Arvamuse avaldamiseks eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 25.05.2026 nr 8-1/4144-1 Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 15 tööpäeva jooksul. Eelnõule ja seletuskirjale on lisatud rakendusakti kavand (patendimääruse eelnõu), millele võite samuti soovi korral juba arvamusi esitada. Juhime siiski tähelepanu, et kõnealune patendimääruse eelnõu saadetakse ametlikule kooskõlastamisele järgmises etapis ning saate ka siis selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; 2) patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 3) rakendusakti kavand. /*Lisaadressaadid: Patendiamet Patendivolinike Koda Põllumajandus- ja Toiduamet Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Eesti Juristide Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiasiirde keskus Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Eesti Maaülikool Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ravimitootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Teenusmajanduse Koda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Disainerite Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 2 Kaia Läänemets-Ester 5402 5740 [email protected] 3  EELNÕ U 13.05.2026 Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Patendiseaduse muutmine Patendiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Patendimäärus Käesoleva seaduse, kasuliku mudeli seaduse ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse kohaldamiseks annab määruse (edaspidi patendimäärus) küsimustes, milles otsustamise õigus on liikmesriigil Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt või mille andmise õigus tuleneb käesolevast seadusest, valdkonna eest vastutav minister.“; 2) paragrahv 4, § 20 lõige 4, § 32 lõige 10, § 33 lõige 32 ning §-d 354, 36, 41, 411 ja 60 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 131 lõikes 2, seaduse VI peatüki pealkirjas, § 32 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 3– 71, § 33 pealkirjas ja lõigetes 1, 3 ja 31, lõigete 6 ja 61 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 7–11, § 331 pealkirjas ja lõigetes 1–3 ning § 35 lõike 5 punktis 17 asendatakse tekstiosa „rahvusvaheline patenditaotlus“ tekstiosaga „rahvusvaheline taotlus“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 131 lõikes 2 ning § 33 lõigetes 1 ja 31 asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitatud“ sõnaga „vähemalt“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Patenditaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse patendimäärusega. Patendimääruses võib täpsustada patendi saamise avalduse, patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja muude patenditaotluse dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid.“; 7) paragrahvi 19 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosad „kahekuulise tähtaja jooksul“ ja „, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud erinevat tähtaega“; 8) paragrahvi 24 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avaldatava patenditaotluse struktuur ja selle avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 9) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, joonisel või muus illustreerivas materjalis“ tekstiosaga „või joonisel“; 2 10) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Patenditaotleja võib kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse.“; 11) paragrahvi 292 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud kokkuleppel on siduv tähendus. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, jätkab Patendiamet menetlust. (7) Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need kajastuvad protokollis.“; 12) paragrahvi 32 lõikes 71 ning § 33 lõigetes 1, 3, 6, 61 ja 7–11 asendatakse sõna „patenditaotleja“ sõnaga „taotleja“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 32 lõikes 71 asendatakse sõna „patendinõudluse“ sõnaga „nõudluse“; 14) paragrahvi 32 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele taotlustele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, kui taotleja soovib kaitsta leiutist patendiga. (9) Patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise kord ning rahvusvahelise taotluse Patendiametile kui märgitud või väljavalitud ametile esitamise ja selle menetlusse võtmise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 15) paragrahvi 33 lõike 8 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „osale patenditaotlusest“ tekstiosaga „osale taotlusest“; 16) paragrahvi 33 lõike 10 neljandas lauses asendatakse tekstiosa „vaadatakse patenditaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse taotlus“; 17) paragrahvi 331 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toimikuga tutvumisele ja teabe väljastamisele rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogust kohaldatakse patendiregistri kohta sätestatut. (5) Rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogu pidamise korda täpsustatakse patendimäärusega.“; 18) paragrahvi 34 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“; 19) paragrahvi 34 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 35 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja riigi kood“; 21) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: 2 „(71) Patendikirjeldus sisaldab leiutiskirjeldust, patendinõudlust, joonist, leiutise olemuse lühikokkuvõtet ja patendimääruses täpsustatud registreeringuandmeid. Patendikirjelduse koostamise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 22) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses: „(10) Pärast patendi väljastamise teate avaldamist väljastab Patendiamet patendiomanikule patendikirja, mis sisaldab patendikirjeldust. (11) Patendiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle patendikirja duplikaat. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, kuid mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. (12) Patendikirja struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 23) paragrahvi 351 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga tutvuda sooviv patenditaotleja, patendiomanik või autor. Samuti ei pea riigilõivu tasuma isik, kellele patenditaotleja, patendiomanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks.“; 24) paragrahvi 351 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 351 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava dokumendi struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 26) paragrahvi 361 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seadustes“ tekstiosaga „või patendimääruses“; 27) paragrahvis 363 asendatakse tekstiosa „patendiregistri vastavaid“ tekstiosaga „patendiregistri pidamist reguleerivaid“; 28) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) patendiomanik esitab kirjaliku avalduse patendi kehtivuse lõpetamiseks;“; 29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pandiga koormatud patendi kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“; 30) paragrahvi 392 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „kord kehtestatakse patendimäärusega“; 31) paragrahvi 393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Patendiamet kontrollib täiendava kaitse taotluse vastavust asjaomase täiendava kaitse määruse sätetele, patendimäärusega kehtestatud vorminõuetele ja riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist.“; 2 32) paragrahvi 397 lõiked 11 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Täiendava kaitse omaniku avalduse alusel väljastatakse talle täiendava kaitse tunnistuse duplikaat. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, kuid mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. (2) Täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 33) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 34) paragrahvi 42 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui taotleja soovib leiutist kaitsta patendiga, tasutakse rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise korral esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui riigisisesesse menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumise tähtpäev möödunud.“; 35) paragrahvi 44 lõike 3 esimest lauset ja § 45 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „Patendiametile“ sõnaga „kirjaliku“; 36) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Pandiga koormatud patendi üleandmise korral lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“; 37) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses: „§ 451. Pant (1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on patendiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus. Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv. (2) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja tasutakse riigilõiv. (3) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või pandist loobumise korral. (4) Nõude lõppemise korral esitab patendiomanik või pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. (5) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“; 38) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“; 39) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.“; 40) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada. Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“. § 2. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse muutmine Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „(Euroopa patendikonventsioon)“; 2) seaduses asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Patendiametile või“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kui tõlge edastati“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“; 5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kolme kuu jooksul teatamise päevast arvates“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“; 6) paragrahvi 11 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib nõuda“ tekstiosaga „patendimäärusega kehtestatud korras“; 7) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses ettenähtud Eesti Patendiameti toimingute tegemise kord kehtestatakse patendimäärusega.“. § 3. Kasuliku mudeli seaduse muutmine Kasuliku mudeli seaduses tehakse järgmised muudatused: 2 1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Leiutiste klassifikatsioon Leiutised liigitatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkuleppe (RT II 1996, 4, 15) alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi.“; 2) paragrahvi 9 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.“; 3) paragrahvi 13 lõige 2, § 18 lõige 3, § 21 lõige 3, § 211 lõige 4, § 261 lõige 2, § 29 lõige 1, § 32 lõige 101, §-d 341 ja 392–394 ning § 431 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „milles peavad olema esitatud“ sõnaga „vähemalt“; 5) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) joonis või muu illustreeriv materjal (edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses;“; 6) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registreerimistaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse patendimäärusega. Patendimääruses võib täpsustada kasuliku mudeli registreerimise avalduse, kasuliku mudeli nõudluse, leiutiskirjelduse ja muude taotluse dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid.“; 7) paragrahvi 17 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosad „kahekuulise tähtaja jooksul“ ja „, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud erinevat tähtaega“; 8) paragrahvi 181 lõikes 2, § 29 lõikes 7, § 30 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 3, lõigete 6 ja 61 sissejuhatavas lauseosas, lõike 10 esimeses kuni kolmandas lauses ning lõikes 11 asendatakse tekstiosa „rahvusvaheline registreerimistaotlus“ tekstiosaga „rahvusvaheline taotlus“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 181 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 asendatakse sõna „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 182 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus“ tekstiosaga „, samuti patendiseaduse § 201 4. lõikes sätestatud juhul“; 11) paragrahvi 21 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisel või käesoleva seaduse § 211 kohase tehnika taseme otsingu tegemisel tuvastatakse registreerimistaotluse mõne dokumendi puudumine või esitatud dokumentide sisu või vormi puudusi või kui mõne dokumendi sisu ei ole registreerimistaotluse menetlemiseks, sealhulgas tehnika taseme otsingu tegemiseks, piisav või on ebaselge, teatab Patendiamet sellest taotlejale ning määrab tähtpäeva puuduste 2 kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks käesoleva seaduse § 261 kohaselt.“; 12) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-dele 8 või 17 või ei ole kooskõlas patendimäärusega kehtestatud registreerimistaotluse sisu- ja vorminõuetega või taotleja jätab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuete kontrollimise või käesoleva seaduse § 211 kohase tehnika taseme otsingu tegemise käigus mõne Patendiameti tuvastatud puuduse käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata või piisavad selgitused andmata ega ole taotlenud suulist menetlust;“; 13) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Tähtaja määramine ja pikendamine (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata kahe- kuni neljakuulise tähtaja. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja. (2) Taotlejal on põhjendatud juhul õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajavahemiku piires. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne tähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik.“; 14) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Taotleja võib kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse.“; 15) paragrahvi 262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „selgituste andmiseks“ tekstiosaga „suulise vastuväite esitamiseks“; 16) paragrahvi 262 lõike 5 2.–5. lause tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud kokkuleppel on siduv tähendus. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, jätkab Patendiamet menetlust. (7) Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need kajastuvad protokollis.“; 18) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „KASULIKU MUDELI RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE“ sõnaga „RAHVUSVAHELINE“; 19) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 29. Kasuliku mudeli registreerimine rahvusvahelise taotluse alusel“; 20) paragrahvi 29 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelistele registreerimistaotlustele“ tekstiosaga „rahvusvahelistele taotlustele patendiseaduse § 32 1. lõike tähenduses“; 2 21) paragrahvi 29 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Rahvusvaheline taotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 kohaselt esitatud registreerimistaotlustega, kui taotleja soovib kaitsta leiutist kasuliku mudelina.“; 22) paragrahvi 30 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(32) Rahvusvahelise taotluse riigisisesele menetlusele kohaldatakse patendimäärusega kehtestatud korda.“; 23) paragrahvi 30 lõike 10 neljandas lauses asendatakse tekstiosa „vaadatakse registreerimistaotlus läbi nagu rahvusvaheline registreerimistaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse taotlus läbi nagu rahvusvaheline taotlus“; 24) paragrahvi 31 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“; 25) paragrahvi 31 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 32 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja riigi kood“; 27) paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Pärast registreeringu kande tegemist koostab Patendiamet kasuliku mudeli kirjelduse, mis sisaldab leiutiskirjeldust, kasuliku mudeli nõudlust, joonist, leiutise olemuse lühikokkuvõtet ja patendimäärusega täpsustatud registreeringuandmeid. Kasuliku mudeli kirjelduse koostamise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 28) paragrahvi 32 lõike 102 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kasuliku mudeli omaniku avalduse alusel väljastatakse talle kasuliku mudeli tunnistuse duplikaat.“; 29) paragrahvi 32 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kasuliku mudeli tunnistuse struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 30) paragrahvi 33 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 33 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga tutvuda sooviv taotleja, kasuliku mudeli omanik või autor, samuti isik, kellele taotleja, omanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks.“; 32) paragrahvi 33 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2 33) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava dokumendi struktuur ja väljastamise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 34) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „taotluse“ tekstiosaga „kirjaliku avalduse“; 35) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Pandiga koormatud kasuliku mudeli kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“; 36) paragrahvi 391 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega.“; 37) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses ja § 42 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „sellekohase“ sõnaga „kirjaliku“; 38) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Pandiga koormatud kasuliku mudeli üleandmise korral lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“; 39) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 32 5. lõike punktis 6 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande.“; 40) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses: „§ 421. Pant (1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on omaniku või pandipidaja kirjalik avaldus. Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv. (2) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja tasutakse riigilõiv. (3) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või pandist loobumise korral. (4) Nõude lõppemise korral esitab kasuliku mudeli omanik või pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. (5) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“; 41) paragrahvi 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“; 42) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.“; 43) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada. Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“; 44) paragrahvi 431 lõikes 2 asendatakse sõna „litsentsi“ sõnaga „ainulitsentsi“; 45) paragrahvi 431 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Avaliku lihtlitsentsi andmiseks esitab kasuliku mudeli omanik Patendiametile avaliku lihtlitsentsi pakkumise avalduse ja tasub riigilõivu.“; 46) paragrahvi 431 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise andmete kande ja avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes. (6) Isik, kes soovib kasulikku mudelit registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise tingimustel kasutada, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avalduse ja tasub riigilõivu.“; 47) paragrahvi 431 lõiked 8–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi kohta litsentsisaaja andmete kande, avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes ja teatab kasuliku mudeli omanikule kirjalikult litsentsisaaja andmed. Litsentsisaaja andmete kande kohta teate avaldamist käsitatakse kasuliku mudeli omaniku ja litsentsisaaja vahel registrisse kantud tingimustel litsentsilepingu sõlmimisena. (9) Kasuliku mudeli omanik võib sõlmitud avaliku lihtlitsentsi kehtivuse lõpetada või tingimusi muuta vaid litsentsisaaja nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse ja tasudes riigilõivu. Omanik võib kirjalikku avaldust esitades pakkumisest loobuda, kui registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise alusel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras sõlmitud 2 ühtegi litsentsilepingut, samuti enne avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kohta teate avaldamist. (10) Litsentsisaaja võib sõlmitud avalikust lihtlitsentsist loobuda vaid omaniku nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse ja tasudes riigilõivu. Enne avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise kande kohta teate avaldamist võib nõustumisest loobuda, esitades kirjaliku avalduse.“; 48) paragrahvi 431 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes nimetatud avalduste alusel, kui need on nõuetekohased, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kustutamise kande, muudab pakkumise tingimusi või kustutab litsentsisaaja andmete kande ning avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes. Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumise või litsentsisaaja kannet ei ole veel tehtud või sellekohast teadet avaldatud, jätab Patendiamet varasemas avalduses nõutud kande tegemata ja selle kohta teate avaldamata.“. § 4. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „oma ametliku väljaande põhimääruses“ sõnaga „patendimääruses“; 2) paragrahvi 39 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ning aadress“ tekstiosaga „ja riigi kood“; 3) paragrahvi 43 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma mikrolülituse topoloogia registritoimikuga tutvuda sooviv taotleja, mikrolülituse topoloogia omanik või autor, samuti isik, kellele taotleja, omanik või autor on andnud volituse oma mikrolülituse topoloogia registritoimikuga tutvumiseks.“; 4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Pandiga koormatud mikrolülituse topoloogia üleandmise korral lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek.“; 5) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.“; 6) paragrahvi 52 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse teise kuni neljanda lausega järgmises sõnastuses: 2 „Litsentsi kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemise korral või litsentsilepingu poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada. Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud mõlemad litsentsilepingu pooled.“; 8) seadust täiendatakse paragrahviga 521 järgmises sõnastuses: „§ 521. Pant (1) Mikrolülituse topoloogia omanik võib mikrolülituse topoloogia pantida. Pant kantakse registrisse. (2) Pandi kohta kande tegemise aluseks on omaniku või pandipidaja kirjalik avaldus. Avaldusele lisatakse notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja tasutakse riigilõiv. (3) Pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja tasutakse riigilõiv. (4) Pandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või pandist loobumise korral. (5) Nõude lõppemise korral esitab mikrolülituse topoloogia omanik või pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. (6) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja kirjaliku avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.“; 9) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pandiga koormatud mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Registrisse kantud litsentsi esemeks oleva mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõpetamise avaldusele lisatakse litsentsisaaja kirjalik nõusolek.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle avaldamisest. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus ………..2026. a 2 (allkirjastatud digitaalselt) ……………… ……………… 2  13.05.2026 Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega tehakse muudatused kolme leiutiste valdkonna seadusesse: patendiseadusesse (PatS), kasuliku mudeli seadusesse (KasMS) ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seadusesse (EPVKS). Lisaks muudetakse eelnõuga mikrolülituse topoloogia kaitse seadust (MTKS). Tegemist on leiutiste õiguskaitset puudutavate reeglite ajakohastamise ja lihtsustamisega. Muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse otsustega vähendada bürokraatiat 1 ning tegevusprogrammist tuleneva eesmärgiga lihtsustada regulatsioone ja vähendada halduskoormust, et toetada ettevõtluse kasvu 2 . Nimetatud leiutiste valdkonna seadustes sisalduvate volitusnormide alusel on praegu kehtestatud 17 justiitsministri määrust ning revisjoniga soovitakse kõnealuste määruste sisu koondada ühte määrusesse ja tunnistada kehtivad määrused kehtetuks. Seega on eelnõu eesmärk luua seadustes õiguslikud alused eelviidatu saavutamiseks ehk tunnistada kehtetuks või muuta sätted, mis on andnud aluse praegu kehtiva 17 määruse kehtestamiseks, ning luua nende asemel volitusnorm ühe konsolideeritud määruse – patendimääruse – kehtestamiseks. Lisaks ajakohastatakse ja ühtlustatakse leiutiste õiguskaitset puudutavate seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis ei vasta enam kehtivatele normitehnika- ja keelenõuetele. Samuti viiakse seadustest välja liiga üksikasjalikud menetlusreeglid ning sätestatakse need edaspidi koondatud määruses. Seadustes tehakse ka üksikud sisulised muudatused, näiteks täpsustatakse litsentsi ja pandiga seotud reegleid. Küll soovime märkida, et nendes küsimustes ei ole otseselt tegemist jätkuga 2023. a. koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele „Tööstusomandi litsentsimise, pantimise ja registrikannete õigusliku tähenduse ühtlustamine“3; praeguse eelnõu fookus on mujal ning litsentsimise ja pantimise teemadel tehtud muudatused puudutavad vaid leiutiste valdkonda ja on olemuselt vastava regulatsiooni arusaadavuse parandamiseks ja ühtlustamiseks kõige hädavajalikumad. Vajalikud vähesed sisulised muudatused tehakse eelnõuga ka MTKSis, sest selle valdkonna registrikanded avaldatakse väljaandes (s.o Eesti Kasuliku Mudeli Lehes), mille nõuded hakkavad samuti kuuluma koondatud määruse reguleerimisalasse. Kõik plaanitavad muudatused aitavad tagada parema õigusselguse ja lihtsama regulatsiooni ning seeläbi vähendada halduskoormust ja bürokraatiat kasutajatele. Eelkõige aitavad eelnõukohase seaduse muudatused ellu viia järgmisi bürokraatia vähendamise otsuste punkte: 1) tühistada määrused, mis on sisuliselt kehtetud või oma eesmärgi saavutanud; 2) jätta seadustesse ainult üldpõhimõtted ja üldnõuded ning viia enamik määrusi üle juhisteks, muutes 1 Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks | Eesti Vabariigi Valitsus . 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 3 Materjalid kättesaadavad EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4efd2390-eebd-491c-9265-166b1fc2edb3. VTK aluseks on omakorda järgnevad tellitud analüüsid: 1) „Analüüs tööstusomandi litsentsimise regulatsiooni kohta Eestis“ (Tartu Ülikool, 2020) ja 2) „Analüüs tööstusomandi esemete pantimise regulatsiooni kohta Eestis“ (Tartu Ülikool, 2022). Mõlemad analüüsid on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehelt: Uuringud | Justiits- ja Digiministeerium. 2 nende sisu kohustuslikust soovituslikuks; 3) teha õigusrevisjon, eemaldades ebavajalikud ja üle reguleerivad sätted ning luues võimalusi erandite rakendamiseks, kui need on sisuliselt põhjendatud. Viimaks toetab kõnealune revisjon justiits- ja digiministri õigusloomelist initsiatiivi rakendada eelnõude puhul koormavate normide tühistamise põhimõtet „üks sisse üks välja“.“ Muudatustega kaasneb senise 17 eraldi määruse asendamine ühe koondmäärusega. Selle tulemusel väheneb õigusaktide hulk ning regulatsioon muutub lihtsamaks ja arusaadavamaks. Halduskoormus väheneb eelkõige ettevõtjatel, leiutajatel, patenditaotlejatel, patendiomanikel, kasuliku mudeli omanikel ja teistel õiguse kasutajatel, sest edaspidi on sama valdkonna nõuded koondatud ühte määrusesse ega pea neid otsima mitmest eraldi õigusaktist. Samuti muutub nõuete mõistmine ja täitmine lihtsamaks, kuna väheneb vananenud, dubleerivate ja liiga tehniliste nõuete hulk ning menetlus- ja vorminõuded on senisest paremini leitavad. Samuti väheneb Patendiameti ning Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus, sest edaspidi tuleb hallata, ajakohastada ja rakendada ühte koondmäärust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kaia Läänemets-Ester (5402 5740, [email protected]). Eelnõu valmimisel on kasutatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimehe Tanel Kalmeti koostatud analüüsi. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]) ning normitehnilist kontrolli teinud sama talituse nõunik Markus Ühtigi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse PatSi redaktsiooni RT I, 30.03.2023, 8, EPVKSi redaktsiooni RT I, 04.07.2017, 128, KasMSi redaktsiooni RT I, 30.03.2023, 6 ja MTKSi redaktsiooni RT I, 06.01.2023, 47. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seeläbi, et muudetakse EPVKSi, mis on seadus, millega reguleeritakse õigussuhteid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest. Seejuures puudutavad EPVKSis tehtavad muudatused peamiselt terminoloogiat ja varasema volitusnormi kehtetuks tunnistamist ning õigusliku aluse loomist selles osas, mis puudutab Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega seotud toiminguid, mitte ühtse toimega Euroopa patentide kaitset viidatud EL määruse alusel. Volitusnormide muutmine on vormiline, eesmärgiga sätestada kehtiva määruse sisu patendimääruses. Seejuures ei laiendata ega kitsendata volitusnormide muutmisega volitusnormi sisu. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 09.1. „Stabiilne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone“. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PSi § 73). 2 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohasel seadusel on kolm eesmärki: määruste konsolideerimiseks eelduste loomine, seaduste teksti ühtlustamine ja ajakohastamine ning seaduse või määrusega reguleeritavate küsimuste korrigeerimine. Tegemist on leiutiste õiguskaitset puudutavate reeglite ajakohastamise ja lihtsustamisega. 1. Leiutiste õiguskaitse alased seadused, mida muudetakse, sisaldavad rea volitusnorme, mida on reeglina kasutatud ministri määruste kehtestamiseks. Rakendusaktid pärinevad eri aegadest ning on struktuurilt ja keelelt erinevad, kuigi reguleerivad osalt sama küsimusteringi probleeme. Nende detailsusaste on erinev, samuti on osa volitusnorme täitmata, mille tõttu näiteks Eestis esitatud esmase patenditaotluse kohta prioriteeditõendi väljastamisel on lähtutud kasuliku mudeli seaduse alusel kehtestatud prioriteeditõendi väljastamist reguleerivast määrusest; registrist andmete väljastamine on määruse tasandil reguleeritud kasuliku mudeli seaduse alusel, analoogne määrus puudub patendiregistrist teabe väljastamise kohta; kuigi PatSi ja KasMSi alusel kehtestatud taotluse sisu- ja vorminõuded on algselt arenenud sünkroonselt, on ajapikku tekkinud põhjendamatud erinevused, vaatamata sellele, et patentse leiutise ja kasuliku mudelina kaitstava leiutise kaitse tingimused on järjest lähenenud. Euroopa patendikonventsiooni kohaldamiseks on EPVKSi alusel kehtestatud üks määrus, milles reguleeritakse kõiki küsimusi, mis Euroopa patendiõiguse kohaselt riigisisesesse pädevusse kuuluvad, niisiis on selles leiutise õiguse alamvaldkonnas määrusandluse olukord hea. Kaubamärgiõiguse ja tööstusdisainiõiguse valdkonnas toimus 2004. aastal rakendusaktide konsolideerimine ühtsesse vastava seaduse alusel kehtestatavasse ministri määrusesse, milles reguleeritakse kõiki asjakohase tööstusomandi liigi riigisisese õiguse küsimusi, milleks seadus on ministrile volituse andnud. Leiutiste valdkonnas ei ole põhjendamatult analoogset konsolideerimist seni toimunud. Selleks, et tagada määruse tasandi regulatsiooni maksimaalne ühtlus ning ära hoida vajadus kehtestada üksteist sisuliselt dubleerivaid rakendusakte, on eelnõukohase seadusega ette nähtud ühe rakendusakti – patendimääruse – kehtestamine, mis reguleeriks nii patendiõiguse, kasuliku mudeli õiguse kui ka Eestis Euroopa patendikonventsiooni kohaldamisega seotud küsimusi. Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise küsimuste liitmine ühtse patendimäärusega võimaldab rakendada põhimõtet, et sarnaseid küsimusi tuleb reguleerida sarnaselt ja võimalikult ühes kohas, et tagada kasutajatele (nii ametnikele kui ka õiguskaitse taotlejatele ja muudele isikutele) etteaimatavus, ära hoida tulevaste erisuunaliste muudatuste oht, kasutada ühtset terminoloogiat, sarnaseid mehhanisme (nt volituste tõendamise, andmete esitamise või registriandmete päringute küsimustes), aga ka vältida vajadust viidata teises määruses reguleeritud küsimustele, kui need on Euroopa patendikonventsiooni kohaldamisel asjakohased. Oluline on rõhutada, et määrus on õigustloov akt, mitte juhend või suunis seaduse kasutamiseks. Seetõttu on eelnõu kohaselt kavandatud reguleerida määruses üksnes õiguslikult relevantseid küsimusi, mitte anda juhiseid; määrus suunab Patendiametit koostama ja avaldama kasutajasõbralikke suuniseid seaduse kasutamiseks, kuid ei näe ette siduvat kohustust selleks. Samuti on kavandatud seni määruse lisana kehtestatud vormide asemel Patendiameti koostatud ja avaldatud soovituslike plankide kasutamine; nende kohustuslikud ja soovituslikud elemendid tulenevad seadusest ja määrusest, mõnel juhul riigiülesest õigusest. Patendiameti sisemiste protseduuride korraldamine käskkirja või juhendiga on halduslik, mitte juriidiline küsimus. Kui sellised korraldused on vajalikud ja otstarbekad, võib Patendiameti juht need kehtestada oma üldisest juhtimispädevusest lähtudes. 2 Eeltoodust tulenevalt on eelnõukohase seaduse eesmärk luua eeldused selleks, et leiutise õiguskaitse alase konsolideeritud määruse kehtestamine ministri poolt oleks juriidiliselt võimalik ja osades küsimustes nõutav; samuti määrab seadus kindlaks need volituspiirid ja ülesanded, milles määrusandlus on seaduslik. Nimetatud leiutiste valdkonna seadustes sisalduvate volitusnormide alusel on praegu kehtestatud 17 justiitsministri määrust ning revisjoni eesmärk on koondada kõnealuste määruste sisu ühte määrusesse ja tunnistada kehtivad määrused kehtetuks. Seadusega ei korraldata ümber volitusnorme seoses riigikaitseliste leiutistega (tegemist on Kaitseministeeriumi valitsemisala valdkonnaga, volitusnormi PatSi § 181 lõikes 4 ei ole kasutatud ja see ei olegi kohustuslik) ega eelarveliste küsimustega (EPVKSi § 20 lõige 2, mis on Rahandusministeeriumi valitsemisalas). 2. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse osaliselt leiutise õiguskaitse alaste seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili. PatS ja KasMS pärinevad 1993. aastast ning on koostatud oma aja normitehnikat järgides. Kogu ulatuses selle vormistusliku küsimuse ajakohastamine ei ole seaduse eesmärk, kuivõrd on ootuspärane, et 2012. aastal alustatud tööstusomandi kodifitseerimise projekt millalgi jätkub ja viiakse lõpule. Näiteks on termin „rahvusvaheline patenditaotlus“ vähemalt osaliselt eksitav ja vastuolus patendikoostöölepingu terminoloogiaga (õigem on „rahvusvaheline taotlus“) ning terminit „siseriiklik (menetlus, patent vm)“ on peetud ebasoovitavaks võrreldes terminiga „riigisisene“ (sõnaühendi põhisõna on eesti keeles teisel positsioonil; terminiga rõhutatakse seda, et asjassepuutuv menetlus toimub riigi sees või patent kehtib riigi sees, mitte et see on mingis mõttes riiklik). 3. Eelnõukohase seadusega vähendatakse detailse-tehnilise regulatsiooni osa seadustes, paigutades sellise regulatsiooni määrusesse. Üldjuhul pärineb selline detailne regulatsioon seadustes viimastest aastatest. Näiteks riigilõivu tasumist unikaalse viitenumbriga võimaldav regulatsioon on tehnilist laadi ega sisalda isikute õigusi sel määral tagavaid norme, et need peaks olema seaduse tekstis. Kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse puhul on analoogsed sätted juba praegu kehtestatud määruses. Samuti on kasuliku mudeli avalikku lihtlitsentsi registrisse kandmist, leiutise kaitsedokumendi paberil ärakirja väljastamist või patendikirja rekvisiite puudutav regulatsioon seaduse tasandil tarbetult detailne ning peaks olema reguleeritud määruse tasandil. Vastupidi, PatSis ja KasMSis puudub seni nt kaubamärgiseaduse (KaMS) sätetega võrreldav regulatsioon pandi registrisse kandmise kohta, kuigi pandi registrisse kandmine on võimalik ja selle kohta teate avaldamine Patendiameti avalikus väljaandes on ette nähtud. Seega täiendatakse litsentsi ja pandi regulatsiooni osas, mis seni on olnud puudulik. Lisaks on eelnõukohases seaduses tehtud üksikuid muid sisulisi täpsustusi. 4. Eelnevad punktid on asjakohased põhiliselt leiutisi käsitlevate seaduste (PatS, KasMS, EPVKS) kontekstis. MTKSis tehakse eelnõuga minimaalsed muudatused, mis on peamiselt tingitud asjaolust, et teated mikrolülituse topoloogia alaste registrikannete kohta avaldatakse Eesti Kasuliku Mudeli Lehes, mis aga on kavandatava konsolideeritud määruse reguleerimisalas. Üksikud muud muudatused tehakse ühtlustamise ja hädavajalike lünkade täitmise eesmärgil; näiteks puudub praegu MTKSis täielikult pantimist ja pandi registreerimist puudutav regulatsioon, kuigi muude tööstusomandi liikide puhul on ainuõiguse objektile registerpandi seadmine reguleeritud. Oluline on märkida, et mikrolülituse topoloogia on väga erandlik ja eraldiseisev intellektuaalomandi õiguse liik ning sellega ei kaitsta leiutisi nii nagu patendi või kasuliku mudeliga. Ehkki MTKS jõustus 1998. aastal, ei ole seni Eestis ühtegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud ning ei ole ka ette näha, et huvi nende registreerimise vastu lähiajal kasvaks. 2 Mikrolülitus on elektroonse funktsiooniga lõpp- või vahetoode, milles selle elemendid, millest vähemalt üks on aktiivelement, ning kõik elementidevahelised ühendused või osa nendest ühendustest on teostatud alusmaterjali sees või selle materjali pinnal (MTKSi § 4). Näiteks peetakse mikrolülituse topoloogiaks kiipe ja mikrokiipe (elektroonilised vooluringid, mille kõik komponendid on kokku pandud kindlas järjekorras õhukese pooljuhtmaterjali pinnale). Mikrolülitused on olulised elemendid paljude elektriseadmete jaoks, näiteks kellade, telerite, pesumasinate ja autode, aga ka keerukate arvutite, nutitelefonide ja muude digitaalseadmete jaoks.4 Võimalus mikrolülitusi õiguslikult kaitsta on mikrolülituse topoloogia registreerimine. MTKSi § 5 kohaselt on mikrolülituse topoloogia mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis või selline kolmemõõtmelise paigutuse kujutis, mis on ette nähtud kasutamiseks mikrolülituse valmistamisel, kusjuures vähemalt üks element on aktiivelement. Olenemata sellest, et Eestis ei ole ühtegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud, on oluline tagada MTKSi korrektsus ning õigusselgus ja teha seetõttu MTKSi eelnimetatud muudatused. Kõnealused muudatused aitavad ühtlasi saavutada Vabariigi Valitsuse otsuses ettenähtud eesmärki vähendada bürokraatiat ning tegevusprogrammis sisalduvat eesmärki lihtsustada regulatsioone ja vähendada halduskoormust, et toetada ettevõtluse kasvu. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 5). Eelnõu muudatused on valdavalt tehnilist ja normitehnilist laadi ning nende eesmärk on kehtiva regulatsiooni korrastamine, terminoloogia ajakohastamine ja õigusliku aluse loomine selleks, et koondada 17 määrust üheks määruseks. Sisulised muudatused on üksikud ja piiratud ulatusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu sisu analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 1 sisaldab PatSi muudatusi. Punktiga 1 asendatakse PatSi § 2 senine tautoloogiline regulatsioon volitusnormiga patendimääruse kehtestamiseks. Patendimäärusega korraldatakse eelnõu kohaselt nii PatSi, KasMSi kui ka EPVKSi rakendamist. Konkreetsed volitused määruse sisu kohta on reguleeritud muudetavate seaduste asjakohastes sätetes, üldjuhul asendades senised volitusnormid eraldi määruste andmiseks. Kommenteeritav säte on analoogne nt KaMS § 1 lõikega 2 ja tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 1 lõikega 2. Kuna tegemist on üldvolitusega määruse andmiseks, millega ei täpsustata määrusega reguleeritavaid küsimusi, puudub analoogne üldvolitus KasMSis ja EPVKSis. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PatSi § 4, mis kordab tarbetult ja täpsustamata põhiseaduse § 123 lõikes 4 sätestatud põhimõtet, et kui Eesti seadused on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Analoogne säte oli varem ka KasMSis, aga on samuti kehtetuks tunnistatud. 4 https://www.wipo.int/en/web/patents/topics/integrated_circuits. 2 Lisaks tunnistatakse kehtetuks PatSi § 20 lõige 4, § 32 lõige 10 ja § 33 lõige 32 (eelnõuga koondatud volitusnormid), §-d 354 ja 36 (patendikirjelduse ja patendikirja väljaandmist reguleerivad paragrahvid, mille sisu on sobivam reguleerida patendimääruses; muudatusega lähendatakse PatSi ja KasMSi regulatsioone), §-d 41 ja 411 (riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise korda reguleerivad paragrahvid, mille sisu on sobivam reguleerida patendimääruses; muudatusega lähendatakse PatSi ja KaMSi regulatsioone) ning § 60 (milles on ebavajalik ja regulatiivse tähenduseta viide PatSi enda sätetele rahvusvahelise taotluse esitamise võimaluse kohta). Loetletud muudatuste täpsemat sisu on käsitletud seletuskirjas asjassepuutuvate PatSi paragrahvide muutmise selgituses. Punktiga 3 asendatakse PatSis termin „rahvusvaheline patenditaotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“ kooskõlas patendikoostöölepingu (PCT) terminoloogiaga. Rahvusvaheline taotlus esitatakse leiutisele kaitse saamiseks, täpsustamata seda, kas kaitset soovitakse patendiga või kasuliku mudelina. Seetõttu ei ole kohane nimetada seda rahvusvaheliseks patenditaotluseks (või KasMSis rahvusvaheliseks registreerimistaotluseks), selle esitajat patenditaotlejaks või selles sisalduvat nõudlust patendinõudluseks. Pärast rahvusvahelise menetluse staadiumi lõppu esitatakse rahvusvaheline taotlus riigisisesesse menetlusse, seejuures täpsustades, mis liiki kaitset soovitakse. See ei muuda siiski rahvusvahelist taotlust rahvusvaheliseks patenditaotluseks või (kasuliku mudeli) rahvusvaheliseks registreerimistaotluseks. Korrektne on nimetada seda rahvusvaheliseks taotluseks, mis on riigisisesesse staadiumisse esitatud leiutisele patendikaitse või kasuliku mudeli kaitse saamiseks. Samal põhjusel muudetakse eelnõu § 1 punktiga 12 PatSi §-des 32 ja 33 „patenditaotleja“ termin „taotlejaks“ ja punktiga 13 PatSi § 32 lõikes 71 ka vastavalt „patendinõudlus“ „nõudluseks“. Analoogsed on ka muudatused punktis 15, millega asendatakse PatSi § 33 lõike 8 esimeses lauses tekstiosa „osale patenditaotlusest“ tekstiosaga „osale taotlusest“, ning punktis 16, millega asendatakse PatSi § 33 lõike 10 neljandas lauses tekstiosa „vaadatakse patenditaotlus“ tekstiosaga „vaadatakse taotlus“. Analoogsed terminimuudatused tehakse eelnõu § 3 punktidega 8 ja 14–19 KasMSis. PatSi ja KasMSi rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on need seotud seetõttu, et määruses sisalduvad sätted nii PCT alusel esitatava rahvusvahelise taotluse rahvusvahelise menetluse staadiumi kohta (kui rahvusvaheline taotlus esitatakse Patendiameti kaudu) kui ka selle riigisisese staadiumi kohta (kui rahvusvahelise staadiumi läbinud rahvusvaheline taotlus esitatakse riigisisesesse menetlusse sooviga saada selles sisalduvale leiutisele kaitset patendiga PatSis sätestatut või kasuliku mudelina KasMSis sätestatut arvesse võttes; võimalik on riigisiseselt taotleda nii patendi- kui ka kasuliku mudeli kaitset). Punktiga 4 asendatakse PatSis termin „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“, mis on nii keeleliselt kui ka õiguslikult sobivam, et tähistada Eestis kehtivat patenti, rahvusvahelise taotluse menetluse staadiumi vms. Kõnealused muudatused tehakse § 131 lõikes 2 ning § 33 lõigetes 1 ja 31. Samuti tehakse vastav muudatus § 42 lõikes 9, kuid seda vastava sätte uuesti sõnastamise raames (vt eelnõu § 1 punkt 34). Analoogsed muudatused tehakse eelnõu § 3 punktiga 9 KasMSis ja § 2 punktiga 2 EPVKSis. Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on need seotud seetõttu, et määruses viidatakse samuti riigisisestele patentidele, staadiumidele jne ning määruse sõnakasutus peab vastama seaduse omale. Samas ei ole mõistlik hakata määruses kasutama keeleliselt ebasoovitavat sõna „siseriiklik“. Tähele tuleb panna, et nt inglise keeles kasutatakse „riigisisese“ tähenduses sõna national, mida on mõnikord tõlgitud ka kui „rahvuslik“, kuid sellist kasutust tuleb pidada 2 ebasoovitavaks, kuna eestikeelsel sõnal „rahvuslik“ on hoopis muu tähendusväli ja see tekitab ebakohaseid seoseid. Punktiga 5 täiendatakse PatSi § 19 lõike 1 punkti 1 patendi saamise avalduse andmete loetelu sõnaga „vähemalt“, sest nimetatud avalduse kõik nõutavad andmed on juba praegu reguleeritud määrusega. Seega kõrvaldatakse vastuolu seaduse regulatsiooni ammendava loetelu ja seda määrusega laiendava loetelu vahel. Analoogne muudatus tehakse eelnõu § 3 punktiga 4 KasMSi § 17 lõike 1 punktis 1 kasuliku mudeli registreerimise avalduse puhul. Punktiga 6 sõnastatakse uus volitusnorm PatSi § 19 lõikes 4 patenditaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuete ning esitamise korra kehtestamiseks patendimääruses. Seejuures loobutakse senises volitusnormis sisalduvast leiutiste liigituse täpsustamise nõudest (kehtiv määrus kordab seadust ega lisa seaduse ammendavale regulatsioonile midagi, mistõttu on eksitav volitusnormi praegune sõnastus „minister kehtestab“, kui seadusega on liigitus juba kehtestatud) ning tarbetust detailsusest standardite kehtestamise küsimuses. Viimasel juhul on tegu haldusliku, mitte õigusliku küsimusega, mis ei mõjuta isiku kohustusi ega õigusi rohkem, kui nt taotluse dokumentide nõutavate andmete loetelu ja vormistamisnõuete kehtestamine seda juba teeb. Oluline täiendus on, et patendimääruses kehtestatakse ka teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ja esitamise kord (analoogne KaMSi § 34 lõikega 4), sealhulgas puudutab see dokumente, mis ei ole taotluse osa või mille esitab muu isik kui taotleja. On otstarbekas ja kasutajasõbralik, kui Patendiametile esitatavate dokumentide andmetele esitatavad sisunõuded (nt dokumendi esitaja nimi ja kontaktandmed), vormistamise nõuded ja esitamise korda puudutavad nõuded on ühetaolised, mitte reguleeritud erinevas kohas erinevalt. Selleks tunnistatakse kehtetuks PatSi § 20 lõikes 4 sisaldunud volitusnorm patenditaotluse esitamise korra kehtestamiseks ja selle sisu liidetakse eelnõu kohaselt PatSi § 19 lõikes 4 muudetava volitusnormiga, mis hõlmab nii taotluse kui ka muude dokumentide nõudeid, samuti nende esitamise korda: ka dokumentide esitamise kord on kavandatud ühetaolisena kõikide Patendiametile esitatavate dokumentide puhul, mis on kasutajale vähem koormav kui erinevate regulatsioonide järgimine. Sama eesmärki silmas pidades on kavandatud patendimääruses reguleerida ühetaoliselt PatSi ja KasMSi alusel esitatavate dokumentide sisu-, vormi- ja esitamiskorra nõuded. Lisaks sätestatakse PatSi § 19 lõike 4 teises lauses, et patendimääruses võib täpsustada patendi saamise avalduse, patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja muude patenditaotluse dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid. Sellega loobutakse kehtiva volitusnormi liigsest detailsusest nt selles osas, mis puudutab „patendinõudluse koostamise iseärasuste“ määrusega reguleerimist olukorras, kus seadusest ei tulene juhiseid nende iseärasuste imperatiivseks reguleerimiseks. Leiutise õiguskaitsega seonduv on suurel määral välja kujunenud järjepideva rahvusvahelise praktika käigus ja areneb jätkuvalt, kusjuures suunda näitavad mh Euroopa Patendiameti ning Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) reeglid ja soovitused ning Euroopa Patendiameti apellatsioonikoja ja kohtute tõlgendused rahvusvahelistest lepingutest ja seadustest, mida on kohati vaja määrusega riigisiseselt kohaldada. Üldisemaks on muudetud ka volitusnormi sõnastust, asendades kohustuse määruses kehtestada dokumentide „struktuur ja igas struktuuriosas sisalduvad andmed“ õigusega reguleerida dokumentide struktuuri ja esitatavaid andmeid. Analoogne muudatus tehakse eelnõu § 3 punktiga 6 KasMSi § 17 lõikes 4 sätestatud volitusnormi puhul ja volitusnorm KasMSi § 18 lõikes 3 (eelnõu § 3 punkt 3) tunnistatakse kehtetuks. 2 Punktiga 7 muudetakse PatSi § 19 lõiget 6, jättes välja Patendiameti määratava tähtaja pikkuse (kaks kuud). Nimelt on PatSi § 251 lõikes 1 juba kehtestatud ameti määratavad tähtajad (2–4 kuud) ja § 251 lõikes 2 nende pikendamise tingimused. Kui Patendiamet võib määrata tähtaegu kahe sätte alusel erinevate tingimustega, ei ole see taotleja jaoks etteaimatav ja võimaldab ebamäärast diskretsiooniruumi. Nendel juhtudel, kus tähtaeg kehtib või määratakse ilma pikendamise võimaluseta, on seaduses seda juba ühemõtteliselt väljendatud (nt PatSi § 20 lõige 2). Seega aitab kõnealune muudatus tagada õigusselgust. Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on muudatus seotud seetõttu, et määruses on käsitletud ameti määratud tähtajal dokumentide esitamist. Sarnased muudatused on ka eelnõu § 3 punktides 7, 11 ja 13. Punktiga 8 ajakohastatakse PatSi § 24 lõike 8 esimeses lauses olevat volitusnormi, sätestades, et avaldatava patenditaotluse struktuur ja selle avaldamise kord kehtestatakse patendimäärusega, viies nii volitusnormi alusel kehtestatud tegeliku regulatsiooni vastavusse PatSi § 24 lõikes 8 sätestatud volitusnormi ulatusega. Nimelt ei reguleerita PatSi § 24 lõike 8 alusel antud määruses (s.o justiitsministri 03.12.2012. a määrus nr 23 „Patenditaotluse avaldamise kord“ – RT I, 10.01.2012, 23) mitte taotluse avaldamise korda, vaid peamiselt struktuuri, millele peab vastama PatSi § 24 tähenduses avaldatav patenditaotlus. Muudetud sättes on täpsustatud, et selles on reguleeritud avaldatavale patenditaotlusele kohalduvaid nõudeid, mitte üldiselt (nt esitatavale) patenditaotlusele kohalduvaid nõudeid. Seetõttu laiendatakse muudetavas sättes volitusnormi sõnastust. Analoogne muudatus KasMSis puudub, kuna kasuliku mudeli registreerimistaotlust ei avaldata enne kasuliku mudeli registreerimist, siis aga toimub selle avaldamine kasuliku mudeli kirjelduse kohta sätestatu kohaselt. Punktiga 9 jäetakse välja viide muule illustreerivale materjalile, kuna termin „joonis“ hõlmab PatSi § 19 lõike 1 punktis 4 kasutatud lühendi kohaselt ka muud illustreerivat materjali. Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on muudatus seotud seetõttu, et määruses kasutatakse seaduse terminoloogiat joonise ja muu illustreeriva materjali tähistamisel. Punktiga 10 täpsustatakse PatS § 26 lõike 1 esimese lause regulatsiooni õiguslikult ja keeleliselt. Ühemõtteliselt sõnastatakse, et taotluse tagasivõtmise avaldus peab olema kirjalik. Senine sõnastus „tagasivõtmise nõude esitamine“ jätab ebamääraseks, kas taotleja esitab nõude taotluse tagasivõtmiseks kellelegi teisele või võtab taotluse tagasi. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib patenditaotleja kirjaliku avaldusega võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Sama muudatus tehakse ka kasuliku mudeli registreerimistaotluse tagasivõtmise kohta (vt KasMSi § 24 lõike 1 muudatus eelnõu § 3 punktis 11). Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on muudatused seotud seetõttu, et määrus reguleerib taotluse tagasivõtmise avalduse nõudeid ja esitamise korda. Punktiga 11 täiendatakse PatSi § 292 lõigetega 6 ja 7. Muudatuse eesmärk on ühtlustada PatSi suulise menetluse regulatsioon KasMSi § 262 vastava regulatsiooniga. Muudatuse tulemusena on edaspidi siduv tähendus suulises menetluses saavutatud kokkuleppel, mitte enam suulise menetluse protokollil, nagu on praegu sätestatud KasMSi § 262 lõike 5 viimases lõigus (mis eelnõu kohaselt muudetakse KasMSi § 262 lõikeks 6; vt eelnõu § 3 punkte 16 ja 17). Lisaks jäetakse PatSi uue sätte sõnastusest välja praegune KasMSi vastavas sättes olev üleliigne tekstiosa „pooltel on eriarvamused“, kuna see tähendab sama mida tekstiosa „kui kokkulepet ei saavutata“, seetõttu jäetakse lausesse alles üksnes viimati nimetatu. Muudatus ei ole seotud rakendusaktide revisjoni eesmärgiga, kuid on vajalik seetõttu, et ühtlustab PatSi ja KasMSi regulatsiooni ning kõrvaldab võimalused kahemõtteliseks tõlgenduseks suulise menetluse protokolli tähenduse ja suulise menetluse käigus saavutatud kokkuleppe siduvuse või selle puudumise õigusliku tähenduse puhul. 2 Punktiga 14 asendatakse PatSi § 32 lõigete 8 ja 9 senised tekstid. Lõikes 8 täpsustatakse, et patenditaotluse kohta kehtiv ekspertiisinõue on kohaldatav juhul, kui taotleja soovib rahvusvahelise taotluse alusel leiutisele kaitset patendiga. Rahvusvahelise taotluse võib riigisiseseks menetluseks esitada kas patendi või kasuliku mudeli (või mõlema) saamiseks. Kui Eestis soovitakse kaitset kasuliku mudeli vormis, siis ekspertiisi ei tehta. Praegune seaduse sõnastus on eksitav, sest rahvusvaheline (PatSi kehtiva sõnastuse järgi patendi-)taotlus ei määra, kas kaitset soovitakse Eestis ühes või teises vormis. PatSi ja sellekohast ekspertiisinõuet kohaldatakse riigisisese menetluse staadiumis üksnes siis, kui taotleja soovib rahvusvahelises taotluses sisalduvale leiutisele Eestis patendikaitset. Lõikes 9 ajakohastatakse volitusnormi selliselt, et praegune sama paragrahvi lõigete 9 ja 10 ning PatSi § 33 lõike 32 sisu (PatSi § 32 lõige 10 ja § 33 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktiga 2) koondatakse lõikesse 9 ja sõnastatakse uus norm. Lõike 9 uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise kord ning rahvusvahelise taotluse Patendiametile kui märgitud või väljavalitud ametile esitamise ja selle menetlusse võtmise ja avaldamise kord patendimäärusega. Tegemist on lähedaste määruses reguleeritavate teemadega, mille delegeerimine on otstarbekas koondada ühte sättesse. KasMSis analoogsed volitusnormid puuduvad, kuid KasMSi § 30 lõikes 32 esineb PatSi alusel kehtestatud korrale viitav norm; viimati nimetatud sätet muudetakse eelnõu § 3 punktiga 22, asendades viite PatSi alusel kehtestatud korrale otseviitega patendimäärusele. Punktiga 17 muudetakse PatSi § 331 lõikes 4 sätestatud rahvusvaheliste taotluste andmekoguga tutvumise ja andmekogust teabe väljastamise regulatsioon viiteliseks ja ajakohastatakse PatSi § 331 lõike 5 volitusnormi selliselt, et normist jäetakse välja viide rahvusvaheliste taotluste andmekogu asutamisele (kuivõrd see on juba asutatud). Samuti täpsustatakse andmekogu nime, jättes välja viite patenditaotlustele (vt eelnõu § 1 punkti 3 selgitust). PatSi § 331 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt kohaldatakse toimikuga tutvumisele ja teabe väljastamisele rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogust patendiregistri kohta sätestatut (ehk PatSis, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses ja nende alusel kehtestatud rakendusaktides patendiregistri kohta sätestatut). PatSi § 331 lõike 5 uue sõnastuse kohaselt täpsustatakse rahvusvaheliste taotluste ja nende menetluse andmekogu pidamise korda patendimäärusega. Punktidega 18 ja 19 tehakse omavahel seotud muudatused PatSi § 34 lõikes 2 ja lõikes 3. Punktiga 19 jäetakse § 34 lõikest 3 välja esimene lause, mille kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister patendiameti ametliku väljaande põhimääruse. See väljaanne jääb § 34 lõike 3 teise lause kohaselt endiselt kandma nimetust Eesti Patendileht, kuid edaspidi eraldi põhimäärust selle kohta enam ei kehtestata ning Eesti Patendilehte puudutav regulatsioon sätestatakse patendimääruses. Seetõttu ajakohastatakse punktiga 18 PatSi § 34 lõike 2 teises lauses viidet rakendusaktile. Selle sätte alusel võib Patendiamet avaldada patendimäärusega kehtestatud korras ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud. Kehtiva seaduse kohaselt reguleeritakse selliste teadete avaldamist Patendiameti ametliku väljaande põhimääruses. Samasisulised muudatused tehakse ka KasMSi § 31 lõikes 2 ja 3 (eelnõu § 3 punktid 24 ja 25). Punktiga 20 täpsustatakse registreeringu andmete loetelu PatSi § 35 lõike 5 punktis 5, märkides, et leiutise autori puhul kantakse registrisse lisaks autori ees- ja perekonnanimele ning aadressile ka riigi kood (riigi kahetäheline kood vastavalt WIPO standardile ST.35). Praegu ei näe seadus ette, et autori kohta tuleks elukohariigi kood registrisse kanda, kuigi seda on praktikas tehtud (riigi kood on osa aadressiandmetest); seevastu taotleja puhul on riigi kood registriandmetena 5 https://www.wipo.int/documents/d/standards/docs-en-03-03-01.pdf 2 seaduses eraldi nimetatud (PatSi § 35 lõige 5 punkt 6). Muudatusega viiakse taotleja ja autori andmete detailsusaste omavahel kooskõlla. Lisaks ei avaldata Patendimääruse eelnõu ja selle rakendusakti (st patendimääruse) kavandi kohaselt Patendiameti ametlikus väljaandes enam edaspidi isikute, sh autori elukoha või asukoha aadresse, vaid üksnes nimed, elu- või asukoha asula nimi ja riigi kood. Isikuandmete liigsele avaldamisele on tähelepanu juhtinud Õiguskantsleri Kantselei (26.04.2015 kirjas nr 7- 4/150471/1501816). Ka Saksamaa Patendi- ja Kaubamärgiameti kodulehel patendiregistrist päringuga kättesaadavad andmed ei sisalda isikute aadresse, vaid piirdutud on nime, asula nime ja riigi koodiga. Patendiregistris jäävad taotlejate ja autorite ning muude registrisse kantud isikute andmed muutmata, kuivõrd need isikud peavad olema registriandmete põhjal tuvastatavad ja kontaktandmeid kasutades kättesaadavad (nt et paluda litsentsi andmist, vaidlustada autorsus vm). Ligipääs registris olevatele andmetele on siiski piiratum (mh eeldab avalduse esitamist, andmetega tutvuja identifitseerimist, üldjuhul lõivu tasumist) kui võimalus andmeid Patendiameti ametlikust väljaandest lugeda. Samasisulised muudatused tehakse ka KasMSi § 32 lõike 5 punktis 5 (eelnõu § 3 punkt 26). Punktiga 21 täiendatakse § 35 lõikega 71, milles sätestatakse, et patendikirjeldus sisaldab leiutiskirjeldust, patendinõudlust, joonist, leiutise olemuse lühikokkuvõtet ja patendimääruses täpsustatud registreeringuandmeid. Lisaks sätestatakse, et patendikirjelduse koostamise ja avaldamise kord kehtestatakse patendimääruses. Kehtivas seaduses on patendikirjelduse struktuuri, koostamist ja väljastamist puudutav reguleeritud PatSi §-s 354, sh volitusnorm patendikirjelduse vorminõuete ja vormistamise korra kehtestamiseks § 354 lõikes 5. PatSi § 354 tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks ja selle sisu koondamisel § 35 lõikesse 5 on võetud eeskujuks kehtiva KasMSi § 32 lõige 7, kus on sätestatud, et pärast registreeringu kande tegemist koostab Patendiamet kasuliku mudeli kirjelduse, ning see, et kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister (vt ka eelnõu § 3 punktiga 27 KasMSi § 32 lõikes 7 tehtavat muudatust). Kuna patendikirjeldust puudutavad täpsemad nõuded on niigi reguleeritud (seni eraldi) määruses, ei ole seaduses seni kehtinud detailsus vajalik, eriti kuna KasMSi § 32 lõige 7 on oluliselt üldsõnalisem. Seega on edaspidi nii patendikirjeldust kui ka kasuliku mudeli kirjeldust puudutav reguleeritud seaduse tasandil volitusnormiga, mis asub mõlemas seaduses sättes, milles reguleeritakse vastavalt leiutise (PatSi § 35) ja kasuliku mudeli (KaSMSi § 32) registreerimist registris. Eelnõuga ühtlustatakse vastav regulatsioon nimetatud seadustes. Patendikirjelduse ja kasuliku mudeli kirjelduse struktuurielemendid on sätestatud eelnõukohase PatSi § 35 lõike 71 esimeses lauses ja kehtivas KasMSi § 32 lõike 7 esimeses lauses. Detailsem regulatsioon patendikirjelduse ja kasuliku mudeli kirjelduse koostamise ja avaldamise korra kohta on kavandatud patendimäärusesse. Seejuures viidatakse patendimääruses (nii on see ka kehtivates PatSi § 354 lõike 5 ja KasMSi § 32 lõike 7 teise lause alusel kehtestatud määrustes) ulatuslikult patenditaotluse sisu- ja vorminõuetele ning patenditaotluse puhul selle struktuuri ja avaldamist puudutavatele sätetele (vt PatSi § 24 lõike 8 muudatust eelnõu § 1 punktis 8). Punktiga 22 täiendatakse PatSi § 35 lõigetega 10–12, mille tulemusena asendatakse senine patendikirja, selle ärakirja ja duplikaati, nende struktuuri, koostamist ja väljastamist puudutanud PatSi § 36 KasMSi § 32 lõigete 10–12 eeskujul kolme lõikega PatSi §-s 35. Seejuures tunnistatakse PatSi § 36 eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks. 2 Seni on patendikirja, selle ärakirja ja duplikaati puudutavad täpsemad nõuded reguleeritud eraldi määruses (justiitsministri 03.01.2012. a määrus nr 20 „Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise kord“) ning seetõttu ei ole ka seni seaduses kehtinud detailsus olnud vajalik, muu hulgas põhjusel, et KasMSi § 32 kehtiv lõige 10 on oluliselt üldsõnalisem. Seadusesse on eelnõuga jäetud üksnes need sätted, millel on mingi õigusi tekitav tähendus. Muudatusega loobutakse elektroonse patendikirja ja selle esialgse paberil ärakirja eristamisest; teiseste ärakirjade puhul kohaldub registrist ärakirjade ja väljavõtete kohta sätestatu – selline ärakiri ajaloolisest patendikirjast või väljavõte registriandmetest patendi väljaandmise kuupäeva seisuga on kasutatav tõendamaks millalgi toimunud registreeringu kannet ja selle andmeid, kuid seda ei pea nimetama patendikirjaks, selle ärakirjaks või duplikaadiks. Põhimõtteliselt väljastatakse iga registrisse kantud patendi kohta üks patendikiri ja sellest võib väljastada duplikaate (nt juhul, kui omanikke on mitu või algne patendikiri on kadunud). See põhimõte ei muutu. Muutub see, et patendikiri väljastatakse reeglina elektroonselt, kuid erandina paberil tasuta (nt juhul, kui taotlejal puudub e-posti aadress või ta paberil patendikirja väljastamist eraldi taotleb); paberil patendikirja ei nimetata eelnõu kohaselt ärakirjaks. Duplikaadi taotlemise ja väljastamise osas midagi ei muutu. Nagu ülaltoodust ilmneb, puudub patendikirjal tõendiväärtus – sellega on võimalik tõendada üksnes ajaloolist patendi väljaandmise ehk leiutisele kaitse andmise fakti. Registreeringu kehtivus, omanik, sisu jm võib juba järgmisel päeval muutuda ning seetõttu ei ole patendikirjal juba vahetult kaitse andmise järel enam kehtivaid õigussuhteid tõendavat funktsiooni. Registri ajakohaseid andmeid saab dokumentaalselt tõendada ainult kande võimalikult värske väljatrükiga. Kõike seda arvestades on seaduses seni patendikirja puudutavat liigselt reguleeritud, kusjuures selle mõju võib olla eksitav õiguste tegeliku kehtivuse, omandi ja sisu suhtes – näiteks võib kohus või muu riigiasutus, aga ka pank või konkurent ekslikult lugeda patendikirja patendiomaniku ainuõigusi tõendavaks dokumendiks. Eelnenud lõigetes patendikirja kohta antud selgitused on asjakohased ka kasuliku mudeli tunnistuse puhul (eelnõu § 3 punktid 28 ja 29). Punktiga 23 asendatakse PatSi § 351 lõikes 3 teine ja kolmas lause tekstiga, mille kohaselt riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga tutvuda sooviv patenditaotleja, patendiomanik või autor, samuti isik, kellele patenditaotleja, patendiomanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks. Seda, et taotleja, omanik, autor ja nende volitatud isik saab andmetega tutvuda tasuta, näevad ette ka kehtiva PatSi § 351 lõike 3 teine ja kolmas lause. Erand ei puuduta kirjaliku teabe, ärakirja ja väljatrüki väljastamist taotlejale, omanikule, autorile või nende volitatud isikule. Kohtu ja järelevalveõigusliku riigiasutuse õigusi puudutav erand on seni ette nähtud PatSi § 331 lõikes 4 rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamisele järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule (viidatud sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga 17); samuti on selline erand kehtestatud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreeringu kohta TDKS § 874 lõikes 6. Selle sättega analoogselt hõlmab muudetud sätte kohaselt teabe tasuta väljastamine kohtule ja riigiasutusele ka muid teabe väljastamise liike peale registritoimikuga tutvumise. Selliseks järelevalveõiguslikuks riigiasutuseks võib olla näiteks Andmekaitse Inspektsioon, kes soovib registritoimikuga tutvuda läbiviidava menetluse raames. Samasisuline muudatus tehakse KasMSi § 33 lõikes 2 (eelnõu § 3 punkt 31). Punktidega 24 ja 25 jäetakse PatSi § 351 lõikest 4 välja volitusnorm prioriteeti tõendavate dokumentide väljastamise korra kohta, mille alusel määrust ei ole kehtivas seaduses kehtestatud, 2 ning selle sisu lisatakse sama paragrahvi lõikesse 5, mille alusel samuti ei ole määrust praegu kehtestatud. Seega ajakohastatakse lõike 5 volitusnormi ja sätte uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava dokumendi struktuur ja väljastamise kord patendimäärusega. Prioriteeti tõendava dokumendi puhul on tegemist eriliiki registritoimikust väljastatava kirjaliku teabega, mille kohta on PatSi § 351 lõike 4 allesjäävas osas ette nähtud täpsemad sisunõuded, volitust sisaldav lause koondatakse aga lõike 5 volitusnormi. Samasisuline muudatus tehakse KasMSi § 33 lõigetes 3 ja 4 (eelnõu § 3 punktid 32 ja 33). Punktiga 26 ajakohastatakse PatSi § 361 lõikes 2 viidet, millega täpsustatakse Eestis kehtivate Euroopa patente puudutavate registrikannete kohta teate avaldamise õiguslikku alust. Esiteks on seni Euroopa patente puudutavate kannete õiguslik alus olnud reguleeritud kitsamalt kui Eesti patente puudutavate kannete puhul (PatSi § 34 lõige 2). Teiseks on seni osa Patendiameti ametlikes väljaannetes avaldatavaid andmeid avaldatud üldise pädevuse alusel avaldada teavet, mille avaldamist peetakse oluliseks (näiteks WIPO standardid, rahvusvaheliste lepingute rakendusaktide mitteametlikud tõlked jm juhised). Eelnõu ja rakendusakti kavandiga on eesmärgiks seatud tüüpiliste, konkreetseid leiutisi ja kandeid puudutavate teadete puhul ette näha konkreetne seadusesäte, mille alusel andmete avaldamine toimub ja millele ka kandes või seda sisaldava väljaande osa pealkirjas viidatakse (näiteks patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes teade PatSi § 38 lõike 2 alusel). See ei piira Patendiameti õigust avaldada oluliseks peetavat teavet, nagu ametliku väljaande põhimäärus ka praegu ette näeb, kuid see üldine pädevus ei ole asjakohane juhul, kui teave puudutab konkreetseid leiutisi ja kandeid. Lisaks võib patendimääruses täpsustada avaldatavate andmete struktuuri ja konkreetseid (eeskätt bibliograafilisi, päringuid lihtsustavaid) detaile. Punktiga 27 korrigeeritakse PatSi § 363 sõnastust, muutes seda arusaadavamaks. Sätte tekstis asendatakse tekstiosa „patendiregistri vastavaid“ tekstiosaga „patendiregistri pidamist reguleerivaid“. Seega kohaldatakse sätte uue sõnastuse kohaselt EPVKSi § 17 punktides 2–7 sätestatud kannete suhtes patendiregistri pidamist reguleerivaid sätteid. Uus sõnastus läheb paremini kokku ka paragrahvi pealkirjaga, kus kasutatakse samuti väljendit „patendiregistri pidamist reguleerivad sätted“. Punktiga 28 täpsustatakse PatSi § 38 lõike 1 punktis 2, et patendi kehtivuse lõpetamiseks peab omanik esitama „kirjaliku avalduse“, kuna see on õiguslikult korrektsem kui kehtivas seaduses esitatud tingimus, et omanik peab esitama „nõude“ oma patendi kehtivuse lõpetamiseks. Analoogne on patenditaotluse tagasivõtmist puudutav muudatus eelnõu § 1 punktis 10 ja KasMSi § 24 lõike 1 ja § 34 lõike 3 muutmine (eelnõu § 3 punktid 14 ja 34). Rakendusaktide revisjoni eesmärgiga on muudatused seotud seetõttu, et määrus reguleerib patendist loobumise avalduse nõudeid ja esitamise korda. Punktiga 29 nähakse ette, et pandiga koormatud patendi puhul peab kehtivuse lõpetamise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4, milles on ette nähtud, et registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek. Säte on vajalik sel põhjusel, et patendi kehtivuse lõpetamine ei toimuks ilma pandipidaja teadmiseta. Pandiga seotud regulatsioon on seni PatSis ja KasMSis olnud minimaalne, nähes ette üksnes võimaluse kaitse saanud leiutisele pant seada, kuid nüüd regulatsiooni täpsustatakse. Kuna patendimääruses on vaja reguleerida muu hulgas patendist loobumise avalduse esitamise tingimusi, tuleb tagada, et patendist ei oleks võimalik loobuda pandipidaja õigusi kahjustades. Analoogne on KasMSi § 34 lõike 31 lisamine seadusesse (eelnõu § 3 punkt 35). 2 Punktiga 30 ajakohastatakse PatSi § 392 lõike 3 volitusnormi, mille tulemusena kehtestatakse edaspidi täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise kord patendimääruses. Punktiga 31 sõnastatakse uuesti PatSi § 393 lõige 1, kus asendatakse viide senisele rakendusaktile viitega patendimäärusele. Sätte uue sõnastuse kohaselt kontrollib Patendiamet täiendava kaitse taotluse vastavust asjaomase täiendava kaitse määruse sätetele ja patendimääruses kehtestatud vorminõuetele ning riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist. Punktiga 32 ühtlustatakse PatSi § 397 lõikes 1 täiendava kaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise regulatsiooni muude kaitsedokumentide duplikaatide väljastamise regulatsioonidega seaduses, jättes näiteks seadusest välja viite elektroonilisele täiendava kaitse tunnistuse ärakirjale. Ärakirja regulatsiooni väljajätmist on põhjendatud eelnõu § 1 punkti 22 selgituses. Sätte uue sõnastuse kohaselt väljastatakse täiendava kaitse omaniku avalduse alusel talle täiendava kaitse tunnistuse duplikaat. Samuti lisatakse sättesse reegel, et duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv ning et duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. PatSi § 397 lõikes 2 asendatakse senine viide valdkonna eest vastutava ministri määrusele patendimäärusega. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljastamise kord patendimäärusega. Ka siin on asjakohased eelnõu § 1 punkti 22 kohta antud selgitused, mis puudutavad patendikirja duplikaadi väljastamist. Punktiga 33 ja punktiga 2 tehtavad muudatused on omavahel seotud, kuna nende punktidega asendatakse senised PatSi paragrahvid (s.o PatSi § 41 ja § 411, mis tunnistatakse kehtetuks punktiga 2), mis käsitlevad riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise korda, volitusnormiga nimetatud küsimuste reguleerimiseks patendimäärusega (punktiga 33 tehtav muudatus). Seetõttu loetakse § 40 senine tekst lõikeks 1 ja kehtestatakse lõige 2, milles sätestatakse, et riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega. Riigilõivu tasumist ja selle kontrollimist puudutavate menetluslike küsimuste reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik ning sellest on hoidutud ka KaMSis ja TDKSis (vrd KaMSi § 711 lõikega 2 ja TDKSi § 88 lõikega 2), kus on samuti need teemad sätestatud vastavalt kaubamärgimääruses ja tööstusdisainilahenduse määruses. Analoogne on KasMSi § 391 täiendamine lõikega 2 ja §-de 392–394 kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 3 punktid 3 ja 36). Punktiga 34 korrigeeritakse PatSi § 42 lõike 9 terminoloogiat rahvusvahelise taotluse puhul. Näiteks asendatakse sättes kooskõlas eelnõu muudes sätetes tehtavate muudatustega termin „rahvusvaheline patenditaotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“, kuna see on õiguslikult korrektsem, ning termin „siseriiklik menetlus“ terminiga „riigisisene menetlus“, sest see on keeleliselt korrektsem. Säte muus osas ei muutu. Seega, kui taotleja soovib leiutist kaitsta patendiga, tasutakse sätte uuendatud sõnastuse kohaselt rahvusvahelise taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise korral, esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata sama paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui riigisisesesse menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumise tähtpäev möödunud. Punktiga 35 täpsustatakse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja § 45 lõike 3 esimeses lauses, et patenditaotluse ja patendi ülemineku korral peab ülemineku jaoks esitatav avaldus olema kirjalik. Teadmata põhjusel on see nõue jäänud seni reguleerimata. Ilmne on, et omandi ülemineku korral peab olema kindlamini tuvastatav, kes avalduse esitab. Analoogne on KasMSi § 41 lõike 3 muutmine (eelnõu § 3 punkt 37). Kuna patendimääruses on vaja reguleerida muu hulgas patenditaotluse ja patendi üleandmiseks esitatava avalduse tingimusi, tuleb tagada, et taotlust või patenti ei oleks võimalik üle anda taotleja või omaniku õigusi kahjustades. 2 Punktiga 36 täpsustatakse § 45 lõikes 31, et pandiga koormatud patendi üleandmise korral peab omaniku andmete muutmise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4, kus on sätestatud, et registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek. Vt ka eelnõu § 1 punkti 29 selgitust. Analoogne on eelnõuga KasMSi § 42 täiendamine lõikega 31 (eelnõu § 3 punkt 38). Punktiga 37 täiendatakse PatSi §-ga 451, milles KaMSi § 506 ja kaubamärgimääruse sätete eeskujul reguleeritakse pandi registrisse kandmise, kande muutmise ja kande kustutamise kohta registrile esitatavaid andmeid. Seni on sellekohane regulatsioon nii PatSis kui ka KasMSis täielikult puudunud, kuigi on olnud reguleeritud kaudselt Patendiameti ametlike väljaannete struktuuri kaudu. Lisatava paragrahvi lõike 1 kohaselt on registrisse pandi kohta kande tegemise aluseks patendiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus, millele tuleb lisada notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe ja mille eest tasutakse riigilõiv. Säte on samasisuline KaMSi § 506 lõigetega 1 ja 2. Lisatava paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb pandipidaja isiku või pandilepingu tingimuste muutmiseks, samuti pandi järjekoha muutmiseks esitada avaldus koos notariaalselt tõestatud dokumendi või kohtulahendiga ja tasuda riigilõiv. Säte on sarnane KaMSi § 506 lõigetega 3–5, kuid mitte nendega identne. Esiteks on kõik kande muutmist puudutavad avaldused koondatud ühte lõikesse. Teiseks on ühtlustatud kande aluseks oleva asjaolu tõendamise nõudeid, nimelt on see võimalik kas notariaalselt tõestatud avalduse (sama KaMSi § 506 lõiked 3 ja 4) või kohtulahendi (vrd KaMSi § 506 lõikega 3, kus on nimetatud kohtuotsust) esitamise korral. Muu dokumendi, sealhulgas mittenotariaalse kokkuleppe alusel (vrd KaMSi § 506 lõigetega 3 ja 5) kannet teha ei saa, sest sel juhul ei ole välistatud pandipidaja huvide kahjustamine või kokkuleppe mittevastavus poolte tahtele. Lisatava paragrahvi lõike 3 kohaselt kustutatakse pandi kohta tehtud kanne registrist pandiga tagatud nõude lõppemise või pandist loobumise korral. Säte on samasisuline KaMSi § 506 lõikega 6. Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab nõude lõppemise korral patendiomanik või pandipidaja avalduse ja tasub riigilõivu. Kui avalduse esitab omanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõude lõppemisel esitatavat avaldust KaMSi § 506 detailselt ei reguleeri. Eelnõus on lähtutud sellest, et pandipidaja võib pandist kui oma õigusest loobuda ka kirjalikus vormis, kinnitades nõude lõppemist, patendiomaniku algatusel aga panti ilma teise poole notariaalse nõusolekuta kustutada ei saa. Lisatava paragrahvi lõike 5 kohaselt esitab pandipidaja pandist loobumise korral kirjaliku avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega. Kuna sel juhul ei ole pandiga tagatud nõude lõppemine asjakohane, on nõutav notariaalne vorm, et tagada avalduse vastavus pandipidaja tahtele. Lõigete 4 ja 5 regulatsioon on identne kaubamärgimääruse § 34 lõigetega 1 ja 2, mis on järgmine: (1) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamiseks pandiga tagatud nõude lõppemisel esitab kaubamärgiomanik või pandipidaja kirjaliku avalduse. Kui avalduse esitab kaubamärgiomanik, lisatakse avaldusele pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. 2  (2) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamiseks pandist loobumise korral esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega. Analoogne regulatsioon lisatakse ka KasMSi §-ga 421 (eelnõu § 3 punkt 40). Punktidega 38 ja 39 muudetakse ja täiendatakse PatSi § 46 lõike 4 senist sõnastust. Esiteks täpsustatakse litsentsi registrisse kandmise avaldusele esitatavaid nõudeid KaMSi § 505 lõike 2 eeskujul, sealhulgas täpsustades andmeid, mis on vajalikud litsentsi registreerimiseks, kuna kehtiva sätte sõnastus on ebamäärane. Samuti lisatakse, et litsentsilepingu väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi registreerimise avalduse esitavad lepingupooled ühiselt või – kui nad ei esita seda ühiselt – on sellele mõlemad alla kirjutanud. Teiseks viiakse regulatsiooni selguse huvides lõikesse 41 seni PatSi § 46 lõike 4 viimastes lausetes sätestatu, mis ei käsitle litsentsi registreerimise menetluslikke aspekte (nagu eelnevad laused), vaid näeb ette litsentsi registrisse kandmise õigusliku tagajärje. Sisulisi muudatusi kõnealuses sätteosas ei tehta. Analoogsed on KasMSi § 43 lõikeid 4 ja 41 puudutavad muudatused (eelnõu § 3 punktid 41 ja 42). Punktiga 40 täiendatakse PatSi § 46 lõikega 6, mis puudutab litsentsi kohta tehtud kande kustutamist ja mida PatS ja KasMS pole seni reguleerinud. Seetõttu lisatakse nii PatSi kui ka KaMSi (KaMSi § 43 lõige 3, vt eelnõu § 3 punkti 43) identne regulatsioon litsentsi kohta tehtud kande kustutamise kohta, võttes eeskujuks kaubamärki puudutava litsentsi kohta tehtud kande kustutamise regulatsiooni (KaMSi § 505 lõige 3). Erinevalt KaMSi eeskujust on eelnõus ette nähtud, et avalduse võib esitada litsentsilepingu pool, mitte üksnes litsentsi registrisse kandnud lepingupool. Avaldusest peab ilmnema, et see väljendab lepingupoolte tahet. Selleks tuleb lisada kas litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kohta tehtud kanne kustutada, või allkirjastada avaldus ühiselt. Kuna patendimääruses on vaja reguleerida patendi pandi ja litsentsi registrisse kandmise, sealhulgas sellekohaste avalduste esitamise tingimusi, on seaduse tasemel vaja sätestada kannete tegemise ja kandeavalduste esitamise aluseks olevad õigused. Eelnõu § 2 sisaldab EPVKSi muudatusi. Punktiga 1 jäetakse muudetava seaduse §-st 1 välja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni lühend „Euroopa patendikonventsioon“, kuivõrd see esineb seaduse § 2 punktis 1. Punktiga 2 asendatakse läbivalt termin „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“, mis on nii keeleliselt kui õiguslikult sobivam, et tähistada Eestis kehtivat patenti, Euroopa patendi menetlusstaadiumi vms. Vt ka eelnõu § 1 punkti 4 selgitusi. Punktidega 3–6 täiendatakse EPVKSi § 3 lõiget 1, § 6, § 7 lõiget 1 ja § 11 lõikeid 1 ja 2 viitega patendimäärusele, milles täpsustatakse vastavalt Eesti Patendiameti kaudu esitatava Euroopa patenditaotluse, Euroopa patenditaotluse nõudluse ja Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke või riigisiseseks taotluseks muudetava Euroopa patenditaotluse riigisisese esitamise ja menetluse nõudeid. Punktiga 7 ajakohastatakse EPVKSi § 20 lõikes 1 sätestatud volitusnormi, asendades senise volituse eraldi määruse andmiseks viitega patendimäärusele. Lõike 1 kohaselt sätestatakse EPVKSis ettenähtud Eesti Patendiameti toimingute tegemise kord patendimäärusega. 2 Eelnõu § 3 sisaldab KasMSi muudatusi. Punktiga 1 täiendatakse KasMSi paragrahviga, millega sätestatakse PatSi § 71 eeskujul, et leiutiste klassifitseerimine toimub Strasbourgi kokkuleppe alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi. Seni on analoogne säte KasMSis puudunud, kuigi leiutiste klassifitseerimise andmed on registreeringu kandes nõutavad – KasMSi § 32 lõike 5 punkti 4 kohaselt on kasuliku mudeli registreeringu andmeteks ka rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks. Punktiga 2 korrigeeritakse KasMSi § 9 lõike 4 esimese lause sõnastust ning ühtlustatakse see vastava sättega PatSi § 10 lõike 1 kolmandas lauses. Nagu patendinõudluse puhul, võib ka kasuliku mudeli nõudluses joonise asemel või kõrval kasutada muid illustreerivaid materjale, mistõttu tuleb ka kõnealust sätet muuta. Selle muudatusega seondub ka muudatus, mis tehakse eelnõuga KasMSi § 17 lõike 1 punktis 4 analoogselt PatSi § 19 lõike 1 punktiga 4, kus täpsustatakse registreerimistaotluses esitatavaid dokumente ning defineeritakse nii joonis kui ka muu illustreeriv materjal mõlemad kui „joonis“. Selle muudatuse kohta vaata täpsemalt eelnõu § 3 punkti 5 selgitusi. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks mitmeid sätteid. Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 13 lõige 2, mille kohaselt kantakse kasuliku mudeli registreerimisel kasuliku mudeli omanikuna registrisse kasuliku mudeli registreerimise taotleja, kuna see kordab KasMSi § 32 lõikes 6 sätestatut ning eesmärk on alles jätta viimati nimetatud säte (vrd PatSi § 35 lõige 6). Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 18 lõige 3, mille kohaselt kehtestab registreerimistaotluse esitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Tegemist on üleliigseks muutuva volitusnormiga, kuivõrd eelnõuga kehtestatakse uue ja laiemas sõnastuses volitusnormina § 17 lõige 4, mille kohaselt kehtestatakse patendimääruses registreerimistaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord. Samasugune muudatus tehakse PatSi § 20 lõike 4 kehtetuks tunnistamise ja PatSi § 19 lõike 4 uue sõnastuse kehtestamisega (eelnõu § 1 punktid 2 ja 6). KasMSi § 21 lõige 3, mis seni on reguleerinud Patendiameti määratud tähtaegade pikendamist, tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga lähendada PatSi ja KasMSi regulatsioone. Eelnõuga täiendatakse KasMSi §-ga 231, mis reguleerib Patendiameti poolt tähtaegade määramist ja nende pikendamist (eelnõu § 3 punkt 13), mis on analoogne PatSi §-ga 251. Seetõttu ei ole vaja eraldi reguleerida tähtaegade määramist ega nende pikendamist taotluse nõuetele vastavuse kontrolli kontekstis. KasMSi § 211 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et tegemist on üleliigse ja rakendumata volitusnormiga. Sätte kohaselt kehtestab otsinguaruande sisu- ja vorminõuded ning vormistamise korra valdkonna eest vastutav minister, kuid sellist määrust ei ole kunagi kehtestatud. Kuna KasMSi § 211 lõike 6 järgi on otsinguaruandel informatiivne tähendus, siis on piisav, kui otsinguaruande nõuded kehtestatakse Patendiameti sisemise aktiga. KasMSi § 261 lõige 2, mis on seni reguleerinud kirjaliku vastuväite esitamise või suulise menetluse nõude esitamise tähtaega ja nõude esitamise vormi, tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et vastuväite esitamiseks võimaluse ja seega ka tähtaja andmine toimub KasMSi § 261 lõike 1 kohaselt, analoogselt PatSi §-s 291 sätestatuga. Seejuures jälgib Patendiamet tähtaegade määramisel talle eelnõukohase KasMSi §-s 231 sätestatud tähtaegade määramise ja nende 2 pikendamise põhimõtteid (eelnõu § 3 punkt 13), analoogselt senigi kehtiva PatSi §-ga 251. See, et suulise menetluse nõue tuleb esitada kirjalikult, tuleneb KasMSi § 262 lõike 2 teisest lausest ja seetõttu tunnistatakse KasMSi § 261 lõige 2 kehtetuks. KasMSi § 29 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks sel põhjusel, et tegemist on defineeriva normiga, mis kordab PatSi § 32 lõikes 1 sätestatut ja on ühtlasi ka terminoloogiliselt ebatäpne – rahvusvaheline taotlus esitatakse kaitse liiki määramata. PatSis kasutatud rahvusvahelise taotluse terminile on viidatud KasMSi § 29 lõike 5 eelnõukohases sõnastuses (eelnõu § 3 punkt 20; vt ka eelnõu § 1 punkti 3). KasMSi § 32 lõige 101 tunnistatakse kehtetuks samamoodi kui PatSi § 36 lõige 6, kuna mõlemad sätted puudutavad vastavalt elektroonilise kasuliku mudeli tunnistuse paberil ärakirja ja elektroonilise patendikirja paberil ärakirja väljastamist, mis asendatakse regulatsiooniga patendimääruses (vt eelnõu § 1 punkti 22 selgitust). Kehtetuks tunnistatakse KasMSi § 341, mis puudutab riigilõivu tasumise detaile. Sätte kohaselt võetakse riigilõivu tasumise aluseks, kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, esimesena esitatud andmed õiges summas tasutud riigilõivu kohta. Tegemist on väga tehnilise normiga, mille sarnast pole ka PatSis ja muudes tööstusomandi valdkonna seadustes ning seda reguleeritakse patendimääruses. Kehtetuks tunnistatakse KasMSi §-d 392–394, mis puudutavad riigilõivu tasumist ja selle kontrollimist. Nende sätted tunnistatakse kehtetuks analoogselt PatSi §-de 41 ja 411 kehtetuks tunnistamisega, mille kohta vt eelnõu § 1 punkti 33 juures antud selgitusi ja võrdlusi muude tööstusomandialaste seadustega. Lisaks tunnistatakse kehtetuks KasMSi § 431 lõige 4, milles sisalduvaid avaliku lihtlitsentsi registreerimise tehnilisi üksikasju on otstarbekas reguleerida patendimäärusega. Punktiga 4 täiendatakse KasMSi § 17 lõike 1 punkti 1 kasuliku mudeli registreerimise avalduse andmete loetelu sõnaga „vähemalt“, sest nimetatud avalduse kõik nõutavad andmed on juba praegu reguleeritud määrusega. Seega kõrvaldatakse vastuolu seaduse regulatsiooni ammendava loetelu ja seda määrusega laiendava loetelu vahel. Sama muudatus tehakse PatSi § 19 lõike 1 punktis 1 patendi saamise avalduse puhul (eelnõu § 1 punkt 5). Punktiga 5 täpsustatakse KasMSi § 17 lõike 1 punktis 4 terminit „joonis“, millega tähistatakse kogu KasMSis nii joonist kui ka muud illustreerivat materjali. Tegemist on n-ö seaduse teksti korrigeeriva muudatusega, kuna kehtiva § 17 lõike 1 punkti 4 sõnastus on ebatäpne. Punkti uue sõnastuse kohaselt peab registreerimistaotlus sisaldama joonist või muud illustreerivat materjali (edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses (vt ka eelnõu § 3 punktiga 2 tehtavat muudatust). Punktiga 6 muudetakse volitusnormi sõnastust KasMSi § 17 lõikes 4. Sätte kohaselt kehtestatakse kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord patendimäärusega. Seejuures loobutakse kehtiva § 17 lõike 4 volitusnormis sisalduvast leiutiste liigituse täpsustamise nõudest (kehtiv määrus ei täpsusta juba seaduses sätestatut) ning tarbetust detailsusest standardite kehtestamise küsimuses. Muudatus on analoogne PatSi § 19 lõike 4 muutmisega (vt eelnõu § 1 punkti 6 põhjalikumat selgitust) ning see on seotud KasMSi § 18 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega (eelnõu § 3 punkt 3), mis on kavandatud analoogselt PatSi § 20 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega. 2 Punktiga 7 muudetakse KasMSi § 17 lõiget 6, jättes välja viited tähtajale, mille jooksul võib Patendiamet nõuda registreerimistaotluse dokumentide tõlkeid. Seni on Patendiamet võinud tõlkeid nõuda kahekuulise tähtaja jooksul, kui seaduses ei olnud sätestatud erinevat tähtaega. Muudatusega võetakse sättest vastavad tähtajaviited välja. Muudatus on ühtlasi seotud eelnõu § 3 punktides 11–13 tehtavate muudatustega. Punktidega 8 ja 18–20 asendatakse KasMSis (§ 181 lõikes 2, 6. peatüki pealkirjas, § 29 pealkirjas, lõigetes 5–7, § 30 pealkirjas ja lõigetes 1, 3, 6 ja 61, lõike 10 esimeses kuni kolmandas lauses ja lõikes 11) termin „kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“, mis on kooskõlas PCT terminoloogiaga. Rahvusvaheline taotlus esitatakse leiutisele kaitse saamiseks, täpsustamata seda, kas kaitset soovitakse patendiga või kasuliku mudelina. Pärast rahvusvahelise menetlusstaadiumi lõppu esitatakse rahvusvaheline taotlus riigisisesesse menetlusse, seejuures täpsustades, mis liiki kaitset soovitakse. See ei muuda siiski rahvusvahelist taotlust rahvusvaheliseks kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluseks. Punktiga 23 tehakse sarnane muudatus ka KasMSi § 30 lõike 10 neljandas lauses, kus asendatakse termin „registreerimistaotlus“ terminiga „taotlus“ ning termin „rahvusvaheline registreerimistaotlus“ terminiga „rahvusvaheline taotlus“. Punktiga 21 muudetakse KasMSi § 29 lõike 6 sõnastust, täpsustades, et kasuliku mudeli registreerimise taotluse kohta sätestatut kohaldatakse rahvusvahelisele taotlusele juhul, kui taotleja soovib rahvusvahelise taotluse alusel kaitsta leiutist kasuliku mudelina. Samasisulised muudatused tehakse eelnõuga ka PatSis (eelnõu § 1 punktid 3 ja 12–16). Punktiga 9 asendatakse KasMSi § 181 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 termin „siseriiklik“ sõnaga „riigisisene“, mis on nii keeleliselt kui ka õiguslikult sobivam, et tähistada rahvusvahelise taotluse menetluse staadiumi vms (vt ka eelnõu § 1 punkti 4). Punktiga 10 lisatakse KasMSi § 182 lõike 2 teksti täpsustus, et PatSi § 201 lõikes 4 sätestatu kohaldub ka kasuliku mudeli registreerimistaotluse prioriteedinõude tõendamise korral. Nimelt ei ole prioriteedinõuet tõendavaid dokumente vaja esitada, kui prioriteeti tõendav dokument on taotleja loal Patendiametile piiranguteta ja tasuta kättesaadav rahvusvahelisest digitaalsest andmekogust. See erand on seni ette nähtud justiitsministri 03.01.2012. a määruse nr 8 „Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“ (RT I, 08.09.2023, 4) § 47 lõikes 1, kuid ilma otsese seadusliku aluseta. Punktiga 11 muudetakse KasMSi § 21 lõiget 2, jättes sellest välja konkreetsed tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks. Patendiameti määratavaid tähtaegu ja nende pikendamist reguleerib eelnõu kohaselt KasMSi § 231 (analoogselt PatSi §-ga 251). Muudatusega on seotud KasMSi § 21 lõike 3 kehtetuks tunnistamine eelnõu § 3 punktis 3 (vt ka eelnõu § 1 punktis 7 ettenähtud muudatust PatSi § 19 lõikes 6). Sisuliselt muutub eelnõu kohaselt see, et suulise menetluse nõuet (ehk sooviavaldust esitada oma selgitused suuliselt) ei pea esitama (üldjuhul) ühekuulise tähtaja jooksul, vaid selle võib esitada sama tähtaja jooksul, mis on ette nähtud puuduste kõrvaldamiseks, kirjalike selgituste andmiseks või kirjaliku vastuväite esitamiseks. Senine piiratud tähtaeg suulise menetluse nõude esitamiseks ei näi olevat põhjendatud, kuna taotleja, kasutades talle antud tähtaega oma seisukohtade ettevalmistamiseks, ei pruugi ettenähtud ajal jõuda suulise menetluse nõuet esitada ja jääb seetõttu täielikult ilma võimalusest esitada oma selgitused suuliselt. Kehtima jääb KasMSi § 262 lõikes 2 sätestatud nõue, et suulise menetluse taotlus peab sisaldama teavet selle kohta, milliseid asjaolusid taotleja kavatseb suuliselt selgitada. 