Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja riigieelarve 2024 koostamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 25.07.2023 Kehtiv kuni 31.12.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Mart Võrklaev Rahandusministeerium [email protected] Meie 01.08.2023 nr 1.8-1/2975-1 Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja riigieelarve 2024 koostamine Lugupeetud rahandusminister Vastavalt Teie 27.04.2023 e-kirjale valitsusliikmetele ning Rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus toodud juhistele esitame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja riigieelarve 2024 materjalid (koalitsioonileppe meetmete, õigusaktidest tulenevad ja T&A konkursipõhised lisataotlused), mida palume arvestada riigi eelarvestrateegia koostamisel, et tagada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, õigusaktidest tulenevate ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2024–2027 rahastamiskava esitame kuluarvestustarkvara KAIS kaudu (tähtaeg 01.08.2023). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. RM_ Lisataotluste andmekogumisfail.xlsx 2. Konkurentsipõhise TA taotlus - Kopsu- ja pankreasevähi uudse varase diagnostika meetodi loomine.docx 3. VähiTippkeskus_TA konkursipohiste_ taotluste vorm_SOM.docx 4. SOM koalitsioonileppe meetmed.xlsx 5. Koalitsioonilepe_2023_IKT_kulud.docx 6. MEMO_Asendushooldus.docx 7. MEMO_Harvikhaigused_07.2023.docx 8. MEMO_Hooldus_ ja_haigushüvitis_07.2023.docx 9. MEMO_PHS.docx Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 10. MEMO_Rehabilitatsioon.docx 11. MEMO_Toitjakaotustoetus.docx 12. MEMO_Vanemlus_20.07.2023_TAI.docx 13. PHS_arvestus.xlsx 14. Lisa. Asendushoolduse RE vahendite alusarvestused.xlsx 15. Vanemahariduse lisaeelarve arvestus_07.2023.xlsx Liina Kotkas [email protected]  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) Kopsu- ja pankreasevähi uudse varase diagnostika meetodi Taotluse pealkiri loomine Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium Mari Teesalu ([email protected]); Made Bambus Kontaktisik ([email protected]) Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a 2 988 000 612 000 792 000 792 000 792 000 1. Probleem ja eesmärk 1  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) Taust Kopsu- ja pankreasevähid on Euroopa Vähimissiooni poolt klassifitseeritud kui piiratud ravi- ja diagnostikavõimalustega raskesti ravitavad paikmed. Mõlemad arenevad tihti asümptomaatiliselt ja diagnoositakse alles kaugelearenenud staadiumis. Tõestatud ravimeetodid on põhimõtteliselt olemas, kuid hiline avastamine pärsib nende tõhusust ning tingib patsientide madala elulemuse (vastavalt 21,7% ja 10,9% viie aasta peale). Ajal, mil Euroopas on enamike vähidiagnooside arv languses, on pankrease- ja kopsuvähki haigestumine ja suremus tõusuteel, seda eriti naistel. Eestis diagnoositakse aastas 300 pankrease- ja 800 kopsuvähi esmasjuhtu ja silma torkab tõusutrend mittesuitsetajate kopsuvähki haigestumises. Uued tehnoloogiad nende haiguste varaseks avastamiseks parandaksid ravitulemusi ka juba olemasolevate vähiravi meetoditega. Idee Probleemi põhjuseks on nende haiguste diagnoosimist ja ravivastust hinnata suutvate markerite puudumine. Vaja on uusi kopsu- ja pankreasevähkide spetsiifilisi diagnostikameetodeid, mis võimaldaksid läbi viia sõeluuringuid, avastada neid kasvajaid varem ja seeläbi pakkuda efektiivsemat ravi. Projekti eesmärk on sellise diagnostikameetodi loomine. Töö keskendub kopsu- ja pankreasevähile, kuid tehnoloogia on hiljem kohaldatav ka teistele vähipaikmetele. Projekti väljundiks on vedelbiopsiast (uriin, veri) uute madalamolekulaarsete metaboliitide tuvastamisel põhineva diaganostikameetodi prototüüp. Lähenemine põhineb magnetresonants (MR) spektroskoopial. Erinevad MR meetodid, nt. tomograafia (MRT), on kliinilises praktikas levinud, kuid tuntud on ka MR meetodite suurim nõrkus – kehv tundlikkus ja pikad analüüsiajad. Projekti aluseks on Eesti teadlaste välja töötatud tehnika, mis muudab vedelbiopsiate MRspektroskoopia senisest ~1000-korda tundlikumaks. Nii tekib juurdepääs seni organismist detekteerimatuteks jäänud väga madalas kontsentratsioonis ainetele. Projekt rakendab nende ainetega kaasneva informatsiooni onkoloogia heaks ja loob uue diagnostikameetodi. Meeskond Teadlased Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ) koostöös Põhja Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) moodustavad unikaalse vähidiagnostika alase meeskonna. Integreeritud on kliinilise onkoloogia kitsaskohad (Dr Vahur Valvere, PERH onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president), pahaloomuliste kasvajate väljakujunemise eest vastutavate mehhanismide selgitamine (Prof. Toivo Maimets; Teino et al., Int. J. Mol. Sci. 2020, 21(23), 9052), kasvajatele iseloomulike molekulaarsete ümberkorralduste tuvastamine (Dr Tuuli Käämbre KBFI; Koit et al., Frontiers in Oncology 10, 2020) ja MR tehnikate arendamine (Dr Indrek Reile, KBFI). Lähtutakse vähiravi pudelikaeltest, selgitatakse raskesti diagnoositavate kasvajate tekkemehhanismid ning õpitakse neid varakult diagnoosima. Meeskond on esimesena maailmas saavutanud paravesinikku (vesinikutehnoloogia!) kasutava hüperpolarisatsioonimeetodi rakendamise biovedelikes (Reimets et al. Analytica Chemistry, 2021, 9480–9485). Tehnoloogia muudab MR analüüsi kaubanduslikust tehnikast kolm suurusjärku 2  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) tundlikumaks, lubab „näha“ tuhat korda madalamas kontsentratsioonis esinevaid ainevahetuse produkte e metaboliite. Vähikahtlusega patsientidel annab meetod juurdepääsu seni kättesaamatuks jäänud madalamolekulaarsetele biomarkeritele, mis võimaldavad ühiskonnale suurt mõju omavaid onkoloogilisi haiguseid senisest varem avastada. Nende ainete määramiseks haiglakeskkonnas ja loodava meetodi kliinilisel kohaldamisel konsulteerib meeskonda PERHi diagnostikakliiniku laboratoorium ja arendusmeeskond. Senised tulemused annavad Eesti teadlastele konkurentsieelise, kuid ka sulguva ajaakna selle realiseerimiseks. Projekti on kaasatud kogu vajalik kompetents, et tõsta Eesti onkoloogiliste diagnostikameetodite esirinda - olla esimene riik, kus teostatakse ohutuid kopsu- ja pankreasevähi sõeluuringuid. Oodatavad tulemused ● Kaardistada vähi tekke eest vastutavad molekulaarsed signaalirajad ja biokeemilised ümberkorraldused kopsu- ja pankreasevähis, kasutades moodsaid RNA-sek, proteoomika ning teisi mittesuunatud oomika tehnikaid (TÜ). Nii selguvad kõige tõenäolisemalt uute biomarkerite allikaks olevad rakuprotsessid ja aineklassid. ● KBFI (Käämbre) on näidanud vähirakkude energiametabolismi (ATP tootmise rajad, trikarboksüülhapete tsükkel, atsüülkarnitiinide metabolism) seostatust agressiivusega. See info lubab esile tuua uued kasvaja agressiivsusega seotud biomarkerid. ● Kohaldada hüperpolariseeritud MR spektroskoopia tehnika uute biomarkerikandidaatide määramiseks: tavapäraste meetodite tundlikkus pole piisav eelkatsetest selgunud esimeste molekulaarsete sihtmärkide määramiseks. ● Valideerida uute markerite rakendatavus kliinilises töös (PERH), sõeluda välja usaldusväärsed markerid ja testida neid kliinilises praktikas. ● Luuakse PERH, KBFI ja TÜ koostöös diagnostikameetodite arendamiseks vajalik logistikavõrgustik, kus haiglast transporditakse eetikalubade alusel proove teaduslaboritesse, et neid simuleeritud keskkonnas testida (TVT 5). Tekib uues koosluses siirdemeditsiiniuuringuid toetav mehhanism. 