Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemuste teade

RÕUGE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel Meie 21.10.2022 nr 7-1/10-91 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemuste teade Olete esitanud Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja/või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele arvamusi ja/või ettepanekuid. Rõuge valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 15.08.2022-16.09.2022 ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 04. ja 05.10.2022 Rõuge valla viies piirkonnas: Rõuge rahvamajas, Misso rahvamajas, Haanja rahvamajas, Varstu kultuurikeskuses ja Mõniste rahvamajas. Avaliku väljapaneku jooksul laekus Rõuge Vallavalitsusele mitmeid arvamusi ja ettepanekuid, mille kohta on koostatud „Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel“. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikel aruteludel esitati samuti ettepanekuid planeeringulahenduse täiendamiseks, mille kohta annavad ülevaate avalike arutelude protokollid. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused avaldatakse Rõuge valla veebilehel (www.rougevald.ee) hiljemalt 04.11.2022. Planeerimisseaduse § 82 lõike 8 kohaselt teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Leiate Rõuge Vallavalitsuse seisukohad avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamustele lisatud tabelist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andri Alliksoo abivallavanem majandusalal Lisa: Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel. Krislyn Prants 5253907, [email protected] Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529 Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009 66201 Võrumaa registrikood 77000217  Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Laekunud ettepanekud Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele ning nendega arvestamine Esitaja ja kuupäev Ettepanek, seisukoht või küsimus Ettepanekuga / seisukohaga arvestamine/mittearvestamine Maie Oppar Lugesin valla keskkonnamõju hindamise dokumenti ja välisõhu lõigus pole Selgitus. Koostatava Rõuge valla 16.08.2022 üldplaneeringuga antakse suunised, ühtegi sõna Ruusmäest. millega on võimalik mõjutada valla Pean seda just nimelt üldplaneeringu konteksti arvestades väga oluliseks. ruumilist arengut perspektiivis. Olemasolevate ettevõtete Kogu meie piirkonna areng on tugevalt sõltuv Ruusmäe keskuses asuva tootmistegevusega kaasnevate häiringute veisefarmi tegevusest või tegevusetusest. lahendamine toimub väljaspool üldplaneeringu protsessi. Üldplaneeringuga on arengusuuniste andmisega võimalik vaid ennetada uute häiringute teket. KSH aruandes on välisõhule mõju hindamisel silmas peetud eelkõige seda, et olemasolevate potentsiaalsete paiksete saasteallikate lähedusse ei kavandataks perspektiivseid, häirinute suhtes tundlike, maa-alasid, et ennetada võimalike konflikte. Nimetatud Ruusmäe veisefarmi lähedusse ei ole koostatava üldplaneeringuga perspektiivseid elamu maa-alasid, ühiskondliku ehitise maa- alasid või puhke- ja virgetustegevuse maa- alasid, mis võiksid olla tundlikud lõhnahäiringule, kavandatud. Riigimetsa Majandamise RMK tänab, et andsite teada Rõuge valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju - Keskus strateegilise hindamise eelnõu avalikust väljapanekust . Ühtlasi anname teada, 22.08.2022 kiri nr 3-1.1/2022/4115 et soovime olla kaasatud ka järgnevates Rõuge valla üldplaneeringu koostamise (Agu Palo, Võrumaa etappides. Materjalid ja teated palume elektrooniliselt saata e-kirjaga aadressile metsaülem) [email protected] . Eesti Erametsaliit Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju Antud punktist planeerimisseaduses 23.08.2022 ollakse teadlik. strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimuvaga. 1 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet Antud infost ollakse teadlik. keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Maaeluministeerium 1) KSH aruande eelnõu jaotises 4.2.2 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on Seisukohaga arvestatakse. 23.08.2022 hindaja järeldanud, et üldplaneeringus seatud väärtusliku põllumajandusmaa KSH aruannet täiendatakse. kiri nr 4.1-5/2293-3 (Marko Goban, kasutus- ja ehitustingimused on proportsionaalsed ja asjakohased ning Põllumajandus- ja suunavad ehitustegevust piisavalt, et saaks tagada väärtuslike maaelupoliitika asekantsler) põllumajandusmaade sihipärase põllumajandusliku kasutamise. Selleks, et hinnata mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda maade väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvamisega, palume KSH aruande jaotist 4.2.2 täiendada väärtuslikke põllumajandusmaid puudutavate arvuliste väärtustega (millises ulatuses on maakonnaplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti täpsustatud seoses tiheasustuslade määramisega ja metsastunud/võsastunud aladega, kui suur on üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratava maa-ala kogupindala jms); 2) Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 1.2 „Ruumilise arengu üldised Seisukohaga arvestatakse. põhimõtted“ on märgitud, et hajaasustuses tuleb hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri ning külatüüpi. Samas ei seata hajaasustusele täpseid maakasutus- ja ehitustingimusi, mille kohta on aga lisatud, et hajaasustuses on arendustegevus reguleeritud enam just väärtuslikel aladel (väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus). Seletuskirja eelnõu jaotises 4 „Väärtused“ toodud väärtuste loetelus on kirjeldatud ka muude hajaasustuses olevate väärtuste, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade, kaitse- ja kasutustingimused, mis on mõjutatavad arendustegevusest. Selleks, et vältida väärtuste mitmeti mõistmist, soovitame 2 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel jaotises 1.2 väärtuslike aladena sulgudes märgitud loetelus nimetada kõik need väärtused, mida arendustegevus mõjutab või võib mõjutada; 3) üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on märgitud, Seisukohaga arvestatakse. et tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Meie arvates ei ole siinkohal mõiste „põllumajanduslikud tootmismaad“ üheselt mõistetav, sest antud juhul võib põllumajandusliku tootmismaana mõista ka maakatastriseaduse § 181 lõike 9 kohast maatulundusmaad (põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavat maad või maad, millel on põllumajanduslik potentsiaal). Sellest tulenevalt soovitame põllumajandusliku tootmismaa mõistet täpsustada. Terviseamet Amet on tutvunud Rõuge valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju Seisukohaga ei arvestata. 26.08.2022 strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekuga Rõuge valla Vastavalt määrusele kohaldatakse kiri nr 9.3-4/22/6448-2 nõudeid kõikidele supluskohtadele, kus (Väino Ratasepp, inpektor) kodulehel ja teeb omapoolsed lisa ettepanekud: käib ujumas suur hulk inimesi ning milles Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Supluskoht on veekogu või supelda. Üldplaneeringus on kajastatud selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnev maismaa osa, mis on planeeritud supluskohad, kus hetkel kõigis veel ei käi ujumas suur hulk inimesi. tähistatud üldsusele arusaadavalt. Terviseameti andmetel ei ole Rõuge vallas Üldplaneeringuga supelranna maa-ala ühtegi veekogu, mille vee kvaliteeti oleks hinnatud lähtuvalt sotsiaalministri maakasutuse juhtotstarve määramisega ei 03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale.“ esitatud kohaldu automaatselt vaadeldavale maa- alale Sotsiaalministri 03.10.2019 nõuetest. määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel ÜP lähteseisukohtades supelrannale“ sätestatud nõuded. Määruses sätestatu kehtib nimetatud veekogude ääres ( Ahitsõ järve, Kavadi järve, Küpärsaare (Kisejärve), üldplaneeringust eraldiseisvalt. Liivajärve, Mõniste järve, Ajo jõe (Nursi külakeskuse juures), Palujüri järve, Pulli järve, Ruusmäe järve, Rõuge Suurjärve, Sänna paisu, Vana-Roosa järve, Varstu järve, Vaskna järve ja Viitina järve ääres) tuleks lähtuda määruse nr 63 nõetest supluskohale (§ 3 lg 2-4). 3 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali Seisukohaga arvestatakse. paiknemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine otstarbekas, ÜP KSH-sse lisatakse järgnev lause: „Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaasustuse programmi, et tagada vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning tõttu ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine otstarbekas on soovitatav reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine. kaasata elanikke võimalikult palju hajaasustuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine.“. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) Selgitus. ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra juhtotstarvetele on esitatud ÜP seletuskirja normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, ptk-s 8 „Müra normtasemed“. mis jõustus 01.02.2017. Teatud tingimustel (teetööd) võib tekkida olukord, kus liiklus suunatakse ajutiselt müratundlikku piirkonda ning see tekitab mürahäiringut ja vibratsiooni. Soovitame määrata Rõuge valla maa-alal AÕKSi § 57 järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, et tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ning piirväärtused. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, Selgitus. lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist teede (maantee, raudtee) Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad muudatused, mis puudutavad müra, lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate vibratsiooni ja õhusaaste teemat on negatiivsete mõjudega ning et tagatud oleksid kehtivad müra, õhusaaste ja käsitletud KSH ptk-s 4.4 „Keskkonnatervis“. KSH-s läbividud vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja analüüsi alusel ei kaasne üldplaneeringu sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas. keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad Müra normtasemete kategooriad vastavalt piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Soovitame määrata Rõuge valla maa-alal üldplaneeringu maakasutuse AÕKSi § 57 järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, et juhtotstarvetele on esitatud ÜP seletuskirja ptk-s 8 „Müra normtasemed“. tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ning piirväärtused. 4 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Ameti varasemale kogemusele tuginedes juhime tähelepanu, et ka Selgitus. keskkonnasõbraliku tootmise puhul võivad tegevused, mida tehakse Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad muudatused, mis puudutavad müra, tootmisettevõtte territooriumil (kauba või toorme toomine, ladustamine, vibratsiooni ja õhusaaste teemat on suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja käsitletud KSH ptk-s 4.4 „Keskkonnatervis“. KSH-s läbividud valmistoodangu laadimine, väljavedu, karjäärid vilja kuivatid, kartuli hoidlad) analüüsi alusel ei kaasne üldplaneeringu osutuda müra ning õhusaastet põhjustavateks. Tootmistegevuse müra on elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas. reeglina kaootiline ja keeruline hinnata. Juhuslikud mürasündmused ja müra Rõuge valla üldplaneeringus on arvestatud muutlik iseloom võivad põhjustada lähipiirkonna elanikele häiringuid isegi siis, äri- ja tootmistegevusest kaasnevate kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uutel maa- võimalike negatiivsete mõjudega või häiringutega ning nende ennetamiseks aladel ennetada mainitud olukorra teket ning vältida tootmisalade ja ette nähtud konkreetsed tingimused. müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale tuleb elamute ja tootmise maa-alade tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. vahele vajadusel planeerida Amet on seisukohal, et müratundliku ala ja tööstusala vahele tuleks planeerida kaitsehaljastus. Läbi detailplaneeringu või projekteerimistingimuste tuleb määrata piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid (ka kujad ümber tootmise maa-alade, mis on visuaalseid) mõjusid ning tagaks müratundlikul alal (elamuala) normeeritud vähemalt 50 m. Vajadusel tehakse erandid olemasolevate tootmismaade puhul. Kui müra ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama tulenevalt katastriüksuse suurusest ei ole mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla võimalik rajada 50 m puhvertsooni, on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. võimalik kasutada ka teisi leevendusmeetmeid (nt vähendada puhverala laiust, müraseinad vms). Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade Seisukohaga arvestatakse. piirkonda, arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada Üldplaneeringusse lisatakse juurde järgnev lause: „Uute kergliiklusteede leevendavaid meetmeid. Samuti võib põhjustada häiringut tootmisterritooriumi planeerimisel, kui need kavandatakse turvakaalutlustel valgustatud ala. tiheasustusalade piirkonda, arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.“. Tootmisterritooriumil tekkivat valgusreostust on käsitletud üldplaneeringu seletuskirjas tootmise maa- ala maakasutuse- ja ehitustingimustes, kus on toodud, et tootmise maa-alade 5 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste, valgusreostus) seisund. Samuti on üldplaneeringus elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimustes ja põhimõtetes kirjas, et eelistada tuleb väikese valgusreostusega valgusteid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda Selgitus. põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid Üldplaneeringu seletuskirjas on läbivalt kajastatud, et arendustegevusel tuleb jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. arvestada erinevate objektide kaitsevöönditega. Võru Vesi 1. Lk 29 on ühisvee ja kanalisatsioonivõrgu lõigus käsitletud vana ÜVK Seisukohaga arvestatakse. 30.08.2022 kava (Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018–2029). Hetkel kehtiv 2021-2032; 2. Samas lõigus (lk 29) on veel „Rõuge vallas osutavad vee-teenust kaks Seisukohaga arvestatakse. vee-ettevõtet: AS Võru ja OÜ Rõuge Kommunaalteenus.“ – AS Võru Vesi; 3. Lk 18 käsitletud vana ÜVK kava; Seisukohaga arvestatakse. 4. Ruusmäe kül reoveepuhasti kinnistu on jaotatud kaheks, tehnovõrkude Seisukohaga arvestatakse. joonisel üks suur kinnistu. 5. Haanja küla puurkaevu kinnistu on näidatud ärimaana, kas ei peaks Palume täpsustada kus asub Haanja küla puurkaev. Meile teadaolevalt asub see olema teine sihtotstarve märgitud? Puurkaevu katastriüksusel, mis on märgitud tehnoehitise maa-alana. 6. Tehnovõrkude joonisel ei ole märgitud ÜVK objekte ja Selgitus. reoveekogumisalasid, kas on mõeldud, et need on kajastatud ÜVK Reoveekogumisalad on toodud taristu joonisele. arendamise kavas? Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale esitatakse üldplaneeringu taristu joonisel ühisveevärgi reoveepuhastid ja puurkaevud koos kujadega. 6 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Gaasivõrk Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu Selgitus. 05.09.2022 arendamiseks. Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul Üldplaneering ei piira antud rajatiste kiri nr 3-5/168-22 rajamist aga selleks, et saaksime neid (Rasmus Paris, otstarbel ning samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning asukoha põhiselt kavandada ning KSH juhtivspetsialist) gaasitanklate loomise eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas. aruandes hinnata palun esitada täpsemad plaanid kuhu ja mida soovite rajada. Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada Seisukohaga ei arvestata. üldplaneeringu joonisel. Tegemist on pidevalt muutuva informatsiooniga, kuid üldplaneering koostatakse 10+ aasta perspektiiviga ning varsti oleks antud andmed valed ning eksitavad. Antud infot ei kajastata üldplaneeringu joonistel. Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi Info võetakse teadmiseks. projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis. Juri Gotmans Palun korrigeerida Plaksi küla miljööväärtusliku ala piiri ning jätta välja Antud kinnistutele ei laiene 09.09.2022 miljööväärtuslike alade piirid. Palume miljööväärtuslikust alast Haanja küla Haraga ja Terra 18001:001:0057 ja täpsustada, mis piire silmas peate. 181001:001:2430 kinnistud. Kinnistu omanik on lähtunud eelnimetatud Samuti asuvad kinnistud hajaasustuses kinnistute majandamisel ja arendamisel seisukohast, et antud kinnistutele ning tähele tuleb panna, et hajaasustuse ja kompaktse asustusega alade tingimused laienevad Haanja küla kinnistute kohta käivad õigused, kohustused, piirangud, on erinevad. jne. Koostatava üldplaneeringu tingimused hakkavad kehtima peale üldplaneeringu kehtestamist. Kaitseliit (AMETIALASEKS Kaitseliidu poolt edastatud kiri on vaid ametialaseks kasutamiseks. Kõikide kirjas toodud seisukohtadega KASUTAMISEKS) arvestatakse. Sänna baasi katastriüksust 14.09.2022 kajastatakse ÜP-s riigikaitselise maa- (Andres Järve, spetsialist alana. Mõniste külas paikneva Kaitseliidu Kaitseliidu peastaap laskeplatsi nimeliselt katastriüksuselt Kinnisvaraosakond eemaldatakse ÜP-s riigikaitselise maa-ala arendamise ja planeerimise juhtotstarve. jaoskond) Keskkonnaamet 1.1. ÜP seletuskirjas ptk 2.5 Hajaasustusalad on kirjas, et: „Haanja looduspargi Seisukohaga arvestatakse osaliselt. 14.09.2022 alal võib hoonestada üksnes neid katastriüksusi, mille minimaalne suurus on 2 kiri nr 6-5/22/14695-2 7 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel (Helen Manguse, ha.“ Märgime, et Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei keela väiksemate kui 2 ha ÜP seletuskirja ptk 2.5 katastriüksuse keskkonnakorralduse büroo minimaalsuuruse tingimust sõnastatakse suuruste katastriüksuste hoonestamist, seetõttu soovitame sellist lausalist juhataja) ümber lisades juurde erandi tegemise keeldu vältida. Varem hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega võimaluse. Sõnastust „üldjuhul“ ei rakendata, kuna see on liiga üldsõnaline ja katastriüksuste puhul on see küll soovitav, kuid kaalutlema peaks siiski igast soovituslik. konkreetsest juhust lähtuvalt, soovitame kasutada sõnastust „üldjuhul“. Samas punktis lk 16 toodud põlistalu definitsiooni võiks täpsustada: „Põlistaludeks loetakse hoonestatud õuealasid, mis on järjepidevalt õuemaa kõlvikuna kaardile kantud alates verstakaardist.“ 1.2. Samas, lk 16 on Haanja looduspargi hajaasustusala kohta toodud ka Seisukohaga arvestatakse. tingimus, et: „põlispõldudele on keelatud ehitiste püstitamine/rajamine ja maa Üldplaneeringus sõnastatakse tingimus järgmiselt: sihtotstarbe muutmine.“ Soovitame keelata maa sihtotstarbe muutmise ja uute „põlispõldudele on keelatud uute hoonestusalade rajamise, kuid mitte täielikult keelata ehitiste püstitamist, see hoonestusalade rajamine ja maa võiks kaalutlusotsusega siiski võimalik olla (abihoone, põllumajandusotstarbega sihtotstarbe muutmine. Erandina on lubatud olemasoleva hoonestuse tarbeks varjualune, tara vmt). abihoone püstitamine, samuti põllumajanduslikul otstarbel varjualune, tara vmt.“ 1.3. ÜP seletuskirjas ptk 2.6.1. Elamu maa-ala punktis 8 on toodud tingimus, et: Seisukohaga arvestatakse osaliselt. „Haanja ja Ruusmäe külades on lubatud ainult viilkatused kaldega 30-45 kraadi.“ Üldplaneeringus sõnastatakse tingimus ümber järgmiselt: Märgime, et Haanja looduspargi kaitse-eesmärkidest ja kaitse-eeskirjast „Haanja ja Ruusmäe külades on lubatud lähtuvalt muud tüüpi katuste täielik välistamine vajalik ei ole. Keskkonnaameti hoone põhimahus ainult viilkatused hinnangul võiks ka siin kasutada väljendit „üldjuhul“, et muu kaldega kaldega 30-45 kraadi. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud katusterajamine erandina kaalutlusotsusega siiski võiks olla võimalik. ka kelpkatused või ühepoolsed kaldkatused, kui see on põhjendatud ja piirkonda arhitektuurselt ning maastikuliselt sobiv. Antud tingimused ei kehti kuni 20 m2 pindalaga hoonetele. “ 1.4. ÜP seletuskirjas ptk 2.6.7 Kalmistu maa-ala on tingimus, et: „kalmistute Selgitus. ümber 25 m ulatuses tuleb säilitada kõrghaljastust (lubatud on eemaldada ainult Aladest tehakse eraldi kaardikiht, kuid neid ei kanta kõrgendatud avaliku huviga vanad ja haiged puud) ja vältida tuulekoridoride teket ning tormikahjustusi metsaalade nimekirja. KAH alad on kalmistul.“ 8 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Tegemist on põhjendatud nõudega, palume, et need alad oleksid samuti kantud riigimetsas paiknevad alad, kuid siinkohal on hõlmatud ka erametsaomanikud. lk 43 punktil 4.8 toodud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade nimekirja ja metsaraie piirangutega alade ja eelnevat kooskõlastamist vajavate alade digitaalsele kaardikihile, vt allpool p 2.3. 1.5. ÜP seletuskirja ptk 3.2. Ehituskeeluvööndi vähendamine on käsitletud ainult Selgitus. ühte ehituskeeluvööndi vähendamise juhtumit (Viitina mõisakeskuse Viitina EKV vähendamine ei lähe meie hinnangul ühegi looduskaitseseaduse katastriüksusele kavandatud madalseikluspargi rajamine). Juhime tähelepanu, erisuse alla. et looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud Meile teadaolevalt ei ole detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud pinnavee üldplaneeringutega EKV vähendatud. Detailplaneeringutega vähendatud veehaarde ehitisele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna ehituskeeluvööndid jäävad kehtima kindlustusrajatisele, hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele olenemata koostatavast üldplaneeringust. Selline on olnud varasem praktika, mida on kalakasvatusehitisele, riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele, kinnitanud ka Keskkonnaamet. Palun meid tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja raudteele. teavitada, kui praktika on muutunud. ÜP-s ei ole käsitletud, kas varasemalt on vallas üldplaneeringutega või detailplaneeringute alusel vähendatud ehituskeeluvööndeid. Kui üldplaneeringutega, sh üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega on ehituskeeluvööndeid vähendatud, tuleb need välja tuua seletuskirjas ja joonisel, kui soovitakse nende kehtima jäämist, vastasel korral need pärast uue ÜP kehtestamist enam ei kehti. Kui ehituskeeluvööndeid ei ole valla territooriumil varasemalt planeeringute alusel vähendatud, tuleb see nimetada ÜP seletuskirjas. 1.6. ÜP seletuskirjas skeemil 3 Rõuge valla väärtuslikud maastikud (lk 33) on Seisukohaga arvestatakse. esitatud vallas asuvad väärtuslikud maastikud. Osaliselt valla territooriumil asuvad alad on üldjuhul väljaspool vallapiiri märgitud õrna varjutusega (Mustjõe, Karula-Kaika, Tsooru-Vana-Roosa, Kirikumäe ja Kriiva). Märkimata on kaardil asjaolu, et ka Haanimaa väärtuslik maastik jätkub väljaspool vallapiiri. Palume skeemi täiendada. 9 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel 1.7. ÜP seletuskirjas ptk 4.7 Kaitstavad loodusobjektid. Märgime, et mitmed Seisukohaga arvestatakse. registrikanded on väärtuste ja piirangute jooniselt ja lisa 8 toodud nimekirjast Andmeid uuendatakse ja lisatakse märkus. puudu. Üheks põhjuseks on see, et sealsed andmed on Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS) võetud kindla kuupäeva seisuga ja uuemad registrikanded on seetõttu välja jäänud, aga kohati näib, et ka vanemad kanded on välja jäänud. Näiteks KLO9127666 – selle hulka kuuluv alamkirje on samas olemas. Sama lugu registrikannetega KLO9129353, KLO9129347 ja KLO9129354 - need on mõned näited. Soovitame rõhutada nii üldplaneeringu tekstis kui joonistel, et aktuaalsed andmed kaitstavate loodusobjektide kohta tuleb igal konkreetsel juhul võtta Eesti Looduse Infosüsteemist. 