Teie 31.07.2023 nr 1.2-2/101-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 17.08.2023 nr 11.1-8/23/2622-2
Sotsiaalkaitseministri määruse
„Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete
rajamiseks toetuse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhiste
toetatud eluasemete rajamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega
arvestamisel.
1. Juhul, kui on lubatud rekonstrueerimine ja ehitamine, siis TATi korrektne pealkiri on „…
ehitamise (mitte rajamise) toetamine“. Vt Ehitusseadustik § 4- rajamise all ei saa mõelda
sh rekonstrueerimist, ehitamise all küll mõeldakse rekonstrueerimist ja ehitamist.
2. Eelnõu § 4 lg 4 tõdetakse, et tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi algatuse
põhimõtetega, mis justkui ei eelda selle hindamist, kuid § 16 lg 1 p 1 on toodud, et
hinnatakse Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist. Samuti on Bauhausi
kontrollimine eelpool mainitud lõigus. Bauhausi põhimõtte kontrollimiseks projekti
põhiselt ei ole Rakendusüksusel ressurssi ning siin oleks selleks vaja Rakendusasutuse
poolt juhendit.
3. Eelnõu § 5 palun TATis ja/või seletuskirjas täpsustada, kas taastuvenergiasüsteemide,
automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid on
abikõlblikud kulud? Lisast 1 tulenevalt antud lahendustega tuleb projekteerimisel
arvestada, need on igati kontseptsiooni toetavad, kuid TATis nende abikõlblikkus ei ole
reguleeritud.
4. ÜSM art 53 lg 3 punkt b kohaselt saab eelarveprojekti alusel anda toetust projektile, mille
kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot. Kui mitte-ametlikus ringis oli § 11 lg 6 vastav
piirang välja toodud, siis ametlikku ringi jõudnud eelnõust on see eemaldatud. Lisatud on
viide eelnõusse § 5 lg 1 ÜM §-le 20 lg 1 p 1, mis omakorda viitab edasi ÜSMi vastavale
sättele. Samas oleks toetuse saaja jaoks oluliselt selgem, kui toetuse andmise tingimustes
selgelt välja tuuakse, et alla 200 000 euro kogumaksumusega projektide kulude hüvitamise
viis on erinev. Näiteks seletuskirjas lk 8 on see välja toodud: "Projekti, kogumaksumusega
kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise kulude arvestuse alusel, mis taotluse
rahuldamise otsuses määratakse toetuse saaja esitatud eelarve alusel RÜ hinnangul
abikõlblikuks." Palume eelnõus sätestada selgelt, et projekte kogumaksumusega alla
200 000 eurot toetatakse kindlasummalise maksena.
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
5. Eelnõu § 6 võttes arvesse 2014+ perioodi kogemust teeme ettepaneku täiendada TATi
nõudega, et projektiga alustatakse 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise, sh osalise,
otsuse saamist.
6. Eelnõu § 7 lause "Toetusest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid 70%
ja riiklik kaasfinantseering 20%.". Siin on toetus matemaatiliselt 100% ja siis sellest
moodustab ERF 70% ja RKF 30%. Need protsendid võivad olla teised, ja kokku peavad
nad andma 100%.
7. Eelnõu § 9 - palun kontrollida ühendmääruse viide üle, ilmselt oleks õige viidata ÜM § 2
lõikele 3.
8. Eelnõu § 10 lg 1 p 4 - puhastulu regulatsiooni perioodil 2021-2027 ei ole, seega lisaks §
10 lg 1 p 4 kustutamisele palume eelnõu § 24 lg 2 p 6 jätta välja puhastulu regulatsioon,
täpsemalt lauseosa „ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa
projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu“.
9. Eelnõu § 10 lg 1 punkt 5- ei ole arusaadav selle dokumendi vajalikkus. Olemasolevas
eelnõu versioonis dokument ei oma mõju taotluse hindamisele. St, kui selgub, et projekti
riskide esinemise tõenäosus ja mõju on suur, siis hetkel puudub igasugune regulatsioon
jätta projekti toetamata. Mis lisaväärtust see dokument annab taotlusele? Samuti SK-s ei
põhjendata selle dokumendi vajalikkust.