2 Punktiga 12 muudetakse KasMSi § 21 lõike 5 punktis 3 sätestatud registreerimistaotluse tagasilükkamise aluseid, lisades esiteks viite patendimäärusega kehtestatud registreerimistaotluse sisu- ja vorminõuetele (s.o KasMSi § 17 lõike 4 alusel kehtestatud nõuded) (vrd PatSi § 23 lõike 5 punktiga 4, kus selline viide on olemas) ning teiseks jättes välja viite (eelnõuga kehtetuks tunnistatavale) lõikele 3, suulise menetluse taotlemise alusele sama paragrahvi lõikes 2 ja nõude õigeaegsusele. Viimati nimetatud sättest väljajäetavad osad on liigsed ja eksitavad: esiteks viidatakse KasMSi § 21 lõikes 2 vastuväite esitamise (sh suulise vastuväite eesmärgil suulise menetluse nõude esitamise) puhul edasi KasMSi §-le 261 (analoogselt PatSi § 22 lõikega 2), mis on vastuväite esitamise (sh suulise vastuväite eesmärgil suulise menetluse nõude esitamise) õiguslik alus; teiseks on üleliigne rõhutada, et nõue tuleb esitada „õigeaegselt“. Kokkuvõttes lähendatakse muudetava punkti regulatsiooni PatSi § 23 lõike 5 punktidega 5–7. Punktiga 13 täiendatakse KasMSi §-ga 231, milles analoogselt PatSi §-ga 251 reguleeritakse korda, kuidas Patendiamet määrab tähtaegu ja neid pikendab. Praegu selline üldine säte seaduses puudub, reguleeritud on üksnes tähtaegade määramist tõlke esitamise kontekstis (KasMSi § 17) ja taotluse kontrollimise kontekstis (KasMSi § 21 lõiked 2 ja 3). KasMSi § 231 lõikes 1 nähakse ette, et KasMSis sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata kahe- kuni neljakuulise tähtaja. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja. Seega võib Patendiamet edaspidi ka KasMSi § 17 lõikes 6 sätestatud juhul määrata kahe- kuni neljakuulise tähtaja, mida võidakse pikendada kuue kuuni. Lisaks sätestatakse § 231 lõikes 2, et taotlejal on põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti määratud tähtaja pikendamist sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajavahemiku piires. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne tähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik. Seejuures on nendel juhtudel, kus tähtaeg kehtib või määratakse ilma pikendamise võimaluseta, seaduses seda juba ühemõtteliselt väljendatud (nt KasMSi § 18 lõikes 2). Eelnõukohase muudatusega ühtlustatakse KasMSi ja PatSi regulatsioone, muutes nende kohaldamise taotleja jaoks etteaimatavamaks. Sarnased ja seotud muudatused on ka eelnõu § 1 punktis 7 ja § 3 punktides 7, 11 ja 12. Punktiga 14 täpsustatakse õiguslikult ja keeleliselt KasMSi § 24 lõikes 1 olevat regulatsiooni menetluses oleva kasuliku mudeli registreerimistaotluse tagasivõtmise kohta. Sättes sõnastatakse ühemõtteliselt, et taotluse tagasivõtmise avaldus peab olema kirjalik. Kehtiva seaduse kohaselt peab taotleja esitama „registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude“, mis on ebamäärane. Sama muudatus tehakse ka PatSi § 26 lõikes 1 (vt eelnõu § 1 punkt 10 ja selle selgitus). Punktiga 15 ühtlustatakse KasMSi § 262 lõike 2 sõnastust § 261 lõike 1 ja PatSi § 292 lõike 2 sõnastusega, asendades väljendi „[suuline] selgituste andmine“ mujal seaduses kasutatud väljendiga „suulise vastuväite esitamine“. Punktidega 16 ja 17 kõrvaldatakse normitehniline anomaalia KasMSi § 262 lõikes 5, kus lõike punktidele järgneb iseseisev lõik, mistõttu tunnistatakse muudatusega KasMSi § 262 lõike 5 viimane lõik kehtetuks (s.o teine kuni viies lause) ning kehtestatakse see eraldi lõigetena 6 ja 7, täpsustades seejuures, et siduv tähendus ei ole edaspidi mitte protokollil, vaid suulises menetluses saavutatud kokkuleppel. Protokollis kajastatud muid asjaolusid võib Patendiamet arvestada, kuid need ei ole siduvad. Samuti jäetakse regulatsioonist välja praegune üleliigne tekstiosa „või pooltel on eriarvamused“, kuna see tähendab sama, mida tekstiosa „kui kokkulepet ei saavutata“, ning seetõttu jäetakse lausesse alles üksnes viimati nimetatu. Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 292 lõikes 6 (eelnõu § 1 punkt 11). 2 Punktiga 22 ajakohastatakse KasMSi § 30 lõike 32 volitusnormi, lisades viite patendimäärusele. Sätte praeguse sõnastuse kohaselt kohaldatakse rahvusvahelise registreerimistaotluse siseriiklikku menetlusse võtmisel PatSi § 33 lõike 32 alusel kehtestatud korda. Seejuures tunnistatakse PatSi § 33 lõige 32 käesoleva eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks. Seetõttu tuleb ka muuta KasMSi § 30 lõiget 32 selliselt, et PatSi alusel kehtestatud korrale viitamise asemel viidatakse vahetult patendimäärusele: rahvusvahelise taotluse riigisisesele menetlusele kohaldatakse patendimäärusega kehtestatud korda. Punktidega 24 ja 25 tehakse omavahel seotud muudatused KasMSi § 31 lõike 2 teises lauses ja lõikes 3. Paragrahv 31 lõikes 3 tehtava muudatusega jäetakse lõikest välja esimene lause, mille kohaselt kehtestas Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse valdkonna eest vastutav minister. Endiselt jääb aga kehtima lõike 3 teises lauses sätestatu, et Patendiameti ametliku väljaande nimetus on Eesti Kasuliku Mudeli Leht. Kuivõrd Patendiameti ametliku väljaande põhimäärust enam edaspidi minister ei kehtesta, on muudetud ka § 31 lõike 2 teist lauset, kus oli samuti viidatud Patendiameti ametliku väljaande põhimäärusele. Viide väljaande põhimäärusele asendatakse viitega patendimäärusele. Seega § 31 lõike 2 teise lause uue sõnastuse kohaselt võib Patendiamet patendimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud. Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 34 lõigetes 2 ja 3 (eelnõu § 1 punktid 18 ja 19). Punktiga 26 täpsustatakse registreeringu andmete loetelu KasMSi § 32 lõike 5 punktis 5, märkides, et leiutise autori puhul kantakse registrisse lisaks aadressile ning ees- ja perekonnanimele ka riigi kood (s.o riigi kahetäheline kood WIPO standardi järgi). Patendimääruse eelnõu kohaselt ei avaldata Patendiameti ametlikus väljaandes enam isikute, sh autori elukoha või asukoha aadresse, vaid üksnes nimed, elu- või asukoha asula nimi ja riigi kood. Praegu ei näe seadus ette, et autori elukohariigi kood registrisse kantakse; seevastu taotleja puhul on riigi koodi seaduses eraldi nimetatud. Muudatusega viiakse taotleja ja autori andmete detailsusaste omavahel kooskõlla. Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 35 lõike 5 punktis 5 (vt eelnõu § 1 punkti 20 ja selle kohta antud selgitusi). Punktiga 27 täpsustatakse KasMSi § 32 lõikes 7 sisalduvat kasuliku mudeli kirjelduse väljastamist puudutavat otsekohalduvat normi ja sellega seotud volitusnormi. Erinevalt PatSist, kus patendikirjelduse struktuur ja koostamise kord on seni §-s 354 detailselt reguleeritud, on kasuliku mudeli seaduses piirdutud seni väga üldise kasuliku mudeli kirjelduse koostamise kohustuse volitusnormiga. Eelnõus on PatSi ja KasMSi regulatsioone selles küsimuses ühtlustatud, loobudes liigsest detailsusest PatSis ja lisades sisu KasMSi volitusnormile (vt ka PatSi § 35 lõike 71 muudatuse (eelnõu § 1 punkt 21) selgitusi). Punktiga 28 parandatakse KasMSi § 32 lõike 102 sõnastust, kõrvaldades võimaluse, et omaniku avalduse alusel kasuliku mudeli tunnistuse duplikaati ei väljastata. Samasisuline lause lisatakse PatSi § 35 lõike 10 esimeseks lauseks (eelnõu § 1 punkt 22). Punktiga 29 ajakohastatakse KasMSi § 32 lõikes 12 sisalduvat volitusnormi, mis puudutab kasuliku mudeli tunnistuse väljastamist, ning asendatakse see viitega patendimäärusele. Samuti muudetakse sätte sõnastust: kui kehtiva seaduse kohaselt kehtestab minister kasuliku mudeli tunnistuse vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra, siis eelnõu kohaselt kehtestatakse kasuliku mudeli tunnistuse struktuur ja väljastamise kord patendimäärusega. Reeglina elektroonse failina väljastatava tunnistuse vorminõuded ja vormistamine on teisejärgulised võrreldes selle struktuuriga (tunnistusel esitatud andmed ja rekvisiidid), mida on ka seni määrusega reguleeritud. Vormistamine on olnud ajalooliselt oluline, kuna tunnistust on 2 väljastatud piduliku dokumendina, mida on ehtinud pitserid, ehispaelad jms; elektroonse dokumendi puhul on see minetanud tähtsuse. Punktiga 30 jäetakse välja KasMSi § 33 lõike 1 ebamäärane viide kasuliku mudeli registreerimise taotluse avaldamise päevale. Kehtiva sätte kohaselt loetakse nimetatud teate avaldamise päev ühtlasi registreerimistaotluse avaldamise päevaks. Kuna kasuliku mudeli registreerimise taotlust, erinevalt patenditaotlusest, ei avaldata, on tegemist õiguslikult ebakorrektse lausega. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed avaldatakse esmakordselt kasuliku mudeli registreeringu tegemise kohta teate avaldamise päeval. Punktiga 31 asendatakse KasMSi § 33 lõike 2 teine ja kolmas lause tekstiga, mille kohaselt riigilõivu ei pea tasuma kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma leiutise registritoimikuga tutvuda sooviv taotleja, kasuliku mudeli omanik või autor, samuti isik, kellele taotleja, omanik või autor on andnud volituse oma leiutise registritoimikuga tutvumiseks. Selle, et taotleja, omanik, autor ja nende volitatud isik saab andmetega tutvuda tasuta, näevad ette ka kehtiva KasMSi § 331 lõike 2 teine ja kolmas lause. Erand ei puuduta kirjaliku teabe, ärakirja ja väljatrüki väljastamist taotlejale, omanikule, autorile või nende volitatud isikule. Analoogne kohtu ja järelevalveõigusliku riigiasutuse õigusi puudutav erand on seni ette nähtud PatSi § 331 lõikes 4 (muudetakse eelnõu § 1 punktiga 17), samuti on selline erand kehtestatud ka tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreeringu kohta TDKS § 874 lõikes 6. Selle sättega analoogselt hõlmab muudetud sätte kohaselt teabe tasuta väljastamine kohtule ja riigiasutusele ka muid teabe väljastamise liike peale registritoimikuga tutvumise. Selliseks järelevalveõiguslikuks riigiasutuseks võib olla näiteks Andmekaitse Inspektsioon, kes soovib registritoimikuga tutvuda läbiviidava menetluse raames. Samasisuline muudatus tehakse PatSi § 351 lõikes 3 (eelnõu § 1 punkt 23). Punktidega 32 ja 33 tehakse omavahel seotud muudatused, nimelt tunnistatakse kehtetuks KasMSi § 33 lõikes 3 (teine lause, mis paikneb ebaõnnestunult kahe regulatiivse lause vahel) sisalduv volitusnorm, milles on sätestatud prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuete ja vormistamise korra kehtestamine ministri määrusega, ning ajakohastatakse volitusnormi KasMSi § 33 lõikes 4. Lõike 4 uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord ning prioriteeti tõendava dokumendi struktuur ja väljastamise kord patendimäärusega. Prioriteeti tõendava dokumendi puhul on tegemist eriliiki registritoimikust väljastatava kirjaliku teabega, mille kohta on KasMSi § 33 lõike 3 allesjäävas osas ette nähtud täpsemad sisunõuded. Nagu kasuliku mudeli tunnistuse puhul, on ka prioriteeti tõendav dokument üldjuhul elektroonne ja selle vorminõuetest olulisem on tõendi andmete ja rekvisiitide kindlaksmääramine. Samasisulised muudatused tehakse ka PatSi § 351 lõigetes 4 ja 5 (eelnõu § 1 punktid 24 ja 25). Punktiga 34 täpsustatakse KasMSi § 34 lõikes 3, et kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõpetamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mitte taotlus, kuivõrd see on õiguslikult korrektsem. Analoogne muudatus nähakse ette PatSi § 38 lõike 1 punktis 2 (eelnõu § 1 punkt 28, vrd ka § 3 punktiga 14). Punktiga 35 täpsustatakse KasMSi § 34 lõikes 31, et pandiga koormatud kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõpetamiseks peab omaniku avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4. Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 38 lõike 11 lisamisega (vt eelnõu § 1 punkti 29 ja selle kohta antud selgitust). 2 Punktiga 36 asendatakse senised KasMSi paragrahvid, mis käsitlevad riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise korda, volitusnormiga nimetatud küsimuste reguleerimiseks patendimääruses. Nimetatud protseduuriliste küsimuste reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik ning sellest on hoidutud nii KaMSis kui ka TDKSis (vrd KaMSi § 711 lõiget 2 ja TDKSi § 88 lõiget 2). Sellega seoses tunnistatakse eelnõu § 3 punktiga 3 kehtetuks ka KasMSi §-d 392– 394, milles sisaldub detailne regulatsioon riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kohta, ning punktiga 32 lisatakse § 391 uus lõige 2, milles sätestatakse, et riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse patendimäärusega. Seejuures loetakse § 391 senine tekst sama sätte lõikeks 1. Analoogne muudatus tehakse ka PatSis § 40 muutmise ning §-de 41 ja 411 kehtetuks tunnistamisega. Punktiga 37 täpsustatakse KasMSi § 41 lõike 3 esimeses lauses ja § 42 lõike 3 esimeses lauses, et vastavalt kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja registreeringu ülemineku korral tuleb esitada „kirjalik“ avaldus „sellekohase“ avalduse asemel. Analoogsed muudatused tehakse ka PatSi § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 3 (eelnõu § 1 punkt 35, vrd § 3 punktiga 34). Punktiga 38 täpsustatakse, et pandiga koormatud kasuliku mudeli registreeringu üleandmise puhul peab omaniku andmete muutmise avaldusele olema lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. See muudatus tehakse KasMSi § 42 lõike 31 lisamisega. Säte on analoogne KaMSi § 501 lõikega 4. Samasisuline muudatus tehakse ka PatSi § 45 lõike 31 lisamisega (eelnõu § 1 punkt 36). Punktiga 39 täiendatakse KasMSi § 42 lõikega 41, mis näeb registreeringu üleandmise korral ette registreeringu andmete muutmise kande tegemise analoogselt PatSi § 45 lõike 5 kehtiva sättega. Sätte kohaselt teeb Patendiamet registrisse KasMSi § 32 lõike 5 punktis 6 nimetatud registreeringu andmete (s.o autori ees- ja perekonnanimi ning aadress ja riigi kood) muutmise kande. Teadmata põhjustel on KasMSis seni sellekohane säte puudunud, kuigi PatSis on samasugune olukord selgelt reguleeritud. Muudatus on seotud rakendusaktide revisjoniga seetõttu, et kavandatud patendimäärus reguleerib nii kande aluseks olevate dokumentide tingimusi ja esitamist kui ka kande kohta teate avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes. Punktiga 40 täiendatakse KasMSi §-ga 421, milles sarnaselt KaMSi §-ga 506 reguleeritakse pandi registrisse kandmise, kande muutmise ja kande kustutamise kohta registrile esitatavaid andmeid. Seni sellekohane regulatsioon leiutiste kaitse seadustes täielikult puudub. Samasisuline regulatsioon lisatakse PatSi §-ks 451 (eelnõu § 1 punkt 37). Viimati nimetatud muudatuse kohta eelnõu § 1 punkti 37 selgituses antud põhjendused on asjakohased ka eelnõu kõnesoleva punkti puhul. Punktidega 41 ja 42 tehakse muudatused ja täiendused senises KasMSi § 43 lõikes 4. Muudatused on identsed PatSi § 46 muudatustega, mida on selgitatud eelnõu § 1 punktide 38 ja 39 juures. Punktiga 43 täiendatakse KasMSi § 43 lõikega 6, mis puudutab litsentsi kohta tehtava kande kustutamist. Muudatus on identne PatSi § 46 muudatustega, mida on põhjendatud eelnõu § 1 punkti 40 selgituses. Selline säte leiutisealastes seadustes praegu puudub (vrd KaMSi § 505 lõikega 3). Punktidega 44–48 muudetakse KasMSi § 431, mis reguleerib avalikku lihtlitsentsi. 2 Punktiga 44 muudetava § 431 lõikes 2 täpsustatakse, et avaliku lihtlitsentsi pakkumise välistab kehtiv ja registrisse kantud ainulitsents (ingliskeelses intellektuaalomandi terminoloogias sole license), mitte aga lihtlitsents. Lihtlitsentsi võib anda piiramatule hulgale litsentsisaajatele ning varasem lihtlitsents, isegi kui see on registreeritud, ei takista hilisemate litsentside, sh avalike lihtlitsentside andmist. Litsentsi registreerimise õiguslik mõju tuleneb KasMSi § 43 lõike 1 kolmandast ja neljandast lausest, mille kohaselt registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu ning mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud. Kumbki nendest tagajärgedest ei välista uute litsentsilepingute sõlmimist, seega ka avaliku lihtlitsentsi pakkumist. Rõhutada tuleb, et konkreetsete lepingutingimustega võib järgmiste litsentside andmiseks (nt territoriaalseid, ajalisi, mahulisi vm) piiranguid seada, kuid sel juhul võibki olla alust tõlgendada varem antud ja registrisse kantud litsentsi ainulitsentsina, millel on kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus ja mis välistab avaliku lihtlitsentsi pakkumise. Teiseks on avaliku lihtlitsentsi andmise ja registrisse kandmise terminoloogiat ühtlustatud võlaõiguse terminoloogiaga: kasuliku mudeli omanik võib esitada avalduse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kohta, millele litsentsi saamisest huvitatud isikud võivad vastata pakkumisega nõustumise avaldusega. Kui mõlemad komponendid on olemas ja vorminõuded täidetud, on tegu registreeritud avaliku lihtlitsentsiga. Nii pakkumise kui ka sellega nõustumise avalduse detailid reguleeritakse patendimäärusega. Need muudatused on seotud rakendusaktide revisjoniga, kuna kavandatud patendimäärus reguleerib nii avaliku lihtlitsentsi kohta kandeavalduste esitamist kui ka tehtud kannete kohta teadete avaldamist. Punktiga 45 muudetakse KasMSi § 431 lõiget 3, asendades selles termini „avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus“ terminiga „avaliku lihtlitsentsi pakkumise avaldus“ ning jättes sellest välja avalduses sisalduvate andmete loetelu. Loetelu ei pea olema sätestatud seaduses ning on kavandatud patendimäärusesse, analoogselt nt pandi või litsentsi registreerimise avaldustega. Terminoloogilise muudatuse põhjus on asjaolu, et erinevalt litsentsi registreerimisest (KasMSi § 43 lõike 4 alusel) ei ole KasMSi § 431 lõike 3 alusel registrisse kantavad andmed mitte sõlmitud litsentsilepingu (ja sellest tuleneva õigussuhte) kohta, vaid üksnes kasuliku mudeli omaniku pakkumise kohta litsentsileping sõlmida (teisiti öeldes tema tahte kohta õigussuhtesse astuda). Seega ei ole korrektne seda nimetada avaliku lihtlitsentsi registreerimiseks, vaid tegu on üksnes avaliku lihtlitsentsi pakkumise registrisse kandmisega. Punktiga 46 muudetakse KasMSi § 431 lõikeid 5 ja 6. Lõikes 5 asendatakse taas termin „avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus“ terminiga „avaliku lihtlitsentsi pakkumise avaldus“ ning täpsustakse, et selle avalduse nõuetele vastavuse korral teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise andmete kande (mitte avaliku lihtlitsentsi andmete kande, nagu näeb ette kehtiv sõnastus). Pakkumise kande kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes, nagu näeb ette kehtiv sõnastus (vt ka eelnõu § 3 punkti 44 kohta antud selgitusi). KasMSi § 431 lõike 6 esimeses lauses asendatakse senine sõnastus „Isik, kes soovib avalikku lihtlitsentsi, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi saamise avalduse“ sõnastusega „Isik, kes soovib kasulikku mudelit registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise tingimustel kasutada, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avalduse“. Seega ei esita huvitatud isik avaldust mitte avaliku lihtlitsentsi saamiseks, vaid väljendab avalduse esitamisega tahet nõustuda registrisse kantud ja avaldatud pakkumise tingimustega. Samuti jäetakse muudatusega lõikest 6 välja teine lause huvitatud isiku avalduses sisalduvate andmete loeteluga. Loetelu ei pea olema sätestatud seaduses ning on kavandatud patendimäärusesse, analoogselt nt pandi või litsentsi registreerimise avaldustega. 2 Punktiga 47 muudetakse KasMSi § 431 lõikeid 8–10. Lõikes 8 nähakse ette, et kui lõike 6 kohaselt esitatud lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avaldus vastab nõuetele, teeb Patendiamet registrisse avaliku lihtlitsentsi litsentsisaaja andmete kande (ei muudeta seda, et seejärel teatab amet tehtud kandest Patendiameti ametlikus väljaandes avalikkusele ja lisaks kasuliku mudeli omanikule). Täpsustatud on ka seda, et litsentsisaaja kohta kande tegemisele järgnevat teate avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes (mitte kande tegemist, nagu seni) loetakse litsentsilepingu sõlmimiseks registrisse kantud tingimustel. Kehtiv sõnastus viitab avaliku lihtlitsentsi pakkumise avalduse andmetele, kuid sellest ei nähtu, et need tingimused peavad olema registrisse kantud (ja teate vormis avaldatud). KasMSi § 431 lõikes 9 muudetakse avaliku lihtlitsentsi muutmise korda, mis saab toimuda konkreetse litsentsisuhte poolte nõusolekul. Samas nähakse lõikesse lisatud teises lauses ette, et kui omaniku pakkumine avaliku lihtlitsentsilepingu sõlmimiseks on küll esitatud või ka registrisse kantud, kuid ühtegi lepingut sõlmitud ei ole, võib omanik pakkumise registrist tagasi võtta (ehk pakkumisest loobuda; või esiteks loobuda ja seejärel esitada uue pakkumise muudetud tingimustega, mida käsitatakse kui uut pakkumist ja pakkumise registrisse kandmise avaldust). Punktiga 41 muudetud lõike 10 sõnastuse kohaselt võib litsentsisaaja sõlmitud avalikust lihtlitsentsist loobuda vaid omaniku nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse ja tasudes riigilõivu. Uue, senise lõike 10 teist ja kolmandat lauset asendava teise lause kohaselt võib avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumist väljendanud isik (litsentsisaaja) nõustumisest kirjaliku avaldusega loobuda, kui avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise kande kohta ei ole veel Patendiameti ametlikus väljaandes teadet avaldatud. Seda seetõttu, et litsentsilepingu sõlmimiseks loetakse KasMSi § 431 lõike 8 teise lause muudetud sõnastuse kohaselt litsentsisaaja kande kohta teate avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes; enne teate avaldamist ei ole lepingut sõlmitud ja esialgu huvi väljendanud isik võib nõustumisest loobuda. Punktiga 48 muudetava paragrahvi uues lõikes 13 on reguleeritud Patendiameti toimingud litsentsi tingimuste muutmise või selle pakkumisest või nõustumisest loobumise korral. Uue lõike kohaselt teeb Patendiamet KasMSi § 431 9. ja 10. lõikes nimetatud avalduste alusel, kui need on nõuetekohased, registrisse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kustutamise kande, muudab pakkumise tingimusi või kustutab litsentsisaaja andmete kande ning avaldab sellekohase teate Patendiameti ametlikus väljaandes. Kui avaliku lihtlitsentsi pakkumise või litsentsisaaja kannet ei ole veel tehtud või sellekohast teadet avaldatud, jätab Patendiamet varasemas avalduses nõutud kande tegemata ja selle kohta teate avaldamata. Eelnõu § 4 sisaldab MTKSi muudatusi. Punktiga 1 asendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 18 ja § 3 punktiga 24 MTKSi § 38 lõikes 2 viide Patendiameti ametliku väljaande põhimäärusele viitega patendimäärusele. Põhjendus on selles, et seniste Patendiameti ametlike väljaannete põhimääruste reguleeritud küsimusi reguleeritakse eelnõu kohaselt edaspidi patendimääruses ning eraldi põhimäärusi enam kehtima ei jää. Punktiga 2 täiendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 20 ja § 3 punktiga 26 MTKSi § 39 lõike 5 punktis 5 registreeringu andmete hulka kuuluvaid autori andmeid autori elukohariigi koodiga. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 1 punkti 20 selgituses. Punktiga 3 täiendatakse analoogselt eelnõu § 1 punktiga 23 ja § 3 punktiga 31 MTKSi § 43 lõiget 4 erandiga selle kohta, et registriga tutvumisel on lõivust vabastatud kohus, järelevalveõiguslik riigiasutus ja oma mikrolülituse topoloogia registritoimikuga tutvumisel sama mikrolülituse topoloogia taotleja, omanik, autor ja sellise registritoimikuga tutvuda 2 sooviv isik, kellel on loetletud isiku volikiri. Detailsemad põhjendused selleks muudatuseks on toodud eelnõu § 1 punkti 23 selgituses. Märkimist väärib, et seni ei ole MTKSis ühtegi erandit riigilõivu puhul ette näinud, kuid regulatsiooni ühtluse ja isikute põhjendatud huvide kaitse seisukohast on see põhjendatud. Punktiga 4 täiendatakse MTKSi § 49 lõikega 31, mis on analoogne eelnõu § 1 punkti 36 ja § 3 punkti 38 kohase nõudega, et panditud kaitseobjekti üleandmise korral on nõutav pandipidaja notariaalne nõusolek. Muudatuse eesmärk on kaitsta pandipidaja õigustatud huve. Punktidega 5 ja 6 muudetakse MTKSi § 52 regulatsiooni litsentsi registreerimise kohta analoogselt eelnõu § 1 punktis 38 ja § 3 punktis 41 ettenähtud muudatustega. Kuna MTKSi § 52 senine regulatsioon on erineva struktuuriga kui PatSi §-s 46 või KasMSi §-s 43, on vaja MTKSi § 52 lõiked 2 ja 3 kehtetuks tunnistada; nende lõigete sisu on vajalikus ulatuses juba lõike 1 selgitustes avatud. Punktiga 7 täiendatakse MTKSi § 52 lõiget 5 analoogselt eelnõu § 1 punkti 40 ja § 3 punkti 43 lausetega, kus seatakse tingimused litsentsi kohta tehtud kande kustutamise avaldusele. Kõik MTKSi § 52 muudatused on põhjendatud sellega, et Patendiameti ametlikus väljaandes litsentsi kohta tehtud kande või selle kustutamise kande kohta avaldatavad andmed peavad olema seostatavad vastava kande aluseks oleva avaldusega. Punktiga 8 täiendatakse MTKSi paragrahviga, mille sisuks on mikrolülituse topoloogia pantimise regulatsioon, sealhulgas pandi seadmise, selle muutmise ja kustutamise kande avalduse tingimused. Kuna MTKS erinevalt PatSist ja KasMSist ei reguleeri üheski muus sättes pandi seadmise õigust, on sellekohane säte toodud lisatava paragrahvi lõikena 1, seejuures täpsustades, et mikrolülituse topoloogia pantimine toimub sellekohase registrikandega. Seaduse täiendamine on põhjendatud sellega, et Patendiameti ametlikus väljaandes pandi kande kohta avaldatavad andmed peavad olema seostatavad vastava kande aluseks oleva avaldusega. Analoogsed on eelnõu § 1 punkt 37 ja § 3 punkt 40. Põhjalikum selgitus sätete sisu kohta on antud eelnõu § 1 punkti 37 selgituses. Punktiga 9 muudetakse MTKSi § 54 lõiget 3 analoogselt, kuid mitte identselt eelnõu § 1 punktiga 29 ja § 3 punktiga 35. Nimelt näeb kehtiv MTKSi § 54 lõige 3 ette, et registrisse kantud litsentsi esemeks olevat mikrolülituse topoloogiat ei ole võimalik omaniku soovil registrist kustutada. Analoogne regulatsioon PatSis ja KasMSis puudub. Eelnõuga lisatakse nendesse seadustesse aga regulatsioon, et pandi esemeks oleva patendi või kasuliku mudeli kehtivuse lõpetamiseks omaniku soovil on vajalik pandipidaja notariaalne nõusolek. MTKSis tehtava muudatusega on ette nähtud, et omanik võib küll oma soovil registreeringu kehtivuse lõpetada, kuid kui mikrolülituse topoloogia on panditud, on selleks vaja pandipidaja notariaalset nõusolekut, ning kui mikrolülituse topoloogia on registrisse kantud litsentsi ese, siis on vaja litsentsisaaja kirjalikku nõusolekut. Seega nähakse MTKSis pandipidaja kaitseks ette sama range tingimus nagu PatSis ja KasMSis, kuid litsentsisaaja kaitse muudetakse vähem absoluutseks. Eelnõu §-s 5 on sätestatud seaduse jõustumine kolme kuu möödumisel selle avaldamisest. Eelnõukohase seaduse jõustumisega samal ajal on plaanitud jõustuma rakendusakt – s.o patendimäärus –, kuna tegemist on nn ühtse paketiga ning omavahel seotud sätetega. 3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs 2 Eelnõu puudutav põhiõigus on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 32, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti sätestab PSi § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning et kitsendused sätestab seadus. Omandipõhiõigus laieneb ka intellektuaalsele omandile (nt patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituse topoloogia). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande6 § 32 selgitustes (punktid 10 ja 15) on asutud seisukohale, et „PS § 32 laieneb investeeringuna kaitstavale intellektuaalsele omandile ning kaitseb füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellele intellektuaalne omand on üle antud. Intellektuaalse omandi sisuks on ainuõigus keelata kolmandal isikul ilma õiguste omaja loata intellektuaalse omandi objekti (nt teost, leiutist, kaubamärki, tööstusdisaini) kasutada“. Olgu täpsustatud, et PS § 32 kaitseb intellektuaalomandist tulenevaid varalisi õigusi ka juhul, kui neid ei ole kellelegi üle antud. Põhiseaduses ei reguleerita seda, kuidas õigus patendile, kasulikule mudelile või mikrolülituse topoloogiale tekib; seda reguleerivad vastavalt PatS, KasMS ja MTKS. Põhiseaduse §-s 39 nimetatud autori võõrandamatu õigus oma loomingule hõlmab laiendatult mõistes ka leiutise või mikrolülituse topoloogia autori mittevaralisi õigusi, mille aluseks on autorsuse fakt – konkreetse objekti (teose, leiutise jne) loomine konkreetse isiku ehk autori poolt; sama fakt on aluseks varalistele õigustele, mida autor teostab seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes täpsustatud tingimustel. Eelnõukohase seadusega kavandatava muudatuse järel säilib regulatsioon, mis puudutab omandiõigust patendile, kasulikule mudelile ja mikrolülituse topoloogiale ning nende omandiliikide tekkimise aluseid. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus selleks, et koondada leiutiste valdkonda reguleerivad määrused ühte konsolideeritud määrusesse – luua õiguslik alus selle määruse kehtestamiseks, sätestada selleks volituspiirid, ning tunnistada valdkonna 17 olemasolevat määrust kehtetuks. Samuti on eelnõu eesmärk eeltoodu raames ühtlustada ja osaliselt ajakohastada leiutise õiguskaitse alaste seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis ei vasta praegustele normitehnika nõuetele. Lisaks vähendatakse eelnõukohase seadusega detailse-tehnilise regulatsiooni osa seadustes, paigutades sellise regulatsiooni määrusesse. See kõik loob kasutajatele suurema õigusselguse, kuna muudatustega tagatakse see, et sätted, mis peavad olema reguleeritud seaduses, on seaduses, ning sätted, mis peavad olema kehtestatud määrusega, on määruses, ning edaspidi kehtib senise 17 leiutiste valdkonna määruse asemel üks terviklik patendimäärus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 13 selgituste punktis 37 on selgitatud: „Õigusselgus tähendab, et „seadused jm õigusaktid peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ning selle kohaselt seada oma käitumine“ (R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 290).7 Õigusselguse saavutamisele aitab kaasa see, kui õigusaktid on „selged, konkreetsed ja ammendavad“, kuid probleeme tekib, kui õigusaktid „pole selged, on umbmäärased, vastuolulised või puudulikud“.“ Lisaks on põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 13 selgituste punktis 38 selgitatud: „Õigusselguse põhimõte tuleneb õiguskindluse põhimõttest, mida kaitseb PS § 10 (RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 25–26). Riigikohus on märkinud, et õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt „looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes 6 Madise, Ü. jt. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 7 Sama on väljendanud Riigikohus lahendi 3-1-1-65-16 punktis 11. 2 (õiguspärase ootuse põhimõte)“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12).“ Sama väljaande § 13 selgituste punktis 48 on selgitatud: „Riigikohtu praktika kohaselt ei nõua õigusselguse põhimõte, et „seadusandja otsustaks kõik küsimused ise. Seaduse rakendamise üksikasjad võib seadusandja jätta otsustamiseks täitevvõimule, sh kohalikule omavalitsusele. Seadusandaja peab reguleerima kõik olulised küsimused, lähtudes sellest, kui tähtsad on normid põhiseaduse, ennekõike põhiõiguste teostamise seisukohalt (RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 97).“ Seega on eelnõu otseselt seotud õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte tagamisega leiutiste valdkonna õigusaktide uuendamisel (s.o normide ajakohastamine ja selgemaks muutmine ning määruste konsolideerimine üheks õigusaktiks). Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Laiemas tähenduses proportsionaalsuse hindamisel PSi § 11 mõttes tuleb arvestada, kas meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Esiteks tuleb hinnata, kas meede on sobiv ehk kas see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Valitud meede seisneb selles, et eelnõuga luuakse õiguslik alus konsolideeritud leiutiste valdkonna määruse kehtestamiseks, et koondada senised 17 leiutiste valdkonna määrust ühte õigusakti. Samuti seisneb valitud meede selles, et õigusselguse suurendamiseks ühtlustatakse ja ajakohastatakse leiutiste valdkonna seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili. Lisaks on meetmeks see, et vähendatakse detailse-tehnilise regulatsiooni osa seadustes ning kehtestatakse see regulatsioon määruses. Kokkuvõtvalt on meetme eesmärk vähendada bürokraatiat, lihtsustada õiguslikku regulatsiooni ja seeläbi tagada õigusselgus, mis nimetatud muudatuste kehtestamisega saavutatakse. Paremast õigusselgusest saavad kasu nii patendi ja kasuliku mudeli taotlejad ja omanikud kui ka Patendiamet, kes tegeleb patentide ja kasulike mudelite registreerimisega. Teiseks tuleb hinnata meetme vajalikkust ehk kas ei leidu muud, põhiõigust vähem piiravat, ent sama efektiivset meedet. Kehtivaid määruseid ei ole võimalik üheks konsolideeritud määruseks liita ilma volitusnorme muutmata / kehtetuks tunnistamata, mistõttu on muudatuse tegemiseks asjaomaste seaduste muutmine hädavajalik. Samuti ei ole seaduse ja määruste õigusnormide selgust ja ajakohasust võimalik tagada ja ühtlustada ilma kõnealuste seadusemuudatusteta. Seega on ainuke võimalik lahendus eelnõus ettenähtud muudatused vastu võtta. Järelikult on valitud meede vajalik. Kolmandaks tuleb hinnata meetme mõõdukust ehk proportsionaalsust kitsamas mõttes ning seda, kas meetme eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive intensiivsuse. Eelnõu ei too kaasa sisulisi muudatusi patendiõiguse või kasuliku mudeli õiguskaitsesse või patenditaotleja / kasuliku mudeli taotleja või omaniku õigustesse laiemalt. Eelnõuga tehtavad muudatused on tehnilist laadi (kehtivad määrused tunnistatakse kehtetuks, kuid nende sisu koondatakse ühte terviklikku määrusesse ja jääb suures osas samaks; seega muudetakse vaid kehtivate sätete asukohta ning tehakse kehtiva seaduse sätetesse teatud normitehnilised muudatused). Muudatusi, mis mõjutaksid oluliselt kasutajate õigusi, juba praegu kehtivatesse õigustesse ja piirangutesse ei tehta või tehakse neid minimaalses ulatuses. Seega on eelnõuga tehtavad muudatused mõõdukad. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele senisega võrreldes uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 2 Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seeläbi, et muudetakse EPVKSi, mis on seadus, millega reguleeritakse õigussuhteid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest. Seejuures on EPVKSis tehtavad muudatused n-ö tehnilist laadi, kuna puudutavad peamiselt terminoloogiat ja varasema volitusnormi kehtetuks tunnistamist ning õigusliku aluse loomist selles osas, mis puudutab Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega seotud toiminguid, mitte ühtse toimega patentide kaitset kõnealuse EL määruse alusel. Tehtavate muudatuste tulemusena kehtestatakse varasemas määruses sätestatud sisu patendimääruses. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on vähendada leiutiste õiguskaitse taotlejate, omanike ja nende esindajate ajakulu ning eksimisriski leiutiste õiguskaitse taotlemisel ja registritoimingute tegemisel, koondades seni killustatud rakendusnormid ühtseks regulatsiooniks ning täpsustades väheses ulatuses senist puudulikku regulatsiooni seadustes, näiteks patendi ja kasuliku mudeli pantimise ja litsentsimise osas. Samuti ajakohastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis ei vasta enam tänastele normitehnika nõuetele, ja vähendatakse liiga detailse regulatsiooni hulka viies see määrusesse. Eelnõu ei muuda leiutiste õiguskaitse sisulisi eeldusi ega õiguste ulatust, vaid korrastab ja täpsustab kehtiva regulatsiooni rakendamist. Mõju hindamisel on lähtutud sellest, mis muutub võrreldes kehtiva olukorraga. Eelnõuga kavandatakse kolm sisulist muudatust:  luuakse õiguslik alus, et koondada 17 leiutiste valdkonna rakendusakti üheks määruseks;  täpsustatakse senist puudulikku regulatsiooni väheses ulatuses, näiteks täpsustatakse patendi ja kasuliku mudeli pantimise ning litsentsimise regulatsiooni.  ühtlustatakse ja kaasajastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, mis pärinevad suures osas 1993. aastast ning ei vasta enam hetkel kehtivatele normitehnika- ja keelenõuetele. Samuti vähendatakse praegu seadustes sisalduvat liiga detailset ja tehnilist regulatsiooni ning kehtestatakse see edaspidi patendimääruses. Mõju avaldub peamiselt majandusvaldkonnas, eeskätt ettevõtlusele ja halduskoormusele, ning riigiasutuste töökorralduses, eeskätt Patendiameti menetlus- ja registripraktikas. Muudes mõjuvaldkondades olulist mõju ei kaasne. Eelnõul puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ning välissuhetele. Eelnõu puudutab otseselt leiutiste õiguskaitse regulatsiooni kasutajaid, sealhulgas leiutajaid, patenditaotlejaid, kasuliku mudeli registreerimise taotlejaid, patentide ja kasulike mudelite omanikke, Eestis kehtivate Euroopa patentide omanikke, ettevõtjaid, patendivolinikke ning Patendiametit. Kaudselt võib eelnõu puudutada finantsasutusi ja lepingupartnereid, kelle jaoks on oluline patendi või kasuliku mudeli pantimise ja litsentsimise regulatsiooni selgus. Kuna Eestis ei ole ühtegi mikrolülituse topoloogiat registreeritud ja ei ole ka ette näha, et huvi nende taotlemise vastu lähitulevikus tekiks, siis mõju mikrolülituse topoloogia osas ei ole. Sihtrühmade ring võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei laiene. Muudatus 1: Luuakse õiguslik alus selleks, et koondada 17 leiutiste valdkonna rakendusakti üheks määruseks. 2 Muudatuse eesmärk on lihtsustada regulatsiooni kasutamist, vähendada halduskoormust ning muuta nõuded kasutajatele paremini leitavaks ja arusaadavamaks. Võrreldes kehtiva olukorraga väheneb vajadus kasutada paralleelselt mitut määrust ning selgitada eri aktidest tulenevate nõuete omavahelist seost. Muudatus ei loo uusi sisulisi kohustusi, vaid koondab olemasolevad rakendusnormid ühtsesse struktuuri. Mõju majandusvaldkonnas – mõju ettevõtlusele ja halduskoormus Muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju patenditaotlejatele, kasuliku mudeli registreerimise taotlejatele, patentide ja kasulike mudelite omanikele, Eestis kehtivate Euroopa patentide omanikele ning patendivolinikele. Mõju seisneb selles, et õiguskaitse taotlemisel ja registritoimingute tegemisel on asjakohased nõuded võrreldes kehtiva olukorraga paremini leitavad ja hõlpsamini kohaldatavad. See vähendab eksimisriski ning ajakulu, mis kulub asjakohaste normide leidmisele ja tõlgendamisele. Mõju ulatust ja sagedust iseloomustavad Patendiameti andmed (vt tabel 1). 2025. aastal esitati Eestis 51 patenditaotlust ja 61 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Samal aastal kanti registrisse 10 patenti ja 22 kasulikku mudelit ning Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse 731 Euroopa patenti, millest vaid üks kuulus Eesti isikule. Leiutiste valdkonnas tegutses 73 patendivolinikku. Ka varasematel aastatel on andmed olnud enam-vähem sarnased. Tabel 1 Patenditaotlused, kasuliku mudeli registreerimise taotlused, Eesti isikutele kuuluvad registrisse kantud patendid ja registrisse kantud kasulikud mudelid aastatel 2021-2025. Allikas: Patendiamet. 2021 2022 2023 2024 2025 Patenditaotlus 26 15 32 30 51 Kasuliku mudeli registreerimise 51 43 39 35 61 taotlus Registrisse kantud patente 8 9 13 15 10 Registrisse kantud kasulikke 31 36 32 33 22 mudeleid Eestis kehtivate patentide Euroopa 1595 682 731 patentide registrisse kandmine Seega puudutab muudatus igal aastal sadu menetlusi ja registritoiminguid ning mõju avaldub korduvalt iga kord, kui taotletakse õiguskaitset, tehakse registritoiming või selgitatakse välja kohaldatavaid nõudeid. Mõju on sagedane ning selle ulatus on keskmine nende sihtrühmade jaoks, kes regulatsiooni praktikas kasutavad. Halduskoormuse vähenemine avaldub ettevõtjate ja inimeste jaoks eelkõige ajakulu vähenemises, mis kulub asjakohaste normide leidmisele ja tõlgendamisele. Kuigi ajavõitu ei ole võimalik rahaliselt täpselt kvantifitseerida, on oodatav mõju oluline. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatus mõjutab eeskätt Patendiameti töökorraldust ja menetluspraktikat. Võrreldes kehtiva olukorraga toetab ühtse määruse kasutuselevõtt menetluspraktika ühtlustamist, vähendab tõlgendamisest tulenevat ebaühtlust ning lihtsustab juhendmaterjalide ajakohastamist. Mõju avaldub nii taotluste menetlemisel kui ka registritoimingutes. 2 Ebasoovitavad mõjud ja riskid Muudatusega võivad kaasneda lühiajalised ebasoovitavad mõjud, mis on seotud üleminekuga seniselt killustatud regulatsioonisüsteemilt ühele koondmäärusele. Need võivad avalduda kasutajate ajutises segaduses uue struktuuriga harjumisel, täiendavas ajakulus uue määruse ülesehitusega tutvumisel ning Patendiameti ajutises töökorralduslikus koormuses seoses juhendmaterjalide ja praktika kohandamisega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja ajutine, kuna muudatus ei muuda sisuliselt nõudeid, vaid koondab need ühtsesse regulatsiooni. Riski aitab maandada kasutajate teavitamine ning juhendmaterjalide ajakohastamine. Kokkuvõttes on muudatuse mõju valdavalt positiivne. Mõju on oluline, kuna see avaldub korduvalt, puudutab igal aastal märkimisväärset hulka menetlusi ja registritoiminguid ning vähendab võrreldes kehtiva olukorraga halduskoormust ja eksimisriski. Pikaajalisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Muudatus 2: patendi, kasuliku mudeli ja mikrolülituse topoloogia pantimise ja litsentsimise regulatsiooni täpsustamine Muudatusega täpsustatakse patendi ja kasuliku mudeli pantimise ning litsentsimise regulatsiooni. Vastav regulatsioon luuakse ka mikrolülituse topoloogia valdkonnas, kuid neid ei ole Eestis registreeritud ei ole ka ette näha, et huvi nende taotlemise vastu lähitulevikus tekiks, mistõttu mõju mikrolülituse topoloogia valdkonnas on olematu. Kehtivas õiguses on pandi regulatsioon olnud puudulik ning mitu litsentsi registrisse kandmise, muutmise ja kustutamise küsimust on olnud ebaselged või reguleerimata. Muudatuse eesmärk on suurendada õiguskindlust ning vähendada tehinguriske nende isikute jaoks, kes patendi või kasuliku mudeliga seotud õigusi käsutavad või kasutavad. Muudatus ei laienda pantimise ega litsentsimise kohaldamisala, vaid täpsustab olemasolevate õiguste teostamise korda. Mõju majandusvaldkonnas: mõju ettevõtlusele, tehingukindlus ja halduskoormus. Muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju patentide ja kasulike mudelite omanikele ning nende lepingupartneritele, sealhulgas pandipidajatele ja litsentsisaajatele. Mõju avaldub eelkõige õiguskindluse suurenemises ja tehinguriskide vähenemises. Võrreldes kehtiva olukorraga on registrikannete tegemise, muutmise ja kustutamise kord selgem ning väheneb vajadus lahendada üksikjuhtumeid ebaselge regulatsiooni alusel. 2025. aasta lõpu seisuga (31.12.2025) oli registris 181 kehtivat kasuliku mudeli registreeringut ja 115 kehtivat patenti. Mikrolülituse topoloogiad ei ole Eestis registreeritud ega ka taotlusi esitatud. Samas on patendi- ja kasuliku mudeli õiguste kasutamise ning käsutamise praktiline ulatus viimastel aastatel olnud väike (vt tabelit 2). 2025. aastal kanti Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse kaks litsentsi; riigisiseste patentide ja kasulike mudelite litsentsikandeid ei tehtud. Samuti ei tehtud patente, kasulikke mudeleid ega Eestis kehtivaid Euroopa patente puudutavaid pandikandeid. Sihtrühma suurus on seega väike, kuid mõju ulatus nende isikute jaoks, keda muudatus puudutab, võib olla märkimisväärne, kuna küsimus puudutab õiguste käsutamist ja lepinguliste suhete kindlust. 2 Tabel 2 Pantide ja litsentside registreerimine 2021-2025. Allikas: Patendiamet[1] Registreeritud pantide arv 2021 2022 2023 2024 2025 - patendiregister 9 - - - - - Eestis kehtivate Euroopa 1 2 - - - patentide register - kasulike mudelite register - - - - - - mikrolülituste topoloogiate - - - - - register Registreeritud litsentside arv - patendiregister - - - - - - Eestis kehtivate Euroopa 1 - 2 4 2 patentide register - kasulike mudelite register - - 2 1 - - mikrolülituste topoloogiate - - - - - register Mõju riigiasutuste töökorraldusele Patendiameti jaoks tähendab muudatus selgemat ja ühetaolisemat registrimenetlust pandi ja litsentsiga seotud toimingutes. Täpsem regulatsioon vähendab vajadust lahendada juhtumipõhiselt küsimusi, millele varasem regulatsioon ei ole andnud piisavalt selgeid vastuseid. See toetab registripraktika ühtlustamist ning vähendab vaidluste ja täpsustavate päringute riski. Ebasoovitavad mõjud ja riskid Muudatusega võivad kaasneda piiratud ulatusega ebasoovitavad mõjud, mis võivad üksikjuhtudel avalduda täiendavas halduskoormuses seoses täpsemate dokumentide või nõusolekute esitamisega, vajaduses kohandada senist lepingulist ja esinduspraktikat ning Patendiameti ja kasutajate esialgses kohanemisvajaduses täpsustatud regulatsiooniga. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja piirdub sihtrühmaga, kuna muudatus puudutab üksnes neid isikuid, kes tegelikult pandivad või litsentsivad patenti või kasulikku mudelit. Kokkuvõttes on muudatuse mõju valdavalt positiivne ning see avaldub eelkõige õigusselguse ja õiguskindluse suurenemises pandi ja litsentsiga seotud õigussuhetes. Kuigi muudatus puudutab piiratud hulka juhtumeid, on selle mõju oluline õigussuhete selguse ja tehingukindluse seisukohalt ning see toetab registrimenetluse ühetaolist rakendamist. Muudatus 3: ühtlustatakse ja kaasajastatakse seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja stiili, viies need kooskõlla kehtiva normitehnika- ja keelenõuetega, ning vähendatakse praegu seadustes sisalduvat liiga detailset ja tehnilist regulatsiooni, kehtestatakse see edaspidi patendimääruses. Muudatuse tulemusena ajakohastatakse leiutiste õiguskaitset reguleerivate seaduste terminoloogiat, keelekasutust ja normitehnilist ülesehitust. Seadustest viiakse välja liigselt detailne ja tehniline regulatsioon ning koondatakse see patendimäärusesse. Kehtiv terminoloogia ja stiil pärinevad suures osas 1993. aastast ega vasta enam tänapäevastele normitehnika- ja keelenõuetele. Muudatus on valdavalt vormiline ja süsteemne ega too kaasa [1] https://www.epa.ee/sites/default/files/documents/2026-02/pandid-litsentsid.pdf 2 õiguste ega kohustuste sisulist ümberkujundamist. Eesmärk on suurendada õigusselgust, tagada normide kooskõla kehtivate nõuetega ning parandada regulatsiooni kasutatavust. Muudatus mõjutab leiutajaid, patenditaotlejaid ja -omanikke (sh Eestis kehtivate Euroopa patentide omanikke), ettevõtjaid, patendivolinikke ning Patendiametit. Mõju avaldub eelkõige regulatsiooni korduval kasutamisel, sealhulgas õiguskaitse taotlemisel, registritoimingute tegemisel ning normide leidmisel ja tõlgendamisel. Mõju seisneb peamiselt regulatsiooni paremas arusaadavuses ja tõlgendamisriskide vähenemises. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatusel on positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele, eeskätt Patendiametile. Seaduste üldistatum tase ja tehniliste detailide viimine patendimäärusesse lihtsustab regulatsiooni haldamist ja ajakohastamist ning vähendab vajadust sagedaste seadusemuudatuste järele. Mõju majandusvaldkonnas: halduskoormus Muudatus parandab õigusselgust, arusaadavust ja regulatsiooni kasutatavust. Ajakohastatud terminoloogia ja selgem keelekasutus vähendavad normide tõlgendamisriski ning lihtsustavad regulatsiooni kasutamist eri sihtrühmade jaoks. Detailsete ja tehniliste normide koondamine määruse tasandile muudab regulatsiooni paindlikumaks ja hõlpsamini ajakohastatavaks, vähendades ettevõtjate halduskoormust ning õigusselguse puudumisest tulenevaid kulusid. Ebasoovitavad mõjud ja riskid Muudatusega võib üleminekuperioodil kaasneda ajutine õigusselguse ja regulatsiooni leitavuse vähenemine. Detailse regulatsiooni koondamine patendimäärusesse eeldab kasutajatelt uue struktuuriga kohanemist ning võib suurendada riski, et määruse sisu ei arvestata piisavalt või tajutakse regulatsiooni killustunumana, kui viitesüsteem ei ole piisavalt selge. Nende riskide esinemise tõenäosus on väike ning neid saab maandada selgete viidete ja kasutajasõbralike juhistega. Muudatuste kokkuvõtlik mõju halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele Eelnõu tulemusena väheneb ettevõtjate ja inimeste halduskoormus tervikuna, kuna leiutiste õiguskaitse taotlemise ja registritoimingutega seotud nõuded on võrreldes kehtiva olukorraga paremini leitavad, ühtsemalt koondatud ja lihtsamini kohaldatavad. See vähendab asjakohaste normide leidmisele ja tõlgendamisele kuluvat aega ning eksimisriski. Avaliku sektori töökoormus väheneb, kuigi rakendamise alguses võib kaasneda ajutine lisakoormus seoses juhendmaterjalide ajakohastamise ja praktika kohandamisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, kulusid ega tulusid. Seaduse rakendamine puudutab eelkõige Patendiameti tegevust. Seaduse rakendamisega võib asutuse töökoormus üleminekuperioodil ajutiselt suureneda, eelkõige seoses juhendmaterjalide, vormide ja menetluspraktika ajakohastamisega. Edaspidi aitab koondatud ja täpsustatud 2 regulatsioon töökoormust vähendada, kuna lihtsustub normide leidmine, kohaldamine ja ajakohastamine. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid ega täiendavat rahastamisvajadust. Vajalikud tegevused tehakse olemasolevate eelarvevahendite ja töökorralduse raames. Eelnõuga ei kehtestata uusi riigilõive ega muid tasusid ning seetõttu ei ole ette näha ka riigitulude suurenemist. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks 17 leiutiste valdkonna määrust ning nende sisu koondatakse ühte määrusesse (s.o patendimäärus), mille kehtestamiseks antakse seaduseelnõu kohaselt volitusnorm (eelnõu § 1 punkt 1). Kehtetuks tunnistatavad määrused on järgmised: 1) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 2 „Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“; 2) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 25 „Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise kord“; 3) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 13 „Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise kord“; 4) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 23 „Patenditaotluse avaldamise kord“; 5) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 21 „Patendikirjelduse vorminõuded ja vormistamise kord“; 6) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 4 „Eesti Patendilehe põhimäärus“; 7) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 20 „Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise kord“; 8) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 14 „Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse tunnistuse vormi ja väljaandmise kord“; 9) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 26 „Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu asutamine“ 10) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 22 „Patendikoostöölepinguga ettenähtud tasude maksmise kord“; 11) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 3 „Euroopa patenditaotluse Eesti Patendiametile esitamise ja Euroopa Patendiametile edastamise, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamise ja avalikustamise ning Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks ja kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmise kord“ 12) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 8 „Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“; 13) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 9 „Kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuded ja vormistamise kord“; 14) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 1 „Eesti Kasuliku Mudeli Lehe põhimäärus“; 15) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 11 „Kasuliku mudeli tunnistuse vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise kord“; 16) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 10 „Kasuliku mudeli prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuded ja vormistamise kord“; 17) justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määrus nr 7 „Kasulike mudelite registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord“. Rakendusakt on kavandatud jõustuma eelnõuga samaaegselt. 2 Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (seletuskirja lisa). 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma seadusena kolme kuu möödumisel selle avaldamisest. Kuna eelnõuga luuakse volitusnorm patendimääruse kehtestamiseks, millesse koondatakse kehtivad 17 leiutiste valdkonna määrust, siis on oluline, et eelnõukohane seadus jõustuks patendimäärusega samaaegselt. Nimetatud määrus on väga mahukas õigusakt, mistõttu võib selle menetlemine olla aeganõudev protsess. Selleks, et vältida olukorda, kus seadus jõustub enne määruse jõustumist, on oluline jätta seaduse jõustumiseks teatud ajavaru. Seetõttu on hetkel ette nähtud, et seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle avaldamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Patendiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Patendivolinike Koda, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Juristide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiasiirde keskus, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Maaülikool, Eesti Teadusagentuur, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Ravimitootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Teenusmajanduse Koda, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Disainerite Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) ………………….. 2  SELETUSKIRJA LISA RAKENDUSAKTI KAVAND 13.05.2026 Patendimäärus Määrus kehtestatakse patendiseaduse § 2, § 19 lõike 4, § 24 lõike 8, § 32 lõike 9, § 331 lõike 5, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 71 ja 12, § 351 lõike 5, § 392 lõike 3, § 397 lg 2 ja § 40 lõike 2, kasuliku mudeli seaduse § 17 lõike 4, § 31 lõike 2, § 32 lõigete 7 ja 12, § 33 lõike 4 ja § 391 lõike 2 ning Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 3 lõike 1, § 6, § 7 lõike 1, § 11 lõigete 1 ja 2 ning § 20 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib: 1) Patendiametile esitatava patenditaotluse, kasuliku mudeli taotluse ja täiendava kaitse taotluse sisu- ja vorminõudeid ning esitamist, patenditaotluse avaldamist, patendikirjelduse ja kasuliku mudeli kirjelduse avaldamist, prioriteedi- ja kaitsedokumentide väljastamist; 2) rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamist, Rahvusvahelisele Büroole edastamist ja selle riigisisest menetlust; 3) Euroopa patenditaotluse Patendiametile esitamist, Euroopa Patendiametile edastamist, Euroopa patendi patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamist ja avalikustamist ning Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmist; 4) leiutise õiguskaitse alastele registritele muude avalduste esitamist ja registritest andmete väljastamise korda; 5) Patendiameti ametlike väljaannete väljaandmist leiutiste valdkonnas ja 6) rahvusvahelise taotluse esitamise ja Euroopa patendiga seotud tasude ja lõivudega seotud küsimusi. § 2. Mõistete määratlemine (1) Käesolevas määruse tähenduses on: 1) Patendiamet – Eesti Patendiamet; 2) patendikoostööleping – 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud Patendikoostööleping (PCT); 3) Euroopa patendikonventsioon – 1973. aasta 5. oktoobril Münchenis koostatud Euroopa patentide väljaandmise konventsioon; 4) Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seadus – Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seadus; 5) WIPO – Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon; 6) riigi kahetäheline kood – riigi kahetäheline kood vastavalt WIPO standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta;  7) INID-kood – andmete tähistamise kood vastavalt WIPO standardile ST. 9 „Soovitused patendidokumente ja täiendava kaitse tunnistusi puudutavate bibliograafiliste andmete kohta (identifitseerimine ja miinimumnõuded)”; 8) taotleja – isik, kes esitab või on esitanud taotluse leiutisele õiguskaitse saamiseks patendi või kasuliku mudeli registreeringu alusel, täiendava kaitse taotluse, PCT taotluse või Euroopa patendi taotluse; 9) leiutise õiguskaitse taotlus – patenditaotlus ja kasuliku mudeli registreerimise taotlus; 10) täiendava kaitse taotlus – meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendava õiguskaitse saamiseks esitatav taotlus; 11) PCT taotlus – patendikoostöölepingu artikli 3 kohane rahvusvaheline taotlus; 12) Rahvusvaheline Büroo – WIPO Rahvusvaheline Büroo, kes võtab muu hulgas vastuvõtvatelt ametitelt vastu PCT taotlusi ja vahendab neid märgitud ametitele või märgitud ja väljavalitud ametitele ning teistele patendikoostöölepingu lepinguosaliste ametitele; 13) vastuvõttev amet – patendikoostöölepingu lepinguosalise riigi institutsioon või valitsustevaheline organisatsioon, kes võtab vastu PCT taotlusi edastamiseks Rahvusvahelisele Büroole; 14) märgitud amet, märgitud ja väljavalitud amet – patendikoostöölepingu lepinguosalise riigi institutsioon, kelle ülesandeks on PCT taotluse alusel riigisisese patendi väljaandmine või kasuliku mudeli registreerimine; 15) PCT taotluse rahvusvaheline menetlus – taotleja, vastuvõtva ameti, Rahvusvahelise Büroo ja teiste patendikoostöölepingu lepinguosaliste ametite toimingud, mis on sooritatud enne PCT taotluse esitamist märgitud ametile või märgitud ja väljavalitud ametile; 16) PCT taotluse riigisisene menetlus – taotleja ja Patendiameti toimingud, mida sooritatakse seoses PCT taotluse esitamisega Patendiametile kui märgitud ametile või märgitud ja väljavalitud ametile ning sellele järgnevad patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetlustoimingud; 17) nõudlus – patendi või kasuliku mudeli nõudlus; 18) joonis – tehnilised joonised ning illustratsioonid ja muu mittetekstiline materjal (skeemid, tabelid, diagrammid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid, fotod jms); 19) järjestuse loetelu – patenditaotluses sisalduv nukleotiidide ja/või aminohapete järjestuse loetelu; 20) lühikokkuvõte – leiutise olemuse lühikokkuvõte; 21) prioriteedidokument – prioriteeti tõendav dokument tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 4D lõike 3 tähenduses, nimelt esmase taotluse koopia, mille on kinnitanud esmase taotluse vastuvõtnud amet; 22) patendivolinik – patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste valdkonnas; 23) portaal – Patendiameti veebilehe aadressil kättesaadavaks tehtud tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonse esitamise portaal. (2) Mõisteid, mis ei ole määratletud käesolevas määruses, patendiseaduses, kasuliku mudeli seaduses, EPC kohaldamise seaduses või tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses, mõistetakse Euroopa Liidu õigusaktides, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes või muudes leiutiste õiguskaitse alastes rahvusvahelistes kokkulepetest ning nende rakendusaktidest lähtuvalt. 2. peatükk Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord 1. jagu Üldsätted  § 3. Peatüki sätete kohaldamine Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud 1. jao 4. jaotis, ei kohaldata PCT taotlusele, mis esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile, ega Euroopa patenditaotlusele, mis esitatakse Patendiameti kaudu Euroopa Patendiametile. 1. jaotis Keel ja tõlked § 4. Dokumentide keel (1) Dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eestikeelse, sealhulgas eesti keelde tõlgitud dokumendi keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (2) Kui dokument on esitatud võõrkeeles, esitatakse selle tõlge eesti keelde Patendiameti nõudel, võttes arvesse patendiseaduse §-s 251 ja kasuliku mudeli seaduse §-s 231 sätestatut. § 5. Tõlgetele esitatavad üldnõuded (1) Patendiametile esitatavate dokumentide tõlked peavad vastama originaaldokumentidele. Tõlke õigsust eeldatakse, kuni ei tõestata vastupidist. (2) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga „Tõlke õigsust kinnitan” ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga. Vandetõlk võib tõlke kinnitada vandetõlgi tehtud tõlgete kinnitamiseks kehtestatud korra kohaselt. (3) Taotleja, omanik, muu leiutise alase toimingu tegemist taotlev isik või teda esindav patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile. Parandusega ei ole lubatud laiendada õigusvastaselt õiguskaitse ulatust. 2. jaotis Andmete ja dokumentide üldnõuded § 6. Taotleja andmed (1) Füüsilisest isikust taotleja andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress, või kui tal on ettevõte, siis elukoha või ettevõtte asukoha täielik aadress. Füüsilisest isikust taotleja andmed on ka e-posti aadress selle olemasolul. (2) Juriidilisest isikust taotleja andmed on tema asukohariigi seaduse järgi ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilisest isikust taotleja andmed on ka e-posti aadress selle olemasolul. (3) Isiku puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eestit, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood. Liitriigi isiku puhul tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures linna või muu asula nimi tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada. (4) Ladinakirjaline nimi esitatakse lähtekeelsel kujul, muukirjaline nimi eesti kirja transkribeerituna vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele. Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida. (5) Nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist kraadi ega muid lisandeid. Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente, kaasa arvatud ilukiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente, mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest. (6) Kui taotlejaid on mitu, esitatakse kõigi taotlejate andmed. (7) Taotleja on kohustatud Patendiametile teatama oma andmete muutumisest. Sellise teate puudumise korral lähtutakse menetluses viimastest Patendiametile teatatud andmetest. (8) Käesolevas paragrahvis taotleja kohta sätestatut kohaldatakse ka Patendiametile leiutise alase avalduse esitaja suhtes. § 7. Täiendavad taotleja andmed (1) Taotlejal võib andmetele lisada telefoninumbri ja isiku- või registrikoodi, mida Patendiamet ei avalikusta. Telefoninumbrit võib kasutada kiireloomulise teabe edastamiseks taotlejale. Isiku- ja registrikoodi võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks kahtluse korral, näiteks samanimeliste isikute puhul, samuti riigilõivu tasumise kontrollimisel. (2) Kui taotleja soovib, et Patendiamet saadaks talle posti teel edastatavaid teateid muul aadressil, kui tema elu- või asukoha aadress, võib ta andmetele lisada aadressi kirjavahetuse pidamiseks või muud täpsustatud kontaktandmed. Taotleja võib määrata kontaktisikuks üksnes patendivoliniku. Juriidilisest isikust taotleja kontaktisikuks võib olla ka selle juriidilise isiku juht, tema määratud töötaja või prokurist. Samuti märgitakse taotleja või ühise esindajaga kirjavahetuse pidamise andmed juhul, kui taotleja patendivolinikust esindaja ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid. (3) Kui taotleja ei ole täpsustanud kontaktandmeid ning puudub esindaja, edastab Patendiamet teated taotlejale, sealhulgas välisriigis elu- või asukohta omavale isikule. Kui taotlejaid on mitu, edastab Patendiamet teated taotluses esimesena märgitud Eestis elu- või asukohta omavale taotlejale, sellise isiku puudumisel taotluses esimesena märgitud taotlejale. (4) Käesoleva määruse § 6 lõiked 6–8 kohalduvad täiendavatele taotleja andmetele. § 8. Esindaja andmed (1) Ühise esindaja andmed on tema nimi, mis peab olema identne tema nimega taotlejana. (2) Patendivoliniku andmed on tema ees- ja perekonnanimi, millele võib lisada patendivoliniku registreerimisnumbri riiklikus Eesti patendivolinike registris. (3) Taotluses sisalduvat või muud leiutise alast avaldust, milles on märgitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud esindaja andmed ja millele iga esindatav on alla kirjutanud, loetakse volikirja asendavaks dokumendiks. Sel juhul loetakse patendivoliniku volituse ulatuseks kõigi leiutise alaste toimingute tegemine ja ühise esindaja volituse ulatuseks kõigi taotluse menetlemise ja leiutise õiguskaitse jõushoidmisega seotud toimingute tegemine, välja arvatud taotluse ja ainuõiguse üleandmine, kui taotlejad ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti. (4) Esindaja andmete muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. § 9. Autori andmed (1) Autori andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress. Kui autoreid on mitu, esitatakse kõigi autorite andmed. Autori andmete esitamisel kohalduvad käesoleva määruse § 6 lõiked 3–5. (2) Kui autor on ühtlasi ainus taotleja, võib märkida ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna „taotleja”. (3) Kui autor on surnud, märgitakse autori nime järel sõna „surnud”. (4) Autor, kes ei soovi oma andmeid avalikustada, esitab taotluse koosseisus olevas avalduses või eraldi dokumendis andmete avalikustamise keelunõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga (5) Autori andmete avalikustamise keelunõue tuleb esitada vähemalt üks kuu enne taotluse või registreeringu andmete kande teate avaldamist. § 10. Leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse deklaratsioon (1) Kui taotlejaks ei ole autor või ühisautorsuse korral ei ole kõik leiutise autorid samaaegselt taotlejad, deklareeritakse taotluse koosseisus oleval avaldusel või eraldi dokumendis (deklaratsioon) leiutise õiguskaitse taotlemise õiguslik alus. Taotleja õigus taotleda leiutisele õiguskaitset peab olema tekkinud hiljemalt taotluse esitamise päevaks. (2) Deklaratsiooni kantakse taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1– 6 sätestatule, leiutise nimetus ja taotluse number, kui see on teada. Deklaratsioonis näidatakse leiutise õiguskaitse taotlemise õigusliku alusena õigusjärglus, tööleping või muu leping. (3) Kui leiutise autoreid või taotlejaid on mitu ja neil on erinevad õiguslikud alused leiutise õiguskaitse taotlemiseks, märgitakse kõik asjakohased õiguslikud alused. Mitme autori või taotleja korral võib leiutise õiguskaitse taotlemise õigust deklareerida ka mitme eraldi vormistatud deklaratsiooniga. § 11. Allkiri (1) Taotleja nimel esitatud dokumentidele võib alla kirjutada taotleja, patendivolinik või ühine esindaja. Kui taotlejaid on mitu ja neil ei ole esindajat, kirjutavad dokumentidele alla kõik taotlejad. (2) Kui dokumendi esitaja on juriidiline isik, tuleb märkida ka alla kirjutanud seadusliku esindaja ametinimetus. 3. jaotis Volikiri  § 12. Volikirja andmine (1) Volikiri antakse ühe või mitme taotluse esitamiseks või leiutise õiguskaitse alase muu toimingu tegemiseks ühise esindaja või ühe või mitme patendivoliniku nimele. Esindamisõigust saab edasivolitamise korras üle anda, kui see õigus on volikirjas ette nähtud. (2) Kui esindatavaid on mitu, võivad nad ühise volikirja asemel anda sama volituse ulatusega volikirjad samale esindajale või samadele esindajatele. (3) Mitmele patendivolinikule antud volituse korral loetakse kõik volikirjas nimetatud patendivolinikud pädevaks esindama esindatavat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses, kui volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest. (4) Ühisele esindajale antakse volikiri, kui: 1) tema volituse ulatust soovitakse piirata; 2) ühine esindaja määratakse pärast taotluse või muu avalduse esitamist kõigi esindatavate poolt või 3) avaldusel puudub mõne esindatava allkiri. (5) Volikirjas peab sisalduma: 1) esindatava või esindatavate andmed, lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatust; 2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, mitme patendivoliniku korral nende ees- ja perekonnanimed; 3) volitatavale patendivolinikule teise sama äriühingu kaudu tegutseva patendivoliniku edasivolitamise õiguse andmise korral selle õiguse olemasolu ja vajaduse korral tingimused; 4) ühise esindaja korral tema nimi, lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatust; 5) volituse ulatus, välja arvatud ühise esindaja korral, kui tema volituse ulatust ei soovita piirata; 6) volituse kehtivuse alguse kuupäev, kui volitus on antud enne volikirja allakirjutamist; 7) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline; 8) iga esindatava allkiri, juriidilise isiku korral tema seadusliku esindaja allkiri koos tema ametinimetusega; 9) volikirja väljaandmise kuupäev. (6) Elektroonselt esitatav volikiri peab olema digitaalselt allkirjastatud. (7) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volitus volikirja väljaandmise kuupäevast. Kuupäevata volikirja korral loetakse volitus väljaantuks volikirja Patendiametisse saabumise kuupäevast. Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks. § 13. Volikirja esitamine (1) Patendiamet võib nõuda määratud tähtpäevaks volikirja esitamist: 1) patendivoliniku volituse kohta, kui on kahtlus esindusõiguse olemasolus; 2) ühise esindaja volituse kohta, kui ei kohaldu käesoleva määruse § 8 lõikes 3 ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu, kui ühine esindaja määratakse pärast taotluse esitamist või kui on tekkinud kahtlus ühise esindaja volituse ulatuses. (2) Kui leiutise alase toimingu tegemiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib, asendab volikirja esitamist viide selle taotluse, patendi või registreeringu numbrile, mille juurde varasem volikiri esitati, või Patendiametis registreeritud üldvolikirjale. (3) Üldvolikirja võib Patendiametis registreerida, kui sellest nähtub ühele või mitmele patendivolinikule antud kattuva kehtivusaja ja ulatusega volitus ning igaüks neist on pädev esindama esindatavat üksinda. (4) Kui üldvolikiri registreeritakse pärast taotluse esitamist, teatatakse selle registreerimisnumber hiljemalt Patendiameti poolt volikirja esitamiseks määratud tähtpäevaks. 4. jaotis Riigilõivu tasumine § 14. Riigilõivu tasumise kohta andmete esitamine (1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, omanik või muu leiutise alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed: 1) maksedokumendi number; 2) makse kuupäev; 3) maksja nimi; 4) tasutud summa suurus; 5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number; 6) taotluse või registreeringu number või nende puudumisel muud andmed, mis võimaldavad asjakohast registri kirjet tuvastada. (2) Andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga taotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa taotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta. § 15. Unikaalse viitenumbri teatamine (1) Kui riigilõivu tasumine on nõutav, kuid taotleja, omanik või muu isik ei ole esitanud käesoleva määruse § 14 kohaselt riigilõivu tasumise andmeid, teatab Patendiamet nimetatud isikule pärast taotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. (2) Unikaalse viitenumbriga riigilõivu tasumise korral märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud selle toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse. § 16. Riigilõivu tasumise kord (1) Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole. (2) Leiutise õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaega ei saa pikendada ega taastada.  (3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates või kui Patendiametile on esitatud käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta. (4) Kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, võetakse riigilõivu tasumise aluseks esimesena esitatud andmed õiges summas tasutud riigilõivu kohta. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust enam, teatab Patendiamet sellest riigilõivu tasunud isikule, kellel on õigus ettenähtust rohkem tasutud summa tagasi saada. (5) Kui taotleja soovib saada ekspertiisi käigus viidatavate patendidokumentide või muude trükiste ärakirju, peab ta tasuma ettenähtud riigilõivu ja esitama sellekohase nõude. (6) Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse korral tasutakse patendinõudluse punktist 11 alates iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv. § 17. Riigilõivu tasumise kontrollimine (1) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas Rahandusministeeriumi kontole laekunud, võib Patendiamet riigilõivu tasumise kontrollimise eesmärgil nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist. (2) Kui riigilõivu ei tasu taotleja, omanik, avalduse esitaja või muu isik, kes on huvitatud ettenähtud toimingute sooritamisest või nende esindaja, eeldatakse, et riigilõivu tasumine toimub nimetatud isiku nõusolekul. 5. jaotis Vormistamise üldnõuded § 18. Dokumendi vormistamise üldnõuded (1) Kõik leiutise õiguskaitse taotluse dokumendid esitatakse musta kirjaga valgel taustal A4-formaadis (210 × 297 mm) lehel. Tekstidokumentide, sealhulgas leiutiskirjelduse ja nõudluse vormistamisel on lehe vasak veeris 25–40 mm, ülejäänud veerised minimaalselt 20 mm ja maksimaalselt 30 mm. (2) Iga lehte kasutatakse püstformaadis. Taotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt. (3) Tekstidokumendi lehed nummerdatakse araabia numbritega lehe keskel ülemise veerise all. Leiutiskirjeldus ja nõudlus nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Järjestuse loetelu alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Lühikokkuvõte nummerdatakse samuti iseseisvalt, kui see esitatakse mitmel lehel. Leiutiskirjelduse, järjestuse loetelu ja lühikokkuvõtte esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita. (4) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja lühikokkuvõtte tekst esitatakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm. Iga viies tekstirida leiutiskirjelduses ja nõudluses on soovitatav nummerdada vasaku veerise paremas ääres. Tekstilõike eraldavaid reavahesid või tühje ridu ei loeta tekstiridadeks ja neid ei nummerdata.  (5) Tekstidokumendis ei ole lubatud allajoonimise, rasvase kirja või mis tahes muu eristamisviisi kasutamine sõnade, väljendite, lausete või tekstiosade rõhutamiseks. (6) Tekstidokumendis ei esitata jooniseid. (7) Dokumentide, sealhulgas jooniste ükski leht ei tohi olla määrdunud, kortsunud ega sisaldada nähtavaid trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni või muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. Paberdokumendid esitatakse tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil, kasutades lehtede ühte külge. Paberilehti ei või kokku murda ega rulli keerata. § 19. Terminid ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid. Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis. (2) Kõigile tingtähistele antakse selgitus. (3) Leiutiskirjelduses ja nõudluses järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses ja nõudluses peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta. (4) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis. (5) Protsendimärki (%), temperatuuri tähist (°C jt) ja muid sarnaseid tähiseid kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt sõnu „protsent”, „kraad” jms, mitte aga väljendeid nagu näiteks: „temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra” või „mahtuvus suureneb 2×”. § 20. Mittekasutatavad väljendid (1) Taotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi. (2) Leiutist või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi ei ole lubatud kasutada. Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse. § 21. Keemilised valemid Leiutiskirjelduses, nõudluses ja lühikokkuvõttes võib kasutada keemilisi valemeid. Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel. § 22. Matemaatilised avaldised ja tähised (1) Leiutiskirjelduses, nõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid. (2) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla. (3) Matemaatilisi tähiseid „>”, „<”, „=” jt kasutatakse ainult matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena („suurem”, „väiksem”, „võrdne” jne). (4) Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki „–” („alates kuni”). Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu „alates” ja „kuni”. (5) Suuruste väljendamisel protsentides pannakse protsendimärk (%) ja mõõtühik pärast arvu. Tekstis protsendimärki ja mõõtühikute tähiseid ei kasutata. (6) Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt. § 23. Joonise vormistamise nõuded (1) Joonis esitatakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt tugeva musta joonega ja värvimata A4-formaadis lehel. Lehe vasak ja ülemine veeris on minimaalselt 25 mm, ülejäänud veerised minimaalselt 15 mm. Jooniste all olev pind lehel ei tohi ületada 262 × 170 mm. Joonistel ei kasutata raamjooni. (2) Joonis paigutatakse püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui joonist ei saa paigutada lehele püstformaadis, paigutatakse see nii, et joonise ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool. (3) Lehele võib paigutada mitu joonist (figuuri), mis on üksteisest selgelt eraldatud. Iga joonis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (tehniline joonis, skeem, graafik, joonistus, foto jne). Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht joonist, ei ole seda tarvis nummerdada. (4) Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu „vesi”, „aur”, „avatud”, „suletud”, „A-A” (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised. Kui kasutatud joonisel on algselt võõrkeelset teksti, tuleb see asendada eestikeelsega. Tähti ja numbreid joonistel ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse. (5) Tähtede ja numbrite, sealhulgas lehenumbrite, joonisel kasutatud positsiooninumbrite ja muu teksti minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm. (6) Jooniste lehed nummerdatakse araabia numbritega lehe keskel ülemise veerise all. Iga lehe number peab koosnema kahest numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede koguarv (näiteks 1/3, milles number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 jooniste lehtede koguarvu). Jooniste lehtede nummerdamisel on soovitatav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. (7) Kui ühe joonise osad paiknevad kahel või enamal lehel, paigutatakse need nii, et joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav.  (8) Joonise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile. Joonise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi. (9) Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka. (10) Joonistele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks (näiteks kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms). Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka joonistel ja vastupidi. (11) Kõik jooniste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja nõudluses, alustades ühest. Põhjendatud juhul võib kasutada muud arusaadavat ja järjepidevat numeratsiooni. Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Erandina võib viitejooned ära jätta. Viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga ja tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. (12) Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine. (13) Skeemi puhul kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente (näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid). Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele. (14) Fotod peab esitama must-valgetena. Fotodel kujutatu peab olema eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete koopiate tegemiseks. Väiksemad fotod tuleb kanda A4 formaadis valgele lehele. (15) Varjutuse kasutamine on lubatud illustratsioonidel, kuid mitte tehnilistel joonistel, kui see aitab illustratsioone paremini mõista ega ole nii ulatuslik, et takistaks loetavust. Joonised ega illustratsioonid ei tohi olla reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelised. 6. jaotis Dokumentide esitamine § 24. Dokumentide esitamine (1) Leiutise õiguskaitse taotlus, täiendava kaitse taotlus ja muu leiutise alane avaldus või dokument esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt või posti teel. Eesti isikukoodi omav isik võib dokumendi esitada ka elektroonselt portaali kaudu.  (2) Kui dokumendi esitab mitu isikut, kelle kõigi elu- või asukoht on Eestis, võivad nad selle esitada ise. Järgnevaks menetlusega seotud asjade ajamiseks Patendiametiga võivad nad volitada patendivoliniku või enda hulgast ühise esindaja. (3) Isik, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, võib esitada dokumendi ise. Järgnev menetlusega seotud asjade ajamine Patendiametiga võib toimuda ainult patendivolinikust esindaja kaudu. Sama kohaldub ka juhul, kui taotlejaid on mitu ja ühelgi neist ei ole Eestis elu- ega asukohta. (4) Kui dokumendi esitajate hulgas on nii Eestis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka isikuid, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, võivad nad esitada dokumendi ise. Järgnevaks menetlusega seotud asjade ajamiseks Patendiametiga peavad nad volitama ennast esindama patendivoliniku või enda hulgast ühe Eestis elu- või asukohta omava isiku. (5) Kui dokument esitatakse seaduses või määruses ettenähtud vorminõuet järgimata, loetakse see vorminõuet järgides esitatuks, kui samasisuline vorminõuet järgiv dokument saabub Patendiametisse kolme tööpäeva jooksul esialgsest esitamisest arvates. (6) Dokumendi saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev. See kehtib ka taotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades. 2. jagu Leiutise õiguskaitse taotlus ja täiendava kaitse taotlus 1. jaotis Üldnõuded § 25. Üldsäte (1) Patenditaotluses peavad sisalduma patendiseaduse § 19 lõikes 1 nimetatud dokumendid, samuti patendiseaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid ja andmed, kui need on asjakohased. Patenditaotluse suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos ning §-s 26, §-des 29–31, § 32 lõigetes 1–3, §-des 33–53, § 54 lõigetes 1–3, § 55 lõigetes 1–4 ja §-des 56–58 sätestatut. (2) Kasuliku mudeli registreerimise taotluses (edaspidi käesolevas jaos registreerimistaotlus) peavad sisalduma kasuliku mudeli seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud dokumendid, samuti kasuliku mudeli seaduse § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid ja andmed, kui need on asjakohased. Registreerimistaotluse suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos ning §-s 27, § 29 lõigetes 1–7, §-des 30 ja 31, § 32 lõikes 4, § 33 lõikes 1, § 34 lõigetes 1–5, §-s 35, § 36 lõigetes 1–4, § 37 lõigetes 1–3, §-des 38–40, § 41 lõigetes 1– 6, §-des 42, 45, 46, 48 ja 49, § 50 lõigetes 1–4, §-des 51–53, § 54 lõikes 4, § 55 lõigetes 1–3 ja 5, §-s 56 ja § 57 lõigetes 1–5 sätestatut. (3) Täiendava kaitse taotluses peavad sisaldama täiendava kaitse saamise avaldus vastavalt käesoleva määruse §-s 28 sätestatule, meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendav dokument vastavalt käesoleva määruse § 60 lõikes 1 sätestatule ja volikiri, kui täiendava kaitse taotlejaid (aluspatendi omanikke) on mitu, neil on ühine esindaja ja täiendava kaitse saamise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad. Täiendava kaitse taotlusele kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos ning §-des 28, 30 ja 60 sätestatut.  (4) Taotleja võib esitada muid dokumente, mille esitamist ta leiutise õiguskaitse või täiendava kaitse taotlemise seisukohalt vajalikuks peab. Selliste dokumentide vastuvõtmise vastavalt vajalikkusele otsustab Patendiamet. Tarbetud dokumendid tagastatakse taotlejale või hävitatakse taotleja nõusolekul. 2. jaotis Avaldus § 26. Patendi saamise avaldus (1) Patendi saamise avalduses peavad sisalduma: 1) patendi saamise sooviavaldus; 2) patenditaotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) patenditaotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) autori andmed vastavalt käesoleva määruse § 9 lõigetes 1–4 sätestatule; 5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus vastavalt käesoleva määruse §-s 29 sätestatule; 6) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 7) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 8) prioriteedinõue vastavalt käesoleva määruse §-s 31 ja § 32 lõigetes 1–3 sätestatule, kui taotletakse prioriteedi määramist; 9) muud andmed vastavalt käesoleva määruse §-s 33 sätestatule, kui need on asjakohased; 10) autori keelunõue vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 5 sätestatule, kui see on asjakohane; 11) patendi taotlemise õiguslik alus vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatule, kui see on asjakohane; 12) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 andmed, kui need on asjakohased; 13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud. (2) Avaldusest peab ilmnema, kas taotleja on füüsiline või juriidiline isik ning taotleja elukoht või asukoht. (3) Avaldus peab olema vormistatud selgelt ja loetavalt. § 27. Kasuliku mudeli registreerimise avaldus (1) Kasuliku mudeli registreerimise avalduses peavad sisalduma: 1) kasuliku mudeli registreerimise sooviavaldus; 2) taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) autori andmed vastavalt käesoleva määruse § 9 lõigetes 1–4 sätestatule; 5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus vastavalt käesoleva määruse § 29 lõigetes 1–7 sätestatule; 6) registreerimistaotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 7) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 8) prioriteedinõue vastavalt käesoleva määruse §-s 31 ja § 32 lõikes 4 sätestatule, kui taotletakse prioriteedi määramist;  9) muud andmed vastavalt käesoleva määruse §-s 33 lõikes 1 sätestatule, kui need on asjakohased; 10) autori keelunõue vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 5 sätestatule, kui see on asjakohane; 11) kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguslik alus vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatule, kui see on asjakohane; 12) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased; 13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud. (2) Kasuliku mudeli registreerimise avaldusele kohalduvad käesoleva määruse § 26 lõiked 2 ja 3. (3) Kui registreerimistaotlus esitatakse kasuliku mudeli seaduse § 19 kohaselt Patendiameti menetluses oleva sama leiutist käsitleva riigisisese patenditaotluse, riigisisesesse menetlusse võetud PCT taotluse või riigisiseseks patenditaotluseks muudetud PCT taotluse või Euroopa patenditaotluse põhjal, märgitakse avaldusel patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. Kui patenditaotluses ja registreerimisavalduses on taotlejaks märgitud erinevad isikud, näidatakse avaldusel taotleja õiguslik alus kasuliku mudeli registreerimist taotleda. § 28. Täiendava kaitse saamise avaldus (1) Täiendava kaitse saamise avalduses peab sisalduma: 1) meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse saamise sooviavaldus; 2) taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule; 3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) aluspatendi number; 5) leiutise nimetus; 6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev; 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev; 8) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreeritud nimetus; 9) muud meditsiinitoote või taimekaitsetoote identifitseerimise andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule; 10) taotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 11) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 12) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased; 13) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud. (2) Täiendava kaitse taotleja andmed peavad ühtima riiklikku patendiregistrisse kantud aluspatendi omaniku andmetega. Kui patendiomanikeks on mitu isikut, peavad täiendavat kaitset taotlema samad isikud. (3) Registreerimine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 ja käesoleva määruse § 60 lõikes 1 tähendab meditsiinitoote registreerimist ravimiseaduse § 11 ja taimekaitsetoote registreerimist taimekaitseseaduse § 12 lõike 1 mõistes. (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote identifitseerimise andmete hulgas võib avaldusele kanda toimeaine nime (näiteks ravimi toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse (INN) ladina keeles), aluspatendi patendinõudluse punktide numbrid, millega on määratud toote kaitseulatus ja muid andmeid, mis aitavad tõendada toote vastavust aluspatendile. (5) Täiendava kaitse saamise avaldusele kohaldub käesoleva määruse § 26 lõige 3. § 29. Leiutise nimetus (1) Leiutise nimetus avalduses peab olema identne leiutiskirjelduses toodud leiutise nimetusega. (2) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma, kas leiutise objekt on seade, meetod või aine. Leiutise nimetuses on soovitatav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat ja juhinduda WIPO standardist ST. 15. (3) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused. (4) Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid või lühendeid „jne”, „jms” ning teisi sarnaseid lühendeid. Leiutise nimetus ei tohi sisaldada: 1) füüsilise isiku nime, sealhulgas autori nime; 2) ettevõtte ärinime; 3) kohanime; 4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa; 5) sõna „uus” või mis tahes reklaamväljendeid või reklaamteksti; 6) argoosõnu ja -väljendeid; 7) muid sõnu ja väljendeid, millel puudub tehnilise terminina kindel tähendus. (5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve. Patendi taotlemisel võib bioaktiivsete ühendite korral olla märgitud ühendi bioloogilise aktiivsuse liik. (6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajadusel selle otstarve. (7) Kindlaksmääramata koostisega aine saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle aine otstarve. Patendi taotlemisel võib aine otstarbe asemel näidata aine bioaktiivsed omadused. (8) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, peab leiutise nimetus kajastama kõiki kombinatsiooni kuuluvaid leiutisi ja nendevahelist seost, näiteks „Aine X, meetod selle saamiseks ja aine X kasutamine”, „Meetod Y ja seade selle realiseerimiseks”, „Aine Z, meetod aine Z saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks” jne. § 30. Dokumentide loetelu  (1) Avaldusest peab nähtuma taotluse koosseisus tegelikult esitatud dokumentide liik ja iga dokumendi lehtede arv. Kui dokument on esitatud mitmes eksemplaris, tuleb näidata ka eksemplaride arv. (2) Käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaldamisel märgitakse dokumentide loetelus viide varem esitatud volikirjale. § 31. Prioriteedinõue (1) Kui leiutise õiguskaitse taotlus esitatakse patendiseaduse § 11 või kasuliku mudeli seaduse § 10 tähenduses esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõudega, märgitakse avaldusel esmase taotluse esitamise kuupäev, taotluse vastu võtnud riigi või valitsusvahelise organisatsiooni kahetäheline kood ja taotluse number (prioriteediandmed). (2) Kui taotlus esitatakse mitme esmase taotluse alusel, märgitakse kõigi nende prioriteediandmed. (3) Kui prioriteeti tõendav dokument on taotleja loal Patendiametile piiranguteta ja tasuta kättesaadav rahvusvahelisest digitaalsest andmekogust, lisatakse prioriteediandmetele andmekogule juurdepääsu võimaldav kood. (4) Kui taotluse esitamise päeval ei ole taotlejale esmase taotluse number teada, märgitakse prioriteedinõudes ainult esmase taotluse esitamise kuupäev ja riik. § 32. Patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse prioriteedinõuet puudutavad erinevused (1) Esialgsest patenditaotlusest eraldatud patenditaotluse korral märgitakse avaldusel esialgses patenditaotluses esitatud prioriteedinõude prioriteediandmed selles osas, mis kehtivad eraldatud leiutise suhtes. Samuti märgitakse sel juhul avaldusel esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number. Kui esialgse patenditaotluse aluseks on PCT taotlus, märgitakse esitamise kuupäevaks rahvusvahelise esitamise kuupäev. (2) Patenditaotluse korral, mis esitatakse leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, märgitakse see avaldusel koos paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäeva ning varasema patenditaotluse numbriga. (3) Patenditaotluse prioriteedinõude võib esitada patendiseaduse § 201 lõikes 1 sätestatud tähtajal eraldi või koos prioriteedinõuet tõendava dokumendiga. (4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse prioriteedinõuet ei ole võimalik esitada pärast registreerimistaotluse esitamist. Kui prioriteedidokumentide esitamine on nõutav, lähtutakse kasuliku mudeli seaduse § 182 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatust. § 33. Muud andmed (1) Kui taotleja nõuab patendiseaduse § 8 lõike 3 või kasuliku mudeli seaduse § 7 lõike 2 alusel tehnika taseme määramisel leiutist puudutava avalikustatud teabe mittearvestamist, märgitakse avaldusel leiutist puudutava teabe, mille arvestamist tehnika taseme määramisel ei soovita, avalikustamise kuupäev ja võimalikult täpsed andmed avalikustamise allika või sündmuse kohta, sealhulgas leiutise eksponaadina näitusel väljapaneku kuupäev ja näituse nimetus ning toimumise koht. (2) Kui patenditaotleja esitab leiutiskirjelduse asemel patenditaotluses esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed, märgitakse avaldusel esmase taotluse esitamise kuupäev, taotluse vastu võtnud riigi või valitsusvahelise organisatsiooni kahetäheline kood ja taotluse number. Esmase taotluse eestikeelne või eesti keelde tõlgitud leiutiskirjeldus ja nõudlus tuleb esitada mitte hiljem kui 16 kuud esmase taotluse esitamise kuupäevast. (3) Kui patendiseaduse § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab patenditaotluses esitama bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendava dokumendi, märgitakse avaldusel deponeerimise registreerimisnumber, kuupäev ja rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi. 3. jaotis Leiutiskirjeldus § 34. Leiutiskirjelduse otstarve ja struktuur (1) Leiutise olemus peab olema leiutiskirjelduses avatud niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil. Leiutiskirjeldus peab tagama nõudlusega määratletud leiutise õiguskaitse ulatuse täpse tõlgendamise. (2) Leiutiskirjelduse pealkiri on leiutise nimetus vastavalt käesoleva määruse §-s 29 sätestatule. (3) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest: 1) tehnikavaldkond; 2) tehnika tase; 3) leiutise olemus; 4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu; 5) üks või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust. (4) Leiutiskirjelduse üksikuid osi või selles sisalduvaid tehniliste lahenduste kirjeldusi, samuti leiutise olemuse selgitusi või leiutise abil ettenähtud tehnilise tulemuse saavutamise põhjendusi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjanduse allikale, taotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leiutiskirjelduse osade teksti algus ja lõpp peab olema eristatav. Osad võivad kanda nende nimetusele vastavat pealkirja. (6) Patenditaotluse leiutiskirjelduse juurde kuulub ka järjestuse loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 44 sätestatule, kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused.  § 35. Tehnikavaldkond Leiutiskirjelduse osas „Tehnikavaldkond” näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Mitme tehnikavaldkonna või kasutusala puhul näidatakse ära vähemalt üks tehnikavaldkond ja kasutusala. § 36. Tehnika tase (1) Leiutiskirjelduse osas „Tehnika tase” kirjeldatakse ja viidatakse taotlejale teadaolevatele olemasolevatele analoogsetele leiutistele ning muudele tehnilistele lahendustele, mis võivad omada tähtsust leiutise olemusest arusaamisel ja patenditaotluse korral ekspertiisi tegemisel. (2) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused, mis on ühtlasi aluseks nõudluse formuleerimisel. (3) Eraldi kirjeldatakse taotlejale tehnika tasemest teada olevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust ning tuuakse esile selle lahenduse puuduseks olev tehniline probleem, mille kõrvaldamisele leiutis on suunatud. (4) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida. Avaldatud patenditaotlusele, patendikirjeldusele, kasuliku mudeli kirjeldusele või muule avaldatud leiutisalasele dokumendile viitamisel näidatakse võimaluse korral ära riigi kahetäheline kood, dokumendi nimetus või dokumendi liigi kood, dokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, omaniku või autori nimi ning dokumendi avaldamise aasta. (5) Kui patenditaotlus sisaldab leiutiste kombinatsiooni, tuleb kirjeldada eraldi iga leiutisega analoogseid ja lähimat lahendust ning viimase puhul tuua esile tehniline probleem, mille lahendamisele vastav kombinatsioonis sisalduv leiutis on suunatud. § 37. Leiutise olemus (1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla, leiutisele kõige lähedasema tehnilise tulemuse saavutamiseks. (2) Leiutise olemuse ülevaade peab sisaldama kõiki nõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost. (3) Leiutise olemuse avamisel näidatakse võimaluse korral ära ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.  (4) Leiutiste kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi. Leiutise ühtsuse kinnitamiseks on soovitatav selgitada tehnilist seost kombinatsiooni kuuluvate leiutiste vahel ja nende osa tehnika tasemesse antavas terviklikus panuses. Käesolev lõige ei kohaldu kasuliku mudeli taotlusele. § 38. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: „Figuur 1 – seadme üldvaade” või „Joonis fig 1 – seadme üldvaade”; „Figuur 2 – lõige A-A” või „Joonis fig 2 – lõige A-A”; „Figuur 3 – seadme elektriskeem” või „Joonis fig 3 – seadme elektriskeem” jne. § 39. Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks Esitatakse vähemalt üks leiutise tööstusliku teostamise näide, Võimaluse korral kirjeldatakse taotluse koostamise hetkel taotlejale teada olevat parimat leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi ning esitatakse leiutise tööstusliku kasutatavuse võimaluste kohta tõendeid ja selgitusi. § 40. Seadme teostamise näide (1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. Kui seadet kirjeldatakse skeemi (elektri-, hüdro-, pneumo- või muu skeem) kujul, siis loetletakse üles kõik skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi. (2) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist. (3) Pärast seadme töötamise või kasutamise kirjeldamist lisatakse võimaluse korral konstruktsioonielementide positsiooninumbrite loetelu. (4) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. (5) Konstruktsioonielementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale, alustades ühest. Põhjendatud juhul võib kasutada muud arusaadavat ja järjepidevat numeratsiooni, näiteks nummerdades iseseisvad detailid ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega („korpus 1”, „elektrimootor 100”, „elektrimootori 100 rootor 110”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112”). Kui konstruktsioonielemendi positsiooninumber kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis positsiooninumbrit sulgudesse ei panda. (6) Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit (sh arvutit) või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit konkreetselt selles seadmes kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, siis esitatakse algoritmid plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena. § 41. Meetodi teostamise näide  (1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtted, operatsioonid), nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi (näiteks temperatuur, rõhk) ja kasutatavaid seadmeid ja aineid. Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (tuntud seade või aine) kasutamine, näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Tehnika tasemest mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus. (2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi sellises ulatuses, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik neid valmistada. (3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud või kindlaks määratud tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad ja ühendite otstarbe kirjeldus. Patenditaotluse korral, kui see on asjakohane, esitatakse ühendi bioaktiivsed omadused. (4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta. (5) Konkreetse kasutusviisiga või patenditaotluse korral ka konkreetsete bioaktiivsete omadustega, kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused. (6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida. (7) Patenditaotluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineks olla ka bioloogiline aine, sealhulgas mikroorganismi tüvi. Deponeeritud bioloogilise aine korral esitatakse näites deponeerimise andmed. Käesolev lõige ei kohaldu kasuliku mudeli taotlusele. § 42. Näide aine kohta (1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud või kindlaks määratud struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil. (2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutusviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused.  (3) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud või kindlaks määratud tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil. (4) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisi või patenditaotluse korral bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks. (5) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (näiteks segu, lahus, sulam, klaas), peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad koostisosad), nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse koostisosana mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi. (6) Näidetes esitatakse iga koostisosa sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab nõudluses toodud vahemikule. Koostisosade protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul patendinõudluses peab kõigi koostisosade sisalduse protsentide summa andma kokku sada protsenti. § 43. Patenditaotluse leiutiskirjelduse täiendavad nõuded aine kohta (1) Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve kasutamise teel, esitatakse biosünteesi meetodi, mikroorganismi tüve ja vajaduse korral selle deponeerimise andmed. (2) Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse, vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed ja muud näitajad. (3) Mikroorganismi tüve korral esitatakse järgmised andmed: 1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod; 2) mikroorganismile patenditaotleja antud identifitseerimistähis (number, sümbolid); 3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui mikroorganism on deponeeritud; 4) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism on deponeeritud; 5) mikroorganismi tüve tunnused, mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest tüvedest; 6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades, või tüve mõni teine kasutusviis, kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga; 7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus. (4) Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole patendiseaduse § 61 lõikes 4 nimetatud Budapesti kokkuleppe kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada.  (5) Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid (keskkond, katsetingimused). (6) Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad varieerumispiirid. § 44. Patendi leiutuskirjeldusele lisatav järjestuse loetelu (1) Järjestuse loetelu esitatakse, kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused. Järjestuse loetelu tõlget ei nõuta. (2) Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina WIPO standardi ST. 26 kohaselt. (3) Järjestuse loetelu esitatakse elektrooniliselt taotluste elektroonse esitamise portaali kaudu või elektroonsel infokandjal. Järjestuse loetelule kohaldatakse PCT haldusjuhiste lisas C sätestatut. 4. jaotis Nõudlus § 45. Nõudluse otstarve Leiutise õiguskaitse objekt, sisu ja ulatus tõlgendatakse sellisena, nagu see tuleneb nõudluse sõnastusest. Patenditaotluse muudel dokumentidel on tähendus eelkõige juhul, kui nende alusel on võimalik tõendada ja parandada nõudluses ilmset kirja- või arvutusviga. § 46. Nõudluse struktuur (1) Nõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline. Mitmepunktilise nõudluse punktid nummerdatakse paiknemise järjekorras läbiva numeratsioonina. Kui nõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata. (2) Kui ei kohaldu patendiseaduse § 10 lõikes 3 ja kasuliku mudeli seaduse § 9 lõikes 3 sätestatu, koosneb mitmepunktiline nõudlus ühest sõltumatust punktist ja selle juurde kuuluvatest vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Nõudlust alustatakse sõltumatu punktiga. (3) Nõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid. § 47. Patendinõudluse struktuuri erinevused (1) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus iga leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Sel juhul paigutatakse leiutiste kombinatsiooni üht leiutist iseloomustavad punktid järjestikku, alustades seda leiutist iseloomustava sõltumatu punktiga, katkestamata läbivat numeratsiooni. Näiteks: 1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta; 2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks; 3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks. (2) Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene patendinõudluse punkt patendinõudluse peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika taseme seisukohalt vajaliku tehnilise probleemi lahendamisele. Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte määratlemiseks. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni kuuluvatel teistel leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva leiutisega ja nad peavad olema allutatud ühtsele leiunduslikule mõttele nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad leiutised koos moodustavad tervikliku panuse tehnika tasemesse. Selle tagamiseks viidatakse järgnevas patendinõudluse sõltumatus punktis vastavalt kas patendinõudluse peapunktile või eelnevale sõltumatule punktile. § 48. Nõudluse üldnõuded (1) Nõudluse punkt on ühelauseline. Nõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne. (2) Nõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Viiteid leiutiskirjeldusele või joonistele võib kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Tunnuste asendamine viidetega tehnikatasemele, leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile on keelatud. (3) Nõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib nõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid (näiteks „nael või neet” – eelnimetatud alternatiivsed tunnused on lubatavad juhul, kui näiteks mõiste „kinnituselement” maht on leiutise olemuse seisukohalt ülemäära lai). Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses. § 49. Nõudluse sõltumatu punkt (1) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumist. Leiutise olulised tehnilised tunnused on tunnused, mis on vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse leiutisele õiguskaitset. (2) Nõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. (3) Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse leiutise need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega, välja arvatud juhul, kui leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid. (4) Eristav osa algab väljendiga „erineb selle poolest, et...”, „mida iseloomustab see, et...”, „sisaldab täiendavalt...” või muu sobiva väljendiga. Väljendid „erineb”, „mida iseloomustab”, „sisaldab” vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed. (5) Nõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui: 1) leiutiseks on individuaalühend; 2) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme, meetodi või aine kasutamine; 3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge. (6) Nõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid, sealhulgas negatiivseid tunnuseid, näiteks kujul „ei sisalda elementi X”. Kui nõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega, ilma et lisanduks mõnda uut tunnust, loetakse leiutis patentsuse kriteeriumile mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu, kuna lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks. § 50. Nõudluse sõltuv punkt (1) Nõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile. (2) Sõltuv punkt koosneb piiravast ja eristavast osast. Sõltuva punkti piiravas osas viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub. Eristavas osas tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näide: „3. Seade vastavalt punktidele 1 ja 2, mis erineb selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.”). (3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile. (4) Ühte sõltuvasse punkti ei tohi kokku võtta mitut üksteisest sõltumatut tehnilist lahendust. Sellised lahendused kuuluvad eraldi sõltuvatesse punktidesse. (5) Patendinõudluse sõltuvas punktis sisalduvad tehnilised lahendused, mis täpsustavad eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid, võivad olla nii tehnika tasemes tuntud tehnilised lahendused kui ka iseseisvad leiutised. Kui sõltumatus punktis sisalduv leiutis on patentne, siis sõltuvas punktis sisalduva tehnilise lahenduse mittepatentsust või ühtsuse puudumist arvesse ei võeta. § 51. Seadet puudutava nõudluse erisused (1) Nõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus konstruktsioonitunnuste abil. Kui seadet kirjeldatakse skeemi kujul, iseloomustatakse seadet skeemielementide ja nendevaheliste ühenduste abil. Seadme konstruktsioonitunnused on:  1) konstruktsioonielemendid, millest seade koosneb; 2) konstruktsioonielementide omavaheline paigutus; 3) konstruktsioonielementide vaheliste ühenduste teostusviis; 4) konstruktsioonielementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused; 5) konstruktsioonielementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused; 6) konstruktsioonielementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet. (2) Nõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, näiteks „veerevad”, „tõmbab ligi”, „laskub”. Kui on vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, näiteks „teostatud”, „kinnitatud”, „paigutatud”, „alla lastud”. Lubatud on näidata elemendi liikuvust (näiteks „pöörlemisvõimeline ketas”, „pikisuunas liigutatav tera”) või iseloomustada elementi selle funktsiooni kaudu (näiteks „tihvt hoova asendi fikseerimiseks”) tingimusel, et vastava ala asjatundja on võimeline elementi iseseisvalt teostama. (3) Nõudluses on soovitatav tunnustele lisada sulgudes joonistel kujutatud elementide positsiooninumbrid, elektri- ja muude skeemide korral aga elementide tähised, näiteks elektriskeemi elementide tähised „R1”, „C1”, võttes arvesse, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale materjalile nõudluses ilma äärmise vajaduseta ei kasutata. § 52. Meetodit puudutava nõudluse erisused (1) Meetodi tunnused on: 1) toiming või toimingute kogum kui selline; 2) toimingute järjekord kogumis (näiteks järjestikune, üheaegne, erinevad kombinatsioonid ); 3) toimingute läbiviimise tingimused, režiimid, kasutatavad ained (näiteks toorained, reagendid, katalüsaatorid), seadmed (rakised, instrumendid ja muu varustus). (2) Toimingut (näiteks võtet või operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks „kuumutatakse”, „niisutatakse”. § 53. Ainet puudutava nõudluse erisused (1) Individuaalühendi nõudluses peab olema ära näidatud selle otstarve, ühendi nimetus või tähis ja, kui see on asjakohane, patendinõudluse korral ka bioloogilise aktiivsuse liik. (2) Individuaalühendite tunnused on: 1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis (teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu), kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv), aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga; 2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida; 3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad.  (3) Kompositsiooni tunnused on kvalitatiivne koostis, kvantitatiivne koostis, kompositsiooni struktuur ja koostisosade struktuur. Kui kompositsiooni iseloomustatakse nõudluses koostisosade kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata koositisosade sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid. Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi, füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid. (4) Lubatud on näidata: 1) ühe koostisosa sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste koostisosade sisaldust suhtarvudena selle esimese koostisosa suhtes (näiteks koostisosade sisaldus tuuakse ära põhikoostisosa100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta); 2) antibiootikumide, fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste koostisosade massi ühiku kohta). (5) Kompositsiooni puudutava leiutise nõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga „sisaldab täiendavalt”, kui on vaja rõhutada koostisosa viimist kompositsiooni koosseisu. (6) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib nõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis. (7) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada selle spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja selle komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis. § 54. Patendinõudluse ja kasuliku mudeli nõudluse erinevused (1) Tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse patendinõudluse sõltumatus punktis ära selle uus otstarve. Patendinõudluse struktuur sel juhul on järgmine: seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine identifitseerimist võimaldav nimetus, sõna „kasutamine” ja kasutamise otstarve. (2) Tuntud aine esma- või enamkordse meditsiinilise kasutamise korral võib patendinõudluse formuleerida selle aine kasutamisena ravimina konkreetse haiguse ravimiseks, samuti konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks. (3) Kui leiutise objektiks olev bioloogiline aine (näiteks geen, mikroorganismi tüvi) on deponeeritud, peab patendinõudluses olema näidatud: 1) bioloogilise aine nimetus; 2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt antud deponeeringu registreerimisnumber; 3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse nimi; 4) aine praktilise kasutamise otstarve. (4) Kasuliku mudelina on tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine kaitstav vaid juhul, kui nõudlus on formuleeritud selle aine kasutamisena konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks.  5. jaotis Muud taotluse dokumendid § 55. Joonised (1) Joonised esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise teostamise näitest arusaamiseks. Joonised peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga. (2) Muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida tehniliste jooniste või skeemidega. Fotod ei ole põhiline leiutist selgitav materjal. Fotode kasutamine on lubatud leiutise iseloomust tulenevalt selgitava materjalina, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel. (3) Kui joonis, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses või mitme viidatud joonise korral vähemalt üks neist on jäänud taotluse esitamisel Patendiametile esitamata, võib selle esitada kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sel juhul muudab Patendiamet esitamata jätmise põhjusest olenemata taotluse esitamise kuupäeva, määrates uueks taotluse esitamise kuupäevaks puudu olnud joonise Patendiametisse saabumise kuupäeva. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahekuulise tähtaja lõppemist esitatud varem esitamata jäänud leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud joonised, samuti leiutiskirjelduses või patendinõudluses viitamata joonised võetakse patenditaotluse dokumentide hulka vaid juhul, kui taotluse ekspertiisi käigus tehakse kindlaks, et sellega ei rikuta patendiseaduse § 25 lõikes 1 sätestatut. (5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse dokumentide hulka ei võeta: 1) leiutiskirjelduses või nõudluses viidatud jooniseid, mida ei ole esitatud enne kahe kuu möödumist registreerimistaotluse esitamise päevast arvates 2) jooniseid, millele ei ole viidatud leiutiskirjelduses või nõudluses. § 56. Lühikokkuvõte (1) Lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta. Lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist probleemi. (2) Lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus. Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu. Teksti koostamisel tuleb arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil. (3) Lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles. Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle 150 sõna. (4) Taotleja võib eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava joonise numbri. § 57. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid  (1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid (prioriteedidokumendid) on dokumendid, mille väljastab taotlejale esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse vastu võtnud patendiamet või valitsusvaheline organisatsioon. (2) Prioriteedidokumendid ja nende tõlked tuleb esitada Patendiametile ettenähtud tähtajal. Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel, esitatakse prioriteedidokumendid kõigi nende taotluste kohta. Sel juhul arvestatakse prioriteedidokumentide esitamise tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast arvates. (3) Prioriteedidokumente ei ole vaja esitada, kui: 1) prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus; või 2) taotleja on esitanud taotluses käesoleva määruse § 31 lõikes 3 nimetatud koodi, tingimusel et juurdepääs andmekogule ja prioriteedidokumentidele selles on tegelikult võimalik. (4) Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile prioriteedidokumendid vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva. § 58. Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument (1) Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks dokumendiks loetakse Budapesti kokkuleppe juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja. (2) Kui patenditaotluse esitamise päevaks ei ole rahvusvahelisest deponeerimisasutusest deponeerimise tõendit saabunud, tuleb see esitada viivituseta pärast tõendi saabumist. Tõendi peab esitama Patendiameti poolt patendiseaduse § 22 lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 16 kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast. (3) Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva. § 59. Täiendava kaitse taotluse muud dokumendid (1) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendina esitatakse meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimistunnistuse ärakiri või kinnitatud registriväljavõte. Registreerimistunnistuse ärakirja või registriväljavõtet võib kinnitada registri volitatud töötleja, notar või Patendiameti vastuvõtuosakond. (2) Muude dokumentidena võib täiendava kaitse taotleja taotlusele lisada meditsiinitoote või taimekaitsetoote identifitseerimist käsitlevaid ja registreerimisega seondunud probleeme selgitavaid dokumente või muid dokumente, mis tema arvates lihtsustab täiendava kaitse taotluse menetlemist. (3) Kui täiendava kaitse taotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, võib täiendava kaitse taotleja keelata ärisaladuse avalikustamise, kui ärisaladus nendes dokumentides on määratletud. Ärisaladuse määratlemiseks peavad dokumendid olema tähistatud ning nende ärisaladust sisaldavad osad selgelt eristatud ülejäänud osast. 6. jaotis Eraldatud patenditaotlus § 60. Eraldatud patenditaotlus (1) Leiutis eraldatakse Patendiameti menetluses olevast esialgsest patenditaotlusest patenditaotleja algatusel patendiseaduse § 9 lõike 2 alusel või Patendiameti nõudel patendiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Leiutis loetakse patenditaotlusest eraldatuks, kui patenditaotleja esitab Patendiametile käesolevas määruses patenditaotluse parandamise ja täiendamise kohta sätestatut järgides uue patendinõudluse teksti ja uue leiutiskirjelduse (edaspidi allesjääv osa), millest on kõrvaldatud kõik eraldatavat leiutist puudutavad osad. (2) Eraldatava leiutise kohta eraldatud patenditaotluse esitamise kuuekuulise tähtaja algust arvestatakse esialgse patenditaotluse allesjääva osa menetluse lõppemisest järgmiselt: 1) patendi väljaandmise korral Eesti Patendilehes sellekohase teate avaldamise kuupäevast; 2) patenditaotluse tagasilükkamise korral Patendiameti sellekohase otsuse kuupäevast; 3) patenditaotluse tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise kuupäevast. (3) Eraldatud patenditaotluse suhtes kehtivad kõik käesoleva määrusega patenditaotlusele kehtestatud nõuded ning käesoleva määruse § 32 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis kehtestatud erisused. Patenditaotluse esitamise eest tasutava riigilõivu tasumise tähtaega arvestatakse eraldatud patenditaotluse tegeliku Patendiametile esitamise kuupäeva järgi. (4) Eraldatud patenditaotlusele ei tohi lisada midagi, mis ei vasta esialgses patenditaotluses esitatud eraldatava leiutise olemusele. Kui eraldatud taotlus ei vasta eelnimetatud nõudele, määratakse sellele patenditaotleja valikul esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva asemel eraldatud patenditaotluse tegelik Patendiametile esitamise kuupäev või kohaldatakse patendiseaduse § 25 lõikes 3 sätestatut. (5) Eraldatud patenditaotluse korral patendiseaduse § 42 lõike 10 kohaselt eelnevate kehtivusaastate eest tasumisele kuuluvate kehtivusaastate riigilõivude tasumisel arvestatakse kehtivusaastaid esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui esialgse patenditaotluse aluseks on PCT taotlus, on esialgse patenditaotluse esitamise kuupäevaks rahvusvahelise esitamise kuupäev. 3. jagu PCT taotlus § 61. Üldsätted (1) Käesolevat jagu kohaldatakse PCT taotluste riigisisese menetluse suhtes alates patendiseaduse § 33 lõikes 1 või kasuliku mudeli seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avalduse saabumisest Patendiametisse.  (2) Taotleja saab PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitada eeldusel, et: 1) Eesti Vabariik on rahvusvahelises menetluses PCT esimese peatüki tähenduses märgitud riik või PCT teise peatüki tähenduses väljavalitud riik; 2) Eesti Vabariigi märkimist või väljavalimist ei ole rahvusvahelises menetluses tagasi võetud või tagasivõetuks loetud; 3) PCT taotlust ei ole rahvusvahelises menetluses tagasi lükatud, tagasi võetud või tagasivõetuks loetud ja 4) järgitakse patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud riigisisese menetlusse esitamise tingimusi või sama paragrahvi lõike 11 kohaldumise korral riigisisese menetluse taastamise tingimusi. (3) Taotleja peab esitama PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmiseks patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast, arvates. PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise päevaks loetakse dokumentide tegelik Patendiametisse saabumise päev. (4) PCT taotlusele riigisisesesse menetlusse esitamisele kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jaos, § 25 lõikes 4 ja § 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. § 62. PCT taotluse siseriiklikku menetlusse esitamiseks vajalikud dokumendid (1) Patendiseaduse § 33 lõike 1 ja PCT artiklite 22 ning 27 ja reegli 49 lõike 5 punkti a alusel toimub PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamine järgmiste dokumentide Patendiametile esitamisega: 1) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avaldus; 2) leiutiskirjelduse eestikeelne tõlge; 3) nõudluse eestikeelne tõlge; 4) joonis; 5) lühikokkuvõtte eestikeelne tõlge. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele lisatakse: 1) deklaratsioon leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse kohta, kui see on asjakohane; 2) volikiri, kui taotlejaid on mitu, neil on ühine esindaja ja avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad; 3) dokument, mis selgitab autori või taotleja andmete muutumist, kui need erinevad PCT artikli 21 kohaselt avaldatud rahvusvahelise publikatsiooni tiitellehe andmetest; 4) taotleja andmete muutmise avaldus ja patendiseaduse § 44 lõikes 3 ettenähtud juhtudel patenditaotluse üleminekut tõendav dokument, kui PCT taotlus on teisele isikule üle läinud või üle antud ja üleminekut ei ole Rahvusvahelise Büroo poolt rahvusvahelises menetluses vormistatud. (3) Kui PCT taotlus esitatakse riigisisesesse menetlusse enne selle PCT artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele PCT taotluses sisalduva avalduse (Form PCT/RO/101) koopia. (4) Enne PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmist ei saa PCT taotlusest eraldada iseseisvaid leiutisi eraldatud taotluste esitamiseks ega esitada eraldatud taotlusi. § 63. PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avaldus  (1) Avalduses peab sisalduma: 1) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise sooviavaldus, millest tuleneb, kas taotleja soovib Eestis leiutisele kaitset patendiga, kasuliku mudelina või mõlemat; 2) taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) autori andmed vastavalt käesoleva määruse § 9 lõigetes 1–4 sätestatule, kui neis on võrreldes rahvusvahelises publikatsioonis avaldatuga tehtud muudatusi; 5) leiutise eesti- ja ingliskeelne nimetus; 6) PCT taotluse number; 7) PCT taotluse rahvusvahelise esitamise kuupäev; 8) prioriteedikuupäev, mitme prioriteedi korral vähemalt varaseim prioriteedikuupäev; 9) teave selle kohta, kas PCT taotlus esitatakse riigisisesesse menetlusse PCT esimese või teise peatüki alusel; 10) taotluse teiste dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 11) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 12) leiutise õiguskaitse taotlemise õiguslik alus vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatule, kui see on asjakohane; 13) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased; 14) käesoleva määruse § 67 lõikes 2 nimetatud tõlgete esitamise lisaaja taotlus koos põhjendusega, kui see on asjakohane; 15) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud. (2) Leiutise õiguskaitse liik peab vastama PCT taotluses sisalduvale avaldusele (Form PCT/RO/101) märgitud ja selle alusel rahvusvahelise publikatsiooni tiitellehele kantud õiguskaitse liigile, kui leiutise õiguskaitse liik määratakse PCT kohaselt PCT taotluse rahvusvahelisse menetlusse esitamisel. § 64. Tõlked (1) Taotleja võib esitada leiutiskirjelduse ja nõudluse eestikeelse tõlke rahvusvahelise publikatsiooni põhjal või PCT artikli 19 kohaselt rahvusvahelises menetluses muudetud nõudluse ja sellele vastavalt muudetud leiutiskirjelduse põhjal. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõlgete asemel võib taotleja esitada ka rahvusvahelise publikatsiooni põhjal tehtud leiutiskirjelduse ja nõudluse tõlke, millesse on viidud riigisiseses menetluses kohaldamiseks ettenähtud muudatused tingimusel, et need ei muuda leiutise olemust ega laienda rahvusvahelises publikatsioonis avaldatud leiutise õiguskaitse ulatust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud muudetud leiutiskirjelduse ja nõudluse korral peab taotleja esitama Patendiameti nõudmisel rahvusvahelise publikatsiooni muudetud osade tõlked. (4) Kui lühikokkuvõte ei ole rahvusvahelises publikatsioonis inglise keeles või on rahvusvahelise publikatsiooniga võrreldes muudetud, peab lisaks eestikeelsele tõlkele esitama ka ingliskeelse tõlke. § 65. Joonised  (1) Jooniste olemasolu korral PCT taotluses esitatakse nende koopiad. (2) Kui joonis sisaldab võõrkeelset teksti, esitatakse see PCT reegli 49.5(d) kohaselt kas joonise koopiana, millel võõrkeelne tekst on asendatud eestikeelsega, või uue joonisena. Kummalgi juhul ei tohi graafilises materjalis teha parandusi või täiendusi ega lisada või ära jätta kujutisi. Tähist FIG ei tõlgita. (3) Joonis peab vastama käesoleva määruse §-s 23 sätestatud nõuetele või olema koostatud rahvusvahelise patenditaotluse jooniste koostamise juhiste (Eesti Kasuliku Mudeli Leht 1995, 2, lk 5–11) kohaselt. § 66. PCT taotluse esitamine (1) Kui PCT taotluse esitab riigisisesesse menetlusse isik, kellele taotlus on üle läinud või üle antud pärast PCT taotluse rahvusvahelist avaldamist või kelle andmeid ei ole Rahvusvahelises Büroos ettenähtud korras muudetud, peab ta vastavalt patendiseaduse § 44 lõikele 3 esitama taotleja andmete muutmise avalduse. Kui uue taotleja andmed on Rahvusvahelises Büroos ettenähtud korras muudetud, lisatakse esitatavatele dokumentidele võimaluse korral seda tõendav Rahvusvahelise Büroo poolt väljastatud dokument. (2) Kui leiutisele soovitakse samaaegselt patendikaitset ja kasuliku mudeli õiguskaitset, peab riigilõivu tasuma nii rahvusvahelise patenditaotluse kui ka kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest ettenähtud määras. Ühe õiguskaitse liigi eest riigilõivu tasumata jätmist loetakse sellest õiguskaitse liigist loobumiseks. Vähemas määras riigilõivu tasumise korral arvestatakse riigisisesesse menetlusse esitatuks taotlus seda liiki õiguskaitse saamiseks, mille eest on riigilõivu tasutud õiges määras. § 67. Tõlgete esitamise lisaaja taotlemine (1) Käesoleva määruse § 62 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumentide esitamiseks lisaaja taotlemiseks peab taotleja esitama PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avalduse Patendiametile enne 31 kuu möödumist prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast, tasuma riigilõivu ja esitama tõlgete esitamise lisaaja taotluse, milles tuleb põhjendada lisaaja vajalikkust. Lisaaja taotluse ja põhjenduse võib esitada PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise avalduses või eraldi dokumendis. (2) Lisaaega ei anta, kui patendiseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud või kui puudub lisaaja vajalikkuse põhjendus. 4. jagu Euroopa patenditaotluse patendinõudlus § 68. Üldsäte Käesolev jagu reguleerib ainult Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke Patendiametile esitamist leiutisele Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse §-s 6 sätestatu alusel riigisisese patenditaotlusega võrdse ajutise kaitse saamiseks. Leiutist kasutavale isikule tõlke edastamise korral valib patenditaotleja ise tõlke esitamise vormi ja tõlke edastamise tõendamist võimaldava edastamismooduse.  § 69. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke esitamine (1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlge peab olema tehtud Euroopa patendikonventsiooni artikli 93 lõike 2 kohaselt avaldatud patendinõudluse alusel. (2) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlkele lisatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument ja volikiri, kui see on nõutav, ning eestikeelne tõlke avaldamise avaldus, milles peavad sisalduma: 1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avaldamise sooviavaldus; 2) taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) leiutise nimetus; 5) Euroopa patenditaotluse number; 6) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev; 7) prioriteedikuupäev, mitme prioriteedi korral vähemalt varaseim prioriteedikuupäev; 8) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksid; 9) dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 10) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 11) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased. (3) Euroopa patendi taotleja ise, tema kutseline esindaja Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse tähenduses, taotlejate ühine esindaja või Eesti patendivolinikust esindaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid Patendiametile vastavalt käesoleva peatüki 1. jaos sätestatule. (4) Paberkandjal esitatud Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlge esitatakse kahes eksemplaris või ühes eksemplaris paberkandjal ja välisel mäluseadmel PDF failina. (5) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke identifitseerimiseks trükitakse tõlke kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa Euroopa patenditaotluse number. 5. jagu Euroopa patendikirjeldus § 70. Üldsäte Samaaegselt Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamisega leiutisele Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 7 lõikes 1 sätestatu alusel riigisisese patendikaitsega võrdse kaitse saamiseks võib välisriigi patendiomanik määrata Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 15 kohaselt esindaja Euroopa patendi Eestis jõushoidmisega seotud riigisisese menetluse toimingute tegemiseks. § 71. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamine (1) Euroopa patendikirjelduse tõlge peab olema tehtud Euroopa patendikonventsiooni artikli 98 kohaselt avaldatud patendikirjelduse alusel. (2) Euroopa patendikirjelduse tõlkele lisatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument ja volikiri, kui see on nõutav, ning eestikeelne tõlke avaldamise avaldus, milles peavad sisalduma: 1) Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamise sooviavaldus; 2) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) omaniku esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) leiutise nimetus; 5) Euroopa patendi number; 6) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev; 7) dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 9) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased. (3) Euroopa patendi omanik ise, omanike ühine esindaja või Eesti patendivolinikust esindaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid Patendiametile vastavalt käesoleva peatüki 1. jaos sätestatule. (4) Paberkandjal esitatud Euroopa patendikirjelduse tõlge esitatakse kahes eksemplaris või ühes eksemplaris paberkandjal ja välisel mäluseadmel PDF failina. (5) Euroopa patendikirjelduse tõlke identifitseerimiseks trükitakse tõlke kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa Euroopa patendikirjelduse number, mille ette lisatakse Eesti Vabariigi kahetäheline kood EE ja sidekriips. 6. jagu Euroopa patenditaotluse riigisiseseks taotluseks muutmise taotlus § 72. Esitatavad dokumendid (1) Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi muutmiseks riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks esitab patenditaotleja või patendiomanik Eesti Patendiametile vastavalt konventsiooni artiklites 135 kuni 137 ja Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele Euroopa Patendiametile esitatud Euroopa patenditaotluse tõlke. (2) Lõikes 1 nimetatud Euroopa patenditaotluse tõlkele lisatakse volikiri, kui see on nõutav, ja eestikeelne avaldus, milles peavad sisalduma: 1) Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmise sooviavaldus; 2) taotleja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotleja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) leiutise nimetus; 5) Euroopa patenditaotluse number või Euroopa patenditaotluse ja Euroopa patendi number; 6) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev; 7) dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse §-s 30 sätestatule; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule; 9) käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, kui need on asjakohased; 10) andmed riigilõivu tasumise kohta, kui riigilõiv on tasutud. (3) Kui Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on Euroopa patenditaotluse tõlke esitamise ajaks üle läinud teisele isikule, peab lõikes 2 nimetatud dokumentidele lisaks esitama üleminekut tõendava dokumendi. (4) Euroopa patendi taotleja või omanik ise, taotlejate või omanike ühine esindaja või Eesti patendivolinikust esindaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid Patendiametile vastavalt käesoleva peatüki 1. jaos sätestatule. (5) Paberkandjal esitatud Euroopa patenditaotluse tõlge esitatakse nii mitmes eksemplaris kui mitut riigisisest patenti ja kasulikku mudelit taotletakse. § 73. Erisused patendikaitse taotlemisel (1) Samaaegselt Euroopa patenditaotluse tõlkega võib esitada ka leiutiskirjelduse ja patendinõudluse redaktsiooni, mille alusel soovitakse patenditaotluse menetlemise jätkamist Eestis. (2) Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi võib jagada mitmeks riigisiseseks patenditaotluseks, esitades iga patenditaotluse jaoks eraldi käesoleva peatüki 1. ja 2. jao nõuetele vastava leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja lühikokkuvõtte ning tasudes iga patenditaotluse eest ettenähtud riigilõivu. § 74. Erisused kasuliku mudeli õiguskaitse taotlemisel (1) Kasuliku mudeli õiguskaitse taotlemisel peab lisaks Euroopa patenditaotluse tõlkele esitama kasuliku mudeli seadusele vastava leiutiskirjelduse ja kasuliku mudeli nõudluse ning lühikokkuvõtte, seejuures arvesse võttes Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 11 lõikes 3 ja kasuliku mudeli seaduse §-s 8 sätestatut. (2) Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi võib lõikes 1 nimetatud juhul jagada ka mitmeks kasuliku mudeli seadusele vastavaks registreerimistaotluseks, esitades iga registreerimistaotluse jaoks eraldi käesoleva peatüki 1. ja 2. jao nõuetele vastava leiutiskirjelduse, kasuliku mudeli nõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte ning tasudes iga registreerimistaotluse eest ettenähtud riigilõivu. 