Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium 16.08.2023 nr 1-6/2816-1 Siseministri määruse "Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks edastamine Austatud ministrid ja koostööpartnerid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Eelnõu – 2 lehel; Eelnõu seletuskiri – 6 lehel. Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet SA Eesti Inimõiguste Keskus Eesti Punane Rist UNHCR Õiguskantsleri Kantselei Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 02.08.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023. a nr Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 26 21 lõike 1 alusel. Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruses nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskir i“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41 ) mobiiltelefoni kasutamise ajad ja korraldus;“; 2) määruse 7. peatükki täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: „§ 241 . Mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamine mobiiltelefoniga (1) Välismaalane võib päevakavas sätestatud vabal ajal vähemalt üks tund päevas kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust kinnipidamiskeskuse või isikliku mobiiltelefo niga tingimusel, et sellega ei ole võimalik teha foto- ega videosalvestisi. (2) Kinnipidamiskeskuse juhatajal või tema määratud ametnikul on õigus keelata välismaalas e l kasutada kinnipidamiskeskuse või isiklikku mobiiltelefoni, kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. (3) Turvaabinõu kohaldamise korral otsustab kinnipidamiskeskuse või isikliku mobiiltele fo ni kasutamise kinnipidamiskeskuse juhataja turvaabinõu kohaldamise otsuses. (4) Mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamise kulud kannab välismaalane oma rahast isikuarve kaudu. (5) Välismaalane ei tohi anda kinnipidamiskeskuse ega isiklikku mobiiltelefoni teise isiku kasutusse.“; 3) paragrahvi 25 punktist 11 jäetakse välja sõnad „mobiiltelefonid ja muud“; 4) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses: „111 ) mobiiltelefonid, millega on võimalik teha foto- või videosalvestisi;“. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri 16. oktoobri 2014 aasta määrust nr 44 „Kinnipidamiskesk use sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri), et kehtestada kinnipidamiskeskuses mobiil- telefoni kasutamise kord. Eelnõu on ajendatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. juuni 2023. aasta otsusest nr 5-23-16, milles on kolleegium leidnud, et sisekorraeeskirja § 25 punkt 11, mille kohaselt ei tohi kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutada, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lause ja § 94 lõikega 2.1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Ele Russak ([email protected]) ja Anneli Viks ([email protected]) ning õigusnõunikud Maret Saanküll ([email protected]) ja Kaspar Lepper ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. juuni 2023. aasta otsusega nr 5-23-16, millega tunnistati sisekorraeeskirja § 25 punkti 11 tekstiosa „mobiil- telefonid“ Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“2 punkti 4.4.1 tegevussuundi, mille kohaselt tuleb viia ellu põhiõigusi järgivat tagasisaatmispoliitikat ja arendada rahvusvahe lise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi. Eelnõuga muudetakse sisekorraeeskirja redaktsiooni RT I, 28.03.2015, 5. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist. Punktiga 1 täiendatakse sisekorraeeskirja § 2 lõiget 1 punktiga 4 1 , milles nähakse ette, et kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise ajad ja korraldus, näiteks mobiiltele fo ni väljastamise ja tagastamise kord, mobiiltelefoni laadimine, võimalik sisekorraeeskir jas 1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. juuni 2023. aasta otsus 5-23-16, p 49. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 35. 1 sätestatust pikem aeg, kui kaua on lubatud mobiiltelefoni kasutada, ning kinnipidamis- keskusesse paigutatud välismaalase (edaspidi välismaalane) hoolsuskohustus, sätestatakse kinnipidamiskeskuse kodukorras. Punktiga 2 täiendatakse sisekorraeeskirja 7. peatükki §-ga 241 , milles reguleeritakse kinni- pidamiskeskuses mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamist mobiiltelefoniga. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 2611 lõike 1 kohaselt on väljasaadetaval võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanale id sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib kinnipidamiskesk use juhataja või tema määratud ametnik väljasaadetava telefonikõnesid ja muude sidevahend ite kasutamist piirata, kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 36 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VSS-is väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut ka rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele kinnipidamiskeskuses. Riigikohus on leidnud, et määrust kehtestades, sealhulgas määrusega põhiõigusi piirates ei või minna vastuollu seadusega.3 Kuivõrd VSS-is on antud kinnipidamiskeskuse juhatajale või tema määratud ametnikule õigus kaalutlusotsusega keelata mobiiltelefoni kasutamine, muudaks kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise üldine keeld VSS-i § 2611 lõike 4 sisutühjak s. 4 Seetõttu on Riigikohus tunnistanud sisekorraeeskirja § 25 punkti 11 tekstiosa „mobiiltelefo nid “ Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.5 Kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise üldise keelu kehtetuks tunnistamine ei tähenda Riigikohtu hinnangul siiski seda, et kinnipidamiskeskuse turvalisus ja kord ning välismaalaste õigused jääksid kaitseta. Riigikohtu sõnul saab mobiiltelefoni kasutamist jätkuvalt piirata, kui see on vajalik VSS-i § 2611 lõikes 4 sätestatud eesmärgil, sealhulgas keelata kinnipidamiskeskuses mobiiltelefonid, millega on võimalik teha foto-, video- või heli- salvestisi.6 Sellest lähtudes reguleeritakse kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamist sisekorra - eeskirja §-s 241 järgmiselt. 1) Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalasel on õigus päevakavas sätestatud vabal ajal vähema lt üks tund päevas kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust kinnipidamiskeskuse või isikliku mobiiltelefoniga, millega ei ole võimalik teha foto- ega videosalvestisi. Kui välismaalasel on isiklik mobiiltelefon, mis võimaldab teha foto- või videosalvestisi, on see sisekorraeeskirja § 25 lisatava punkti 111 alusel kinnipidamiskeskuses keelatud. Küll saab välismaalane sel juhul mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamise õigust realiseerida kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoniga. Samuti nähakse ette mobiiltelefoni kasutamise vähim lubatud aeg: kinnipidamiskeskus peab mobiiltelefoni kasutamist võimaldama vähemalt üks tund päevas. See ei välista, et kinni- pidamiskeskuse täitumust silmas pidades võimaldatakse välismaalasel kasutada mobiil- telefoni pikemalt. Vähima lubatud aja määramisel on arvestatud kinnipidamiskesk use suutlikkusega võimaldada mobiiltelefoni kasutamist, tagades kinnipidamiskesk use 3 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. detsembri 2019. aasta otsus nr 5-19-41, p 18. 4 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. juuni 2023. aasta otsus 5-23-16, p 48. 5 Sealsamas, p 49. 6 Sealsamas, p-d 50–51. 2  sisekorrareeglite järgimise ja keskuse turvalisuse. Kuivõrd välismaalane võib laadimis - juhtmetega tekitada kinnipidamiskeskuses endale või teistele vigastusi, on need sisekorra - eeskirja § 25 punkti 1 alusel keskuses keelatud. Seega on Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) kohustus tagada, et nii kinnipidamiskeskuse kui ka isikliku mobiiltele fo ni aku oleks enne mobiiltelefoni väljastamist laetud ja töökorras. Paratamatult nõuab see aega. Lisaks ei pruugi kinnipidamiskeskuse suurema täitumuse korral jaguda mobiiltele fo ne kõikidele välismaalastele. Vähim lubatud aeg võimaldab PPA-l korraldada kinnipidamis- keskuse tööd erinevate osakondade vahel viisil, et päevas saavad kõik soovijad oma õigust realiseerida. Kinnipidamiskeskuse kodukorras võib näha ette pikema kui tunniaja lise mobiiltelefoni kasutamise. Seejuures tagatakse, et välismaalane ei jätaks muud päeva- kavaga ettenähtud tegevust tegemata. Ajaline piirang võimaldab kiiremini reageerida juhtumitele, kus mobiiltelefoni kasutamise õigust rikutakse, näiteks kui on üritatud muukida mobiiltelefoni lahti või rikkuda lisaseadmete ühendusi. 2) Lõikega 2 sätestatakse kooskõlas VSS-i § 2611 lõikega 4, et kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud ametnik võib keelata mobiiltelefoni kasutamise, kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Otsus mobiil- telefoni kasutamise keelamise kohta peab olema kirjalik ja sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust. 3) Lõikega 3 nähakse ette, et kinnipidamiskeskuse juhataja võib sama otsusega, millega ta kohaldab välismaalasele VSS-i § 2615 kohaselt turvaabinõu, piirata ka mobiiltele fo ni kasutamise. Selle eesmärk on vähendada PPA halduskoormust. 