1 0 .08.2022 nr 9 Sotsiaalministeerium Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tänab kaasamise eest, esitame organisatsioonipoolsed kommentaarid Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. § 13 2 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras Lg 1 Eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kellel on vähemalt põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt. Lg 2 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine, teovõimeline ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt. Eelpool viidatud lõikudest jääb segaseks, kas mõeldud on kahte erinevat olukorda , esimeses lõigus eriolukorda (nt covid-19 pandeemia) ning teises lõigus erakorralist- ja või sõjaseisukorda? Käesolevate lõigetega seoses muutub teenuse osutamiseks vajalik haridusnõue. Esimese punkti puhul võib teenust vahetult osutada isik, kellel on vähemalt põhiharidus ning tagatud peab olema juhendamine. Teises punktis ei ole viidatud haridusnõuetele. Kas see tähendab seda, et teenust võib osutada isik, kellel puudub vastav ettevalmistus. Küll aga on vajalik vastava ettevalmistusega isiku juhendamine? Paragrahvi 13 1 lõi kes 1 viidatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 1 6 1 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. See tähendab, et a metnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Viidates § 13 2 l g-le 1 ja 2, siis on vajalik mõelda, kas intellektihäiretega inimestele teenuse osutamise haridusnõuetes on õigustatud teha niivõrd suuri muudatusi , a rvestades, et teenust saav sihtgrupp on üsna keeruline. Eelneva jätkuks, kas haridusnõuetele mittevastavate töötajate sotsiaalsete garantiide osas on tööandjatel kohustus tagada kõik võrdsed tingimused teiste töötajatega, kellel on olemas vastav ettevalmistus sihtgrupile teenuse osutamiseks - sotsiaalsed garantiid, tööõnnetuste käsitlemine, tasustamine, töö sisu? Millised on abi osutajate sotsiaalsed tagatised? Töölepingud - kas üldse, käsundus- või TLS alusel töölepingud? Sellest tulenevad ka tööõnnetuste käsitlemine ja tasustamine (haigusleht jmt). Töö tasustamine - kas võrdne summa sellega, kellel on olemas kutsetunnistus? Töö sisu - kas võrdne kohustuste hulk kutselise töötajaga või jagatud lihtsamateks ja keerukamateks tegevusteks , mis peaks olema seotud ka palgaga. Määruses ei ole välja toodud, kuidas seda tööd tasustatakse, mis alustel ja põhimõtetel rahastatakse antud tegevusi kriisi ajal, missugused on töötajate palgagarantiid n ing kuidas fikseeritakse töötingimused. § 13 2 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras Lg 3 Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad ühe kuuni. Lõike 3 juures on lühendatud aega 14 päevale. Kui isikul on midagi vahele tulnud, näiteks erakorralise olukorra tõttu ei ole teenusele saabumine ohutu , kas siis lõpetatakse tema teenus ? Küll aga lõike 4 juures on inimestel aega üks kuu teenusele tulla. Leiame, et lõigetes 3 ja 4 viidatud perioodid peavad sarnasema, arvestades olukordi, mis võivad kriisidega seoses ette tulla. Sõjaseisukorras ja eriolukorras peavad kõigil olema võrdsed võimalused teenust saada. Lg 6 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel. Täiendaksime käesolevat lõiget järgmiselt: “Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel. Erihoolekandeteenuse osutamisel võib teha ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras erihoolekandeteenuse osutamiseks.“. Nagu on kirjas § 3 Ohvriabi seaduse muutmine lg 4. Kindlasti peab analüüsima, kuidas nimetatud täiendust rakendatakse, kas määruse tasandil, teenuseosutaja enda nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal viisil ? Lg 6-8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Mainitud kriisiolukordades on teenuseosutaja kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks. Selleks tuleb kõikide erihoolekandeteenuste puhul lähtuvalt teenust kasutava isiku vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on lisaks eelnevale tagada isikule majutus ja toitlustamine ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi ja omada ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast. Nimetatud punkt vajab teenuseosutajale kindlasti lisaraha saamise või -kulude hüvitamise selgitust e hk siis mille arvelt saab teenuseosutaja klientidele tagada majutuse ja toitlustuse. § 13 4 . Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused kriisiolukorras Lg 2 Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta toimetulekutoetust toetuse taotlejale sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalistuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse 0 või 5-ga lõppeva summana, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“; Esialgu peaks oleme kindel vahemik, mis aja jooksul toetus välja makstaks e n ing ettenägematute olukordade puhul on mõistlik rakendada alles „mõistliku aja“ mõistet. Leiame, et k ui inimesed sõltuvad niisugusel keerulisel ajal toetustest, siis on mõistlik luua võimalikult selged kokkulepped. § 3. Ohvriabi seaduse muutmine Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks. Täiendaksime lõiget järgmiselt: „Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb Sotsiaalkindlustusamet endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Küll aga võib Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks.“. Viidates käesolevale määrusele § 13 2 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras lg 6 , peaks mõtlema, kuidas ajutisi erandeid teenuse osutamisel rakendatakse, kas määruse tasandil, Sotsiaalkindlustusameti enda nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal viisil ? Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Kairit Lindmäe Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Juhatuse esimees
Saatja: Liis Koppel <
[email protected]>
Saadetud: 11.08.2023 08:22
Adressaat: <"SM Info">
Teema: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõu tagasiside
Manused: image001.png; 9. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
eelnõu tagasiside (ESTA).asice
Tere
Edastame Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõu tagasiside.
Heade soovidega
Liis Koppel
Sotsiaalnõunik
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
E-post:
[email protected]
FB leht: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon | Tallinn | Facebook
Koduleht: www.eswa.ee