2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse Projekt liigitub tervisetehnoloogiate- ja teenuste kategooriasse, mistõttu haakub vahetult TAIE vastava fookusvaldkonnaga ning Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga. Ülevaade Eesti 2035 arenguvajadustest ja projekti seostest: Rahvastik, tervis ja eluiga Seoses rahvastiku vähenemise ja vananemisega muutub iga inimese panus ühiskonda järjest olulisemaks. Projekt juurutab uued biomarkereid, mis võimaldavad raskesti diagnoositavate ja ravitavate vähkkasvajatega patsiente sõeluuringuprogrammide käigus enne sümptomite tekkimist üles leida. Varasem avastamine suurendab hüppeliselt tervenemise tõenäosust, vähendab ravi kestust ja -kulusid ning võimaldab inimesel jätkata ühiskonda panustamist. Patsiendid saavad juurde täisväärtuslikult elatud aastaid, väheneb surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Onkoloogilise haiguse kahtlus on ka stressiallikas ja oht vaimsele tervisele. Mitte-invasiivne diagnostika võimaldaks haigust leida või välistada, vähendades vähikahtlusega seotud stressi. Õppimisvõimalused Ülikoolide ja teadusasutuste koostöö käigus kaasatakse tudengeid ja noori spetsialiste meditsiini, biokeemia, keemia, elektroonika ja inseneeria vallast. Tekib unikaalne laiapõhjaline õppe- ja praktikakeskkond järgmise põlvkonna inseneridele ja loodusteadlastele. Toetatakse kõrge lisandväärtusega majandusharu – diagnostikatehnikate loomist. Laia silmaringiga spetsialiste koolitades toetatakse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu vajavat ettevõtlust. Luuakse kõrgtehnoloogiline teaduspõhist arengut toetav kompetents koos inimkapitaliga. 3  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) 3. Hetkeolukord ja senised tegevused 2021. a kasvas oodatav eluiga Eestis 77,2 aastani, kuid jäi ELi keskmisele alla (80,1 aastat); tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud (2021. a: 54,9 aastat meestel ja 58,0 naistel). Eluea jooksul saab iga kolmas Eesti mees ja neljas naine kasvaja diagnoosi. Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA 2020–2030) üks eesmärke on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad tervishoiuteenused, mis aitavad lisada tervena elatud aastaid, vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust, ning toetada krooniliste haigustega (sh vähk) elamist. Suurte ravikuludega ning halva prognoosiga haiguste varasem avastamine pikendab oodatavat eluiga ja tõstab elukvaliteeti. Uue tehnoloogia poolt pakutavad väheinvasiivsed testid sobiksid sõeluuringuteks, mis aitaks raskesti ravitavate kasvajatega patsiendid õigeaegselt üles leida. Euroopa Vähimissioon on eraldi välja toonud kopsu- ja pankreasevähi - kummagi jaoks ei ole vastuvõetavaid sõeluuringutehnikaid. Euroopa Komisjon on soovitanud laiendada vähktõve sõeluuringuprogramme kopsu- ja eesnäärmevähile ning maovähile, võttes arvesse kõige uuemaid teaduslikke teadmisi ja innovaatilisi tehnoloogiaid ning kaaluda selliste uudsete vähktõve sõeluuringuprogrammide kasutuselevõttu, mis põhinevad minimaalselt invasiivsetel meetoditel, näiteks kehavedelike ja väljahingatavate gaaside analüüsimisel. TÜ Kliinikum viis hiljuti Lõuna-Eestis läbi madala kiirguskoormusega kompuuter-tomograafial (KT) põhineva kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti. Siiski vajaks KT uuringu sihtrühm kõrgenenud kiirgusohu tõttu kitsendamist, näiteks asjakohaste biomarkerite kaudu. Väljakutse lahendamiseks on KBFI (PhD T. Käämbre ja PhD A. Terasmaa) ja PERHi (Dr. V. Valvere) koostöö käigus juurutatud metodoloogia üksikute metaboliitide tasemel vähi tekkel toimuvate rakusiseste muudatuste mõistmiseks. Selle toel on võimalik luua uued ja täpsed biomarkerid, mis võimaldaksid täpsemini valida KT-uuringu sihtrühma, kuid võiksid pakkuda sellele ka võrdväärset ja ohtlikku kiirgust mittekasutavat alternatiivi. Selliste biomarkerite tuvastamine eeldab spetsiifilist ekspertiisi ning piisavalt tundlikku metodoloogilist lähenemist. Tööd toetavad TÜs (Prof. T. Maimets) tehtud märkimisväärsed edusammud rakusiseste molekulaarsete signaaliülekanderadade ning nende rolli selgitamises vähi varajases arengus. Detekteerimiseks jõuti KBFI-s (Ph.D I. Reile) maailmas esimesena inimese biovedelike MRspektroskoopia tundlikkuse mitme suurusjärgulise tõstmiseni. Tehnoloogia on arendatud nn “plug and play” lisaseadmena olemasolevatele spektromeetritele, mis manipuleerib proovi rohkem signaali andma ilma MR-seadet ennast modifitseerimata. KBFI on hetkel üks kahest laborist maailmas, kes seda tehnikat valdab ja ainukene, kellel on otsekontakt kliinilise osapoolega. Projekti konkurentsieelis seisneb interdistsiplinaarsuses ja terviklikus lähenemises. Meeskonna värsked tulemused näitavad, et vähi energiametabolismiga seotud profiilid, st. kuidas toimub kasvaja levikuks vajaliku energia tootmine, on lisaks vähi esmase biomarkeri rollile ka indikaatoriks kasvajate agressiivsusele. Diagnoosi hetkel sellise info valdamine võimaldaks patsiendile tagada optimaalseima ravi. Meeskond on viinud läbi pilootuuringuid kopsu- ja pankreasevähi kliinilisel materjalil, testinud projekti lähenemisviisi ja tõestatud selle sobivust. Kõikide projekti võtmekomponentide sobivus ja ühilduvus, alates rakuprotsessidest ja lõpetades MR-meetodi varase prototüübiga, on teaduslikul tasemel tõestatud. Meetod paikneb tehnoloogilisel valmiduse tasemel (TVT) 3. 4. Oodatav tulemus ja mõju Projekti olulisemateks tulemusteks on: ● Vähkkasvajatega seotud signaaliradades (TÜ) ning rakuprotsessides (KBFI) defineeritakse uued diagnostilise ja prognostilise väärtusega metaboolsed biomarkerid, mille kontsentratsioonid võivad olla suurusjärke allpool tänase diagnostika tundlikkusest. ● KBFI-s juurutatud MR-spektroskoopia võimendamise tehnika tuuakse teaduse eesliinilt kliinilisse praktikasse ka rakendatakse uute biomarkerite määramiseks vedelbiopsiatest. ● TÜ, PERH ja KBFI aastatepikkuse teadustöö tulemustele antakse ühiskonnale oluline praktiline väljund. Projekti meeskondade kompetentside kombinatsioon on maailmas 4  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) ainulaadne ja tugev konkurentsieelis – võime üles leida biomarkerid haigustele, millele vastavaid tööriistu varem ei olnud, võimaldaks Eesti meditsiinil teha suure sammu edasi. ● Selle eelise õigeaegsel ärakasutamisel tõuseb Eesti meditsiini ja teaduse kuvand ja paranevad halva prognoosiga kasvajate ravitulemused ning elulemus. ● Luuakse meetodid ja tehnoloogiad tõestatud prototüübi tasemel, mis valideeritakse kliinilisel materjalil. Tehnoloogia või seotud teenuse kommertsialiseerimine ei ole projekti otsene eesmärk, kuid projekt loob vajalikud eeldused selle suunas liikumiseks. ● Diagnostilise ja prognostilise väärtusega biomarkerid võimaldavad sõeluuringutel avastada asümptomaatilisi haigeid vähendades seeläbi järgnevaid tervishoiukulusid. ● Võit patsientide jaoks ei ole rahas mõõdetav, suurem tervenemise võimalus ja rohkem täisväärtuslikult elatud aastaid on hindamatu väärtus. ● Koolitatakse kolm uut doktorikraadiga spetsialisti, kes panustavad biomeditsiini- ja teiste kõrge lisandväärtusega valdkondade edasisse arengusse. 5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega Projekt realiseeritakse ülikooli (TÜ), teadusasutuse (KBFI) ja haigla (PERH) koostöös. Kõik partnerid on avalik-õiguslikud organisatsioonid, kelle vahel kujuneb välja veelgi tihedam sünergia. PERH abil valideeritakse meetodid patsientidel, kontakt Eesti Vähiliiduga hoiab fookuses diagnostikaküsimusi. Koostöö SoM-ga tagab vastavuse riigi vajaduste ja eesmärkidega. Projekti teaduslikud alused on sündinud mitmete HTMi/ETAgi rahastatud alusteaduslike projektide käigus (nt MLTMR21014 vähi signaaliradade uurimiseks, PSG11 ja MOBTP51 MRpõhiste meetodite loomiseks, PRG1035 ja IUT23-1 vähi energiatootmise selgitamiseks). Käesolev projekt rajaks HTMi toel loodud teaduslikule kompetentsile kõrge lisandväärtusega rakenduse. Projekti käigus avaneb ka võimalus pakkuda arstiteaduse alade rakenduskõrgkoolide üliõpilastele praktikakohti, mis omakorda tagaks tehnoloogia ühilduvuse meditsiini eesliinil töötavate spetsialistide oskustega ja toetaks rakenduskõrgharidusõppe arengut. 6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve Projekt on kavandatud 4-aastasena, järgmiste kuludega: 7. Kulude põhjendused – kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud 5  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) Eelarve koosneb kolmest komponendist: tööjõukulud, teadustöö- ja materjalikulud ning asutuste üldkululõiv (kuni 20% otsestest kuludest). Igast uurimisrühmast pühendub projektile täielikult üks doktorikraadiga tippspetsialist (KBFI keemilisest bioloogiast kaks), kes vastutab tegevuste juhtimise eest. Iga rühm koolitab ühe doktorandi, kes vastutab tegevuste jätkusuutlikkuse ning edasi arendamise eest. PERH katab eelarvest meditsiinipersonali lisatöö, mis on seotud kliinilise materjaliga, kaasnevad tarvikukulud (nt. proovinõud), kliinilistes küsimustes konsultatsiooni ja projektijuhtimisega seotud kulud. Aastate võtmetegevused: 1. aasta: Kliinilise materjali, biokeemiliste ja MR meetodite kohaldamine ja optimeerimine. RNA järjestuste, rakkude funktsionaalsete parameetrite ja valkude ekspressiooni määramine. Molekulaarsete sihtmärkide defineerimine ja tehnoloogia parametriseerimine - TVT 4 tasemel. Inimese päritolu proovidega töötamiseks taotletakse projekti alguses TAI inimuuringute eetikakomitee luba. Loa saamiseni keskendutakse tehnilisele meetodi arendamisele. 