Otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.04.2024 Kehtiv kuni: 15.04.2034 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 15.04.2024 nr 9-3/2024-005 AS Kovek ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse hinna määramine 1. Haldusmenetluse alustamine 01.03.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Kovek ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus koos hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee- ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 49 lg 1 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 4 ja 5 nimetatud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kajastuda reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasus, välja arvatud juhul, kui isik kasutab vaid ühte nimetatud teenustest. ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/127092023004 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes § 50 lg 1 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendis on arvestatud vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu (edaspidi ka põhivara kulum) ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügikogusega (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi. ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes. ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase 2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4 Juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k Juhendit rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. 2 (46) taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. 2. Menetlusosaline AS Kovek (registrikood 10395123; aadress Vae tn 6, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401, e-posti aadress [email protected]) on 100% Saue vallale kuuluv ettevõte, mille põhitegevusalaks äriregistri andmetel on peamisteks tegevusaladeks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Lisaks tegeleb ettevõte soojusenergia tootmise ja jaotamisega Riisipere piirkonnas, Saue valla tänavavalgustuse ehitamise ja hooldusega ning teostab muid kommunaalvaldkonna teenustöid. AS Kovek majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Menetluse käik 01.03.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Kovek Hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kuna esitatud taotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada selle sisulist menetlemist ning 10.03.2023 saatis amet ettevõtjale kirja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 10.04.2023 soovis ettevõtja vastamise tähtaja pikendust kuni 17.04.2023, seoses investeeringute arutamisega nõukogu koosolekul ja nende lisamisega hinnataotlusesse. 18.04.2023 esitas ettevõtja osalised vastused ameti 10.03.2023 kirjale, mille osas esitas amet 20.04.2023 täpsustavad küsimused põhivarade arvestuse kohta (k.a ühinemise korral ülevõetud varade osas). 04.05.2023 kirjaga juhtis amet kokkuvõtvalt ettevõtja tähelepanu jätkuvatele puudustele hinnataotluses. Esitamata olid selgitused ja dokumendid hetkel kehtivate veeteenuste hindade kohta piirkondade kaupa, abonentide arv aastatel 2020-2023, elektrienergia hinna kujunemise arvutuse alusandmed ja kasutatavate võrguteenuste hinnapakettide info, puudused ja ebakõlad reguleeritava vara ja investeeringute tabelis. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras amet 22.05.2023. 11.05.2023 esitas ettevõtja andmed põhivarade kohta. 22.05.2023 soovis ettevõtja hinnataotluses puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist kuni 05.06.2023. 05.06.2023 esitas ettevõtja osalised vastused ning soovis pikendamist abonentide arvu kogumise ja põhivara andmete ülevaatamiseks ning korrigeerimiseks kuni 19.06.2023. 05.06.2023 soovis amet täpsustust regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujunemise kohta (taotluses puudus informatsioon tarbimispunktide võrgupakettide kohta, 2023 elektrienergia koguse ja kulu arvutuskäik). 19.06.2023 esitas ettevõtja elektrienergia võrguteenuste pakettide väljavõtte ning soovis pikendust teiste puuduste kõrvaldamiseks (abonentide arv ja põhivarade andmed) kuni 03.07.2023. 3 (46) 11.07.2023 soovis ettevõtja täiendavat ajapikendust kuni 31.07.2023 puuduste kõrvaldamiseks hinnataotluses. Samal päeval saatis amet ettevõtjale kokkuvõtva koondi, juhtides tähelepanu andmetele, mis on vaja veel hinnataotluses korrigeerida (esitada abonentide arv, elektrienergia kulu kujunemise arvutus, puuduolevad andmed põhivarade kohta). 15.08.2023 saatis amet meeldetuletuse andmete esitamise tähtaja möödumise kohta ning soovis teavet, millisele aadressile on ettevõtja nõutud andmed esitanud. 25.08.2023 esitas ettevõtja selgitavad küsimused elektrienergia kulu arvutamise kohta ning ühtlasi soovis teistele küsimustele vastamise tähtaja pikendamist kuni 01.09.2023. 08.09.2023 esitas ettevõtja ametile alusandmed elektrienergia kulu kontrollimiseks ning tarbimisteatiste väljavõtted perioodi 2021.a jaanuar - 2023.a august kohta. Samuti esitas ettevõtja teabe abonentide arvu kohta erinevatel aastatel ning selgitused investeeringute tabeli täitmise osas. 15.09.2023 soovis amet, et ettevõtja esitaks taotletud elektrienergia kulu kujunemise kontrollimiseks puuduolevad / vajaminevad võrguteenuse kogused kWh-des ja kogu maksumuse (juuli ja augustikuu osas). 19.09.2023 soovis amet, et ettevõtja eristaks joogivee ja reovee abonentide arvu hinnataotluses. 25.09.2023 esitas ettevõtja majandusaastate 2021-2022 abonentide arvud teenuste lõikes. Samal päeval palus amet esitada ka 2023. aastaks prognoositud abonentide arvud teenuste lõikes. Ajavahemikul 25.09-27.09.2023 esitas ettevõtja täpsustavaid andmeid 2023. aasta abonentide arvu kohta. 25.09.2023 esitas amet tähelepanekud hinnataotluses märgitud põhivarade ja investeeringute andmete korrigeerimiseks. 05.10.2023 esitas ettevõtja korrigeeritud põhivarade ja teostatud investeeringute andmed. 06.10.2023 juhtis amet tähelepanu andmete erinevustele majandusaasta aruannetes ja hinnataotluses näidatule. 09.10.2023 esitas ettevõtja vastused ameti 06.10.2023 kirjale ning tegi vastavad muudatused ka hinnataotluses. 16.10.2023 registreeriti Konkurentsiametis AS Kovek parandatud hinnataotlus, millest oli kõrvaldanud olulisel määral Konkurentsiameti poolt viidatud puudused. Konkurentsiamet luges 16.10.2023 esitatud hinnataotluse nõuetekohaseks ja alustas taotluse sisulist menetlust. ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges 16.10.2023 registreeritud AS Kovek Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 17.10.2023. 4 (46) 18.10.2023 soovis amet täiendavaid selgitusi rajatud liitumispunktide, sisseostetavate teenuste, veekao ja omatarbe, tegevuskulude ning sõlmitud laenulepingute kohta. 15.11.2023 esitas ettevõtja osalised vastused ameti 18.10.2023 esitatud küsimustele. 01.12.2023 soovis amet, et ettevõtja esitaks AS-iga Saku Maja sõlmitud teenuslepingu või sõlmitud kokkuleppe. 04.12.2023 saatis amet ettepaneku teostatud investeeringute tabeli korrigeerimiseks lõpetamata ehitiste osas. 11.12.2023 saatis ettevõtja allkirjastatud korrigeeritud hinnataotluse ning selgitused, et AS-iga Saku Maja ei ole sõlmitud vastavat teenuse lepingut, kuigi on korduvalt seda soovitud teha. 13.12.2023 saatis Konkurentsiamet järelepärimise Saue Vallavalitsusele arvamuse saamiseks AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-2023 investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule. 18.12.2023 registreeriti Saue Vallavalitsuse vastus, mille kohaselt on AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-2023 investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga. 22.12.2023 edastas amet oma ettepanekud ja nägemuse AS Kovek hinnakujundusest, mida palus puuduolevate andmetega täiendada hiljemalt 29.01.2024. 05.02.2024 saatis amet meeldetuletuse andmete esitamise tähtaja möödumise kohta. Samal päeval esitas ettevõtja selgitused nendepoolsete kommunikatsioonihäirete ja andmete mitteesitamise osas ning lubaduse ameti 22.12.2023 kirjas nõutu täitmiseks esimesel võimalusel. 15.02.2024 esitas ettevõtja puuduolevad andmed ja nägemuse hinnakujunduse kohta. 19.02.2024 esitas ettevõtja korrigeeritud investeeringute tabeli, milles oli muudetud 2023. aasta investeeringud vastavaks nende tegelikele maksumustele. 21.02.2024 soovis amet selgitusi 2023. a lõpetamata ehitiste maksumuse kohta, mida ka ettevõtja samal päeval esitas. 29.02.2024 esitas ettevõtja allkirjastatud korrigeeritud hinnataotluse. 01.03.2024 saatis Konkurentsiamet AS-le Kovek e-kirja, millega pikendas hinnataotluse menetlemise tähtaja 90 päevale. 04.03.2024 saatis amet korduva järelepärimise Saue Vallavalitsusele arvamuse saamiseks AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-regulatsiooniperiood investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule. 15.03.2024 registreeriti Saue Vallavalitsuse vastus, mille kohaselt on AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-rgulatsiooniperiood investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga. Ajavahemikul 01.04.-03.04.2024 täpsustas ettevõtja perioodi 2020-2023 elektrienergia tarbimise ja kulu andmeid. 5 (46) ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 19.10.- 11.12.2023, 14.12.-18.12.2023, 23.12.2023-15.02.2024, 21.02.2024, 05.03.-15.03.2024; 01.04.- 03.04.2024 (kokku 129 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ja lisaandmed ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva majandusaasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et AS Kovek edastas algse Hinnataotluse 01.03.2023 ehk 2023.a I poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatuse analüüsi 2023.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist 6 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel. 04.04.2024 registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb AS Kovek veeteenuse hind alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel. Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid7 Regulatsiooni- Rida Hinnakomponendid Ühik periood 1 Tegevuskulud tuh € 1430,49 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 413,89 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 54,28 4 Saastetasu tuh € 11,08 5 Ostetavad veeteenused tuh € 348,54 6 Kontrollitavad kulud tuh € 1016,60 7 Elektrienergia kulu tuh € 203,20 8 Muud tegevuskulud tuh € 813,40 9 Kapitalikulu tuh € 323,49 10 Tulukus tuh € 521,74 11 Müügitulu tuh € 2 275,72 12 Järelevalvetasu 0,2% veeteenuse müügitulust8 tuh € 4,55 13 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 2 280,27 5 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 6 https://ariregister.rik.ee/ 7 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122021012?leiaKehtiv Konkurentsiseaduse peatükk 71, järelevalvetasu määr vastavalt KonkS § 532 lg 1 6 (46)  14 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 565,3 15 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 518,2 16 Müügikogus kokku tuh m 3 1 083,5 Konkurentsiamet teostab analüüsi AS Kovek ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kulumile, tulukusele (vt Tabel 1 read 1, 9 ja 10) ja müügikogustele (vt Tabel 1 read 14, 15 ja 16). Konkurentsiamet on seisukohal, et AS Kovek poolt taotletud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad AS Kovek poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus Kovek AS osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust (edaspidi ka veeteenust) Harjumaal Saue vallas Laagri, Hüüru, Vatsla, Vanamõisa, Ääsmäe, Kiia, Valingu, Tuula, Lõokese, Suurekivi, Alliku, Nissi, Kernu ja Maidla tegevuspiirkondades. Alljärgnevalt on Konkurentsiamet koostanud ülevaate AS Kovek kehtivatest ning taotletavatest veeteenuse hindadest (vt Tabel 2). Tabel 2 Ülevaade kehtivast ja taotletavast veeteenuse hinnast Kehtiv Taotletav Muutus rida Veeteenuse hinnad Ühik tasu hind % 1 Tasu võetud vee eest Laagri alevik, Hüüru, Vatsla ja Koidu külad, Harku 1.1 alevik (kliendid Angerja teel ja Alajaama teel), valdavalt Tallinn ja lähiümbrus, Maidla* 1.1.1 füüsilised isikud €/m3 1,29 20,2 1.1.2 juriidilised isikud €/m 3 1,35 14,8 Vanamõisa, Aila, Alliku külakeskus, Välja tee 1,55 1.2 €/m3 0,85 82,4 piirkond, Mäe tee piirkond ** Ääsmäe, Valingu, Jõgisoo, Kiia, Tuula, Riisipere ja Nissi, Turba, Lehetu, Ellamaa, Munalaskme, 1.3 Kivitammi, Haiba, Laitse, Kohatu, Kernu, Ruila, €/m3 1,83 -15,3 Mõnuste – ühtlustatud hinnad alates 01.02.2022.a (nii elanikud kui juriidilised isikud)***: 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Laagri alevik, Hüüru, Vatsla ja Koidu külad, Harku 2.1 alevik (kliendid Angerja teel ja Alajaama teel), valdavalt Tallinn ja lähiümbrus, Maidla* 2.1.1 füüsilised isikud €/m3 1,56 2,71 73,7 2.1.2 juriidilised isikud €/m3 1,78 52,2 Vanamõisa, Aila, Alliku külakeskus, Välja tee 2.2 €/m3 1,38 96,4 piirkond, Mäe tee piirkond ** 7 (46)  Ääsmäe, Valingu, Jõgisoo, Kiia, Tuula, Riisipere ja Nissi, Turba, Lehetu, Ellamaa, Munalaskme, 2.3 Kivitammi, Haiba, Laitse, Kohatu, Kernu, Ruila, €/m3 2,31 17,3 Mõnuste – ühtlustatud hinnad alates 01.02.2022.a (nii elanikud kui juriidilised isikud)***: * Konkurentsiameti 24.04.14 otsus nr 9.1-3/14-009. Otsuses märgitud piirkonnad: Laagri, Hüüru, Valingu, Vanamõisa, Ääsmäe, Kiia ja Jõgisoo küla. ** Konkurentsiameti 29.11.12 otsus nr 9.1-3/12-029. Otsuses märgitud piirkonnaks Vanamõisa piirkond. *** Saue VV 22.12.21 protokolliline otsus. Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks tegevuskulude suurenemine ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda. ÜVVKS § 569 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis- või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule. ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi. Saue vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 510 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“11 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusgrupid ja maksimaalne reoainete sisaldus järgnevalt (vt Tabel 3): 9 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Lepingu rikkumise tasu suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, mistõttu ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet. 10 Muudetud 29.05.2014 määrusega nr 13; https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014012 11 Leitav aadressil - https://www.riigiteataja.ee/akt/407112012027 8 (46) Tabel 3 Reovee reostusgrupid ja maksimaalne reoainete sisaldus Saue vallas Reostusnäitaja Tähis/Mõõtühik Tallinna Kohalikule kanalisatsiooni reoveepuhastile Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin/pH-ühik 6,5 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax/pH-ühik 8,5 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 500,0 200,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7/mg/l 375,0 200,0 Keemiline hapnikutarve KHT/mg/l 750,0 500,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 5,5 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 125,0 60,0 Ühealuseliseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 2,9 Kahealuseliseliste fenoolide sisaldus mg/l - 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 15,0 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l - 80,0 Seega kehtib määratav veeteenuse hind Saue vallas klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa tabelis 3 kajastatud maksimaalset reoainete sisaldust (vt Tabel 3). Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) AS Kovek tegevuspiirkonda iseloomustavatest üldistest näitajatest perioodil 2020 kuni regulatsiooniperiood. Tabel 4 Üldiseloomustus Rida Regulatsiooni- Näitaja Ühik 2020 2021 2022 periood 1 Võetud joogivee teenuse tarbijaid (abonendid) tk 2662 2826 3075 2 Reovee ärajuhtimise ja 2524* puhastamise teenuse tarbijaid (abonendid) tk 2385 2542 2745 3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 112,0 113,0 121,9 121,9 4 sh rekonstrueeritud ja uued km 74,0 75,0 83,9 83,9 5 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 114,0 115,0 124,5 124,5 6 sh rekonstrueeritud ja uued km 82,0 83,0 92,5 92,5 7 Puurkaevude arv tk 40 43 45 45 8 Veepumplate arv tk 16 17 18 18 9 Veetöötlusjaamade arv tk 27 28 29 29 10 Reovee pumplate arv tk 107 108 116 116 11 Reovee puhastite arv tk 11 11 11 11 12 Objektide arv kokku tk 201 207 219 219 *eraldi abonentide andmed puuduvad, kuna vahetati tarkvara 2022.a-l oli AS Kovek tegevuspiirkonnas kasutusel 45 puurkaevu, 29 veetöötlusjaama, 116 9 (46) reoveepumplat ja 11 reoveepuhastit. Veeteenuse osutamiseks kasutatavate ühisveevärgi torustike pikkus on 121,9 km ja ühiskanalisatsiooni torustike pikkus 124,5 km. Regulatsiooniperioodil ettevõtja kasutatavate objektide arvu muutust ei planeeri (vt Tabel 4 rida 7-11). Käesolevas otsuses vaadeldaval perioodil on ettevõtja teostanud mitmeid investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Investeeringute detailsem ülevaade on esitatud käesoleva otsuse Lisas 1. 5. Müügikogused ja veekadu 5.1. Müügikogused Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1. müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogus, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2. tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. 5.1.1. Võetud joogivee müügikogus AS Kovek Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 565,3 tuh m3 AS Kovek on prognoosinud regulatsiooniperioodil võetud joogivee (edaspidi ka võetud vee) müügikoguseks 565,3 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud võetud joogivee teenuse tarbijate arvud ning müügikogused aastatel 2020 kuni regulatsiooniperiood. Tabel 5 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus Näitaja Ühik 2020 2021 2022 Reg per Võetud joogivee 1 tuh m³ 512,8 546,0 548,2 565,3 müügikogus Muutus võrreldes 2 % 6,5 0,4 3,1 eelmise aastaga 3 Abonentide arv tk * 2662 2826 3075 4 Lisandunud aastas tk 164 249 *ettevõtjal on olemas andmed võetud joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste abonentide kohta kokku (vt Tabel 4). Eraldi andmeid võetud joogivee abonentide kohta ei ole võimalik eristada. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 1), et AS Kovek tegevuspiirkonna võetud joogivee müügikogus oli aastatel 2020 – 2022 kasvutrendis (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja võetud joogivee müügikoguse kasvu tasemele 565,3 10 (46) tuh m3. Müügikoguse kasv on seotud põhiliselt Maidla piirkonna arendamise ja liitumisvõimaluste loomisega (rajati 342 uut liitumispunkti). Võetud joogivee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 3), et võetud joogivee klientide arv oli 2021.a-l 2662 tk. Võrreldes eelmise aastaga kasvas 2022.a-l klientide arv 164 võrra 2826 kliendini ning regulatsiooniperioodil 249 kliendi võrra 3075 kliendini. Abonentide lisandumist saab prognoosida tegevuspiirkonnas (valdavalt Maidla piirkonnas) rajatud liitumispunktide jätkuva kasutuselevõtuga. Kuna ettevõtja on lisanduvate abonentide arvu prognoosimisel võtnud arvesse piirkonnas rajatud liitumispunktide kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks tegevuspiirkonna regulatsiooniperioodi võetud joogivee teenuse abonentide arvu 3075 tk. Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügikogusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet seniste klientide tegelikust müügikogusest ja lisab sellele uute klientide müügikoguse. AS Kovek selgitustel on iga uue kliendi puhul tegemist ühe leibkonnaga. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava12 kohaselt on Saue valla keskmine leibkonna suurus 2,7 inimest13 ja elaniku keskmine veetarve tegevuspiirkonnas 69,4 l/in/päevas. Regulatsiooniperioodil lisandub 249 tarbijat. Eelnevalt märgitud leibkonna suuruse ja ühe inimese keskmise veetarbimise alusel kujuneb tegevuspiirkonna lisanduvate elanike aastaseks vee tarbimiseks 17,0 tuh m3 (249x 2,7x 69,4 x365/1000=17,0). AS Kovek seniste klientide müügikoguseks saab arvestada 548,2 tuh m3 (2022. a näitaja), mida saab pidada põhjendatuks ka regulatsiooniperioodil. Liites sellele eelnevalt arvutatud lisanduvate abonentide müügikoguse 17,0 tuh m3 kujuneb regulatsiooniperioodi võetud joogivee müügikoguseks kokku 565,3 tuh m3 (548,2+17,0=565,314), mis vastab AS Kovek Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogusele. Prognoosi toetab ka Saue valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavas prognoositud võetud joogivee müügikogus 2024.a-l 564,8 tuh m3, mis on väga sarnane ettevõtja müügikoguse prognoosiga 565,3 tuh m3-ga. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks AS Kovek tegevuspiirkondade võetud joogivee müügikoguse 565,3 tuh m3-t regulatsiooniperioodil. 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus AS Kovek Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 518,2 tuh m3 AS Kovek on prognoosinud regulatsiooniperioodil reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks 518,2 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 6) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tarbijate arv ning müügikogused aastatel 2020 kuni regulatsiooniperiood. 12 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/2202/2008/arengukava.pdf 13 www.stat.ee, aruanne RL21701 14 Täpsemalt: 548,23+17,03=565,26 tuh m3 ehk 565,3 tuh m3 11 (46) Tabel 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogused Rea Näitaja Ühik 2020 2021 2022 Reg per nr Reovee ärajuhtimise ja 1 tuh m³ 461,1 498,9 501,2 518,2 puhastamise müügikogus Muutus võrreldes eelmise 2 % 8,2 0,5 3,4 aastaga 3 Abonentide arv tk * 2385 2542 2791 4 Lisandunud aastas tk 157 249 *ettevõtjal on olemas andmed võetud joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste abonentide kohta kokku Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 1), et AS Kovek tegevuspiirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus oli aastatel 2020 – 2022 kasvutrendis (vt Tabel 6 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kasvu tasemele 518,2 tuh m3. Müügikoguse kasv on põhiliselt seotud Maidla piirkonna arendamise ja liitumisvõimaluste loomisega (rajati 342 uut liitumispunkti). Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 3), et võetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse klientide arv oli 2021.a-l 2385 tk. Võrreldes eelmise aastaga kasvas 2022.a-l klientide arv 157 võrra 2542 kliendini ning regulatsiooniperioodil 249 kliendi võrra 2791 kliendini. Abonentide lisandumist saab prognoosida tegevuspiirkonnas (valdavalt Maidla piirkonnas) rajatud liitumispunktide jätkuva kasutuselevõtuga. Kuna ettevõtja on lisanduvate abonentide arvu prognoosimisel võtnud arvesse tegevuspiirkonnas rajatud liitumispunktide kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks tegevuspiirkonna regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse abonentide arvu 2791 tk. Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügikogusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet seniste klientide tegelikust müügikogusest ja lisab sellele uute klientide müügikoguse. AS Kovek selgitustel on iga uue kliendi puhul tegemist ühe leibkonnaga. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt on Saue valla keskmine leibkonna suurus 2,7 inimest15 ja elaniku keskmine veetarve tegevuspiirkonnas 69,4 l/in/päevas. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 23 kohaselt võrdub kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni ärajuhitav vee hulk vee hulgaga, mis on tarnitud kinnistu veevärki ühisveevärgist. Regulatsiooniperioodil lisandub 249 tarbijat. Eelnevalt märgitud leibkonna suuruse ja ühe inimese keskmise veetarbimise alusel kujuneb tegevuspiirkonna lisanduvate elanike aastaseks reovee ärajuhtimise ja puhastamise koguseks 17,0 tuh m3 (249x 2,7x 69,4 x365/1000=17,0). AS Kovek seniste klientide müügikoguseks saab arvestada 501,2 tuh m3 (2022. a näitaja), mida saab pidada põhjendatuks ka regulatsiooniperioodil. Liites sellele eelnevalt arvutatud lisanduvate abonentide müügikoguse 17,0 tuh m3 kujuneb regulatsiooniperioodi ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks kokku 518,2 tuh m3 (501,2+17,0=518,2), mis vastab AS Kovek Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusele. Prognoosi toetab ka Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 2024.a-l 518,6 tuh m3, mis on väga sarnane ettevõtja müügikoguse prognoosiga 518,2 tuh m3-ga. 15 www.stat.ee, aruanne RL21701 12 (46) Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks AS Kovek tegevuspiirkondade reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügikoguse 518,2 tuh m3-t regulatsiooniperioodil. 5.2. Veekadu ja omatarbevesi Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud joogivee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud joogivee kogus). Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustike vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata võetud joogivee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muus tegevuses. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud joogivee koguse hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). AS Kovek Hinnataotluses prognoositud veekadu 17,8 tuh m3 ning omatarbevesi 10,8 tuh m3 AS Kovek on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekaoks 17,8 tuh m3-t, mis on 3,1% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Omatarbevee koguseks on ettevõtja prognoosinud 10,8 tuh m3 . Konkurentsiameti seisukoht veekao ja omatarbevee osas Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli, kus on kajastatud ammutatud vee, ostetud vee ja omatarbevee ning veekao kogused aastatel 2020 kuni regulatsiooniperiood (vt Tabel 7). Tabel 7 Veekadu ja omatarbevesi regulatsiooni- Rida Näitaja Ühik 2020 2021 2022 periood 1 Ammutatud vesi tuh m3 480,4 502,1 550,7 569,9 2 Ostetud vesi tuh m3 83,3 48,2 25,0 24,0 3 Ammutatud ja ostetud vesi tuh m3 563,7 550,3 575,7 593,9 3 4 Omatarbe vesi tuh m 7,6 3,8** 10,2 10,8 Omatarbe vee osakaal ostetud ja 5 % 1,3 0,7** 1,8 1,8 ammutatud veest Ammutatud ja ostetud vesi ilma 6 tuh m3 556,1 546,5 565,5 583,1 omatarbe veeta 7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 512,8 546,0 548,2 565,3 3 8 Veekadu tuh m 43,3* 0,5** 17,2 17,8 13 (46)  Veekao osakaal ammutatud ja ostetud 9 % 7,8* 0,1** 3,0 3,1 veest ilma omatarbe veeta 10 Ühisveevärgi torustike pikkus km 112,0 113,0 113,0 121,9 11 sh renoveeritud torustike pikkus km 74,0 75,0 75,0 83,9 12 Renoveeritud torustiku osakaal % 66,1 66,4 66,4 68,8 13 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 114,0 115,0 115,0 124,5 14 Veetöötlusjaamade arv tk 27 28 28 29 *2020. aastal oli pikk aega leidmata veekadu Koru piirkonnas Laagris **2021 andmed ei ole usaldusväärsed, tõenäoliselt viga programmis Kuna vee-ettevõtja kasutab puhastusprotsessides omatarbevett, mida veekao hulka ei arvestata, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee kogus AS Kovek kasutab omatarbevett torustike, filtrite läbipesuks. Ettevõtjal on kasutuses 29 veetöötlusjaama. Omatarbevee kogus on aastatel 2020-2022 aastatel muutunud vahemikus 7,6- 10,2 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 4 veerud 2020-2022). 2021. aasta näitajad ei ole usaldusväärsed, mistõttu neid võrdluses ei kasutata. Omatarbevee kasv 2022. aastal (10,2 tuh m3-le) on tingitud torustike tihedama läbipesuga. Regulatsiooniperioodiks on AS Kovek prognoosinud omatarbevee koguseks 10,8 tuh m3 ehk omatarbevee osakaaluks kogu ammutatud ja ostetud veest kujuneb 1,8%. Mõlemad näitajad on sarnased 2022. majandusaasta näitajaga. Kuna AS Kovek on prognoosinud regulatsiooniperioodi omatarbevee koguse sarnaseks 2022. aasta tasemega (10,2 tuh m3), siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks omatarbevee koguse 10,8 tuh m3. Veekadu AS Kovek poolt esitatud andmete kohaselt moodustas veekadu 2020. a-l 7,8% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta (esines pikaajaline leke) ja vähenes 2022.a-l 3,0%-ni (vt Tabel 7 rida 9 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib AS Kovek veekao osakaaluks 3,1% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekaoks 17,8 tuh m3 (vt Tabel 7 veerg 2022 read 8 ja 9). Ettevõtja poolt prognoositud veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbe veeta on sarnane 2022. aasta tegeliku osakaaluga 3,0%. Kuna AS Kovek on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekao osakaalu sarnaseks 2022. aasta tasemega, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja poolt prognoositud veekadu tasemel 3,1% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao kogust 17,8 tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Juhendi p 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi p 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum 14 (46) lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt16). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 50 lg 1 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p-dele 4.2 kuni 4.8. Juhendi p 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ning saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 6.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud Juhendi p 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi p 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad ÜVVKS § 48 lg 1 nimetatud tasud vastavalt Konkurentsiameti hinnaotsusele; 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi p 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ostetavad veeteenuse kogused, ammutatava vee kogused, saastekogused jm). AS Kovek on mittekontrollitavateks kuludeks ostetavate veeteenuste kulud, vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetava saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu- ja riigilõivukulu, kuid kuna nende kulude osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet maamaksu- ja riigilõivukulusid koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“ ja „Kasumiaruanne“. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud mittekontrollitavad kulud summas 413,89 tuh € AS Kovek on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud regulatsiooniperioodil teistelt vee-ettevõtjalt ostetud teenuste kuluks 348,54 tuh €, vee erikasutusõiguse tasuks 54,28 tuh € ja saastetasuks 11,08 tuh € ehk kokku mittekontrollitavate kulude summaks 413,89 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude osas Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu AS Kovek poolt prognoositud mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Ostetava veeteenuse kulu AS Kovek ostab veevarustuse teenust AS-lt Tallinna Vesi ning juhib ühiskanalisatsiooni suunatud 16 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus 15 (46) reovee edasi AS-i Tallinna Vesi ja AS Saku Maja poolt hallatavasse reoveetorustikku. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud teistelt ettevõtjatelt ostetava veeteenuse kulu 348,54 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib AS Kovek lülitada võetud joogivee hinda teistelt ettevõtjatelt ostetava veevarustuse kulu 13,92 tuh € (vt Tabel 8 rida 1.2 veerg regulatsiooniperiood) ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda reovee teenuse kulu 334,62 tuh € (298,75+35,86=334,6217; vt Tabel 8 rida 2.2 ja 3.2 veerg regulatsiooniperiood), mis kujuneb alljärgnevas tabelis kajastatud veeteenuse koguste ja hindade alusel aastate lõikes järgmiselt: Tabel 8 Teistelt ettevõtjatelt ostetav veeteenus Regulatsiooni- 2020 2021 2022 Rida Ostetud teenus Ühik periood Võetud joogivee kogus AS Tallinna 83,3 48,2 25,0 24,0 1 Vesi tuh m3 1.1. Teenuse ostuhind AS Tallinna Vesi €/m3 0,48 0,48 0,48 0,58 1.2. Teenuse kulu AS Tallinna Vesi tuh € 39,92 23,12 12,00 13,92 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 419,1 404,7 407,0 414,9 2 kogus AS Tallinna Vesi tuh m3 2.1 Teenuse hind AS Tallinna Vesi €/m3 0,58 0,58 0,58 0,72 2.2 Teenuse kulu AS Tallinna