7. jagu Muud avaldused § 75. Üldsätted (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse avaldustele, mida taotleja, omanik või muu isik esitab Patendiametile väljaspool õiguskaitse andmise menetlust ning milles avaldatakse soovi, et Patendiamet teeks registris kande, märke või muu registritoimingu. (2) Käesolevas jaos nimetatud avaldustele kohaldub käesoleva peatüki 1. jaos sätestatu, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. § 76. Jõushoidmine ja kehtivuse pikendamine (1) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmisel kohaldatakse patendiseaduse § 37 lõikes 2 ja § 42 lõigetes 1–5 ning lõikes 11 sätestatut. Täiendava kaitse kehtivuse pikendamisel kohaldatakse patendiseaduse §-s 396 ja § 42 lõigetes 6–8 ning lõikes 11 sätestatut. Avaldust patenditaotluse või patendi jõushoidmiseks või täiendava kaitse kehtivuse pikendamiseks ei ole vaja esitada. Ettenähtud riigilõivu tasumist patendiseaduse IX peatükis sätestatud korras, sealhulgas riigilõivu tasumise kohta andmete esitamist, kui see on asjakohane, loetakse jõushoidmise või kehtivuse pikendamise sooviavalduse esitamiseks. (2) Kasuliku mudeli kehtivuse pikendamisel kohaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 34 lõikes 2 sätestatut. Avaldust kasuliku mudeli kehtivuse pikendamiseks ei ole vaja esitada. Ettenähtud riigilõivu tasumist, sealhulgas riigilõivu tasumise kohta andmete esitamist, loetakse kehtivuse pikendamise sooviavalduse esitamiseks. (3) Patendiseaduse § 42 lõikes 4 ja lõikes 11, samuti kasuliku mudeli seaduse § 34 lõikes 6 nimetatud juhtudel tuleb esitada avaldus, mis sisaldab seaduses ettenähtud andmeid. Avaldusest peab samuti ilmnema: 1) taotluse või registreeringu number; 2) taotleja või omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 4) andmed tasutud riigilõivu või riigilõivude kohta, kui riigilõiv on tasutud; 5) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 77. Taotleja või omaniku muudatus (1) Tehingu, õigusjärgluse või kohtulahendi alusel leiutise õiguskaitse taotluse, õiguskaitse saanud leiutise, täiendava kaitse taotluse või täiendava kaitse registreeringu teisele isikule ülemineku registrisse kandmise avalduse esitamisel võetakse arvesse patendiseaduse § 44 lõikes 3 ja § 45 lõigetes 3, 31 ja 4 ning kasuliku mudeli seaduse § 41 lõikes 3 ja § 42 lõigetes 3, 31 ja 4 sätestatut. Kui avalduse esitab uus taotleja või uus omanik, võib taotluse või registreeringu üleminekut tõendada kirjaliku võõrandamislepingu või selle väljavõtte, registrijärgse taotleja või omaniku allkirjastatud kinnituse, jõustunud kohtulahendi või pärimist tõendava dokumendi või muu üleminekut tõendava dokumendiga. (2) Taotluse või registreeringu ülemineku kohta registrisse kande tegemise avalduses peab sisalduma: 1) ülemineku kohta registrisse kande tegemise sooviavaldus, milles täpsustatakse, kas tegemist on taotleja või omaniku muutusega; 2) taotluse või registreeringu number; 3) uue taotleja või uue omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule, kui need erinevad käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmetest; 5) avalduse esitaja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 6) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 7) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 78. Muudatus patendis või kasulikus mudelis Õiguskaitse saanud leiutise kaitseulatuse piiramise avalduse esitamisel võetakse arvesse patendiseaduse § 39 lõigetes 1–3, 41 ja 5 ning kasuliku mudeli seaduse § 36 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Registreeringu andmete muutmise avalduses peab sisalduma: 1) registreeringu andmete muutmise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) andmed, mida soovitakse muuta; 4) andmed muudetud kujul; 5) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 6) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 8) andmed tasutud riigilõivude kohta, kui riigilõivud on tasutud; 9) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 79. Registreeringu andmete muudatused (1) Patendi- või kasuliku mudeli kirjelduses avaldatud bibliograafiliste andmete, sealhulgas nime või elu- või asukoha aadressi ajakohastamise või täpsustamise või vea parandamise eesmärgil avalduse esitamisel võetakse arvesse patendiseaduse § 39 lõigetes 1–3, 41 ja 5–- 7 ning kasuliku mudeli seaduse § 36 lõigetes 1 ja 2–4 sätestatut. Registreeringu andmete muutmise või parandamise avalduses peab sisalduma: 1) registreeringu andmete muutmise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) andmed, mida soovitakse muuta; 4) andmed muudetud kujul; 5) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 6) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 8) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 9) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatule. (2) Vea, välja arvatud ilmse kirjavea, parandamise korral lisatakse avaldusele vea olemust selgitav või vea olemasolu tõendav dokument või viide varem Patendiametile esitatud dokumendile. Patendiamet võib nõuda avalduse esitajalt tõendit ajakohastatavate andmete või parandatava vea kohta. (3) Esindaja muutmiseks ei ole vaja esitada eraldi registreeringu andmete muutmise avaldust, kui uue esindaja kaudu esitatakse muu leiutise kaitse alase toimingu tegemise avaldus. § 80. Litsentsi registrisse kandmine ja registrist kustutamine (1) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avalduses peab sisalduma: 1) litsentsi kohta registrisse kande tegemise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) litsentsiandja ja litsentsisaaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) litsentsi iseloom (ainulitsents vm), ulatus ja muud tingimused, mida soovitakse registrisse kanda;  6) litsentsi tähtaeg; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 8) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 9) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Litsentsi kohta registrisse tehtud kande kustutamise avalduses peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7–9 nimetatud andmed ning litsentsi kohta registrisse tehtud kande kustutamise sooviavaldus. § 81. Avaliku lihtlitsentsi registrisse kandmine ja registrist kustutamine (1) Avaliku lihtlitsentsi pakkumise avalduses peab sisalduma: 1) avaliku lihtlitsentsi pakkumise kohta registrisse kande tegemise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) litsentsi tähtaeg; 6) litsentsitasu suurus või selle määramise kord, litsentsitasu tasumise tähtaeg ja soovi korral muud tasumise tingimused; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 8) andmed tasutud riigilõivu või riigilõivude kohta, kui riigilõiv on tasutud; 9) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise avalduses peab sisalduma: 1) avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise kohta registrisse kande tegemise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) litsentsisaaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 7 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) litsentsisaaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood; 5) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 6) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 7) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (3) Avaliku lihtlitsentsi kohta registrisse tehtud kande ennetähtaegseks kustutamiseks või muutmise avaldusele tuleb lisada litsentsilepingu poolte allkirjastatud dokument, millest ilmneb poolte tahe litsentsi kande ennetähtaegseks kustutamiseks või selle tingimuste muutmiseks. Dokumenti ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja. (4) Kui registrisse kantud avaliku lihtlitsentsi pakkumise alusel ei ole sõlmitud ühtegi litsentsilepingut, samuti enne avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kohta teate avaldamist, võib omanik esitada avalduse avaliku lihtlitsentsi pakkumise kande kustutamiseks, selle tingimuste muutmiseks või kande tegemise keelamiseks. Enne avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise kande kohta teate avaldamist võib nõustumise esitanud isik esitada avalduse kande tegemise keelamiseks.  § 82. Pandi registrisse kandmine, kande muutmine ja registrist kustutamine (1) Pandi registrisse kandmise avalduses peab sisalduma: 1) pandi kohta registrisse kande tegemise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) omaniku ja pandipidaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) avalduse esitaja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) pandi rahalise väärtuse suurus (pandisumma); 6) pandiga tagatud nõude suurus; 7) muud asjakohased andmed, mida soovitakse registrisse kanda; 8) pandiga tagatud nõude täitmise tähtaeg; 9) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 10) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 11) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Pandilepingu tingimuste kande muutmise avalduses peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 9–11 nimetatud andmed, pandi kohta registrisse tehtud kande muutmise sooviavaldus ning pandilepingu muudetud tingimused enne ja pärast muutmist. (3) Pandipidaja isiku muutmise avalduses peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 9–11 nimetatud andmed, pandi kohta registrisse tehtud kande muutmise sooviavaldus ning avalduse esitaja ja uue pandipidaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule. (4) Pandi järjekoha muutmise avalduses peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 9–11 nimetatud andmed, pandi kohta registrisse tehtud kande muutmise sooviavaldus ning pandi järjekoht enne ja pärast muutmist. (5) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamise avalduses peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 9–11 nimetatud andmed, pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamise sooviavaldus ning avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule. § 83. Registrisse keelumärke tegemise taotlemine Registrisse keelumärke tegemiseks esitab pankrotihaldur, kohtutäitur või muu isik kirjaliku avalduse ja sellekohase hagi tagamise määruse, kohtutäituri esildise või muu seaduses keelumärke tegemiseks sätestatud aluse olemasolu tõendava dokumendi. Avalduses peab sisalduma: 1) keelumärke tegemise sooviavaldus; 2) taotluse või registreeringu number; 3) avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) avalduse esitaja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 6) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule.  § 84. Muude teadete ja dokumentide Patendiametile esitamine Registrisse muu kande tegemiseks või eelmärke, vastuväite või märkuse registrisse kandmiseks või registritoimikusse muude teadete või dokumentide lisamiseks esitab huvitatud isik avalduse, millele vajaduse korral lisatakse tõendavad või toetavad dokumendid. Avalduses peab sisalduma vähemalt: 1) selgitus teate või dokumendi esitamise eesmärgi kohta; 2) asjakohase taotluse või registreeringu number; 3) avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) avalduse esitaja esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu; 6) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 85. Taotluse tagasivõtmine, registreeringust loobumine ja registreeringu kustutamine (1) Taotluse tagasivõtmise või registreeringust loobumise avalduses peab sisalduma: 1) taotluse tagasivõtmise või registreeringust loobumise ja registreeringu kustutamise sooviavaldus; 2) taotluse või registreeringu number; 3) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 6) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Kui taotlejaid on mitu, võib nende nõusolek taotluse tagasivõtmiseks olla väljendatud vahetult allkirjaga taotluse tagasivõtmise avaldusel või muul dokumendil, mis avaldusele lisatakse, või avalduse esitajale antud volitusega taotluse tagasivõtmiseks. Sama kohaldatakse omaniku avaldusele registreeringust loobumise kohta, võttes arvesse patendiseaduse § 38 lõikes 11 ja kasuliku mudeli seaduse § 34 lõikes 31 sätestatut. (3) Asjast huvitatud isik, kes ei ole asjassepuutuva leiutise õiguskaitse taotleja ega registreeringujärgne omanik, võib taotleda leiutist puudutava registreeringu registrist kustutamist jõustunud kohtuotsuse või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse alusel, millega leiutisele antud õiguskaitse on tunnistatud tühiseks või lõppenuks, samuti patendiseaduse § 38 lõike 1 punktis 3 sätestatud asjaolude esinemisel või kasuliku mudeli puhul kasuliku mudeli seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud registreeringu kehtetuse korral. (4) Registreeringu kustutamise avalduses peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul sisalduma: 1) registreeringu kustutamise sooviavaldus; 2) registreeringu number; 3) viide avalduse aluseks olevale sättele, faktilisele olukorrale või kohtu või apellatsioonikomisjoni otsusele; 4) avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 5) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 6) avaldusele lisatud dokumentide loetelu;  7) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 86. Kaitsedokumendi duplikaadi väljastamise avaldus (1) Kaitsedokumendi duplikaadi väljastamise avalduses peab sisalduma: 1) duplikaadi saamise sooviavaldus; 2) patendi või registreeringu number; 3) omaniku andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 6) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 7) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Mitme omaniku korral võib avalduse esitada iga omanik teiste omanike nõusolekuta. Ühe avaldusega võib taotleda ainult üht duplikaati. Avalduse esitamise korduste arv ja sagedus ei ole piiratud. Duplikaati võib taotleda ka pärast patendi, kasuliku mudeli või täiendava kaitse kehtivuse lõppemist, kui õiguskaitset ei ole tühistatud. § 87. Prioriteedidokumendi väljastamise avaldus Prioriteedidokumendi saamiseks esitab leiutise õiguskaitse taotluse esitanud isik või taotleja avalduse, tasudes riigilõivu. Mitme taotleja korral võib avalduse esitada iga taotleja teiste taotlejate nõusolekuta. Avalduses peab sisalduma: 1) prioriteedidokumendi saamise sooviavaldus; 2) taotluse number; 3) avalduse esitaja andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 4) esindaja andmed, kui need on asjakohased, vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 1 või 2 sätestatule; 5) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on tasutud; 6) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. § 88. Registri andmetega tutvumise avaldus (1) Leiutise õiguskaitse alase registri registritoimiku andmetega tutvumiseks, samuti muu liht- või liitpäringu objekti põhiselt registriga tutvumiseks võib esitada avalduse Patendiametile kohapeal, posti teel või elektroonselt. Avalduses peab sisalduma: 1) sooviavaldus; 2) tutvuda soovija andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotluse või registreeringu number või muu päringuobjekt või päringuobjektide kombinatsioon; 4) tutvuda soovija seisund taotluse või registreeringu suhtes (taotleja, omanik, esindaja, autor), kui see on asjakohane; 5) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on nõutav ja see on tasutud; 6) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 7) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Kui registritoimikuga tutvuda soovijal on taotleja, omaniku, nende esindaja või leiutise autori volitus registritoimiku andmetega tutvumiseks, tuleb seda tõendav dokument avaldusele lisada.  § 89. Teabe väljastamise avaldus (1) Leiutise õiguskaitse alasest registrist teabe saamiseks võib esitada avalduse Patendiametile kohapeal, posti teel või elektroonselt. Avalduses peab sisalduma: 1) sooviavaldus; 2) teabe soovija andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotluse või registreeringu number või muu päringuobjekt või päringuobjektide kombinatsioon, mille kohta teabe väljastamist soovitakse; 4) valik, kas teavet soovitakse kirjalikult taasesitatavas vormis või allkirjaga kinnitatuna; 5) teabe soovija seisund taotluse või registreeringu suhtes (taotleja, omanik, esindaja, autor), kui see on asjakohane; 6) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on nõutav ja see on tasutud; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Kui taotluse või registreeringu kohta teabe soovijal on taotleja, omaniku, nende esindaja või leiutise autori volitus teabe saamiseks, tuleb seda tõendav dokument avaldusele lisada. § 90. Ärakirja või väljatrüki väljastamise avaldus (1) Leiutise õiguskaitse alasest registrist kirje ärakirja või registritoimiku väljatrüki saamiseks võib esitada avalduse Patendiametile kohapeal, posti teel või elektroonselt. Avalduses peab sisalduma: 1) sooviavaldus; 2) ärakirja või väljatrüki soovija andmed vastavalt käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–6 sätestatule; 3) taotluse või registreeringu number või muu päringuobjekt või päringuobjektide kombinatsioon, mille kohta ärakirja või väljatrükki soovitakse; 4) valik, kas teavet soovitakse kirjalikult taasesitatavas vormis või allkirjaga kinnitatuna; 5) teabe soovija seisund taotluse või registreeringu suhtes (taotleja, omanik, esindaja, autor), kui see on asjakohane; 6) andmed tasutud riigilõivu kohta, kui riigilõiv on nõutav ja see on tasutud; 7) avaldusele lisatud dokumentide loetelu, kui see on asjakohane; 8) allkiri vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule. (2) Kui ärakirja või väljatrüki soovijal on taotleja, omaniku, nende esindaja või leiutise autori volitus ärakirja või väljatrüki saamiseks, tuleb seda tõendav dokument avaldusele lisada. 3. peatükk Registritoimingud 1. jagu Patenditaotluse avaldamine § 91. Üldsätted (1) Patenditaotluse avaldamise all mõistetakse nii Patendiametis patendiseaduse § 21 kohaselt menetlusse võetud riigisisese patenditaotluse kui ka patendiseaduse § 33 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud ja menetlusse võetud PCT taotluse patendiseaduse § 24 kohast avaldamist.  (2) Avaldatud patenditaotlus loetakse patendiseaduse § 24 lõigetes 6 ja 7 sätestatu tähenduses avaldatuks selle patenditaotluse avaldamise teadet sisaldava Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval. Nimetatud päevast alates arvatakse patenditaotluses sisalduv leiutis teabe hulka, mis patendiseaduse § 8 lõikes 2 sätestatu tähenduses määrab tehnika taseme. Samuti on nimetatud päev patenditaotluse avaldamise päevaks patendiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatu tähenduses. (3) Patenditaotluse avaldamist käesoleva jao kohaselt ei loeta teabe avalikustamiseks patendiseaduse § 8 lõike 3 tähenduses. § 92. Avaldatava patenditaotluse struktuur Avaldatav patenditaotlus koosneb tiitellehest, leiutiskirjeldusest, patendinõudlusest ja joonisest, kui see on asjakohane. PCT taotluse korral mõistetakse leiutiskirjelduse ja patendinõudluse all PCT taotluse nimetatud dokumentide eestikeelseid tõlkeid. § 93. Tiitellehe andmed, rekvisiidid ja vormistamine (1) Tiitellehele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid, lisades neile INID-koodiga, kui selline kood on kehtestatud: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti Vabariigi väike riigivapp; 3) patenditaotluse avaldanud asutuse nimetus – Patendiamet (19); 4) dokumendi nimetus – patenditaotlus (12); 5) dokumendi number – patenditaotluse number (11); 6) leiutise nimetus (54); 7) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 8) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress ja riigi kood (72); 9) patenditaotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood (71); 10) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi ning aadress (74); 11) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74); 12) patenditaotluse number (21); 13) patenditaotluse esitamise kuupäev (22); 14) prioriteediandmed (esitamise kuupäev, riik, number) (30); 15) varasema patenditaotluse andmed, millest patenditaotlus on eraldatud (esitamise kuupäev, number) (62); 16) varasema jätkatud patenditaotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (66); 17) leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste esitamise kuupäev ning varasema patenditaotluse number; 18) PCT taotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (86); 19) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäev (85) 20) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed (83); 21) patenditaotluse avaldamise kuupäev (43); 22) lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles (57); 23) joonis. (2) Andmed ja rekvisiidid koos INID-koodiga paigutatakse tiitellehele järgmiselt:  1) tiitellehe päise vasakpoolsesse ossa paigutatakse Eesti väike riigivapp, sellest paremale riigi nimi ning viimase alla patendikirjelduse välja andnud asutuse nimetus; 2) tiitellehe päise parempoolsesse ossa trükitakse INID-koodi järel dokumendi number (patenditaotluse numbri arvosa), milles numbriosa ees on Eesti Vabariigi kahetäheline kood EE ja numbriosa järel kood A; 3) samasugune dokumendi number koos sellele eelneva Eesti Vabariigi kahetähelise koodiga EE ja sellele järgneva avaldatud patenditaotlust tähistava dokumendiliigi koodiga A, kuid ilma INID-koodita dubleeritakse lehe vasaku veerise ülaossa vertikaalselt ja lehe alumise veerise keskele. Lehe ülaveerisel paremal on dokumendi number dubleeritud vöötkoodina vastavalt WIPO standardile ST. 10/B; 4) päise alla vasakule trükitakse dokumendi nimetus; 5) päise parempoolsesse ossa paigutatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi tähis Int.Cl.:, millele on lisatud ülaindeksina rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni redaktsiooni tähistav number, millele järgneb rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 6) lehe keskossa vasakule paigutatakse vähemalt patenditaotluse number, patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse avaldamise kuupäev; 7) lehe keskossa paremale paigutatakse vähemalt patenditaotleja ja leiutise autori andmed ning esindaja olemasolu korral ka esindaja andmed; 8) lehe keskossa paigutatakse PCT taotluse või Euroopa patenditaotluse andmed, kui patenditaotlus on esitatud PCT taotluse või Euroopa patenditaotlusena või on muudetud riigisiseseks patenditaotluseks PCT taotluse või Euroopa patenditaotluse alusel; 9) lehe alaossa trükitakse leiutise nimetus; 10) leiutise nimetuse alla paigutatakse sobival viisil lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles ning joonise üks või mitu kujutist, kui need on lühikokkuvõttest arusaamiseks vajalikud. (3) Patenditaotluse number koosneb suurtähest P ja sellele järgnevast üheksakohalisest arvust, mille esimesed neli kohta tähistavad aastaarvu, millal patenditaotlus esitati, ning järgnevad kohad järjekorranumbrit jooksval aastal esitatud patenditaotluste hulgas. § 94. Muude dokumentide vormistamine (1) Leiutiskirjelduse vormi ja sisu kohta kehtivad käesoleva määruse 1. peatüki 1. jao 5. jaotises ja 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuded. Patendinõudluse vormi ja sisu kohta kehtivad käesoleva määruse 1. peatüki 1. jao 5. jaotises ja 2. jao 4. jaotises sätestatud nõuded. Jooniste vormi ja sisu kohta kehtivad käesoleva määruse §-des 23 ja 55 sätestatud nõuded. (2) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa kantakse sama dokumendi number koos sellele eelneva Eesti Vabariigi kahetähelise koodiga EE ja sellele järgneva dokumendiliigi koodiga A. § 95. Patenditaotluse avaldamise kuupäev (1) Patendiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatu alusel avaldatakse menetluses olev patenditaotlus pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast, prioriteedinõude korral aga prioriteedikuupäevast. (2) Patenditaotluse avaldamine toimub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 18 kuu möödumist esimese Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval. PCT taotluste korral toimub patenditaotluse avaldamine PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmise kuupäevale järgneva esimese Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval.  (3) Patenditaotlus avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt määratud päevast hiljem järgmistel juhtudel: 1) Eesti Patendilehe ilmumiseni on jäänud vähem kui 15 tööpäeva; 2) puudub mõni seda patenditaotlust iseloomustavatest käesoleva määruse § 93 lõikes 1 loetletud bibliograafilistest andmetest; 3) leiutiskirjeldus, patendinõudlus või joonis ei vasta käesoleva määruse § 94 lõikes 1 viidatud nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud patenditaotluse hilisema avaldamise korral toimub patenditaotluse avaldamine: 1) ülejärgmise Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval, kui järgmise numbri ilmumiseni on jäänud vähem kui 15 tööpäeva; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud puuduste korral järgmise Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval pärast puuduste kõrvaldamise kontrollimise lõpetamist Patendiameti poolt, või kui Eesti Patendilehe järgmise numbri ilmumiseni on jäänud vähem kui 15 tööpäeva, siis ülejärgmise numbri ilmumise päeval. § 96. Patenditaotluse avaldamine taotleja nõudel (1) Kui patenditaotleja nõuab patenditaotluse avaldamist enne patendiseaduse § 24 lõikes 2 nimetatud 18 kuu möödumist, toimub patenditaotluse avaldamine patenditaotleja nõude Patendiametisse saabumise kuupäevale järgneva esimese Eesti Patendilehe numbri ilmumise päeval, kui käesoleva määruse § 95 lõikes 3 loetletud tingimused on täidetud. (2) Kui patenditaotleja on oma nõudes nimetanud patenditaotluse soovitava avaldamise kuupäeva, toimub patenditaotluse avaldamine patenditaotleja nimetatud kuupäeval juhul, kui see ühtib Eesti Patendilehe numbri ilmumise päevaga, või patenditaotleja nimetatud kuupäevale järgneva esimese Eesti Patendilehe numbri ilmumise päev juhul, kui soovitud kuupäev ei ühti Eesti Patendilehe numbri ilmumise päevaga. Seejuures peavad käesoleva määruse § 95 lõikes 3 loetletud tingimused olema täidetud. § 97. Avaldatava patenditaotluse koostamine (1) Patenditaotlusi menetlev Patendiameti struktuuriüksus määrab käesoleva määruse § 93 lõikes 1 loetletud bibliograafilistest andmetest seda patenditaotlust iseloomustavad bibliograafilised andmed ja koostab patenditaotleja esitatud dokumentidest avaldatava patenditaotluse leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles ning jooniste komplekti, kui viimased on esitatud dokumentide hulgas olemas. Jooniste olemasolu korral määratakse patenditaotleja soovi arvestades tiitellehel avaldatav kujutis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemisel lähtutakse patenditaotluse dokumentidest, mis olid jõus seisuga 15 tööpäeva enne patenditaotluse avaldamise päeva. (3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajahetkel jõus olnud leiutiskirjelduse või patendinõudluse redaktsioon või jooniste või muu illustreeriva materjali variant ei vasta käesoleva määruse § 95 lõike 3 punktis 3 sätestatud tingimustele, koostatakse avaldatav leiutiskirjeldus või patendinõudlus nende nõuetele vastava varasema redaktsiooni, avaldatavad joonised või muu illustreeriv materjal aga nõuetele vastava varasema variandi alusel. (4) Juhul kui PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise päeval esitatakse mitu leiutiskirjelduse või patendinõudluse redaktsiooni, koostatakse avaldatava patenditaotluse materjalide komplekt PCT taotluse dokumentide kõige hilisema redaktsiooni põhjal. Kui patenditaotleja ei ole selgitanud, milline redaktsioon on kõige hilisem, määrab Patendiamet avaldatava leiutiskirjelduse ja patendinõudluse redaktsiooni ning jooniste variandi oma äranägemisel, võttes arvesse esitatud dokumentide vastavust käesoleva määruse § 95 lõike 3 punktis 3 nimetatud nõuetele. (5) Vähemalt 10 tööpäeva enne Eesti Patendilehe järjekordse numbri ilmumist edastab patenditaotlusi menetlev struktuuriüksus Patendiameti ametlikke väljaandeid toimetavale struktuuriüksusele selles numbris avaldatavate patenditaotluste loetelu ning iga avaldatava patenditaotluse tiitellehele kantavad bibliograafilised andmed, lühikokkuvõtte eesti ja inglise keeles, leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja olemasolevad joonised. § 98. Avaldatava patenditaotluse vormistamine (1) Ametlikke väljaandeid toimetav struktuuriüksus korraldab tiitellehe ja avaldatava patenditaotluse vormistamise. Bibliograafilised andmed ja rekvisiidid paigutatakse tiitellehele käesoleva määruse § 97 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Kõik kirjad trükitakse tiitellehele mustas kirjas, kasutades kirjatüüpi Times New Roman. (3) Kui tiitellehele on ette nähtud kanda joonis, võib selle mastaapi vajadusel vähendada ja kujutist 90° võrra pöörata. Kujutise juurde kuuluva tähise FIG koos numbriga võib ära jätta. (4) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste kõikidelt lehtedelt kustutatakse kuupäevatempli jäljend ning igale lehele kantakse käesoleva määruse § 94 lõike 2 nõuete kohaselt dokumendi number. (5) Avaldatud patenditaotluse originaali hoitakse patendiregistri menetlustoimikus. § 99. Patenditaotluse avaldamine ja levitamine (1) Teade patenditaotluse avaldamise kohta avaldatakse Eesti Patendilehes. (2) Ametlikke väljaandeid toimetav struktuuriüksus avalikustab avaldatava patenditaotluse Patendiameti veebilehe kaudu selle patenditaotluse avaldamise teadet sisaldava Eesti Patendilehe ilmumise päeval. (3) Ametlikke väljaandeid toimetav struktuuriüksus korraldab avaldatud patenditaotluse levitamist ja vahetamist välisriikide patendiametitega. 2. jagu Patendikirjelduse avaldamine § 100. Patendikirjelduse struktuur ja koostamine (1) Patendikirjeldus koosneb tiitellehest, leiutiskirjeldusest, patendinõudlusest ja joonistest, millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses. Patendikirjeldus komplekteeritakse selles järjestuses. (2) Tiitelleht koostatakse pärast registreeringu andmete patendiregistrisse kandmist, võttes aluseks patendiregistri andmebaasi andmed ja patenditaotleja esitatud või Patendiameti poolt korrigeeritud lühikokkuvõtte. Tiitellehel joonise avaldamise vajadus ja avaldatav joonis määratakse kindlaks patendi väljaandmise otsuse tegemisel ning kooskõlastatakse patenditaotlejaga. (3) Leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja joonised koostatakse patenditaotleja poolt Patendiametile edastatud ning patendi väljaandmise otsuses Patendiameti poolt märgitud lehtedest. (4) Patendi väljaandmise otsuses märgitakse leiutiskirjelduse lehtede lehekülje numbrid ja kehtiva redaktsiooni Patendiametisse saabumise kuupäev ning patendinõudluse punktide numbrid ja kehtiva redaktsiooni Patendiametisse saabumise kuupäev. Jooniste korral märgitakse kujutise number ja kehtiva variandi Patendiametisse saabumise kuupäev. (5) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa paigutatakse patendikirjelduses WIPO standardi ST. 10/B kohaselt käesoleva määruse § 101 lõike 2 punktis 1 kehtestatud formaadile vastav dokumendi number. (6) Patendikirjelduse koostamisel kohaldub käesoleva määruse § 94 lõikes 1 ning § 98 lõigetes 2 ja 3 sätestatu. § 101. Tiitellehe andmed, rekvisiidid ja vormistamine (1) Tiitellehe koostamisel juhindutakse WIPO standardiga ST. 10/B kehtestatud bibliograafiliste andmete esitamise üldnõuetest. Tiitellehele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid, mis on varustatud INID-koodiga, kui selline kood on kehtestatud: 1) käesoleva määruse § 93 punktides 1 ja 2, 6–8 ning 10–23 nimetatud andmed; 2) patendikirjelduse välja andnud asutuse nimetus – Patendiamet (19); 3) dokumendi nimetus – patendikirjeldus (12); 4) dokumendi number (11); 5) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood (73); 6) patendiseaduse § 8 lõikes 3 nimetatud teabe avalikustamise kuupäev (23); 7) Euroopa patenditaotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (96); 8) patendikirjelduse avaldamise kuupäev (45); 9) patendi kehtivuse (õiguskaitse) alguse kuupäev (24); (2) Andmed ja rekvisiidid koos INID-koodiga paigutatakse tiitellehele käesoleva määruse § 93 lõike 2 punkides 1, 4, 5, 8, 9 ja 10 sätestatu kohaselt, lisaks: 1) tiitellehe päise parempoolsesse ossa trükitakse INID-koodi järel dokumendi number, milles numbriosa ees on Eesti Vabariigi kahetäheline kood EE ja numbriosa järel kood B1 (B2, B3 jne), kus B-tähe juurde kuuluv number näitab, mitmenda patendikirjelduse publikatsiooniga on tegemist; 2) samasugune dokumendi number ilma INID-koodita dubleeritakse lehe vasaku veerise ülaossa vertikaalselt ja lehe alumise veerise keskele. Lehe ülaveerisel paremal on dokumendi number dubleeritud vöötkoodina vastavalt WIPO standardile ST. 10/B;  3) lehe keskossa vasakule paigutatakse vähemalt patenditaotluse number, patenditaotluse esitamise kuupäev, patendi kehtivuse alguse kuupäev, patenditaotluse avaldamise kuupäev ja patendikirjelduse avaldamise kuupäev; 4) lehe keskossa paremale paigutatakse vähemalt patendiomaniku ja leiutise autori andmed ning esindaja olemasolu korral ka esindaja andmed. § 102. Patendikirjelduse avaldamine, levitamine ja säilitamine (1) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate Eesti Patendilehes avaldamise päeval. Patendikirjelduste digitaalset levitamist korraldab Patendiamet. (2) Patendiamet võib valmistada patendikirjeldusest seoses patendiregistrist teabe väljastamisega piiranguteta vajaliku arvu ärakirju ja levitada ärakirja avalikes digitaalsetes andmebaasides. (3) Patendikirjelduse originaali säilitatakse alaliselt registritoimikus. 3. jagu Kasuliku mudeli kirjelduse avaldamine § 103. Kasuliku mudeli kirjelduse struktuur ja koostamine (1) Kasuliku mudeli kirjeldus koosneb tiitellehest, leiutiskirjeldusest, kasuliku mudeli nõudlusest ja joonistest millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses. Patendikirjeldus komplekteeritakse selles järjestuses. (2) Tiitelleht koostatakse pärast registreeringu andmete kasuliku mudeli registrisse kandmist, võttes aluseks registri andmebaasi andmed ja taotleja esitatud või Patendiameti poolt korrigeeritud lühikokkuvõtte. Tiitellehel joonise avaldamise vajadus ja avaldatav joonis määratakse kindlaks kasuliku mudeli registreerimise otsuse tegemisel ning kooskõlastatakse taotlejaga. (3) Leiutiskirjeldus, nõudlus ja joonised koostatakse taotleja poolt Patendiametile edastatud ning kasuliku mudeli registreerimise otsuses Patendiameti poolt märgitud lehtedest. (4) Kasuliku mudeli registreerimise otsuses märgitakse leiutiskirjelduse lehtede lehekülje numbrid ja kehtiva redaktsiooni Patendiametisse saabumise kuupäev ning nõudluse punktide numbrid ja kehtiva redaktsiooni Patendiametisse saabumise kuupäev. Jooniste korral märgitakse kujutise number ja kehtiva variandi Patendiametisse saabumise kuupäev. (5) Leiutiskirjelduse, nõudluse ja jooniste kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa paigutatakse WIPO standardi ST. 10/B kohaselt käesoleva määruse § 104 lõikes 3 kehtestatud formaadile vastav dokumendi number. (6) Kasuliku mudeli kirjelduse koostamisel kohaldub käesoleva määruse § 94 lõikes 1 ning § 98 lõigetes 2 ja 3 avaldatava patenditaotluse kohta sätestatu. § 104. Tiitellehe andmed ja rekvisiidid (1) Tiitellehe koostamisel juhindutakse WIPO standardiga ST. 10/B kehtestatud bibliograafiliste andmete esitamise üldnõuetest. Tiitellehele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid, mis on varustatud INID-koodiga, kui selline kood on kehtestatud: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp; 3) kasuliku mudeli kirjelduse välja andnud asutuse nimetus – Patendiamet (19); 4) dokumendi nimetus – kasuliku mudeli kirjeldus (12); 5) dokumendi number (11); 6) leiutise nimetus (54); 7) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 8) kasuliku mudeli autori ees- ja perekonnanimi ning aadress ja riigi kood (72); 9) kasuliku mudeli omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood (73); 10) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi ning aadress (74); 11) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74); 12) kasuliku mudeli registreerimise taotluse number (21); 13) registreerimistaotluse esitamise kuupäev (22); 14) kasuliku mudeli seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud teabe avalikustamise kuupäev (23); 15) prioriteediandmed (esitamise kuupäev, riik, number) (30); 16) varasema, jätkatud taotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (66); 17) PCT taotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (86); 18) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäev (85); 19) Euroopa patenditaotluse andmed (esitamise kuupäev, number) (96); 20) kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise kuupäev (45); 21) õiguskaitse kehtivuse alguse kuupäev (24); 22) lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles (57); 23) joonis. (2) Andmed ja rekvisiidid koos INID-koodiga paigutatakse tiitellehele käesoleva määruse § 101 lõikes 2 sätestatu eeskuju järgides. (3) Kasuliku mudeli kirjelduse dokumendi number, mis paigutatakse tiitellehe päise parempoolsesse ossa, sisaldab numbriosa ees Eesti Vabariigi kahetähelist koodi EE ja numbriosa järel dokumendi koodi U1 (U2, U3 jne), kus U-tähe juurde kuuluv number näitab, mitmenda kasuliku mudeli kirjelduse publikatsiooniga on tegemist. § 105. Kasuliku mudeli kirjelduse avaldamine, levitamine ja säilitamine (1) Kasuliku mudeli kirjeldus avaldatakse kasuliku mudeli registreerimise teate Eesti Kasuliku Mudeli Lehes avaldamise päeval. Patendikirjelduste digitaalset levitamist korraldab Patendiamet. (2) Patendiamet võib valmistada kasuliku mudeli kirjeldusest seoses kasuliku mudeli registrist teabe väljastamisega piiranguteta vajaliku arvu ärakirju ja levitada ärakirja avalikes digitaalsetes andmebaasides. (3) Kasuliku mudeli kirjelduse originaali säilitatakse alaliselt registritoimikus. 4. jagu PCT taotluse riigisisene menetlus § 106. PCT taotluse vastuvõtmine  (1) PCT taotluse saabumisel kontrollib Patendiamet avalduses märgitud andmete ja esitatud dokumentide alusel järgmiste taotluse elementide olemasolu: 1) PCT taotluse number; 2) taotleja andmed; 3) leiutise õiguskaitse liik; 4) käesoleva määruse § 62 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tõlked või nende esitamise lisaaja taotlus. (2) Kui taotleja taotleb patendiseaduse § 33 lõike 3 alusel tõlgete esitamiseks lisaaega, otsustab Patendiamet käesoleva määruse §-s 67 sätestatut arvestades lisaaja andmise. § 107. PCT taotluse saabumise kuupäeva määramine (1) Käesoleva määruse § 106 lõikes 1 loetletud kõigi elementide olemasolu korral, § 106 lõike 2 kohaldumisel aga tõlgete esitamiseks lisaaja andmisel, antakse PCT taotlusele saabumise number ja kantakse kõigi dokumentide kõigile lehtedele saabumise kuupäev. Dokumentide saabumise kuupäevaks on dokumentide Patendiametisse saabumise tegelik kuupäev, kaasa arvatud dokumentide taotluste postkasti panemise tegelik kuupäev. (2) PCT taotluse saabumise number koosneb neljakohalisest numbriosast, mis tähistab taotluse Patendiametisse saabumise järjekorranumbrit jooksval aastal, ning kaldkriipsuga eraldatud kahekohalisest numbriosast, mis tähistab aastaarvu kahte viimast numbrit, ja suurkirjas tähisest PC. (3) PCT taotluse saabumise kuupäevaks on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt dokumentidele kantud kuupäev. Kui dokumendid on saabunud eri aegadel, on PCT taotluse saabumise kuupäevaks viimasena saabunud dokumendi saabumise kuupäev. (4) Taotleja või tema esindaja nõudel väljastatakse tõend PCT taotluse saabumise kohta Patendiametisse, milles sisaldub PCT taotluse saabumise number ja saabumise kuupäev. (5) PCT taotlusele ei anta saabumise numbrit ega määrata saabumise kuupäeva järgmistel juhtudel: 1) puudub mõni käesoleva määruse § 106 lõikes 1 loetletud element; 2) Patendiamet keeldub vastavalt käesoleva määruse § 67 lõikele 2 tõlgete esitamiseks lisaaega andmast; 3) riigilõivu PCT taotluse menetlusse võtmise eest on tasutud ettenähtust vähem. § 108. PCT taotluse siseriiklikku menetlusse võtmine (1) PCT taotlus, millele käesoleva määruse § 107 kohaselt on antud saabumise number ja määratud saabumise kuupäev, loetakse saabumise kuupäeval riigisisesesse menetlusse esitatuks ja riigisisesesse menetlusse võetuks. Taotlejale teatatakse kirjalikult riigisisesesse menetlusse võetud PCT taotluse number ning riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäev. (2) Patendiamet keeldub riigisisesesse menetlusse võtmast PCT taotlust, millele käesoleva määruse § 107 lõike 5 kohaselt ei anta saabumise numbrit ega määrata saabumise kuupäeva. PCT taotluse riigisisesesse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult ja makstakse tasutud riigilõiv tagasi. Esitatud dokumendid tagastatakse või hävitatakse taotleja nõusolekul. § 109. PCT taotluse kontrollimine (1) Patendiamet kontrollib vahetult pärast PCT taotluse menetlusse võtmist käesoleva määruse § 62 lõigete 1–3 kohaselt ettenähtud dokumentide olemasolu ja nende vastavust sisu ja vormi nõuetele. (2) Taotleja esitatud dokumentide, Rahvusvaheliselt Büroolt saadud dokumentide ja WIPO, Eesti ning teiste riikide ametlike andmekogude alusel kontrollitakse: 1) Eesti Vabariigi märkimist; 2) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise tähtajast kinnipidamist; 3) Eesti Vabariigi väljavalimist; 4) taotleja isiku vastavust rahvusvahelises menetluses taotlejaks olnud isikule; 5) muid käesoleva määruse §-s 63 nimetatud andmeid; 6) volikirja kehtivust; 7) leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse deklaratsiooni esitamise vajadust ja deklaratsiooni kehtivust; 8) esitatud dokumentide vastavust vorminõuetele. (3) Eesti Vabariigi märkimine loetakse kehtivaks, kui taotleja esitatud dokumentide, Rahvusvaheliselt Büroolt saadud dokumentide ja WIPO, Eesti ning teiste riikide ametlike andmekogude alusel ei ole tõendatud vastupidist. (4) PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimiseks liidetakse PCT taotluse rahvusvahelise publikatsiooni esilehel INID-koodi 30 all avaldatud kõige varasemale prioriteedikuupäevale 31 kuud ning võrreldakse seda PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäevaga. PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamisel on esitamise tähtajast kinni peetud, kui ajavahemik kõige varasema prioriteedikuupäeva ja PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäeva vahel ei ületa 31 kuud. (5) Eesti Vabariigi väljavalimine patendikoostöölepingu 2. peatüki kohaselt tehakse kindlaks Rahvusvahelise Büroo sellekohase teate või rahvusvahelise eelekspertiisi aruande põhjal. Kui teadet ega rahvusvahelise eelekspertiisi aruannet ei ole saabunud, kontrollitakse Eesti Vabariigi väljavalimist taotluse menetluse järgmistel etappidel. (6) Taotleja ja rahvusvahelises menetluses taotlejaks olnud isiku vastavuse kontrollimiseks tehakse kindlaks, kas PCT taotluse rahvusvahelise publikatsiooni esilehel nimetatud taotleja ja PCT taotluse riigisisesesse menetlusse esitanud taotleja on sama isik. Mitme taotleja korral kehtib see nõue kõigi taotlejate suhtes. Erinevuste ilmnemisel kontrollitakse, kas dokumentide hulgas on olemas Rahvusvahelise Büroo teade muudatuste kohta või taotleja andmete muutmise avaldus vastavalt käesoleva määruse § 62 lõike 2 punktile 4. Kui PCT taotlus on esitatud riigisisesesse menetlusse enne selle patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, kontrollitakse isiku vastavust käesoleva määruse § 62 lõike 3 kohaselt esitatud PCT taotluses sisalduva avalduse (Form PCT/RO/101) koopia alusel. (7) Kui PCT taotluse on riigisisesesse menetlusse esitanud taotleja ise, kontrollitakse tema allkirja olemasolu avaldusel. Mitme taotleja korral peavad avaldusele olema alla kirjutanud kõik taotlejad või üks neist, juhul kui sama taotleja on rahvusvahelise publikatsiooni esilehel INID-koodi 74 all ühise esindajana rahvusvahelises menetluses ära märgitud. Muude isikute allkirju saatekirjal või avaldusel ei tunnustata. (8) Kui mõnda taotlejat esindab patendivolinik, kontrollitakse volituse olemasolu. Mitme taotleja korral peab patendivolinikul olema kõigi taotlejate volitus. Kui käesoleva määruse § 66 lõikes 1 nimetatud juhul esitab PCT taotluse siseriiklikku menetlusse isik, kellele taotlus on üle läinud või üle antud, peab volikirjale olema alla kirjutanud uus taotleja. (9) Leiutise õiguskaitse taotlemise õiguse kontrollimisel tehakse kindlaks, kas leiutisele õiguskaitse taotlemise õigus on antud kõigile taotlejatele, kes ei ole autorid, ja kas õiguse ülemineku alus on avalduses või deklaratsioonis märgitud. Kui deklaratsiooni ei ole esitatud, eeldatakse, et leiutisele õiguskaitse taotlemise õigust on deklareeritud PCT taotluses sisalduva avalduse (Form PCT/RO/101) vastaval andmeväljal, kui ei ole tõendatud vastupidist. Põhjendatud kahtluse korral võib nõuda deklaratsiooni või leiutisele õiguskaitse taotlemise õigust tõendava muu dokumendi esitamist. (10) Esitatud dokumentide vorminõuetele vastavuse kontrollimisel kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatüki 1. jao nõudeid. § 110. PCT taotluse puudused (1) Kui käesoleva määruse § 109 kohasel kontrollimisel ilmneb, et PCT taotluses mõni dokument puudub või ei vasta sisu- või vorminõuetele ning see takistab menetluse jätkamist, teatatakse sellest taotlejale kirjalikult ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Tähtaja määramisel ja pikendamisel kohaldatakse patendiseaduse § 19 lõikes 6 ja §-s 251 sätestatut. (2) Kui taotleja jätab patendiseaduse §-s 251 alusel määratud tähtaja jooksul PCT taotluses ilmnenud puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, peatatakse menetlus. Menetluse peatamisest teatatakse taotlejale kirjalikult. PCT taotluse menetluse jätkamiseks kohaldatakse patendiseaduse § 27 lõikes 3 sätestatut. § 111. PCT taotluse tagasivõetuks lugemine (1) PCT taotluse tagasivõetuks lugemisel kohaldatakse patendiseaduse § 26 lõike 3 punktis 1 patenditaotluse eelmenetluses tagasivõetuks lugemise kohta sätestatu analoogiat. PCT taotlus loetakse tagasivõetuks, kui: 1) PCT taotluse menetlus on käesoleva määruse § 110 lõike 2 kohaselt peatatud ja seda ei saa jätkata; 2) taotleja ei ole käesoleva määruse § 67 kohaselt tõlgete esitamiseks saadud lisaajal ettenähtud tõlkeid tähtaegselt esitanud; 3) käesoleva määruse § 67 kohaselt tõlgete esitamise lisaaja saamisel on taotleja jätnud riigilõivu ettenähtud tähtpäevaks tasumata. (2) PCT taotluse tagasivõetuks lugemisest teatatakse taotlejale kirjalikult. § 112. PCT taotluse tagasilükkamine PCT taotluse tagasilükkamisel kohaldatakse patendiseaduse § 22 lõikes 9 patenditaotluse eelmenetluses tagasilükkamise kohta sätestatut, arvestades patendiseaduse §-s 291 sätestatud taotleja õigust esitada vastuväidet. Vastuväidet ei saa esitada , kui: 1) käesoleva määruse § 109 lõike 4 kohasel kontrollimisel selgub, et PCT taotluse siseriiklikku menetlusse esitamisel ei ole esitamise tähtajast kinni peetud; 2) käesoleva määruse § 67 kohaselt tõlgete esitamise lisaaja saamisel ei ole taotleja tasunud riigilõivu ettenähtud tähtpäevaks ettenähtud määras. § 113. Avaldamisele kuuluvad PCT taotlused ja avaldamist takistavad asjaolud (1) Avaldamisele kuuluvad PCT taotlused, mille puhul taotletakse patendikaitset. (2) PCT taotlust ei avaldata, kui see on kas tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või tagasi lükatud. (3) PCT taotluse avaldamist takistavad asjaolud on: 1) esitatud tõlgete hulgast puudub leiutiskirjelduse või patendinõudluse tõlge või lühikokkuvõtte eesti- või ingliskeelne tõlge; 2) puudub mõni käesoleva määruse § 63 lõikes 1 nimetatud andmetest, välja arvatud punktis 9 või 10 nimetatud andmed; 3) mõni käesoleva määruse § 63 lõike 1 kohaselt esitatud andmetest ei vasta kehtestatud nõuetele, on ebaselge või ilmselgelt väär; 4) leiutiskirjelduse või patendinõudluse tõlge või joonis ei vasta avaldamiseks vajalikele vorminõuetele; 5) leiutiskirjelduse või patendinõudluse või lühikokkuvõtte tõlke keel ei vasta ilmselgelt eesti kirjakeele normile või ingliskeelsed tõlked ei vasta ilmselgelt inglise keele õigekirja reeglitele; 6) lühikokkuvõtte teksti sisu eesti ja inglise keeles on ilmselgelt erinev või ei vasta ilmselgelt leiutiskirjeldusele ja patendinõudlusele; 7) Rahvusvaheline Büroo ei ole PCT taotlust patendikoostöölepingu artikli 21 kohaselt avaldanud ja prioriteedikuupäevast on möödunud vähem kui 20 kuud. § 114. PCT taotluse avaldamise tähtpäev (1) PCT taotlus avaldatakse pärast käesoleva määruse § 109 kohast kontrollimist või juhul, kui taotleja on saanud käesoleva määruse § 67 kohaselt tõlgete esitamiseks lisaaega, pärast tõlgete saabumist esimesel võimalusel. (2) Kui PCT taotlus on esitatud riigisisesesse menetlusse enne selle patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, avaldatakse see üheaegselt rahvusvahelise avaldamisega või pärast rahvusvahelist avaldamist. (3) Kui pole ilmnenud avaldamist takistavaid asjaolusid, on PCT taotluse avaldamise tähtpäevaks järgmise Eesti Patendilehe numbri ilmumise kuupäev, arvestades patendiseaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud tehnilise ettevalmistuse perioodi . 