Arvamuse edastamine

. TARTU LINNAVALITSUS SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND Eesti Linnade ja Valdade Liit 21.08.2023 nr 12-6.2/10250 Roosikrantsi 12/1 10119 TALLINN 5-1/202 SOM - Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks Tartu Linnavalitsus on tutvunud ja esitab käesolevaga tähelepanekud "Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks" osas. Väljatöötamise kavatsuse (VTK) eesmärk on suurendada laste heaolu valdkondadeülese varajase koostöö tõhustamise ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise kaudu. Samal eesmärgil toimus 2016. aastal lastekaitsevaldkonnas reform, muudeti lastekaitseseadust ja loodi riiklik lastekaitseüksus (SKA laste heaolu osakond) lastekaitsepoliitika rakendajana ja kohalikele omavalitsustele toe pakkujana. Fookuses oli kohalike omavalitsuste võimestamine lastekaitsetöö tegemisel, laste ja perede heaolu toetamine lähimusprintsiibil. Samasse perioodi, 2017. aastal, jäi haldusreform, eesmärgiga võimestada kohalikke omavalitsusi suunamaks piirkonna arengut ja täitmaks seadusest tulenevaid ülesandeid iseseisvalt. Kokkuvõtvalt oli selge suund võimekale autonoomsele omavalitsusele. Tulenevalt sellest tekitavad käesolevas VTK-s planeeritavad regulatiivsed lahendused omavalitsuste lastekaitsevaldkonna töö korraldamisel arusaamatust, liikudes vastassuunda, st tsentraliseeritud juhtimisele. Üldistatult on täna lastekaitsetöö korraldamisel tervikuna võtmeküsimuseks nö suuna seadmine, st kas soovime liikuda lapse vajadustest lähtuva ja perekeskse lastekaitsetöö või riskide hindamise suunas. Käesolevas VTK-s on nimetatud suunad omavahel põimitud, ühest küljes toonitatakse varase märkamise, ennetus- ja peretöö olulisust, teisalt rõhutakse võimalike riskihindamisvahendite vajadusele ja soovitakse ühe võimaliku lahendusena selekteerida juhtumikorraldust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Perede heaolu toetamise tervikvaatest on see segadust tekitav ja viib pigem vastupidiselt „mitme ukse poliitika“ poole. Samas viidatakse VTK hetkeolukorra kirjelduses kompleksprobleemidega perede kasvule, mis reaalsuses tõesti nii ka on, ja peaks seda enam kinnitama arusaama, et lastekaitse „klient“ vajab paraku abi mitmes heaolu valdkonnas ja praktilises töös ei ole mõistlik sekkuda mitmel instantsil, vaid pakkuda peredele toetust „ühe ukse“ printsiipi arvestades. Lastekaitse korralduse kitsaskohad ja nende lahendamiseks vajalikud regulatiivsed muudatused: 1. Lapse abivajaduse ennetamine, varajane märkamine ja valdkondadeülene abistamine Ühe kitsaskohana tuuakse VTK-s välja kohaliku tasandi ennetustegevuse ebapiisavus. Arusaadavalt on varajane märkamine ja süsteemne ennetustöö probleemide süvenemist ennetav. Süsteemse ennetustöö valdkondadeülene korraldusmudel peaks olema riigi tasandil reguleeritud, selleks on loodud ennetusnõukogu. Valdkondadeülese ennetuse eesmärgid ja tulemusindikaatorid on aastateks 2022 – 2025 paika pandud, kuid üldiselt ja deklaratiivselt. Ennetustöö tõhususe kvaliteedimärgiks loetakse tõenduspõhisust. Paraku on Eestis piloteeritud ja kättesaadavaid tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid väga vähe ja nendelegi pole tagatud piisav rahastus, mille juures mh arvestatakse regionaalset eripära. Samuti takistab kohaliku tasandi tööd ikka veel ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ puuduv valdkondadeülene andmete kogumise Raekoja plats 3 süsteem, mis võimaldaks ülevaadet kasutatavate tel 736 1300 www.tartu.ee 51003 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] puuduv valdkondadeülene andmete kogumise süsteem, mis võimaldaks ülevaadet kasutatavate sekkumiste mõjust. Ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelina soovitatakse VTK-s SA Lapse Heaolu Arengukeskuse välja töötatud tegevusmudelit „Perepesa“. Laste ja perede heaolu süsteemne toetamine järjepideva mõtestatud ennetustegevuse läbi on igati asjakohane, paraku toob nimetatud Perepesa kontseptsiooniga liitumine kohalikule omavalitsusele kaasa hulga halduskulutusi, milleta on võimalik ühe ennetuskeskuse loomisel hakkama saada. Seega jääb arusaamatuks, millistel alustel kujunes valitud soovituslikuks mudeliks just ja ainult Perepesa. 2. Lapsi ja peresid kaasav lastekaitsetöö ja juhtumikorraldus Kitsaskohana tuuakse VTK-s välja laste ja perede ebapiisav kaasatus juhtumite lahendamisse ja juhtumikorralduses puuduvad sisulist tööd abistavad ja töö tulemuslikkust mõõtvad vahendid. Ühe regulatiivsete lahendustena pakutakse abivajaduse hindamisel välja juhtumite kategoriseerimiseks tasemete süsteem. Nimetatud süsteem on oma olemuselt riskihindamine, mis toimib kui mehhanism uurimaks, leidmaks tõendeid riskidest ja võimalikust väärkohtlemisest. Abivajaduse hindamisel sooviks enam näha lapse fookust, mille ebapiisavus on ka kitsaskohana välja toodud. Nimetatud tasemete süsteem seda kuidagi ei toeta. Kuidagi ei saa nõustuda väitega, et praegu kasutusel olev lapse heaolu kolmnurk annab vaid teoreetilise tausta. Pigem on vajadus spetsiifiliste teenuse vajaduse hindamise abivahendite järele nagu näiteks erivajadustega laste teenuste vajaduse hindamisvahendid. 3. Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel Lastekaitsetöö uue korraldusmudeli valikuna pakutakse regulatiivse lahendusena välja kaks varianti: 1) Toetada rohkem KOV-e ja suurendada SKA ülesandeid Nimetatud mudeliga soovitakse riikliku lastekaitse rolli suurendada andes keerukamate juhtumite korraldamine üle SKA-le. Nagu eelnevalt märgitud, on lastekaitsejuhtumid tihti komplekssed ja mitmed probleemid, mis vajavad erinevat sekkumist, põimunud. Lapse- ja perekeskset lahendust ei toeta abivajaduse hindamise dubleerimine ja mitu paralleelset sekkumist. Nimetatud lahendus ei toeta omavalitsuste spetsialistide võimestamist ja professionaalsete oskuste kvaliteedi tõstmist ega kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Lisaks jääb nimetatud lahenduse osas arusaamatuks, mida mõeldakse juhtumikorralduse üleandmise all, kas juhtumikorraldust tervikuna? Lastekaitsejuhtumite osas eeldab see valdavalt aastaid kestvat regulaarset tööd lapse ja perega. Juba täna lasub näiteks saatjata alaealiste välismaalaste osas juhtumitöö kohustus SKA-l, kuid praktikasse rakendub see tihti lähimusprintsiipi arvestavalt ja reaalse töö tegija on kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialist. Sellisel kujul ei vähenda juhtumikorralduse SKA-le üleandmine kuidagi kohaliku omavalitsuse koormust. Erandina võib kõne alla tulla ühe spetsiifilise töölõigu - hooldusõiguse vaidluste - juhtumikorralduse üleandmine riiklikule lastekaitsele. Perelepituse koordineerimine ja pakkumine on juba täna riigi ülesanne, seega oleks loogiline kogu töölõiku puudutav terviklik juhtumikorraldus jätta SKA pädevusse, sh kohtumenetluses osalemine ja edasine töö lapse ja lapsevanematega, mis hõlmab kokkulepete/kohtumääruste täitmist/mittetäitmist ja perede toetamist kogu protsessis. 