Arvamus justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu kohta 1. Eelnõuga täiendatakse esmalt alates 1. oktoobrist 2018 nende haldusasjade loetelu, milles peetakse kohtutoimikut digitaalselt. Alates 1. jaanuarist 2020 näeb eelnõu ette täieliku ülemineku digitaalsele toimikule kõigis haldus- ja tsiviilasjades. 2. Ebaselgeks jääb, mida tähendab eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud välismaalaste kohtuasi. Kuigi võib eeldada, et silmas on peetud välismaalaste seadusest tulenevaid vaidlusi, võimaldab keeleline tõlgendamine järeldada ka, et silmas on peetud kohtuasju, mille menetlusosaline on välismaalane. Seetõttu vajab sätte sõnastus täpsustamist. Normitehniliselt tuleb tähelepanu juhtida ka asjaolule, et eelnõu § 1 punktis 5 toodud sätted, mis piiravad digitaalse toimiku kasutamist vastavalt haldusasjade liikidele, jäävad eelnõu järgi kehtima ka pärast 1. jaanuarit 2020. See pole ilmselt eelnõu eesmärk. 3. HKMS § 87 lõikes 1 sisalduva viite kaudu kohaldatakse halduskohtumenetluses peamiselt tsiviilkohtumenetluse toimiku regulatsiooni. Kuigi TsMS § 57 näeb ette võimaluse pidada toimikut täielikult või osaliselt digitaalselt, nähtub TsMS §-dest 56–58, et eeskätt mõistetakse senini toimiku all pabertoimikut. Sellele viitab ka HKMS § 87 lõige 3, mis sätestab riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise toimikus eraldi ümbrikus või köites. HKMS §-d 186 ja 216, § 219 lg 8 ning § 244 lg 2 reguleerivad toimiku füüsilist liikumist kohtute vahel, mis on asjakohane üksnes pabertoimiku puhul. Seega, kuigi menetlusseadustikud võimaldavad digitaalse toimiku pidamist, ei saa menetlusseadustike mõttega kooskõlas olevaks pidada täielikult digitaalsele toimikule üleminekut üksnes maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra muutmise kaudu. Sellises olukorras muutub hulk menetlusseadustike kehtivaid sätteid sisutühjaks. Täielik üleminek digitaalsele toimikule vajab seega seadusandja vastavat otsust. Täpsustamist vajab ka küsimus, mis saab välja nõutud haldus- või vaidlustusmenetluse toimikutest (HKMS § 122 lg 2 p 5 ja § 274 lg 2). 4. Eelnõus välja pakutud regulatsioon ei võimalda paindlikkust olukorras, kus digitaalse toimiku pidamine või kasutamine on mingil põhjusel häiritud. Lisaks kogu muu infrastruktuuri toimimisele vajab digitaalse toimiku kasutamine elektroonilise autentimisvahendi (eeskätt isikutunnistuse) tõrgeteta tööd. 2017. aasta sügisel avaldunud turvariski ja selle olukorra lahendamise kogemustest on teada, et tegemist pole üksnes teoreetilist laadi küsimusega. Kuigi lisaks tavapärasele isikutunnistusele on võimalik digitaalne isikutunnistus hankida ka mobiil- ID vormis, ei ole kohtuteenistujatel selle hankimise kohustust ning sellist kohustust ei saaks neile ka ilma kulusid hüvitamata panna. 5. Digitaalsele toimikule täieliku ülemineku osas on Riigikohus seisukohal, et kohustust täielikult digitaalsele toimikule üle minna ei saa kohtutele panna enne, kui on kõrvaldatud digitoimiku rakenduse olulised puudused. Kuigi tuleb tunnistada, et digitoimiku rakendus on muutunud küpsemaks (nt kiiruse osas), on sellega töötamine endiselt tülikas. Jätkuvalt pole digitoimikus leheküljed nummerdatud, mis muudab võimatuks toimiku lehekülgedele viitamise. Mahukates kohtuasjades on vältimatult vajalik, et kohus saaks nii sisemises tööprotsessis kui ka lahendites viidata toimiku lehekülgedele ning need viited oleksid kehtivad ka teiste kohtute ja menetlusosaliste jaoks. Seda ka siis, kui vahepeal on toimiku koosseis muutunud. Lahendamata on digitoimikus dokumentide korduva kuvamise probleem. Enne niisuguste probleemide lahendamist ei ole mõistlik sätestada digitaalsele toimikule kohustusliku ülemineku kuupäeva.  Justiitsministeerium Teie 28.06.2018 nr 8-1/4547 [email protected] Meie 13.07.2018 nr 6-6/18-37 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu kohta. Edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee