Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 17.11.2021.a, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 21233001182
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 11.10.2021 ja 31.10.2021
Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr 21233001182 on X.X. alust
kahtlustada teisele inimesele füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamises lähisuhtes, korduvalt,
s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt X.X.
11.10.2021 kella 18.00 paiku Narvas asuvas korteris, olles alkoholijoobes, olmetüli käigus tiris
oma abikaasat X.X. juustest ning lõi teda rusikaga näo piirkonda. Samuti kahtlustatakse X.X.
selles, et ta 31.10.2021 kella 19.30 paiku Narvas asuva korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma
abikaasat X.X. rusikaga näo piirkonda. Samuti tiris X.X. oma abikaasat juustest. Eelnevalt
kirjeldatud tegudega tekitas X.X. kannatanule X.X.le füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57
sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud
kehavigastused ei olnud rasked ega jäävad ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise
väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude
puhul, kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva
õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul
1
kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk
kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on
üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel
olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo
tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)
kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid
asjaolusid KarS § 58 mõttes. Puudub informatsioon, et eelnevalt väärteo- ja kriminaalkorras
karistamata X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime
samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu
puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu.
X.X. edasise õiguskuulekuse tagamisel väärib rõhutamist ka asjaolu, et kahtlustatav viibis 15
päeva vahi all. Eelvangistuse näol oli tegemist nö „šokiteraapiaga“, et X.X. jõuaks
arusaamisele, et tulevikus tuleb kinnipidamisega kaasnevaid ebameeldivusi senisest pikemalt
taluda juhul kui ta ka peale teistkordset kinnipidamist ei mõista oma vägivaldse käitumise
lubamatust. Kohtumisel prokuröriga X.X. tunnistas, et 15 päeva vahi all viibimist oli hirmutav
ning pani teda oma käitumise üle järele mõtlema. Vangla vältimiseks lubas X.X. edaspidi lubas
käituda kooskõlas sotsiaalsete normidega. Seega prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering
kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda
kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Saab asuda
järeldusele, et X.X. on teinud oma käitumises korrektiivid õiguskuulekale teele suundumisel.
Sedastatav on X.X. soov edaspidi seadusega vastuollu mitte sattuda. Selleks on X.X. ette võtnud
ka konkreetsed sammud enda elukorralduses muudatuste tegemiseks.
Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik
saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuivõrd prokuratuuri hinnangul
2
oli kehalise väärkohtlemise põhjuseks oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis,
siis kahtlustatava õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 5 ja 7 märgitud
kohustustest.
Esiteks X.X. kohustub hüvitama Eesti Vabariigile menetluskulud kogusummas 258 eurot, mis
koosnevad kaitsjatasudest, mis on tekkinud seoses sellega, et X.X. kaitsja v.adv. abi Igor
Belugin täitis kohtueelses menetluses X.X. riigi õigusabi korras määratud kaitsjana
kaitseülesandeid. Rahalist kohustust on võimalik täita osade kaupa, kuid mitte hiljemalt kui
01.04.2022.
Teiseks kohustub X.X. läbima SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP-üksikisiku
suhtekoolituse hiljemalt 01.04.2022. Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele saab
registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. Kõnealuse koolituse eesmärgiks
on õppida ennast tundma ja omandada oskused, kuidas juhtida oma tugevaid emotsioone (viha,
raev jmt), kuidas toime tulla pingetega ja konfliktidega.
Käesolevaks ajaks kogutud tõenditest tuleneb, et X.X. puhul on peamiseks riskifaktoriks
alkoholi tarvitamine ning tema käitumine viitab sellele, et ta ei mõista seost alkoholi tarvitamise
ja konfliktolukordade, sealhulgas vägivalla kasutamise vahel. Selline enesekriitika puudumine
viitab kahtlustatava kalduvusele ka edaspidiselt jätkata alkoholi tarvitamist, mis omakorda
tõstab tema ohtlikkuse taset ühiskonnale. Antud menetluses raames kogutud tõendid viitavad,
et kuriteokahtluse tõusetumise hetkel võis X.X. olla tarvitanud alkoholi. Kriminaaltoimiku
pinnalt on põhjendatud järeldada, et X.X. tarvitatav alkoholi kogus on selline, mis mõjutab tema
arusaamisvõimet ja käitumist/koordinatsiooni ning alkoholi tarvitanuna ei suuda X.X.
