Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 07.07.2026 nr 10-4/5217-1
Arvamuse küsimine direktiivi (EL) 2024/2823
ülevõtmise valikute kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 23. oktoobril 2024. a vastu nn disainipaketi, mis koosneb kahest
õigusaktist:
1) direktiiv (EL) 2024/2823, 23. oktoober 2024, disainilahenduste õiguskaitse kohta (disainidirektiiv).
Direktiiv on kättesaadav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L2823&qid=1776171404605;
2) määrus (EL) 2024/2822, 23. oktoober 2024, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002
ühenduse disainilahenduse kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2246/2002
(määrus 2024/2822). Määrus on kättesaadav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R2822&qid=1776174168941. Muudatuse tulemusena
kehtib alates 1. juulist 2026. a uus kodifitseeritud määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2026/715, 11. märts 2026, Euroopa disainilahenduste kohta (kodifitseeritud), mis on
kättesaadav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32026R0715 (EL
disainilahenduse määrus).
Disainidirektiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud hiljemalt 9. detsembriks 2027. a ning Justiits- ja
Digiministeerium selleks vajalike sammudega alustanud. Sellega seoses vajab eelkõige muutmist
tööstusdisaini kaitse seadus (TDKS) ja tööstusdisainilahenduse määrus.
Kõnealuse direktiiviga tunnistatakse kehtetuks hetkel kehtiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta ning see asendatakse uue disainidirektiiviga, millega
ajakohastatakse disainiõiguse regulatsiooni.
Järgnevalt toome välja mõned direktiiviga tehtavad muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga.
Uue disainidirektiiviga uuendatakse disainilahenduse ja toote mõistet. Direktiivi
põhjenduspunktis 13 on eeltoodu põhjenduseks selgitatud, et tuleb kehtestada ühtsed
disainilahenduse ja toote mõisted, mis on selged, läbipaistvad ja tehnoloogiliselt ajakohased
ning mille puhul võetakse arvesse ka selliste uute disainilahenduste tulekut, mis ei sisaldu
füüsilistes toodetes. Kuigi asjaomaste toodete loetelu ei ole mõeldud olema ammendav, on
asjakohane eristada tooteid, mis sisalduvad füüsilises esemes, tooteid, mis on kujutatud
graafiliselt, või tooteid, mis ilmnevad sise- või väliskeskkonna moodustavate esemete
ruumilisest paigutusest. Selles kontekstis tuleks tunnistada, et oma osa disainilahenduste
välimuses võib olla ka animeeritusel, näiteks toote omaduste liikumisel või üleminekul, eelkõige
disainilahenduste puhul, mis ei sisaldu füüsilises esemes.
Sellest tulenevalt peetakse edaspidi disainilahenduseks toote või selle osa välimust, mis
tuleneb toote enese ja/või selle kaunistuste omadustest, eelkõige joontest, piirjoontest,
värvidest, kujust, faktuurist ja/või materjalist, kaasa arvatud nende omaduste liikumisest,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
üleminekust või muul viisil animeeritusest (artikkel 2 punkt 3). Uudne ongi just sätte lõpuosa,
mille kohaselt hõlmab disainilahenduse mõiste edaspidi ka liikumist, üleminekut ja animatsiooni.
Tooteks peetakse direktiivi kohaselt mis tahes tööstuslikult või käsitsi loodud objekti (v.a
arvutiprogramm) olenemata sellest, kas see sisaldub füüsilises esemes või on teostatud
mittefüüsilisel kujul (kaasa arvatud: pakend, komplektid, sise- või väliskeskkonna moodustavate
esemete ruumiline paigutus ja osad, mis on ette nähtud mitmeosaliseks tooteks
kokkupanekuks; ning graafilised teosed või sümbolid, logod, pinnamustrid, tüpograafilised
kirjatüübid ja graafilised kasutajaliidesed) (artikkel 2 punkt 4). Seega ei pea toode edaspidi
olema enam füüsiline, vaid võib olla ka mittefüüsiline (nt virtuaalne).
Eeltoodust tulenevalt vajavad muutmist TDKS §-s 4 toodud tööstusdisainilahenduse ja toote
mõisted.
