Eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0915 - Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/674b08a7-4138-4c9d-afe9-1165bea849b4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/674b08a7-4138-4c9d-afe9-1165bea849b4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium 04.07.2023 nr 1-6/2791-1 Sotsiaalministeerium Siseministri määruse „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks siseministri määruse eelnõu „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine“. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 9 lehel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkindlustusamet Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Transpordiamet SMIT Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 21.06.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023 nr Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 6 ja § 70 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistr isse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ § 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „üksus“ sõnadega „või Välisministeerium“. § 2. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71 . Isikukoodi andmine muu avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt Isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel annavad: 1) Välisministeerium isikule, kelle isikukood tuleb kanda riigi andmekogusse seetõttu, et talle antakse diplomaatiline isikutunnistus; 2) Sotsiaalkindlustusamet isikule, kelle isikukood tuleb kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse; 3) Transpordiamet isiku taotluse alusel isikule, kes asub tööle Eesti riigilippu kandvale laevale; 4) vangla vangistusseaduse §-des 2–4 nimetatud isikutele, kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse.“; 2) paragrahvi 8 lõiked 2, 3 ja 31 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 12 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§-de“ tekstiosaga „71 ,“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister 2 (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrust nr 2 „Elukohaand mete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ (edaspidi määrus nr 2) ja siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrust nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ (edaspidi määrus nr 1). Määrust nr 2 muudetakse, sest kui isiku elukohaandmete muudatus tuleneb perekonnasünd muse kohta käivast välisriigis välja antud dokumendist või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, teeb elukohakande perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3 2 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi MK KOV) või Välisministeerium. Määruses nr 2 ei ole aga Välisministeeriumi nimetatud. Määrust nr 1 muudetakse, et luua õiguslik alus anda isikukood kinnipeetavale, kes viibib Eesti vanglas, ja laiendada Transpordiameti pädevust anda isikukood välisriigi meremehele, kes asub tööle Eesti lipu all sõitvale laevale. 1) Vanglatele antakse võimalus anda isikukood vangiregistrisse kandmiseks vangistussead use §-des 2–4 nimetatud isikutele, et tagada isikukoodita kinnipeetavatele nende teenuste osutamine ja dokumenteerimine, mis eeldavad isikukoodi. 2) Samuti laiendatakse isikukoodi saamise võimalusi meremeestele Transpordiameti kui merendusvaldkonna ühtse kontaktpunkti kaudu. See lihtsustab tööandjate, näiteks reederite jaoks meremeeste registreerimist töötajate registrisse ja vähendab seeläbi nende kulutus i, soosides omakorda laevade Eesti lipu alla registreerimist. Isikukood antakse isikule, kellel tekib Eesti lipu all töötamise tõttu Eestis maksukohustus ja kelle peab seega tema tööandja kandma töötamise registrisse1 . Töötamise registris on võimalik registreerida isik vaid Eesti isikukoodi olemasolu korral. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigus- nõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]), osa- konnajuhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), rahvastikuregis tr i halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ning sama talituse nõunikud Carolyna Maidla (tel 612 5055, [email protected]) ja Kristiina Randmäe (tel 612 5015, [email protected]). 1 Maksu- ja Tolliamet 2023. Töötamise register. – Maksu- ja Tolliameti koduleht. Vaadatud 13.04.2023. 1 Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisel osalesid Justiitsministeeriumi vanglate osakonna IT juht Priit Post ([email protected]) ja nõunik Tiina Unuks ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg ([email protected]) ning Transpordiameti õigusosakonna jurist Ene Lillip uu ([email protected]) ja meremeeste diplomeerimise üksuse vaneminspektor Rainer Hermassoo ([email protected]). Meremeeste registri arendamise kohta andis seletuskirja teavet Transpordiameti infotehnoloogia arenduste üksuse vanemprojektijuht Liina Jundas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üle- antavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Meremeestele isikukoodi andmise regulatsiooni uuendamiseks on Majandus- ja Kommunik at- siooniministeeriumil plaanis muuta õigusselguse huvides ka meresõiduohutuse seaduses mere- meeste registri pidamise eesmärki ja meremeeste registri põhimäärust2 . Meremeeste registr it arendatakse edaspidi nii, et tulevikus oleks võimalik väljastada läbi meremeeste registri isikukood kõikidele välisriigi meremeestele, kes asuvad tööle Eesti lipu all sõitvale laevale. Meremehed kantakse sealjuures meremeeste registri erinevatesse andmekogudesse. Eelnõuga muudetakse: 1) määrust nr 2 avaldamismärkega RT I, 14.04.2022, 6; 2) määrust nr 1 avaldamismärkega RT I, 10.03.2022, 41. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 täiendatakse määruse nr 2 § 14 lõiget 2. Selles lõikes on sätestatud, et kui isiku elukohaandmete muudatus tuleneb perekonnasündmuse kohta käivast välisriigi välja antud dokumendist või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, teeb elukohakande perekonnaseis u- toimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud MK KOV. Tegelikult võib aga elukohakande teha ka Välisministeerium. Seega lisatakse lõikesse ka tema. Paragrahv 2 koosneb kolmest punktist. 2 Majandus- ja taristuministri 8. juuli 2021. aasta määrus nr 43 „Meremeeste registri põhimäärus“. 2 Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse määrust nr 1 §-ga 71 , millega reguleeritakse olukorda, kus isikukoodi annab muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik. Lisatava § 71 eesmärk on koondada muu avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt isikukoodi andmise sätted ühte paragrahvi. Praegu on seda reguleeritud määruse nr 1 §-s 8 „Isikukoodi andmine isiku taotluse alusel Eestis elavale või viibivale isikule “. Muul asutusel või isikul võib olla vaja anda isikukoode, et täita oma ülesandeid. Näiteks annab Välisministeer ium isikukoodi diplomaatidele, kellele väljastatakse diplomaatiline isikutunnistus. Kui diplomaatilise isikutunnistuse taotluse andmekoosseis on piisav, et moodustada isikukood, ei ole vaja kasutada määruse nr 1 lisas kehtestatud isikukoodi taotluse vormi. Samuti ei pruugi isikukoodi vajav isik elada või viibida isikukoodi taotlemise ajal Eestis. Õigusselguse huvides jääb määruse nr 1 § 8 edaspidi reguleerima üksnes kohaliku omavalitsuse üksuses isikukoodi andmist ja olukorda, kus isikukoodi annab muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik, reguleeritakse lisatavas §-s 71 . Lisatavas §-s 71 reguleeritakse selliseid olukordi, kus isikukoodi annavad rahvastikuregis tr i seaduse § 40 lõike 3 punktis 6 nimetatud asutused. Isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks annavad seaduse või andmekogu põhimääruse alusel: 1) Välisministeerium isikule, kelle isikukood tuleb kanda riigi andmekogusse seetõttu, et talle antakse diplomaatiline isikutunnistus; 2) Sotsiaalkindlustusamet isikule, kelle isikukood tuleb kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse; 3) Transpordiamet isiku taotluse alusel isikule, kes asub tööle Eesti riigilippu kandvale laevale; 4) vangla vangistusseaduse §-des 2– 4 nimetatud isikule, kelle andmed tuleb kanda vangi- registrisse. Nimetatud asutused ei anna isikukoodi määruse nr 1 lisaga kehtestatud isikukoodi taotluse alusel, vaid enda koostatud taotlusvormi või muudes menetlustes kogutud andmete alusel. Punktides 1 ja 2 reguleeritakse olukorda, kus isikukoodi annab Välisministeerium või Sotsiaal- kindlustusamet. Regulatsioon, mis on sätestatud praegu määruse nr 1 § 8 lõigetes 2 ja 31 , tuuakse muutmata kujul § 71 üle. Punktiga 3 reguleeritakse olukorda, kus isikukoodi annab Transpordiamet meremehele, kes asub tööle Eesti riigilippu kandvale laevale. Määruse nr 1 § 8 lõike 3 kohaselt annab Transpordiamet isikukoodi ainult meremeeste registr isse kantud isikutele. Kohustus kanda meremees meremeeste registrisse kohaldub meresõiduohutuse seaduse § 29 lõike 1 alusel vaid meremeeste puhul, kellele väljastab Transpordia met kvalifikatsiooni tõendava dokumendi. Üldjuhul on sellised isikud laeva juhtkonna liikmed: kapten ja laevaohvitserid. Edaspidi antakse isikukood igale isikule, kellel tekib Eesti lipu all töötamise tõttu Eestis maksukohustus ja kelle peab tema tööandja seega kandma töötamise registrisse. Töötamise registris on võimalik registreerida isik vaid Eesti isikukoodi olemasolu korral. Punkti 3 alusel antakse isikukood nii välisriigis elavatele kui ka ajutiselt Eestis viibivatele välisr iigi meremeestele. Kõik nad kantakse töötamise registreerimise tõttu riigi andmekogusse: töötamise registrisse, mida peab Maksu- ja Tolliamet. Muudatus lihtsustab tööandjate, st reederite jaoks meremeeste registreerimist töötamise registrisse ja vähendab seeläbi nende kulutusi, soosides omakorda laevade Eesti lipu alla registreerimist. 3 Lisaks muudatusele sätestab Transpordiamet oma sisemise töökorraldusega taotluse vormi. Transpordiamet annab meremeestele isikukoode edaspidi kahel viisil: 1) meremehed, kellele antakse isikukood kandmiseks meremeeste registrisse, kuna Transpordi- amet on neile väljastanud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi – laeva juhtkonna liikmed; 2) meremehed, kellele kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei väljastata ja kellele antakse isikukood kandmiseks töötamise registrisse – laeva reakoosseisu liikmed. Laeva juhtkonna liikmed on kapten ja laevaohvitserid. Laeva reakoosseisu liikmed on meremehed, kes ei ole juhtkonna liikmed. Isikukoodi taotlemisel tuleb arvestada, et minimaalne andmekoosseis, mis tuleb isikukoodi saamiseks esitada, tuleneb määruse nr 1 §-st 3. See andmekoosseis tuleb esitada ka meremeeste registrile kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamise taotluses3 või on need andmed võimalik Transpordiametil saada isikut tõendava dokumendi koopialt. Kui meremees ei esita isikukoodi taotlust isiklikult Transpordiametis kohapeal, võib selle tema eest edastada meresõiduohutuse seaduses nimetatud reeder või laeva lipuõiguse ja laevaregistr ite seaduses nimetatud volitatud esindaja või vastutav isik. Need on isikud või ettevõtjad, kellel on digiallkirjastamisvõimalus, kuna laeva Eesti lipu alla registreerimiseks