5. jagu Euroopa patenditaotluse patendinõudluse avaldamine § 115. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke vastuvõtmine ja kontrollimine  (1) Patendiamet registreerib saabunud Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke ja sellele lisatud dokumendid ja kontrollib nende vastavust vorminõuetele, riigilõivu tasumist, esindaja volitusi, kui see on asjakohane, ja ning käesoleva määruse § 69 lõikes 2 loetletud andmeid. (2) Kontrolli tulemusena ilmnenud puudustest, sealhulgas ilmselgelt ebakorrektsest või eesti kirjakeele normile mittevastavast tõlkest, teatatakse patenditaotlejale. (3) Puuduste ilmnemise korral ei loeta Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlget enne kõigi puuduste kõrvaldamist esitatuks. § 116. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamine (1) Esitatuks loetud Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke kohta avaldatakse esimesel võimalusel teade Eesti Patendilehes. Tõlke avalikustamisest teatatakse patenditaotlejale või tema esindajale kirjalikult. (2) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlge avalikustatakse tõlke kohta Eesti Patendilehes teate avaldamise päeval Patendiameti veebilehe kaudu. (3) Igaüks võib Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke esitamise kohta Eesti Patendilehes teate avaldamise päevast alates saada sellest Patendiametilt ettenähtud riigilõivu tasumisel kinnitatud ärakirja. 6. jagu Euroopa patendikirjelduse avaldamine § 117. Euroopa patendikirjelduse tõlke vastuvõtmine ja kontrollimine (1) Patendiamet registreerib Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäeva. (2) Euroopa patendikirjelduse tõlkele lisatud dokumentide ja Euroopa Patendiametist saabunud andmete alusel kontrollitakse Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud tõlke esitamise ja riigilõivu tasumise tähtaegadest kinnipidamist. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase kontrolli tulemusena ilmneb, et Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtajast ei ole kinni peetud, lükatakse esitatud tõlge tagasi ja Euroopa patent loetakse Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduse § 7 lõike 2 alusel Eesti suhtes õigustühiseks. (4) Euroopa patendikirjelduse tõlge loetakse mitteesitatuks, kui: 1) Euroopa patenti, mille juurde tõlge kuulub, ei ole võimalik identifitseerida; 2) tõlke esitajat ei ole võimalik identifitseerida; 3) tõlke on esitanud selleks õigust mitteomav isik; 4) vorminõuete eiramine ei võimalda tõlget avalikustada; 5) riigilõiv on ettenähtud määras tasumata. § 118. Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine (1) Euroopa patent, mille patendikirjelduse tõlge vastab käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, kantakse Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse.  (2) Esitatud Euroopa patendikirjelduse tõlke kohta avaldatakse esimesel võimalusel teade Eesti Patendilehes. (3) Euroopa patendikirjelduse tõlge avalikustatakse tõlke esitamise kohta Eesti Patendilehes teate avaldamise päeval Eesti Patendiameti veebilehe kaudu. (4) Igaüks võib Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kohta Eesti Patendilehes teate avaldamise päevast alates saada sellest Eesti Patendiametilt ettenähtud riigilõivu tasumisel kinnitatud ärakirja. 7. jagu Euroopa patenditaotluse riigisiseseks taotluseks muutmise taotluse menetlus § 119. Euroopa patenditaotluse alusel esitatud patenditaotluse ja kasuliku mudeli registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse võtmine (1) Patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus võetakse Euroopa patenditaotluse alusel menetlusse, kui Euroopa patenditaotluse tõlge esitati EPC kohaldamise seaduse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul selleks toiminguks õigust omava isiku poolt. (2) Iga patenditaotluse ja kasuliku mudeli registreerimise taotluse jaoks avatakse eraldi menetluse toimik, mis sisaldab Euroopa patenditaotluse tõlget ja muid käesoleva määruse §- de 72–74 kohaselt esitatud dokumente. Vajalikud bibliograafilised andmed taotluse jaoks võetakse Euroopa patendikonventsiooni artikli 136 lõike 1 kohaselt Euroopa Patendiameti poolt edastatud toimikust. § 120. Euroopa patenditaotluse alusel esitatud patenditaotluse ja kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetlemine (1) Euroopa patenditaotluse alusel menetlusse võetud patenditaotlusele ja kasuliku mudeli registreerimise taotlusele kohaldatakse vastavalt patendiseaduses või kasuliku mudeli seaduses sätestatud siseriiklikku menetlust. (2) Kui Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi alusel menetlusse võetud patenditaotluse prioriteedikuupäevast on möödunud rohkem kui 18 kuud, avaldatakse patenditaotlus nii kiiresti kui võimalik. 8. jagu Kaitsedokumentide väljastamine § 121. Kaitsedokumentide tähendus ja struktuur (1) Patendikiri, kasuliku mudeli tunnistus ja täiendava kaitse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad leiutise registreerimist registris. Kaitsedokumendid ei ole kasutatavad leiutise õiguskaitse seisundi tõendamiseks ühelgi järgneval ajahetkel. (2) Patendi või kasuliku mudeli, samuti täiendava kaitse puhul selle aluspatendi ülemineku korral uuele omanikule uut kaitsedokumenti ega duplikaati uue omaniku nimega ei väljastata. (3) Kaitsedokumentide struktuur on järgmine:  1) patendikiri koosneb tunnistusest ja käesoleva peatüki 2. jao kohaselt avaldatud patendikirjeldusest; 2) kasuliku mudeli tunnistus koosneb tunnistuse tiitellehest ja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt avaldatud kasuliku mudeli kirjeldusest; 3) täiendava kaitse tunnistus koosneb tunnistuse tiitellehest ja andmelehest. § 122. Kaitsedokumendi väljastamise kord (1) Kaitsedokument antakse välja PDF-vormingus ja saadetakse patendi, kasuliku mudeli või täiendava kaitse puhul selle aluspatendi omaniku või tema esindaja e-posti aadressile ühe kuu jooksul patendi väljaandmise teate, kasuliku mudeli registreerimise teate või täiendava kaitse andmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast arvates. (2) Kui ilma patendivolinikust esindajata omanik ei ole teatanud e-posti aadressi või kui omanik või tema patendivolinikust esindaja on teatanud Patendiametile, et soovib kaitsedokumendi väljastamist paberil, tehakse PDF-vormingus kaitsedokumendi väljatrükk ning antakse õigustatud isikule või tema esindajale Patendiametis kohapeal üle või saadetakse lihtkirjaga. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kohaselt antakse kaitsedokument välja ühekordselt ühes eksemplaris. (4) Väljaantud kaitsedokumendi ärakirja väljastamisele kohaldatakse registritoimikust dokumendi ärakirja saamise kohta sätestatut. § 123. Duplikaadi väljastamine (1) Omaniku avalduse alusel vormistab Patendiamet kaitsedokumendi duplikaadi vastavalt kaitsedokumendi kohta sätestatule ning kannab patendikirja tunnistus või tunnistuse tiitellehe paremasse ülaossa sõna DUPLIKAAT ja duplikaadi koostamise kuupäeva. (2) Duplikaat väljastatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 122 lõikes 1 või 2 kaitsedokumendi kohta sätestatule ühe kuu jooksul omaniku avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast või pärast riigilõivu tasumist, kui viimane toimus hiljem. § 124. Patendikirja tunnistuse andmed ja rekvisiidid Patendikirja tunnistusele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp; 3) dokumendi nimetus – patendikiri; 4) dokumendi number (patendi number) – registreeringu number; 5) dokumendi väljaandnud asutuse nimi – Patendiamet; 6) dokumendi väljaandnud asutuse juhi ametinimetus – peadirektor; 7) dokumendi väljaandnud asutuse juhi omakäelise allkirja kujutis; 8) dokumendi väljaandnud asutuse juhi nimi; 10) dokumendi väljaandnud asutuse asukoht – Tallinn; 11) dokumendi väljaandmise kuupäev – tunnistuse allakirjutamise kuupäev; 13) tekst viitega õiguskaitse andmise õiguslikule alusele ja patendi kehtivusajale – „Patent on välja antud 23. mail 1994. a jõustunud patendiseaduse § 5 alusel. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab patendikirjelduses toodud leiutise registreeringut.” § 125. Kasuliku mudeli tunnistuse tiitellehe andmed ja rekvisiidid Kasuliku mudeli tunnistuse tiitellehele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp; 3) dokumendi nimetus – kasuliku mudeli tunnistus; 4) dokumendi number (tunnistuse number) – registreeringu number; 5) dokumendi väljaandnud asutuse nimi – Patendiamet; 6) dokumendi väljaandnud asutuse juhi ametinimetus – peadirektor; 7) dokumendi väljaandnud asutuse juhi omakäelise allkirja kujutis; 8) dokumendi väljaandnud asutuse juhi nimi; 10) dokumendi väljaandnud asutuse asukoht – Tallinn; 11) dokumendi väljaandmise kuupäev – tunnistuse allakirjutamise kuupäev; 13) tekst viitega õiguskaitse andmise õiguslikule alusele ja registreeringu kehtivusajale – „Kasulik mudel on registreeritud kasuliku mudeli seaduse § 5 alusel. Tunnistus tõendab kasuliku mudeli kirjelduses toodud leiutise registreeringut. Registreering kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates. Registreeringu kehtivust võib pikendada riigilõivu tasumisel esmalt neljaks ja hiljem veel kaheks aastaks.” § 126. Täiendava kaitse tunnistuse andmed ja rekvisiidid (1) Tunnistuse tiitellehele kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti Vabariigi väike riigivapp; 3) tunnistuse nimetus – täiendava kaitse tunnistus; 4) tunnistuse number – tunnistuse number; 5) tunnistuse väljaandnud asutuse nimetus – Patendiamet; 6) tunnistuse väljaandnud asutuse juhi ametinimetus – peadirektor; 7) tunnistuse väljaandnud asutuse juhi omakäelise allkirja kujutis; 8) tunnistuse väljaandnud asutuse juhi nimi; 10) tunnistuse väljaandnud asutuse asukoht – Tallinn; 11) tunnistuse väljaandmise kuupäev – tunnistuse allakirjutamise kuupäev; 13) tunnistuse väljaandmise õiguslik alus – tunnistus on välja antud patendiseaduse § 397 järgi; 14) tunnistusega tõendatavad õigussuhted – tunnistus tõendab leiutise registreeringust tulenevate õiguste kehtivuse pikendamist tunnistuses märgitud patendi kehtivusaja lõppemisel tunnistuses nimetatud toote suhtes tunnistuses märgitud ajani; 15) täiendava kaitse kehtivus – täiendav kaitse kehtib tunnistuses märgitud ajani, kui iga kehtivusaasta eest on tasutud riigilõiv. (2) Tunnistuse andmelehele kantakse järgmised andmed koos INID-koodiga: 1) tunnistuse number (11); 2) täiendava kaitse kehtivuse lõppemise kuupäev (94); 3) täiendava kaitse taotluse number (21); 4) täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäev (22); 5) täiendava kaitse saanud isiku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või tema ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood (71);  6) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi ning aadress, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74); 7) aluspatendi number (68); 8) leiutise nimetus (54); 9) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev ning registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev (92); 10) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95). 9. jagu Prioriteedidokumendi väljastamine § 127. Prioriteedidokumendi tähendus ja struktuur (1) Prioriteedidokument väljastatakse taotleja, patendi või kasuliku mudeli omaniku või nende õigusjärglase (edaspidi käesolevas jaos õigustatud isik) või eelnimetatud isiku esindaja avalduse alusel alates taotluse menetlusse võtmisest, sõltumata taotluse menetluse käigust ja taotluse suhtes tehtud otsusest. (2) Prioriteedidokument koosneb tõendist, andmelehest ja taotluse algdokumentide ärakirjast. Taotluse algdokumentide ärakiri koosneb taotluse esitamise kuupäeval esitatud leiutiskirjelduse, nõudluse ning jooniste koopiatest. § 128. Tõendi ja andmelehe andmed ja rekvisiidid (1) Tõendile kantakse järgmised andmed ja rekvisiidid: 1) riigi nimi – Eesti Vabariik; 2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp; 3) dokumendi väljaandnud asutuse nimi eesti keeles – Patendiamet; 4) dokumendi väljaandnud asutuse nimi inglise keeles – The Estonian Patent Office; 5) dokumendi nimetus eesti keeles – tõend; 6) dokumendi nimetus inglise keeles – certificate; 7) viide taotluse numbrile eesti keeles – taotluse nr; 8) viide taotluse numbrile inglise keeles – application No; 9) ametliku kinnituse tekst eesti keeles – „Käesolevaga tõendatakse, et lisatud ärakiri on Patendiametile esitatud taotluse algdokumentide tõene ärakiri.”; 10) ametliku kinnituse tekst inglise keeles – „This is to certify that the copy annexed hereto is a true copy from the documents of application as originally filed with the Estonian Patent Office.”; 11) dokumendi väljaandnud asutuse asukoht – Tallinn; 12) dokumendi kinnitanud ametniku nimi ja ametinimetus eesti ja inglise keeles; 13) dokumendi kinnitamise kuupäev. (2) Andmelehele kantakse järgmised andmed, mis on varustatud INID-koodiga: 1) taotleja nimi (71); 2) taotluse number (21); 3) taotluse esitamise kuupäev (22); 4) leiutise nimetus (54). (3) Andmelehele märgitakse selle koostanud ametniku nimi ja koostamise kuupäev. § 129. Prioriteedidokumendi väljastamise kord  (1) Prioriteedidokument koostatakse ja antakse välja pärast õigustatud isiku poolt riigilõivu tasumist. (2) Prioriteedidokument koostatakse PDF-vormingus ja saadetakse õigustatud isiku e- posti aadressile. (3) Kui ilma patendivolinikust esindajata õigustatud isik ei ole teatanud e-posti aadressi või kui õigustatud isik või tema esindaja on teatanud Patendiametile, et soovib prioriteedidokumendi väljastamist paberil, tehakse PDF-vormingus prioriteedidokumendi väljatrükk, sellele kirjutab alla dokumendi kinnitanud ametnik ning väljatrükk antakse õigustatud isikule või tema esindajale Patendiametis kohapeal üle või saadetakse lihtkirjaga. 10. jagu Registrist andmete väljastamine § 130. Andmete väljastamise põhimõtted Patendiamet väljastab leiutise õiguskaitse alastest registritest andmeid: 1) ametlikes väljaannetes vastavalt käesoleva määruse 4. peatükis sätestatule; 2) Patendiameti veebilehel vastavalt käesoleva määruse § 132 sätestatule; 3) avalduse alusel kirje ja registritoimiku andmetega tutvumise korras Patendiametis vastavalt käesoleva määruse § 133 sätestatule; 4) liht- või liitpäringu alusel Patendiametis vastavalt käesoleva määruse § 134 sätestatule; 5) avalduse alusel teabena paberkandjal või elektrooniliselt vastavalt käesoleva määruse § 136 sätestatule; 6) avalduse alusel kirje väljatrüki ja registritoimiku dokumendi ärakirja väljastamisena paberkandjal või elektrooniliselt vastavalt käesoleva määruse § 137 sätestatule. § 131. Avalikustamata andmed ja andmete väljastamise keeld (1) Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 10 lõike 1 tähenduses avalikustamata taotlust puudutava kirje ja registritoimiku andmetega võib tutvuda ja nendest väljatrükke ja ärakirju saada kõnealuse taotluse taotleja ja tema esindaja. Avalikustamiseks loetakse: 1) patenditaotluse korral patenditaotluse avaldamine käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud korras; 2) kasuliku mudeli taotluse korral kasuliku mudeli kirjelduse avaldamisel käesoleva peatüki 3. jaos sätestatud korras samal päeval, millal avaldatakse registreeringu andmete kande teate Eesti Kasuliku Mudeli Lehes. (2) Avalikustatud taotlust puudutavast kirje ja registritoimiku andmete tutvumine ja nendest väljatrükkide ja ärakirjade saamine on keelatud järgmiste andmete osas: 1) autori andmeid, kui autor on nende avaldamise keelanud, 2) ajutiselt registritoimikus hoitavad Patendiameti siseseks kasutamiseks ettenähtud dokumendid (tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 8 lg 3); 3) salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmed (tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 8 lg 3); 4) salastatud patenditaotluse andmed (patendiseaduse § 351 lg 2). (3) Muu hulgas on keelatud:  1) enne taotluse avalikustamist menetlusvälise isiku poolt tutvumine leiutise õiguskaitse taotlust puudutava kirje või registritoimikuga ning seda ka juhul, kui sel isikul on taotleja kirjalik luba või kui taotleja on lubanud pärast registreeringu tegemist kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid; 2) nõuda avalikustamata andmete esitamist kasutamiseks tõendina tsiviilasjas või süüteomenetluses, sealhulgas kohtu või uurimisasutuse poolt (tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 10 lg 2); 3) ligipääs enne avalikustamist tagasivõetud või tagasilükatud taotlusele ja salastatud patenditaotluse andmetele (tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 10 lg 3). (4) Autori andmetega, mille avaldamise autor on keelanud, võivad tutvuda kõnealuse taotluse taotleja või registreeringu omanik, tema esindaja ja leiutise kõik autorid. Andmete kopeerimine, teatavaks tegemine kolmandatele isikutele ja levitamine ei ole lubatud. (5) Salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavate andmetega, mida taotluse kohta registris hoitakse, ning salastatud patenditaotluse andmetega võivad tutvuda sama taotluse taotleja või registreeringu omanik ja tema esindaja. (6) Patendiameti töötajatel, kelle töökohustuste hulka kuulub registreerimistaotluste ja patenditaotluste menetlemine, on töökohustuste täitmisel piiranguteta juurdepääs registri andmebaasis olevate kõigi kirjete andmetele ja kõigi registritoimikute dokumentidele. (7) Avalikustamata andmetega ning muude andmetega, mida registrist ei väljastata, on lubatud tutvuda sama taotlust puudutava Patendiameti vastu esitatud kaebuse lahendamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjonis või kohtus. Asjakohases menetluses tuleb tagada, et andmeid, mida registrist ei väljastata, ei avaldata avalikul istungil ega avalikus lahendis. (8) Patendiamet tagab füüsiliste, infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste meetmetega, et kirje või registritoimiku andmetega tutvumisel ei ole ligipääsu andmetele, mida registrist ei väljastata. § 132. Andmete avaldamine Patendiameti veebilehel (1) Pärast patendi või kasuliku mudeli registreerimise teate avaldamist oma ametlikus väljaandes võib Patendiamet avaldada oma veebilehel kirje andmed ja patendi- või kasuliku mudeli kirjelduse. (2) Patendiamet võib saata avaldatud patendi või kasuliku mudeli kirjelduse Euroopa Patendiametile oma avalikus andmebaasis avaldamiseks. (3) Patendiamet uuendab veebilehel avaldatud andmeid perioodiliselt. (4) Veebilehel avaldatud andmed on informatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust. Tõendina on kasutatav registri kirje väljatrükk. § 133. Kirje ja registritoimiku andmetega tutvumine (1) Avalikustatud taotlust puudutava kirje ja registritoimiku andmetega, välja arvatud käesoleva määruse § 131 lõikes 2 nimetatud andmed, võib tutvuda igaüks.  (2) Kirje ja registritoimiku andmetega tutvumine toimub Patendiametis ruumides. (3) Kirje andmetega tutvumiseks kohapeal ilma kirjalikku andmete väljastamist taotlemata võib esitada suulise avalduse. (4) Registritoimikuga tutvumiseks peab esitama käesoleva määruse §-s 88 nimetatud avalduse ja tasuma riigilõivu, kui see on nõutav. § 134. Liht- ja liitpäring (1) Konkreetse kirje või registritoimiku andmetega tutvumisele lisaks on võimalik muu päringuobjekti põhine registriga tutvumine. Päring võib olla liht- või liitpäring. (2) Lihtpäringu objektiks võib olla taotluse või registreeringu number või muu registri andme liik, mille kohta andmebaasi tarkvara võimaldab päringut esitada, eeskätt: 1) isik (autor, taotleja, omanik või esindaja); 2) kuupäev (registreerimistaotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev, registreeringu kuupäev jne); 3) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (Int. Cl). (3) Liitpäringu objektiks võib olla lihtpäringu objektide kombinatsioon. (4) Päringuobjekti põhiselt registriga tutvumiseks peab esitama käesoleva määruse §-s 88 nimetatud avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui tasumisele kuuluv riigilõivu summa sõltub päringu tulemusest, teatab Patendiamet tutvuda soovijale tasumisele kuuluva summa. Järelevalveõiguslikule riigiasutusele ja kohtule on registriga tutvumine tasuta. (5) Patendiametil on õigus keelduda avalduse rahuldamisest ja nõuda päringuobjekti täpsustamist, kui päringu teostamine on tehniliselt võimatu või ülemäära keerukas. § 135. Kirje ja registritoimiku andmetega tutvumise kord (1) Kirje või registritoimiku andmetega tutvumine toimub tutvuja ja Patendiameti pädeva ametniku poolt kokkulepitud ajal viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. (2) Kirje andmetega saab tutvuda arvutiekraanil Patendiametis. Patendiameti pädev ametnik tutvustab soovijale andmebaasi andmeid arvutiekraanil pärast seda, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut ja tema õigust tutvuda registriga. (3) Registritoimiku andmetega tutvumiseks annab loa Patendiameti pädev ametnik pärast seda, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut ja tema õigust tutvuda registriga. Tutvumiseks võib ühele isikule korraga anda ainult ühe registritoimiku. (4) Paberkandjal registritoimikuga tutvumise juures peab pidevalt viibima Patendiameti pädev ametnik. Digitaalse registritoimikuga tutvumiseks teeb Patendiameti pädev ametnik registritoimiku tutvujale arvutis kättesaadavaks. (5) Muu liht- või liitpäringu objekti põhiselt registriga tutvumine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal arvutisüsteemi kasutades. Patendiameti pädev ametnik tutvustab soovijale andmebaasi ja digitaalse registritoimiku andmeid ja võimaldab neid lugeda ja võrrelda. § 136. Teabe väljastamine (1) Registrist teabe väljastamise all mõistetakse Patendiameti poolt teabe väljastamist kirjalikus või kirjalikult taasesitatavas vormis paberkandjal või elektrooniliselt, muu hulgas teatena selle kohta, et kanne, dokument või muud päringuobjektile vastavad andmed puuduvad või et registriandmeid ei ole muudetud. (2) Teabe väljastamise taotlemisel peab esitama käesoleva määruse §-s 89 nimetatud avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui teabe väljastamise eest tasumisele kuuluv riigilõivu summa sõltub päringu tulemusest, teatab Patendiamet teabe soovijale tasumisele kuuluva summa. (3) Patendiametil on õigus keelduda avalduse rahuldamisest ja nõuda päringuobjekti täpsustamist, kui päringu teostamine on tehniliselt võimatu, kui päringu tulemusel väljastamisele kuuluva teabe maht on ebamõistlik või teabe väljastamine on ülemäära keerukas. Väljastatava teabe maht on ebamõistlik eeskätt juhul, kui see sisaldab andmeid üle 100 taotluse või registreeringu kohta. § 137. Ärakirja või väljatrüki väljastamine (1) Registritoimiku dokumendi ärakiri või kirje väljatrükk väljastatakse registrist kinnitatud dokumendina. (2) Ärakirja või väljatrüki väljastamise taotlemisel peab esitama käesoleva määruse §-s 90 nimetatud avalduse ja tasuma riigilõivu. § 138. Teabe, ärakirja või väljatrüki väljastamise kord (1) Patendiamet väljastab teabe, ärakirja või väljatrüki vastavalt selle väljastamise soovija eelistusele: 1) kirjalikult taasesitatavas vormis või pädeva ametniku allkirjaga kinnitatuna kirjalikus vormis paberkandjal, või 2) kohapeal, posti teel või e-posti teel. (2) Patendiamet väljastab teabe, ärakirja või väljatrüki viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. (3) Kui väljastamise vormi ja viisi ei ole avalduses märgitud, väljastatakse teave kirjalikult taasesitatavas vormis ja avalduse esitamisega samal viisil. § 139. Arvestuse pidamine andmete väljastamise üle (1) Registritoimikuga tutvumise ning teabe, ärakirjade ja väljatrükkide väljastamise üle peetakse arvestust. Registritoimikuga tutvumise, konkreetse kirje kohta teabe väljastamise ning ärakirja või väljatrüki väljastamise avaldus lisatakse sama kirje registritoimikusse ja sellele tehakse märge tutvumise või teate või dokumendi väljastamise kuupäeva kohta  (2) Arvestuse andmed on avalikud, välja arvatud ärakirjade saajate isikuandmed. Isikuandmeid võib kasutada üksnes riigilõivu laekumise summade õigsuse kontrollimiseks. § 140. Jao sätete kohaldamine PCT taotluste ja nende menetluse andmekogule (1) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse tutvumisele PCT taotluste ja nende menetluse andmekoguga ja sellest teabe ja toimiku dokumendi ärakirjade väljastamisele. (2) PCT taotluse avalikustamiseks loetakse vastavalt patendiseaduse § 331 lõikele 2 ja PCT artiklile 30 selle rahvusvahelist avaldamist. (3) Päringuobjekti määramiseks tuleb esitada PCT taotluse number või kombinatsioon järgmistest andmetest: PCT taotluse saabumise kuupäev, prioriteediandmed, taotleja nimi, esindaja nimi. 4. peatükk Patendiameti väljaanded 1. jagu Üldsätted § 141. Üldsätted (1) Eesti Patendileht ja Eesti Kasuliku Mudeli Leht on Patendiameti ametlikud väljaanded. (2) Eesti Patendilehes avaldatakse: 1) teated patendiregistris, Eestis kehtivate Euroopa patentide registris ja patendiseaduses ning Euroopa patendikonventsiooni kohaldamise seaduses ettenähtud juhtudel muudes Patendiameti poolt peetavates andmekogudes tehtud kannete kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 152, 16.06.1009, lk 1–10) ning Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu määrusega (EÜ) nr 1610/1996 taimekaitsetoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (Euroopa Liidu Teataja L 198, 08.08.1996, lk 30–35) ettenähtud teated. (3) Eesti Kasuliku Mudeli Lehes avaldatakse teated kasulike mudelite registris ja mikrolülituste topoloogiate registris tehtud registrikannete kohta. (4) Patendiamet võib oma ametlikes väljaannetes avaldada ametlikke teateid, leiutise või mikrolülituste topoloogiate õiguskaitset puudutavaid riigisiseseid õigusakte, rahvusvaheliste kokkulepete või nende alusel antud dokumentide mitteametlikke tõlkeid ning muud üldistes huvides vajalikku teavet, mille avaldamine ei ole seaduse või rahvusvaheliste kokkulepete alusel keelatud või piiratud. § 142. Patendiameti väljaannete perioodilisus ja avaldamine (1) Eesti Patendileht ja Eesti Kasuliku Mudeli Leht ilmuvad iga kuu 15. kuupäeval. Kui lehe ilmumise päev ei ole tööpäev, ilmub leht sellele järgneval esimesel tööpäeval. (2) Eesti Patendileht ja Eesti Kasuliku Mudeli Leht avaldatakse PDF-vormingus Patendiameti veebilehel.  (3) Patendiameti väljaannete struktuur, vorminõuded ning ilmumissagedus on kooskõlas WIPO standardiga ST. 18. Väljaannetes kasutatakse INID-koode. Väljaannete jagude ja osade tähistamiseks riigisiseste tööstusomandi esemete korral kasutatakse WIPO standardi ST. 17 kohaseid neljapositsioonilisi „täht–täht–number–täht” koode, kui osale on selline kood kehtestatud. 2. jagu Eesti Patendileht § 143. Eesti Patendilehe struktuur (1) Eesti Patendileht koosneb tiitellehest ja järgnevast lehest, sisukorrast eesti ja inglise keeles, INID-koodide loendist eesti ja inglise keeles, riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide rahvusvaheliste koodide loendist ning järgmistest osadest: 1) I osa „Eesti patendid”; 2) II osa „Euroopa patendid”; 3) III osa „Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse”; 4) IV osa „Litsentsid ja pandid”; 5) V osa „Loendid”; 6) VI osa „Patendialased õigusaktid ja muu info”. (2) Lehe iga lehekülje pealdisse trükitakse vastavalt WIPO standardile ST. 18: 1) Eesti Vabariigi kahetäheline kood EE; 2) lehe nimi lühendatud kujul – PATENDILEHT; 3) lehe number ja avaldamise kuupäev. § 144. Tiitelleht ja järgnev leht (1) Tiitellehel on järgmised andmed: 1) lehe nimi: „Eesti Patendileht”; 2) märge: Patendiameti ametlik väljaanne; 3) lehe number, ilmumisaasta, ilmumiskuu, ilmumiskoht; 4) aastakäigu number; 5) märge selle kohta, millisest kuupäevast loetakse selles numbris esitatud andmed avaldatuks; 6) ISSN-kood (rahvusvaheliste perioodiliste väljaannete standardnumber); 7) Eesti väike riigivapp ja riigi nimi. (2) Järgneval lehel on järgmised andmed: 1) viide patendiseaduse sättele, mille alusel lehte välja antakse (eesti ja inglise keeles); 2) lehe nimi ja väljaandja nimi (inglise keeles); 3) märge selle kohta, millisest kuupäevast loetakse selles lehenumbris esitatud andmed avaldatuks (inglise keeles); 4) toimetaja nimi ja kontaktandmed (eesti ja inglise keeles); 5) autoriõiguse tähis ©, väljaandja nimi ja ilmumisaasta. § 145. Lehe I osa „Eesti patendid” struktuur Osa koosneb järgmistest jagudest: 1) BA1A „Avaldatud patenditaotlused”;  2) BB2A „Avaldatud rahvusvaheliste taotluste patendinõudluse tõlked”; 3) FG4A „Väljaantud patendid”; 4) GB1A „Taotleja muudatused avaldatud patenditaotlustes”; 5) HZ1A „Avaldatud patenditaotluste andmete parandused ja muudatused”; 6) LD4A „Muudatused patentides”; 7) TZ4A „Registreeringu andmete parandused ja muudatused”; 8) PZ4A „Patendiomaniku muudatused”; 9) MZ4A „Patentide kehtivuse lõppemine”. § 146. Jagu BA1A „Avaldatud patenditaotlused” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 24 lõike 6 alusel.” (2) Avaldatava patenditaotluse kohta avaldatakse teade, milles sisaldub: 1) avaldatava patenditaotluse number sellele järgneva avaldatud patenditaotlust tähistava dokumendiliigi koodiga A (11); 2) patenditaotluse number selle ees asetseva patenditaotlusele viitava tähisega P (21); 3) patenditaotluse esitamise kuupäev (22); 4) rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamise kuupäev (85); 5) prioriteediandmed (30); 6) varasema patenditaotluse, millest patenditaotlus on eraldatud, esitamise kuupäev ja number (62); 7) varasema jätkatud patenditaotluse esitamise kuupäev ja number (66); 8) varasema patenditaotluse, mis on esitatud leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, number, paranduste ja täienduste esitamise kuupäev; 9) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 10) leiutise nimetus (54); 11) patenditaotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 12) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha asula nimi ja riigi kood (72); 13) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi või ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74); 14) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed (83); 15) PCT taotluse number ja esitamise kuupäev (86). (3) PCT taotluse puhul märgitakse teate algusesse rahvusvahelisele patenditaotlusele viitav tähis PCT. § 147. Jagu BB2A „Avaldatud rahvusvaheliste taotluste patendinõudluse tõlked” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” (2) PCT taotluse patendinõudluse tõlke avaldamise kohta avaldatakse teade, milles sisaldub: 1) PCT taotluste patendinõudluse tõlke number (11); 2) PCT taotluse rahvusvahelise publikatsiooni number (87); 3) PCT taotluse rahvusvahelise avaldamise kuupäev (87);  4) PCT taotluse esitamise kuupäev ja PCT taotluse number (86); 5) prioriteediandmed (30); 6) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 7) leiutise nimetus (54); 8) patenditaotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi või ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (3) Teated järjestatakse PCT taotluse rahvusvahelise publikatsiooni numbrite kasvavas järjestuses. § 148. Jagu FG4A „Väljaantud patendid” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Patendid nr … kuni … Teated avaldatakse patendiseaduse § 35 lõike 8 alusel.” (2) Jaos avaldatakse registreeringu andmed patendikirjelduse tiitellehe kujul, kusjuures: 1) füüsilisest isikust omaniku kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood; 2) juriidilisest isikust omaniku kohta avaldatakse nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) autori kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi ning elukoha asula nimi ja riigi kood; 4) patendivoliniku kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi. § 149. Jagu GB1A „Taotleja muudatused avaldatud patenditaotlustes” (1) Selles jaos avaldatakse teade patenditaotleja isiku muutumise kohta seoses avaldatud patenditaotluse üleminekuga teisele isikule ükskõik millisel õiguslikul alusel, sealhulgas patenditaotluse loovutamisel, õigusjärglasest tulenevalt või kohtu otsuse alusel. (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” (3) Teates avaldatud patenditaotluse ülemineku kohta sisaldub: 1) patenditaotluse number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) viimasena enne muudatust patendiregistrisse kantud patenditaotleja andmed; 4) uue patenditaotleja andmed; 5) käesoleva teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 150. Jagu HZ1A „Avaldatud patenditaotluste andmete parandused ja muudatused” (1) Selles jaos avaldatakse teated järgmiste muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (HB1A); 2) nime muudatused, välja arvatud taotleja muudatusest tulenevad muudatused (HC1A); 3) aadressi parandused, täpsustused (HD1A); 4) aadressi muudatused (HE1A); 5) kuupäevade parandused (HF1A); 6) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi parandused (HG1A);  7) muud parandused ja muudatused (HH1A); 8) trükivead patenditaotluste avaldamise teadetes (HK1A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” (3) Avaldatud patenditaotluse andmete paranduste ja muudatuste teates sisaldub: 1) patenditaotluse number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 151. Jagu LD4A „Muudatused patentides” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 39 lõike 4 ja § 50 lõike 5 alusel.” (2) Patendis tehtud muudatuse teates sisaldub: 1) patendi number koos koodiga B2 (või B3, B4 jne), kus B-tähe juurde kuuluv number näitab, mitmenda patendikirjelduse publikatsiooniga on tegemist; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) muudatuse lühiiseloomustus. (3) Muudatuse korral patendikirjelduse tiitellehel võib selguse huvides avaldada lisaks teatele ka uue patendikirjelduse tiitellehe. § 152. Jagu TZ4A „Registreeringu andmete parandused ja muudatused” (1) Jaos avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (TB4A); 2) nime muudatused (TC4A); 3) aadressi parandused, täpsustused (TD4A); 4) aadressi muudatused (TE4A); 5) kuupäevade parandused (TF4A); 6) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi parandused (TG4A); 7) muud parandused ja muudatused (TH4A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” (3) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub: 1) patendi number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 153. Jagu PZ4A „Patendiomaniku muudatused”  (1) Jaos avaldatakse järgmised teated registreeringu andmete muudatuste kohta: 1) patendi üleminek kohtuotsuse alusel (PB4A); 2) patendi üleandmine (PC4A); 3) patendi üleminek pärijale või õigusjärglasele (PD4A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” (3) Patendiomaniku muudatuse teates sisaldub: 1) patendi number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) viimasena enne muudatust patendiregistrisse kantud patendiomaniku andmed; 4) uue patendiomaniku andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 154. Jagu MZ4A „Patentide kehtivuse lõppemine” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 38 lõike 2 ja § 50 lõike 5 alusel.” (2) Jaos avaldatakse järgmised teated: 1) patendist loobumine (MA4A); 2) patendi tühistamine (MF4A); 3) patendi kehtivuse ennetähtaegne lõppemine seoses riigilõivu tasumata jätmisega (MM4A); 4) patendi tühistamine seoses Euroopa patendi jõustumisega (MP4A). (3) Patendi kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) patendi number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 155. Lehe II osa „Euroopa patendid” struktuur Osa koosneb järgmistest jagudest: 1) BB2A „Avaldatud Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlked”; 2) FG4A „Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlked”; 3) HH2A/HH4A „Euroopa patenditaotluste ja Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlgete parandused”; 4) LD4A „Muudatused Euroopa patentides”; 5) TZ4A „Registreeringu andmete parandused ja muudatused”; 6) PZ4A „Euroopa patentide omanike muudatused”; 7) MZ4A „Euroopa patentide kehtivuse lõppemine Eestis”. § 156. Jagu BB2A „Avaldatud Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlked” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 24 lõike 6 ja § 361 lõike 2 alusel.”  (2) Esitatud Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlke kohta avaldatakse teade, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlke number (11); 2) Euroopa patenditaotluse number (96); 3) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev (96); 4) prioriteediandmed (30); 5) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 6) leiutise nimetus (54); 7) patenditaotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 8) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi või ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (3) Teated järjestatakse Euroopa patenditaotluse numbrite kasvavas järjestuses. § 157. Jagu FG4A „Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlked” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 ja § 361 lõike 2 alusel.” (2) Esitatud Euroopa patenditaotluste patendikirjelduse tõlke kohta avaldatakse teade, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) registreeringu number (10); 2) Euroopa patendikirjelduse tõlke number (11); 3) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks (51); 4) prioriteediandmed (30); 5) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev ja number (96); 6) Euroopa patendikirjelduse avaldamise kuupäev ja number (Euroopa patendi number) (97); 7) leiutise nimetus (54); 8) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (73); 9) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha asula nimi ja riigi kood (72); 10) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi või ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74); 11) patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev. § 158. Jagu HH2A/HH4A „Euroopa patenditaotluste ja Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlgete parandused” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 9 lõike 2 alusel.” (2) Selles jaos avaldatakse teated lehes varem ilmunud teadetes BB2A/FG4A nimetatud Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlgetes ja Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlgetes tehtud paranduste kohta. (3) Teates sisaldub: 1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke number või Euroopa patendikirjelduse tõlke number; 2) muudatuse lühiiseloomustus. § 159. Jagu LD4A „Muudatused Euroopa patentides” (1) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.” (2) Euroopa patendis tehtud muudatuse teates sisaldub: 1) registreeringu number; 2) Euroopa patendikirjelduse tõlke number koos koodiga B2 (või B3, B4 jne), kus B-tähe juurde kuuluv number näitab, millise Euroopa patendikirjelduse tõlke publikatsiooniga on tegemist; 3) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 4) muudatuse lühiiseloomustus. (3) Teated järjestatakse registreeringu numbrite kasvavas järjestuses. § 160. Jagu TZ4A „Registreeringu andmete parandused ja muudatused” (1) Jaos avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (TB4A); 2) nime muudatused (TC4A); 3) aadressi parandused, täpsustused (TD4A); 4) aadressi muudatused (TE4A); 5) kuupäevade parandused (TF4A); 6) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi parandused (TG4A); 7) muud parandused ja muudatused (TH4A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 ja § 361 lõike 2 alusel.” (3) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub: 1) registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 161. Jagu PZ4A „Euroopa patentide omanike muudatused“ (1) Jaos avaldatakse teated registreeringu andmete muudatuste kohta: 1) Euroopa patendi üleminek kohtuotsuse alusel (PB4A); 2) Euroopa patendi üleandmine (PC4A); 3) Euroopa patendi üleminek pärijale või õigusjärglasele (PD4A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 ja § 321 lõike 2 alusel.”  (3) Euroopa patendi omaniku muudatuse teates sisaldub: 1) registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) viimasena enne muudatust patendiregistrisse kantud patendiomaniku andmed; 4) uue patendiomaniku andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 162. Jagu MZ4A „Euroopa patentide kehtivuse lõppemine Eestis“ (1) Jaos avaldatakse järgmistel teated: 1) Euroopa patendist loobumine (MA4A); 2) Euroopa patendi tühistamine (MF4A); 3) Euroopa patendi kehtivuse ennetähtaegne lõppemine seoses riigilõivu tasumata jätmisega (MM4A). (2) Jao alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaldamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.” (3) Patendi kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 163. Lehe III osa „Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse“ struktuur (1) Osa koosneb järgmistest jagudest: 1) AA1Y „Täiendava kaitse taotlused”; 2) AC1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotlused”; 3) FG1Y „Täiendava kaitse andmine”; 4) FF1Y „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamine”; 5) FC1Y „Tagasilükatud täiendava kaitse taotlused”; 6) FC1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise tagasilükatud taotlused”; 7) MZ1Y „Täiendava kaitse kehtivuse lõppemine”; 8) MC1Y „Täiendava kaitse tühistamine”; 9) ML1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise tühistamine”; 10) HZ1Y „Täiendava kaitse taotluste andmete parandused ja muudatused”; 11) HZ1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotluste andmete parandused ja muudatused”; 12) TZ1Y „Täiendava kaitse registreeringu andmete parandused ja muudatused ”; 13) TZ1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse registreeringu pikendamise andmete parandused ja muudatused ”; 14) GB1Y „Täiendava kaitse taotleja muudatused”; 15) PZ1Y „Täiendava kaitse omaniku muudatused”. (2) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 394 alusel.”  § 164. Jagu AA1Y „Täiendava kaitse taotlused“ (1) Täiendava kaitse taotluse teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number (21); 2) täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäev (22); 3) täiendava kaitse taotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või tema ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 4) aluspatendi number (68); 5) leiutise nimetus (54); 6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev ning registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev (riigisisene või EL) (92) või (93); 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 8) viide selle kohta, kui taotlus sisaldab kehtivusaja pikendamise taotlust; 9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Teated järjestatakse täiendava kaitse taotluste numbrite kasvavas järjestuses. § 165. Jagu AC1X “Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotlused“ (1) Täiendava kaitse pikendamise taotluse teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number (21); 2) täiendava kaitse registreeringu number (11); 3) täiendava kaitse pikendamise esitamise kuupäev (98); 4) täiendava kaitse pikendamise taotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või tema ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 5) aluspatendi number (68); 6) leiutise nimetus (54); 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 8) pediaatrilise uuringu programmile (PIP) vastavust kinnitava dokumendi number ja kuupäev; 9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Teated järjestatakse täiendava kaitse pikendamise taotluste numbrite kasvavas järjestuses. § 166. Jagu FG1Y „Täiendava kaitse andmine“ (1) Täiendava kaitse andmise teates sisaldub: 1) täiendava kaitse tunnistuse number (11); 2) täiendava kaitse kehtivuse lõppemise kuupäev (94); 3) täiendava kaitse taotluse number (21); 4) täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäev (22); 5) täiendava kaitse omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (73);  6) aluspatendi number (68); 7) leiutise nimetus (54); 8) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev ning registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev (riigisisene või EL) (92) või (93); 9) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 10) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Täiendava kaitse andmise teated järjestatakse täiendava kaitse tunnistuste numbrite kasvavas järjestuses. § 167. Jagu FF1Y. “Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamine“ (1) Täiendava kaitse pikendamise teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number (21); 2) täiendava kaitse tunnistuse number, millele on antud pikendus (61); 3) täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise kuupäev (98); 4) täiendava kaitse omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (73) 5) aluspatendi number (68); 6) leiutise nimetus (54); 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 8) täiendava kaitse pikendamise kehtivuse lõppemise kuupäev (94); 9) pediaatrilise uuringu programmile (PIP) vastavust kinnitava dokumendi number ja kuupäev; 10) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Täiendava kaitse pikendamise teated järjestatakse täiendava kaitse registreeringu numbri kasvavas järjestuses. § 168. Jagu FC1Y „Tagasilükatud täiendava kaitse taotlused“ (1) Tagasilükatud täiendava kaitse taotluse teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number (21); 2) täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäev (22); 3) täiendava kaitse taotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 4) aluspatendi number (68); 5) leiutise nimetus (54); 6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev ning registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev (riigisisene või EL) (92) või (93); 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 8) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Täiendava kaitse taotluste tagasilükkamise teated järjestatakse täiendava kaitse taotluste numbrite kasvavas järjestuses. § 169. Jagu FC1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise tagasilükatud taotlused“ (1) Tagasilükatud täiendava kaitse pikendamise taotluse teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number (21); 2) täiendava kaitse tunnistuse number (11); 3) täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise kuupäev (98); 4) täiendava kaitse pikendamise taotleja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või tema ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 5) aluspatendi number (68); 6) leiutise nimetus (54); 7) meditsiinitoote või taimekaitsetoote nimetus (95); 8) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). (2) Täiendava kaitse pikendamise taotluste tagasilükkamise teated järjestatakse täiendava kaitse pikendamise taotluste numbrite kasvavas järjestuses. § 170. Jagu MZ1Y „Täiendava kaitse kehtivuse lõppemine“ (1) Jaos avaldatakse järgmised teated: 1) täiendavast kaitsest loobumine (MA1Y); 2) täiendava kaitse kehtivuse ennetähtaegne lõppemine seoses riigilõivu tasumata jätmisega (MM1Y). (2) Täiendava kaitse kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) täiendava kaitse kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 171. Jagu MC1Y „Täiendava kaitse tühistamine“ Jaos avaldatakse järgmised andmed: 1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) tühistamise kuupäev; 4) viide täiendava kaitse määruse sättele, mille alusel täiendav kaitse tühistati. § 172. Jagu ML1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise tühistamine“ Jaos avaldatakse järgmised andmed: 1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) tühistamise kuupäev; 4) viide täiendava kaitse määruse sättele, mille alusel täiendava kaitse pikendus tühistati. § 173. Jagu HZ1Y „Täiendava kaitse taotluste andmete parandused ja muudatused“  (1) Jaos avaldatakse teated täiendava kaitse taotluse andmete muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (HB1A); 2) nime muudatused, välja arvatud taotleja muudatusest tulenevad muudatused (HC1A); 3) aadressi parandused, täpsustused (HD1A); 4) aadressi muudatused (HE1A); 5) kuupäevade parandused (HF1A); 6) muud parandused ja muudatused (HH1A); 7) trükivead taotluste avaldamise teadetes (HK1A). (2) Avaldatud täiendava kaitse taotluse andmete paranduste ja muudatuste teates sisaldub 1) täiendava kaitse taotluse number; 2) aluspatendi number; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 174. Jagu HZ1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotluste andmete parandused ja muudatused“ (1) Jaos avaldatakse teated täiendava kaitse pikendamise taotluse andmete muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (HB1A); 2) nime muudatused, välja arvatud taotleja muudatusest tulenevad muudatused (HC1A); 3) aadressi parandused, täpsustused (HD1A); 4) aadressi muudatused (HE1A); 5) kuupäevade parandused (HF1A); 6) muud parandused ja muudatused (HH1A); 7) trükivead taotluste avaldamise teadetes (HK1A). (2) Avaldatud täiendava kaitse pikendamise taotluse andmete paranduste ja muudatuste teates sisaldub 1) täiendava kaitse taotluse number; 2) aluspatendi number; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 175. Jagu TZ1Y „Täiendava kaitse registreeringu andmete parandused ja muudatused“ (1) Jaos avaldatakse teated täiendava kaitse registreeringu andmete muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (TB4A); 2) nime muudatused, välja arvatud omaniku muudatusest tulenevad muudatused (TC4A); 3) aadressi parandused, täpsustused (TD4A); 4) aadressi muudatused (TE4A); 5) kuupäevade parandused (TF4A); 6) muud parandused ja muudatused (TH4A). (2) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub:  1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 176. Jagu TZ1X „Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse registreeringu pikendamise andmete parandused ja muudatused“ (1) Jaos avaldatakse teated täiendava kaitse registreeringu pikendamise andmete muudatuste kohta: 1) nime parandused, täpsustused (TB4A); 2) nime muudatused, välja arvatud omaniku muudatusest tulenevad muudatused (TC4A); 3) aadressi parandused, täpsustused (TD4A); 4) aadressi muudatused (TE4A); 5) kuupäevade parandused (TF4A); 6) muud parandused ja muudatused (TH4A). (2) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub: 1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 177. Jagu GB1Y „Täiendava kaitse taotleja muudatused“ (1) Selles jaos avaldatakse teade täiendava kaitse taotleja või täiendava kaitse pikendamise taotleja isiku muutumise kohta seoses avaldatud täiendava kaitse taotluse või täiendava kaitse pikendamise taotluse üleminekuga teisele isikule ükskõik millisel õiguslikul alusel, sealhulgas taotluse loovutamisel, õigusjärglasest tulenevalt või kohtu otsuse alusel. (2) Avaldatud täiendava kaitse taotluse või täiendava kaitse pikendamise taotluse ülemineku teates sisaldub: 1) täiendava kaitse taotluse number; 2) aluspatendi number; 3) viimasena enne muudatust patendiregistrisse kantud taotleja andmed; 4) uue taotleja andmed; 5) käesoleva teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 178. Jagu PZ1Y „Täiendava kaitse omaniku muudatused“ (1) Jaos avaldatakse järgmised teated täiendava kaitse registreeringu või pikendatud täiendava kaitse registreeringu andmete muudatuste kohta: 1) täiendava kaitse registreeringu üleminek kohtuotsuse alusel (PB4A); 2) täiendava kaitse üleandmine (PC4A); 3) täiendava kaitse registreeringu üleminek õigusjärglasele (PD4A). (2) Täiendava kaitse või pikendatud täiendava kaitse registreeringu omaniku muudatuse teates sisaldub:  1) täiendava kaitse tunnistuse number; 2) aluspatendi number; 3) viimasena enne muudatust patendiregistrisse kantud täiendava kaitse omaniku andmed; 4) uue täiendava kaitse omaniku andmed; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 179. Lehe IV osa „Litsentsid ja pandid” struktuur (1) Osa koosneb järgmistest jagudest: 1) QZ4A/QZ1Y „Litsentside registreerimine”; 2) RC4A/RC1Y „Pantide registreerimine”. (2) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teated avaldatakse patendiseaduse § 34 lõike 2 alusel.” § 180. Jagu QZ4A/QZ1Y „Litsentside registreerimine” (1) Jaos avaldatakse Eesti patentide ja Eestis kehtivate Euroopa patentide ning meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete litsentside kohta järgmised teated: 1) litsentsi registreerimine (QB4A/QB1Y); 2) litsentsi kehtivuse lõppemine (QC4A/QC1Y). (2) Litsentsi puudutavas teates sisaldub: 1) lehe number, kus on avaldatud patendi väljaandmise teade, Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke esitamise teade või täiendava kaitse andmise teade; 2) registreeringu või täiendava kaitse tunnistuse number; 3) litsentsisaaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 4) litsentsi iseloom (näiteks lihtlitsents, ainulitsents), ulatus ja muud tingimused, mida soovitakse registrisse kanda; 5) litsentsi tähtaeg; 6) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (3) Litsentsi puudutava kande ennetähtaegse kustutamise avalduse alusel avaldatavas litsentsi kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) lehe number, kus on avaldatud patendi väljaandmise teade, Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke esitamise teade või täiendava kaitse andmise teade; 2) registreeringu või täiendava kaitse tunnistuse number; 3) lehe number, kus on avaldatud litsentsi registreerimist puudutav teade; 4) litsentsi puudutava registrikande kustutamise kuupäev; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 181. Jagu RZ4A/RZ1Y „Pantide registreerimine” (1) Jaos avaldatakse Eesti patentide ja Eestis kehtivate Euroopa patentide ning meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete pantide kohta järgmised teated: 1) pandi registreerimine (RC4A/RC1Y); 2) muudatused pandi registreerimise kandes; 3) pandi kustutamine (RF4A/RF1Y).  (2) Panti puudutavas teates sisaldub: 1) lehe number, kus on avaldatud patendi väljaandmise teade, Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke esitamise teade või täiendava kaitse andmise teade; 2) registreeringu või täiendava kaitse tunnistuse number; 3) pandipidaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 4) pandi rahalise väärtuse suurus (pandisumma); 5) pandi järjekoht; 7) pandiga tagatud nõude suurus; 8) muud asjakohased andmed, mida on soovitud registrisse kanda; 9) pandi registisse kandmise kuupäev; 10) pandiga tagatud nõude täitmise tähtaeg; 11) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (3) Pandilepingu tingimuste muutmise, pandipidaja isiku muutmise või järjekoha muutmise avalduse alusel avaldatavas pandi registreerimise kande muudatusi puudutavas teates sisaldub: 1) lehe number, kus on avaldatud patendi väljaandmise teade, Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke esitamise teade või täiendava kaitse andmise teade; 2) registreeringu või täiendava kaitse tunnistuse number; 3) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 4) varem avaldatud andmed; 5) muudetud andmed; 6) pandi kande muutmise kuupäev; 7) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (4) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamise avalduse alusel avaldatavas pandi kustutamise teates sisaldub: 1) lehe number, kus on avaldatud patendi väljaandmise teade, Euroopa patendi patendikirjelduse tõlke esitamise teade või täiendava kaitse andmise teade; 2) registreeringu või täiendava kaitse tunnistuse number; 3) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 4) panti puudutava registrikande kustutamise kuupäev; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 182. Lehe V osa „Loendid” struktuur Igas lehes numbris avaldatakse andmete olemasolu korral järgmised loendid: 1) BA1A – avaldatud patenditaotluste süstemaatiline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi süstematiseeritud avaldatud patenditaotluste põhiklassiindeksid ja paremasse veergu neile vastavad avaldatud patenditaotluste numbrid; 2) FG4A – väljaantud patentide süstemaatiline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi süstematiseeritud väljaantud patentide põhiklassiindeksid ja paremasse veergu neile vastavad väljaantud patentide numbrid; 3) FG4A – väljaantud patentide patenditaotluste numbriline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud väljaantud patentide patenditaotluste numbrid ja paremasse veergu neile vastavad väljaantud patentide numbrid;  4) BB2A – avaldatud PCT taotluste patendinõudluse tõlgete numbriline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud PCT taotluste rahvusvaheliste publikatsioonide numbrid kasvavas järjestuses ja paremasse veergu neile vastavad patendinõudluse tõlgete numbrid; 5) BB2A – avaldatud Euroopa patenditaotluste patendinõudluse tõlgete numbriline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud Euroopa patenditaotluste numbrid kasvavas järjestuses ja paremasse veergu neile vastavad patendinõudluse tõlgete numbrid; 6) FG4A – Eestis kehtivate Euroopa patentide süstemaatiline loend. Loendi esimesse veergu on paigutatud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi süstematiseeritud Eestis kehtivate Euroopa patentide põhiklassiindeksid, teise veergu registreeringu number ja kolmandasse veergu patendikirjelduse tõlke number; 7) FG4A – Eestis kehtivate Euroopa patentide numbriline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud registreeringu number ja paremasse veergu patendikirjelduse tõlke number; 8) FG4A – Eestis kehtivate Euroopa patentide patendikirjelduse tõlgete numbriline loend. Loendi vasakusse veergu on paigutatud Euroopa patentide patendikirjelduse tõlgete numbrid kasvavas järjestuses ja paremasse veergu neile vastavad registreeringu numbrid; 9) AA1Y – täiendava kaitse taotluste numbriline loend. Loendi esimesse veergu on paigutatud esitatud täiendava kaitse taotluste numbrid kasvavas järjestuses, teise veergu aluspatentide numbrid ja kolmandasse veergu meditsiinitoodete või taimekaitsetoodete registreerimist tõendavate dokumentide numbrid; 10) FG1Y – täiendava kaitse tunnistuste numbriline loend. Loendi esimesse veergu on paigutatud täiendava kaitse tunnistuste numbrid kasvavas järjestuses, teise veergu täiendava kaitse taotluste numbrid, kolmandasse veergu aluspatentide numbrid ja neljandasse veergu meditsiinitoodete või taimekaitsetoodete registreerimist tõendavate dokumentide numbrid; 11) AA1Y – tagasilükatud täiendava kaitse taotluste numbriline loend. Loendi esimesse veergu on paigutatud täiendava kaitse taotluste numbrid kasvavas järjestuses, teise veergu aluspatentide numbrid ja kolmandasse veergu meditsiinitoodete või taimekaitsetoodete registreerimist tõendavate dokumentide numbrid. § 183. Lehe VI osa „Patendialased õigusaktid ja muu info” Selles lehe osas avaldatakse vastavalt vajadusele: 1) patente või täiendavat kaitset puudutavaid muid teateid; 2) patendialaseid õigusakte; 3) riiklikus Eesti patendivolinike registris registreeritud patendivolinike nimekirju; 4) muud infot. 3. jagu Eesti Kasuliku Mudeli Leht § 184. Eesti Kasuliku Mudeli Lehe struktuur (1) Leht koosneb tiitellehest ja järgnevast lehest, sisukorrast eesti ja inglise keeles, INID- koodide loendist eesti ja inglise keeles ja järgmistest osadest: 1) osa FG1K „Registreeritud kasulikud mudelid”; 2) osa LD1K „Muudatused kasulikus mudelis”; 3) osa TZ1K „Kasuliku mudeli registreeringu andmete muudatused”; 4) osa PZ1K „Registreeritud kasulike mudelite omanike muudatused”; 5) osa QZ1K „Kasuliku mudeli litsentside registreerimine”; 6) osa RZ1K „Kasuliku mudeli pantide registreerimine”; 7) osa MZ1K „Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõppemine”; 8) osa „Registreeritud mikrolülituste topoloogiad”;  9) osa „Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muudatused”; 10) osa „Registreeritud mikrolülituste topoloogiate omanike muudatused”; 11) osa „Mikrolülituse topoloogia litsentside registreerimine”; 12) osa „Mikrolülituse topoloogia pantide registreerimine”; 13) osa „Mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõppemine”; 14) osa „Loendid”; 15) osa „Kasuliku mudeli ja mikrolülituse topoloogia alased õigusaktid ja muu info”. (2) Lehe iga lehekülje pealdisse trükitakse vastavalt WIPO standardile ST. 18: 1) Eesti Vabariigi kahetäheline kood EE; 2) lehe nimi lühendatud kujul – KASULIKU MUDELI LEHT; 3) lehe number ja avaldamise kuupäev. § 185. Tiitelleht ja järgnev leht (1) Tiitellehel on järgmised andmed: 1) lehe nimi: „Eesti Kasuliku Mudeli Leht”; 2) märge: Patendiameti ametlik väljaanne; 3) lehe number, ilmumisaasta, ilmumiskuu, ilmumiskoht; 4) aastakäigu number; 5) märge selle kohta, millisest kuupäevast loetakse selles numbris esitatud andmed avaldatuks; 6) ISSN-kood (rahvusvaheliste perioodiliste väljaannete standardnumber); 7) Eesti väike riigivapp ja riigi nimi. (2) Järgneval lehel on järgmised andmed: 1) viide kasuliku mudeli seaduse sättele, mille alusel lehte välja antakse (eesti ja inglise keeles); 2) lehe nimi ja väljaandja nimi (inglise keeles); 3) märge selle kohta, millisest kuupäevast loetakse selles lehenumbris esitatud andmed avaldatuks (inglise keeles); 4) toimetaja nimi ja kontaktandmed (eesti ja inglise keeles); 5) autoriõiguse tähis ©, väljaandja nimi ja ilmumisaasta. § 186. Osa FG1K „Registreeritud kasulikud mudelid” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Kasulikud mudelid nr … kuni … Teated avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 32 lõike 8 alusel. Patendiamet ei kontrolli kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumidele (kasuliku mudeli seaduse § 21).” (2) Osas avaldatakse registreeringu andmed kasuliku mudeli kirjelduse tiitellehe kujul, kusjuures: 1) füüsilisest isikust omaniku kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood; 2) juriidilisest isikust omaniku kohta avaldatakse nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) autori kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi ning elukoha asula nimi ja riigi kood; 4) patendivoliniku kohta avaldatakse ees- ja perekonnanimi. § 187. Osa LD1K „Muudatused kasulikus mudelis”  (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 36 lõike 21 alusel.” (2) Kasuliku mudeli registreeringus tehtud muudatuse teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli kirjelduse number (dokumendi number) koodiga U2 (või U3, U4 jne), kus U-tähe juurde kuuluv number näitab, mitmenda kasuliku mudeli kirjelduse publikatsiooniga on tegemist; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) muudatuse lühiiseloomustus. § 188. Osa TZ1K „Kasuliku mudeli registreeringu andmete muudatused” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 31 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) nime parandused (TB1K); 2) nime muudatused (TC1K); 3) aadressi parandused (TD1K); 4) aadressi muudatused (TE1K); 5) kuupäevade parandused (TF1K); 6) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi parandused (TG1K); 7) muud parandused ja muudatused (TH1K). (3) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) varem avaldatud andmed; 4) parandatud ja muudetud andmed; 5) teate liiki iseloomustav WIPO standardi ST. 17 kood. § 189. Osa PZ1K „Registreeritud kasulike mudelite omanike muudatused” (1) Osa algab järgmise viitega: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 42 lõike 6 alusel.” (2) Osas avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) kasuliku mudeli üleminek kohtuotsuse alusel (PB1K); 2) kasulike mudelite üleandmine (PC1K); 3) kasuliku mudeli üleminek pärijale või muule õigusjärglasele (PD1K). (3) Omaniku muudatuse teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) varem avaldatud andmed kasuliku mudeli omaniku kohta; 4) kasuliku mudeli uue omaniku andmed; 5) teate liiki iseloomustav WIPO standardi ST. 17 kood. § 190. Osa QZ1K „Kasuliku mudeli litsentside registreerimine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 31 lõike 2 ja § 431 lõigete 5, 8 ja 13 alusel.” (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) litsentsi registreerimine (QB1K); 2) litsentsi kehtivuse lõppemine (QC1K). (3) Litsentsi puudutavas teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) litsentsisaaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) litsentsi iseloom (näiteks lihtlitsents, ainulitsents), ulatus ja muud tingimused, mida soovitakse registrisse kanda; 4) litsentsi tähtaeg; 5) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (4) Litsentsi puudutava kande ennetähtaegse kustutamise avalduse alusel avaldatavas litsentsi kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud litsentsi registreerimist puudutav teade; 3) litsentsi puudutava registrikande kustutamise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 191. Avalikku lihtlitsentsi puudutavad erisused (1) Avaliku lihtlitsentsi pakkumise korral avaldatakse käesoleva määruse § 190 lõike 3 punktis 2 nimetatud litsentsisaaja andmete asemel teave: „Kasuliku mudeli omanik võimaldab kasuliku mudeli kasutamist igaühel, kes nõustub järgmiste avaliku lihtlitsentsi tingimustega ja esitab avalduse nende tingimustega nõustumise kohta.“ (2) Avaliku lihtlitsentsi pakkumise korral avaldatakse käesoleva määruse § 190 lõike 3 punktis 3 nimetatud tingimuste asemel kausliku mudeli omaniku pakkumises märgitud litsentsitasu suurus või selle määramise kord, litsentsitasu tasumise tähtaeg ja soovi korral muud tasumise tingimused. (3) Avaliku lihtlitsentsi pakkumisega nõustumise korral avaldatakse käesoleva määruse § 190 lõike 3 punktis 2 nõustumisest teatanud litsentsisaaja andmed. (4) Avaliku lihtlitsentsi tingimuste muutmise korral avaldatakse käesoleva määruse § 190 lõikes 3 nimetatud andmed, sealhulgas punktis 3 nimetatud tingimuste või punktis 4 nimetatud tähtaja all nii varem avaldatud andmed kui nendest eristatavalt muudetud andmed, samuti andmete muutmise kuupäev. (5) Avaliku lihtlitsentsi kustutamise korral avaldatakse käesoleva määruse § 190 lõikes 4 nimetatud andmed. § 192. Osa RZ1K „Kasuliku mudeli pantide registreerimine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 31 lõike 2 alusel.”  (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) pandi registreerimine (RC1K); 2) muudatused pandi registreerimise kandes; 3) pandi registrist kustutamine (RF1K). (3) Panti puudutavas teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) pandipidaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) pandi rahalise väärtuse suurus (pandisumma); 4) pandi järjekoht; 5) pandiga tagatud nõude suurus; 6) muud asjakohased andmed, mida on soovitud registrisse kanda; 7) pandi registrisse kandmise kuupäev; 8) pandiga tagatud nõude täitmise tähtaeg; 9) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (4) Pandilepingu tingimuste muutmise, pandipidaja isiku muutmise või järjekoha muutmise avalduse alusel avaldatavas pandi registreerimise kande muudatusi puudutavas teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 3) varem avaldatud andmed; 4) muudetud andmed; 5) pandi kande muutmise kuupäev; 6) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (5) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamise avalduse alusel avaldatavas pandi kustutamise teates sisaldub: 1) kasuliku mudeli registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 3) panti puudutava registrikande kustutamise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 193. Osa MZ1K „Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõppemine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse kasuliku mudeli seaduse § 31 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) kasulikust mudeli õiguskaitsest loobumine (MA1K); 2) registreeringu tühistamine (MF1K); 3) registreeringu kehtivuse lõppemine seoses registreeringu kehtivuse pikendamise riigilõivu tasumata jätmisega (MM1K). (3) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) registreeringu number; 2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks; 3) registreeringu kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kuupäev (ei kohaldu registreeringu tühistamise korral);  4) teate liiki iseloomustav WIPO standardi ST. 17 kood. § 194. Osa „Registreeritud mikrolülituste topoloogiad” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Mikrolülituste topoloogiad nr ... kuni ... Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 39 lõike 7 alusel.” (2) Registreeritud mikrolülituste topoloogiate kohta avaldatakse: 1) registreeringu number (11); 2) registreeringu kehtivuse alguse kuupäev (24), 3) registreerimistaotluse number (21); 4) registreerimistaotluse esitamise kuupäev (22); 5) mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärgil kasutamise päev (23); 6) mikrolülituse topoloogia nimetus (54); 7) mikrolülituse topoloogia omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood (71); 8) mikrolülituse topoloogia autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha asula nimi ja riigi kood (72); 9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi, ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi (74). § 195. Osa „Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muudatused” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 38 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) nime parandused; 2) nime muudatused; 3) aadressi parandused; 4) aadressi muudatused; 5) kuupäevade parandused; 6) muud parandused ja muudatused. (3) Registreeringu andmete muudatuse teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) varem avaldatud andmed; 3) parandatud ja muudetud andmed. § 196. Osa „Registreeritud mikrolülituste topoloogiate omanike muudatused” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 49 lõike 7 alusel.” (2) Osas avaldatakse teated järgmist liiki muudatuste kohta: 1) mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste üleminek kohtuotsuse alusel; 2) mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste üleandmine; 3) mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste üleminek pärijale või muule õigusjärglasele.  (3) Omaniku muudatuse teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) varem avaldatud andmed mikrolülituse topoloogia omaniku kohta; 3) mikrolülituse topoloogia uue omaniku andmed. § 197. Osa „Mikrolülituse topoloogia litsentside registreerimine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 38 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) litsentsi registreerimine; 2) litsentsi kehtivuse lõppemine. (3) Litsentsi puudutavas teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) litsentsisaaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) litsentsi iseloom (näiteks lihtlitsents, ainulitsents), ulatus ja muud tingimused, mida soovitakse registrisse kanda; 4) litsentsi tähtaeg. (4) Litsentsi puudutava kande ennetähtaegse kustutamise avalduse alusel avaldatavas litsentsi kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud litsentsi registreerimist puudutav teade; 3) litsentsi puudutava registrikande kustutamise kuupäev. § 198. Osa „Mikrolülituse topoloogia pantide registreerimine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 38 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) pandi registreerimine; 2) muudatused pandi registreerimise kandes; 3) pandi registrist kustutamine. (3) Pandi registreerimise teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) pandipidaja ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha asula nimi ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha asula nimi ja riigi kood; 3) pandi rahalise väärtuse suurus (pandisumma); 4) pandi järjekoht; 5) pandiga tagatud nõude suurus; 6) pandi registrisse kandmise kuupäev; 7) pandiga tagatud nõude täitmise tähtaeg; 8) muud asjakohased andmed, mida on soovitud registrisse kanda. (4) Pandilepingu tingimuste muutmise, pandipidaja isiku muutmise või järjekoha muutmise avalduse alusel avaldatavas pandi registreerimise kande muudatusi puudutavas teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 3) varem avaldatud andmed; 4) muudetud andmed; 5) pandi kande muutmise kuupäev; 6) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. (5) Pandi kohta registrisse tehtud kande kustutamise avalduse alusel avaldatavas pandi kustutamise teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) lehe number, kus on avaldatud pandi registreerimist puudutav teade; 3) panti puudutava registrikande kustutamise kuupäev; 4) teate liiki tähistav WIPO standardi ST. 17 kood. § 199. Osa „Mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõppemine” (1) Osa alguses avaldatakse järgmine teave: „Teade avaldatakse mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse § 38 lõike 2 alusel.” (2) Osas avaldatakse järgmised teated: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringust loobumine; 2) registreeringu tühistamine. (3) Mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivuse lõppemise teates sisaldub: 1) mikrolülituse topoloogia registreeringu number; 2) registreeringu kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kuupäev (ei kohaldu registreeringu tühistamise korral). § 200. Osa „Loendid” Osas avaldatakse järgmised loendid: 1) registreeritud kasulike mudelite süstemaatiline loend (FG1K), kus esimesse veergu on paigutatud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi süstematiseeritud registreeritud kasulike mudelite põhiklassiindeksid, teise veergu neile vastavad registreeringute numbrid ja kolmandasse veergu neile vastavad registreerimistaotluste numbrid; 2) registreeritud mikrolülituste topoloogiate numbriline loend, kus esimesse veergu on paigutatud registreeringute numbrid kasvavas järjestuses ja teise veergu neile vastavad registreerimistaotluste numbrid. § 201. Osa „Kasuliku mudeli ja mikrolülituse topoloogia alased õigusaktid ja muu info” Osas avaldatakse vastavalt vajadusele: 1) kasulikke mudeleid või mikrolülituse topoloogiaid puudutavaid muid teateid; 2) kasuliku mudeli ja mikrolülituse topoloogia alaseid õigusakte; 3) riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide rahvusvahelisi koode; 4) riiklikus Eesti patendivolinike registris registreeritud patendivolinike nimekirju; 5) muud infot.  5. peatükk Erisätted 1. jagu PCT taotluste andmekogu § 202. PCT taotluste ja nende menetluse andmekogu otstarve ja struktuur (1) PCT taotluste ja nende menetluse andmekogu on asutatud Patendiametile kui PCT artikli 2 punkti xv kohasele vastuvõtvale ametile (patendiseaduse § 32 lõiked 2–4) esitatud PCT taotluste dokumentide ja nende menetluse andmete korrastatud kogumina. Andmekogu eesmärk on töödelda ja kaitsta menetlusse võetud taotlustesse puutuvat teavet ja teha see patendiseaduse § 331 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses avalikkusele kättesaadavaks. (2) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet. (3) Andmekogus hoitakse PCT taotluse ja selle menetluse andmeid alates taotluse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile esitamisest kuni PCT taotluse toimiku sulgemiseni. (4) Andmekogu moodustavad Patendiametile kui vastuvõtvale ametile esitatud PCT taotluste toimikud, mille koosseisu kuuluvad: 1) Patendiametile kui vastuvõtvale ametile esitatud PCT taotluse dokumendid (PCT artiklid 3–7); 2) Patendiameti teated ja otsused PCT taotluse kohta; 3) taotleja poolt Patendiametile esitatud kirjad ja dokumendid; 4) Patendiameti kirjavahetus Rahvusvahelise Bürooga; 5) muud PCT taotlusega seotud dokumendid. (5) Andmekogu tegevuse seaduslikkuse üle teostab riiklikku järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Teenistusalast järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab Patendiamet. 2. jagu PCT-ga seotud tasude maksmine ja ülekandmine § 203. Tasude liikide eristamine (1) Käesolevas jaos reguleeritakse PCT-ga ettenähtud tasude Patendiametile kui vastuvõtvale ametile maksmise ning Patendiameti poolt nende tasude Rahvusvahelisele Büroole ja Euroopa Patendiametile kui rahvusvahelise otsingu ametkonnale ülekandmise korda. (2) Käesolevas jaos ei reguleerita nende tasude maksmise korda, mida patenditaotleja peab maksma vahetult Rahvusvahelisele Büroole ja Euroopa Patendiametile kui rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonnale, samuti riigilõivuga maksustatavate Patendiameti toimingute eest tasumist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Rahvusvahelisele Büroole makstav PCT taotluse esitamise tasu koosneb vastavalt PCT juhendi reeglile 15 põhitasust ja lisatasu rahvusvahelise patenditaotluse iga lehe eest, kui neid on üle 30 lehe. PCT taotluse esitamise tasu määrad on toodud PCT juhendi lisas. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Patendiametile makstakse rahvusvahelise otsingu tasu vastavalt PCT juhendi reeglile 16. Rahvusvahelise otsingu tasu määrad on toodud Euroopa patendikonventsiooni tasusid käsitlevate eeskirjade artikli 2 punktis 2. (5) Patendiamet avaldab teabe Rahvusvahelisele Büroole ja Euroopa Patendiametile makstavate tasude määrade kohta ning konto andmed Eesti Patendilehes ja oma veebilehel. § 204. Tasude maksmine ja ülekandmine (1) Tasud makstakse Patendiametile järgmiselt: 1) Rahvusvahelisele Büroole makstavad tasud Šveitsi frankides; 2) Euroopa Patendiametile makstavad tasud eurodes. (2) Tasude maksmise kohta esitatakse Patendiametile järgmised andmed: 1) maksedokumendi number ja kuupäev: 2) maksja nimi; 3) tasutud summa; 4) tasu liik; 5) PCT taotluse number või leiutise nimetus. (3) Patendiamet vastuvõtva ametina kannab hiljemalt iga kuu 25. kuupäeval: 1) Rahvusvahelisele Büroole eelmisel kuul laekunud rahvusvahelised esitamistasud Šveitsi frankides ja 2) Euroopa Patendiametile eelmisel kuul laekunud rahvusvahelised otsingutasud eurodes. (4) Patendiamet edastab hiljemalt iga kuu 25. kuupäeval Rahvusvahelisele Büroole ja Euroopa Patendiametile koondandmed eelmise kuu jooksul laekunud PCT taotluste kohta, näidates ära iga taotluse numbri, taotleja nime, makstud tasu liigi ja suuruse ning maksmiskuupäeva. 3. jagu Euroopa patenditaotluse esitamine Patendiameti kaudu § 205. Euroopa patenditaotluse esitamise üldtingimused (1) Iga Eesti või välisriigi isik võib kas iseseisvalt või esindaja kaudu esitada Patendiametile Euroopa patenditaotluse selle edastamiseks Euroopa Patendiametile. Esindajaks võib olla Euroopa Patendiameti poolt peetavasse kutseliste esindajate nimekirja kantud isik, kelle tegevuskoht on Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis, samuti taotlejate Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis asuv ühine esindaja. (2) Euroopa patenditaotlus esitatakse Patendiametile kohapeal või posti teel. Digitaalselt on võimalik Euroopa patenditaotlus esitada vahetult Euroopa Patendiametile. (3) Euroopa eraldatud taotluse peab esitama vahetult Euroopa Patendiametile. Ekslikult Patendiametile esitatud Euroopa eraldatud taotlusele saabumise kuupäeva ei määrata ning see edastatakse viivitamatult Euroopa Patendiametile või tagastatakse esitajale. (4) Patendiametisse saabunud Euroopa patenditaotluse sisu on konfidentsiaalne ning sellega võib tutvuda üksnes patenditaotleja või tema volitatud kutseline esindaja. Euroopa patenditaotluse väljaviimine Patendiameti ruumidest või selle dokumentidest ärakirjade tegemine on keelatud. § 206. Esitatavad dokumendid (1) Euroopa patenditaotlus peab sisaldama Euroopa patendikonventsiooni artiklist 78 ja EPC rakendamise määrusest tulenevalt järgmisi dokumente: 1) Euroopa patendi saamise avaldus (EPO Form 1001); 2) leiutiskirjeldus; 3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus; 4) joonis, millele viidatakse leiutiskirjelduses; 5) lühikokkuvõte. (2) Euroopa patenditaotlusele lisatakse ettenähtud juhtudel järgmised dokumendid: 1) volikiri, kui Euroopa patenditaotlus esitatakse esindaja poolt; 2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid ja nende tõlked; 3) dokument autori nimetamise kohta (EPO Form 1002); 4) varem tehtud tehnikataseme otsingu aruanne; 5) tasude arvestuse leht (EPO Form 1010); 6) leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlge, kui need ei ole Euroopa Patendiameti töökeeles; 7) nukleotiidide ja aminohapete järjestuse loetelu; 8) muud dokumendid. (3) Kõik dokumendid esitatakse Patendiametile paberkandjal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud järjestuse loetelu, mis esitatakse välisel mäluseadmel. Dokumentide koostamisel ja vormistamisel juhindutakse Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse kolmanda osa teises peatükis kehtestatud nõuetest. Järjestuse loetelu esitamisel tuleb järgida WIPO standardit ST. 25. (4) Kõik dokumendid peavad olema koostatud ühes ja samas kolme võimaliku Euroopa Patendiameti töökeele (inglise, saksa või prantsuse keel) hulgast valitud keeles. (5) Kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse Patendiametile ühes eksemplaris, välja arvatud Euroopa patendi saamise avalduse (EPO Form 1001) kuues lehekülg – dokumentide vastuvõtmise teade (EPO Form 1001.6 – „Receipt for documents”), mis esitatakse neljas eksemplaris. § 207. Euroopa patenditaotluse esitamise ja menetlemise eest tasumine (1) Euroopa patenditaotluse esitamistasu ja muud Euroopa Patendiameti menetlustasud tasutakse vahetult Euroopa Patendiametile. Tasumisel juhindutakse Euroopa patendikonventsiooni tasusid käsitlevates eeskirjades kehtestatud tasuliikidest, tasumääradest ja tasumise korrast. (2) Mõne menetlustoimingu eest Euroopa Patendiameti asemel ekslikult Patendiametile tasumine ei vabasta patenditaotlejat selle toimingu eest Euroopa Patendiametile tähtaegsest tasumisest. Ekslikult tasutud summa tagastatakse riigilõivuseadusega sätestatud korras. § 208. Euroopa patenditaotluse vastuvõtmine  (1) Patendiametisse saabunud patenditaotlus loetakse Euroopa patenditaotluseks, kui selles sisalduvad vähemalt järgmised dokumendid: 1) Euroopa patendi saamise avaldus ettenähtud plangil (EPO Form 1001) või muus vormis, kui viimasest ilmneb soov taotleda Euroopa patenti vähemalt ühes Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis; 2) patenditaotleja andmed; 3) leiutiskirjeldus ja patendinõudlus Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 1 või 2 sätestatud keeles. (2) Lõike 1 alusel Euroopa patenditaotluseks loetud patenditaotlusele määratakse saabumise kuupäev. Euroopa patenditaotluse saabumise kuupäevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev. Eelnimetatud nõue kehtib ka Euroopa patenditaotluse saabumisel posti teel või kulleriga. (3) Euroopa patenditaotluse dokumentidele kantakse Euroopa Patendiameti poolt antud juhiste kohaselt saabumise kuupäev ja Euroopa patenditaotluse number. Iga vastuvõetud Euroopa patenditaotlust hoitakse eraldi selleks otstarbeks Euroopa Patendiametilt saadud Euroopa patenditaotluse numbrit kandva ümbrisega toimikus. (4) Pärast Euroopa patenditaotluse vastuvõtmist teatatakse patenditaotlejale või tema esindajale viivitamatult kirjalikult Euroopa patenditaotluse vastuvõtmisest, kasutades Euroopa patendi saamise avalduses sisalduvat dokumentide vastuvõtmise teate (EPO Form 1001.6 – „Receipt for documents”) originaaleksemplari. Selle puudumisel teavitatakse patenditaotlejat muus vormis kirjaliku teatega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) Euroopa patenditaotluse number; 2) Euroopa patenditaotluse saabumise kuupäev; 3) saabunud dokumentide loetelu. § 209. Täiendavate dokumentide vastuvõtmine (1) Pärast Euroopa patenditaotluse saabumist võetakse patenditaotlejalt sama Euroopa patenditaotluse kohta täiendavaid dokumente vastu kuni Euroopa patenditaotluse edastamise kohta Euroopa Patendiametilt vastuvõtuteate saabumiseni. Pärast nimetatud vastuvõtuteate saabumist esitatud dokumendid edastatakse neile saabumise kuupäeva kandmata viivitamatult Euroopa Patendiametile või tagastatakse esitajale. (2) Igale käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vastu võetud dokumendile kantakse selle Patendiametisse saabumise kuupäev ja see lisatakse Euroopa patenditaotlusele või edastatakse viivitamatult Euroopa Patendiametile, kui Euroopa patenditaotluse toimik on juba edastatud. § 210. Euroopa patenditaotluse edastamine Euroopa Patendiametile (1) Euroopa patenditaotlused edastatakse Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artiklis 77 sätestatud tähtaegu ja Euroopa Patendiameti juhiseid arvestades nii kiiresti kui võimalik. (2) Euroopa patenditaotlus ja selle täiendavad dokumendid edastatakse Euroopa Patendiametile käesoleva määruse § 208 lõikes 3 nimetatud toimikutena. Pärast Euroopa patenditaotluse toimiku edastamist saabunud täiendavad dokumendid edastatakse tähtajast sõltuvalt eraldi saadetisena või koos hiljem edastatavate toimikutega. Igale saadetisele lisatakse Euroopa Patendiameti poolt kehtestatud vormi kohane saateleht. (3) Edastatavate Euroopa patenditaotluste ja täiendavate dokumentide pakendamise viis ning edastamise moodus kooskõlastatakse Euroopa Patendiametiga. § 211. Euroopa patenditaotluste üle arvestuse pidamine (1) Patendiamet peab vastuvõetud ja Euroopa Patendiametile edastatud Euroopa patenditaotluste ning täiendavate dokumentide, samuti patenditaotlejale tagastatud dokumentide üle arvestust. Sel otstarbel võib Patendiamet pidada ametisiseseks kasutamiseks ettenähtud andmekogu, mis sisaldab Euroopa patenditaotluse vastuvõtmise teadete (EPO Form 1001.6), patenditaotluste ja täiendavate dokumentide edastamise saatelehtede ning patenditaotlejaga ja Euroopa Patendiametiga peetud kirjavahetuse andmeid, samuti nimetatud dokumente paberkandjal või digitaliseeritult. (2) Patendiamet väljastab vastuvõetud Euroopa patenditaotluste kohta üksnes statistilisi andmeid, sealhulgas andmeid patenditaotluste üldarvu ja Eesti patenditaotlejate poolt esitatud Euroopa patenditaotluste arvu kohta ning Euroopa patenditaotluste menetlemisele tehtud kulutuste kohta.