Edaspidi võib esitada mitme disainilahenduse kohta ühe koondtaotluse registreeritud
disainilahenduste saamiseks (artikkel 27). Seejuures ei kehti selle võimaluse puhul nõue, et
tooted, milles disainilahendused on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks need on ette
nähtud, kuuluksid kõik Locarno klassifikatsiooni samasse klassi. Sellest tulenevalt on vaja
muuta näiteks TDKS § 19, mille kohaselt võib registreerimistaotlus sisaldada ühte
tööstusdisainilahendust, ühe tööstusdisainilahenduse variante või tööstusdisainilahenduste
komplekti.
Kehtestatakse kohustuslik remondiklausel (artikkel 19), mille kohaselt ei laiene disainikaitse
varuosadele, mida kasutatakse kompleksse toote parandamiseks algse välimuse taastamiseks.
Nimelt on artikkel 19 lõikes 1 sätestatud, et kaitset ei anta registreeritud disainilahendusele, mis
on sellise mitmeosalise toote koostisosa, mille välimusest sõltub koostisosa disainilahendus, ja
mida kasutatakse artikkel 16 lg 1 tähenduses 1 üksnes asjaomase mitmeosalise toote
remondiks, et taastada selle algne välimus. Lisaks on direktiivis täpsem regulatsioon selle
kohta, millal ei või toote koostisosa valmistaja või müüa remondiklauslile tugineda (artikke 19
lõige 2). Artikkel 19 lõikes 3 on täpsustatud, et mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või
müüja ei ole kohustatud tagama, et lõppkokkuvõttes kasutavad lõppkasutajad nende
valmistatavaid või müüdavaid koostisosi üksnes remondiks, eesmärgiga taastada mitmeosalise
toote algne välimus (artikkel 19 lõige 3).
Hetkel TDKSis remondiklauslit puudutav regulatsioon puudub.
Registreeritud disainilahenduse avaldamise edasilükkamine on edaspidi võimalik 30 kuuks.
Artikkel 30 lõike 1 kohaselt võib registreeritud disainilahenduse taotleja taotluse esitamisel
paluda, et registreeritud disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse esitamise kuupäevast,
või kui nõutakse prioriteeti, siis prioriteedikuupäevast arvates kuni 30 kuu võrra edasi.
Eeltoodust tulenevalt vajab muutmist TDKSi § 32 lõige 1, mille kohaselt võib Patendiamet
taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada registreerimistaotluse menetluse kokku kuni 12
kuuks, muu hulgas siis, kui taotleja soovib edasi lükata tööstusdisainilahenduse registrisse
kandmise.
Küsimused:
1. Artikkel 13 lg 2 ja 3 (registreerimata jätmise alused) ning artikkel 14 lg 2 (kehtetuse alused)
Direktiivi artiklis 13 sätestatakse disainilahenduse registreerimata jätmise alused – lõikes 1 sätestatakse
alused, millal tuleb alati registreerimisest keelduda, ning lõigetes 2 ja 3 on sätestatud registreerimisest
keeldumise alused, mille kehtestamise osas on liikmesriigile jäetud valikuvabadus.
Nii võivad artikkel 13 lõike 2 kohaselt liikmesriigid ette näha disainilahenduse registreerimisest
keeldumise, kui disainilahenduses on väärkasutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6ter loetlemata märke,
embleeme ja vapikilpe, mis on asjaomases liikmesriigis erilise avaliku huvi objektiks, välja arvatud juhul,
kui pädev asutus on selle registreerimiseks andnud oma nõusoleku kooskõlas liikmesriigi õigusega.
1
Artikkel 16 lõike 1: Disainilahenduse registreerimine annab selle omanikule ainuõiguse disainilahendust
kasutada ning takistada kolmandat isikut seda ilma omaniku loata kasutamast.
2
Lisaks võivad artikli 13 lõike 3 kohaselt liikmesriigid ette näha disainilahenduse registreerimisest
keeldumise, kui see sisaldab kultuuripärandisse kuuluvate rahvusliku tähtsusega elementide täielikku
või osalist reproduktsiooni.
