Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium 03.07.2023 nr 1-4/23/2889 Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 01.06.2020. a määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse lisa eelnõu Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Keemiatööstuse Liit; Keskkonnamõju hindajate ühing Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ............... 2023 nr…. Keskkonnaministri 01.06.2020. a määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel. § 1. Keskkonnaministri 01.06.2020. a määruses nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõigetes 3 ja 4 ja asendatakse tekstiosa „P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;“ tekstiosaga „P – küllastunud aurude rõhk vastavalt kemikaali ohutuskaardi andmetele või nende puudumise korral käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;“; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „P – küllastunud aurude rõhk vastavalt käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;" tekstiosaga „P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;“; 3) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler  Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 01.06.2020. a määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 1. juuni 2020. a määrust nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“. Keskkonnaameti töö käigus on selgunud, et kehtivas redaktsioonis esitatud sama nimetusega põlevkiviõli koostis erineb tootjati. Seetõttu ei iseloomustanud määruses kehtestatud aururõhud ja molekulmassid põlevkiviõli vajaliku täpsusega ning saasteainete hajumisarvutustes tekkisid vead. Muudatused tehakse määruse §-s 3 ja 5 ning lisas 1, mis käsitlevad põlevkiviõlide aururõhke ja molekulmasse. Muudatused on vajalikud, et täpsustada põlevkiviõli käitlemisel paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete koguseid ja levikut. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reet Pruul ([email protected], tel 626 0731). Määruse õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 ja § 5 lõikes 1 valemite all esitatud küllastunud aurude rõhu selgitust. Kehtivas tekstis on viidatud, et küllastunud aurude rõhu andmed on naftasaaduste sertifikaadil. See aga koostatakse vastavalt standardile EVS 943:2021 „Kütused (klass F). Destillaat- ja jääkkütused. Eesti põlevkiviõli spetsifikatsioon“ ning selle dokumendi alusel ei määrata ega esitata aururõhku, vaid need andmed esitatakse põlevkiviõli kemikaali ohutuskaardil vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), II lisale. Molekulmass või molekulmasside vahemik tuleb esitada ohutuskaardi 2. jaos kemikaali identifitseerimise osas ning aururõhk esitada ohutuskaardi 9. jao alajaos 9.1 – teabena üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta. Nimetatud nõuded kehtivad ning neid on olnud vaja täita alates REACH määruse jõustumisest 1. juunist 2007. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse lisa 1, tunnistades kehtetuks põlevkiviõli erinevate fraktsioonide aurude molekulmasside ja küllastunud aurude rõhkude väärtused. Keskkonnaameti töös on selgunud, et põlevkiviõli tootjate põlevkiviõlide omadused ei ole täpselt sarnased ning ei ole võimalik kasutada ühtseid universaalseid toodet iseloomustavaid molekulmasse ja aururõhke. Kuna iga tootja peab oma toote andmed esitama vastavalt oma tootele kemikaali ohutuskaardil, on asjakohane tühistada universaalsed, vigu põhjustavad suurused ning kasutada täpsemaid andmeid. Nii molekulmassid kui ka aururõhud on sisendiks saasteainete tekkivate koguste ja nende leviku hindamisel. Täpsed algandmed võimaldavad saada täpsemaid andmeid saasteainete tekke ja leviku kohta, mis omakorda tagab elanikele ohutuma keskkonna ja tootjatele õiglase konkurentsi kütuseturul. Käitaja, kelle keskkonnakaitseluba on välja antud tabelis 1 toodud suuruste alusel, võib eelnõukohase metoodika, kus kasutatakse kemikaali ohutuskaardi andmeid, kasutusele võtta pärast keskkonnakaitseloa uuendamise taotlemist ning vajaduse korral loa muutmist Keskkonnaameti poolt. Saastetasu ning saasteainete heitkoguseid hakatakse aastaaruande jaoks arvestama uue, eelnõukohase metoodika põhjal alates päevast, mil hakkab kehtima eelnõukohase metoodika põhjal antud keskkonnakaitseluba või kui Keskkonnaamet on vastanud, et luba muuta ei ole vaja. Kui eelnõukohasel metoodikal põhinev keskkonnakaitseluba jõustub keset aruandeaastat, esitatakse kaks aruannet. Esimene käsitleb perioodi kuni loa muudatusteni ning lähtub seni kehtinud metoodikast. Teine käsitleb edaspidist perioodi ning lähtub eelnõukohase määruse metoodikast. Samamoodi lahendatakse ka olukord, kui luba muudetakse kvartali keskel. See tähendab, et tehakse kaks saastetasu arvutust selle kvartali kohta, mil jõustusid loa muudatused: üks senise metoodika põhjal kuni muudetud keskkonnakaitseloa jõustumiseni ning teine alates muudetud keskkonnakaitseloa jõustumise päevast ja lähtudes eelnõukohasest määrusest. Keskkonnaametile esitatakse kahe arvutuse kohta üks ühine keskkonnatasude deklaratsioon, summeerides nende arvutuste tulemused. Paragrahviga 2 kehtestatakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2024. See on piisav aeg, et Keskkonnaamet jõuab tuvastada käitised, keda muudatus puudutab, ning saab neid teavitada. Kuna ka enne määruse muudatust on lubatud loa taotlemisel kasutada kütuse tootja esitatud andmeid, saab Keskkonnaamet loa taotlejaid niiviisi toimima suunata juba enne, kui määruse muudatused jõustuvad. Ettevõtetel ja ekspertidel on seejärel vaja piisavalt aega, et muuta koostamisel olevad loataotlused ja viia vastavusse uute nõuetega. Vastavalt keskkonnaministri 5.11.2017 määrusele nr 44 peab Keskkonnaamet uuendama teatud load 1.01.2024. Selleks, et need menetlused liiguksid tõrgeteta, ei ole mõistlik vahepeal õigusaktidesse menetlusi puudutavaid uusi nõudeid sätestada ega vanu muuta. Kui põlevkiviõli tootjate ohutuskaartidel puudub asjakohane teave, vajavad ka nemad aega, et uuendada ohutuskaarte. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega ole sellega vastuolus. 4. Määruse mõju Põlevkiviõli on põlevkivist utmise teel toodetud õli, mis on oma koostiselt keeruline orgaaniliste ühendite segu. Põlevkiviõli koosneb eri fraktsioonidest, mis eristuvad kindla keemistemperatuuride vahemiku poolest, kuid ei pruugi oma sisaldusest olla ühesugused. Põlevkiviõlide aururõhud ja molekulmassid esitati määruse lisas 2020. aastal. Seega sai loa taotleja valida, kas kasutab ohutuskaardil või määruse lisas toodud väärtusi. Selle lisa kehtivuse ajal on selgunud, et tabelis esitatud suurused ei kajasta tegelikult põlevkiviõlide omadusi. Muudatus parandab andmete täpsust ja võimaldab keskkonnakaitseloa andjal saada objektiivsemaid andmeid saasteainete tekke ja leviku kohta ning võrrelda tulemusi kehtivate piirväärtustega. Need andmed on olulised, et hinnata ainult konkreetse toote andmete alusel, kas keskkonnakaitseluba saab anda või mitte ehk on aluseks kvaliteetsematele keskkonnakaitselistele otsustele. Seega on muudatustel positiivne mõju keskkonnale. Kemikaali, sh põlevkiviõli, tootja kohustus kanda asjakohased andmed kemikaali ohutuskaardile kehtib alates REACH määruse jõustumisest 1. juunist 2007. Seega ei põhjusta muudatus olulist mõju põlevkiviõli tootvale ettevõttele. Põlevkiviõli kasutavale ettevõttele võib muudatus tuua kasu väiksemate keskkonnatasude näol, kui tegelik keskkonnasaaste osutub väiksemaks, kui seni hinnatud, kuid kui on kasutatud valesid andmeid, on võimalik keskkonnatasu suurenemine. Kuna heitkogused arvutataks uue määruse kohaselt ainult konkreetset toodet iseloomustavate andmete alustel, väheneb mõnevõrra loa andja töökoormus, kelle ülesandeks oli vajadusel andmete kontrollimine ja väljaselgitamine. Üleminekuaja kehtestamine võimaldab seda, et kellegi pole vaja taotlusi selle muudatuse tõttu ümber teha. 2023. aastal on Keskkonnaametil plaanis muuta umbes 60 põletusseadme luba. Kui paljud käitistest taotlevad luba ka põlevkiviõli kasutamiseks, ei ole võimalik esialgu hinnata. Keskkonnakaitseload, mis on juba väljastatud ning mida lähiajal muul põhjusel ei ole kavas muuta, korrigeeritakse töö käigus vastavalt vajadusele. Lubadelt ei ole võimalik teha väljavõtet selle kohta, missuguseid auruõhkusid ja molekulmasse on kasutatud loa taotlemisel. Seega lõplikku arvu, kui palju keskkonnakaitselubasid see muudatus puudutab, ei ole võimalik öelda. Kuid vastavalt statistilistele andmetele ei ole viimasel kolmel aastal, mil muudetavad parameetrid kehtisid, põlevkiviõli kasutus põletusseadmetes oluliselt muutunud ning muudatus puudutab tõenäoliselt väheseid ettevõtteid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuna määrusega sätestatakse üleminekuaeg, ei ole eraldi tegevusi määruse jõustumisega ette näha, välja arvatud käitajate teavitamine muudatustest. Keskkonnaametil on võimalik juba enne määruse jõustumist käitajaid suunata loa taotlemisel kasutama kütuse tootja andmeid (ka kehtiv määrus lubab seda), nagu seda tehti enne 2020. aastat, kui määrusega ei kehtestatud põlevkiviõlide aururõhke ja molekulmasse. Määruse muudatus ei too kaasa KOTKASe arendusvajadust. Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid ühelegi osapoolele, sest ka kehtiv määrus võimaldab ohutuskaardi kui täpsema allika andmeid kasutada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja e-kirja teel Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ-le.  Keskkonnaministri 01.06.2020 määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ lisa (Kliimaministri määruse xx.xx.2023 nr xx „Keskkonnaministri 01.06.2020 määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmine“) sõnastuses Kergemate naftasaaduste küllastunud aurude molekulmassid ja aurude rõhud olenevalt naftasaaduste temperatuurist Aurude Temperatuur Küllastunud aurude Naftasaaduse nimetus molekulmass °C rõhk (P) kPa (M) g/mol 20 55,3 Bensiin RVP 13 62 37,8 90 20 41,4 Bensiin RVP 10 66 37,8 69 20 28,5 Bensiin RVP 7 68 37,8 48 20 22,6 Toornafta RVP 50 37,8 35 Lennukibensiin 80 20 10,6 Lennukipetrool 130 20 0,072 Diislikütus 130 20 0,072 Gaasikondensaat 68 20 55 Raske kütteõli 72 55 0,81 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0910 - Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d6bdf5db-c5c6-45e6-9763-0b72cec20c59 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d6bdf5db-c5c6-45e6-9763-0b72cec20c59?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main