2. aasta: Vedelbiopsiate analüüsi andmete kogumine, väheinvasiivse diagnostikameetodi kirjeldamine. Võrreldakse patsientide ja tervete vabatahtlike proove. Töö TVT 5 saavutamiseks. 3. aasta: Jätkub andmete kogumine; alustatakse statistilise mudeli koostamist mõlema vähipaikme kohta. Selgub usaldusväärsete uute biomarkerite loend; optimeeritakse meetodit. 4. aasta: Formuleeritakse kopsu- ja pankreasevähi varast diagnostikat võimaldavate biomarkerite paneel (kuni 6 ainet paikme kohta). Alustatakse valideerimist patsientidel ning luuakse tehnilise prototüübi spetsifikatsioon vähemalt TVT 5 tasemel. 8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel) Projekt vastab viiele TA-tingimusele: ● Projekti tulem on uudne: oodatavaks väljundiks on uued biomarkerid ning uudne lähenemine kliinilises praktikas; ● Tegevus on loominguline: ministeerium ei anna ette uurimisküsimusi ega -meetodeid: signaalirajad ning biomarkerid, millele keskenduda, on uurimismeeskonna valida; ● Tulemus on ettemääramatu: loodetud unikaalsete biomarkerite tuvastamine pole kindel; ka ei pruugi saadud tulemused olla jätkutegevusteks statistiliselt piisavalt usaldusväärsed; ● Tegevus on süstemaatiline: sõnastatud on uuringu plaan ja eesmärk; uurimistöö tegevused ja tulemused dokumenteeritakse põhjalikult. ● Töö on korratav: tulemused avaldatakse võimaluse korral teaduspublikatsioonidena; tulemused on sobivuse korral ülekantavad teiste vähipaikmete diagnostikasse. Projektist sünnib ka laiem kasu: uuringu tulemustest võidavaksid eelkõige patsiendid. 9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine) Projekt on rakendusuuring, mis kombineerib kolme partneri varases tehnoloogia valmiduse tasemes (TVT 3) meetodid kliiniliseks testimiseks sobilikuks prototüübiks ja annab esimesed rakendused kopsu-ja pankreasevähi diagnostikas (TVT 5). Tekib alus kliinilisteks uuringuteks ja biomarkerite laiapõhjaliseks valideerimiseks edasises töös (nt jätkuprojektis), liikumaks järgmistele TVT tasemetele. Projekt juurutab uue tehnoloogia, mis omab märkimisväärset kommertsialiseerimise potentsiaali. Projekti tulemusena saadava meetodi kommertsialiseerimise plaan luuakse projekti lõpus, lähtudes selgunud rakenduspiiridest ning katsetulemustest. Koolitatakse välja 3 doktorikraadiga spetsialisti, kes on võimelised sündiva tehnoloogia edasist juurutamist ja arendamist vedama. Seeläbi on tagatud oskusteabe jätkusuutlikkus igal tasandil ning sünnib märkimisväärne kogus uut head (rakendus)teadust, mis toetab erialateaduste arengut. 6  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2023) 10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm) Tegemist on uudse ning teedrajava uuringuga. Haigusprotsessidega seotud molekulaarse signatuuri analüüs ja haiguse progresseerumise või ravi efektiivsuse seire mängivad preventiivses ja personaalses meditsiinis olulist ja järjest kasvavat rolli. Vastav tehnoloogia toob kaasa uusi teadmisi praktiseerivatele arstidele, parandades personaliseeritud lähenemiste võimalusi nii diagnostikas kui ka ravis. Seega panustavad antud projekti tulemused arenguhüppesse personaalmeditsiinis. Samuti on meetod eeldatavalt edasise arendustöö käigus kohaldatav teistele vähipaikmetele. Projekt võib anda ka uusi lähtepunkte kliinikutes läbiviidavatele MR uuringutele. Platvormi eduka rakendamise korral paraneks tulevikus patsientide elukvaliteet ning väheneks surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. 7  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: TEHIK Kuupäev: 27.07.2023 Teema: Abieluvõrdsusega seotud IKT kulud otsustamiseks teadmiseks Abieluvõrdsuse rakendamisega seotud IKT kulud Lisavajadus 2023.a 0,11 mln eurot Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10.04.2023 valitsusliidu programmi aastateks 2023-2027. Leppes fikseeritud tegevusprogrammi meetmete rakendamiseks alates 01.01.2024 on mõned kulud vaja teostada juba 2023. aasta jooksul. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tulenevad 2023. aastal lisakulud abieluvõrdsuse rakendamisest. Lisakulud on seotud IKT arendustega, täiendav vajadus kokku 110,0 tuh eurot (lisandub käibemaks 0,22 tuh eurot). Õigusaktide muutmisel on vaja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kaudu teha täiendavalt arendusi Sotsiaalkindlustusameti (SKA) sotsiaalkindlustuse infosüsteemis (SKAIS) ja rahvastikuregistris (RR). Arendused on seotud täiendatud RR teenuse kasutusele võtmisega ja tehnilise uuendamisega SKAIS-s ning seal hallatavate teenuste kohandamisega lisanduva andmestiku töötlemiseks ja lisanduvale sihtrühmale teenuste pakkumiseks. Samuti on vaja lisada SKAIS isikuandmetesse täiendav andmekoosseis, arvestades võimalusega, et lisaks RR-st saadavatele andmetele võidakse hüvitiste saamiseks esitada SKA-le andmeid ka välismaal tehtud toimingute kohta. Lisaks tuleb uuendada teenuse tekste SKAIS iseteeninduses ja eesti.ee keskkonnas (lapse saamise sündmusteenus). 13.06.2023 andmetel on arenduste lisavajadus järgmine: 1. Täiendatud RR teenuse kasutusele võtmine ja tehniline uuendus SKAIS-s 20 000 eurot. 2. SKAIS isikuandmetesse täiendava andmekoosseisu lisamine (andmete lisamine peab lisaks RR andmevahetusele olema võimalik ka läbi kasutajaliidese, kui sarnaseid andmeid esitatakse välismaal tehtud toimingute kohta) 30 000 eurot. 3. SKAIS-s hallatavate teenuste kohandamine lisanduva andmestiku töötlemiseks ja lisanduvale sihtrühmale teenuste pakkumiseks 50 000 eurot. 4. Teenuse tekstide uuendamine SKAIS iseteeninduses ja eesti.ee keskkonnas (lapse saamise sündmusteenuses) 10 000 eurot. SKA hinnangul on kooskõlastusringil käinud eelnõuga kaasnevad arendused 1. jaanuariks 2024 teoreetiliselt tehtavad, kui seadus kuulutatakse välja juuni jooksul ning RR arendustega on võimalik alustada kohe. Informatsioon 2023. aasta kuluvajaduse kohta on saadetud Rahandusministeeriumile sotsiaalministri 16.06.2023 kirjaga nr 1.8-1/2520-1.  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: Laste ja perede osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 17.07.2023 Teema: Asendushooldusel elavate laste toetamine otsustamiseks teadmiseks Asendushooldusel elavate laste toetamine Lisavajadus 2024-2027, 1,5 mln aastas Koalitsiooniläbirääkimistel otsustati toetada vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele osutatava asendushooldusteenuse arendamist, et lapsed saaksid kasvada institutsioonide asemel uutes peredes. Selleks, et selliseid peresid süsteemi tekiks ja nad püsima jääks, on vaja riigi poolt tagada peredele toetavad teenused. Sel otstarbel on eraldatud eelarve baasi 1,5 miljonit eurot alates 2024. aastast. Vahendite eest jätkatakse ESF-st alustatud ja rahastatud tegevusi, mida korraldab sotsiaalkindlustusamet. Tegevus on seotud VVTP tegevuskava punktiga 9.1.20. Rahastatud tegevused on: tugiteenused kasuperedele, kriisi- ja erihooldusperede riiklikult rahastatud korralduskomponendi katmine, uute hooldusperede leidmisega seotud teavitustegevused. Rahastatakse nii tegevuskulusid kui ka SKA personalikulusid, mis on seotud tegevuste korraldamisega. 2024. aastal on tegemist üleminekuperioodiga, mil kulud on väiksemad; alates 2025. aastast, kui jõustuvad VVTP tegevuskava punktis 9.1.20. nimetatud muudatused, on planeeritavad kulud 1,5 miljonit eurot aastas. Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on vajalik luua IKT lahendus. Lahendus teostatakse välisrahastusest, maksumus 350 000 eurot. Lahenduse ülalpidamiseks (hoolduseks, majutamiseks, väikemuudatusteks, litsentsitasudeks) on vajalik tagada ressursid alates 2025 aasta II poolest. Kululiik / Aasta 2024 2025 2026 2027 Sisutegevus 1 000 000 1 251 394 1 241 794 1 231 796 Personalikulu 239 498 248 606 258 206 268 204 (5 ametikohta) IKT lahenduse 0 40 000 64 000 66 500 ülalpidamine Kokku 1 239 498 1 540 000 1 564 000 1 566 500 Täpsemad alusarvestused lisas. Finantsosakonna kommentaar 2025-2027 tööjõukulu aluseks võetud 2024.a välja arvestatud kulu, mida on korrigeeritud RM kevadise majandusprognoosi keskmise palga kasvu prognoosiga (tõus 2025.a 4,1%, 2026.a 4,3%, 2027.a 4,2%). Personaliga seotud majanduskulu aluseks võetud 2024.a välja  2 arvestatud kulu, mida on korrigeeritud RM kevadise majandusprognoosi inflatsiooni kasvu prognoosiga (tõus 2025.a 2,1%, 2026.a 1,3%, 2027.a 1,9%).  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Terviseminister Kellelt: Tervisesüsteemi arendamise osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 07.2023 Teema: Harvikhaigustega laste ravi toetamine otsustamiseks teadmiseks Lisavajadus 2024-2027 5 mln aastas (seotud VVTPga) Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st (ehk ühel isikul 2000 kohta). Harvikhaigused iseloomustab nende väga väike esinemissagedus, kuid samas on erinevaid harvikhaiguseid palju, millest tulenevalt on harvikhaigust põdevate inimeste arv suhteliselt suur. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000– 8000 harvikhaigust, mis mõjutab 6–8% kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused 27–36 miljonit inimest EL tasandil, Eestis seega 70 000–100 000 inimest. Tervisekassa rahastab tänaseks üle 40 erineva Euroopa Liidus harvikravimiks kuulutatud ravimi. 2021. aastal rahastati harvikhaiguste raviks vajalikke soodusravimeid, haiglaravimeid või erandkorras hüvitatavaid ravimeid 445 patsiendile kokku 12,53 mln euro eest, 2022.aastal 399 patsiendile kokku 16,37 mln euro eest: Kulukamad harvikravimid – ühe patsiendi ravi maksimaalne maksumus kuni 300 000 eurot aastas. Tabel 1. Harvikravimite kulu 2021-2022  2 Joonis 1. Ühe patsiendi ravi ligikaudne maksumus 2021. aastal Ravikindlustuse vahendite kasutamine peab lähtuma võrdsest kohtlemisest ja õigusselgusest. Õiguskantsler on viidanud ka, et vanuse lõikes piiranguid seada ei ole põhiseadusest lähtuvalt õige (viimasena ATH näide). Ravikindlustusseaduse mõte on, et kasutatava raha eesmärgipärasust tuleb hinnata ja langetada kaalutletud otsus. See otsus peab olema jätkusuutlik, kaetud hinnaleppega ja ei saa sõltuda ajutise loomuga riigieelarvelistest eraldistest. Täna tegutsevad heategevuslikud fondid lähtuvad oluliselt teistsugustest tegutsemispõhimõtetest (kiire, rahaliselt Tervisekassa lähenemisest oluliselt erinev kaalutlus, hinnaleppega katmata otsus lähtuvalt raviarsti väljendatud vajadusest, patsientide teatav ebavõrdne kohtlemine e raha saab see, kellele seda jätkub ja kuniks jätkub jm). ETTEPANEK (esitatakse VV kabinetile lähtuvalt VVTP-st 30.septembriks 2023): 1. Eraldada riigieelarvest aastatel 2024 – 2027 5 mln eurot iga aasta kohta sihtotstarbeliselt harvikhaigustega laste ravi toetamiseks (harvikravimite ja tervishoiuteenuste kulude) ja lapseeas alanud ravi jätkamise toetamiseks. Paralleelselt koostatakse õigusruumi muutmise väljatöötamise kavatsus koos täpsema mõjuanalüüsiga harvikravimite Tervisekassa paketti võtmise lihtsustamiseks ja protsessi kiirendamiseks Tervisekassa poolt koostöös Sotsiaalministeeriumiga.  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Terviseminister Kellelt: Tervisesüsteemi arendamise osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 07.2023 Teema: Hooldus ja haigushüvitis otsustamiseks teadmiseks Hooldus ja haigushüvitis Lisavajadus 2024-2027 5,2 mln aastas (seotud VVTP-ga) Tervisekassa on analüüsinud olemasolevaid töövõimetuslehti, mille väljakirjutamisele eelneva 3 aasta jooksul oli inimesel Tervisekassas alanud kindlustusliik 9 (kindlustatud kui alla 3-aastast last kasvatav isik) ehk vaadeldi 2018.-2022. andmeid. Valimisse kuulus 288 193 töövõimetuslehte (sh 62 509 haiguslehte (21,7% lehtedest ja 225 684 hoolduslehte (78,3% lehtedest)), mis kirjutati välja 52 158 inimesele. Tervisekassal ei olnud analüüsi jaoks võimalik kasutada personaliseeritud vanemahüvitise väljamakse andmeid, mis on tundlikud isikuandmed, mille töötlemiseks on vaja seaduslikku alust või Andmekaitse Inspektsiooni luba, mistõttu kasutati analüüsis keskmisi vanemahüvitise väljamakse andmeid. Tervisekassa analüüsi eeldused olid järgmised: 1) analüüsitavas valimis kõigil (nii meestel kui naistel), kellel töövõimetuslehele eelneva 3 aasta jooksul on sündinud laps, võeti töövõimetushüvitise arvutamise aluseks see vanemahüvitise suurus, mida SKA maksis keskmiselt välja tema lapse sündimise kuul. Täpsemini: TVH aluseks olev päevamäär = keskmine vanemahüvitis lapse sündimise kuul * 12 / 365-ga; 2) lapse sündimise (ligikaudseks) kuupäevaks loeti kindlustusliigi 9 hiliseimat kehtimise alguse kuupäeva, mis eelnes töövõimetuslehe avamise kuupäevale; 3) keskmise vanemahüvitise suuruse arvestamisel võeti iga lehe puhul arvesse isiku sugu ja vanust (lapse sündimise hetkel) ja elukoha maakonda; 4) kui teatava kombinatsiooni kohta vanemahüvitise andmeid polnud, kasutati aasta keskmist vanemahüvitise suurust. 5) keskmine vanemahüvitise suurus sisaldas kõiki vanemahüvitise liike. Tabel 1. Tervisekassa analüüsi tulemused 2018 2019 2020 2021 2022 Lehti 52 225 52 471 47 665 61 435 74 397 Hüvitatud summa kokku (a) 7 985 322 8 403 548 9 291 809 11 529 755 13 821 561 Hüvitatud summa kokku (b) 7 985 322 8 403 548 9 291 809 10 832 825 12 926 740 Keskmine vanemahüvitise 28.90 31.99 34.58 36.39 38.16 päevamäär (EUR) Hüvitatud summa kokku (c) 971 0811 10 336 634 11 038 593 13 484 530 15 409 110 Hüvitatud summa kokku (d) 11 050 580 11 669 657 12 616 809 15 084 605 17 426 363  2 (a) tegelikult hüvitatud päevade kogumaksumus (arvestades, et aastatel 2021-2022 kehtis hüvitamise erikord ehk Tervisekassa hüvitas alates 6. töövõimetuslehe päevast); (b) tegelikult hüvitatud päevade arvestuslik kogumaksumus (ilma aastatel 2021-2022 kehtiva erikorrata ehk Tervisekassa hüvitas alates 9. töövõimetuslehe päevast); (c) hüvitatud päevade kogumaksumus alates 9. töövõimetuslehe päevast korrutatuna VH keskmise päevamääraga (kõigil vanemapuhkuselt naasvatel vanematel); (d) hüvitatud päevade kogumaksumus alates 9. töövõimetuslehe päevast korrutatud kas VH keskmise päevamääraga või SM maksu järgi saadud päevamääraga, valides inimesele soodsama määra (kõigil vanemapuhkuselt naasvatel vanematel). Kokkuvõte: 1. Hetkel kehtiva TVH arvestamise korra järgi oleks Tervisekassa hüvitanud väikelaste vanematele 2022. aastal haigus- ja hooldushüvitisi summas ca 12,9 mln eurot (tegelikkuses hüvitas 13 821 56, kuna 2022. aastal kehtis hüvitamise erikord ehk Tervisekassa hüvitas alates 6. töövõimetuslehe päevast). 2. Uut, eelnõus kirjeldatud korda kasutades ehk arvestades inimesele soodsamal alusel kas vanemahüvitise päevamäära või eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel saadud keskmist kalendripäeva tulu, oleks Tervisekassa hüvitanud väikelaste vanematele 2022. aastal haigus- ja hooldushüvitisi summas ca 17,4 mln eurot (4,5 mln eurot rohkem kui kehtiva korra puhul). Seega tekib Tervisekassa analüüsi kohaselt pakutavate muudatuste jõustumisel riigile (Tervisekassa eelarvele) täiendav kulu ca 4,5 miljonit eurot aastas. Infosüsteemide arenduseks kulub esialgsel hinnangul ca 290 000 eurot, millest SKA arenduse maksumus on orienteeruvalt 250 000 eurot ja ning Tervisekassa puhul 40 000 eurot. SKA arenduse ülalpidamiskulud aastas on 25 000 eurot (iga-aastaseks kasvuks on planeeritud 4%). Finantsosakonna kommentaar: Vastavalt Tervisekassa 21.07.2024 e-kirjale on 2025-2027 kulu aluseks võetud 2024. a välja arvestatud kulu, mida on korrigeeritud RM kevadise majandusprognoosi keskmise palga kasvu prognoosiga (tõus 2025. a 4,1%, 2026. a 4,3%, 2027. a 4,2%).  