Direktiivi artikkel 14 lõikes 2 on antud liikmesriikidele õigus kehtestada alus registreeritud
disainilahenduse õiguse kehtetuks tunnistamiseks. Selle sätte kohaselt, kui disainilahendus on
registreeritud, võivad liikmesriigid näha ette disainilahenduse õiguse kehtetuks tunnistamise, kui
disainilahendus sisaldab kultuuripärandisse kuuluvate rahvusliku tähtsusega elementide täielikku või
osalist reproduktsiooni. Artikkel 13 lõike 2 sätteid rikkudes registreeritud disainilahenduse kehtetuks
tunnistamine on ette nähtud artikkel 14 lõike 1 punktis c kohaselt.
Küsimused:
- Kas peate vajalikuks artikkel 13 lõikes 2 ja 3 sätestatud valikuvõimaluste kasutamist ehk
vastavate registreerimisest keeldumiste aluste kehtestamisest ning sellest tulenevalt ka artiklis
14 ettenähtud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist? Palun põhjendage oma arvamust.
2. Artikkel 27 (koondtaotlused)
Direktiivi artikkel 27 kohaselt võib edaspidi mitme disainilahenduse kohta esitada ühe koondtaotluse
registreeritud disainilahenduse saamiseks. Võrdluseks, et koondtaotluse esitamise võimalus on ette
nähtud ka ELi disainilahenduse määruse artikkel 44 lõikes 1, kuid seal on koondtaotluses lubatavate
disainilahenduste arv piiratud 50 disainilahendusega. Direktiivis sellist disainilahenduste piirmäära ei
ole. Samas mööname, et sellise piirmäära kehtestamine ühes taotluse kohta võib osutuda vajalikuks,
vältimaks n-ö pahatahtlike taotluste esitamist.
Küsimus:
- Kas peate vajalikuks koondtaotluses lubatavate disainilahenduste arvu kehtestamist?
- Kui jah, siis milline võiks teie hinnangul olla maksimaalne lubatud disainilahenduste arv ühes
taotluses? Palun põhjendage oma arvamust.
- Kui ei, siis palun põhjendage oma arvamust.
3. Artikkel 28 lõige 3 (taotluse esitamise kuupäev)
Artiklis 28 on sätestatud taotluse esitamise kuupäeva puudutav regulatsioon. Artikkel 28 lõikes 1
sätestatakse üldreegel, et disainilahenduse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil
taotleja esitab keskametile dokumendid, mis sisaldavad registreerimistaotluses ettenähtud andmed.
Lisaks tuleneb lõikest 2, et teatud juhtudel võib taotluse esitamise kuupäeva määrata, kui puudub küll
mõni disainilahenduse kujutisele ettenähtud element, kuid disainilahenduse kui terviku kujutis on
piisavalt selge.
Sama artikli lõikes 3 jäetakse liikmesriikidele võimalus sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva
määramine sõltub osutatud lõivu (s.o liikmesriigi poolt kindlaksmääratud lõiv ehk riigilõiv Eesti
kontekstis) tasumisest.
Küsimused:
- Kas peate vajalikuks artikkel 28 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamist ehk regulatsiooni
kehtestamist, mille kohaselt sõltub taotluse esitamise kuupäeva määramine (riigi)lõivu
tasumisest? Palun põhjendage oma arvamust.
4. Artikkel 30 lõige 6 (avaldamise edasilükkamine)
Artiklis 30 sätestatakse registreeritud disainilahenduse avaldamise edasilükkamist puudutav. Artikkel 30
lõike 1 kohaselt võib taotleja taotluse esitamisel paluda, et registreeritud disainilahenduse avaldamine
lükataks taotluse esitamise kuupäevast, või kui nõutakse prioriteeti, siis prioriteedikuupäevast arvates
kuni 30 kuu võrra edasi. Lõike 4 kohaselt teeb keskamet edasilükkamistähtaja möödumisel või õiguse
omaniku taotletud varasemal kuupäeval avalikkusele kättesaadavaks kõik registrikanded ja taotlusega
seotud toimiku ning avaldab registreeritud disainilahenduse. Seejuures võib lõike 5 kohaselt õiguse
3
omanik takistada lõikes 4 osutatud registreeritud disainilahenduse avaldamist, esitades taotluse
registreeritud disainilahendusest loobumiseks.
