Lp Riina Sikkut Teie: 20.07.2023 nr 1.2-2/97-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 01.08.2023 nr 1.2.-4/23/1790-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruste „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse
ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja
isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi
edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku
viibimiskoha andmete esitamise kord“ ning „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne
andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgmised tähelepanekud:
1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. aasta määrust nr 138
„Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Seletuskirja järgi täpsustatakse eelnõu § 1
punktiga 1 rahvastikuregistrist tervise infosüsteemi edastatavate andmete koosseisu,
kuid eelnõus puudub viide muudetavale põhimääruse sättele.
2. Eelnõuga muudetakse tervise infosüsteemi põhimääruse § 6 lõike 1 punkti 2,
täiendades rahvastikuregistrist tervise infosüsteemi edastatavate andmete koosseisu
hooldusõiguse ja eestkoste andmetega. Samas sisaldab muudetav säte jätkuvalt ka
isiku esindusõiguse andmeid. Rahvastikuregistri seaduse § 21 loetleb
rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed, milleks lõike 1 punktide 11, 12 ja 13 järgi
on hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime piiramise andmed. Selgusetuks jääb, milliseid
andmeid lisaks eelviidatud rahvastikuregistri andmetele esindusõigusega seoses
tervise infosüsteemi täiendavalt edastatakse.
3. Määruse eelnõu §-ga 2 muudetakse kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise
korda ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid edastava asutusena lisatakse loetellu ka
Tervise ja Heaolu infosüsteemide Keskus.
Seletuskirja kohaselt võimaldab loodav patsiendi üldandmete teenus vahetada
patsiendi andmeid tervishoiuteenuste osutajate, tervise infosüsteemi, kolmandate
osapoolte (mh registrid) ja isiku vahel, mis omakorda peaks tagama laiema
andmekvaliteedi. Väga oluliseks peetakse, et isiku ühele tervishoiuteenuste osutajale
teatatud või Terviseportaali sisestatud lisa-aadress ja kontaktandmed jõuaksid samuti
rahvastikuregistrisse, et neid oleks teistel õigustatud osapooltel võimalik pärida ja
ravijärjekorda registreerimisel või teenuse osutamisel kasutada.
Seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus on leitud, et muudatus võimaldab
andmete töötlemist andmekogudes, võimaldades sellega turvalisemat andmevahetust
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
ja tagades andmete õigsuse. Samuti patsiendid kui muudatuse subjektid hakkaksid
saama kiiremat teenust, kuna ühtsed ja ajakohased kontaktandmed on
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemides kättesaadavad.
Lisaks nähtub mõjuhinnangust, et täiendav andmetöötlus lisandub rahvastikuregistrile
lisa-aadresside edastamisega, kuid isikute aadresse töötlevad kõik osapooled juba
praegu ning lisanduva andmevahetuse eesmärk andmete õigsuse ja inimese
kättesaadavuse tagamiseks kaalub üles olukorra, kus lisa-aadressi andmeid ei
vahetata, kuid seetõttu ei ole inimest võimalik kätte saada.
Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et ühtsed ja ajakohased kontaktandmed on kiirema
teenuse osutamiseks tervishoiuteenuse osutajale vajalikud, kuid seda peaks olema
võimalik tagada ka läbi tervise infosüsteemi, kuhu tervishoiuteenuse osutajad on
hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud andmeid (sh kontaktandmeid)
esitama ning millele on tervishoiuteenuse osutajatel tervishoiuteenuse osutamiseks
juurdepääs.
Selgusetuks jääb, kuidas aitab patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajale antud
kontaktandmete rahvastikuregistrisse edastamine täiendavalt kaasa patsiendile parema
teenuse osutamisele. Pigem võib seletuskirjas toodud selgitustest välja lugeda, et
soovitakse tervishoiuteenuse osutajale esitatud lisa-aadresse ja kontaktandmeid läbi
rahvastikuregistri jagada kolmandate õigustatud osapooltega (mh registritega)
eesmärgiga tagada andmete õigsus ja inimese kättesaadavus.
Andmekaitse Inspektsioon peab vajalikuks rõhutada, et patsient esitab
tervishoiuteenuse osutajale oma kontaktandmed konkreetsel eesmärgil, milleks on
tervishoiuteenuse osutamine ja sellega seotud teavitamine. Sealjuures ei ole
tavapäratu, kus näiteks eakas inimene esitab tervishoiuteenuse osutajale enda
andmetena hoopiski oma lähedase (lapse, lapselapse) või patsiendiga lähedalt seotud
isiku (nt naabri) kontaktandmed või alaealise patsiendi puhul esitab lapsevanem oma
kontaktandmed. Sellega soovitakse üldjuhul kindlustada tervishoiuteenusega seotud
vajaliku teabe (nt vastuvõtuajaga seotud meeldetuletus) õigeaegne kättesaadavus.
Praegusel juhul luuakse muudatustega aga olukord, kus tervishoiuteenuse osutamise
raames konkreetsel eesmärgil ja konkreetsele tervishoiuteenuse osutajale esitatud teise
isiku kontaktandmeid võidakse edastada rahvastikuregistrile kui andmesubjekti
andmeid, mida kolmandatel isikutel on seejärel võimalik algsest eesmärgist erineval
eesmärgil rahvastikuregistrist pärida.
Seega on küsitav, kuivõrd on sellisel juhul üldse tagatud muudatuste eesmärk – tagada
laiem andmekvaliteet ja õigete andmete kättesaadavus – või milliste täiendavate
meetmetega plaanitakse püstitatud eesmärki tagada. Mõjuhinnang sellele vastust ei
anna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist peadirektori ülesannetes
Koostaja: Terje Enula
[email protected]; telefon 627 4144
2 (2)