Vastus pöördumisele

Saatja: Heli Paluste </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=22f699ace2d84e04a5fcfbbdf0e4acaf-Heli Paluste> Saaja: '[email protected]', Reili Kaber, Maia Uusküla, Triin Toomesaar Teema: vastus MTÜ Ikkagi Inimesed selgitustaotlusele Lp Riina Kütt Pöördusite küsimustega COVID-19 vaktsiinide kahjustustega seonduvate statistiliste andmete kogumise ja kasutamise ning teiste süsteemi aspektide kohta. Saan vastata neile küsimustele, mis on minu pädevuses ja mille kohta Sotsiaalministeeriumil on andmeid. Lisan cc reale vastuse saajate hulka Tervisekassa ja Ravimiameti kolleegid, kes antud teemaga seotud ning kes saavad ka vastata küsimustele, mille kohta minul andmed puuduvad (kirjas küsimused 3 ja 4 Ravimiamet, lisaks osaliselt küsimus 2 Tervisekassa, vastuses need kohad bold’is). (kirja saajate hulka ei lisanud ma kõiki Ravimiameti ja Tervisekassa kolleege, kes olid nimeliselt välja toodud ja said Teie poolt saadetud selgitustaotluse eeldusel, et Maia ja Reili edastavad selle neile vajadusel) 1. Küsite 15. veebruaril 2022 toimunud Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil minu pool öeldud lause kohta, et ka arstid on andnud hinnangu, et tervisekahju seost vaktsineerimisega peaks hindama arstide konsiilium. Selgitan, et viidatud arutelu toimus poolteist aastat tagasi Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu 522 SE tutvusta,mise ja järgnenud diskusiooni raames ning kõiki olulised eelnõuga seotud asjaolud on leitavad eelnõu seletuskirjast. Eelnõu koostamisel kasutame arstlike erialade kompetentsi kaasamiseks tervishoiupoliitika kujundamisele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga moodustatud erialakomisjonide liikmeid. Erialakomisjonide koosseis juuni 2023 seisuga on leitav sotsiaalministeeriumi kodulehelt https://www.sm.ee/media/3237/download . Lisaks on vaktsineerimisega seotud küsimuste korral kompetentsi kandjaks Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmed. Komisjoni liikmete kohta leiab teavet https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon . Üldpõhimõte kõikide nõunike seisukohti küsides ja kasutades on, et neid ei tsiteeri me nimeliselt, kui mingi küsimus ei ole olnud seotud koosolekutega, mille protokollimine on arutelu alguses kokku lepitud. Loodan, et mõistate, et sellist vaba arutelu käigus öeldud lauset tulebki käsitleda pigem selgitavana ning hakata loetlema arstide nimesid, kes toetasid ja toetavad konsiiliumite mõtet teatud keerukate meditsiiniliste juhtumite käsitlemisel ning tsiteerima nende öeldut , oleks kohatu. Öeldud lause ei väljendanud kindlasti ministeeriumi plaani hakata looma konsiiliume tsentraalselt. Konsiiliumite kohta kõnealusel koosolekul öeldud lause kohta saab selgituseks öelda veel, et tervishoiusüsteemis tegutseb erinevaid konsiiliumeid erinevate erialadega seotud keeruliste juhtumite diagnoosi arutamiseks või raviplaani koostamiseks. Neid ei moodustata kuidagi tsentraalselt riigi või ametite poolt. Ravimiametil on tervisekahju seose hindamisel vaktsiiniga pädevus otsustada, kas kaasata vajadusel keerukate juhtude hindamisel üksikut eriala eksperti või mitmest eksperdist koosnevat konsiiliumi. 2. E-konsultatsioonide traditsioon oli Eesti tervishoius kasutusel juba enne pandeemiat ning aasta -aastalt on pikenenud erialade loetelu, kellele perearst saab vajadusel oma patsiendi juhtumi e-konsultatsioonina saata. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus Tervisekassa 2022.aasta aastaaruandele tuginedes juba 31 erialal ja valikuvõimalused laienevad ka edaspidi. E-konsultatsiooni võimalust kasutati 2022. aastal 32 erialal. Lisaks tehti täiskasvanute silmaarsti e-konsultatsiooni katseprojekt. 2022. aastal laekus perearstidelt tervise infosüsteemi üle 61 450 digisaatekirja e-konsultatsioonile, kokku 425 asutusest. Teenust osutati 2022.aastal 2,5 miljoni euro eest. Kõige rohkem konsulteeriti neuroloogia erialal (14%), järgnesid ortopeedia (13%), endokrinoloogia (7%) ja kardioloogia (7%). Võrreldes 2021. aastaga kasvas e-konsultatsioonide arv 2022.aastal 26%. E-konsultatsiooni käigus edastab perearst eriarstile e-saatekirja, mille andmekoosseisud on kahe eriala vahel täpselt kokku lepitud ning eriarst vastab sellele 4 tööpäeva jooksul andes omapoolselt nõu diagnoosi, uuringute või ravi osas või eriarsti füüsilise konsultatsiooni vajaduse kohta. E-konsultatsiooni võimalus allergoloog-immunoloogile lisandus ravikindlustuse tervishoiuteenuste loetelusse eraldi rahastatava teenusena teadaolevalt juba 2016 aastast. Pandeemia kontekstis lepiti vaktsineerimiste korralduse töökoosolekute käigus kokku, et kõikide perearstide tähelepanu juhitakse uuesti ja täiendavalt sellele kiirele võimalusele saada eriarstilt vajadusel kiiret nõu (võttes arvesse, et perearstide praktika e-konsultatsioonide kasutamisel oli väga erinev ja mitte kõik ei kasutanud seda). Tervisekassa omab detailsemat ülevaadet, kui palju e-konsultatsioone pandeemia perioodil perearstidelt allergoloogidele-immunoloogidele tehti ning kas on võimalik eraldi välja tuua statistikat teemade kaupa sh covid-vaktsineerimisega seoses. Ministeeriumile need andmed kättesaadavad ei ole. 3. Küsimusi selle kohta, kas Eestis on COVID-19 vaktsineerimise järgsete kõrvaltoimete tuvastamiseks registreerimisjärgse/registripõhise seire kasutusele võetud, on pädev kommenteerima Ravimiamet. 