Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 08/02/2023  EUROOPA LIIDU KOHUS 07/02/23 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1247255.6 ES Eelotsuse asi C-796/22 INSS (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana - Hispaania) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Leticia Carrasco Marco Ametnik Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.07.2023 15:53 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-796/22 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/63-1 Kohtuasja number: C-796/22 Staadium: Määrus(ed), otsus Märksõnad: meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte; osalise tööajaga töötajad; sotsiaalkindlustusskeemid; vanaduspension Õiguslikud vormid: direktiiv 79/7/EMÜ; direktiiv 97/81/EÜ; osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6941 EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 08/02/2023 Kokkuvõte C-796/22 - 1 Kohtuasi C-796/22 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 30. detsember 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana (Valencia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) Eelotsusetaotluse kuupäev: 21. juuli 2022 Kaebaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social (riiklik sotsiaalkindlustusamet, INSS) Vastustaja: Bernardino Põhikohtuasja ese Sotsiaalkindlustus – Osalise vanaduspensioni hüvitis – Pensioni maksmisest keeldumine – Direktiiv 97/81/EÜ – Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe – Klausel 4 – Osalise tööajaga töötajad – Direktiiv 79/7/EMÜ – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Tõlgendava eelotsuse taotlus – ELTL artikkel 267 – Riigisisese õigusnormi kooskõla direktiiviga 97/81/EÜ – Direktiiv 79/7/EMÜ – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE — KOHTUASI C-796/22 Eelotsuse küsimused 1. Kas nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ (Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta) osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 mõistet „töötingimused“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab sotsiaalkindlustuse osalise vanaduspensioni hüvitist, mille saamiseks on õigus üksnes täistööajaga töötajatel, mitte osalise tööajaga töötajatel? 2. Kas direktiivi 97/81/EÜ klauslite 2 ja 3 mõistet „osalise tööajaga töötajad“ tuleb tõlgendada nii, et selle all tuleb mõista ka ajutist tööd tegevat isikut? 3. Kas direktiivi 97/81/EÜ raamkokkuleppe klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus õigusnormid, mis ei anna osalise tööajaga töötajatele õigust osalisele vanaduspensionile töötaja asendamise lepinguga, kujutades endast seega objektiivselt põhjendamatut diskrimineerimist võrreldes täistööajaga töötajatega? 4. Kas nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu käsitletavad, mis ei anna osalise tööajaga töötajatele õigust saada osalise vanaduspensioni hüvitist ja seega jääda osalisele vanaduspensionile (sõlmides samal ajal töötaja asendamise lepingu), kujutades endast objektiivselt põhjendamatut diskrimineerimist soo alusel? Viidatud liidu kohtupraktika ja õigusnormid Euroopa Kohtu 10. juuni 2010. aasta kohtuotsus Bruno jt, C-395/08 ja C-396/08, EU:C:2010:329, punktid 25, 30, 32 ja 58. Euroopa Kohtu 20. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Brachner, C-123/10, EU:C:2011:675, punktid 56 ja 70. Euroopa Kohtu 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Elbal Moreno, C-385/11, EU:C:2012:746, punktid 20–26. Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta. Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe, klauslid 2, 3 ja 4. 