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: Laste ja perede osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 24.07.2023 Teema: Perehüvitiste seaduse muudatused otsustamiseks teadmiseks Perehüvitiste seaduse muudatused – lasterikka peretoetuse vähendamine ning indekseerimise ja sujuva väljumise kaotamine Perehüvitiste seaduse muudatuste eesmärk oli luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt. Muudatused võimaldavad suunata lisaraha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses. Alates 1. jaanuarist 2024 vähendatakse lasterikka pere toetusi 200 euro võrra. Lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Vabariigi valitsus otsustas loobuda 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Kululiik 2024 2025 2026 2027 Lasterikka pere toetuse vähendamine 200 euro 57,73 57,41 56,90 56,14 võrra Peretoetuste indekseerimise kaotamine 11,41 24,27 34,12 42,47 Lasterikka pere toetuse maksmise järk-järguline 16,81 28,71 40,92 53,19 lõpetamise kaotamine Riigi raha kokkuhoid 85,96 110,39 131,95 151,81 Elatisabi tõus 100 eurolt 200 eurole -5,80 -5,80 -5,80 -5,80 Kogu kokkuhoid 80,16 104,59 126,15 146,01 Täpsemad arvutused lisas (vt PHS_arvestus)  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: Laste ja perede osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 24.07.2023 Teema: Erivajadusega laste toetamine (rehabilitatsioon) otsustamiseks teadmiseks Erivajadusega laste toetamine (rehabilitatsioon) Lisavajadus 2024-2027, 3,3 mln aastas Koalitsiooniläbirääkimistel otsustati eraldada lisaraha erivajadusega laste toetamiseks, et seeläbi parandada lapsi toetava sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust. Otsusega eraldati perioodil 2024-2027 erivajadusega laste toetamiseks 3 miljonit eurot aastas. Erivajadusega laste hulk, kes sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust vajavad on aasta-aastalt kasvanud. Tõusutrendis on sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamine KOV abivajavate laste sihtrühmale. Alates 2019. aastast, kui lõppes ESF rahastuse toel teenuse osutamine nimetatud sihtrühmale ja teenus muudeti riigieelarveliseks, ei ole nimetatud sihtrühma rehabilitatsiooniteenuse eelarvele riigieelarvelisi vahendeid eraldatud, kuigi laste vajadused ja teenuste kasutamine on tõusutrendis. Kui 2019. a sai SRT teenust KOV abivajava lapse sihtrühmas 172 last, siis 2022.a sai teenust 941 last. Oluliste puudujääkide tekkimine on lisaeelarveta vältimatu ning võib tähendada erivajadusega laste teenusjärjekordadesse suunamist, mis halvendaks oluliselt laste toimetulekut. Prognoositav eelarve puudujääk 2024. a laste sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusel on 2,8 mln eurot, kasvades 2027.a 8,1 mln euroni. Tabel 1. Laste sotsiaalse rehabilitatsiooni baaseelarve ja prognoositava eelarve jagunemine perioodil 2024-2027.* Baasi ja Baasi ja Baasi ja Baasi ja 2024 Baaseelarve prognoosi 2025 Baaseelarve prognoosi 2026 Baaseelarve prognoosi Baaseelarve prognoosi Teenus prognoos 2024 vahe prognoos 2025 vahe prognoos 2026 vahe 2027 prognoos 2027 vahe Laste SRT 15 024 657 12 139 558 -2 885 099 17 015 197 12 139 558 -4 875 639 18 639 879 12 139 558 -6 500 321 20 335 180 12 139 558 -8 195 622 * Arvestuse aluseks on võimalik teenushinna muutus alates 01.01.2024 tulenevalt tervishoiutöötajate palgakokkuleppest. Baaseelarvele ei ole juurde liidetud 3 mln lisarahastust Erivajadustega lapsi toetava sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse tagamiseks ja haldamiseks on vajalik luua IKT lahendus. IKT arenduse hinnanguline maksumus on 3 miljonit eurot ja see rahastatakse välisvahenditest. Alates 2025 aasta on vajalik tagada ressursid loodava teenuse ülalpidamiseks (hooldus, majutus, väikemuudatused, litsentsid) 300 000 eurot aastas (2026.a 312 000 eurot, 2027.a 324 500 eurot).  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: Laste ja perede osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: 27. juuni 2023.a. Teema: Toitjakaotustoetus otsustamiseks teadmiseks Toitjakaotustoetus Lisavajadus 2024-2027, 2,4 mln aastas Koalitsiooniläbirääkimistel otsustati eraldada lisaraha toitjakaotuspensioni viimiseks perehüvitiste skeemi, et toetada selgematel alustel toitja kaotanud lapsi. Otsusega eraldati perioodil 2024-2027 toitjakaotuspensioni (tulevikus toitjakaotustoetus) reformiks 2 miljonit eurot aastas. Toitjakaotuspensioni reformi lisavajadus on 1,6 mln aastas, mistõttu 0,4 mln suunatakse vanemlusprogrammide pakkumiseks (vt eraldi vanemluse memo). Täiendav eelarvevajadus toitjakaotustoetuse maksmiseks tekib alates 2026.a, aastatel 2024- 2025 kulub ettenähtud raha osaliselt IT-arendusteks ning alates 2026.a tekib kaasneva kuluna IKT hoolduskulu. 2026. aastast rakendub kõigile toitjakaotuspensioni saajatele ühe suurusega toetus, mille kujunemise aluseks on pool lapse keskmist ülalpidamiskulu indekseeritult tarbijahinnaindeksiga, sellele lisandub 3% Statistikaameti avaldatud eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel sai 2022. aastal toitjakaotuspensioni 6515 inimest, kellest 6404 olid lapsed ja õppurid vanuses 0–23 aastat, s.o 2% kõigist alla 24- aastastest. SKA prognoosib praegu 2026. aasta keskmiseks toitjakaotuspensioni suuruseks 326 eurot. Kui rakendada planeeritavat lapse ülalpidamiskulude ja keskmise palgaga seotud arvestust, oleks vastav toitjakaotustoetuse summa 346 eurot. Meetme realiseerimiseks on vaja teostada ulatuslik IKT lahendus – arendada uus teenus. IKT arendused teostatakse aastatel 2024-2025, prognoositav arendusmaht on 4 miljonit eurot, alates 2026 aastas on vajalik tagada loodava IKT teenuse ülalpidamine (hooldus, majutus, litsentsikulud, väikemuudatused) 400 000 eurot aastas (2027.a 416 000 eurot).  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: TEHIK Kuupäev: 26.07.2023 Teema: Tulumaksumuudatustega seotud IKT lisakulud otsustamiseks teadmiseks Maksuküüru kaotamise ja kõigile alates 2025. aastast 700 eurot tulumaksuvabastuse kehtestamisega kaasnevad IKT kulud Lisavajadus 2024. aastal 0,35 mln eurot Koalitsioonileppes on füüsilise isiku tulumaksuga seotud meede maksuküüru kaotamine ja 700 eurot tulumaksuvaba alates 2025.. Nende meetmetega on seotud IT süsteemide arenduskulu 2024 aastal 350 000 eurot (lisandub käibemaks). SKA-l on täna järgmised hüvitised, mille väljamakseid teostatakse, kus sihtrühmas on mitte vanaduspensioniealised isikud  Pension ( kõik eriliigid)  Kahjuhüvitis  Vanemahüvitis  Lapsepuhkus  Puudega lapse vanema lapsepuhkus  Kindlustuslepingute väljamaksed õigustatud isikutele Tulumaksumuudatustega seoses on vaja teostada järgmised arendused:  SKAIS2 parameetrite erinevad muudatused ( tulumaksuvaba määra muutus, astmeline maksuarvestus, tulumaksu protsendi muutus)  Tulumaksuvaba avalduse muudatused sh erinevad infotekstid, tõlked nende jaoks  eBS-u muudatused, eelkõige seotud erinevate tulumaksu gruppidega  Vajalikud muudatused enammaksete protsessis  MEMO Kellele: Rahandusministeerium Koopia: Sotsiaalkaitseminister Kellelt: Laste ja perede osakond, Sotsiaalministeerium Kuupäev: Teema: vanemaharidusprogrammi kättesaadavuse toetamine otsustamiseks teadmiseks Vanemaharidusprogrammi kättesaadavuse parandamine Lisavajadus 2024-2027, 0,6 mln aastas Tervise Arengu Instituut (TAI) koordineerib 2–8-aastaste laste vanematele suunatud tõenduspõhise ennetusprogrammi „Imelised aastad“ elluviimist alates november 2014. a. Lisaks rakendatakse vajadusel peale põhiprogrammi läbimist 4-12-aastaste laste vanematele „Imelised aastad“ jätkuprogrammi. TAI hindab regulaarselt programmi mõjusid vanemlikule kompetentsusele ja muutustele laste käitumises. 