1.8. ÜP Seletuskirja ptk 5.1.6. Matkarajad ja Haanja maratoni rada, soovitame Seisukohaga arvestatakse. üldplaneeringu seletuskirja teksti täiendada täpsustusega sarnaselt punktis 5.1.7. Maastikurattarajad toodud tingimustega. 1.9. ÜP seletuskirja ptk 5.1.9. Kopteriväljakud. Üldplaneeringuga on kavandatud Seisukohaga arvestatakse. 4 kopteriväljakut, milledest ühe Suur-Munamägi põhimõtteline asukoht on Üldplaneeringust jäetakse välja kopteriväljakud, mis asuvad Haanja Natura 2000 Haanja Loodus- ja linnualal ning teine, mis asub Rõuges, nimetatud linnualal. Varstu ja Misso väljakud jäävad Natura alade lähiümbruses. Keskkonnaameti hinnangul ei pruugi olla piisavad sisse ning Varstu tingimusi täiendatakse. punktis 5.1.9. toodud tingimused Haanja linnualal kopteriväljaku rajamiseks, seega puudub veendumus, et ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud. Kindlasti eeldab nimetatud juhtudel kopteriväljaku rajamine Natura asjakohase hindamise läbiviimist, nagu on välja toodud KSH aruande Haanja linnuala käsitlevas punktis (KSH aruanne lk 41). Juhime tähelepanu, et lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (KeHJS) seaduse § 45 lg 2 võib strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. KSH aruandes ptk 5 märgitakse, et: „keskkonnamõju minimeerimise 10 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel või vähendamise meetmed on esitatud mõju hindamise peatükis (ptk 4) iga valdkonna lõikes vastavas alapeatükis.“ Viidatud peatükkides on küll leevendavad meetmed kavandatud, kuid sealt juurest puuduvad meetmete eeldatavad tõhusese hinnangud. Palume selles osas läbivalt KSH aruannet täiendada (KeHJS § 40 lg 3 p 8 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut). Lisaks, kopteri maandumisplatsidega seoses soovitame maakasutuskaardil vastav ala tähistada. Hetkel näib, et näiteks katastriüksusele 69701:005:0312 planeeritav maandumisplats pole kuidagi tähistatud. Varstu lennuväljale planeeritud kopteri maandumisplats jääb suhteliselt lähedale väike-konnakotka elupaigale (KLO9124863) ja seal tuleks samuti rakendada samu tingimusi, mis Haanja linnuala läheduses asuvatel kopteri maandumisplatsidel. Vähemalt oleks vajalik marsruudi paikapanek, et vältida antud pesapaigast pidevat üle lendamist. Marsruudi paikapanek oleks ka hea Misso alevikku planeeritava maandumisplatsi puhul. Palume dokumente täiendada ja täpsustada. 1.10. Üldplaneeringu lisa 4 Supelranna maa-alad on Hino järve supluskohtade Seisukohaga arvestatakse. arvuks märgitud 6, aga joonisel on märgitud üksnes see üks, millest ka KSH Selgitame, et Hino järve äärde on planeeritud hetkel üks supluskoht ning aruandes (lk 70) juttu on. Palume täpsustada, kas see on viga või peetakse siin seletuskirjas olev viga parandatakse. Hino silmas ka eramaadel olevaid sildasid? Lisaks juhime tähelepanu, et Hino järv on järve supluskohast loobutakse. ainus kindel järvekauri pesitsuskoht Eestis, seetõttu soovitame siiski kaaluda Pullijärve osas märgitakse üldplaneeringusse olemasolevad ja kõnealuse suplusranna ala planeerimisest loobumist. Maa-ameti kaardilt on detailplaneeringuga kavandatud näha, et umbes 300 meetri kaugusel Misso suunas on juba üks purre, millel on supluskohad, uusi ei planeerita. ka redel vette minekuks. Lisaks on supluskoht olemas lähedal asuva Pulli järve ääres. Hino järve äärde on maakasutuse järgi planeeritud ka ärimaa – juhul kui sinna tuleb tulevikus turismitalu (tõenäoliselt koos ujumiskohaga) vms., siis 11 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel seegi suurendab häiringut järvel. Praegune planeeritav suplusranna ala asub ka suhteliselt lähedal sihtkaitsevööndis olevatele saartele (Kõosaar ja Pidusaar) – mõnel suplejal võib tekkida huvi neid saari külastada. See on aga keelatud ajavahemikus 1. mai kuni 15. juuli. Juhime ka tähelepanu, et järve ääres olev segafunktsiooniga maa kattub järve kaldal projekteeritava metsaelupaikade sihtkaitsevööndiga – see tõenäoliselt seab lisatingimusi planeeritavale arendustele. KSH aruande lk 53 Pullijärve osas saab vingerja kohta teksti täiendada uue infoga. Märgime, et 2021. a tehti seal vingerja inventuur ning liiki sealt ikka leiti ja kaitse-eesmärgina jääb alles. Keskkonnaamet nõustub KSH aruande lk 54 punktis 3 toodud seisukohaga, et võttes arvesse Pulli järve halvenevat seisundit ei ole üldplaneeringuga (lisaks olemasolevale supluskohale ja detailplaneeringuga ettenähtud supluskohtadele) täiendavate avalike supelranna maa-alade kavandamine vajalik ja põhjendatud. 1.11. Lisa 6 Väärtuslikud maastikud, täpsustame, et Haanimaa tähendab Seisukohaga arvestatakse. geograafilises mõttes Haanja kõrgustiku kõige kõrgemat, valdavalt 200 m ümp Haanimaa kirjeldusele lisatakse täpsustus. asuvat osa (lisad lk 18). Paganamaa ja Piirioru kirjeldus parandatakse. Täpsustame, et Paganamaa nime kannab ka maastikukaitseala, mitte looduskaitseala (lisad lk 21). Samas lk 21 on ka täheviga, Piiriorg on oma tüübilt moldorg, mitte muldorg. 1.12. Lisa 11 Kaitstavad loodusobjektid tabelis peaks kaitsekorra alusena olema Seisukohaga arvestatakse. märgitud kehtiv kaitse-eeskiri mitte dokument, millega kaitseala on moodustatud. Kaitsealade tabelisse on ekslikult kantud objekt Eivere mõisa park ning loodusalade tabelisse Esna loodusala, mis kumbki Rõuge vallas ei asu. 1.13. Võõrliigid on ära mainitud kliima mõjude peatükis, et nende levik võib Seisukohaga arvestatakse. Jäätmejaama asukohavaliku käsitlust laieneda ja uusi liike juurde tulla. Juba olemasolevatest kolooniatest pole sõnagi. täiendatakse seoses karuputke Jäätmejaama valikul pole arvestatud olemasolevate karuputke kolooniatega, kolooniatega. Selgitame, et kuna eelistatud asukohas asuv koloonia koosneb üksikutest taimedest, mis on hääbumas, siis see ei ole takistuseks 12 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel eelistatud asukohas Tööstuse tn 11 (tunnus: 69801:001:0177) paikneb jäätmejaama rajamisele. Tööstuse tn 5c kinnistul asuvad kolooniad on hävinenud, karuputke koloonia PVV190 raskusastmega 4 - hääbuv, üksikud taimed. vaid väga vähesel määral ulatub põhjas asuv koloonia VO586 nimetatud katastriüksusele. Arvestades selle väikest ulatust ei ole ka antud juhul takistust jäätmejaama rajamiseks (jäätmejaama lahenduse planeerimisel, peab lihtsalt koloonia asukohaga ja tõrjetööde läbiviimisega arvestama). Kolmandal alternatiivsel asukohal - Teemeistri tn 4 – karuputke kolooniaid ei asu. 2.1. ÜP seletuskirjas ptk 4.2 Hajaasustusalad märgitakse, et: „Haanja Seisukohaga arvestatakse osaliselt. looduspargi ajaasustusalal on põlismetsa raadamine keelatud.“ Soovitame Üldplaneeringust eemaldatakse lausaline raadamise keeld ning lisatakse, et üldplaneeringuga reguleerida põlismetsa ehitamist, kaevandamist, metsamaa „põlismetsa ei või rajada uusi elu-, tootmis- muutmist põllumaaks jne raadamist nõudvaid arendusi, mitte raadamist. ja ärihooneid“ Raadamine on raie mis eelneb eelpoolnimetatud tegevustele. 2. ÜP seletuskirjas ptk 4.8 Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad, märgitakse, Kõrgendatud avaliku huviga metsaalade teemat arutatakse RMKga. et: „antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Nendel aladel tuleb kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.“ Palume täpsustada, kas pelgalt teavitamiskohustus tagab, et kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamisel arvestatakse piirinaabrite, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse huvidega. Kuidas saab Keskkonnaamet teada, et piirinaabreid ja kohalikku omavalitsust on teavitatud? Ennemetsateatise registreerimist peaks teavituskohustus olema täidetud. Detailsed metsamajandamiskavad hakkavad olema aluseks metsade majandamisel kõrgendatud avaliku huviga metsades. Palume täpsustada, millal ja kes need 13 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel kavad kinnitab. Keskkonnaamet peaks jälgima, et raied mis lubatakse oleksid vastavalt nendele kavadele. Ettepanek sõnastada: metsatööde kava/raied kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ja kogukonnaga enne metsateatise esitamist. 2.3. Juhime tähelepanu, et kõik metsaraie piirangutega alad ja alad mis vajavad Seisukohaga arvestatakse. eelnevat kooskõlastamist, peavad saama digitaalsele kaardikihile. Palume matsamajandamise piirangutega alade, sh KAH alade, digitaalne kaardikiht Keskkonnaametile esitada kohe peale üldplaneeringu kehtestamist. 3.1. ÜP ptk 7 on ekslikult nimetatud Kastre valda, mis antud juhul ei ole Seisukohaga arvestatakse. asjakohane. 3.2. ÜP ptk 5.2 Tehnovõrgud- ja rajatised, alampeatükk 5.2.3 nimetatud on et: Seisukohaga arvestamist kaalutakse. „Rõuge valla vee- ja kanalisatsioonivõrk lahendatakse Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.“ Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ning § 75 lg 1 p 30 kohaselt on veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus (joonisel taristu ja tehnovõrgud) esitada olemasolevad reoveepuhastid koos kujadega, heitvee väljalaskmed ning joogiveeveehaarded koos sanitaarkaitsealadega. 3.3. Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus Seisukohaga arvestamist kaalutakse. reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalad on ÜP joonisel Taristu ja tehnovõrgud esitatud. Nursi külas ja Krabikülas reoveekogumisala kinnitatud ei ole, kuid seal on osaliselt väljaehitatud ühiskanalisatsioon, palume ka need alad kanda ÜP joonisele taristu ja tehnovõrgud. 3.4. ÜP KSH aruande ptk 4.1.4. on ekslikult märgitud, et: „põhjaveekogumi Kesk- Seisukohaga arvestatakse. Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas keemiline seisund ja üldseisund KSH aruannet korrigeeritakse. 14 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel on hea.“ Põhjaveekogumite 2020. a seisundi aruande (Eesti Geoloogiateenistuse koostatud uuringuaruanne „Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019“) kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas keemiline seisund halb. Põhjaveekogumi koondseisundi hinnang määratakse põhjavee kogumi keemilise ja koguselise seisundi hinnangute põhjal. Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguseline seisund on kõikide koguselise seisundi hindamise kriteeriumite järgi hea ning usaldusväärsus kõrge. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hinnangu järgi on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas halvaks määratud põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi põhjal, kuna pestitsiidide piirväärtusi on ületatud 34,4% põhjaveekogumi pindalast (kaevud 7588,7289, 8569) ning tegemist on märkimisväärse saasteaine levikuga. Siiski on antud hinnangu usaldusväärsus madal, kuna pestitsiidide puhul on tegemist üksikmäärangutega. Palume põhjaveekogumi seisundi hinnangut KSH aruandes korrigeerida. 4.1. KSH aruande punktis 2.1.2. tabelis 4 on sätestatud eesmärk, et aastaks Seisukohaga arvestatakse. 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded ning on viide KSH KSH aruandes viide ptk-le 4.3.6 parandatakse. KSH aruandesse lisatakse aruande ptk4.3.5. Märgime, et info on jääkreostusobjekti kohta on toodud KSH juurde, et Rõuges asub kompostimisväljak. aruande ptk-s 4.3.6. KSH aruande ptk-s 4.3.2 on toodud info olemasolevate jäätmejaamade ja –punktide kohta, kuid puudub info olemasoleva kompostimisväljaku kohta. Palume lisada ja märkida kaardile nii jäätmejaamad, -punktid kui kompostimisväljak. 4.2. ÜP seletuskirja ptk-s 5.2.6 on toodud Rõuge vallas asuvad suletud prügilad. Seisukohaga arvestatakse, kui suudetakse tuvastada asukohad. Palume lisada suletud väikeprügilad Sänna ja Varstu ning kanda need kaardile. Samas ptk-s on kirjas, et Ruuga prügila ja Mõniste loomade matmispaiga asukohta kaardil ei leitud, siiski on need kaardile märgitud, palume täpsustada. 