2  INSS Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Artikkel 4. Viidatud liikmesriigi kohtupraktika ja õigusnormid Tribunal Supremo (Sala Social) (Hispaania kõrgeima kohtu töövaidluste koda) 14. juuli 2016. aasta otsus asjas 3254/15, EDJ 2016/152183. Selles kohtuotsuses kinnitab Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus), et leping ajutise töö tegemiseks on üks osalise tööajaga töölepingu liik. „Lepingud ajutise töö tegemiseks on tähtajatud lepingud“, mille puhul „lepingu täitmine peatub pärast iga töötamise perioodi lõppu, mil ei tule töötada ja mille eest ei saada mingit tasu. […] Mittetöötamise perioodil töösuhe säilib ilma, et see lõppeks või peatuks“. Tribunal Supremo (Sala Social) (Hispaania kõrgeima kohtu töövaidluste koda) 25. märtsi 2013. aasta otsus asjas 1775/2012, EDJ 2013/46877, milles kõrgeim kohus võrdsustab „tööstaaži“, mida nõuab üldine sotsiaalkindlusseadus (Ley General de la Seguridad Social (LGSS)) seoses osalise vanaduspensioniga koos töötaja asendamise lepinguga, „varasema töösuhte range püsivusega – stabiilsusega (kuus järjestikust aastat töötamist sama tööandja juures)“. Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi 8/2015, millega kiidetakse heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de la Seguridad Social) artikli 205 lõige 1. See artikkel sätestab tingimused tavalisele vanaduspensionile jäämiseks. LGSS artikkel 215. Selle artikli, mis reguleerib osalist vanaduspensioni, lõikes 2 on sätestatud, et: „tingimusel, et samal ajal sõlmitakse töötaja asendamise leping […], on täistööajaga töötajatel õigus osalisele vanaduspensionile, kui on täidetud järgmised tingimused: […] b) tööandja juures on töötatud vähemalt kuus aastat vahetult enne osalise vanaduspensioni algust“. Kuninga 23. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi 2/2015, millega kiidetakse heaks töötajate üldseaduse konsolideeritud redaktsioon, mis kehtis asjaolude toimumise ajal, artikli 16 lõige 1. See artikkel määratleb lepingu ajutise töö tegemiseks ja sätestab, et sellise lepingu ese on „tööd, mis on ajutise laadiga ja mis ei kordu kindlatel aegadel tööandja tavapärase tegevuse raames.“ Kuninga 31. oktoobri 2002. aasta dekreedi 1131/2002, mis reguleerib osalise tööajaga töötajate sotsiaalkindlustust ja osalist vanaduspensioni (Real Decreto 1131/2002 por el que se regula la Seguridad Social de los trabajadores contratados a tiempo parcial, así como la jubilación parcial) põhjendused. Täpsemalt on seal kinnitatud, et sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohaldatakse ajutist tööd tegevatele töötajatele eeskirju, mis käsitlevad osalise tööajaga töötajaid. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE — KOHTUASI C-796/22 Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 Kaebaja võeti äriühingusse LLIZA, S. L. tööle alates 1. juunist 1997. Poolte kokkuleppel muudeti kaebaja lepingu liiki nii, et see muutus tavalisest töölepingust töölepinguks ajutise töö tegemiseks ajavahemikul 15. oktoobrist 2014 kuni 31. maini 2019. Pärast seda kuupäeva ja kuni tema viimase tööpäevani 20. detsembril 2019 töötas kaebaja taas tavalise töölepingu alusel. 2 Kaebaja esitas 16. detsembril 2019 avalduse osalise vanaduspensioni hüvitise saamiseks. Ta jätkas LLIZA, S. L.-ile teenuste osutamist osalise tööajaga ja ta asendati teise töötajaga töötaja asendamise lepingu alusel. Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) jättis tema avalduse 3. jaanuari 2020. aasta otsusega LGSSi artikli 215 punkti b alusel rahuldamata põhjendusel, et kaebajal ei olnud täitunud seaduses nõutav 6-aastane tööstaaž. 3 Kaebaja esitas 13. jaanuaril 2020 vaide, mille INSS jättis 10. veebruari 2020. aasta otsusega rahuldamata. INSS leidis, et lisaks tööstaaži tingimuse mittetäitmisele ei olnud kaebajaga sõlmitud ka täistööajaga töölepingut, nagu nõuab riigisisene õigus, kuna ajutise töö tegemiseks värvatud töötajaid käsitatakse sotsiaalkindlustuse eesmärgil osalise tööajaga töötajatena. 4 8. juunil 2020 esitas kaebaja INSSi ja äriühingu LLIZA, S. L.i vastu nõude, milles palus tuvastada, et ta vastab seaduses esitatud nõuetele, et saada osalise vanaduspensioni hüvitist. Nõue võeti menetlusse 25. jaanuaril 2021. 5 23. aprilli 2021. aasta suulisel kohtuistungil osalesid kaebaja ja tema advokaat, INSS, keda abistas sotsiaalkindlustusameti õigusnõustaja, ja äriühing LLIZA, S. L., keda esindasid kaks juhatuse liiget. 6 Juzgado de lo social número uno de Benidorm (Benidormi töökohus nr 1, Hispaania) tegi 3. juunil 2021 otsuse, millega rahuldas kaebaja nõude ja otsustas, et tal oli õigus saada osalise vanaduspensioni hüvitist alates 20. detsembrist 2019. 