4) Lõikega 4 sätestatakse VSS-i § 2611 lõikest 1 lähtudes, et välismaalane võib kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust oma raha eest. Seega väljastatakse välismaalase le kinnipidamiskeskuse mobiiltelefon vaid juhul, kui tal on SIM-kaart, mis võima ldab kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust. Soovi korral võib välismaalane sellise SIM-kaardi osta endale kinnipidamiskeskuse vahendusel. Välismaalane, kellel ei ole selleks piisavalt raha, saab jätkuvalt kasutada kinnipidamiskeskuse telefoniautomaati ja arvutit sisekorraeeskirjas sätestatud korras. 5) Lõike 5 kohaselt antakse mobiiltelefon välismaalasele isiklikuks kasutamiseks ja ta ei tohi anda seda kasutamiseks teistele välismaalastele. Selline keeld on vajalik, et vältida olukordi, kus välismaalane, kelle mobiiltelefoni kasutamist on piiratud, saaks omavoliliselt seda kasutada, näiteks ähvardades või manipuleerides teist välismaalast. VSS-i § 261 lõike 4 kohaselt on PPA-l kohustus teostada välismaalaste üle järelevalvet. Kui välismaalane ei ole sisekorraeeskirja nõudeid järginud, saab kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud ametnik seda asjaolu arvestada, kui ta otsustab mobiiltelefoni kasutamise piiramise üle. Punktiga 3 jäetakse sisekorraeeskirja § 25 punktist 11 välja kinnipidamiskeskuses mobiil- telefoni kasutamise üldine keeld. Edaspidi saab kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud ametnik keelata mobiiltelefoni kasutamise üksnes juhul, kui välismaalasega seotud asjaolud annavad põhjendatud aluse arvata, et mobiiltelefoni kasutamine võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Punktiga 4 täiendatakse parema õigusselguse tagamiseks sisekorraeeskirja § 25 punktiga 111, mille kohaselt on kinnipidamiskeskuses keelatud mobiiltelefonid, millega on võimalik teha foto- või videosalvestisi. See toetab Riigikohtu seisukohta, et seadmete selliseid funktsioo ne saab kinnipidamiskeskuse turvalisuse või väljasaatmise täideviimise huvides piirangute seadmisel arvestada. 3 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavad ja rahvusvahelise kaitse taotlejad Nii ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja kinni- pidamine on äärmuslik meede, mis on lubatud üksnes halduskohtu loal Eestist lahkuma kohustamise menetluse, lahkumiskohustuse täitmise või rahvusvahelise kaitse menetluse tagamiseks, kui muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt rakendada. Kuivõrd ebaseaduslikult Eestisse sisse rännanud välismaalaste arv pole viimastel aastatel olulise lt kasvanud ja enamik Eestis ebaseaduslikult viibivatest välismaalastest täidab oma lahkumis - kohustuse vabatahtlikult, on ka kinnipidamiskeskuse täitumus olnud aastate jooksul väike. Tabel. Kinnipidamiskeskuse täitumus aastatel 2021–2023 Ajavahemik Välismaalaste arv 2021 108 2022 109 01.01.2023–27.07.2023 109 Mõju ulatus. Muudatused annavad välismaalasele õiguse kasutada oma raha eest mobiil- telefoniga mobiiltelefoni- ja andmesideteenust. Seeläbi on välismaalasel võimalik paremini teostada oma põhiõigusi. Siiski ei eelda muudatused sihtrühmalt sihiteadlikku kohanemist ja seega on mõju ulatus sihtrühmale väike, kuid positiivne. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatuste kohaselt võib mobiiltelefoni kasutada regulaarselt, kuid muudatus puudutab üksnes neid välismaalasi, kes kasutavad mobiiltelefo ni - ja andmesideteenust oma raha eest. Seega ei ole võimalik prognoosida, et kõik välismaalased kasutaksid mobiiltelefoni iga päev. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Mobiiltelefoni kasutamine võib riivata teiste kinni- pidamiskeskuses viibijate põhiõigusi, näiteks õigust eraelu puutumatusele. Nende riskide maandamiseks on eelnõuga kehtestatud piirang, mille kohaselt saab välismaalane kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust mobiiltelefoniga, millega ei ole võimalik teha foto- ega videosalvestisi. Seega on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel ei ole tervikuna olulist sotsiaalset mõju. Mõju on positiivne, sest mobiiltelefoniga on välismaalasel võimalik realiseerida paremini oma põhi- õigusi, näiteks õigust suhelda perekonnaliikmetega ja saada üldiseks kasutamiseks mõeldud infot. Demograafiline mõju puudub. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavad ja rahvusvahelise kaitse taotlejad ning PPA, kelle teenistujatest on mõjutatud alla 5%. Seega on sihtrühm väike. 