Vesi tuh € 243,10 234,72 237,17 298,75 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise x x 1,9 16,1 3 kogus AS Saku Maja tuh m3 3.1 Teenuse hind AS Saku Maja €/m3 x x 2,23 2,23 3.2 Teenuse kulu AS Saku Maja tuh € x x 4,35 35,86 S Kokku ostetud teenuse kulu tuh € 283,03 257,84 253,51 348,54 Konkurentsiameti seisukoht teistelt ettevõtjatelt ostetud veeteenuse kulu osas AS-lt Tallinna Vesi ostetav võetud joogivee teenus 13,92 tuh €. AS Kovek ostab Laagri ja Alliku Kotka, Hüüru teeninduspiirkonna ja Vanamõisa teeninduspiirkonna osade tarbijate jaoks joogivett ettevõttelt AS Tallinna Vesi. Tabelist (vt Tabel 8 rida 1) nähtub, et AS-lt Tallinna Vesi ostetud võetud joogivee kogus on aastatel 2020 – 2022 langevas trendis (83,3 tuh m3 langenud 25,0 tuh m3-le). AS-ilt Tallinna Vesi sisseostetava joogivee vooluhulk väheneb, kuna tarbimispiirkonnas on tööle hakanud Kotka tn. veetöötlusjaam. Regulatsiooniperioodiks prognoosib AS Kovek ostetava võetud joogivee koguseks 24,0 tuh m3, mis on sarnane 2022. aasta tegeliku kogusega 25,0 tuh m3. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks AS-lt Tallinna Vesi ostetava võetud joogivee koguse prognoosi 24,0 tuh m3. ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud AS Tallinna Vesi veeteenuse hinnad 19.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-023, mille kohaselt on teistele vee-ettevõtjatele tasu joogivee eest 0,58 €/m3. Seega kujuneb AS-lt Tallinna Vesi ostetava võetud joogivee teenuse põhjendatud kuluks 13,92 tuh € (vt Tabel 8 rida 1.2. veerg regulatsiooniperiood), mis kujuneb põhjendatuks peetud 17 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 16 (46) ostetava võetud joogivee kogusest (24,0 tuh m3) ja joogivee Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnast (0,58 €/m3): 24,0 × 0,58 = 13,92 tuh €. AS-lt Tallinna Vesi ostetav reovee ärajuhtimise teenus 298,75 tuh €. AS Kovek ostab Laagri ja Alliku Kotka, Hüüru, Vanamõisa, Vatsla teeninduspiirkonnas tarbijatele reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust AS-lt Tallinna Vesi. Tabelist (vt Tabel 8 rida 2) nähtub, et AS Kovek poolt AS-lt Tallinna Vesi ostetud reovee teenuse kogus on aastatel 2020 – 2022 olnud vahemikus 404,7-419,1 tuh m3. Regulatsiooniperioodiks prognoosib AS Kovek ostetava reovee teenuse koguseks 414,9 tuh m3, mis ei erine oluliselt aastate 2020 – 2022 tegelike näitajate keskmisest 410,3 tuh m3 ((419,1+404,7+407,0)/3=410,3; vt Tabel 8 rida 2 veerud 2020-2022). Võttes arvesse, et AS Kovek poolt ostetud reovee teenuse kogused on olnud aastatel 2020 – 2022 sarnased ning ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodi koguse sarnaseks 2020-2022 tegeliku keskmise kogusega, peab Konkurentsiamet põhjendatuks reovee ärajuhtimise ostukogust 414,9 tuh m3. ÜVVKS § 57 lg 2 kohaselt võib teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu Konkurentsiameti hinnaotsuse kohaselt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud AS Tallinna Vesi veeteenuse hinnad 19.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-023, mille kohaselt on teistele vee-ettevõtjatele reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu 0,72 €/m3. Seega kujuneb AS-lt Tallinna Vesi ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse põhjendatud kuluks 298,75 tuh € (vt Tabel 8 rida 2.2. veerg regulatsiooniperiood), mis kujuneb põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise kogusest (414,9 tuh m3) ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud teenuse hinnast (0,72 €/m3): 414,9 × 0,72 = 298,75 tuh €. AS-lt Saku Maja ostetav reovee ärajuhtimise teenus 35,86 tuh €. AS Kovek ostab Maidla teeninduspiirkonnas reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust AS-lt Saku Maja. Osapoolte vahel teenuse osutamiseks kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Uue piirkonnana on teenuse tarbimiskogus kasvavas trendis. Regulatsiooniperioodil võtab ettevõtja arvesse, et piirkonda loodi 342 liitumispunkti, millest 60% ehk 205 liitumispunkti võetakse kasutusse. Regulatsiooniperioodi teenuse mahuks prognoosib ettevõtja 16,1 tuh m3 (sisaldab infiltratsiooni (infiltreerunud pinnasevesi) 12,8% ehk 2,08 tuh m3, mis on sarnane teiste ettevõtjate näitajaga) ja teenuse hinnaks on ettevõtja märkinud 2,23 €/m3. AS Kovek tegevuspiirkonnast ära juhitava reovee koguse 16,1 tuh m3 ja AS Saku Maja rakendatava tasu 2,23 €/m3 18 alusel kujuneb AS-lt Saku Maja ostetava teenuse kuluks 35,86 tuh € (16,1 × 2,23 = 35,86; vt Tabel 8 rida 3.2). Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks loetud AS-lt Saku Maja ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kogusest 16,1 tuh m3 ja Konkurentsiameti 23.09.2023 otsusega nr 9-3/2022-032 kooskõlastatud tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest 2,23 €/m3 lähtuvalt kujuneb regulatsiooniperioodil teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tasuks 35,86 tuh € (16,1 × 2,23 = 35,86), mis ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda. Kokkuvõtlikult luges Konkurentsiamet põhjendatuks AS Kovek poolt regulatsiooniperioodil AS-lt Tallinna Vesi ostetava võetud joogivee teenuse kulu 13,92 tuh € ning AS-lt Tallinna Vesi ostetava reovee ärajuhtimise teenuse kulu 298,75 tuh € ning AS-lt 18 Teenuse tasu on võrdne AS-le Saku Maja Konkurentsiameti 23.09.2023 otsusega nr 9-3/2022-032 kooskõlastatud tasuga reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (2,23 €/m 3). 17 (46) Saku Maja ostetava reovee ärajuhtimise teenuse kulu 35,86 tuh € ehk ostetavate teenuste kuluks kokku 348,54 tuh € (13,92 +298,75+35,86 = 348,54 tuh €; vt Tabel 8 rida S). 6.1.2. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 (kehtib alates 01.01.2016) „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“19 lisas sätestatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi p 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasudega maksustatavaid vee koguseid. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 54,28 tuh € Hinnataotluse kohaselt lülitab AS Kovek veeteenuse hinda vee erikasutusõiguse tasu 54,28 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 54,28 tuh € osas Keskkonnalubade nr L.VV/333110, L.VV/328423, L.VV/325086 kohaselt on AS-l Kovek õigus ammutada vett silur-ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambium-vendi põhjaveekihtidest. Hinnataotluse kohaselt prognoosib AS Kovek regulatsiooniperioodil ammutatava vee koguseks 569,9 tuh m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee kogusest ja veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu. Konkurentsiamet luges otsuse p-s 5.1.1 põhjendatuks võetud joogivee müügikoguse 565,3 tuh m3, otsuse p-s 5.2 omatarbevee koguse 10,8 tuh m3 ja veekao koguse 17,8 tuh m3. Osaliselt ostab AS Kovek võetud joogivee tarbimisvajaduse katmiseks teenust sisse AS-ilt Tallinna Vesi, mis on regulatsiooniperioodil 24,0 tuh m3 (otsuse p 6.1.1). Ostetav võetud joogivee kogus ammutatava vee koguse arvestusse ei lülitu ning tuleb arvata maha võetud joogivee müügikogusest. Seega kujuneb AS Kovek poolt regulatsiooniperioodil vajaminevaks ammutatava vee koguseks 569,9 tuh m³: võetud joogivee müügikogus 565,3 tuh m3 – ostetav võetud joogivee kogus 24,0 tuh m3 + omatarbevee kogus 10,8 tuh m3 + veekao kogus 17,8 tuh m3 (565,3 – 24,0 + 10,8 + 17,8 = 569,9). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2024.a.-l vee erikasutusõiguse tasumäärad vee ammutamisel kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3, silur-ordoviitsium põhjaveekihist 63,01 €/tuh m3 ning ordoviitsium-kambium kihist 93,94 €/tuh m3. Kuna vee erikasutusõiguse tasu kujunemist mõjutavad erinevatest allikatest ammutatavad vee kogused, millele on seadusega kehtestatud erinevad tasumäärad, siis analüüsib Konkurentsiamet esmalt erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalusid regulatsiooniperioodil. Hinnataotluses kajastatud andmete kohaselt kujunevad kõigist 19 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 18 (46) põhjaveekihtidest ammutatud vee kogused ning nende osakaalud aastatel 2020 kuni regulatsiooniperiood vastavalt allolevale tabelile (vt Tabel 9). Tabel 9 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel rida Ammutatud vee kogused ühik 2020 2021 2022 Reg per 1 Ammutatud vee kogus (AS Kovek) tuh m3 480,4 502,1 550,7 569,9 2 sh silur-ordoviitsiumi põhjaveekihist tuh m 3 12,0 11,9 11,9 11,9 sh ordoviitsiumi-kambriumi 3 põhjaveekihist tuh m3 317,4 322,0 338,5 350,7 4 sh kambriumi-vendi põhjaveekihist tuh m3 151,1 168,2 200,2 207,2 6 Ammutatud vee koguse muutus % 0,8 4,5 9,7 3,5 7 Silur-ordoviitsiumi kihi osakaal kogu ammutatud veest % 2,5 2,4 2,2 2,1 Ordoviitsium-kambriumi kihi osakaal kogu 8 ammutatud veest % 66,1 64,1 61,5 61,5 9 Kambrium-vendi kihi osakaal kogu ammutatud veest % 31,4 33,5 36,4 36,4 Tabelist (vt Tabelist 9 rida 7-9 veerg reg per) nähtub, et AS Kovek on regulatsiooniperioodiks prognoosinud ammutada vett 61,5% ordoviitsium-kambiumi põhjaveekihist, 36,4% kambrium- vendi põhjaveekihist ja 2,1% silur-ordoviitsiumi põhjaveekihist kogu ammutatava vee mahust. AS Kovek prognoositud ammutatavate veekoguste osakaalud jäävad sarnasele tasemele 2022. a-l kujunenud ammutatud vee koguste osakaaludega (vt Tabel 9 rida 7-9 veerg 2022). Kuna AS Kovek on prognoosinud erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalud sarnaseks 2022.a osakaaludega, mis võtab arvesse muutuseid AS Kovek tegevuspiirkonnas, peab Konkurentsiamet põhjendatuks silur-ordoviitsiumi põhjaveekihi osakaalu 2,1%, kambium-vendi põhjaveekihi osakaalu 36,4% ja ordoviitsium-kambiumi põhjaveekihi osakaalu 61,5% ammutatava vee mahus. Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb regulatsiooniperioodil silur- ordoviitsiumi põhjaveest ammutatava vee koguseks 11,9 tuh m3, ordoviitsium-kambiumi põhjaveest ammutatava vee koguseks 350,7 tuh m3 ja kambium- vendi põhjaveekihist ammutatava vee koguseks 207,2 tuh m3 , mis on aluseks vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel ning vee erikasutusõiguse tasu kujunemisel. Rakendades silur-ordoviitsiumi põhjaveest ammutatava vee kogusele 11,9 tuh m3 tasumäära 63,01 €/tuh m3, ordoviitsium-kambiumi põhjaveest ammutatava vee kogusele 350,7 tuh m3 tasumäära 93,94 €/tuh m3 ja kambium-vendi põhjaveest ammutatava vee kogusele 207,2 tuh m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3, kujuneb AS Kovek vee erikasutusõiguse tasuks kokku 54,28 tuh € [(11,9 tuh m3 × 63,01 €/tuh m3 + 350,7 tuh m3 × 93,94 €/tuh m3 + 207,2 tuh m3 × 99,34 €/tuh m3 ) / 1000 = 54,28 tuh €], mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada AS Kovek veeteenuse hinda. 6.1.3. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. 19 (46) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi p 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi p 4.6 p 5 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasu kohta veeteenuse hinnas. Tabel „Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud saastetasu 11,08 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib AS Kovek regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasu summaks 11,08 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht AS Kovek saastetasu 11,08 tuh € osas Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Kuna AS Kovek veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 0,5% (11,08 / 2275,72 × 100 = 0,5), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt20, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale. Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2020 kuni regulatsiooniperiood on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10). Tabel 10 Saastetasu Regulatsiooni- Rida Näitaja Ühik 2020 2021 2022 periood 1 Saastetasu veeteenuse hinnas tuh € 8,85 9,39 10,67 11,08 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % x 6,1 13,6 3,8 Reovee müügikogus (Ääsmäe, Jõgisoo, 3 Kiia, Valingu, Nissi, Lehetu, Ellamaa, tuh m3 42,0 70,4 70,6 71,8 Turba, Laitse, Munalaskme, Haiba) 4 Saastetasu ühikkulu reovee müügikoguses €/m3 0,21 0,13 0,15 0,15 Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Tabelist 10 nähtub, et AS Kovek veeteenuse osutamise saastetasu oli 2020.a-l 8,85 tuh € ja kasvas 2022. aastal tasemeni 10,67 tuh € (vt Tabel 10 rida 1 veerud 2020 – 2022). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks saastetasuks 11,08 tuh € (vt Tabel 10 rida 1 veerg regulatsiooniperiood). 20 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi, kuna saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale. 20 (46) Saastetasu kulu 1 m3 reoveeteenuse koguse kohta on olnud aastatel 2020-2022 tasemel 0,13-0,21 €/m3 (vt Tabel 10 rida 4 veerud 2020 – 2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja saastetasu kuluks 1 m3 reoveeteenuse müügikoguse kohta 0,15 €-t, mis ei ületa eelnevate aastate keskmist näitajat 0,17 €/m3 ja on võrreldav näitajatega 2021-2022 a.