2022. aastal tehtud hindamise tulemused kinnitavad, et programm on tulemuslik ja kõrge kvaliteediga. Programmi käigus vähenevad lapse käitumisega seotud raskused ja suureneb prosotsiaalsus. Uuringute info on leitav IA uuringud. Vanemhariduse kättesaadavuse parandamine panustab otseselt Eesti laste vaimset tervist mõjutavate kaitsetegurite suurendamisesse. Tegemist on ühe olulise fookusvaldkonnaga ennetussüsteemis, millel on positiivne mõju laste ja perede heaolule ning mis aitab ära hoida riskikäitumist, vaimse tervise muresid, erinevaid sotsiaalseid probleeme, koolist väljalangemist jms. Viimastel aastatel on programmis osalenud lapsevanemate arv aastas kasvanud, kuid jätkuvalt on suur vajadus vanemahariduse programmi laialdasemaks rakendamiseks. Näiteks toimub Tallinna LV poolt korraldatavaid gruppe alates 2021. aastast vähemalt 20 gruppi aastas, kuid ootejärjekorrad lapsevanematest, kes soovivad osaleda, on pikad ja vanematel tuleb osalemisvõimalust oodata u 1,5 aastat. Lähtudes eelpool kirjeldatud vajadusest on oluline suurendada vanemahariduse programmi(de) („Imelised aastad“ põhiprogrammi ja jätkuprogrammi) kättesaadavust ja võimaldada KOV-idele toetust suurema arvu gruppide korraldamiseks. Lisarahastus 600 000 eurot aastas võimaldab oluliselt laiendada „Imelised aastad“ vanemlusprogrammide rakendamist (kuni 60 põhiprogrammi ja kuni 15 jätkuprogrammi grupi võrra aastas). Alates 2027. aastast lisandub võimalus jätkata uute sekkumisprogrammide rakendamist 0-2aastaste laste vanematele ja teistele seni teenusega vähem kaetud lapsevanemate sihtrühmadele ja teostada positiivse vanemluse teavitustööd tarkvanem.ee kaudu. Lisa 1. Lisarahastuse kulude arvestus.  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) 1. Teaduse ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse Taotluse pealkiri 2. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse (tekstis Vähi Tippkeskus) asutamine Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium Kaasatud ministeeriumid Kontaktisik Made Bambus Projekti eelarve kokku sh 2024. a sh 2025. a sh 2026. a sh 2027. a 650 000 eurot 650 000 eurot 650 000 eurot 650 000 eurot 1. Probleem ja eesmärk Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates ennetusest kuni tavaellu naasmiseni või väärika elulõpuni. Euroopas diagnoositakse vähk igal aastal 2,7 miljonil inimesel ja 1,3 miljonit kaotab selle haiguse tõttu elu. Viimasel paarikümnel aastal on vähiraviga seotud otsesed kulud Euroopas kahekordistunud, ulatudes 103 miljardi euroni. Seega kujutab vähk ühiskonnale tohutut koormust, olles ka Eestis üheks peamiseks surmapõhjuseks. Samas 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning teada on ka see, et ravitulemused paranevad tänu teadusuuringutele1. 2019. aasta sügisel algatatud Vähivastase võitluse kava (Europe`s Beating Cancer Plan) https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-02/eu_cancer-plan_en_0.pdf on Euroopa Komisjoni võetud poliitiline kohustus, mille selged eesmärgid määratleb liikmesriikides paralleelselt algatatud Vähimissioon (Cancer Mission) https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding- opportunities/fundingprogrammes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu- mission-cancer_en. Euroopa Komisjon on võitluses vähiga otsustanud keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutades ära uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise potentsiaali, nii et lõpptulemusena on igas ELi liikmesriigis oma rahvuslik tippteadust ja tippmeditsiini koondav kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Center/ CCC), mille kaudu üle-euroopalist vähiravi koordineerida ja vähitõrjet teostada. Tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mis ulatub kaugemale tervishoiusektorist ning mida ei saa lahendada isoleeritult ilma sektoritevahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini jõulised arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine võrgustikena tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Eesti Vähi Tippkeskuse loomine on eelduseks CancerPlan´i ja Cancer Mission´i tegevustes osalemiseks. Eesti on riiklikus Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 seadnud mõõdetavad eesmärgid:  Juhtimine: Keskne juhtimine, strateegiline planeerimine ja hindamine – vähitõrje tervikvaade, sõeluuringud, vähiravi korraldus; Kesksed struktureeritud ja kvaliteetsed andmed tegevuste kavandamiseks ning tulemuste hindamiseks.  TA ja innovatsioon: Teadusuuringud ja teadustulemuste kiire rakendamine praktikas.  Ravi: Tervishoiuasutuste vahelised diagnostika-, ravi- ja jälgimisjuhised; kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad. 1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200131STO71517/vahivastane-voitlus-elis-tegevus- jastatistika-infograafik 1  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)  Kommunikatsioon: Tõhusam teavitus erinevatele sihtrühmadele – elanikkond, patsiendid, lähedased, esmatasand, eriarstiabi. Projekti etapid: 1. etapp: teaduspilootimised vähitõrje suunal eesmärgiga jõuda rahvusvaheliste koosarendusprojektideni ning selle käigus juhtimisstruktuuri ülesehitus, hilisemas faasis tippkeskusena teostatud TA ja innovatsioon (2023-2024) 2. etapp: loodud Vähi Tippkeskus (2024-2027) hakkab koordineerima kõiki vähitõrjega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi tegevusi. Vähi Tippkeskuse näol luuakse struktuur vähitõrje tegevuskava efektiivseks elluviimiseks ning selle struktuuri peamiseks rolliks on olla koordineerivaks teadus- ja uurimisüksuseks, mis laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi kõikehõlmavate vähikeskuste (CCC) võrgustiku partnerina. CCC-d tegutsevad eelkõige rahvusvahelise koostöö siseriiklike kontaktpunktidena, ega asenda riigisisest vähikeskuste võrgustikku, erialaseltside tegevust ega kompetentse. Näide: Vähi Tippkeskusele sarnasena loodi (dets.2019) Soomes riiklikul toel National Cancer Center Finland (FICAN), mis koordineerib kogu vähktõvega seonduvat teadus- ja kliinilist kompetentsi kõigis viies Soome maakonnas, ühendades haiglaid ja biopankadega seotud teadus- ja infrastruktuure. FICAN esindab Soome vähitõrjet Euroopa teadus/uuringute platvormide ja programmide kutsetes. Vähi Tippkeskuse kaks peamist eesmärki: 1. Teadusuuringute algatamine, keskne juhtimine, teostamine ja koordineerimine EU kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) akrediteeringu taseme vastavuse saavutamiseks ning seeläbi Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 eesmärkide elluviimiseks; 2. Eesti esindamine rahvusvahelistes (EU ja EU- välistes) programmides vähitõrje alal teadus-ja kliiniliste uuringute teaduskeskusena, EACSi akrediteeringu saamine 2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava strateegia dokumentides on välja toodud: „kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise meditsiiniga, siis on võimalik märkimisväärne arenguhüpe“2. Vähi Tippkeskus koondab ja koordineerib erinevate sektorite organisatsioone ühiseks teadus-ja kliiniliste uuringute ja ravialaseks koostööks, sh kaasab tehnoloogiaid tootvad ettevõtete ühendused, toetades seeläbi uudset vähi diagnostikat ja ravi. Teaduse ja uurimistöö (biomeditsiini ja biotehnoloogia) sidumine kliinilise meditsiiniga võimaldab täita Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 prioriteete. 2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035, sh TAIE) täitmisse Eesti riigi areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Ühiskondlikele väljakutsetele, nagu vähk kui globaalne probleem, lahenduste leidmine eeldab tugevat teaduskompetentsi ning võimekat keskkonda, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada. 2021–2035 TAIE arengukava, kus tervisetehnoloogiad ja -teenused on üheks prioriteetseteks fookusvaldkonnaks, rõhutab, et teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna muude süsteemide 2 TAIE fookusvaldkondade teemalehed, HTM_TAIE_lisatekst_A4_5mmbl.pdf 2  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) (sh tervishoid) koostöö on vajalik, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid parima rakenduse kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. TAIE arengukavas plaanitud tervishoiuteenuse osutajatega seotud ulatuslikud investeeringud taristusse ning TÜK-ist (mis on Eesti ainuke ülikoolihaigla) ja PERH-ist kõrgtehnoloogiliste meditsiinitippkeskuste väljaarendamine loovad võimaluse teadustööks ja innovatsiooniks. Samas taristu olemasolu ei ole piisav selleks, et teadusuuringud ja innovatsioon muutuks tervishoiuteenuse osutajate poolt pakutud rakendusteks. Taristu arendamise plaanidega koordineeritult peavad olema eesmärgistatud teaduse ja innovatsiooni tegevused, ressursid ja tugistruktuur. Vähitõrje vallas on eesmärgiks vähitõrjekava siseriiklik teostamine, selleks teadus-arenduse ressursside võimestamine EL Vähimissiooni ja Vähitõrjekava raamprogrammide toel. 3. Hetkeolukord ja senised tegevused 3.1. Euroopa vähitõrje tegevuskava asetab suurt rõhku säästva vähiennetuse arendamisele ja jätkusuutlikkusele, varajase avastamise parandamisele, kõrgetele hooldusstandarditele ebavõrdsuse vähendamisele vähiravi kättesaadavusele, mida metoodiliselt juhivad riiklikud terviklikud vähikeskused ning tõhusale teadmiste ja innovatsiooni siirdamisele kliinilisse praktikasse (eriti täppis- ja personaliseeritud meditsiini valdkonnas) ning lõpuks, kuid mitte vähemtähtsana - patsientide, ellujäänute ja hooldajate elukvaliteedi valdkonnas (NB! arenenud palliatiivravivõrgustik). 