2) Koondada KOV-i tasandi laste heaolu ja lastekaitse korraldus piirkonnakeskustesse ja soodustada tiimipõhist korraldusmudelit VTK-s pakutakse piirkonnakeskusepõhise korraldusmudeli loomiseks välja kaks võimalust: a) kohalike omavalitsuste ühisameti loomine, b) lastekaitse valdkonda puudutavate ülesannete osaline või täielik üleandmine maakonnakeskuse omavalitsusele. Maakonnakeskuse mudeli puhul osaline või täielik üleandmine maakonnakeskuse omavalitsusele. Maakonnakeskuse mudeli puhul tuuakse näiteks juba kasutusel olevat mudelit perekonnaseisutoimingute osas, mis ei ole antud olukorras asjakohane võrdlus, sest tegu on valdavalt ühekordsete toimingutega, mitte aastaid kestva juhtumikorralduse ja valdkonna arendust puudutavate ülesannetega nagu lastekaitsetöö tervikvaates eeldab. Mõlema variandi osas jäävad ebaselgeks riikliku ja kohaliku tasandi lastekaitsetöö ülesanded ja juhtimisstruktuur, lisaks tooks maakonnakeskuse mudeli rakendamise puhul kesksele omavalitsusele kaasa põhjendamatult suure halduskoormuse ja täiendava eelarvemõju. Nimetatud korralduste puhul jääb arusaamatuks ka lähimuse põhimõtte järgimine, mis on üks Euroopa Liidu õiguse keskseid põhimõtteid. 4. Laste heaolu ja õiguste tagamise kvaliteet ja järelevalve Kvaliteedijuhtimissüsteem laste ja perede heaolu valdkonnas vajab arendamist ja peaks olema ühtne. Kvaliteedijuhtimine peaks toimuma pideva protsessina, kus tegevuste planeerimine ja elluviimine vahelduvad tulemuste analüüsi ja parendamisega. Laste ja perede heaolu tagamist võib vaadelda näiteks Demingi ringi käsitluse läbi. Ühe regulatiivse lahendusena on VTK-s välja pakutud kliendikeskse ja lapsesõbraliku tagasiside andmise ja kaebuste käsitlemise protsessi loomist. Lastekaitsetööd puudutavate kaebuste käsitlemise protsessi loomisel tuleks eraldi tähelepanu pöörata kvaliteedi hindamise indikaatoritele arvestades valdkonna spetsiifikat ja asjaolu, et praktilises töös toimuvad sekkumised tihti vastu „kliendi“ tahtmist. Kokkuvõtvalt, VTK-s välja toodud lahendusettepanekud mõjutavad edasist lastekaitsevaldkonna töökorraldust tervikuna väga suurel määral, sh kohalike omavalitsuste korraldust. Kohaliku omavalitsuse ühe vastutusala tsentraliseerimine (arvestades üldist suunda detsentraliseerimisele) ja autonoomia osaline kaotamine ei too valdkonnas olevatele probleemidele efektiivset lahendust. Keskenduda tuleks pigem valdkonna ülesannete konkretiseerimisele, valdkonnas tegevate spetsialistide võimestamisele, professiooni huvikaitsele ja kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merle Liivak Juhataja Birgit Siigur [email protected] Saatja: Mailiis Kaljula <[email protected]> Saadetud: 21.08.2023 13:30 Adressaat: <"SM Info"> Koopia: <=?windows-1257?Q?Helen_J=F5ks?=> Teema: Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks Manused: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20230821_2023-10250.asice Tere Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas märkustega (ELVL kiri 18.08.2023 nr 5-1/202-1) Eelnõude Infosüsteemis lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks. Täiendavalt edastame teile Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kommentaarid väljatöötamise kavatsuse kohta, mida palume arvestada meie kooskõlastuskirja lisana. Lugupidamisega Jan Trei ELVL asedirektor Lisa: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kiri 21.08.2023 nr 12-6.2/10250