EELNÕU 18.07.2025 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (toimetulekutoetuse muudatused) § 1 . Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragra hvi 131 lõige t 2 täi endatakse pärast tekstiosa „perekonnal , “ teksti osaga „ kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamise ks piisavad ja ” “ ; 2 ) paragra hvi 131 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses : „(6 1 ) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks , või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“; 3 ) paragrahvi 132 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja. “; 4 ) paragrahvi 1 32 lõige t 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ teksti osaga „ , ega lepingut, mis on sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“ ; 5 ) paragrahvi 132 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema pere konna liikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju , samuti kontrollib nende taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes ning kuulu mist äri- ja mittetulundusühingutesse , et teha selgeks taotle ja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. “; 6 ) paragrahvi 132 täiendatakse lõi get ega 6 2 – 6 4 järgmises sõnastuses : „(6 2 ) Kui taotleja l ja tema pere konna liikme tel d o n mavad arveldus- , ettevõtlus- või hoiukonto t , tuleb esitada taotleja ja tema pere konna liikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad konto väljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks . (6 3 ) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning taotleja l ja tema pere konna liikme tel d o n mavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto t , tuleb esitada taotleja ja tema pere konna liikmete eelmise ja jooksva kuu sisse tulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute , rahaliste vahendite ja isiku taotleja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks. ( 6 4 ) Taotleja ja tema pere konna liikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata hiljemalt neljanda l taotlemise korral ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral .“; 7 ) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses : „ (8) Kui toetuse taotleja või toetust taotleva te ma perekonna liige viibib toimetuleku toetuse taotlemise kuul ajateenistuses , hüvita takse tema eest vaid käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulu d , välja arvatud käesoleva seaduse § 133 lõike 5 p unktis 1 1 nimetatud kulu , vastavalt käesoleva s jaos sätestatud tingimuste l e kohaselt . “ ; 8 ) paragrahvi 133 lõige t 2 3 täiendatakse pärast sõn a „ tulu “ sõnade ga „ ja ettevõtluskontole kantud tulu “ ; 9 ) paragrahvi 133 lõi k e 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväär s e äraelami s e“ sõnade ga „ esmase toimetuleku “ ; 10 ) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktides 1 või 2 nimetatud isikud , või kui üürijaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane . “ ; 1 1 ) paragrahvi 133 lõi k e 9 1 punkt i s 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus “ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust “; 1 2 ) paragrahvi 133 lõige t 9 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „ 4) l aenu ga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“ ; 1 3 ) paragrahvi 134 lõi k e 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 134 lõige t 4 täiendatakse punkt i de ga 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „ 10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest sama l eesmärgil rahasta ta va teenuse või toetusega ; 11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures . “ ; 15 ) p aragrahvi 134 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie sendi täpsuse ga ni , ümardades toetuse suuruse inimese taotleja kasuks. “; 1 6 ) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige , kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende eest tasumise ja se da ka tõendam a . “; 1 7 ) paragrahvi 135 täiendatakse lõi kega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks , või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“ . § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 7 , 8 , 1 4 , 15 ja 1 7 jõustuvad 2027. aasta 1. aprilli l . Lauri Hussar Riigikogu esimees T allinn, 202 5 . a . Algatab Vabariigi Valitsus 202 5 . a
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (toimetulekutoetuse muudatused) seletuskir i Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada toimetulekutoetuse regulatsiooni, muutes toetuse taotlemise selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks. Muudatused lähtuvad Euroopa Liidu piisava miinimumsissetuleku soovitusest . Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Riigikontrolli auditi ja Praxise uuringu järeldusi, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste sisendit ning eelnõu väljatöötamiskavatsuse tulemusi. Toimetulekutoetus on riiklik ajutine rahaline abi, mille eesmärk on tagada puuduses elavatele inimestele minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kehtiva s regulatsiooni s on ilmnenud mitmeid kitsaskohti, sealhulgas ebaselgus toetuse taotlemise protsessis ja piirkondlikud erinevused toetuse määramisel. Eelnõuga lihtsustatakse ja täpsustatakse toetuse saamise tingimusi, et muuta toetuse määramine läbipaistvamaks ja vähendada tarbetut halduskoormust. Eelnõus esitatud peamised muudatused on: Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad säästud ; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on va jalik alles neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele; 3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures . Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata to e tuse määramisel enam üürilepinguid, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedaste ga seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid eluasemekulud ; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulud e tasu mist , et vältida toetuse väärkasut amist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Muudatustega soovitakse tagada toimetulekutoetuse sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Lisaks vähendatakse liigset bürokraatiat ja halduskoormust toetuse taotlemisel . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmista nud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku nõunik Merike Võsotskaja (
[email protected] ) , majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak (
[email protected] ) ja nõunik Kaie Pukk ( teenistusest lahkunud ) , ning analüüsi ja statistika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Age Viira ( teenistusest lahkunud ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) redaktsiooni, mi s on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 12 .0 6 .2025, 2 5 ( kehtib alates 01.01.2026). Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta , mis tagab aktiivse kaasamise ( nn miinimumsissetulekute soovitus ). Soovitus on avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek ) raames ning aitab saavutada sotsiaalõiguste samba eesmärke : vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu ning suurendada tööhõivet. Soovitusega kutsutakse liikmesriike üles kaasajastama riiklikke miinimumsissetuleku kavasid , sealhulgas p aranda ma miinimumsissetuleku ulatust ja selle taotlemist: kehtestada läbipaistvad toetuse saamise kriteeriumid, muuta taotlemismenetlused lihtsamaks ja jagada nende kohta teavet. Eelnõu on seotud 202 7 . aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja punktis 6 . Seaduse eesmärk Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust , tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on viima ne turvavõr k, mida inimene saab kasutada siis, kui ta ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil (pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on riigi rahaline abi puudus t kannatavatele inimestele ja seda makstakse kohaliku omavalitsuse üksus e (edaspidi KOV) kaudu. TTT taotlemist, määramist ja maksmist reguleerivad SHS § -d 131–135. TTT maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel mitmeid kitsaskohti, mis vajavad ajakohas tamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudus ed on välja toodud ka 16. jaanuaril 2023 avaldatud Riigikontrolli auditis „ Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus “ (edaspidi audit ) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise uuringu „ Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele “ (edaspidi uuring ) aruandes. Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes valmistas Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM ) SHS-i muutmiseks ette TTT regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 01.04.2024 (VTK on leitav: Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsus – EIS ). SoM analüüsis VTK koostamise käigus ees pool nimetatud auditi s ja uuringu aruandes välja toodud kitsaskohti ja lahendusettepanekuid . VTK koostamise käigus kaardistati TTT menetluse protsess ja selgitati välja TTT taotluse menetlemiseks olulised andmed: millise i d andme i d vajatakse esmasel taotlemisel, millise d andme d tuleb esitada korduva taotlemis e puhul ja milliseid andmeid praktikas kasutatakse. Samuti uuri ti , k as andmed, mida TTT taotlemisel kogutakse, on ka tegelikult vajalikud ja kas on selliseid andmeid, mida praegu ei küsita, aga mis on majandusliku abivajaduse hindamise juures olulised. Oluline on, et TTT taotlemisel hinnatakse taotleja ja tema pere konna kogu majanduslikku võimekust tagada oma perele toimetulek . TTT on riiklik toetus abivajajatele, mistõttu tuleb jälgida, et toetus t maks taks neile, kes seda abi vajavad. Seega on oluline seaduse tasandil välja tuua, milliseid olulisi andmeid abivajaduse väljaselgitamiseks vajatakse. VTK koostamisse, TTT menetlemise protsessi kaardistamis se ja aruteludesse olid kaasatud KOV-id , Eesti Linnade ja Valdade Liit ( edaspidi ELVL), Õ iguskantsleri K antselei, Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium ( kohalike omavalitsuste osakond ) , Rahandusministeerium ( finantsteenuste poliitika osakond ), Pangaliit (pangakontod), Kliimaministeerium (eluasemekulud), Sotsiaalkindlustusamet ( edaspidi SKA ) ( järelevalve, arendus ) ning Maksu- ja Tolliamet ( äriühingu d ) . VTK kohta andsid tagasisidet Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, ELVL, Eesti Töötukassa ja SKA. Eelnõu koostamisel on arvestatud tagasisides esitatud ettepanekutega. Eelnõu koostamise käigus toimusid täiendavad arutelud ELVL-iga (sh KOV-id ), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, töötukassaga, pangaliiduga, Kaitseressursside Ametiga ja SKA- ga . Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ühtlustavad TTT menetl emise praktikat KOV-ides , vähendavad tõlgendusruumi ning suurendavad õiglust ja läbipaistvust toetuste jagamisel. VTK-s oli kaalu misel internetiteenuse eraldi kululiigi na arvestamise võimalus TTT menetlemisel. Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse. SoM-il on käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks, kus analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust. Analüüs annab tulevikus selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses arvestada. Eraldi internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii taotlejale kui ka menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see muudatus mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks. Seaduseelnõu muudatuste eesmärk on parandada TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et ühtlustub TTT menetlemise praktika KOV-ides ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Need õigusselgust ja menetlusprotsesse puudutavad muudatused jaotuvad järgmiselt: toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine; perekondi ja töötajaid toetavad muudatused; eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine tähendab seda, et taotlejad ei pea enam osasid andmeid esitama, kuna mitmed andmed saadakse riiklikest registritest. Pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad säästud. Pangakontode väljavõtete osas esimesel kolmel korral tuleb esitada sissetuleku id kajastavad väljavõtted ning kui toetust taotletakse rohkem, siis tuleb esitada nii sissetulekud kui väljaminekud . Varade terviklik hindamine viiakse esmataotlemise asemel hiljemalt neljandale taotlemise korrale. Samas ei välista säte omavalitsuse õigust hinnata taotleja varade terviklikkust ka varasematel kuudel - see jääb sotsiaaltöötaja kaalutlusotsuseks, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ja vajadusest varalist seisu hinnata . Lisaks lisatakse seadusesse sularahas väljamaksmise korral toetuse ümardamise reegel , kus väljamakstav summa ümardatakse viie sendi täpsuseni. Muudatused toetavad perekondi, kuna lapsele kohaldatavat toimetulekupiiri hakatakse arvestama ka 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega sarnaseid põhimõtteid. Lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust ning toetuse määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Töötamise alustamine muutub paindlikumaks, ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel tööle asudes oma sissetulekut suurendada, ilma et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele. Kaalutlusotsuste puhul kehtestatakse toetuse proportsionaalse arvestamise võimalus, kui muude riiklike teenuste või toetustega on isiku esmavajadused osaliselt või täielikult kaetud. Eluasemekulude hüvitamise korraldamine muutub õiglasemaks ja läbipaistvamaks, kuna toetuse määramisel ei arvestata enam üürilepinguid, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedaste äriühingutega, et ennetada toetuse väärkasutamist. Mõiste „inimväärne äraelamine“ asendatakse mõistega „esma ne toimetulek“ (seotud otseselt arvestusliku elatusmiinimumi metoodikaga) , et vältida subjektiivseid tõlgendusi ja tagada, et toetus katab ainult esmavajalikud kulud. Eluasemelaenu tagasimakse te hüvitamise nõu de puhul täpsustatakse sõnastust ja lisatakse säte, et laenuga ostetud eluase peab olema lisaks taotleja tegelikule elukohale ka rahvastikuregistri järgne elukoht . Ajateenistuses viibija id puudutav muudatus tagab, et neile /või nende eest hüvitatakse teenistuse ajal vaid eluasemekulud, kuna nende muud esmavajadused on riigi poolt kaetud. Eluasemekulude katmiseks saadud hüvitis e puhul peavad toetuse saajad edaspidi tõendama nende kulude tasumist , mis aitab vältida toetuste väärkasutamist ja t oetab toetuse sihipäras t kasutamis t . Lisaks eemaldatakse t öötukassa tegevuskava täitmise nõue toetuse maksmisel. Kokkuvõttes suurendavad muudatused TTT määramisel õigusselgust, tagavad ressursi sihipärase jaotamise ning aitavad ennetada toetuste väärkasutamist. Kavandatavad muudatused loovad ühtse ja õiglasema toetuste süsteemi, mis toetab tõhusamalt neid, kes abi kõige enam vajavad. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i . Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 131 lõi kes 2 sätestatud tingimus t , mille puhul on õigus saa da TTT- d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt netosissetulekuid , aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid (§ 134 lg 4 p 7) . S eega tuleb olemasoleva varaga , sealhulgas rahaga arvestamine TTT menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4) , aga selguse huvides, et olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja täiendada sätet selliselt, et TTT -d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad . Ainult n etosissetulekute ga arvestamine ei ole majandusliku abivajaduse hindamiseks piisav ning s eetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontol e kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed . Kui menetluse käigus on KOV-i sotsiaaltöötaja d välja selgita nud , et taotlejal on ole mas raha , mi llega saaks tagada tema toimetuleku , siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS - i kohaselt arvestatakse TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse, et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning vä l dib edasisi õigusvaidlusi ja suuna b toetuse abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse inimestele, kellel on raha lised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas . Toetuse määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid kavandatav muudatus loob õigusselgust , mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 131 lõikega 6 1 , millega luuakse võimalus arvestada TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud laps i, kes õp ivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja k ellel ei ole veel keskharidust . Neile makstakse TTT -d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks , või täienduskoolitus e kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse vanusepiiriks 18 eluaastat ( SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2 ) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 % perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õ ppiva lapse täisealiseks saamisega ei muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb aga TTT määr 120% - lt 80% - ni , mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks 80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetus i sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. Muudatus puudutab vaid 18–19- aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on oluline, et õpingute vältel on TTT- ga kaetus vajaduse korra l olemas . Õppimise andmed saab üldjuhul päringutega Eesti h ariduse i nfosüsteemist , aga Astangu Kutse rehabilitatsiooni Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek a ndmete küsimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse SHS § 132 lõi kest 2 välja sõnad „ sotsiaalne seisund “ . Kehtiva seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV -i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest registritest pärida. Ka järelevalve käigus on selgunud, et sotsiaalse seisundi andmed ei vasta