5. Rõuge ÜP peatükis 2.6.15 on kahes kohas kasutatud mõistet „kaevandus“, Seisukohaga arvestatakse. mis viitab allmaakaevandamisele. Palume kaevandusemõiste välistada. Peatüki 15 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel alguses on lõik: „Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust ja minimaalset kahju tekitamist loodusele. Oluliseks peetakse suletavate karjääride või nende osade rekultiveerimist“. Palume välistada sõna rekultiveerimine ning asendada see sobiliku sõnaga korrastamine. 6.1. KSH aruande ptk-s2.1.2 tabelis 4 kolmandas veerus (lk 13), Eesti Seisukohaga arvestatakse. keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärk –inimese tervisele ohutu ja tervise ÜP seletuskirja ja KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt märkustele ning säilimist soodustav siseruum –on märgitud: „Vastavalt KSH aruandele on pinnaseõhu uuringu vajaduse üle üldplaneeringusse lisatud tingimus, et koolieelsete lasteasutuste ja koolide otsustamine jäetakse projekteerija pädevusse. kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas (vt täpsemalt ptk-i 4.4.4). Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud.“. KSH aruande ptk-s 4.4.4 on kirjas: „Kuigi Rõuge valla omavalitsusüksus ei kuulu keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 alusel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka, näitab Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart, et omavalitsusüksuse haldusterritooriumil leidub piirkondi, kus radoonitase pinnaseõhus on kõrge (50–250 kBq/m³). Eesti Vabariigi standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” on ehitistealusele pinnaseõhule kehtestatud radooniohtliku pinnase tase 50 kBq/m³. Sellest kõrgema sisalduse korral tuleks ehitamise käigus rakendada radooni sissepääsu tõkestavaid meetmeid. Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart ei ole piisavalt täpne asukohapõhiselt hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks, mistõttu teevad KSH aruande eksperdid ettepaneku lisada Rõuge valla üldplaneeringusse tingimus, et perspektiivsete koolieelse lasteasutuste ja koolide kavandamisel teostatakse igakordselt radoonitaseme mõõtmisi maapinnas.“. ÜP seletuskirja ptk 7 (lk 65 viimane lõik) 16 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel ütleb: „Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas.“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Eesti Geoloogiateenistuse kaardi kohaselt leidub omavalitsusüksuse haldusterritooriumil siiski piirkondi, kus radoonitase pinnaseõhus on 50-100 kBq/m3, mitte 50-250 kBq/m3.Täpne ei ole väide, et Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 on kehtestanud ehitusalusele pinnaseõhule radooniohtliku pinnase taseme 50 kBq/m3. Standard ei ole dokument, mis norme kehtestab. Standardis EVS 840:2017 on lk 8 toodud pinnase radooniohtlikkuse liigitus pinnaseõhu radoonisisalduse järgi, mida on korratud ka KSH aruande lk 119.Standard EVS840:2017 ütleb lk 13 järgmist: „Radooniohtlikuks hinnatakse sellised looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50000 Bq/m3“, tuues välja ka viite B.Clavensjö ja G. Åkerblomi tööle The Radon Book. Measures against Radon, Stockholm 1994, millest vastav hinnang ja pinnase liigitus pinnaseõhu radoonisisalduse järgi pärineb. Standard ei väida ka, et pinnaseõhu kõrgema kui 50 kBq/m3radoonisisalduse puhul tuleks rakendada radooni sissepääsu tõkestavaid meetmeid. Standard ei too sellist numbrilist piiri. Radoonitõkestusmeetmeid võib olla vajalik kasutada ka madalamatel pinnaseõhu radoonisisaldustel kui 50 kBq/m3, millele viitavad näiteks joonised 6.14-6.16 standardis. Ka võivad olla võimalikud ehituslikud lahendused, mille puhul kõrgem kui 50 kBq/m3pinnaseõhu radoonisisaldus ei ole oluline (hoone valdavalt sammastel, avatud parklaga hoone all vms). Keskkonnaameti hinnangul on KSH aruande koostanud ekspertide soovitus, et koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel teostataks igakordselt radoonitaseme mõõtmisi maapinnas liiga kategooriline. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähenduskiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel, nn viitetase, on õigusaktidega reguleeritud. Vastavalt 17 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel standardi EVS 840:2017 viiendas peatükis toodud metoodikale, millest projekteerimise käigus on soovitatav juhinduda, on pinnaseõhu radoonisisaldus üks rohkem kui kümnest sisendparameetrist, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise vajadust saab eelnevalt hinnata muude sisendparameetrite eeldatavatest väärtuste vahemikest lähtuvate arvutustega. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise kasulikkust (informatiivsust) võib mõjutada ka see, kui sügavalt kuulub eemaldamisele olemasolev pinnas ja kas ja mil määral kasutatakse eemaldatud pinnast hiljem samal objektil täitepinnasena või on viimane pärit mujalt. Eriti võib nimetatud asjaolu ette tulla suuremate objektide ehitamisel, mille hulka kuuluvad ka koolid ja koolieelsed lasteasutused. Juhime tähelepanu, et radoonikaitsemeetmeid võib rakendada ka ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu radoonisisaldust mõõtmata. Keskkonnaameti seisukoht on, et projekteerimise lähteülesandes on asjakohane viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid pinnaseõhu uuringu vajaduse üle otsustamise võiks jätta projekteerija pädevusse. 2. KSH aruande ptk-s 4.4.4 (lk 120) viidatud keskkonnaministri 30.07.2018 Seisukohaga arvestatakse. määruse pealkirja viimane sõna peab olema „töökohtadel“, mitte „töökohtadele“. Sama trükiviga kordub lehekülje eelviimasel real ning aruande lõpus õigusaktide loetelus. 6.3. KSH aruande ptk-s 4.4.4 (lk 120) õigusaktide loetelule järgnevas lõigus on Seisukohaga arvestatakse. kirjutatud: „Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta Viitetaseme määratluses tuuakse välja vaid radooni puudutav osa. keskväärtus või hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest aastas saadava efektiivdoosi väärtus, millest kummagi kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks.“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määrus nr 19 reguleerib kaht erinevat, teineteisest sõltumatut võimalikku tervisemõjurit –siseõhu radooni ja ehitusmaterjalidest 18 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel lähtuvat gammakiirgust. Kumbagi iseloomustatakse erineva füüsikalise suurusega, mida mõõdetakse erineva ühikuga. Määruses toodud viitetaseme määratlus sisaldab endas kahe erineva suuruse viitetasemete määratlusi. Kuna KSH aruandes käsitletakse radooni, siis oleks selgem, kui ka viitetaseme määratluses tuua välja nimelt radooni puudutav osa, näiteks: „Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks.“ Mis puutub ehitusmaterjalide ja –toodete võimet tekitada gammakiirgust, siis see on reguleeritud majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusega nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, § 21. Kui ka viimast tuleks KSH aruandes käsitleda, siis tuleks seda teha radooni teemast eraldi. 6.4. KSH aruande ptk-s 4.4.4 (lk 121) eelviimases lõigus on öeldud: „Asjakohane Seisukohaga arvestatakse. on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete KSH aruannet korrigeeritakse. Radooni teemat käsitletakse selliselt, et ei eristata puhul, kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist. Eramute ja hoonete otstarvet. kortermajade puhul võiks sellise uuringu ja radoonitõrjemeetmete rakendamine jääda omaniku otsustada, sõltuvalt hoone planeeringust ja sellest, kui suure osa ajast inimene veedab pinnaselähedastel korrustel (kelder ja esimene korrus).“. Eelnevast on aru saada, et jutt on pinnaseõhu radoonimõõtmistest. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et siseõhu radoonitase ühiskondlikes hoonetes puudutab eelkõige sealseid töötajaid. Külastajad viibivad hoonetes töötajatega võrreldes märksa vähem aega. Tavainimene jaoks on kõige olulisemradoonitase kodus, kuna seal viibitakse aastate jooksul kõige rohkem aega. Radoonitase kodus on isegi olulisem kui radoonitase koolieelses lasteasutuses või koolis (viimastes viibitakse võrreldes elukohaga suhteliselt vähem aega ja aastaid). Ka eramute kohta kehtib ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määrus nr 19 ning ehitusseadustiku § 19 lõike 1 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise vastavuse õigusaktidest tulenevatele 19 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel nõuetele, sh radooni puudutavatele nõuetele. Hoone projekteerimisel tuleb radooni käsitleda sõltumata hoone otstarbest. 6.5. KSH aruande ptk-s 4.4.4 (lk 121) viimases lõigus on lause, mis algab Seisukohaga arvestatakse. sõnadega: „Kiirguskeskuse kodulehelt leitav abimaterjal …“.Keskkonnaamet KSH aruannet korrigeeritakse. juhib tähelepanu, et kiirguskeskus likvideeriti 2009. a koos Keskkonnaameti moodustamisega. 6.6. ÜP seletuskirja ptk-s 7 (lk 65) esimese lõigu lõpus on toodud viide Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaministri määrusele nr 28, mille kohaselt Kastre valla territoorium kuulub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Juhime tähelepanu, et Rõuge valla ÜP seletuskirjas ei ole Kastre valla radoonirisk asjakohane. Rõuge valla territoorium nimetatud määruse kohaselt kõrgendatud radooniriskiga maa- alade loetellu ei kuulu. Maa-amet 1. Veebikaardil ja joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ on kantud taotletavate ja Seisukohaga arvestatakse. 14.09.2022 aktiivsete mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ning maardlate piirid. Lisa 3 kiri nr 6-3/20/14094-7 (Tambet Tiits, peadirektor) kohaselt on maardlate andmed seisuga 11.01.2021. Joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ ei vasta Püssapalu kruusamaardla (maavarade registri registrikaart nr 661) piir enam maavarade registri andmetele. Maa-ameti korraldustega 07.01.2022 nr 1-17/22/33 ja 28.02.2022 nr 1-17/22/468 on Püssapalu kruusamaardla registrikaarti muudetud. Veebikaardil ja joonisel „Maakasutus“ puuduvad taotletavate Nogopalu X liivakarjääri, Taudsa liivakarjääri mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ja kehtiva loaga Kolgamäe II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid. Selgitame, et Kolgamäe II liivakarjääri luba on antud Keskkonnaameti 03.06.2021 korraldusega nr DM- 109497-14. Joonisel „Maakaustus“ on märgitud Nogopalu IX liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piir taotletavana. Nogopalu IX liivakarjääri luba on antud Keskkonnaameti 08.12.2021 korraldusega nr DM-115298-8. Kuna maardlate ja mäeeraldiste andmed on ajas muutuvad, palume lõplikus planeeringulahenduses uuendada maardlate ja mäeeraldiste andmeid. 20 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reque st=GetCapabilitiesvõi küsida andmete väljavõte GIS-failidena. 2. Veebikaardil ning joonisel „Maakasutus“ ei ole kõikide kehtivate Seisukohaga arvestatakse. kaevandamislubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ulatuses märgitud mäetööstusmaa juhtotstarvet. Lisaks ei arvesta märgitud mäetööstusmaad kehtivate lubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridega. Veebikaardil ja joonisel „Maakasutus“ ei ole Nogopalu IX liivakarjääri mäeeraldisele ja selle teenindusmaale määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet. Kolgamäe II liivakarjääri, Ala-Palo liivakarjääri ja Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldiste teenindusmaadele on määratud mäetööstusmaa piirid, mis ei vasta maavarade registris arvel olevatele mäeeraldiste teenindusmaade piiridele. Lisaks on mäetööstusmaa juhtotstarve osaliselt määratud taotletavale Sänna liivakarjääri mäeeraldisele. Palume veebikaardil ning joonisel „Maakasutus“ märkida kõigile kehtiva loaga mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele mäetööstusmaa juhtotstarve (vajadusel lisada turbatööstusmaa juhtotstarve). Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loaga mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele anda planeeringus mäetööstusmaa juhtotstarve ja vajadusel lisada turbatööstusmaa juhtotstarve. 3. Üldplaneeringu lisas 5. „Mäeeraldised ja maardlad“ on aktiivsete mäeeraldiste Seisukohaga arvestatakse. tabelis kirjeldatud Ala-Palo, Ala-Palo II, Tursa ja Utessuu liivakarjääride, Nogopalu VII karjääri, Põdrasoo ja Roosa turbatootmisalade koodid ja 21 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel registrikaardi numbrid omavahel vahetusse läinud. Palume keskkonnaregistri koodi asemel näidata tabelis ainult registrikaardi numbrit, kuna registrikaardi numbri kaudu on andmed lihtsamalt leitavad ja lisaks on alates 06.06.2022 keskkonnaregistri asemel maardlad arvel maavarade registris. 4. KSH aruande eelnõu tabelis 19. „Rõuge vallas asuvad maardlad (Maa-amet, Seisukohaga arvestatakse. 24.11.2021)“ on tabelis kirjas ka Pugastu liivamaardla. Täpsustame, et Pugastu liivamaardla jääb Võru valda. KSH eelnõu tabelis 20. „Rõuge valla territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 24.11.2021)“ on Nogopalu, Nogopalu VI, Nogopalu VIII ja Nogopalu III kruusakarjääride kaevandamiselubade omajaks märgitud AS Eesti Teed. Keskkonnaameti 15.07.2021 korraldusega DM-116467-2 on Nogopalu, Nogopalu VI, Nogopalu VIII ja Nogopalu III kruusakarjääride kaevandamise lubade omajaks määratud Verston OÜ. KSH eelnõu tabelis 20. on Rasva kruusakarjääri kaevandamise loa omajaks märgitud LR Kaevandusgrupp OÜ, tegelikult on loa omajaks Aare Randla. Palume tabeleid parandada. Täiendavalt märgime, et seisuga 29.08.2022 on aktiivsete mäeeraldiste Seisukohaga arvestatakse. andmetesse lisandunud Rõuge vallas ka Nogopalu IX liivakarjääri ja Kolgamäe II liivakarjääri load ning menetluses on lisaks veel Roosa turbatootmisala ning Sänna ja Taudsa liivakarjääride taotlused. Palume lõplikus planeeringu lahenduses „Lisa 5. Mäeeraldised ja maardlad“ andmeid täiendada. Palume kaaluda väljendi „aktiivsed mäeeraldised“ asendamist väljendiga „kehtiva loaga mäeeraldised“, kuna see väljendab olukorda sisulisemalt. 5. Seletuskirja peatükis „2.6.15 Mäe ja turbatööstuse maa-ala“ on Seisukohaga ei arvestata. kaevandamistegevuse kohta esitatava arvamuse korral Rõuge vallavalitsuse Määratlus „üldjuhul“ on piisavalt paindlik ning tegemist on arvamuse andmisel kaalutavates põhimõtetes kirjeldatud, et kui elamu asub karjäärile lähemal kui kaalutava punktiga. Tingimusele lisatakse 200 m, on üldjuhul kohustuslik rajada müratõkkevallid. Selgitame, et juhul kui müratõkkevallid või muu müratõkke vahend. puudub looduslik müratõke karjääri ja elamu vahel, on elamule lähemal kui 200 m võimalik rajada müratõkke valli asemel ka müratõkke seinu. Palume 22 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel seletuskirjas elamu asumisel karjäärile lähemal kui 200 m müratõkke valli rajamise kohustuse sõnastada soovitusena, võimalik on ka kirjeldada, et müra tõkestamise vajadust ja ajakohaseid meetmeid kaalutakse kaevandamisloa taotlemise käigus. 6. Seletuskirja peatükis „2.6.15 Mäe ja turbatööstuse maa-ala“ on Seisukohaga arvestatakse. kaevandamistegevuse kohta esitatava arvamuse korral Rõuge vallavalitsuse Üldplaneeringus täpsustatakse tingimust järgmiselt: kaalutavates põhimõtetes kirjeldatud (tsiteerin) „Maavarade kaevandamise „eelistatud on kaevandamistegevus, mis planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule avaldab võimalikult minimaalselt mõju ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.“ karjääri ümbritseva maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, Selgitame, et kaevandamise käigus muld ladustatakse ja seda kasutatakse metsanduslikule ja põllumajanduslikule hilisemal korrastamisel, puhkeotstarbeline, metsanduslik ja põllumajanduslik kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse esimesel võimalusel maakasutus karjääriga samal alal võimalik ei ole. Seetõttu praeguses ohutuks ja ümbrusega sobivaks.“ sõnastuses väljendit „avaldada minimaalset mõju“ võib tõlgendada kui kaevandamise keeldu. Maa puhkeotstarbeline, metsanduslik või põllumajanduslik maakasutus saab taastuda peale kaevandamise lõpetamist, ala korrastamise tulemusena. Üldplaneeringu seletuskirja üheselt mõistetavuse tagamiseks palume tsiteeritud lause ümber sõnastada selliselt, et tagatud on maavarale juurdepääs ja kaevandamisväärsena säilimine. Näiteks on võimalik Rõuge vallavalitsuse kaalutavates põhimõtetes kirjeldada, et eelistatud on kaevandamistegevus, mis avaldab võimalikult minimaalselt mõju karjääri ümbritseva maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse esimesel võimalusel ohutuks ja ümbrusega sobivaks. 7. Seletuskirja peatükis „2.6.15 Mäe ja turbatööstuse maa-ala“ on Seisukohaga arvestatakse osaliselt. kaevandamistegevuse kohta esitatava arvamuse korral Rõuge vallavalitsuse Üldplaneeringu täpsustatakse tingimust järgmiselt: kaalutavates põhimõtetes kirjeldatud, et veekogude kujunemise puhul näha „veekogude kujunemise puhul näha korrastusprojektis ette madalaveeliste alade rajamine, et suurendada korrastusprojektis ette madalaveeliste looduslikku ja maastikulist mitmekesisust. alade rajamine va juhul kui Keskkonnaamet seda keelab“. 23 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Selgitame madalaveeliste alade rajamisega seonduvalt, et keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ näeb ette, et korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m. Nõude eesmärk on vältida soostuvate lompide teket, mis kasvavad kinni, kui neid pidevalt ei puhastata. Veeseaduse § 117 kohaselt ei tohi isik oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Üldjuhul on riigimaadel oluline korrastamisel saavutada hooldusvaba tulemus ja tavapärane riigimaal asuva karjääri korrastamise suund on metsamaa või veekogu. Korrastamisel kujundatakse veekogu kaldad ohutuks ja laugeks, mis võimaldab veekogu kasutada nii inimestel kui loomadel. Ka eramaal asuvate karjääride korrastamisel on tõenäoline, et maaomanik soovib oma maale hooldusvaba veekogu, mitte vähese veega ajapikku kinnikasvavat veekogu. Madalaveeliste veekogude rajamine on võimalik ainult juhul, kui Keskkonnaamet on seda liigikaitselistel põhjustel lubanud. Palume täpsustada nõuet, asendades fraasi „veekogude kujunemise puhul näha korrastusprojektis ette madalaveeliste alade rajamine“ fraasiga „veekogude kujunemise puhul kaaluda vajadust rajada osaliselt madalaveelisi alasid“. 8. Veebikaardi ja joonise „Väärtused ja piirangud“ järgi jääb Krabi kruusamaardla Seisukohaga arvestatakse. (registrikaart nr 315) miljööväärtuslikule alale. Seletuskirja peatükis „4.4 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid“ on miljööväärtuslike hoonestusalade ning objektide kaitse- ja kasutustingimustes kirjeldatud, et säilitada tuleb maastiku mitmekesisust ning maastiku üksikelemente (nt kivikuhjad, kiviaiad, puuderead ja -salud) ning tuleb säilitada olemasolev asustusstruktuur sh teede võrk, hoonestusjoon (asjakohasel juhul) ja õuealade 24 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel paiknemine sh hoonete paigutus õuel. Palume korrigeerida seletuskirja selliselt, et miljööväärtuslik ala ei oleks takistuseks maavarade kaevandamisel. Lisaks palume lisada peatükki „2.6.15 Mäe ja turbatööstuse maa-ala“, et väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 9. Seletuskirja peatükis „2.6.15 Mäe ja turbatööstuse maa-ala“ on kirjeldatud, et Seisukohaga arvestatakse. püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Palume eelmises lõigus viimati kirjeldatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, millele on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Aigar Paas 1. Seletuskirja punktis 3 paluks kallasraja teemat mitte selliselt kajastada. Seisukohaga ei arvestata. 15.09.2022 Kallasrada on loodud algselt hoopis teistel põhimõtetel ja otstarbel, Vastavalt planeerimisseadusele tuleb kallasradade teema üldplaneeringus milleks saadi ka omanike põhimõtteline vaikiv nõusolek. Aja jooksul on käsitleda ja käsitlust ei eemaldata. sellest põhimõttest ja ideest kiiresti kaugenetud valijatele meelehea Täiendavalt selgitame, et kallasraja tegemiseks. Loomulikult ei ole keegi enam omanikelt mingit nõusolekut definitsiooni, ulatust ja kasutusõigust reguleerib Keskkonnaseadustiku üldosa küsinud, kuigi selline kohustus täiesti kehtib. Nüüd, kus „Kommunism“ seaduse § 38, § 39 ja § 391. õitseb täiega omanike arvelt, peaks hakkama kohale jõudma arusaam, Üldplaneeringu seletuskirjas on kajastatud seadusega sätestatut. et tasuta lõunaid pole olemas. Sellest tulenevalt soovitan kallasrada selliselt üldplaneeringus mitte mainida, muidu võib juhtuda, et vallavalitsusel tuleb eelarves näha ette iga-aastased õiglased kompensatsioonid maaomanikele, keda hetkel kallasradade kohustusega ebaõiglaselt koormatakse. 2. Seletuskirja punktis 4.1 paluks eemaldada maastikuanalüüsi kohustus. Seisukohaga ei arvestata. Kui sada soovitakse siiski jätta, hakkab seda finantseerima vald või riik, Maastikuanalüüsi nõue jääb sisse. 25 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel omanik ega arendaja sellist kohustust kandma ei pea. Väärtuslike Üldplaneeringu üheks ülesandeks on väärtuslike maastike määramine ning maastike teema tõstatus juba maakonnaplaneeringu menetlemise nendele kaitse- ja kasutustingimuste käigus, kus jäin seisukoha juurde, et selliselt ei tohi omandit seadmine. Põhjendatud juhtudel võib olla vajalik maastikuanalüüsi läbiviimine, et meelevaldselt kitsendada. Kahjuks on minu tollased eriarvamused tagada väärtusliku maastiku väärtuste kitsendustest osutunud kurvaks tõeks, mida siis serveeriti vabatahtliku kaitse. Üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse väärtuslike maastike ja soovituslikuna. Samuti soovitan üle vaadata päikeseparkide osa. maastikuanalüüsi teemat. Selliselt pole võimalik teatud piirkondades üldse ühtegi päikeseparki rajada. Milleks vastuolu valla muude arengudokumentidega. 3. Punktis 4.2 näen vajadust vaadete kaitsmist ka hullunud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaaktivistide eest, kes soovivad, et Eestimaa täies ulatuses Seletuskirja lisatakse punkt, et vaatekoridorid tuleb hoida võsast puhtad. võsastuks. 4. Punktis 4.4 ei saa kõiki alasid ühe vitsaga lüüa. Alad üle valla on väga Palume täpsustada, kas olete mõelnud punktis 4.1 käsitletud väärtuslikke erinevad. Mõnes kohas on eelneva 70 aasta jooksul nii palju muutunud, maastikke? et 100 aasta tagune hoonete paiknemine õuealal pole hetkesituatsioonis Missokülä aladele ei ulatu enam otstarbekas. Ei pea selliseid rangeid põhimõtteid arhitektuurile, miljööväärtuslikud alad. materjalide valikule ja endisaegse välimuse taastamisele kõikides kohtades õigustatuks. Missokülä miljööväärtuslikul alal tuleks teha korrigeerimisi, mis jätaks äärmised kinnistud sellest jamast välja. 5. Punktis 4.6 tuleb välja jätta selline jama, mis nõuab arendajalt mingi Seisukohaga ei arvestata. mõttetu uuringu tellimist roheala väärtustest. Kuidas te saate selliseid Rohevõrgustiku peamine struktuur on pandud paika maakonnaplaneeringuga alasid üldse planeeringusse panna, kui keegi ei tea, kas üldse neil aladel ning üldplaneeringu ülesandeks on olnud, mingeid erilisi loodusväärtusi esineb? Väga lihtne on kellegi teise vara seda täpsustada. Ilma täpsustavate uuringuteta ongi võimatu saavutada ja ressursiga manipuleerides karjuda „üllaid“ loosungeid kindlustunnet vaadeldava ala väärtustest, maailmapäästmisest, soovitan neid uuringuid ja kõikvõimalikke alasid isegi kui eelnevalt on kaardimaterjalide ja olemasolevates andmebaasides leiduvate teha neil aktivistidel oma isikliku raha ja muude vahenditega, siis oleks info põhjal tehtud vajalikud analüüsid. see kõik kindlasti usutavam. Halvem variant on see, kui ilma uuringuta piiratakse teatud tegevust. Uuring peaks andma sisendi ala väärtustest ning suunised arendustegevuse suunamisele. Üldplaneeringul on kohustust seada 26 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel tingimused, mis tagaksid rohevõrgustiku toimimise. 