7 INSS esitas 3. juuni 2021. aasta otsuse peale kaebuse, nõudes selle tühistamist. Kaebaja vaidles sellele vastu ja palus kaebuse rahuldamata jätta. 8 Kõnealuse kaebuse lahendamisel paluti pooltel esitada oma seisukoht käesoleva eelotsusetaotluse esitamise kohta. Kaebaja esindaja leidis, et eelotsusetaotluse esitamine on põhjendatud. Põhikohtuasja poolte peamised väited 9 Kaebaja väidab, et ta vastab riigisisestes õigusnormides nõutud tingimustele, et saada osalise vanaduspensioni hüvitist koos töötaja asendamise lepinguga. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tegi lepingu alusel ajutisi töid ajavahemikus 15. oktoobrist 2014 kuni 31. maini 2019. Tema hinnangul ei mõjuta see tema 4  INSS tööstaaži tööandja juures osas, mis puudutab töötaja asendamise lepinguga osalise vanaduspensioni eest makstavat hüvitist. 10 INSS väidab, et kaebaja ei vasta üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 215 lõike 2 punktis b sätestatud tingimustele, mis nõuavad: a) 6-aastast tööstaaži tööandja juures vahetult enne osalise vanaduspensioni algust, ja b) et õigus asjaomasele hüvitisele tekib täistööajaga töölepingu alusel. Ajutise töö tegemist loetakse osalise tööajaga lepinguks, mis INSSi hinnangul ei anna kaebajale õigust saada osalise vanaduspensioni hüvitist. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte 11 Hispaania osalise vanaduspensioni hüvitise saamise õigust reguleerivad sätted teevad vahet sellel, kas hüvitise taotleja asendatakse töötaja asendamise lepingu alusel või mitte. Seega võivad töötaja asendamise lepinguga osalise vanaduspensioni eest makstavat hüvitist saada üksnes need töötajad, kellel on täistööajaga leping, mistõttu ei ole sellist õigust osalise tööajaga töötajatel. Samas ei kohaldata seda tingimust siis, kui osalise vanaduspensioni hüvitise taotlejat töötaja asendamise lepinguga ei asendata. 12 Põhikohtuasjas on kõne all küsimus, kas Hispaania õigusnormid on vastuolus direktiivile 97/81/EÜ lisatud ja Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppega ning diskrimineerivad seega osalise tööajaga töötajaid, sest need ei anna ajutise töö tegemiseks töötaja asendamise lepinguga värvatud töötajatele ja üldiselt osalise tööajaga töötajatele õigust saada osalise vanaduspensioni hüvitist. 13 Esiteks palutakse eelotsusetaotluses tõlgendada Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitlevat raamkokkulepet selleks, et teha kindlaks, kas ajutist tööd tegevad töötajad Hispaanias on sotsiaalkindlustuse mõttes hõlmatud selle kokkuleppe klausliga 2, mis määratleb selle reguleerimisala, ja klausliga 3, mis määratleb osalise tööajaga töötaja mõiste. 14 Kui vastus on jaatav, palutakse eelotsusetaotluses selgitada, kas raamkokkuleppe klausli 4 mõiste „töötingimused“ hõlmab osalise vanaduspensioni hüvitist, ning kui see on nii, kas asjaolu, et riigisisesed õigusnormid nõuavad, et isik, kes taotleb osalise vanaduspensioni hüvitist, ja kellel on töötaja asendamise leping, oleks värvatud täistööajaga, mitte osalise tööajaga, rikub samas klauslil 4 ette nähtud diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Lisaks tuleb arvesse võtta, et õigus saada osalise vanaduspensioni hüvitist ilma töötaja asendamise lepinguta ei nõua, et taotleja oleks värvatud täistööajaga, ilma et eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul esineksid objektiivsed põhjused, mis seda eristamist õigustaksid. 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE — KOHTUASI C-796/22 15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab samuti, et kuna osalise tööajaga kohtadel töötavad peamiselt naised (riikliku statistikaameti andmetel ligikaudu 70%), võiks keeldumine lubada saada töötaja asendamise lepinguga osalise vanaduspensioni eest makstavat hüvitist osalise tööajaga lepingu nagu ajutise töö tegemise lepingu alusel tuua kaasa diskrimineerimise soo alusel, mis on direktiiviga 79/7/EMÜ vastuolus. Ja seda sõltumatult asjaolust, et põhikohtuasja kaebaja on mees. 6