3.2. Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamise ambitsioon on aastaks 2030 suurendada kliinilistes uuringutes ravitavate patsientide arvu, teostada kliinilisi alus- ja rakendusuuringuid ning luua epidemioloogiliste, kliiniliste ja teadusuuringute andmetugi. Täna on selge, et vähi mõistmise ja vähiravi edusammud sõltuvad kvaliteetsest teadusest ja arenguhüppelisest innovatsioonist. Eestis on senised arengud vähiteaduste vallas, eriti rakendustega kliinilisse praktikasse, väga tagasihoidlikud. See on üks põhjusi, miks Eesti paistab täna Euroopas negatiivselt silma, kuna ei ole suudetud vähendada vähi hilist avastamise ega alandada kõrget suremuse näitajaid. On üldiselt aktsepteeritud, et vähi elulemuse määrab haiguse staadium diagnoosimisel, mille täpsus omakorda on ravimeetodi valiku ja prognoosi hindamise aluseks. Eestile on omane ka sõeluuringutes osalemise madal tase ning puudub keskne sõeluuringute koordineerimine, patsiendi teekond ravini võtab kauem aega, kui EL keskmiselt, probleemid on vähiravimite kättesaadavuse tagamise ja patsiente puudutavate sotsiaalsete tegurite lahendamisega 3. Eelnevast lähtuvalt on olulisim kõrge vähihaigestumise riskiga inimeste väljasõelumine, mis võimaldab tunduvalt enam panustada ennetusele, mis omakorda tõstab ravi tulemuslikkust ja seeläbi ka inimeste elukvaliteeti. 3.3. Eesti praegune rahvusvaheline koostöö vähi kliiniliste uuringute vallas, nendes osalemise, teostamise ja teadustulemuste alal on väga tagasihoidlik. Rahvusvahelistes koostöödes Eesti on pigem partner kui koordinaator, nii jääb Eesti osalus teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud projektide koordinaatorina <30%. Selleks, et rahvusvaheline ravimitööstus, kliinilised uurijad ja teadupartnerid usaldaksid Eesti vähiuuringute teostamise kvaliteeti on vajalik läbi Vähi Tippkeskuse tõsta kliiniliste uuringute teostamise kvaliteeti, mahtu ja sellega seotud teadusvõimekust. Kui paljudes teadusvaldkondades on Eesti aktiivne ja rahvusvaheliselt väljapaistev, siis vähialane teadusaktiivsus on pigem madal, vähe koostööle suunatud ning vähenähtav, viimase 5 aasta jooksul pigem langustendentsis. Üheks strateegiliseks prioriteediks Vähi Tippkeskuse puhul on teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, sh teaduskoostöö edendamine eeskätt Balti- ja Põhjamaadega, aga ka teiste ELi liikmesriikidega. ELi Vähitõrjeplaaniga seotud rahastusprogrammides (EU4Health), Cancer Mission, Horizon Europe, Digital Europe jt on fookus liikmesriikide tihedal partnerlusel ja suund laiale valdkondlikule katvusele, projektikutsed sisaldavad tegevusi teadusuuringutest, 3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 3  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) poliitikakujundamise ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseni. Kõik see rõhutab vajadust tugeva siseriikliku koostöö järele, et olla EL programmides vähitõrjevaldkonnas edukas. 4. Oodatav tulemus ja mõju 1. Eeltoodut arvestades tekib Vähi Tippkeskuse näol tegelik võimekus üleriigilise vähitõrjealaste eesmärkide realiseerimiseks, mistõttu selle projekti riikliku teadus-arendusraha investeeringu efektiivsus osutub väga kõrgeks. Mõõdikud: vähijuhtude absoluutarv suureneb 2030. aastaks Eestis eeldatavalt 11000ni. Rahvastiku tervise arengukavas (RTA) 2020–2030 on seatud eesmärgiks vähendada vähisurmade arvu aastas poole võrra (550ni) 4. See ambitsioonikas eesmärk teostub tänu Vähi Tippkeskuse teostatud teaduse ja uurimistöö kaasamisele tervishoiu prioriteetsete ülesannete lahendamisse. 2. Vähi Tippkeskus vähendab meditsiini ja teaduse eraldatust, võimendab rahvatervise seirete ja uuringute ühiskondlikku kasu (tõhusust), kutsudes esile vajalikke muutusi, võimaldades teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju, et seeläbi tagada Eesti vähitõrjevõimekuse kasv. Mõõdikud: teostatud kliiniliste uuringute tulemused rakendatakse vähidiagnostika ja -ravi parandamisse. 3. Vähi Tippkeskus toetab Eesti teaduse väljapaistvuse kujunemist vähitõrje vallas, võimestades olemasolevat teadustaristut (sh riistvara ja inimressursse) rahvusvahelistes vähitõrje (EL) programmides ja projektides, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes osalemise kaudu. Mõõdikud: Vähi Tippkeskus loob jätkusuutliku vähi-alase tippteaduse ja tippravi rahvusvahelise koostöövormi (koostööde arv, mis aasta-aastalt kasvab). 4. Vähi Tippkeskus soodustab valminud innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kiiret jõudmist praktilisse kasutusse, rakendades selleks nii riigieelarvelisi, kui Euroopa Liidu, tööstussektori ja heategevusfondide vahendeid. Mõõdikud: läbiviidud uuringute arv, mille käigus välja töötatud täiustatud meetodid võimaldavad personaliseeritud diagnoosi ja ravi. 5. Vähi Tippkeskus osaleb rahvusvahelistes partnerlustes ja võrgustikes omades juurdepääsu tehnoloogiatele, mille arendamist EL rahastab ja toetab nende kasutusele võttu. Mõõdikud: üle-euroopalistes koostööuuringutes osalevate patsientide arv. 6. Vähi Tippkeskus suurendab ülikoolide, teadusasutuste ja haiglate teadmussiirde võimekust vähitõrje alal, võimendades koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning luues võimalusi teadlaste ja spetsialistide osalemiseks rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes, soodustades tööstusrahastuse investeeringuid personaalmeditsiini diagnostika ja ravimiarendusega seotud tegevustesse. Mõõdikud: kaasatud investeeringute maht ja teostatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv. 7. Vähi Tippkeskus tugevdab TAIE ühiskondlikku ja majanduslikku mõju sihipäraselt koordineerides ning teostades Eesti Vähitõrje tegevuskava plaanitud tegevusi suurendades ministeeriumide võimekust teaduse ja arendustegevuse alal. Mõõdikud: kliiniliste uuringute koguarv ja patsientide arv, kellel on diagnoositud vähk ning kes on kaasatud tulevastesse 1.; 2. ja 3. faasi kliinilistesse uuringutesse. Vähi Tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse tulemusena  arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid  panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse  arendatakse personaalseid terviseteenuseid  suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali 5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete jt partneritega 4 https://tai.ee/sites/default/files/2021-05/Vähitõrje_tegevuskava_2021–2030.pdf 4  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Vähi Tippkeskuse juriidiline vorm ja juhtimisstruktuur lepitakse kokku keskuse asutamisel, arvestades sealjuures, et teaduse tippkeskuse juhtimise ja tegevuse korraldamisega ei hakka tegelema riigiasutused. Tippkeskuse asutajaliikmetena osalevad järgmised organisatsioonid: a) Sotsiaalministeerium b) Tervisekassa c) 3 raviasutust (PERH, TÜK, ITK) d) 2 ülikooli (TÜ, TalTech) e) Tervise Arengu Instituut f) Vähiliit (patsientide esindaja) Assotsieeritud liikmed: g) biotehnoloogia tööstus (Antegenes, Icosagen jt), h) eriala instituudid (KBFI, Genoomika Instituut, Personaalmeditsiini Arenduskeskus jt) i) ravimitootjate liit, j) IT sektor (e-tervis, digitervis, tervisetehnoloogiad) k) erakindlustussektor l) Euroopa Komisjoni Vähimissiooni/Vähitõrjekava esindaja(d), m) EU teiste Missioonide esindajad jt vähitõrjega seotud osapooled. Lisaks moodustatakse teaduslik nõuandev kogu, mis koosneks valdkonna ekspertidest, sealhulgas näiteks FICAN esindaja (Soome), KI väljapaistev teadlane (Rootsi), ASCO liige (USA), Ravimitööstus (nt Saksa, Šveits) jt. Teadusarendusasutused (TÜ, TalTech, TAI) teostavad koos kliiniliste partneritega (TÜK, PERH, ITK) tippkeskuse teadusprojekte vähitõrje suunal. 