dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Justiits- ja Digiministeerium · 29. august 2025
Viit
8-1/6835-4
Registreeritud
29. august 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Eelnõude menetlemine
Sari
8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik)
Toimik
8-1/2025
Vastutaja
Andra Reinomägi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Arenduse ja kriminaalstatistika talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.eml41 KB
  • 📎EPÜL seisukoht seadus eelnõule.asice18 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: [DKIM katki] Seisukoht Karistusseadustiku muutmise seadus eelnõule. Kuupäev: 2025-08-29 11:30 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb <https://teenused.rit.ee/et/kkk> -> E-post ja kalender. Tere Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ei kooskõlasta karistusseadustiku muutmise seadust. Lugupidamisega Ago Kokser EPÜL juhatuse esimees e-post [email protected] mob 58723008 Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu seisukoht seaduseelnõule Seaduseelnõus rõhutatakse et Eesti karistusseadustikus ei vasta seksuaalse enesemääramise vastased süüteod täiel määral Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile, aga soovime, et vastaksid. Eesti Pensionärid Ühenduste Liit leiab, et meil on iseseisev riik ja meie võime ise otsustada oma seaduste üle. Me ei peaks ka kõiki Euroopa Liidu seadusi koheselt üle võtma. Ebaselges sõnastuses karistusseadustiku muudatus ei suurenda ühiskondlikku turvalisust, pigem suurendab ta pingeid ja lõhesid meie niigi hapras ühiskonnas ja kahjustab väga paljude inimeste vaimset tervist. Vägistajaks nimetamine on Eesti ühiskonnas väga ränk süüdistus. Isegi kui peale pikka ja iga tavainimese jaoks väga ränka kriminaalmenetlust süüdistus kohtus kinnitust ei leia, on juba süüdistuse esitamine iseenesest karistus. Kriminaalmenetlus ei ole kunagi kerge ka kannatanu jaoks. Eriti raske on see siis, kui peale pikka menetlust selgub, et süüdistus siiski kinnitust ei leia. Inimõigusi austav riik ei tohiks võtta vastu selliseid karistusõiguse sätteid, mis ei ole selged ja üheselt mõistetavad kõigi normintellektiga ühiskonnaliikmete jaoks, Seda isegi juhul, kui seadusmuudatuse eesmärk on iseenesest õilis. Praegu jääb aga mulje, et seadust on vaja muuta eelkõige selleks, et täita Euroopast meile esitatud nõudeid. See seadusmuudatus võib kaasa tuua ka väljapressimiste laine. Pikka aega abielus inimesed otsustavad mõnikord ka lahku minna. Pahatahtlikult on võimalik tagant järele teist isapoolt süüdistada ahistamises ja seksuaalses ärakasutamises. Juhul, kui seadusemuudatus läheb vastuvõtmisele, siis süüdistus teisele osapoolele tuleks esitada mitte hiljem kui ühe nädala jooksu. Kokkuvõtteks. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ei kooskõlasta Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõud. Ago Kokser juhatuse esimees Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →