Arvamus

Riina Sikkut Terviseminister Teie: 20.07.2023, nr 1.2-2/94-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/23/22 Arvamus ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõule Lp Riina Sikkut MTÜ Lastekaitse Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõule (edaspidi tekstis nimetatud ka eelnõu). Lastekaitse Liit toetab eelnõu ja avaldab hea meelt, et eelnõu pakub pikalt oodatud lahenduse kitsaskohale seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgne haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Lastekaitse Liit on antud teemale korduvalt osundanud, muu hulgas esitades Sotsiaalkaitse-mi- nistrile ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile septembris 2022 pöördumise „Tagada väikelaste vane- mate õiglasem kohtlemine – ettepanek ravikindlustuse seaduse muutmise algatamiseks “1, osa- ledes 25.10.2022 kõnega Riigikogu sotsiaalkomisjoni korraldatud arutelul seoses kollektiivse pöördumisega „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“2, ning ka meedias antud tee- mal sõna võttes3. Samuti tegi Lastekaitse Liit detsembris 2022 ettepaneku4 erakondadele lisada valimisprogrammidesse lubadus: Tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine – muuta ravikindlustuse seadust osas, mis puudutab vanemahüvitise järgselt haigus-ja hooldushüvitiste regulatsiooni. Positiivne on tõdeda, et lubadus leidis kajastamist nii koalitsioonierakondade kui ka ühe opositsioonierakonna valmimislubadustes5. Lastekaitse Liit on oma senistes temaatilistes arvamustes sedastanud, ning kinnitades sama ka käesolevas arvamuses, et kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvi- tiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on töötasu alammäär. Lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt6 võrreldes olukorraga, 1 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/et/2022/09/poordumine-tagada-vaikelaste-vanemate-oiglasem- kohtlemine-ettepanek-ravikindlustuse-seaduse-muutmise-algatamiseks/ 2 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/11/Kone-Riigikogu-sotsiaalkomisjonis- 25.10.2022.pdf 3 Vaata lähemalt: https://www.err.ee/1608775552/lastekaitse-liit-soovib-vaikelaste-vanemate-oiglasemat- kohtlemist ja https://www.err.ee/1608775567/vaikelaste-poetamisel-nappi-huvitist-saavatele-vanematele- terendab-lootus 4 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2023/01/1-8-2-22-48-Lastekaitse-Liit- ettepanekud-erakondadele-Eesti-laste-oiguste-ja-heaolu-tagamiseks_0.pdf 5 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/et/2023/03/mtu-lastekaitse-liit-ettepanekud-koalitsioonilepingusse/ 6 Näiteks 2021. aastal oli alammäär 19,47 eurot, samas kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise suurus järgi (1401 eurot naistel ja 1768 eurot meestel 2021. aastal), oleks nende päevamäär 37 kui nad saaksid hooldushüvitist oma eelneva palga järgi. Statistika kohaselt haigestuvad lapsed kõige rohkem aga just esimestel lasteaia aastatel, st töövõimetuslehtede võtmise vajadus on siis suurim. Hooldushüvitise eesmärgiks on pakkuda asendussissetulekut lähedase hooldusvajadus- est tuleneva ajutise töövõimetuse perioodil. Paraku näitavad Tervisekassa andmed, et ca pooled töövõimetuslehed võetakse just 2-4-aastaste laste hooldamiseks, mis üle pooltel juhtudel maks- takse alammääras või alla selle. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kus puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem. Kus- juures tuleb arvestada ka asjaolu, et üksikvanematest koges Statistikaameti kohaselt 2022. aastal 32,7% suhtelist vaesust7. Seega stressile, mida põhjustab lapse lasteaaiaga kohanemise aeg, lisandub veel stress töölt kõrvale jäämise pärast, sh üliväikese hooldushüvitisega. Lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt, seega ükski vanem ei tohiks olla kunagi mõjutatud rahalistest valikutest, st kas jääda või mitte jääda haigus- või hoolduslehele. Lapse õiguste vaatest ei ole eelviidatud põhjustel mitte kojujäämise otsus lapse parimates huvides. Ei lapse enda kui ka lastekollektiivi vaatest, kuhu laps haigena viiakse. Parima huvi kontseptsioon, millest alates 1991 kui Eestis hakkas kehtima ÜRO Lapse õiguste konventsioon, peame alati ja igas lapsi puudutavas otsuses lähtuma. Samas tuleb arvestada ka ahelreaktsiooniga, st kui väikelaps on pidevalt haige, on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hool- dushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga. Sealjuures on mõju veelgi kaugemale ulatuv – nii palgalõhe, kui ka naiste karjäärikatkestused (nt laste sünd, hoolduskohustuse täitmine (sh omas- tehooldajad ja puuetega lastega kodus on reeglina naised)) toovad endaga kaasa naiste väiksema pensioni tulevikus. Töö- ja pereelu ühitamine ei ole vaid inimese isiklikku elu mõjutav probleem, vaid sellel on mõju ka ühiskonnale laiemalt. Lastekaitse Liit on seisukohal, et kehtiv ravikindlustuse seaduse §55 kalendripäeva keskmise tulu arvestamise regulatsioon haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel ei toeta piisavalt töö- ja pereelu ühildamist, kohtleb väikelapse vanemaid ebaõiglaselt ning paneb lapsevanema esimesel tööle naasmise järgsel aastal keerulisse olukorda. Probleemile on viidanud ka Õiguskantsler, kes muuhulgas juba 2017 aastal