peab olema samuti digi- allkirjastamisvõimalus. Välisriigi reederitel on võimalus see endale tekitada, näiteks registreer ides end Eesti e-residendiks. Riik kontrollib ka e-residentide tausta. Ametlikuks taotluse esitajaks jääb siiski meremees ise, kes ka taotluse allkirjastab. Transpordi- ametile võib meremehe esindaja edastada meremehe allkirjastatud taotluse, mis on skannitud ja mille on esindaja digiallkirjastanud. Taotlusele lisatakse lihtkoopia isikukoodi saaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. Oluline on sealjuures, et kui esindaja esitab koos isiku- koodi taotlusega Transpordiametile koopia meremehe isikut tõendavast dokumendist, peab koopia tegija ja Transpordiametile edastaja olema veendunud selle õigsuses. Esindaja kinnitab digia ll- kirjaga edastatud koopia vastavust originaalile ja isikukoodi taotleja allkirja õigsust taotlusel. Õigusaktides on nähtud ette erinevaid isikukoodi saamise võimalusi. Eelnõu eesmärk on laiendada isikukoodi saamise võimalusi nii, et Transpordiamet kui merendusvaldkonna ühtne kontaktpunkt saaks lisaks meremeeste registrisse kantavatele meremeestele anda edaspidi isikukoodi ka töötamise registrisse kantavatele meremeestele. Selle kõrval jäävad meremeestele ja nende tööandjatele alles ka muud võimalused, kuidas isikukoodi taotlust esitada, näiteks MK KOV-is. Punktiga 4 reguleeritakse olukorda, kus vangla annab isikukoodi vangistusseaduse §-des 2–4 nimetatud isikutele, kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse. Praegu ei anna vanglad kinni- peetavatele isikukoode, kuid selline pädevus antakse neile edaspidiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregis tr i turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõuga. 3 Meremeeste registrisse kantav andmekoosseis on sätestatud majandus- ja taristuministri 8. juuli 2021. aasta määruses nr 43 „Meremeeste registri põhimäärus“. 4 Paragrahvi 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 1 § 8 lõiked 2, 3 ja 3 1 , milles on reguleeritud olukorda, kus isikukoodi annab Välisministeerium, Transpordiamet või Sotsiaal- kindlustusamet. Regulatsioon viiakse lisatavasse § 71 . Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 1 § 12. Lisatakse, et ka määruse nr 1 § 7 1 alusel isikukoodi moodustamisest teavitab isikut isikukoodi andja. Määruse nr 1 § 12 kohaselt peavad Välisministeerium, Transpordiamet ja Sotsiaalkindlustusamet ka praegu isikut isikukoodi moodustamisest teavitama. See kohustus on neil ka edaspidi. Kuna isikukoodi andjate hulka lisandub vangla, peavad ka vanglad seda kohustust edaspidi täitma. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Isikukoodi andjate hulka lisatakse vangla 4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Mõju sihtrühm: 16 MK KOV-i Mõju kirjeldus ja olulisus: Üldjuhul peab isikukoodi taotleja esitama isiklikult MK KOV-is isikukoodi taotluse koos kehtiva isikut tõendava dokumendiga. Vanglas viibivatel kinni- peetavatel sellist võimalust ei ole. Kuna ei praegu ega ka edaspidi anna MK KOV-id kinnipeetavatele isikukoodi, ei avalda muudatus mõju nende töökorraldusele ega too ne ile kaasa tulu ega kulu. Samuti ei kaasne muudatusega ebasoovitavat mõju, kuna MK KOV-id ei puutu kinnipeetavatele isikukoodi andmisega kokku. 2) Mõju sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Siht- rühm on väike: SMIT-is moodustab isikukoode neli andmehaldurit. Mõju ulatus on väike. SMIT-i andmehaldurid moodustavad isikukoode igal tööpäeval, aga töö- korralduses muudatusi ei tule. Seega ei ole tarvidust ka kohaneda. Vanglate lisandumine isikukoodi andjate hulka toob SMIT-ile kaasa ühekordse vajaduse koolitada ametnikke, kes hakkavad vanglates isikukoode andma. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse jõustumisel on vaja ühel korral moodustada isikukood praegu vanglas viibivatele kinnipeetavatele, kellel ei ole Eesti isikukoodi. Sellise id kinnipeetavaid on praegu 40. Edaspidi lisandub isikukoodita kinnipeetavaid eelduslikult harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus toob kaasa töökoormuse ühekordse kasvu. Edaspidi see aga olulist mõju ei avalda, kuna isikukoodita kinnipeetavaid lisandub eelduslikult harva. SMIT-i andmehaldurid moodustavad isikukoode igal tööpäeval ja vanglate lisandumine isikukoodi andjate hulka ei too kaasa vajadust ümberõppe järele. Muudatus toob kaasa üksnes lühiajalise kohanemise vanglate lisandumisega isikukoodi andjate hulka. 5 3) Mõju sihtrühm: vanglad. Sihtrühm on väike, hõlmates Tallinna, Tartu ja Viru vangla 1201 teenistujast vaid väheseid, kes hakkavad kinnipeetavatele isikukoode andma. Joonis 1. Vanglateenistujate arv (allikas: vanglateenistus 4 ) Mõju ulatus on suur, sest vanglate senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimis- väärselt muutuda. Praegu ei anna vanglad kinnipeetavatele isikukoode, kuid selline pädevus edaspidiseks neile antakse. See toob kaasa muudatused töökorralduses ja vajaduse koolitada ametnikke, kes hakkavad isikukoode andma. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest vanglatesse ei lisandu palju kinnipeetavaid, kellel ei ole isikukoodi, kuid kelle andmed tuleb kanda vangiregistrisse. Ühel korral tuleb anda isiku- kood 40 kinnipeetavale, kellel ei ole praegu isikukoodi. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Vanglaametnike jaoks on ülesanne uus. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks vanglaametnike töökoormuse mõningane kasv. Vanglaametnikud peavad uue ülesande enda jaoks selgeks õppima ja seda edaspidi täitma. 4.1.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: kinnipeetavad. Sihtrühm on väike: kokku on 1. jaanuari 2023. aasta seisuga vanglates 2065 kinnipeetavat, kellest 40-l ei ole Eesti isikukoodi. Mõju kirjeldus ja olulisus: kinnipeetavale, kes vajab vangiregistrisse kandmiseks isikukoodi, hakkab seda edaspidi andma vangla. Isikukoodi andmiseks sellisel juhul ei ole vaja kinnipeeta va taotlust. Mõju ulatus on väike, sest ei ole ette näha, et kaasneksid muutused sihtrühma käitumises. 4 Vanglateenistus. 2022. aasta ülevaade. 6 Mõju avaldumise sagedus on väike. Eesti isikukood tuleb kinnipeetavale anda vaid ühel korral. Üldjuhul on kinnipeetaval see olemas. Joonis 2. Kinnipeetavate arv 1. jaanuari 2023. aasta seisuga (allikas: vanglateenistus5 ) Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest kinnipeetavatele hakkab isikukoodi andma neile lähim asutus ehk vangla. Vangla saab teha kõige täpsemini kindlaks, millistel kinnipeetavatel ei ole isikukoodi, ja anda neile selle vajadusel ilma taotluseta. Seega, kinnipeetavate halduskoormus ei muutu. Kinnipeetavad vajavad isikukoodi näiteks erinevate teenuste ja e-teenuste kasutamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.2. Muudetakse Transpordiameti poolt isikukoodi andmist 4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Sihtrühm on väike, hõlmates vaid Transpordiameti ametnikke, kes annavad meremeestele isikukoode. Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu kannab Transpordiameti kui merendusvaldkonna ühtse kontakt- punkti ideed, mille kohaselt on asutus meremeestele esmane kontaktpunkt suhtlemisel Eesti riigiga. Isikukoodide andmine toob Transpordiametile kaasa mõningase töökoormuse kasvu, kuna ta hakkab andma isikukoode kõigile meremeestele, kes asuvad tööle Eesti lipu all sõitvale laevale, mitte ainult meremeestele, kes kantakse meremeeste registrisse. Juhul, kui meremeeste registris arendatakse võimalust isikukoodi anda, toovad arendustööd Transpordiametile samuti kaasa mõningase töökoormuse kasvu ja rahalised kulud. 