakse meil väljapääs olemasolevatest mahasõidu kohtadest maanteele. Peaksime veel loovutama selle tõttu oma maad õuealast, aiamaast ja muruplatsist uue juurdepääsu saamiseks. Ka eelnevalt on rajatud müratõkkesein maantee vastaspoolele, mis oluliselt suurendas mürareos- tust meie maantee äärsele elamule ja õuealale, kus elab noor pere väikese lap- sega. Näeme, et sellest tulenevad meile ainult negatiivsed lahendused jätkuvad ning me ei tuvasta mitte ühtegi võimalikku positiivset külge. Võttes aluseks eelneva, teeme omalt poolt järgmised ettepanekud koostatavasse Kambja valla üldplaneeringusse: 1. Koostöös Transpordiametiga leida maaomanikke kõige väiksemal viisil riivav liiklussõlme lahendus ( liiklussõlme rajamisel tuleks maaomanikke ko- helda võrdselt, kui see ei ole võimalik, siis peavad kaasnema ka vajalikud kom- pensatsioonimehhanismid). 2. Võimalusel loobuda liiklussõlme kavandamisest sellisel viisil, et ar- vestatud on ainult riiklikud huvid ning jäetakse arvestamata piirkonnas elavate Kambja valla kodanike heaolu. Kambja vallavalitsus peab seisma oma elanike heaolu eest, mitte kaasa minema riigi poolt tulnud suunistega. 3. Peatada üldplaneeringu koostamine seniks, kuni on selgunud Transpordiameti täpne lahendus uue 2+2 maantee osas ( sealhulgas ka liiklus- sõlmed , kergliiklustee ja juurdepääs kinnistule). Täiendavalt lisame, et kui maantee jäetakse samasse seisu, nagu see täna on, siis ei muutu lähiajal mitte midagi halvemaks. Kiirusepiirangud 70 km/h ja 80 km/h töötavad. Miks ei võiks selline lahendus edasi toimida (keerulistesse kohta- desse rajada ringristmikud)? Palume seisukohtadele vastuseid nii Kambja Vallavalituselt kui ka Transpordia- metilt. 150 / 151  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kambja valla endise Ülenurme valla osas kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tiigi EELNÕU Arvestame märkusega. tee 15 ja 17 maaüksuste juhtotstarve -äri ja tootmismaa. Kruntidel ei asu ühtegi V. ÕIGUS 04.07.2022 ühiskondlikku ehitist. Kinnistud on eraomandis. e-kiri Koostatavas üldplaneeringus on meile teadmata määratud Tiigi tee 15,17 krun- tide juhtotstarbeks ühiksondlike ehitiste maa. Palume koostatavas üldplaneeringus ebatäpsus kõrvaldada ja määrata kruntidel olevate ehitiste otstarvetega haakuvaks juhtotstarbeks mõlemal kinnistul– äri ja tootmismaa. Kambja valla poolt koostataval uue ÜP maakasutuskaardil on muudetud kinnis- EELNÕU Mitte arvestada. Kehtiva detailplaneeringu tute Arroli 3 ja Arroli 25 maakasutuse otstarvet. kohaselt on tegemist rohealaga. K. KUT- e-kiri SAR Kinnistu omanikuna soovime, et maakasutuse otstarve jääks samaks, mis on kehtivas üldplaneeringus. 151 / 151