STAR -is tegelikkusele. Sotsiaal se seisundi andmed on vajalikud eelkõige TTT menetlemisel erandite kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks , aga ka statistika jaoks . TTT taotlemisel on vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja pensionäri staatuse kohta. Eelnõu ga lisatakse ka säte kaitseväe ajateenijatele eluasemekulude hüvitamiseks. TTT määramisel kasutatakse erandeid näiteks töise sissetuleku arvestamisel, ku i töötu inimene suundub tööhõivesse ja hakkab saama töötasu ( § 133 lg 2 1 ) . Samuti ei arvestata sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (§ 133 lg 2 p 9) . Erand elupinna suuruse arvestamisel on nähtud ette eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellele võib TTT määramisel arvestada normpinnaks suuremat elupinda ( § 133 lg 5) . SHS § 134 lõige 4 annab õiguse kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid , milleks on vajalik kontrollida töötuna arvel olek ut ja aktiivsusnõuete täitmi st . R iiklikest andmekogudest on võimalik saada info selle kohta , kas inimene töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teiste sse andmekogude sse STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse § -le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt . Kui kellegi sotsiaalset seisundit ei õnnestu andme kog udest teada saada, on KOV -i töötajal võimalus küsida taotlejalt lisainfot ning säilib käsitsi seisundi(te) lisamise võimalus . Muudatusega vähendatakse taotleja halduskoormust , küsides taotlejalt vähem andme id ja saades vajalikud andmed edaspidi riiklikest andmekogudest . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 132 lõi get 5 ja sätestatakse , kellega sõlmitud lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine. Ee spool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse pere konda või neil on perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud ees pool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Selline tegevus kujutab endast toetussüsteemi võimalikku ärakasutamist, sest üürilepingu kaudu püütakse luua mulje eraldiseisvast ja sõltumatust üürisuhtest, kuigi sisuliselt on tegemist seotud osapoolte vahelise tehinguga, mille tegelik eesmärk võib olla toimetulekutoetuse abil isikliku majandusliku olukorra parandamine, mitte tegelike kulude hüvitamine. Oluline on rõhutada, et kohaliku omavalitsuse üksusel tekib vajadus kontrollida isiku ja eespool nimetatud isikute äriühingu seotust ainult juhul, kui isikul on üürileping sõlmitud äriühinguga , st kohalikul omavalitsusel tekib täiendav teisest andme kogust andmete pärimise koormus ainult nendel juhtudel, kui üürileping on sõlmitud äriühinguga . Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 132 lõiget 6 1 ja pannakse KOV - ile kohustus selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus äriühingutes ning kuulu mine äriühingutesse ja mittetulundusühingutesse. Kehtiva seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Äri- ja mittetulundusühingutes osalemis e andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu TTT varade hindamisel . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 6 kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate rahalis elt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks saab isiku varaks lugeda osakuid ja aktsiaid . S otsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse käigus andmete õigsust ja sooritab andmepäringu i d, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid, mida on menetlejal võimalik ise välja selgitada . Lisaks äriühingusse kuulumisele kontrollitakse andmete põhjal ka taotleja seotust äriühingu nimel üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada või välistada eluasemekulude arvestamist TTT menetlemisel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 132 lõi getega 6 2 – 6 4 . milles sätestatakse , milliseid dokumente tuleb sissetu lekute , olemasoleva raha ning terviklik u majanduslik u toimetulek u hindamiseks esitada ning reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja välja selgitamise kohustust . Lõike s 6 2 sätestatakse, et k ui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus - , ettevõtlus- või hoiu kontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad konto väljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. Kehtivas seaduses ei ole pangakontode esitamise kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on esitatud vaid s otsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE II (lk 21), milles on selgitatud , et sissetulekuid saab tõendada pangakonto väljavõttega ja sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid TTT menetlemise igapäevases praktikas . T TT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja. Samas puudub KOV -i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osa de sissetuleku te andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud elatis või lähedastelt saadud raha jm). O n o luline, et esitatud kontoväljavõtetel on muu hulgas nähtav ka konto alg - ja lõppseis. Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT sissetulekute arvestamiseks ja jooksva kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite arvestamiseks. Eelmise kuu konto väljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT menetlemisel sissetulekuna. Jooksval kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused ja hüvitised, saadu d elatis) arvestatakse üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks , nagu seda on ka var em tehtud. Kui jooksva kuu konto väljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand, lotovõit, pensioni II samba väljamaksed, saadud laen vms) või sääst e, mis tagavad inimese või pere konna toimetuleku, on pere konnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks. Oluline on jäl gida, et samad sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse. L õike s 6 3 sätestatakse , et toimetulekutoetuse taotleja , kes taotleb aasta jooksul rohkem kui kolm korda toimetulekutoetust , peab lisaks sissetuleku tele esitama ka pan gakontoväljavõttel väljamineku te andmed . Kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute , rahaliste vahendite ja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks. K orduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, millele võib viidata kulutuste struktuur. Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm) , aga samuti püsikulude olemasolust ja korrapärastest harjumustest (nt toitlustus, transport, lastega seotud kulud), ebatavalistest või ebaproportsionaalsetest kulutustest (nt hasartmängud, kiirlaenud), ning sellest, kas inimene katab oma esmavajadused üldse ise või sõltub täielikult välistest allikatest (nt sugulaste regulaarne rahaline tugi või annetused). Korduvate taotlemiste puhul on ka suurem tõenäosus, et inimene vajab lisaks rahalisele toetusele täiendavaid teenuseid (nt majandusnõustamine, võlanõustamine, tööotsingutugi). Kulude muster (nt võlad, sagedased laenu tagasimaksed, maksed kiirlaenudele või sõltuvust tekitavate tegevuste kulud) võib anda olulise info inimese laiemast abivajadusest, mida pelgalt sissetulekutega hinnata ei saa. Oluline on siinkohal märkida, et muudatusega samal ajal jääb kohalikule omavalitsusele kehtima SHS i st tulenev abivajaja hindamiskohustus (SHS § 15) , mille alusel selgitab kohalik omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning lä h tub seejuures terviklikust lähenemisest isiku abi vajadusest st kuigi toimetulekutoetuse määramisel peab taotleja esitama terviklikud pangakonto väljavõtted alles neljandal taotlemise korral aasta jooksul, siis kohalik omavalitsus võib neid andmeid jätkuvalt vajadusel küsida , et täita temal lasuvat terviklik u hindamiskohustust. Sama põhimõtet toetab ka haldusmenetluse seadus. Toetuse määramise ja maksmise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes lähtub sealjuures haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6). See tähendab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning koguma vajadusel tõendeid ka omal algatusel. Haldusorganil on samuti õigus nõuda taotlejalt ja muudelt isikutelt menetluses vajalikke tõendeid (HMS § 38 lg 1), milleks võivad olla näiteks dokumendid (nt pangakonto väljavõte) , seletused, asitõendid, paikvaatlused, tunnistaja ütlused või eksperdi arvamus. Kuna toimetulekutoetuse menetlusprotsess sisaldab ka kaalutlusotsuseid (nt SHS § 134 lg 4 p 1–9), peab menetleja veenduma, et taotleja vastab toetuse saamise tingimustele. Vajaduse korral tuleb hankida täiendavaid selgitusi või dokumente. Ka kohtulahendites on selgitatud ja kinnitatud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks , arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust ( nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214 ). Praktikas esineb olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse. Käesoleva seaduse muudatusega ei nähta ette olukorda, kus STAR süsteem päriks automaatselt taotleja pangakontode olemasolu mõnest teisest andmebaasist , vaid andmete esitamine jääb taotleja kohustuseks . Vastavalt SÜS § 21 lõike le 1 on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Seega kui selgub, et taotleja on tahtlikult varjanud teavet, antud juhul täiendavate pangakontode olemasolu , siis vastavalt SÜS § 31 alusel on õigus toetus tagasi nõuda. Tagasinõude võib jätta tegemata, kui KOV leiab, et selle tegemine ei ole mõistlik (SÜS § 31 lg 3) . TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse netosissetulekute tõendamiseks pangakontode väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega pole reguleeritud ka seda, mitme kuu kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika KOV-ides erinev, mistõttu on oluline kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas seda millise perioodi kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada . TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõt ete esitamine toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas . K avandatav muudatus loob õigusselgust , mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat , ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku olukorra. L õikega 6 4 reguleeritakse TTT menetlemisel varade täielik u hindami s e ja välja selgitami s e kohustust . Seda tuleb teha hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta ( 12 kuu ) jooksul . Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT menetlemisel teha päringuid kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS § 132 lg 6 1 ). Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kõige enam taotletakse TTT -d lühi kest aega (1– 3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a ~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg -d 6 ja 6 1 ), mis on ebamõistlik halduskoormus menetlejale . Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS § 134 lõike 4 punktis 7 , mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu, et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha varade täielikku hindamist. Kõikide SHS § 134 lõike s 4 sisalduvate sätete puhul , mis reguleerivad KOV õigust jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat , tuleb silmas pidada, et tegemist on kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. E nne kui KOV jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT taotlejale teada, et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks . KOV ei saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab remonti, milleks rahalisi vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei pea ks isik müüma oma ainsat vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikuks, et ei tekkiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga töö leidmine võib osutada näiteks majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama müüma oma ainsat vara, mille tulemusena võib ta lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima ). Sellise vara müümisel oleks otsesed mõjud isiku toimetulekule ja elutingimustele. Ei ole kooskõlas hea haldustava ega SHS eesmärgiga eeldada vara müüki olukorras, kus tegemist on isiku ainsa eluasemega ning selle müümine seaks isiku suuremasse sotsiaalsesse või majanduslikku haavatavusse. Lisaks, ainsa vara müük on välistatud SHS § 134 l g 5 kohaselt, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata SHS § 134 lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Ühe probleemi na on KOV - id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV - ide s erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid. Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada võrdne kohtlemine. Samas o n oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korra l säästavad või var em kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mi da võib taotleja ja tema pere säästudeks arvestada , on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana jätta arvesta mata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui tegemist on kahe liikmelise perekonnaga , on soovituslik summa 500 eurot (kaks toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri , st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri , st 400 + 100 + 100 + 100). Täpsem selgitus , kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas TTT juhendis . Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte ajateenistuses viibijatele , kes on TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks . Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv isik tavapäraselt tööturul aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt toitlustus - ja majutus kulud ) on teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda endiselt eluasemekulud (nt üür, kommunaalkulud) . Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul kümme või 15 päeva (olenevalt ajateenistuse pikkusest) puhkust ning a jateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud perioodidel on oluline, et ajateenijal säiliks elukoht , kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks. Praegu on KOV-idel kasutusel erinev praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjusta b ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka õiguskantsler on oma kirjas (31.05.2024 nr 7-5/240582/2403257) välja too nud, et üldjuhul võib eeldada, et ajateenija TTT -d ei vaja, sest kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised toetused, näiteks ajateenija toetus, sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus (kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11). Ka eluaseme ga seotud küsimused on ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude kandmiseks lahendus leida, sest kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu (kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal tuleb kanda eluasemekulu d ning ta jääb sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi juhiseid selle kohta , kuidas tuleb ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut, mille tulemused võivad oluliselt erineda. Seetõttu o n mõistlik , kui ajateenijale sätestatakse TTT maksmise tingimus ed. Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT -d nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud . Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest. Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud , on põhjendatud , et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse ( KVTS ) § 54 lõi k e 14 alusel tasub riik ajateenistuse perioodil eluaseme laenu intressi d ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse, kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuise i d kommunaalmakseid , mis on suuremad võrreldes ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT menetluses ja muudatus e eesmärk on hüvitada kommunaalkulud . Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta , kuidas TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks olevaid ajateenistuses viibijaid TTT kontekstis käsitletakse , vältides KOV-ides erinevaid ja subjektiivseid tõlgendusi . Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist . T ulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15 on andmete saamise alus olemas. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 133 lõige t 2 3 ja luuakse võimalus lugeda ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 2 3 ). TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100 % töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal kuul 50 % töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 2 1 ). Seega , töise sissetuleku arvestamata jätmist sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand ) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT -d ja hakkab saama töist sissetulekut. Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi , näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul. Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut , aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka ettevõtluskonto kulu arvestami ne erandi kasutamisel igati õigustatud . STAR - is saab töise sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töi se sissetulek u andmed on saadud päringutega Maksu- ja Tolliametist . Ettevõtluskontol olev a sissetulek u andmeid on võimalik STAR-ist päringutega saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse SHS § 133 lõi kes 6 sõnad „inimväär se äraelami se“ sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. I nimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline väide ja raskesti mõõdetav. T TT taotlejad pöörduvad SoM-i , SKA ja KOV-ide poole küsimusega : mis tähendab inimväärne äraelamine ? S elle üle saab palju väidelda, et kas see on inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT- ga esmase toimetuleku ehk reaalsed esmased igapäeva vajadused . Praktikas on juhtumeid, ku s puudusesse sattunud inimesed ei taha varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt endiste mugavuste hüvitamist. T TT eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja võimaluse korra l tööle naasmist , mitte toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili . „ Esmane toimetulek “ keskendub ainult inimese ellujäämiseks vajalikele igapäeva vajadustele , samas kui „inimväärne äraelamine“ on igapäeva vajaduste katmisest laiem mõiste. võib sisaldada ka luksuslikke elemente, mis ei ole eluks vajalikud. Mõiste „inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see sõltub isiklikest arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT eesmärk on ajutiselt tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „ e smane toimetulek“ keskendub täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks . Ellujäämiseks vajalik ke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum , mis tugineb väikseimale summale , millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused . Arvestuslik e latusmiinimum on ainus riiklikult määratletud metoodika , mis näitab, milline on minimaalne kulu eluks vajalikele hüvedele – toit, rõivad, eluase jmt , mis on vastavalt SHS § 131 lg 3 ( t oimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ) ka toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiri aluseks . Seega on see loomulik lähtepunkt riigi abikohustuse täitmisel. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Sotsiaalministeerium on järjepidevalt jälginud toimetulekupiiri ja arvestusliku elatusmiinimumi omavahelist suhet ning on oma ettepanekutest Riigikogule toimetulekupiiri osas arvestanud seda metoodikat. Täpsustades TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema lähenemise ning õigusselguse , suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on hädavajalik TTT -d saada. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus , registreeritud kooselus või abieluga sarnases suhtes olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased . L õiget täiendatakse selliselt , et üüri ei võeta arvesse ka juhul , kui üürijaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane . Enamikul sättes nimetatud isiku te st on perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus üksteise suhtes . TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud ees pool nimetatud isikute äriühingutega. Juhul kui isikute vahel kehtib ülalpidamiskohustus , siis ei tohiks äriühingu alt lepingu sõlmimine ülalpidamiskohustust vähendada. Kui SHS § 13 3 lg 8 nimetatud inimeste vahel on sõlmitud üürilepinguid, ei saa TTT - ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab arvestada muid sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudetakse SHS § 133 lõike 9 1 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus , et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul, kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalus t . Kehtiva seaduse sõnastuse järgi võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT arvestamisel arvesse juhul, kui on „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“. Selline sõnastus on tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks peab inimene olema maksepuhkust täielikult kasutanud ehk saanud juba maksepuhkuse otsuse ja selle lõpuni ammendavalt ära kasutanud ja alles siis tekib taotlejal õiguse laenu tagasimakset toetuse määramisel arvestada . Seaduse tegelik eesmärk on aga see, et inimene peab majanduslike raskuste korral esmalt ise pingutama ja pöörduma panga poole, et küsida maksepuhkust – olenemata sellest, kas pank maksepuhkuse lõpuks võimaldab või mitte. Laenu tagasimakse t saab arvestada juba alates hetkest, kui inimene on taotluse esitanud. Muudatusega tehakse see põhimõte seaduse tekstis selgemaks: toetuse arvestamisel ei ole nõutud, et maksepuhkuse võimalust oleks täielikult „ära kasutatud“, vaid piisab sellest, kui inimene on maksepuhkuse saamiseks pöördunud laenuandja poole. Kui pank ei võimalda maksepuhkust, tuleb selle kohta esitada tõend. Kui maksepuhkus on antud, tuleb arvestada, et inimene maksab sel ajal sageli edasi intressi ja kohustuslikku kindlustust – need kulud võetakse samuti TTT arvestamisel arvesse. Kuna eluasemelaenu makseid saab arvesse võtta kuni kuue kuu ulatuses kalendriaastas (§ 133 lõige 9 2 ), tuleb panga tõendit maksepuhkuse kohta esitada igal aastal uuesti. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida erinevaid tõlgendusi praktikas. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täiendatakse SHS § 133 lõige t 9 1 punktiga 4 ja lisatakse tingimus , et laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse e luasemekulusid TTT arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle KOV -i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse . K ui riik on üle võtnud kohustuse, mis on inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistri järgse ja tegeliku elukoha kokku langemine, et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga ostetud ainus eluru um, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks olema taotleja tegelik ja rahvastiku registri järgne elukoht . Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV - ist – tegelikust ja rahvastikuregistri järgsest elukohast. Muudatus puudutab e luaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamis t TTT menet luses. Toetuse taotleja tegeliku ja rahvastikuregistri järg se elukoh a arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT jaotamise , vähendades toetus t e väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 t unnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõi k e 4 punkt 3 . Töötukassa on teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõi ke 4 punkt 3, mi lle kohaselt võib KOV jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst . Kehtiva seaduse puuduse na tuuakse välja asjaolu , et toetuse vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV -i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi . Üldjuhul on korduvalt TTT -d saava l inimes el probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid, eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt, kuid arvestades siht rühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline KOV -i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV -i tasandil lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda töötukassa ei suuda tööturuteenuste ga aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes mi n imaalselt . Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata , kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT- le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi ( SHS § 134 lg 3) . Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavuse , ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 3 1 ) . Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134 lg 4 p 5). S tatistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmi se järgi mist . T ervikliku abi andmine on üks sotsiaalhoolekandelise abiandmise põhimõtetest. SHS § 9 kohaselt kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isiku iseseisva toimetuleku parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamine eeldab mitme organisatsiooni koostööd. Sellisel juhul koostatakse isiku abivajaduse hindamise ja toetavate tegevuste kavandamise aluseks juhtumiplaan. Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“, mille § 1 lõike 2 punktid 5–7 näevad ette andmete kogumise muu hulgas isiku töötamise ja õppimise, neid takistavate probleemide ning osalemist toetavate ressursside kohta. Nimetatud andmete kogumiseks on vajalik ligipääs ka töötu tegevuskava andmetele. Vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktile 3 on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal õigus saada Töötukassa andmekogust esitlusinfona töötu tegevuskava andmeid. Seega, kuigi kehtetuks tunnistatakse SHS § 134 lõike 4 punkt 3, säilib kohaliku omavalitsuse õigustatud juurdepääs tegevuskava andmetele juhtumikorralduse kontekstis SHS § 9 alusel, kuna tegemist on isiku kompleksse abivajaduse hindamise ja lahendamisega, mille käigus on juhtumiplaani koostamine seadusest tulenev kohustus. E rinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on oluline selleks , et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne . Ka töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähend ada makstavat toetust või jät ta toetus e maksmata , mis tõttu ei ole mõistlik kasutada sam u meetmeid erinevate toetuste või teenuste määramisel . S eega on õigustatud , et see säte kehtetuks tunnista takse. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse SHS § 134 lõige t 4 punkti dega 10 ja 11 . Punktiga 10 lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused ( vastavalt SHS § 131 lg 3 minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ning SHS § 132 lg 4 ja 5 1 ehk eluasemekulud ) osaliselt või täielikult riigi eelarvest rahastava teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt tagatud toitlustus ja majutus , aga mu ud esmavahend id (nt hügieenitarbed jm) polnud pakutava teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT -d , aga kehtiva seaduse kohaselt ei ole sellises olukorras võimalik TTT -d osaliselt maksta, mistõttu said inimesed TTT-d kogu summas , mis on aga ebavõrdne nende suhtes , kes peavad TTT - st katma kõik esmavajadused . Seaduse täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab toetust mitmest allikast sama kulutuse katteks. Sarna ne on näiteks olukor d, kus isik suunatakse tahtest olenemata ravile , mille korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning inime ne peab tasu ma vaid eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba loodud selleks, et katta teatud esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT -d määrata. Piiratud eelarve tingimustes on oluline, et TTT -d makstakse neile, kellel muu abi puudub , ja riik saab suunata olemasolevaid ressursse suurema vajadusega inimestele. Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud. Kaalutlusotsus e tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seadus es on selgelt sätestatud , et riigieelarvest juba kaetud kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et kõik i abivajaja i d koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad. P unktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuu l kordamööda mõlema vanema juures. Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid , aga praktikas tule b TTT menetlemisel järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja toodud, et TTT - d võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT -d määrata siis, kui mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks inimene olla korraga kahes pere konnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada ega jagada, saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas , mis toob kaasa ebavõrdsust teiste toetuse saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära ulatuses . Sellistel juhtudel tuleb arves tada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-i l on õigus hinnata konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri arvestamist ja jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega. M uudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d vajaduspõhise lt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine, tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse , ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagami st vanemate vahel saab tõendada kohtuotsusega , riikliku perelepituse vanemluskokkulep p e ga , omavahelise kirjaliku nõusolekuga või mõne muu asjakohase tõendusmaterjaliga . Eelnõu § 1 punkti g a 15 täiendatakse SHS § 134 lõikega 6 1 , millega t äpsustatakse toimetulekutoetuse maksmist sularahas juhul, kui inimene on seda taotlenud. Toimetulekutoetuse maksmine on üldjuhul reguleeritud SHSi § 134 lõikes 6, mille kohaselt maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates lähtudes SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuse väljamaksmisel sularahas on oluline, et jälgitaks edaspidi 1. jaanuaril 2025 jõustunud e uro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus t (EKVS), mis kehtestas ümardamisreegli, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2 sendiste hulka sularaharingluses. Arveldusarvele toetuse maksmisel, ümardamist ei toimu. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette ümardamine lähima viie sendini; toetusesaaja kasuks – st ülespoole ümardamine, kui summa ei jagu viiega; rakendub ainult sularahas maksmisel- toetuse maksmisel arvelduskontole jääb täpne summa kehtima. Näited: 132,62 € → makstakse välja 132,65 € ; 117,01 € → makstakse välja 117,05 € ; 145,00 € → jääb muutmata . Sotsiaaltoetustele EKVS-i ümardamisreegel ei kehti, aga ü mardamisloogika vähendab vajadust tegeleda 1- ja 2-sendistega, mille kättesaadavus on praktikas järjest piiratum ning mille käsitlemine sularaharingluses on ebaefektiivne ja ajamahukas ning võimaldab kohalikul omavalitsusel tõhusamalt korraldada toetuse sularahas maksmist . Ümardamine inimese kasuks järgib SHS § 3 lõike 1 punktis 1 ja 6 sätestatud sotsiaalhoolekande üldpõhimõtteid, mille kohaselt tuleb abi anda viisil, mis lähtub inimese vajadustest ja on talle kättesaadav. Muudatusega tagatakse õiglane ja kooskõlas EKVS-iga olev praktika, halduskoormuse vähenemine (sularaha haldamine) ning toetusesaajate huvide kaitse olukorras, kus toetuse maksmise viisik s on sularaha. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 134 lõige t 7 selliselt, et TTT taotleja või tema pere konna liige, kellele arvestatakse TTT -d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama . Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele arvestatakse TTT eluasemekulude katmiseks, kohustus taga da nende tasumine. Praktikas aga esineb juhtumeid, kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud , mistõttu võib sellistel juhtudel arvata, et inimesel o n sissetulekuid, mida ta varjab. T oetuse maksmisel peab KOV veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad kulude tasumist ka tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel kui selleks, milleks see on ette nähtud. Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides , vähendades erinevaid tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selle s, kuidas toetust kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske. Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Var em hüvitatud eluasemekulude maksmist tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV-i pöörduma , vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada var em hüvitatud eluasemekulude tasumist (nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid). Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted , saab nende poolt eluasemekulude tasumi st hästi tõe ndada. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 täiendatakse SHS § 135 lõikega 2 1 , millega muudetakse täiendava sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul , kes on saanud 18-aastaseks . Kehtiva seaduse § 135 alusel on õigus saada koos TTT- ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel, kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. K ui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanema l lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatus e eesmär k on toetada üksi last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õ pib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks , või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel on 18–19- aastaseid õp ilasi. Eelnõu § -s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 7, 8, 1 4 , 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprilli l , kuna nimetatud punktide ga kaasnevad STAR -i arendused . Jõustumis aja puhul on arvestatud T TT arenduste jaoks tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamise ks vajamineva aja ga . Pangakonto väljavõtete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakonto väljavõtetel kajastatud sissetulekute ning vajadusel ka väljaminekute ja rahaliste vahendite andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus, selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Pangakonto väljavõtete kontrollimise eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida väärkasutust ning põhjendamatut toetuse saamist, hinnates taotleja ja tema pereliikmete majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete majandusliku olukorra väljaselgitamine, milleks on vajalik esmajärjekorras sissetulekute kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumitele. Korduva taotlemise puhul tehtav väljaminekute ja varalise seisu täiendav kontroll võimaldab eristada ajutiselt hätta sattunuid püsivate toimetulekuraskustega taotlejatest ning hinnata nende abivajadust laiemalt, selleks et oleks võimalik tagada neile vajalik abi. Seega saab järeldada, et pangakonto väljavõtete kontrollimisel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike vahendite efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele ning ka isikule sobiva sotsiaalabi tagamisele. Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine, mis ilma sissetulekute ja väljaminekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Taotleja majandusliku seisu hindamiseks tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted, et selgitada välja, kas perel on endal vahendeid, et tagada pere esmavajadused. Regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise intensiivsus järk-järguline ja sõltub taotlemiste arvust, mis võimaldab proportsionaalsemat ja individuaalsemat lähenemist. Esimesel kolmel taotlemise korral toimub sissetulekute kontroll, mis tähendab et taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakonto väljavõttel tuleb esitada ainult sissetulekuid kajastavad andmed. Alates neljandast taotlusest sama aasta jooksul lisandub kohustus esitada nii sissetulekuid kui ka väljaminekuid kajastavad andmed kontoväljavõttel, et hinnata isiku täiendavat abivajadust, mis viitab süstemaatilisemale toimetulekuraskusele. Neljandal taotlemise korral tuleb selgitada välja taotleja ja tema perekonna kogu varaline seis, mis on oluline toetuse sihipärasuse kontrollimiseks. Selline lähenemine võimaldab diferentseeritud andmekogumist , millega välditakse liigset riivet taotlejate eraelule esmaste või ajutiste toimetulekuraskuste korral. Alles korduvate ja regulaarsete taotlemiste puhul rakendatakse täiendavat kontrolli, hinnates ka isiku väljaminekuid ja kogu varalist seisu. Pangakonto väljavõtted on olulised tõendid isiku sissetulekute, väljaminekute ning varalise seisu väljaselgitamiseks. Ka kohtud on selgitanud ja kinnitanud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214). Alternatiiviks on küsida inimeselt omakäeline loetelu ja kinnitus sissetulekute kohta, mille andmeid riiklikes andmekogudes ei ole, kuid need ei pruugi olla tõesed ja TTT menetlejal ei ole võimalik isiku tegelikku majanduslikku seisu välja selgitada. Alternatiivsed meetmed, nagu üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja soodustaksid väärkasutust. Pangakonto väljavõtete kontrollimine on vajalik, kuna puuduvad mõistlikud ja sama tõhusad alternatiivid. Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Regulatsiooniga vähendatakse eraelu puutumatuse riivet, kuna andmete töötlemise ulatus suureneb järk-järgult ainult toetuse korduva taotlemise korral. See lähenemine tagab meetme proportsionaalsuse eesmärgi suhtes ja ka isikute õiguste parema kaitse, tagades samal ajal süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe. Andmetele juurdepääs on piiratud volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise protsess on turvaline. Lisaks on tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja vaidlustada. Isiku õiguste riivet võib pidada mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on vähendatud miinimumini ning selle eesmärk on õiguspärane ja olulise kaaluga. Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel pangakonto väljavõtete andmete töötlemine proportsionaalsuse põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu puutumatust riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse eesmärgil. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut ega muudeta olemasolevat terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktid eelnõus käsitletud küsimusi otseselt ei reguleeri. Sotsiaaltoetuste määramine kuulub riigisisesesse pädevusse . Euroopa Liidu tasandil on eelnõu seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba 14. põhimõttega (miinimumsissetulek) ning 30.01.2023 Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vastu võetud piisava sissetuleku (nn miinimumsissetulekute soovitus) soovitustega. Seaduse mõjud Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV-ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks: toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine; perekondi ja töötajaid toetavad muudatused; eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine. Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis ( seletuskirja lisa 1 ) . Seaduseelnõu muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja mõju riigieelarvele. Sotsiaalne mõju 2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust. Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad 29% kõigist TTT saajatest. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude kaupa Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT-d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti elanikest. Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi: lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%, valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad 12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal Leibkondade arv Rahuldatud taotluste arv Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv Kokku 15562 93687 6,0 Lastega leibkondi 5407 33549 6,2 sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3 Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7 sh lastega töötutega 3112 16862 5,4 sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4 Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7 sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7 sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5 Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7 sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7 sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1 * Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad. 1.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse: TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama. Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast. Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi. Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral, 2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud 2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on suur. Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest. Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest, mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi 2024. aastal Allikas: STAR-i andmed Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad kõikides Eesti KOV-ides . Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2% elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju. 1.1.2. P erekondi ja töötamist toetavad muudatused Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT-d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust taotlenud leibkondadest. 202 4 . aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget , kelle sotsiaalne staatus oli töötav . Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT- d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot. Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu kohaselt oli selliseid lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli 4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju eeldatavasti väikesele osale lastega peredest ning halduskoormus taotlejale ja menetlejale vä hene (esitatakse üks lisatõend nt kohtuotsus, rii kliku perelepituse vanemlus kokkulepe , omavaheline kirjalik nõusolek või mõni muu asjakohane tõendusmaterjal vanemluskokkuleppe kohta ) . Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate seas 8764 alla 18-aastast last ( ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest). 2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest s.o. ca 300 lapse olukord muutub paremaks . Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%- lt 120%- ni perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. 1.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist puudutavad muudatused Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused (loetelu muudatustest leitav Lisa 1 punktid 3.1 - 3.7) loovad inimese jaoks õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat menetlemist. Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks. Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga. Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju. Mõju riigivalitsemisele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e . 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni (Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab, millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta. Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv 1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud joonisel. Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust. TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid pärida. Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse vähenemist. Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale suur. T öökoormus e vähesel määral suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava menetluskulu tõus, mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste arvu kasv. Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id , kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT- ga seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. Mõju riigieelarvele TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks 38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetl emise ja väljamaksmise kulusid 1 ,1 miljon it eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest 2024. aastal (4031 miljonit eurot) moodustavad TTT kulud 1%. Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt 240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas 18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja 151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot. Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks 18–19,5 tuhande euro võrra. Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat eurot. Teised muudatused on pigem õigusselgust toovad ning mõju eelarvele ei ole. 200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0, 5 % RES 2026 – 2029 2025. aasta kevadprognoosi raames koostatud TTT prognoosi st aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendu stele ei kaasne , sest muudatustega seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektis t „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ . STAR2 TTT tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot (maksumus arvestatud eelnõu koostamise hetkel kehtivate turuhindadega ) , mille rahastamise allikas on Euroopa Regionaalarengu F ond ja riiklik kaasfinantseering. Andmekaitsealane mõjuhinnang TTT määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS). Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ( IKÜM ) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist reguleerivate seadustega. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks ( nt isiku sotsiaal ne seisund , osalus äriühingutes, kinnisvara ) on kohaliku omavalitsuse üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistele andmekogudele SHS regulatsiooni ning STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse § -le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saad a vajalikke andmeid automaatselt . Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine. Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida toetuse ebaõiget maksmist. Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad seadusega ette nähtud andmed STAR-i kui turvalisse infosüsteemi. Andme id säilitatakse vastavalt SHS § 145 1 lõigetele 1 ja 2 - ning isikustatult viis aastat pärast toetuse määramist ning pärast seda kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult veel viis aastat . Andmete edastamine toimub ainult seadusest tulenevatel juhtudel, näiteks SKA- le või kohtule. Kõik andmeedastused toimuvad turvaliste kanalite kaudu, tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse. Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised: Andmete volitamata ligipääs või lekkimine Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist. Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata juurdepääsu. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi. Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide järgimine. Andmete kadumine või hävimine Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse regulaarselt. Andmesubjektide õiguste rikkumine Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende parandamist või kustutamist. Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest. Toetuse taotlemisel on taotleja (andmesubjekt) kohustatud esitama enda ja vajadusel enda pere konna liikmete pangakonto väljavõtted. Kontoväljavõte sisaldab isiku majanduslikku olukorda kajastavaid üksikasjalikke andmeid (nt sisse tulekud ja väljam inekud , makse saajad, makse te selgitused , isiklik tarbimiskäitumine), mis võivad olla äärmiselt tundlikud andmed . See toob kaasa järgmised andmekaitsealased mõjud andmesubjektile: 1. Suurenenud eraelu puutumatuse riive risk – panga konto väljavõtted võivad kajastada isiklikke eluviise, tarbimisharjumusi, terviseandmeteks liigitatavaid kulusid (nt apteegimaksed, raviarved), usulist või poliitilist kuuluvust (nt annetused), mis ei ole alati otseselt seotud toimetulekutoetuse määramise tingimustega . 2. Tundlike isikuandmete töötlemine – kuigi KOV töötleb andmeid õiguspärase l eesmärgil ja seaduse alusel, suureneb andmesubjekti jaoks võimalus, et tema tundlikud andmed saavad andmete töötlejale teatavaks , mis suurendab subjektiivse t ebamugavustun net või tekitab usaldusküsimusi. 3. Andmesubjekti autonoomia vähenemine – kuigi toetuse taotlemine on vabatahtlik, muutub panga konto väljavõtte esitamine sisuliselt kohustuslikuks, sest ilma selleta ei saa KOV teha põhjendatud otsust. Seega tunneb andmesubjekt, et tal puudub sisuline valikuvõimalus teatud andmete esitamise osas. Mõjude leevendamiseks on kehtestatud järgmised täiendavad kaitsemeetmed: 1. Konto väljavõtteid kasutatakse üksnes toimetulekutoetuse määramiseks vajalike asjaolude (nt sissetulekute, kohustuste, kulude) tuvastamiseks. 2. Andmeid töötlevad üksnes volitatud sotsiaaltöötajad, kelle juurde pääs andmekogule on piiratud vastavalt tööülesannetele ning logitud. 3. Andmesubjektile antakse selge ja arusaadav teave selle kohta, miks andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. 4. Andmesubjektil on õigus küsida täpsustusi, piirata andmete ulatust, ja esitada konto väljavõte näiteks teatud ajavahemiku kohta või muul sobival viisil, mis tagab piisava kontrolli oma andmete üle. 5. Vajadusel võib andmesubjekt esitada selgitusi või alternatiivseid dokumente, kui mõn i tehing vajab täpsustamist. Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju andmesubjektile oluline , ku id võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise protsessis toimub vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute õigustele ja vabadustele. Turvameetmete rakendamine ja pidev järelevalve aitavad ennetada andmetega seotud riske ning tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri tõstmine alates 2027 . aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 202 7 –2029 2027 2028 2029 TTT kaasajastamise muudatused ( laste vanusepiiri tõstmine ) 150 000 200 000 200 000 Rakendusaktid S eaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017 . a määrus nr 72 „S otsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus “ , mille kavand töötatakse välja määruse muutmise käigus . Põhimääruse t äiendused on seotud eelnõu § 1 punktides 4, 5, 7 ja 10 ette nähtud muudatustega (isiku osalus äriühingutes ning ajateenistuses viibimine) ning andmevahetusega teiste andmekogudega. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 7 , 8 , 1 4 , 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprilli l , kuna nimetatud punktid vajavad STAR -i arendusi . Jõustumis aja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamise ks vajamineva ajaga. Ülejäänud muudatuste jaoks ei ole täiendavat üleminekuaega vaja ning need jõustuvad üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile , Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Töötukassale , Kaitseressursside A metile ja Sotsiaalkindlustusametile . Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal - ja Põllumajandusministeerium nin g Rahandusministeerium kooskõlas tasid eelnõu märkusteta. Justiits - ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium esitasid eelnõu kohta märkusi. Eelnõu kohta avaldasid a rvamust Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet . Kooskõlastuse käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas 2 . Eelnõu esitatakse teisel ringil kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeerium ile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile. Algatab Vabariigi Valitsus 20 25 . a
Teie 01.08.2025 nr 1.2-2/23-4,
Sotsiaalministeerium
SOM/25-0426/-2K
[email protected]
Meie 25.08.2025 nr 8-2/3700
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
kooskõlastamine
Austatud minister
Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (toimetulekutoetuse (TTT) muudatused) eelnõu1
(eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium (JDM) kooskõlastab eelnõu märkustega.
1. Eelnõu § 1 punkti 3 (SHS § 132 lg 2 muutmine) kohaselt ei pea TTT taotleja edaspidi märkima
taotlusele menetluses arvesse võetavate isikute sotsiaalset seisundit. Seletuskirjas on
selgitatud: „Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma
perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV-i
sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest registritest pärida.“. JDM palus oma
varasemas kooskõlastuskirjas2 täiendada seletuskirja teabega, millisel õiguslikul alusel on
lubatav inimese sotsiaalse seisundi kohta andmete saamine andmekogudest. 18.07.2025
eelnõu versiooni seletuskirjas on öeldud, et TTT menetlemisel vajalike asjaolude
kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär,
ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) kui sotsiaalteenuste ja
-toetuste andmeregistri (STAR) volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse
andmekogudesse STAR põhimääruse alusel. JDM märgib, et STAR põhimäärusest ei tulene
õiguslikku alust inimeste isikuandmete töötlemiseks, vastav alus peab tulenema seadusest.
Selleks, et oleks üheselt mõistetav, kust tuleb KOV õigus STAR kaudu kontrollida oma
haldusülesande täitmiseks isiku sotsiaalse seisundi andmeid, palume seletuskirjas välja tuua
järgmised õiguslikud alused: milliste sätete alusel on KOV-il kohustus toimetulekutoetuse
taotlusi menetleda, milliste sätete alusel on KOV-il õigus selle ülesande täitmiseks kasutada
sotsiaalkaitse infosüsteemi ning milliste sätete alusel on KOV-il õigus toimetulekutaotluste
menetlemisel kontrollida isiku sotsiaalse seisundi andmeid ning milline on sotsiaalse seisundi
andmete täpsem koosseis, ehk mida need andmed endas hõlmata võivad.
1
Eelnõu infosüsteemi toimiku number 25-0426
2
Justiits- ja Digiministeeriumi 21.05.2025 kiri nr 8-2/3700
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100
[email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood
70000898
2. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisaks esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
keele- ja normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Maria Sults 58862946
[email protected]
Kristel Niidas
Helen Uustalu
Birgit Hermann
Inge Mehide
2