4 Mõju ulatus. Eelnõuga ei anta välismaalasele kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise piiramatut õigust. Kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud ametnik võib jätkuvalt keelduda anda välismaalasele mobiiltelefoni kasutada, kui välismaalase individuaals e id asjaolusid hinnates on põhjendatud alust arvata, et sellega võidakse ohustada kinnipidamis - keskuse sisekorda või takistada välismaalase väljasaatmise täideviimist. Kuivõrd teatud piirangud mobiiltelefoniga mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kasutamisele jäävad kehtima, võib muudatuste mõju ulatust pidada riigi julgeolekule väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused puudutavad vaid kinnipidamiskeskuse sse paigutatud väljasaadetavaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning alla 5% PPA teenistujate st. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Võib suureneda selliste juhtumite arv, kus püütakse kinni- pidamiskeskusest põgeneda või kasutatakse mobiiltelefoni kuritegelikul eesmärgil. Seega on mõju PPA-le pigem negatiivne. Julgeolekuriskide maandamiseks sätestatakse eelnõuga, et isiklikud mobiiltelefonid, millega on võimalik teha foto- või videosalvestisi, on kinnipidamis- keskuses keelatud. Lisaks on võimalik konkreetse välismaalasega seotud asjaolusid arvestades keelata talle mobiiltelefoni kasutamine. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib seega pidada keskmiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda riigi julgeolekule olulist mõju, kuivõrd kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise sihtrühm on vaid väike arv välismaalasi ja piirangute kehtestamisega maandatakse võimalikke riske riigi julgeolekule. Mõju välissuhete le puudub. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: PPA (alla 5 % teenistujatest) Mõju ulatus. Muudatuste tulemusena asendatakse kinnipidamiskeskuses mobiiltele fo ni kasutamise üldine keeld individuaalse kaalutlusotsusega, võttes aluseks VSS-i § 2611 lõike 4. See nõuab teatud ümberkorraldusi kinnipidamiskeskuse töös, kuid tervikuna on mõju ulatus keskmine, sest eeldatavalt kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA põhiülesandeid eelnõuga ei muudeta ja võimalike tööprotsessi muudatuste mõju on ühekordne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Nii individuaalsete otsuste tegemine, millega keelatakse mobiiltelefoni kasutamine, kui ka mobiiltelefonide väljastamine ja järelevalve nende kasutamise üle suurendab PPA halduskoormust. Kuivõrd nende välismaalaste arv, kes soovivad oma raha eest mobiiltelefoniga mobiiltelefoni- ja andmesideteenust kasutada, ei pruugi olla väga suur, võib ebasoovitava mõju kaasnemise riski pidada väikeseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel ei ole olulist mõju PPA töökorraldusele, sest VSS-is on ka praegu antud kinnipidamiskeskuse juhatajale või tema määratud ametnikule volitus piirata sidevahendite kasutamise õigust. Mobiiltelefoni kasutamise regulatsioo ni kehtestamine tagab parema õigusselguse ja -kindluse mobiiltelefonide kasutamisel. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub. Muudes valdkondades muudatused mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Kinnipidamiskeskuse mobiiltelefonide ja laadimispunkti soetamise kulud on kokku umbes 10 500 eurot. Seadmed soetab PPA ja kulud on planeeritud katta PPA eelarvest. Lisaraha riigieelarvest ei ole vaja. Muid ühekordseid kulusid ei ole. Iga-aastaseid kulusid ei ole võima lik planeerida. On võimalik, et aja jooksul läheb mõni seade katki, kuid seadme asendamise vajaduse otsustab PPA. Määruse rakendamiseks tuleb PPA-l täiendada kinnipidamiskeskuse kodukorda ning täpsustada mobiiltelefoni kasutamise aegu ja korraldust. Määruse rakendamisega ei kaasne rahalist tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest Riigikohtu 20. juuni 2023. aasta otsusega nr 5-23-16 tunnistati kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise üldine keeld põhiseadusega vastu- olus olevaks ja kehtetuks. Siiani ei ole kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni kasutamise korraldust õigusaktiga reguleeritud. Seetõttu on vaja jõustada see regulatsioon esimesel võimalusel. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeer iu- mile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Punasele Ristile, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Õiguskantsleri Kantseleile ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1079 - Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5581d041-e1ec-409f-b7c2-3fade66cdad9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5581d041-e1ec-409f-b7c2-3fade66cdad9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main