6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve 5  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Lähiaastatel keskendub Euroopa Komisjon teadusuuringutele ning toetab liikmesriikide vähitõrjet ELi programmilistest vahenditest rahaeraldisega kuni 6 miljardit eurot. Seetõttu on partnerite ja loodava Vähi Tippkeskuse prioriteetne suund nendes rahvusvahelistes teadus/kliinilistes koostöödes aktiivne osalemine ja ka juhtimine. Selleks toimuvad järgmised tegevused: 6.1. Viiakse läbi pilootuuringud ja jõutakse rahvusvaheliste üle-euroopaliste koostöödeni: 6.1.1. digilahenduste alal, mis hõlmavad UNCAN.eu jt. kliiniliste ja eelkliiniliste uurimisandmete jagamist ja kasutamist, et võimestada kliiniliste uuringutulemuste standardiseerimist ja teadusandmete jagamist riigisiseselt ja ELis (vastutavate partneritena TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK, TAI); 6.1.2. geneetiliste riskiskooride väljatöötamine, eesmärgiga luua võimekus paikmepõhiste riskiskooride rakendamiseks sõeluuringuprogrammides (vastutavate partneritena TÜ, TÜK, ITK, TAI, Tervisekassa); 6.1.3. pragmaatiliste kliiniliste uuringute alal, et parandada valdkonniti diagnostika- ja raviprotsesse ja leida investorite, sh heategevusfondide huvi tegevust rahastada (vastutavate partneritena TÜK, PERH, Ravimitootjate Liit, Vähiliit); 6.1.4. lapse- ja noorukiea vähi alal, et tõhustada üleeuroopalist koostööd (vastutavate partneritena TÜK, Ravimitootjate Liit, Tervisekassa). 6.2. Leida ressursse ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid uute teadmiste saamiseks ja vahendite loomiseks vähi varaseks avastamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja ravivalikuks (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Icosagen, Antegenes, Ravimitootjate Liit jt). 6.3. Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kaardistada vajadused ja võimalused Vähitõrje Tippkeskuse loomiseks ja rahvusvaheliste kliiniliste uuringute teostamiseks (TÜ, TalTech, TÜK, PERH, ITK). 6.4. Teaduskommunikatsiooni alased tegevused eesmärgiga viia teadusuuringute tulemused/järeldused eri sihtrühmadeni (sh elanikkond, vähipatsiendid, pere- ja eriarstid jt tervishoiutöötajad, poliitikakujundajad) ning aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ja vähitõrjemeetmete tõhustamisele (TÜ, TalTech, KBFI, TÜK, PERH, ITK, Tervisekassa, Ravimitootjate Liit jt). Vähi Tippkeskuse projekti kogueelarve aastateks 2024-2027 on 2,6 miljonit eurot. Iga-aastaselt plaanime kasutada 650,000€ töökulude, uuringu-kulude ja üldkulude maksmiseks. Aastast 2025 plaanime kaasata EL programmide ja/või tööstuse kaasrahastusi projektis väljatoodud teadusarendussuundade elluviimiseks. Võrdluseks: ühe vähitõrje-alase EL projekti keskmine maht on 6-8 miljonit eurot. Projekti rakendamine toimub pidevalt muutuvas keskkonnas, mistõttu tuleb tegevuskava iga- aastaselt pidevalt uuendada. Märkus: riiklikud vahendid aitavad kaasa nii üksikute tegevuste rahastamisele kui ka Euroopa vahendite võimestamisele ja sidususele riiklike huvide realiseerimiseks. Aastaks 2027 on Vähi Tippkeskus olemasolevat ressurssi koordineeriv, korraldav ja arendav võrgustik, mille tegevus põhineb lepingulistel alustel, kus tippteaduse ja tippravi kompetentsid ühendatakse läbi liikmete, et teostada konsensuslikke vähitõrjet puudutavaid otsuseid ja viia ellu riigi vähitõrjealaseid strateegilisi eesmärke. Vähi Tippkeskuse tegevust rahastavad koostööprogrammid, partnerid, tööstus. 7. Kulude põhjendused (kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud) • Palgakulud, kokku 356 000 eurot/aastas Eesti tippspetsialisti tasu avalikustatud andmete põhjal on 5 000-8 000 eurot/kuus • Välisekspertide tasu, kokku 60 000 eurot/aastas Euroopa Komisjon maksab eksperdile tasu 9 000 eurot/aastas, 450 eurot/4h eest • Uuringukulud 174 000 eurot/aastas • Lähetuskulud 30 000 eurot/aastas (2 000 eurot/lähetus EL piires) • Üldkulud (sh kommunikatsioonitegevused) 30 000 eurot/aastas 8. Kavandatud tegevuste vastavus TA määratlusele (Frascati käsiraamatu ja TANi juhendi alusel) 6  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023) Projekti põhitegevusena teostatakse teadus- ja arendustegevust biomeditsiini, kliinilise meditsiini, terviseteaduste ja meditsiinilise biotehnoloogia valdkonnas. Teadus- ja arendustegevusega tegelevad tipptasemel spetsialistid (teadlased, klinitsistid), kelle tegevus vastab akadeemilisele teadusliku töö nõuetele. Projekti läbiviimise tulemusena luuakse algupärast ja uut teadmist (nt leitakse seni avastamata biomarkerite seoseid vähiriski tuvastamiseks). Samuti leitakse projekti käigus olemasolevatele teaduslikele teadmisele, meetoditele või tehnoloogiatele uusi kasutusvõimalusi (nt ravivastuse hindamise eesmärgil korraldatud rakendusuuringud). Samuti plaanitud rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks teostatud kliiniliste uuringute 1., 2. ja 3. faasi uuringud on otsene teadus- ja arendustegevus. TAIE fookusvaldkonnana on tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna sihiks patsiendikesksete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, samuti ekspordipotentsiaali kasvatamine. Tervisetehnoloogia ja - teenuste arendamisel vähitõrje alal on väga kõrge sotsiaalmajanduslik mõju. Eestil on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad vähiga toimetulekuks uusi ärimudeleid ja tehnoloogilisi lahendusi . Sidudes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondlikuks koostööks on Eestil võimalik teha märkimisväärne arenguhüpe. 9. Jätkusuutlikkus (püsiva TA võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine) Vähi Tippkeskus on projekti tulemusena aastaks 2027 juriidiliselt ja majanduslikult iseseisev struktuur, mida ei rahastata riigieelarvest ning riik ei juhi keskuse tegevust. Vähi Tippkeskuse tegevusteks rahalised panused pärast projekti rahastamisperioodi lõppu:  Partnerite regulaarsed liikmetasud  EU programmide vahendid (projektides ette nähtud üldkululõivust rahastatakse muuhulgas keskuse tegevuskulusid)  Tööstuse kaasrahastused/investeeringud ravimi-ja diagnostikauuringuteks  Heategevuslikud annetused (eraannetused, EU-ülesed ja Eesti annetusfondid)  EU-väliste programmide vahendid Riik ei hakka olema tippkeskuse baasrahastaja, kuid rahastab vähi ennetus- ja raviteenuseid. 10. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm) 7  Konkursipõhiste TA taotluste vorm (2023)  Vähi Tippkeskuse näol luuakse vähktõve vastu võitlemiseks koordineeritud ja jätkusuutlik mudel, mida võib vajadusel rakendada ka teistes valdkondades, näiteks südameveresoonkonnahaiguste puhul.  Vähi Tippkeskusesse kaasatud sise-ja välisekspertide abil formuleeritakse selge strateegiline visioon koos eesmärkide ja tegevustega ajalises vaates, (sealhulgas vahendite, ressursside, vastutuse, edusammude mõõtmise jne spetsifikatsioon) kõiki sidusrühmi kaasates.  Vähi Tippkeskuse abil tõstetakse Eesti vähitõrje tegevuskava efektiivsust läbi digitaliseerimise ja tehnoloogiliste edusammude kiirema kasutuselevõtu (patsiendile parima ravi võimalus, osutatava ravi ulatuse hindamine, kasutatavate ravimite koostoimete tuvastamine jne).  Vähi Tippkeskuse uurimistulemuste tõhus kasutamine aitab valitsust ning toetab ja võimestab elanikkonna usku, et "riik hoolitseb minu eest". Kogu ühiskond harjub osalema aktiivselt läbi tarkade lahenduste kulude kokkuhoius ja iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel.  Vähi Tippkeskuse koordineeritud tegevus tagab, et teaduse ja ravi tipptase on Eesti kodanikele võrdselt kättesaadav teiste EL liikmesriikidega. Kokkuvõttes võimaldab Vähi Tippkeskuse ellukutsumine oluliselt parandada vähitõrje hetkeolukorda ja tulevikuperspektiivi Eestis: onkoloogia-alane teadustöö ja rahvusvaheline kliiniline koostöö võimaldab meie inimestele parima diagnostika ja ravi, tõstes seeläbi onkoloogilise abi kvaliteeti ja kättesaadavust Eestis. See lähenemisviis on ülioluline eriti laste onkoloogia ja haruldaste kasvajate valdkonnas. Piiriülene koostöö parandab Eesti patsientide juurdepääsu kvaliteetsele diagnoosile, ravile ja uuenduslikele ravimeetoditele ning aitab tagada keerukate haigusseisunditega patsientidele optimaalse ravi. 8