4. Küsimust, mis infot on Ravimiamet COVID-19 vaktsiinide tootjatele seni edastanud, on pädev vastama Ravimiamet. 5. Vastuseks küsimusele seoses viimase kuue aasta (2018-2023) jooksul käsitletud terviseinfo andmete kvaliteedi teemaga selgitan, et tegemist on pideva süsteemse tegevusega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kui tervise infosüsteemi (TIS) volitatud töötleja poolt, kelle kohustuseks on tagada andmekogu pidamine ja haldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Põhimääruse kohaselt TEHIK: a. 1) tagab tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete üleandmise § 10 lõikes 5 sätestatud korras; b. 2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; c. 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks; d. 4) tagab andmete kasutamise muuhulgas poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks ja teabenõuetele vastamiseks ning muudeks põhimääruses nimetatud tegevusteks; e. 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; f. 6) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse; g. 7) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe; h. 8) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise; i. 9) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide publitseerimise; j. 10) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe Sotsiaalministeeriumit ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; k. 11) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele; l. 12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; m. 13) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist lõikes 2 nimetatud vastutavat töötlejat. Hetkel on käsil uue põlvkonna tervise infosüsteemi (nn upTIS) loomine, et viia praegune TIS uuele kvalitatiivsele tasemele. Eesmärk on tagada TIS arenguhüpe toetamaks jätkusuutlikult tervisevaldkonna toimimist. Selleks viiakse tervise infosüsteem uuele kvalitatiivsele tasemele: arendatakse välja ja juurutatakse uus tervise infosüsteemi andmevahetusplatvorm, mis toetab digitervise avamist paindlikumale andmevahetusele, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmist ning mis on tänasest tõhusama arendamise ja haldamise mudeliga. Kavas on luua uusi lahendusi, et nii inimesel endal kui ka tervishoiuspetsialistil oleks võimalik saada lihtne, kiire ja arusaadav ja otsuste tegemist toetav ülevaade terviseloost. Uue platvormi loomisel on kavas ühtlasi pöörata tähelepanu ka dokumenteerimise alusreeglitele ja tervise infosüsteemis olevate andmete haldusele – näiteks on kavas klassifikaatorite ja terminoloogia haldamise süsteemi loomine. Kõige ülevaatlikuma analüüsi praegusest TIS-st leiate dokumendis „Uue põlvkonna tervise infosüsteem - visioon tervise infosüsteemile“, kus on analüüsitud ka TIS hetkeolukorda. Muuhulgas on visiooni all toodud, et upTIS suund on selgelt tugevdada inimese (patsiendi) rolli tervisesüsteemis. Seetõttu on erinevad riigid arendanud patsientidele suunatud portaale, mille kaudu on patsientidel võimalik olla aktiivsem osaline oma tervise hoidmises ning see plaan on ka meil. Materjalid on leitavad https://www.tehik.ee/uue-polvkonna-tervise-infosusteem-uptis Süsteemsele arendustööle lisaks tegeletakse TEHIK-s üksikjuhtumitega, kus patsient kui andmesubjekt esitab konkreetse kaebuse ja taotluse andmete parandamiseks. Põhimääruse kohaselt on patsiendil kui andmesubjektil on õigus nõuda infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult (tervishoiuteenuse osutajalt) õigete isikuandmete edastamist. Kui andmesubjekt teavitab infosüsteemi vastutavat või volitatud töötlejat nimetatud nõude esitamisest, algatab infosüsteemi volitatud töötleja menetluse andmete parandamiseks. Andmeid, kui sageli selliseid taotluseid esitatakse, saab soovi korral pärida TEHIK-st. Loodan, et minu selgitusest on Teile abi ning vabandan ühtlasi vastuse viibimise pärast. Kui Teil on täpsustavaid küsimusi, mis kuuluvad minu pädevusvaldkonda, siis vastan meeleldi. Lugupidamisega Heli Paluste tervishoiuvõrgu juht Tervisesüsteemi arendamise osakond Sotsiaalministeerium ________________________________ [email protected] 6269 127 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn www.sm.ee <http://www.sm.ee>