Teie 25.06.2023 nr 1.2-1/2573-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 22.08.2023 nr 5.2-2/27142-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK). Lisaks juba VTK-
s väljatöötamise käigus edastatud mõtetele, soovime käesolevaga välja tuua järgmised
tähelepanekud.
1. VTK-s kirjeldatud eesmärkide saavutamine toob tõenäoliselt kaasa suure hulga
infosüsteemide arendusvajadusi, mille mahtu ja maksumusi ei ole võimalik hetkel hinnata.
Seetõttu soovime olla võimalikult varakult kaasatud eelnõude väljatöötamisse (sh
kavandatavate muudatuste piloteerimisse), et saaksime hinnata arendusvajaduse mahtu,
maksumust, ajagraafikut, vastuarenduste vajadust jne .
2. Peame oluliseks, et laste heaolu suurendamise juures pöörataks suuremat tähelepanu ka
kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) olemusele ja tulevikule.1 On oluline, et KLAT teenus
oleks laste abistamise vaates viimane meede. Senised andmed näitavad, et umbes 70% laste
puhul piirdutakse KLAT-i suunamisega üks kord. Samas on näha, et 30% lapsi viibivad KLAT
teenusel korduvalt ja nendest omakorda ligikaudu 30% on suunatud teenusele rohkem kui
kahel korral. KLAT teenusel viibivate laste keskmine vanus on ligikaudu 14,5 eluaastat, mis
tähendab, et teismelise vabadus võib olla piiratud kolm ja enam aastat. On oluline märkida,
et mida pikemalt on laps eraldatud oma perest ja kogukonnast, seda keerulisem on tal hiljem
kogukonnas kohaneda. Seetõttu võib oma keskkonnast eemalolek last pikas perspektiivis
hoopis kahjustada. Väga kõrge riskikäitumisega laste ja noorte puhul on leitud, et asutuses
viibivat last saab kuue kuu jooksul valmistada ette kogukonda naasmiseks, kus ta saab jätkata
teenuste saamist. Selle eelduseks on mitmekülgsete ja intensiivsete kogukonnateenuste
olemasolu. Uuringud näitavad, et kinnipidamise asemel alternatiivsete kogukonnapõhiste
sekkumiste rakendamine vähendab lapse riski korduvaks õigusrikkumiseks (Dünkel jt 2015).
Tallinna Ülikooli ja Haap Consultingu (2022) uuringu raames tehtud analüüs näitas, et
Austrias, Belgias, Soomes, Saksamaal, Hollandist ja Põhja-Iirimaal rakendatakse laste ja
noorte kinnipidamise asemel pigem taastava õiguse meetmeid, sh taastavaid aruteluringe
ning lapse käitumisele ja perekonnasuhetele suunatud kogukonnapõhiseid teraapiaid.
Vaadeldud riikides on KLAT pigem lühiajaline äärmuslik meede, kus lapse vabadust piiratakse
enamasti vaid paariks kuuks. Seetõttu peaks lapse eraldamine oma perest ja kogukonnast
olema võimalikult lühiajaline ja lapsele ja perele peab pakkuma toetavaid teenuseid
kogukonnas. Holland on seejuures võtnud näiteks vastu otsuse, et alates 2030 suletakse kõik
kinnised asutused.2
1 Seejuures ka võimalusele leida alternatiivseid teenuseid tänasele KLAT teenusele.
2 https://sociaalweb.nl/nieuws/perspectieven-voor-transformatie-in-de-gesloten-jeugdzorg-kan-het-en-kan-
het-sneller/
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda KLAT teenuse puhul edaspidi maksimaalse
võimaliku aja lühendamist või vabaduse piiramise teenuse vajalikkuse põhjendatuse
hindamist teatud perioodi (nt 3 kuu) tagant. See annaks nii lapsele kui ka teenuseosutajale
suurema motivatsiooni muutusi ellu tuua ja hoiaks kohaliku omavalitsuse lastekaitse tööd
lapse ja perega aktiivsemalt üleval. Kui laps teab, et tema teenusel viibimise tähtaeg sõltub
päriselt temast endast ja koostööst spetsialistidega, siis on sisemine motivatsioon suurem, et
pakutavat abi ja tuge vastu võtta.
3. Toetame VTK-s toodud ettepanekut vaadata üle SKA ja kohalike omavalitsuste ülesanded.
Meie hinnangul võiks ülesannete jaotamisel olla üldisem suund, et SKA täidab peamiselt neid
ülesandeid, mis on seotud lastekaitse valdkonna nn kompetentsikeskuse funktsiooni
täitmisega, järelevalvega ja riiklike teenuste pakkumisega või pakkumise korraldamisega.
Kohalike omavalitsuste kanda peaksid seevastu jääma ülesanded, mis on seotud
juhtumikorraldusega sh teenuse vahetu osutamisega kohalikul tasandil. On oluline, et
ülesannete jaotusel pöörataks tähelepanu ka kogukondliku põimumisrolli olulisusele, mida on
kõige lihtsam teostada kohalikul omavalitsustel, kes asub kogukonna liikmete kõige lähemal.