6. Punkt 5.2.2.2. Kas Rõuge vallas on üldplaneeringu sellisel kujul Päikeseparkide rajamine Rõuge vallas ei ole keelatud. Üldplaneeringus seatud kehtestamise järel päikeseenergia tootmine sisuliselt keelatud? Sellest tingimused on piisavalt paindlikud, et punktist selline mulje igatahes jääb. Teadaolevalt annab päikesepark võimaldada päikeseparkide rajamist. mõistlikku toodangut sellisel juhul, kui park on avatud lõuna-edela suunale, kõiki neid kirjapandud nõudeid järgides tuleks päikesepaneelid paigutada tihedasse metsa, et keegi neid ei näeks. Ehk hakkab omavalitsus neid siis seal ise päikesega varustama, soovitavalt ööpäevaringselt. Nali naljaks, soovitan mitte minna vastuollu Rõuge valla teiste arengudokumentidega ja see punkt mõistlikult korda teha. Ega kohtus kergem pole. 7. Oluline on kogu tekst kriitilise pilguga üle vaadata ja korrigeerida Seisukohaga arvestatakse. mittevastavused tegelikule olukorrale. Misso valla üldplaneeringust tehtud kopeerimised peab vaatama üle erilise tähelepanelikkusega sest osa territooriumi ei ole enam selles vallas, kuid tekstides siiski kohtab Setomaa valla teemasid. Samuti teha kindlaks Pältre lühterkuuse teema. Viimati nägin teda horisontaalses asendis ja ei usu, et keegi teda püsti tagasi aitas. Paluks üle kontrollida ja viia sisse täpsustused. Eesti Raudtee Kuna Rõuge vallas asub ligikaudu 1,5 km pikkuses lõigus ka Valga-Koidula Seisukohaga arvestatakse. 15.09.2022 raudtee oleme seisukohal, et ÜP seletuskirja peatüki „5.Taristu“ all peaks Kiri nr 21-1/3248-3 (Riho Vjatkin, ehitusteenistuse käsitlema ka raudteetaristu olemasolu vallas, raudteest tulenevaid piiranguid juht) tulenevalt õigusaktidest ning tuua välja raudteeäärsete alade arendamise üldised põhimõtted järgmiselt: 1. Uute müratundlike hoonestusalade kavandamisel raudtee vahetusse lähedusse tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Arenduste kavandamisel olemasolevale raudteele hajaasustuses lähemale kui 200 meetrit ja tiheasustuses lähemale kui 100 meetrit, tuleb teostada mürahinnang ning vajadusel tagada müra vastavus 27 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel normtasemele läbi leevendavate meetmete (ehitiste paigutus arendusalal, müratõkke planeerimine, hoonete välispiiretel helisisolatsiooni summutavate materjalide kasutamine, vms). Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta raudtee omanik (AS Eesti Raudtee) endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. 2. Raudteemaaga piirnevate hoonestusalade planeerimisel tuleb ohutuse Seisukohaga arvestatakse. tagamiseks näha ette meetmed (näiteks piirdeaedade rajamise kohustus) takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool nõuetekohaseid raudteeületuskohti. 3. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning Seisukohaga arvestatakse. mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. 4. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda Seisukohaga arvestatakse. nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. 5. Uute raudteeületuskohtade rajamise tehnilised lahendused ning nende täpne Seisukohaga arvestatakse. asukoht määratakse kindlaks projekteerimise etapis vastavalt valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. 6. Vältida raudteemaa piirini ulatuvate uute avalike teede (s.h kergliiklusteede) Seisukohaga arvestatakse. kavandamist tupikteedena, mis loovad võimaluse ebaseaduslike (isetekkeliste) raudteeületuskohtade tekkimiseks. KSH aruande eelnõu kohta Seisukohaga arvestatakse. 1. AS Eesti Raudtee eelistab ja teeb ettepaneku, et KSH aruandes käsitletaks Rõuge valda läbivat raudteed Valga-Koidula raudtee trassina, mitte Riia-Sankt Peterburg. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Üleriigiline planeering Eesti 2030+ toob välja, et Seisukohaga arvestatakse. regionaalne reisirongiühendus peab toimuma Valga-Koidula liinil, perspektiivselt 28 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel sõidukiirusega 120 km/h, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele (Võru-Antsla-Valga). Võru maakonnaplaneering 2030+ loeb reisijateveo taastamist Valga-Koidula suunal oluliseks prioriteediks ja toob välja, et kuigi planeeringu koostamise hetkel reisirongiliiklust Valga- Koidula suunal ei toimu, on otstarbekas antud perspektiivse suunaga arvestada ning vajadusel siduda kergliiklusvõrgustik ka raudteejaamadega ning arendada välja pargi-reisi parklad nii autodele kui jalgratastele. Arvestades eeltooduga teeme ettepaneku reisirongiliikluse taastamise perspektiiv kajastada ka üldplaneeringus. Keskkonnaministeerium Teeme ettepaneku määrata maaüksustele (katastritunnused 69801:001:0702, Seisukohaga arvestatakse. 15.09.2022 69801:001:0792, 69801:001:0793, 69801:001:0508, 69801:001:0615, kiri nr 7-15/22/3461-3 (Meelis Münt, kantsler) 69801:001:0779 ja 69801:001:0778) juhtotstarbed vastavalt sellele, mis juhtotstarbega kinnisasjale juurdelõige liidetakse. Teeme ettepaneku määrata maaüksustele (katastritunnused 69801:001:0748, Seisukohaga arvestatakse. 69801:001:0775, 69801:001:0555, 69801:001:0767, 69801:001:0753, 69801:001:0501, 69801:001:0516, 69801:001:0679, 69801:001:0521, 69801:001:0588, 69801:001:0502, 69801:001:0566, 69801:001:0485, 69801:001:0574, 69801:001:0773, 69801:001:0700, 69801:001:0667, 69801:001:0631, 69801:001:0491, 69801:001:0554 ja 69801:001:0713) transpordimaa juhtotstarve. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.6.4 Puhke- ja virgestuse maa-ala on välja Seisukohaga arvestatakse. toodud, et Liinjärve ja Valgjärve äärde on lubatud ehitisi rajada ainult nendele aladele, kus Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiks määratud elupaigatüüpide ja liikide levikualad vastavalt keskkonnaregistri andmetele puuduvad. Juhime tähelepanu, et antud maa-ala asub osaliselt Haanja looduspargi ööbikuoru sihtkaitsevööndis, kus on uute ehitiste rajamine keelatud ning kogu alal on ehitustegevuseks vajalik eelnev kooskõlastus kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). 29 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel KSH Natura asjakohase hindamise peatükis 4.1.1.2 on välja toodud, et Seisukohaga arvestatakse. üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta Natura 2000 Pullijärve loodusala negatiivselt, kui arvestatakse Natura asjakohases hindamises välja toodud leevendusmeetmetega. Üldplaneering ei ole aga kõikide väljapakutud leevendusmeetmetega arvestanud. Pulli järve ümbruses on joonisel ikka maakasutusmuutusi, mis asjakohase hindamise tulemusena Natura ala negatiivselt mõjutavad. Palume selgelt sisse viia kõik KSH-s välja toodud leevendusmeetmed. Keskkonnaministeeriumi tellimisel valmis 2021. aasta lõpus uuring "Alused ja Seisukohaga arvestatakse. metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks" (https://envir.ee/media/5474/download). Tegemist on uuringuga, mille käigus hinnati siseveekogude üleujutusalasid ja määrati üleujutusalade piirid. Soovitame uuringu tulemusi teie valla üleujutusalade osas üle vaadata ja hinnata, kas üldplaneeringus on vaja lisada täiendavaid tingimusi. Uuringu kaardikihid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumist ([email protected]). KSH aruande eelnõu käsitleb üksnes sademevee torustiku temaatikat, kuid Seisukohaga arvestatakse. puuduvad viited sademevee kombineeritud lähenemisviiside kasutamiseks. Üldplaneeringusse lisatakse tingimus: Üleujutuste leevendamiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks tuleks „soovitatav on kasutada võimalusel looduslähedasi sademevee ärajuhtimise planeeringutega ette näha selliseid lahendusi, kus oleks võimalik kasutada võimalusi või kombineeritud kombineeritud sademevee lahendusi. Lisaks torustike lahendustele tuleks sademeveelahendusi.“ soodustada ja kavandada maa-alasid looduslähedaste sademeveelahenduste kasutamiseks (nt viibetiigid, -kraavid). KSH aruande eelnõu tabelis 14 on märgitud Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida- Seisukohaga arvestatakse. Eesti vesikonnas keemiline ja üldseisund heaks. Vajalik on aruannet KSH aruannet korrigeeritakse. korrigeerida põhjaveekogumite seisundite hinnangute osas, sest tegelikult on Eesti Geoloogiateenistuse 2020. a põhjaveekogumite seisundite hindamise 30 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel uuringu "Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019" tulemusel keemiline ja koondseisund halb. Rõuge vallas on moodustatud 7 reoveekogumisala: Haanja, Misso, Mõniste, Seisukohaga arvestatakse. Ruusmäe, Rõuge, Varstu, Viitina. Reoveekogumisalade piirid on kantud üldplaneeringu veebikaardile. Veebikaardil kajastatud Rõuge reoveekogumisala piiri osas esineb ebatäpsusi, täpsemalt piiri kaguosas. Rõuge reoveekogumisala muudeti keskkonnaministri 29. juuli 2021 käskkirjaga nr 1-2/21/345 (Rõuge reoveekogumisala puudutav joonis asub lisas 2). Kinnitatud reoveekogumisalade joonised on kättesaadavad ka keskkonnaportaalis: https://register.keskkonnaportaal.ee/register. Palume Rõuge reoveekogumisala kaguosa piiri korrigeerida. Andre Laine 1. Kõik inventuurid mis viiakse läbi eramaadel peavad olema omanikuga Selgitus. 16.09.2022 kooskõlastatud ja saanud kirjaliku kooskõlastuse kinnistutel viibimisele Inventuurid viib läbi Keskkonnaamet ja kaasamise kohustus tuleneb seadusest. ja toimetamistele. Antud teema ei kuulu üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka. 2. Haanja mnt. 3 viia läbi asjakohane Natura 2000 hindamine. Selgitus. ÜP KSH-s võetakse mõju hindamisel arvesse vaid ÜP-ga kavandatut. Nimetatud katastriüksus Haanja mnt 3 on olemasolev elamumaa, mitte üldplaneeringuga kavandatav perspektiivne elamu maa-ala. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringust eraldiseisvalt kehtib Haanja looduspargis selle kaitse-eeskiri. Kaitse-eeskirjas on sätestatud kaitsealal lubatud ja keelatud tegevused. 3. Aleviku sees peab jääma võimalus päikeseparkide paigaldamine Palume täpsustada, millises punktis näete probleemi. maapinnale, mitte ainult sellistel tingimustel nagu on vald näinud ette Alevikus, kus on pigem väikesed oma üldplaneeringus. Kõikidel kinnistutel ei ole võimalik päikeseparki nii katastriüksused ja hoonestus paigutada nagu seda soovib keskkonnaamet ja Vallavalitsus. Tänasel paigaldatakse enamasti oma tarbeks päikesepaneelid mitte suured päikesepargid. 31 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel energiakriisi situatsioonis peab kõiki kodanikke kohtlema võrdselt, kas ta elab alevikus või väljaspool Haanja Loodusparki. 4. Rõuge aleviku sees peab jääma piirangu – ja kaitsevööndite Palume täpsustada, milliseid vööndeid täpsemalt silma peate. Kui vähendamise võimalus, luues atraktiivseid elamukrunte. Koostöös looduskaitseseadusest tulenevaid sellega on võimalik saavutada planeeringuga võetavaid plaane, et piirangu- ja ehituskeeluvööndeid siis nende vähendamist ei keelata Rõugesse tuleks uusi – maksumaksjaid juurde ja sellega saavutada üldplaneeringuga. Rõuge valla elanikkonna tõus. 5. Kui eraomanduses olevatele kinnistutele kehtivad piirangud (Haanja Selgitus. Loodupark) mis takistavad eraomanikul ellu viimast oma projekte siis Tegemist ei ole üldplaneeringuga lahendatava teemaga. peab riik või omavalitus kompenseerima saamata jäänud tulu eraomanikule. 6. Haanja mnt. 5 ei ole kaardil märgitud elamumaana. Seisukohaga arvestatakse. Indrek Laine 1.Soovitatavaks piirdeaia kõrguseks Rõuge alevikus on näidatud 1,2m Seisukohaga ei arvestata. 