10. Eelnõu § 22 lg 3 punkt 4 kohaselt tuleb taotlejal tagada rajatud kogukonnapõhise toetatud
eluaseme eesmärgipärase kasutuse 20 aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates,
välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud. Palun
täpsustada, millistel õiguslikel alustel viimati nimetatud nõue põhineb. Juhime tähelepanu
sellele, et ÜSM art 65 tulenev kestuse nõude periood on 5 aastat pärast toetusesaajale
lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, siis riigiabi reeglites kehtestatud periood.
TATis ei ole lubatud ÜSMis toodud maksimaalset kestuse nõude perioodi pikendada,
võimalik on ainult selle lühendamine 3 aastale VKEdele toetuse andmisel.
Arusaadav, et sotsiaalhoolekande eesmärkidel rajatud ehitis peab olema samal eesmärgil
kasutatav pikema aja jooksul kui 5 aastat, kuid toetuse andmise õigusaktidest tulenevalt on
maksimaalne periood 5 aastat (kui ei anta riigiabi) ning seetõttu ei saa TAT-is pikemat
perioodi sätestada. Pikem tähtaeg saab tulla üksnes teisest seadusest. Seletuskirjas on
selgitatud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid nõudeid, kuid konkreetset 20-aastast
kestuse nõuet sealt ei tulene.
11. Eelnõu § 22 lg 4- palun täpsustada, kas tegemist toetuse saaja õiguse või kohustusega,
eelnevates lõigetes on konkreetselt sõnastatud, mis on toetuse saaja kohustus või õigus (on
õigus, on kohustus). Normitehniliselt saame aru, et on kohustus.
12. Eelnõu § 24 lg 2 p 4- ettepanek edastada RA-le teadmiseks siiski taotluse rahuldamise
otsuse muutmise otsuse, mitte selle eelnõu.
13. Eelnõu § 25 lg 3 p 1- kirjeldatud andmed on a priori e-toetuse keskkonnas iga projekti
juures olemas (aruanne on projekti osa), ei ole arusaadav, miks neid peab dubleerima.
14. Eelnõu § 26 lg 1- loetletud toetuse maksmise viisid, kuid soovitame selgemalt eristada, et
projektides maksumusega kuni 200 000 eurot toetust makstakse kindlasummalise makse
alusel ja tegelike kulude alusel, kui projekti maksumus on kallim, kui 200 000 eurot.
15. Eelnõu § 26 lg 5 on toodud: "Kindlasummaline makse või osaline makse tehakse vastavalt
taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele, mis võib põhineda muuhulgas teostatud
tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele." Palume tuua eelnõus
välja, et kindlasummalist makset võib etappide kaupa maksta ning kui kindlasummalise
makse lõpptulemus jääb saavutamata, kas siis etappide eest juba makstud nõutakse tagasi
või mitte. Teisisõnu, kindlasummalist makset ei saa teha osade kaupa, aga saab teha
projektis mitu kindlasummalist makset, kui need etapid on võimalik eristada ja tõendada.
Lisaks pöörame tähelepanu, et kindlasummalise makse puhul ei kontrollita
kuludokumente. Seega palume eemaldada toodud sättest sõnastus "sellele vastavale
arvele".
16. Seletuskiri lk 8, paragrahv 5 lõike 3 selgituses on kasutatud väljendit "mitteabikõlblikud
kulud". 2021-27 perioodil seda enam ei kasutata. Soovitame kasutada "abikõlbmatud
kulud".
17. Seletuskirjas lk 10 alguses on toodud, et "Eskiisprojekti alusel saab hinnata planeeritud
hoone Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist, kuluefektiivsust, eelarve
realistlikust, võimekust projekti ellu viia, keskkonnahoidu ja kliimakindlust."
Tuleks välja jätta keskkonnahoiu ja kliimakindluse osa, sest eelnõus on toodud, et
tegevused vastavad "ei kahjusta oluliselt” põhimõttele ning samuti on hinnatud meetme
tegevuste kliimakindlust. Neid ei ole mõistlik projektipõhiselt kontrollida, kuna tegevused
on ühetaolised ja juba hinnatud.
18. Seletuskirja lk 15 esimeses lõigus soovitame korrigeerida sõnastust. Ettepanek; "... ja
toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalise makse
alusel pärast tööde teostamist.“.
19. Lisada eelnõusse või seletuskirja toetuse saaja kohustuste alla otsese viitena:
Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.
Toetuse saajale on abistavam ja selgem, kui kohustusena viidata otse ka teavitamise
määrusele ja mitte läbi kahe õigusakti ringiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
osakonnajuhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340