Finantskuritegude vastaste projektide edendamise komisjoni moodustamine

25.08.2025 nr 61 MINISTRI KÄSKKIRI Finantskuritegude vastaste projektide edendamise komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõige 6, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996 määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 18 alapunkti 22 ning punktide 55 ja 58 alusel ning kooskõlas Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 7. jaanuaril .2025 sõlmitud koostööleppega: 1. Eesmärk 1.1. Käskkirjaga sätestatakse Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 7.01.2025 sõlmitud koostööleppest (edaspidi koostöölepe) tuleneva rahastuse kasutamise kord läbipaistva ja vastutustundliku finantssüsteemi edendamiseks ning võitluseks rahvusvahelise finantskuritegevuse, sh rahapesu, korruptsiooni, finantspettuste ja küberkuritegevuse vastu. 1.2. Koostööleppe läbipaistva ja eesmärgipärase elluviimise ning aruandluse eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium. 1.3. Käesolev käskkiri kehtib kuni koostööleppe kehtivuse lõpuni. 2. Projektid 2.1. Koostööleppe elluviimiseks rahastatakse eesmärgipäraseid projekte järgnevates valdkondades: a) Finantskuritegude, sh rahapesu, kelmuste, küberkuritegude, korruptsiooni ja terrorismi rahastamise ennetamine, avastamine, uurimine ja süüdlaste vastutusele võtmine; b) Küberkriminalistika, finantsekspertiisi, vastuluure jms koolituste korraldamine menetlejatele, prokuröridele, kohtunikele ning teistele asjakohastele sidusrühmadele Baltikumis ja Põhjamaades; c) Ettevõtjate ja finantsasutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse nõuete ja tõhusate tavade järgimise parandamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase regulatiivse ja halduskontrolli tugevdamine ning avalikkuse teadlikkuse suurendamine finantskuritegude, valgekraede kuritegevuse ja finantspettuste kohta; d) Varade leidmise, arestimise ja konfiskeerimismenetluse tõhustamine, varade keskhaldussüsteemi kujundamine ning rahvusvahelise koostöö tugevdamine. 2.2. Tagamaks elluviidavate tegevuste jätkusuutlikkus, rahastatakse projekte, mis on integreeritavad olemasolevate süsteemide ja tööprotsessidega. Soositud on haldusalade ülesed projektid ning projektid, millest tulenevat kompetentsi või teavet on hiljem võimalik kasutada teistele riikidele kogemuste jagamiseks koostööleppe preambulis väljatoodud eesmärkide täitmisel. 2.3. Asjakohane on projekt, mis määratleb selgelt projekti eesmärgi ja tugineb põhjendatud vajadusele. Asjakohane projekt on loodud lähtuvalt sihtrühma vajadustest ja eripärast, lähtub parimast valdkondlikust praktikast ning kasutab tunnustatud töömeetodeid. 2.4. Rahastatakse projekte, mis on kulutõhusad ja mille eesmärgid on realistlikud, plaanitavad tegevused ja kulutused lähtuvad koostööleppes toodud eesmärkidest, on selgelt määratletud ja vajalikud projekti eesmärgi täitmiseks. Teostatavuse hindamisel arvestatakse projekti jätkusuutlikkust, projekti juhtimismudelit ja meeskonna pädevust. 2.5. Projektitaotluse vormi kinnitab käesoleva käskkirjaga moodustatud projektide hindamise komisjon. 2.6. Esitada võib projekte, mis sisaldavad salastatud teavet. Sellisel juhul tagatakse, et projekte hindavad inimesed, kellel on olemas vastava taseme juurdepääsu luba. Salastatud teavet  sisaldavate projektide puhul koostatakse üldistatud tasemel lühikokkuvõte projekti peamiste eesmärkide ja tegevuste osas. 3. Projektide hindamise komisjon ja selle töökorraldus 3.1. Koostööleppe eesmärke toetavate projektide valimiseks ja tulemuste jälgimiseks luuakse käesoleva käskkirjaga projektide hindamise komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad Justiits- ja Digiministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi kantslerid ning vaatlejana nõuandvas rollis USA esindaja. Komisjonil on õigus projektide hindamisse kaasata eksperte, kellel on nõuandev roll. 3.2. Komisjoni esimeheks on Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler. Komisjoni tööd toetab ja projektide elluviimist koordineerib Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakond. 3.3. Komisjoniliikmed võivad endale määrata ajutise või alalise asendaja, andes sellest e-posti teel teada kõigile komisjoniliikmetele. 3.4. Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele elektrooniliselt või kohtumise vormis. 3.5. Komisjoni kohtumise kutsub kokku komisjoni esimees e-posti teel. 3.6. Komisjon kohtub vähemalt üks kord aastas, et otsustada uute projektide rahastamine ning saada sisuline ja eelarveline ülevaade elluviidavatest projektidest. Ülevaated avalikustatakse osas, milles see ei ole vastuolus riigisaladuse ja asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitse nõuetega. 3.7. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll edastatakse viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist e-posti teel komisjoni liikmetele. Kinnitatud protokoll registreeritakse Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemis vastavas kaustas. 3.8. Komisjoni otsuste aluseks on vormikohased projektikirjeldused koos eelarvega. Komisjon valib rahastamisele kuuluvad projektid välja eeldusel, et projektis välja toodud tegevused vastavad koostööleppes nimetatud eesmärgile. 3.9. Komisjonil on õigus nõuda projektis esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist ja teha ettepanekuid projekti muutmiseks. Muudatuste ja täpsustuste tegemiseks annab komisjon taotlejale mõistliku tähtaja. 3.10. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid erinevates projektitaotlustes toodud tegevused ühendada, kui selle tulemusel tekib projekt, mis tervikuna on suunatud koostööleppe eesmärgi elluviimisele. 3.11. Komisjon saab otsustada projekt taotluses toodud kujul heaks kiita, tagasi lükata või teha taotlejale ettepanek projekti muuta. Otsus projekti rahastamiseks peab olema konsensuslik. 3.12. Kriminaalpoliitika osakond teavitab taotlejaid komisjoni otsusest hiljemalt komisjoni koosoleku protokolli kinnitamisele järgneval tööpäeval. 3.13. Komisjoni otsused on avalikud ja nende puhul tuleb tagada selge ja koordineeritud kommunikatsioon. Et tagada ühtne arusaam ja koordineeritud avalik kommunikatsioon koostööleppe eesmärkide täitmise kohta, kooskõlastavad ministeeriumid omavahel projektidega seotud kommunikatsiooniplaani ning avalikkusele suunatud sõnumid. 4. Projektide esitamine, elluviimine ja aruandlus 4.1. Projektide tavapärane ideekorje algab II kvartalis, et rahastusotsuse saanud projektid kajastuks järgneva eelarveaasta riigieelarve seaduses. Kiireloomuliste vajaduste korral on komisjonil õigus algatada projektide hindamine ka riigieelarve seaduse koostamise protsessi väliselt. 4.2. Vormikohane projekt koos eelarvega tuleb esitada e-posti teel hiljemalt kaks nädalat enne komisjoni otsustuskoosolekut Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantslerile, kes tagab taotluste edastamise komisjonile. Kui taotlus sisaldab riigisaladust, esitatakse see vastavalt riigisaladuse kaitse nõuetele. 4.3. Projekti esitaja tõlgib projektikirjelduse inglise keelde. Kasutada võib masintõlget. Kui see ei ole projektis sisalduva salastatud teabe tõttu võimalik, tõlgitakse inglise keelde projekti juurdepääsupiiranguta lühikirjeldus. 4.4. Komisjonilt rahastusotsuse saanud projektide eelarved kajastatakse vastavate riigiasutuste eelarves vastavalt riigieelarve seaduse reeglitele. 4.5. Kolme ministeeriumi valdkondlikud asekantslerid kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et hinnata projektijuhtide ettekannete põhjal projektide elluviimist, kaardistada edasisi vajadusi, hinnata rahastuse kasutust ja graafikus püsimist ning arutada tekkinud probleemkohti. Projektide puhul, mille vahearuanded näitavad tegevuste vähest tulemuslikkust, on asekantsleritel õigus teha komisjonile ettepanek projekt enne tähtaega lõpetada või teha muudatusi projekti tegevuskavas või eelarves, et tagada projekti eesmärkide saavutamine. 4.6. Projektide vahehindamine toimub projektijuhtide poolt ette valmistatud vahearuannete alusel. Vastavad materjalid saadetakse asekantsleritele hiljemalt 10 tööpäeva enne vahehindamise koosolekut. 2 4.7. Punktis 4.5 nimetatud regulaarsetel hindamiskoosolekutel hinnatakse projektieelarve jääki ning järgnevate aastate kulusid. Selleks peetakse ühtset tabelit, mis on kasutamiseks kolme ministeeriumi kantsleritel ja valdkondlikel asekantsleritel. Tabelist peab nähtuma, kas projektide eelarvelisi vahendeid kasutatakse planeeritult täies mahus, milline osa vahenditest kandub järgnevasse aastasse, millised vahendid tagastatakse komisjonile või taotletakse komisjonilt paigutamist teise taotluse rahastamiseks. 4.8. Kõikide sihtotstarbelise rahastuse saanud projektide eelarve ja kulud tuleb eelarve- ja finantsarvestuse infosüsteemides tähistada eelnevalt kokkulepitud projektitunnustega (WBS- id). 4.9. Koostööleppe rahastamise lõppemisel koostatakse rahastuse kasutamisest ja rahastatud projektidest koondülevaade. 4.10. Komisjon võib avaldada oma toetust riiklikult olulise ja tulemusliku projekti püsirahastamiseks riigieelarvest, kui projekti rahastamine koostööleppe alusel lõpeb. 4.11. Tagamaks koostööleppes toodud aruandluse elluviimine, viiakse iga kahe aasta tagant läbi erapooletu audit koostööleppest tulenevate rahaliste vahendite kasutamise ja asjakohase aruandluse korrektsuse kontrollimiseks. Auditi hankimise tagab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakond. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister 3