16.09.2022 ,maksimaalseks lubatud kõrguseks 1,5 m.Haanja maantee teetammi kõrguseks Lähtuda tuleb üldplaneeringus toodud tingimustest. Ei saa eeldada, et minu elamu ees on kohati üle 1,2 meetri.Kuidas soovitatav 1,2 m aed või hekk tiheasustusalal on lubatud kõrgeid varjaks minu privaatsust,kaitseks maanteelt tuleva tolmu ja müra eest?Järelikult plankaedu ehitada. tuleb kõrgust kahekordistada,et aed annaks ka reaalset kaitset sõidukite eest. 2.Maksimaalne lubatud kõrgus eramu puhul peab olema alevikus vähemalt Seisukohaga ei arvestata 9m,mis võimaldaks ehitada kaasaegset keldrikorrusega kahekordset maja. Seletuskirja toodud kõrgusi ei muudeta, samas juhime tähelepanu, et kui väljakujunenud hoonestus on juba kõrgem siis on omavalitsusel võimalik teha erandeid. 3.Välisvoodriga palkmaju ei ole lubatud kõikjal alevikus ehitada.Kas see ongi Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirjas on kirjas: „välisvoodrita palkmaju ei ole ajalooliste väärtuste esiletõstmine või minetamine. Peaks olema...Välisvoodrita lubatud ehitada, v.a. erandina asukohas, palkmaju ei ole lubatud kõikjal alevikus ehitada.... kus see on ümbritsevasse keskkonda sobiv (näiteks täiesti eraldatud ja vähe külastatav asukoht vms)”. 4.Plastikaknaid ei tohi kasutada ehitiste projekteerimisel,restaureerimisel Seisukohaga arvestatakse. miljööväärtusega hoonestusalal.Isegi renoveeritud leerimajal on 32 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel plastikaknad.See tuleb kindlasti eemaldada.Käesoleval ajal ehitatakse Seletuskirja tingimus sõnastatakse ümber soovitusena ning lisatakse tingimus, et hooldevabadest materjalidest maju. aknad peavad sobituma miljöösse. 5.Vaatekoridoridest.Miks Rõuge vald ei korrasta endale kuuluvaid kinnistuid Selgitus. Rõuge Suurjärve ja Kaussjärve ääres.Heina niidetakse vaid osaliselt,kuhu Üldplaneeringus on vaatekoridoride avatuna hoidmine kajastatud. traktor ei pääse jäetakse lihtsalt niitmata.Võsa vohab Võru mnt. Kaussjärve äärsel kinnistul,samuti Suurjärve Haanja mnt. rannalähedasel alal.See polnud väga ammu kui rannajoont ekskavaatoriga puhastati.Samas tuletatakse kruntide omanikele igal aastal meelde niitmise kohustusest ja võimalikest trahvidest niitmise eiramise eest.Kes valda sunniks vastuvõetud kohustusi täitma?Probleem on siiani lahendamata ja keegi ei vastuta kohustuste mittetäitmise eest.Rõuge pastoraadile kuuluv Kaussjärve poolne nõlv on juba aastaid niitmata ja võsa muudkui kasvab peale.Kaussjärve suvel enam pastoraadi hoone eest näha pole.Järeldus:ajaloolisi vaatekoridore pole vaja üldplaneeringus esile tõsta. 6.Kauni vaatega sektoritest.Ilumeel on inimestel väga erinev.Kellele Selgitus. kaunis,kellele mitte.Kellele ema,kellele tütar...Kaunitel teelõikudel tuleb juhil Ühtegi autojuhti ei sunnita liiklusohtlikke olukordi tekitama. Tegemist on siiski vastavalt liiklusseadusele 100%-lt keskenduda juhtimisele,mitte vaadetega sektoritega, mis hoitakse avatud, et avada tutvumisele.Lähete otseselt vastuollu liiklusseadustega. vaateid maastikule. 7.Rattatee puudub koolimaja ja Haanja mnt.2 vahel.Olemasolevat kõnniteed Selgitus. kasutavad nii jalakäijad,jalgratturid kui tõukeratturid.Eriti ohtlik on vallamaja Antud kohas on olemas jalgratta- ja jalgtee, mis on kasutamiseks nii jalakäijatele kui ristmik lastest tõukeratturite jaoks,kes ei pruugi mäest alla sõites pidama jääda ratturitele. Antud asukohas ei ole võimalik kui vallamaja poolt tulev auto sõidab ristmikule liialt lähedale ega peatu enne ette näha eraldi teed ainult kergliiklejatele. "Anna teed" märki. Antud kohas tuleb rakendada muid liiklust reguleerivaid vahendeid, et tagada ohutus. 8.Planeeringust on välja jäänud lasilapuude võimalikud asukohad ühiskondlike Selgitus hoonete:vallamaja,rahvamaja jne.läheduses.Miks ei väärtustata hobuveokite Tegemist ei ole üldplaneeringu täpsusastmes lahendatava probleemiga 33 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel juhte,kas nemad polegi ajalooliste väärtuste edasikandjad miljöövääruslikel aga edastame antud teabe vastavale spetsialistile. aladel? 9.Päikesepaneelide püstitamise tingimused peavad olema Rõuge alevikus,mis Selgitus. hõlmab nn.looduspargi alasid, kõigile ühesugused. Üldplaneeringus ongi päikesepaneelide rajamise tingimused kõigile ühesugused. Samuti on väärtuslike maastike alal kõikjal ühesugused tingimused. 10.Kõik üldplaneeringuga seotud otsused peavad olema vastavuses sellel Selgitus. territooriumil elavate inimeste põhiõigustega ega tohi sisaldada õiguslikku Üldplaneeringus koheldakse kõiki inimesi võrdselt. riivet.Kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt.Demokraatia üks põhivorme on inimeste enesemääramise õigus,sõltumata elukohast. Kaitseministeerium 1. Seletuskirja peatükis 2.6.14 „Riigikaitse maa-ala“ on kirjeldatud Rõuge vallas Selgitus. 16.09.2022 asuvaid riigikaitselisi ehitisi Nursipalu harjutusvälja ja Sänna linnakut ning nende Nursipalu ja Sänna linnakud ning nende kiri nr 12-1/22/3090 piiranguvööndid on toodud taristu ja (Miiko Peris, Innovatsiooni piiranguvööndeid ulatusega 2000 m riigikaitselise ehitise piirist. tehnovõrkude joonisel. osakonna juhataja) Palume lisaks seletuskirjale markeerida eelnimetatud riigikaitselised ehitised ja nende piiranguvööndid ka asjakohasel üldplaneeringu joonisel. Vastava kaardikihi Rõuge vallas asuvate riigikaitseliste ehitiste ja piiranguvööndite piiridega saatsime teile 28.08.2020 kirjaga nr 12-1/20/2514 „Andmed Rõuge valla üldplaneeringu koostamiseks“. 2. Palume Rõuge vallas asuvate riigikaitseliste ehitiste, Nursipalu harjutusvälja Seisukohaga arvestatakse. ja Sänna linnaku, maa-aladele määrata üldplaneeringus riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning kajastada seda ka maakasutuse joonisel. Sama on Kaitseministeerium palunud ka oma varasemas kirjas 30.10.2020 nr 12-1/20/3246 „Ettepanekud Rõuge valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta“ (vt kirja punkt 3). Samas kirjas on lisaks riigikaitseliste ehitiste maa-alale palutud määrata riigikaitse maa-ala juhtotstarve ka Kaitseministeeriumi valitsemisel olevale Baasi kinnisasjale (katastritunnus 69701:003:0750) ning säilitada 34 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel praegu riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksustel nende senine sihtotstarve. Palume eeltooduga arvestada. 3. Kaitseministeerium on oma varasemas kirjas 28.08.2020 nr 12-1/20/2514 Seisukohaga ei arvestata. palunud Rõuge valla territooriumile elektrituulikuid mitte kavandada, kuna Üldplaneeringusse lisatakse täpsustus, et antud hetkel ei ole tuulegeneraatorite riigikaitseliste töövõime piirangute tõttu ei saa Kaitseministeerium kooskõlastada rajamine Rõuge valda lubatud. Rõuge valla territooriumil ühegi elektrituuliku projekteerimistingimuste või Samas jäetakse tingimused ehitusloa eelnõud, mistõttu oleks nende planeerimine üldplaneeringus üldplaneeringu seletuskirja, sest üldplaneering on pikaajaline strateegiline perspektiivitu. dokument ning kui radaritest tulenevad Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus elektrituulikuid ega piirangud peaksid kunagi kaduma siis peab omavalitsusel olema valmidus nende tuuleparke kavandatud ei ole, kuid seletuskirja peatükis 5.2.2.1 „Tuuleenergia“ rajamist reguleerida. on märgitud, et üldplaneering ei välista põhjendatud juhul ja sobivate tingimuste esinemisel üksikute tuulegeneraatorite püstitamist ning tuuleparkide rajamist eriplaneeringuga. Samas peatükis ja muudes seletuskirja osades (näiteks pt 5.1.1 „Teed“) on sätestatud elektrituulikute püstitamise tingimused. Peatüki 5.2.2.1 punktis 10 on märgitud, et mistahes kõrgusega tuulegeneraatorid Rõuge valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet ning tuulegeneraatorite planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Leiame, et seletuskirja peatükis 5.2.2.1 sätestatavad tingimused on eksitavad ning võivad luua valearusaama, nagu mingite tingimuste täitmise korral oleks elektrituulikute püstitamine Rõuge vallas siiski võimalik. Riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks ei ole Kaitseministeeriumil võimalik kooskõlastada planeeringut, projekteerimistingimusi või ehitusluba mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamiseks. Seetõttu soovitame üldplaneeringust elektrituulikute püstitamise tingimused välja jätta ning märkida seletuskirjas, et mistahes kõrgusega elektrituulikute püstitamine ei ole Rõuge vallas lubatud. 35 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Sama seisukohta väljendab kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Rõuge vallale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kiri nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks Eestis. Kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maa-alad, kus ka pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik elektrituulikute rajamine ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Rõuge vallas paraku ei leevene. 4. Palume lisada seletuskirja peatükki 5.2.2.2 „Päikeseenergia“ Seisukohaga arvestatakse. päikeseelektrijaamade (edaspidi PEJ) püstitamise tingimus, mille kohaselt Vastavalt kirjavahetusele Kaitseministeeriumiga täpsustatakse päikeseelektrijaamade võimsusega alates 50 kW püstitamiseks, laiendamiseks tingimusi seletuskirjas. või ümberehitamiseks koostatavad planeeringud, projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt asukohast ja võimsusest võivad niisugused PEJ-d vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Vastuolude ja vaidluste ennetamiseks soovitame alustada koostööd Kaitseministeeriumiga PEJ kavandamise võimalikult varases etapis, et välja selgitada, kas vastav PEJ jääb piirangualasse ning millised on soovitaval alal PEJ püstitamise riigikaitselised tingimused. Rohkem selgitusi on Kaitseministeerium esitanud kohalikele omavalitsustele saadetud kirjas 08.04.2022 nr 12-1/22/1470 „Päikeseelektrijaamade kavandamine kohalikes omavalitsustes“. Palume sellega arvestada ka üldplaneeringu koostamisel. 5. Teavitame täiendavalt, et seoses julgeoleku olukorra muutumisega võeti Info võetakse teadmiseks. juunis 2022 toimunud Madridi tuppkohtumisel vastu otsus tuua Eestisse NATO diviisi tasemel juhtimisstruktuur ja suurendada liitlaste kohalolekut koos sinna 36 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel juurde kuuluva raskerelvastusega. Liitlaste kohaloleku suurendamisel on määravaks küsimuseks taristu ning harjutusvõimaluste olemasolu. Lähtudes Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ja ohuhinnangust on Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus analüüsimas ruumilisi vajadusi lisanduvate liitlasüksuste paigutamiseks Lõuna-Eestisse 2. jalaväebrigaadi juurde ning seoses sellega ka soomusmanöövermasinatega harjutamise võimaluste laiendamiseks Lõuna-Eestis. Täpsemate ruumiliste vajaduste selgumisel soovib Kaitseministeerium esitada täiendavaid ettepanekuid Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule, millega palume üldplaneeringu edasisel koostamisel arvestada. Ettepanekute esitamist peame realistlikuks orienteeruvalt oktoobri keskpaigaks. OÜ Valga Puu LK 16. 2.5 Hajaasustusalad. Põlismets Seisukohaga arvestatakse. 16.09.2022 Kas siin on mõeldud konkreetset puistu füüsilisi omadusi (vanus, metsakooslus, (Annika Tuum, keskkonnaspetsialist) elupaigad, mingid kindlad liigilised indikaatorid vms.), senist maakasutust või üksnes ajalist määratlust (alal on asunud mets vähemalt 100 aastat hoolimata puistu vanusest ning koosseisust). Antud kirjelduse kohaselt jääb põlismetsa mõiste ebaselgeks. Mis on seatud tingimuse eesmärgipärasus ja mida esitatud piirangutega soovitakse tagada või piirata ehitustegevust raadamise keelustamisega. Tuleks arvestada et kui tulevikus osutub vajalikuks teede/elektiliinide või muude kommunikatsioonide/tartistu rajamine või rekonstrueerimine ei võimalda üldplaneering tegevusi realiseerida. Lk 38 4.4.1 Ristipuud on kirjas et „Väärtuste ja piirangute kaardile on kantud Seisukohaga arvestatakse osaliselt. ristipuud vastavalt Maa-ameti koostatud ristipuude kaardirakendusele“ Joonistel kasutatakse Maa-ameti andmeid ning lisatakse täpsustus, et andmed võivad Märgime, et Maa-ameti ristipuude kaardirakendusel kajastatud Saru ristipuud nt olla ebatäpsed. ei vasta tegelikule olukorrale. Ala ei asu küll Rõuge vallas kuid esitatud illustratiivse näitega kuna Maa-ameti kaardirakendust ei saa 100 % aluseks võtta oleks õigem viidata määrusele ning määruse lisas asuvatele kaartidele. 