Kriminaalmenetluse 19244000734 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.02.2021, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Natalja Firsova Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakond Kriminaalasja number: 19244000734 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): A. K. (ik xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 20.07.2019 – 30.11.2019. Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 23.07.2019 KarS § 121 lg p 2, 3 tunnustel selles, 20.07.2019 kella 10.30 paiku XXXXX XXXX, aadressil XXXXX xx, võttis A. K. tekkinud tüli käigus D. T. kinni ning hoidis kannatanut seljaga vastu trepipiiret, tekitades temale füüsilist valu. Seejärel A. K. tõukas D. T. õues ning tiris kätest kinni hoides D. T. maja otsa ja haaras seal D. T. tagant käega ümber kaela, mille tagajärjel A. K. ja D. T. kukkusid ning A. K. lõi D. T. üks kord rusikaga näo piirkonda, täpsemalt põsesarna pihta. Oma tegevusega A. K. põhjustas D. T.-le füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt hematoom randmel ja põsesarna piirkonnas. Pärast seda 21.07.2019 kella 09.30 paiku oma elukohas aadressil XXXXX tn xx-x, XXXXX A. K. haaras tekkinud konflikti käigus D. T. kätest ja viskas kannatanu enda voodisse ning lõi teda vastu nägu. Oma tegevusega põhjustas A. K., D. T.-le füüsilist valu ja kehavigastusi. Peale selle 22.11.2019 kella 15.25 paiku aadressil XXXXX tn xx-x, XXXXX, A. K. tekkinud konflikti käigus haaras D. T. kätest ja lõi kaks korda rusikaga vasaku ja parema põsenuki vastu, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Lisaks sellele, 30.11.2019 kella 21.30 paiku A. K. tuli korterisse aadressil XXXXX tn xx-x, XXXXX, ja tekkinud konflikti käigus lõi vähemalt kaks korda rusikaga näo piirkonda D. T. Oma tegevusega põhjustas A. K., D. T.-le füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt marrastused lauba piirkonnas ja ülahuule haava (1cm pikkuse). Lisaks sellele, 26.10.2019 kella 17.00 paiku XXXXX linnas aadressil XXXXX xx-x asuva korteri toas tekkinud tüli käigus lõi A. K. rusikaga A. T. vastu ülahuult, ning veidi hiljem, umbes kell 17.30 sama korteri esikus lõi veel kord parema käe rusikaga A. T. vastu ülahuult. Löökidega tekitas A. K., A. T.-le füüsilist valu ja kehavigastusena ülahuule haava. Seega pani A. K. toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. K. kuulati kriminaalasjas kahtlustatavana üle 13.11.2020, 29.11.2019, 25.07.2019, kus A. K. tunnistas oma süüd osaliselt. A. K. poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavad kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid. A. K.-le esitatud kahtlustuses märgitud tegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla 1 summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja nimetatud kohustused määrata prokuratuur. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud, või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kõnealuse kriminaalmenetluse lõpetamise küsimuse lahendamisel tuleb asuda seisukohale, et puudub tingiv vajadus menetluse jätkamiseks, kuna asjas esinevad KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 sätestatud alused oportuniteedi- ehk otstarbekuse printsiibi kohaldamiseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Otstarbekuse põhimõtte kohaldamiseks annavad siinkohal aluse ka kriminaalasjas avaliku menetlushuvi puudumine, samuti vajaduse eripreventiivsete mõjutusvahendite või karistuste kohaldamiseks puudumine. Seda eelkõige põhjusel, et prokuröri hinnangul käesoleva asja tehiolude võrdlemisel avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega ei esine A. K. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventiivset vajadust. Samuti isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi, kui võtta arvesse ka asjaolu, et õiguskaitseorganitele ei ole laekunud täiendavat informatsiooni isiku samalaadsete kuritegude toimepanemise jätkamisest. Selle juhtumi osas võib järeldada, et A. K. puhul kuritegelik käitumine ei ole kujunenud elustiiliks. Käesolevas kriminaalasjas A. K.-le etteheidetavad kuriteod on teise astme kuriteod. A. K.-l ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Kehtivad väärteokaristused tal puuduvad ka. Kriminaalasaja toimiku materjalidest nähtub, et käesolevaks hetkeks on pooled saavutanud omavahelises suhtes tasakaaluka suhtlemise. Uusi vägivallakonflikte ei ole esinenud. Telefoni vestlusel prokuröriga kannatanu D. T. (tel. xxxxxxxx) avaldas, et tal puuduvad pretensioonid A. K. suhtes. Pooled on ära leppinud, viimase aasta jooksul nende vahelised suhted on normaliseerunud ja kannatanu igapidi toetab A. K. viimase tervise halvenemise tõttu. Kannatanu ei soovi menetluse jätkamist ega kahtlustatava karistamist, palub menetlust lõpetada. Lisaks sellele menetlejale on edastatud A. K. terviseandmete väljavõte digiloost, millest nähtub, et A. K. on xxxxxxxx isik, kes viibib juba pikema aja jooksul Hoolekandeteenused AS-i XXXXX XXXXX XXXXX vallas. Isik on enamuse aja voodis. Selles olukorras on kahtlustatava võimalused jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist raskendatud või pigem üldse välistatud. Lisaks A. K.-le etteheidetavas kuriteoepisoodis puudub varaline kahju. Samuti käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, mis samuti vähendavad kriminaalmenetluse jätkamiseks avalikku menetlushuvi. 2 Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et A. K. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema suhtes menetluse lõpetada. A. K. nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 kohaldamisel võetakse arvesse A. K. süü suurust. Antud juhul A. K. süü suurust vähendab KarS §-s 57 lg 1 p 9 sätestatud alus, nimelt leppimine kannatanuga. Prokurör on seisukohal, et arvestades kannatanu D. T. seisikohta ja kahtlustatav A. K. terviseseisundi on otstarbekas menetluse lõpetada kahtlustatavale kohustuste panemata. Asitõendid: 2 DVD-R plaadi ja 1 CD-R plaat. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19244000734 menetlus A. K. suhtes ja täielikult. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei ole määratud. 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-R plaadi ja CD-R plaadi – jätta toimiku juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: 25.07.2019 ja 29.11.2019 A. K.-lt võetud DNA ja SJ jätta registrisse. 6. Kahju hüvitamine: alus puudub. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanutele ja kahtlustatavale A. K.-le. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas aadressil Kooli 2a Jõhvi. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 2 ja 3 alusel põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. /allkirjastatud digitaalselt/ Natalja Firsova Määrusega olen tutvunud. Prokurör selgitas mulle kuriteo tunnustega teo olemust, kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse olen kätte saanud. /allkirjastatud digitaalselt/ kahtlustatav 3