nentis, et hool- dushüvitise arvutamise reeglite tõttu satuvad paljud pered keeruliste valikute ette (vt Õigus- kantsleri arvamus Hooldushüvitise suurus8). Eelnõu ravikindlustuse seaduse muutmiseks vasta- vas osas oli arutluse all ka 2021 mais Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Paraku edutult. Airon Roosalu 2022. aastal algatatud kollektiivne pöördumine „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“9 juhtis tähelepanu samale probleemile. Kollektiivset pöördumist arutati 25.10.2022 Riigikogu sotsiaalkomisjoni korraldatud arutelul, millel ebavõrdse kohtlemise lõpetamise vajadusele viitas ka Lastekaitse Liit10. Samas ei saa unustada ka rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisest tulenevaid kohustusi riigile. Aastal 2015 Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostatud ÜRO lapse õiguste konvent- siooni täiendavas aruandes rõhutati, et ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada eurot (naistel) või 47 eurot (meestel). 7 Loe lähemalt: https://www.stat.ee/et/uudised/suhtelist-vaesust-kogevad-enim-vanemaealised-lastega-peredest- uksikvanemad-parandatud-09122022 8 Vaata lähemalt Õiguskantsleri seisukoht: 22.11.2017 nr 6-1/171461/1705299. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/hooldush%C3%BCvitise-suurus 9 Vaata lähemalt: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/7a559362-94b6-4eb7-aeaf-11d39b3db4e6 10 Ibid. 2 paindlikkust lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi11. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tä- helepanu ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta12. Lastekaitse Liit peab vajalikuks parandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal. Lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste arvestamise regulatsiooni muutmine viisil, mis võimaldaks lähtuda vanemapuhkuse järgselt tööle naasvatelele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel eelnõus toodud lahendusest: 1) puudutaks kõiki lapsevanemaid, kes naasevad peale vanemapuhkust (endine lapsehoolduspuhkus) tööle, aasta jooksul hinnanguliselt 11 000 lapsevanemat, neist valdav enamik (89%) laste emad; 2) aitaks kaasa töö-ja pereelu ühitamisele; 3) parandaks väikelastega perede majanduslikku toimetulekut, mis omakorda toetaks laste heaolu nendes peredes; 4) tagaks väikelaste vanemate õiglasema kohtlemine. 5) oleks positiivseks mõjuriks pereplaneerimise otsuse tegemisel, st sel juhul omaks mõju ka sündide kasvule tervikuna. Lastekaitse Liit toonitab, et lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eri tasandite kontekstis. Liit rõhutab taaskord13, et ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad sellised valdkonnad nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond. Samas ainult laste sündimuse kasvust rahvastikukriisi lahendamiseks ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks. Sealjuures on riigil vaja pöörata suuremat tähelepanu erivajadustega lastega perekondade mitmekülgsele toetamisele. Kaasaegne sotsiaalpoliitika peab tuginema võrdsetel võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil ära kasutada. - Lastekaitse Liit toetab eelnõud. Tunnustusväärne on õigusselguse taotlus - eelnõu ja seletuskirja puhul saab positiivsena välja tuua asjakohasuse, loogilise struktuuri, ladusa keelekasutuse, aga ka värske statistika ja toetavate näidete kasutamise. Käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste edukuse võti on mitmekülgses ja järjepidevas teavituses. Seletuskirjas on rõhutatud, et eelnõu kiireloomulisus tuleneb sellest, et tegemist on Eesti ühis- konnas juba aastaid teadvustatud probleemiga, millele on korduvalt Sotsiaalministeeriumi tä- helepanu juhtinud nii Õiguskantsler kui ka kümned ministeeriumi poole pöördunud lapsevane- mad. Lastekaitse Liit jääb lootma, et samadel alustel leiavad kiireloomulisena lahenduse ka 11 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/%C3%9CRO-LAPSE- %C3%95IGUSTE-KONVENTSIOONI-T%C3%84IENDAV-ARUANNE.pdf 12 Loel lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/05/lok_soovitused_eesti_keeles.pdf 13 Vaata lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-8-2-22-21_Arvamus- perehuvitiste-seaduse-muutmise-seaduse-eelnoule-619-SE_0.pdf paljud teised probleemid, millele on erinevad osapooled aastaid tähelepanu juhtinud14. Näiteks eelpool nimetatud erivajadustega lastega perekondade mitmekülgne toetamine15. On positiivne, et riik on vanemahüvitiste süsteemi viimastel aastatel paindlikumaks muutnud. Nüüd on viimane aeg lahendada ka pikalt lahendamist vajanud kitsaskoht seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgse haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama. Lugupidamisega Varje Ojala /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige 14 Ibid. 12. 15 Loe lähemalt: https://epl.delfi.ee/artikkel/120094940/puuetega-laste-vanemad-me-enam-ei-jaksa-voidelda- oma-laste-oiguste-eest Saatja: Varje Ojala <[email protected]> Saadetud: 09.08.2023 11:41 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Arvamus ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõule Tere! Saadan MTÜ Lastekaitse Liit arvamuse ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõule. Lugupidamisega Varje Ojala Juhatuse liige MTÜ Lastekaitse Liit