Vastus

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 07.08.2023 nr 8.1-1/5283-1 [email protected] Riigikontrolli märgukiri 11.07.2023 nr 2- 1/80096/9 Riigikontroll on 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja seaduslikkuse hinnangu andmiseks korraldatud audititoimingute tulemusel tuvastanud sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum järgmised mittevastavused: 1) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata oli tehtud ostutehinguid konsolideerimisgrupi väliste ettevõtjatega kokku summas 6,9 miljonit eurot; 2) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata oli tehtud soetusi kliinikumi tütarettevõtjatega summas 0,4 miljonit eurot; 3) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata ja ettevõtjas kehtestatud soetuste korda järgimata oli tellitud teenuseid teistelt tervishoiuteenuste osutajatelt kogusummas 2 miljonit eurot. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum esitab oma selgitused ja seisukohad järgnevalt. Kliinikumis viidi 2022. aastal läbi 197 riigihankemenetlust ja 24 lihthankemenetlust. Majandamiskulude ja põhivarasoetuste maht oli 129,2 miljonit eurot. Kliinikumis läbi viidud auditi eesmärgiks oli tuvastada suuremahulised soetused maksumusega alates 700 tuhandest eurost, mis tulnuks teha riigihankemenetluse korras, kuid riigihankemenetlust polnud korraldatud. Läbi viimata hankemenetluste maht oli 0,5% kliinikumi majandamiskulude ja põhivarasoetuste mahust. Väheoluliste ostutehingute korral tegi audiitor valimipõhist kontrolli. Ostutehingute valimipõhise kontrolli käigus tuvastati reegleid mitte järgivaid teenuse või kauba oste kokku summas 6,9 miljonit eurot, soetusi kliinikumi tütarettevõtjatelt summas 0,459 miljonit eurot ning teistelt tervishoiuteenuste osutajatelt kokku summas 2,029 miljonit eurot. Võib välja tuua 3 olulisemat tehingute tegemise ilma nõuetekohast hankemenetlust korraldamata põhjust: kasutuses oleva laoprogrammi puudused, monopoolses seisundis ettevõtjad ja riigi poolt rahastavate tervishoiuteenuse osutajate omavahelise koostöö temaatika. Auditi käigus vaadeldi apteegiteenistuse ja majanduslao tehinguid. Nimetatud üksustes kasutusel olev laoprogramm on piiratud võimalustega, mis teeb hankemenetluste jaoks vajaliku info kogumise tüsilikuks: olukorra analüüsiks tuleb info koguda valdavalt manuaalselt, mis arvestades nomenklatuuri mitmekesisust ja kulude mahtu on suuremahuline ülesanne. Sarnase probleemi ees seisab ka Ühendlabor, kelle kasutuses ei ole hetkel ka piiratud võimalustega laoprogrammi. Kliinikum tegeleb jätkuvalt kõnealuse probleemi lahendamisega laiendades esialgu olemasoleva laoprogrammi kasutamise võimaluse ka Ühendlaborile, perspektiivis aga otsides võimalust olemasolev laoprogramm võimekama vastu vahetada. Remargi korras tuleb rõhutada ka asjaolu, et tehingute ülevaade on antud tarnijate, mitte soetuse objekti põhiselt, mis ei anna tegelikkuses adekvaatset ülevaadet riigihankekohustuse võimalikust rikkumisest, kuna nimetatud kohustus esineb soetuse objekti, mitte tarnija lõikes. Monopoolses seisundis ettevõtjad, nagu näiteks organite transporti pakkuvad transpordifirmad, ei ole valmis riigihankemenetlustes osalema ega end lepinguga siduma. Juhul kui menetlustes ka osaletakse, pakutakse hinda, mida kliinikum ei saa majanduslikult aktsepteerida. Ehk siis nimetatud valdkonnas on tehingu tegemine riigihankemenetluse tulemusel põhimõtteliselt võimatu. Täiesti omaette