5 Vanglateenistus. 2022. aasta ülevaade. 7 4.2.2. Sotsiaalne mõju 1) Mõju sihtrühm: nende meremeeste tööandjad, kes asuvad tööle Eesti riigilippu kandvale laevale. Sihtrühm on pigem väike või keskmine. Mõju avaldumise sagedus võib tööandjati varieeruda. Mõni tööandja võib puutuda muudatusega kokku tihedamini, mõni harvem. Välisriigi meremeestele isikukoodi andmise tõttu võivad tööandjale tekkida kulud. Näiteks, kui Eesti tööandja värbab reakoosseisu oma Baffini lahes seilavale laevale Filipiinidelt meremehe, tuleb meremees praeguse praktika kohaselt lennutada Eestisse, kus väljastatakse talle isiku- kood, ja seejärel lennutab tööandja ta edasi Eesti lipu all sõitvale laevale. Kehtiva õiguse kohaselt saab Transpordiamet isikukoodi anda vaid meremeestele, kes kantakse meremeeste registrisse. See tuleneb rahvastikuregistri seaduse § 40 lõikest 3 ja siseministri määruse nr 1 § 8 lõikest 3. Muul juhul tuleb isikukoodi taotlemiseks pöörduda MK KOV-i või Eesti välis- esinduse poole. Muudatusel on positiivne mõju tööandjatele – reederitele ja mehitamisettevõtjatele – ning ka riigile üldiselt, sest määruse jõustumisega langevad oluliselt tööandjate kulud. See omakorda loob soodsamad tingimused laevade Eesti lipu alla toomisele. Eesti lippu kandvate laevade rohkus on kasulik ka riigile, sest kasvab maksutulu. Mida rohkem laevu on Eesti lipu all, seda suurem on Eestile laekuv maksutulu ning seda enam eeldusi tekib Eestis kaldasektori arenguks ja töökohtade tekkeks. 2) Mõju sihtrühm: meremehed, kes asuvad tööle Eesti riigilippu kandvale laevale. Sihtrühm võib olla pigem väike või keskmine. Mõju ulatus võib olla pigem keskmine. Arvestades, et välisriigi meremeestel võib olla keeruline tulla Eestisse või mõnda Eesti välisesindusse, on vaja muuta kehtivat õigust selliselt, et Transpordiametil oleks võimalik isikukood anda kõigile välisriigi meremeestele, kehtestades selleks ka vajaliku asutusesisese korra. Mõju avaldub vaid ühel korral, sest isikule antakse Eesti isikukood kord elus. Seega ei ole mõju välisriigi meremeestele sage ega korduv. Muudatusel on positiivne mõju välisriigi meremeestele, kellele on Transpordiametil võimalik anda isikukood edaspidi lihtsustatud alustel. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Rahvastikuregistri kulud kaetakse selle pidamiseks ette nähtud olemasolevast riigieelarverahast. 8 Nii meremehed, kellele on Eestis väljastatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, kui ka mere- mehed, kellele ei ole, kantakse meremeeste registrisse vaid selleks, et anda isikukood töötamise registreerimiseks. Edaspidi on plaanis nad kanda meremeeste registri erinevatesse andme- kogudesse. Seega, kuna edaspidi moodustab Transpordiamet isikukoode ka laeva reakoosseisu liikmetele, tuleb meremeeste registrisse luua ka eraldi uus andmekogu. Arvestades sooviga arendada meremeeste registrit selliselt, et kõikide meremeeste isikukoodi taotluste esitamine käiks läbi meremeeste registri, liidestades selle tulevikus selleks ka rahvastik u- registriga, tekivad täiendavad arenduskulud. 1) Arendustööde maksumus on kokku 33 000 eurot. 2) Ilma infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee liidestuseta on arendustööde maksumus kokku 23 000 eurot. Määruse rakendamisega seotud kaudsed tulud on selgitatud seletuskirja punktis 4. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest pikemat jõustumistähtaega ei ole muudatustega kohanemiseks vaja. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Maksu- ja Tolliametile, SMIT-ile, Sotsiaalkindlustus- ametile ja Transpordiametile. 9