Ühtlasi näeme, et isegi kui laps või pere kasutab riiklikku teenust, siis tuleks ka riikliku teenuse
osutamise ajal kohalikul omavalitsusel tegeleda lapse ja pere abistamisega ning toetamisega.
Täpsema ülesannete jaotuse saaks kokku leppida juba eelnõu(de) menetlemise käigus ja
SKA soovib olla võimalikult varajaselt kaasatud nimetatud aruteludesse.
4. Tuleb teadvustada, et riigiteenuste osakaalu suurendamisel võib kujuneda olukord, kus lapsi
suunatakse edaspidi peamiselt riiklikele teenustele. Seda toetab ka VTK-s välja toodud Civitta
läbiviidud lastekaitsetöötajate uuring (2022), mis nentis, et tegevuskava koostamisel
lähtutakse ennekõike lapse abivajadusest, kuid alati ei ole see täiel määral võimalik, vaid
lähtutakse teenuste kättesaadavusest, mitte tegevustest, mis on lapsele parimad. Mõistame,
et probleemiks võib teatud juhtudel olla omavalitsuste vähene võimekus. Samas ei oleks õige
kui riiklikke teenuseid asutakse eelistama muudel kaalutlustel kui lapse tegelikud vajadused.
Sellest johtuvalt võiks kaaluda teatud riiklike teenuste puhul omavalitsuste omavastuste või
(osalise) rahastuse sisseviimist. Näiteks on täna lapse KLAT-i paigutamine omavalitsuse
jaoks tasuta, see on pikaajaline ning seda suhteliselt lihtne teha. Seetõttu võib teenuse
pikendamine tunduda hea variant, kuid see ei pruugi olla alati seotud lapse tegeliku
abivajadusega. On oluline, et ka riiklikele teenustele suunamine ja teenuste saamine toimuks
ühtsetel põhimõtetel. Seejuures peaksid erinevate osapoolte rollid (SKA, teenuse osutaja,
kohalik omavalitsus, jne) olema selgelt määratletud.
5. Kindlasti vajab analüüsi, millist rolli peab edaspidi riiklik lastekaitse keeruliste juhtumite puhul
kandma, et lapsed ja pered saaksid tõhusat ja jätkusuutlikku abi. Kui keeruliste juhtumite
juures otsustatakse anda SKA-le suurem roll, siis peaks ka sellistel puhkudel jääma kohalik
omavalitsus juhtumiga tugevalt seotuks. Tänane omavalitsuste toetamise praktika keeruliste
lugude puhul väga hästi ei tööta, kuivõrd SKA-l on õigus nõustada, kuid omavalitsus ei pruugi
SKA nõuannetest juhinduda.
6. Seoses laste abivajadusega peame oluliseks esile tõsta, et ka lähisuhtevägivalla
kogemine/pealt nägemine on tihedas seoses lapse KLAT-i jõudmisega. Haap Consultingu ja
Tallinna Ülikooli läbiviidud uuringu valimisse kuulunud lastest ligi pooled (47%) on olnud
politsei pöördumisega tuvastatud lähisuhtevägivalla ohvrid. Hinnanguliselt jõuab politseisse
vaid iga kümnes lähisuhtevägivalla juhtum, mistõttu võib tegelikku ohvrite osakaalu pidada
suuremaks (Selliov jt, 2018). Seega peaks lapsega seotud lähisuhtevägivalla juhtumite puhul
olema laps abivajav ja algatada tuleks juhtumimenetlus.
7. Toetame VTK-s välja toodud vajadust LasteKS tervikuna üle vaadata ning seostada teiste
seadustega, sh OAS-iga. Siinkohal märgime, et ennetustöö ja võrgustikutöö vaates võiks üle
vaadata ka seosed noorsootöö seadusega. Viidatud valdkonna sidumine ja kajastamine
samaväärse osapoolena on oluline, kuna ka noorte valdkond keskendub igapäevaselt samale
sihtgrupile ning nende tegevused mõjutavad tugevasti noorte (sh laste) heaolu ja ka
2
abivajadusest tingitud kitsaskohtade lahendamist. Noorsootööle suurema tähelepanu
pööramine toetaks lastekaitse valdkonna vaates abivajaduse varajast märkamist.
8. Lapsi ja peresid kaasav lastekaitsetöö ja juhtumikorralduse peatükis on toodud välja
regulatiivse lahendusena Signs of Safety mudel. Selle juurde võiks paralleelselt tuua ka
tänaseks piloteerimisfaasi lõpus oleva Ringist välja mudeli, mida rakendatakse keskmise ja
kõrge riskitasemega korduvõigusrikkumisi toime panevate noorte toetamisel valdkonnaülese
võrgustikutöö raames kohaliku omavalitsuse tasandil. Viidatud mudeli soodustamine oleks
oluline kasvõi seetõttu, et selle fookuses on just keerulised lood, mida lastekaistele lisaks
aitavad lahendada eri valdkondade spetsialistid intensiivse võrgustikutöö raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Andrus Jürgens
57833628,
[email protected]
Kristina Pähkel
53331563,
[email protected]
Ebeli Berkman
53490652,
[email protected]
Enelis Linnas
58039675,
[email protected]
3