ümbritseva suhtes adekvaatselt käituda. Ebaadekvaatne käitumine päädib omakorda tegudega,
millel on karistusõiguslike tegude kvaliteet. Seega isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks
kohustub X.X. tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorsed analüüsid, mis
seisnevad süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) ja gammaglutamüüli transferaasi (GGT)
vereanalüüsis. Analüüsi jaoks võetakse iga kord vereproov.
Esimene analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha hiljemalt 24.11.2021.
Teine analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 25.-31.01.2022.
Kolmas analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 01.-06.04.2022.
Neljas analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 07.06.-
13.06.2022.
Alates teisest analüüsist ei tohi CDT sisaldus veres olla suurem kui 1,3% ja GGT sisaldus
meestel suurem kui 73 ja naistel suurem kui 38.
Juhul, kui esimese analüüsi CDT tulemus on võrdne või väiksem kui 1,3% ja GGT tulemus
meestel suurem kui 73 ja naistel suurem kui 38, siis peavad olema kõikide korduvate analüüside
tulemused samaväärsed esmase analüüsi tulemusega või sellest madalama väärtusega.
Iga uuringu tulemus tuleb hiljemalt 5 tööpäeva jooksul tulemuse teada saamisest edastada
prokuratuurile. Täidetud kohustuste tõendamiseks tuleb dokumendid esitada Viru
Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonda aadressil Narva, Koidula 3a või elektrooniliselt e-
postile
[email protected].
3
Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laboris. Teenus maksab 35,60 eurot.
Eelregistreerimine ei ole vajalik.
Kahtlustatavale on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt määrusega kahtlustatavale pandud
kohustuste nõuetekohase täitmata jätmise tagajärjeks võib olla kriminaalmenetluse uuendamine
ja kriminaalasja kohtusse saatmine.
Neljandaks menetlus uuendatakse ka juhul, kui X.X. paneb enne 31.12.2022 toime uue tahtliku
kuriteo.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1.Lõpetada kriminaalasjas nr 21233001182 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole
suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Esiteks X.X. kohustub hüvitama Eesti Vabariigile menetluskulud kogusummas 258
eurot, mis koosnevad kaitsjatasudest, mis on tekkinud seoses sellega, et X.X. kaitsja
v.adv. abi Igor Belugin täitis kohtueelses menetluses X.X. riigi õigusabi korras
määratud kaitsjana kaitseülesandeid. Rahalist kohustust on võimalik täita osade kaupa,
kuid mitte hiljemalt kui 01.04.2022 (vt makse info eraldi lehel).
Teiseks kohustub X.X. läbima SA Väärtustades Elu poolt läbiviidava PREP-üksikisiku
suhtekoolituse hiljemalt 01.04.2022. Koolituskalendriga saab tutvuda ning koolitusele
saab registreerida koolitaja kodulehel https://prep.ee/kalender/. Kõnealuse koolituse
eesmärgiks on õppida ennast tundma ja omandada oskused, kuidas juhtida oma tugevaid
emotsioone (viha, raev jmt), kuidas toime tulla pingetega ja konfliktidega.
Kolmandaks X.X. tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorsed
analüüsid, mis seisnevad süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) ja gammaglutamüüli
transferaasi (GGT) vereanalüüsis. Analüüsi jaoks võetakse iga kord vereproov.
Esimene analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha hiljemalt 24.11.2021.
Teine analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 25.-
31.01.2022.
Kolmas analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 01.-
06.04.2022.
Neljas analüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tuleb teha ajavahemikul 07.06.-
13.06.2022.
Neljandaks menetlus uuendatakse ka juhul, kui X.X. paneb enne 31.12.2022 toime uue
tahtliku kuriteo.
3.Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud, eelnevalt viibis vahi all 31.10.21 kuni 15.11.21.
4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised
andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
ei ole.
6.Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu kokku 258 eurot.
7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub.
8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule X.X.le e-postiga ning kaitsjale v.adv. Igor Beluginile e-toimiku
kaudu. Määruse koopia antakse kahtlustatavale X.X.le prokuratuuris kätte.
4
9.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu käesoleva kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn.
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et olen vabatahtlikult nõus täitma käesoleva määrusega mulle
pandud kohustusi täies mahus. Olen teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on
kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja
kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Olen teadlik ka sellest, et juhul kui ma panen enne
31.12.2022 toime uue tahtliku kuriteo, siis prokuratuur uuendab kriminaalasjas
menetluse.
_______________________________________________________________
(X.X. allkiri ja kuupäev)
5