teema on aga tervishoiuteenuse osutajate, sh ema- ja tütarettevõtjate vaheline, riiklikult reguleeritud hinnaga (vastavalt Ravi rahastamise lepingu üldtingimuste punktile 3.4) tervishoiuteenuse ostmine/pakkumine. Kõigepealt peame oluliseks märkida, et auditis ei käsitleta soetusi teenuste kaupa, vaid koondsummana. Antud hetkel puudub nii kliinikumil kui auditeerijatel detailne ülevaade konkreetsetest soetatud tervishoiuteenustest (liigiti) ehk siis tegelikkuses pole tuvastatud, kas iga soetatud teenuse puhul on riigihankekohustust ikkagi rikutud. Arvestada tuleb siinkohal ka asjaolu, et kõnealused soetused kuuluvad sotsiaal- ja eriteenuste eriregulatsiooni alla ehk kohalduv riigihanke piirmäär on oluliselt kõrgem kui n-ö tavasoetuste puhul. Haiglavõrgu arengukava haiglad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad eesmärki tagada tervishoiuteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti. Vajadus üksteiselt tervishoiuteenuse soetusi – eeskätt labori- ja muid uuringuid, sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum puhul täita ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest tulenevaid siirdamiskeskuse kohustusi – teha tuleneb eesmärgist võimaldada patsiendile tervishoiuteenuse kättesaadavus võimalikult lähedal tema alalisele elukohale. Samuti ei saa eitada patsiendi õigust valida raviga seotud uuringuteks talle meelepärane tervishoiuteenuse osutaja ning seda ka omavahel olemuslikult seotud tervishoiuteenuste lõikes, küll aga ei kajasta nimetatud õigust kehtiv Tervisekassa arvelduse süsteem, mis näeb ette ravijuhtumipõhise arveldamise. Nimetatud küsimuses on kliinikum juba ka varasemalt ministeeriumi poole pöördunud ning teeme seda lähiajal meie nõukogu soovitusel uuesti. Leiame, et Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kajastatud ning loetelus määratud hinnaga tervishoiuteenuste soetamine haiglavõrgu arengukava haiglate vahel vajab riigihangetega seotud probleemi lahendamiseks riigi kaastööd ja sekkumist. Auditi läbi viinud audiitori hinnangul – kõrvale jättes ülalpool toodud märkused – on konsolideerimisgrupis loodud sisekontrollisüsteem piisav tagamaks riigihangete seaduse nõuetele vastav hanketegevus ning 2022. aastal on riigihangete seaduse regulatsiooni alla kuuluvate tehingute tegemisel järgitud riigihangete seaduse põhimõtteid kõigis olulistes osades. Kliinikum suhtub siiski tehtud märkustesse täie tõsidusega ning teeme kõik endast oleneva, et esile toodud puudused likvideerida. Tänaseks on 1/3 punktis 1 nimetatud hangetest juba läbi viidud või menetluses. 1/3 puhul on tegemist kaupade ja tarvikutega, mida pole majanduslikult mõistlik eraldi hankida, vaid mille lülitame hankemenetlusse koos teiste analoogsete kaupadega nende ostmiseks sõlmitud lepingute lõppemisel. Samuti on plaanis käesoleva aasta kestel läbi viia raamhange tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiuteenuste ostmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Perens Juhatuse esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.08.2023 08:00 Adressaat: <"SM Info">; <"Liina Kotkas"> Teema: Riigikontrolli märgukiri 11.07.2023 nr 2-1/80096/9 Manused: 8_1-1_5283-1_Riigikontrolli_margukiri_11_07_2023_nr_2-1_80096_9.asice Reg number: 8.1-1/5283-1 Reg kuupäev: 07.08.2023 Tere Edastan digitaalselt allkirjastatud kirja. -- Lugupidamisega Ragne Poks sekretär Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum [email protected] 731 9203