37 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel LK 39- 40 4.6 Rohevõrgustik kaitse- ja kasutustingimused on väljatoodud Selgitus. tingimused üldistena. Metsa majandamisele rohevõrgustikus ei seata üldplaneeringuga lisa piiranguid. Kas eeltoodust punktidest võib välja lugeda et metsamajandamisele rohevõrgustiku aladel täiendavaid piiranguid ei seata, majandamine toimub vastavalt metsaseadusele ning selle alamaktidele ning looduskaitseaaluste objektidega kattumisel vastavalt looduskaitseseadusele (lubatud/keelatud/piiratud) ning kaitseala kaitse-eeskirjadele. Lk 42 4.8 Kõrgendatud avaliku huviga metsaalad Antud teemat arutatakse RMK-ga. Kuidas peaks toimuma teavitamine; kirjalikult suuliselt, kuidas kinnitamist kinnitada et on teavitatud. Kas teavituskirjale peab laekuma teatud perioodil vastust, piirinaabrite nõustumist/tingimusi vms. Metsa majandamisel säilib metsa ala, majandatud metsa asemele kasvab või kasvatatakse uus mets, säilib iseloomulik maastikumuster ning kõlvikumuutusi ei kaasne. Mida on mõeldud metsa olemi arvestamise osas. Reet Lepikov, Rein Kraani Haanjamaal on siiani veel säilinud mõned suured põllumassiivid. Praegu veel Seisukohaga arvestatakse. 16.09.2022 kehtiv Haanja valla üldplaneering põhjendab väga hästi nende kaitsmise Kehtivast Haanja valla üldplaneeringust tuuakse antud tingimused koostatava vajaduse ja toob välja ka konkreetsed suured põllud. Palun kasutada seda osa üldplaneeringu seletuskirja. (ptk 2.11.1) ka uues Rõuge valla üldplaneeringus. Hetkel kehtivas Haanja valla üldplaneeringus (29.12.2011, HV määrus nr 19) on kirjas, et: Haanja kõrgustikule on iseloomulik, et asulad paiknevad madalamates kohtades –kõrgendike jalamil, väiksemate kühmude otsas, järvede ja ojade kallastel. Küngaste järsud nõlvad on enamasti kaetud metsaga, kuigi ajalooliselt on põldu haritud ka küngaste nõlvadel ja harjadel. Selline vahelduv maastikupilt on Haanjamaale väga iseloomulik ja siiani säilinud põllumaad, eriti küngastel, annavadki maastikule avaruse ja kaunid vaated. 38 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Seepärast on soovitav mitte hoonestada suurimaid põllumassiive Vorstimäe, Villa, Plaani, Mahtja ja Kõomäe külas, põllumassiive Haanja küla põhjaosas, Tsälbämäe põllumassiive Plaksi külas, põllumassiive Ruusmäe järve taga. Need põllud tuleb edaspidi hoida põllumajanduslikus kasutuses. Reet Lepikov Teen ettepaneku lisada arengukavva/üldplaneeringusse Lisa7: vaatekoridor: Seisukohaga arvestatakse. 16.09.2022 Vainola mägi Ruusmäel Põhjendus: Mägi on 248 m kõrgune. Sealt avaneb suureärane avar vaade Ruusmäe järvele, Rogosi mõisakompleksile ja teda ümbritsevale pargile, Jaanivariku tammikule ja ümbruskonna suurtele põllumassiividele. (Turistid, kes külastavad mõisakompleksi ,saavad ilusa vaate osaliseks.) Transpordiamet Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning nii planeering kui ka KSH Korraldatakse eraldi koosolek teemade 16.09.2022 arutamiseks. aruanne on asjatundlikult koostatud ning meie ettepanekutega on valdavalt Kiri nr 7.2-2/22/16860-2 (Marek Lind, juhtivspetsialist arvestatud. Arvestamata on jäetud meie ettepanekute p 1.1 ja 3.1 ning osaliselt projekteerimise osakonna on arvestatud meie ettepanekute p 2.2. taristu kooskõlastuste üksus) Teeme ettepaneku korraldada virtuaalne koosolek, et ühiselt arutada ning vastastikku selgitada kirjeldatud ettepanekutega arvestamata jätmise põhjuseid. Imre Paas punktis 2.1.3 jätta ära viimane lause " Kaldaomanik peab igaühel lubama Selgitus. 19.09.2022 kallasrada kasutada" või lisada siia selgitus kuidas ja mil viisil. Antud punkt tuleneb Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ning selle ära jätmine üldplaneeringus ei muuda seda kehtetuks, sest seadus kehtib olenevamata üldplaneeringust. punktis 2.6.6 kaaluda teksti täiendamist vastavalt Võru valla üldplaneeringu Seisukohaga arvestamist kaalutakse. seletuskirjas toodule " Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike ehitisi. Ranna kasutamiseks vajalikke ehitisi ehitades tuleb silmas pidada keskkonnasäästlikke ja elurikkust toetavaid põhimõtteid. Supelranna maa-alale võib ehitada: 1. randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, hoone riietumiseks jne). Ehituskeeluvööndisse hoone ehitamise soovi korral on vajalik algatada detailplaneering läbi mille taotleda 39 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Keskkonnametilt konkreetses asukohas ehituskeeluvööndi vähendamist; 2. supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlustornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms). Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkeotstarbelist rajatist jne. Supelranna maa-alale ei määrata mürakategooriat. Arendustegevusel tuleb lähtuda asjakohastest ptk 4.1 määratud tingimustest. punktis 3 lisada kallasraja definitsioonile täiendus "Kallasrada ei ole mõeldud Selgitus. matkamiseks." Kuna matkamine on samuti liikumine siis on see kallasrajal lubatud. punktis 5.1.5 jätta ära esimene lõik, säilitada selgitus, mis haakub alapunkti Seisukohaga arvestamist kaalutakse. pealkirjaga. Vajadusel tõsta osa tekstist punkti 3 alla. Aigren Kaevandus OÜ Seisukohaga ei arvestata. Eelnevast tulenevalt teeb Aigren Kaevandus OÜ veelkordselt ettepaneku 23.09.2022 Üldplaneeringu joonistel ei kajastata (Meelis Kiben, juhatuse liige) kajastada Rõuge valla üldplaneeringus ning keskkonnamõju hindamise menetluses olevaid kaevanduslubasid dokumentides Kalkahju dolokivimaardla kasutuselevõtuga seonduvad maakasutusena. See aga ei tähenda, et antud alale ei ole võimalik mäeeraldise maakasutuse sihtotstarbed, kaevandustegevusest tingitud kitsendused ning kavandamine. muud asjakohased andmed. RMK 1. Väärtusliku põllumajandusmaa nimistus on kokku 50 erinevat riigimaa tükki . Vajalik on antud teemat arutada 23.09.2022 Keskkonnaametiga. Need enamuses kasutuses rendilepingute alusel põllu- ja rohumaadena ja Kiri nr 3-1.1/2022/4115 (Agu Palo, Võrumaa poollooduslike kooslustena. Nende edaspidine kasutamine väärtusliku metsaülem) põllumaana võiks jätkuda rentnike huvi korral. Kasutuse huvi puudumisel ootab neid ees looduslik metsastumine. Üldplaneeringu seletuskirjas on põlispõldudena kirjeldatud 56 erinevat riigimaa tükki, milledest osad paiknevad Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndid ja mille põllumajanduslik kasutus pole kaitse-eeskirjast tulenevalt lubatud. Palume eemaldada põlispõldude kihist Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndisse jäävad maad. Seletuskirjas on, et : 40 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel Haanja looduspargi hajaasustusalal tuleb lisaks arvestada järgmiste tingimustega: * põlispõldudele on keelatud ehitiste püstitamine/rajamine ja maa sihtotstarbe muutmine; * põlismetsa raadamine on keelatud. Nimetatud tingimuste täitmine võib osutuda võimatuks juhul, kui põlispõllud metsastuvad looduslikult või põlismetsa raadamine on vajalik infrastruktuuri ( liinid, teed) rajamiseks. Alad vaadatakse üle ja vajadusel tehakse arutelu RMKga 2. KAH alad on eelkõige metsad, mida kohalikud elanikud kasutavad igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks, mistõttu on need olulised kohalikele kogukondadele. Rõuge vallas määrab üldplaneering KAH aladeks: Vällämäe matkarada; Varstu alevik; Rõuge Ratasjärve; Saruküla +Greenraylway; Suure-Munamäe puhkekoht; Vaskna järve ümbrus; Pulli järve metsamaja puhkekoht; Haanja puhke- ja spordikeskuse suusa- ja jooksurajad. Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st ekreatsioonialana. Haanja suusaradade ümbruse metsa ja Suurt Munamäge ei võiks käsitleda puhke-ja virgestusmaana ja üldplaneeringuga võiks näha seal võimalusi Haanja LP kaitse-eeskirjast tulenevate rangete piirangute muutmiseks. KAH alal kasvava metsa majandamiseks on plaanitud rakendada põhimõtteid , mida RMK on seni rakendanud KAH alade metsade majandamisel. Kõigi nende alade majandamiseks koostab RMK pikaaegsed kavad , mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. RMK ei pea vajalikuks igakordset kohaliku 41 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel omavalitsuse ja ala piirinaabrite teavitamist metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringuga kavandatavad KAH alad ei ühti osaliselt RMK poolt KAH aladeks määratud aladega Haanja, Pullijärve ja Vällamäe osas. Lisatud RMK KAH alade vektorkiht. 3. Maakasutuse kihis on küsitav Rõuge Ratasjärve (69701:004:0640) Antud maa-alade juhtotstarbeid arutatakse RMKga määramine perspektiivseks haljasalaks. Samuti ei saa nõustuda Pullijärve ääres asuvate riigimaa maaüksuste ( 46801:003:0307, 46801:003:0321, 46801:003:0322, 46801:003:0323, 46801:003:0324) osalise määramisega perspektiivseks haljasalaks. Selgusetu on maaüksusele 18101:001:0284 perspektiivse kalmistumaa planeerimine. Arusaamatuks jääb maaüksuse 86501:001:0336 määramine segaotstarbega maaks. Küsitav on supelranna maa planeerimine maaüksusele 18101:002:1060 ja 69701:002:0660, milledele puudub juurdepääs riigimaalt. Arvestades piiride sulgumist Venemaa suunal puudub vajadus perspektiivse tehnoehitise maa planeerimiseks maaüksusele 46801:002:0460. Millise põhjendusega on RMK Pullijärve metsamaja puhkekoht ( 46801:003:0321) juhtotstarve ärimaa. 4. Ristipuude alad riigimetsa maal on Muinsuskaitseameti poolt määratud ja Seisukohaga arvestatakse. palume kasutada Maa-ameti X-GIS kaardirakenduses olevat kihti. Matsi ristimändi( kü 69701:002:0086) ei ole enam ammu olemas ja palume see eemaldada ristipuude kihist. 5. Rõuge valla üldplaneering annab võimaluse tuuleparkide, üksikute Seisukohaga arvestatakse. tuulegeneraatorite ja päikeseparkide rajamiseks. Palume planeeringusse lisada järgmised punktid: * Päikesepargi kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb varajases etapis alustada koostööd RMK-ga. *Kui planeeritav päikesepark piirneb riigimetsa aladega tuleb päikesepargi kavandamisel päikesepaneelid paigutada RMK kinnistu piirist piisavale 42 / 43 Rõuge valla üldplaneeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud ettepanekute seisukohtade tabel kaugusele, et vältida tormimurrust tulenevaid kahjustusi ning päikesepaneelid suunata selliselt, et vältida puude varjutusest päikesepaneelide toimivusele tekkida võivat negatiivset mõju. * Kui planeeritavale päikesepargile on vajalik juurdepääsu tagamiseks kasutada RMK metsateid tuleb metsateede kasutus ning vajadusel teelt täiendava mahasõidu rajamise võimalus kooskõlastada RMK-ga. * Kui planeeritava päikesepargi jaoks rajatavad tehnotrassid ja tehnorajatised planeeritakse riigimetsa aladele, tuleb trasside ja rajatiste asukoht ning maakasutus kooskõlastada RMK- ga. * Kui planeeritav päikesepark asub maaparandussüsteemi alal ning piirneb riigimetsa alaga, ei tohi päikesepargi rajamine kahjustada maaparandussüsteemi toimimist riigimetsa alal. *Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, mis päikesepargi rajamise alusdokument ning kas kuidagi eristatakse omatarbeks rajatava päikesepargi ning tootmise eesmärgil rajatava päikesepargi jaoks vajalike alusdokumente? *Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, mis on üksiku tuuliku rajamise alusdokumendiks? Kui kõrgeid üksikuid tuulikuid võib püstitada, kas kuni 30 m või ka ORME mõistes? 6.Üldplaneeringus peaks kajasama ka RMK hallatavad külastusobjektid. Seisukohaga arvestatakse. 43 / 43