Erandina eeltoodust (st lõikes 4 ja 5 sätestatust) võivad liikmesriigid art 30 lõike 6 kohaselt sätestada,
et keskamet avaldab registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel. Kui liikmesriik
näeb ette avaldamislõivu tasumise, võib asjaomase lõivu laekumist lugeda vastavaks taotluseks.
Küsimused:
- Kas peate vajalikuks artikkel 30 lõikes 6 ettenähtud regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt
võib erandina artikkel 30 lõigetes 4 ja 5 kehtestatust keskamet (Patendiamet) avaldada
registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel?
- Kui jah, siis kas leiate, et sel juhul tuleks ette näha registreeritud disainilahenduse
avaldamislõivu tasumise kohustus?
- Kui peate avaldamislõivu kehtestamist vajalikuks, siis kas sel juhul tuleks luua regulatsioon,
mille kohaselt loetakse avaldamislõivu laekumine registreeritud disainilahenduse avaldamise
edasilükkamise taotluseks?
- Palun põhjendage oma arvamust.
5. Artikkel 32 lg 1 II lause (pikendamine)
Artikkel 32 lõike 1 esimese lause kohaselt pikendatakse disainilahenduse registreeringu kehtivust
registreeritud disainilahenduse õiguse omaniku või sellise isiku taotlusel, kes on õigusnormide või
lepingu kohaselt volitatud pikendamist taotlema, tingimusel et on tasutud pikendamislõiv. Lõike 1 teise
lause kohaselt võivad liikmesriigid lisaks sätestada, et pikendamislõivu laekumine loetakse selliseks
taotluseks (st registreeringu kehtivuse pikendamise taotluseks).
Küsimus:
- Kas peate vajalikuks Eesti õiguses artikkel 32 lõike 1 teises lauses sätestatud regulatsiooni
kehtestamist, mille kohaselt loetakse pikendamislõivu tasumine disainilahenduse registreeringu
kehtivuse pikendamise taotluseks? Palun põhjendage oma arvamust.
6. Artikkel 33 (teabevahetus keskametiga)
Artikkel 33 kohaselt määravad menetlusosalised või vajaduse korral nende esindajad ametliku aadressi,
mille kaudu toimub kogu ametliku teabe vahetamine keskametiga. Liikmesriikidel on õigus nõuda, et
selline ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas.
Küsimus:
- Kas teie hinnangul tuleks kehtestada artiklis 33 sätestatud regulatsioon, et menetlusosalise või
tema esindaja ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas? Palun põhjendage oma
arvamust.
Võtame tagasisidet arvesse TDKSi ja tööstusdisainilahenduse määruse muudatuste koostamisel.
Samuti avaneb Teil ka võimalus avaldada tulevikus valmiva eelnõu kohta arvamust ametliku
kooskõlastusringi käigus.
Ootame Teie vastuseid nelja nädala jooksul kirja kättesaamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium,
Patendiamet,
Patendivolinike Koda,
Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon,
Eesti Disainerite Liit,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
Tartu Ülikooli õigusteaduskond,
Eesti Kunstiakadeemia,
Tallinna Tehnikakõrgkool,
Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus,
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut,
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut,
Eesti Teadusagentuur,
Eesti Teenusmajanduse Koda
Eesti Juristide Liit,
Startup Estonia,
MTÜ Eesti Disainikeskus,
Eesti Kaupmeeste Liit,
Eesti Mööblitootjate Liit,
Eesti Plastitööstuse Liit,
Eesti Puitmajaliit,
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit,
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit,
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit,
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus,
Eesti Masinatööstuse Liit,
Eesti Toiduainetööstuse Liit,
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit,
Eesti Suveniiride Müüjate ja Tootjate Liit MTÜ.
Kaia Läänemets-Ester 5402 5740
[email protected]
5