-l, mil reoveeteenuse osutamine toimus regulatsiooniperioodiga sarnases mahus (vt Tabel 10 rida 3 ja 4). Kuna regulatsiooniperioodiks prognoositud saastetasu ühikukulu 0,15 €-t ühe m3 puhastatava reovee müügikoguse kohta ei ületa eelnevate aastate keskmist näitajat (0,17 €/m3) ja on võrreldav näitajatega 2021-2022 a.-l, mil reoveeteenuse osutamine toimus regulatsiooniperioodiga sarnases mahus, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks veeteenuse hinnas saastetasu summat 11,08 tuh €. 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 121 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p-dele 4.2 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi p 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. ÜVVKS § 52 lg 3 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. ÜVVKS § 52 lg 2 ja Juhendi p 4.8 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi22 (THI) dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud kontrollitavad kulud summas 1 016,60 tuh € AS Kovek on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 1 016,60 tuh €, millest: 1) elektrienergia kulu 203,20 tuh € 2) muud tegevuskulud 813,40 tuh € Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet AS Kovek poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 21 ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. 22 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses. 21 (46) 6.2.1. Elektrienergia kulu AS Kovek Hinnataotluses prognoositud elektrienergia kulu 203,20 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib AS Kovek regulatsiooniperioodil veeteenuse tarbitavaks elektrienergia koguseks 1296,98 MWh. Regulatsiooniperioodil ostetava elektrienergia kogukuluks prognoositakse 203,20 tuh €23. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust 113,53 tuh € on seotud võetud vee teenusega ning 89,67 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 203,20 tuh € osas Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrienergia kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Ostetav elektrienergia kogus AS Kovek kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas AS Kovek poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 11) tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 11 Elektrienergia tarbimine ja kulu Rea Reg Näitaja Ühik 2020 2021 2022 nr periood Ettevõtte elektrienergia 1 kWh 1 346 639 1 444 420 1 444 420 1 590 420 tarbimiskogus kokku, sh muu tegevus (soojuse tootmine ja 1.1 kWh 71 742 78 173 75 554 61 559 jaotamine) 1.2 edasi müüdud elekter (vallaasutustele) kWh 141 605 174 340 157 532 173 452 Veeteenuste elektrienergia 2 tarbimiskogus (rida 1- rida 1.1 – kWh 1 133 292 1 191 907 1 211 334 1 296 979 rida 1.2) 3 Muutus võrreldes eelmise aastaga % x 5,2 1,6 7,1 Ettevõtte elektrienergia maksumus 4 tuh € 121,438 201,573 346,89 249,18 kokku Veeteenuste elektrienergia 5 tuh € 100,58 163,49 286,51 203,20 maksumus Keskmine veeteenuse 6 €/kWh 0,08875 0,13717 0,23652 0,15667 elektrienergia ostuhind Ammutatud vee maht, ostetud vesi, 7 reovee ärajuhtimise ja puhastamise tuh m3 971,4 1 084,3 1 100,1 1 113,1 müügimaht Elektritarbimise erikulu vee 8 kWh/m3 1,17 1,10 1,10 1,17 koguse kohta (rida 2 / rida 7) Elektrienergiat tarbivate objektide 9 tk 201 207 219 219 arv Elektrienergia tarbimine objektide 10 MWh/tk 5,64 5,76 5,53 5,92 kohta 23 Kogu elektrienergia kulust on ettevõtja eristanud muu tegevusega seotud elektrikulu 45,97 tuh €. 22 (46) Veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2020.a-l 1133,29 MWh ja kasvas 2022.a-ks 1211,33 MWh-ni (vt Tabel 11 rida 2 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja tarbitava elektrienergia kogust tasemele 1296,98 MWh (vt Tabel 11 rida 2 veerg regulatsiooniperiood). Elektrienergia tarbimise koguse kasv on tingitud elektrienergiat tarbivate objektide lisandumisest 2022. a lõpu seisuga (vt Tabel 11 rida 9); mõju tarbimisele pärast 2022.a). Kuna veeteenuse osutamisel tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenuse elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud ja ostetud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel 11 rida 8). Veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia erikulu on aastatel 2020-2022 olnud vahemikus 1,10-1,17 kWh/m3. AS Kovek poolt prognoositud andmete alusel kujuneb regulatsiooniperioodi veeteenuse elektrienergia erikuluks 1,17 kWh/m3, millega võetakse arvesse lisandunud objektide elektritarbimist, jäädes eelnevate aastate erikulu vahemikku. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi veeteenuse elektrienergia erikulu 1,17 kWh/m3. Veeteenuse osutamisel kasutatav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud vee koguse, ostetud vee koguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ja põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 5.2 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 569,9 tuh m3, ostetud vee kogusest 24,0 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest 518,2 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,17 kWh/m3 kujuneb põhjendatud veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 1296,98 MWh [(569,9 + 24,0+518,2) × 1,17 = 1296,98]24. Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on AS Kovek prognoosinud regulatsiooniperioodil elektri keskmiseks hinnaks 15,667 senti/kWh, mis kujuneb elektrienergia hinna, keskmise võrguteenuse tasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu summana. Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on AS Kovek prognoosinud elektrienergia hinnaks 91,85 €/MWh ehk 9,185 senti/kWh. Elektrienergiat ostab AS Kovek regulatsiooniperioodil Eesti Energia AS-lt25 börsihinna alusel, millele lisandub marginaal 1,71 €/MWh. AS Kovek prognoositud elektrienergia hinnale hinnangu andmiseks võttis Konkurentsiamet aluseks: 24 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma). 25 Leping sõlmitud 01.05.2022 (lepingu periood 18 kuud). 2023. aastal osteti tarbimiskohas Saare 18a Turba (Turba alevikku veega varustava pumbamaja hoone) elektrienergiat ka AS-lt Alexela, aga ettevõtja kavatseb regulatsiooniperioodil osta kõikides tarbimispunktides elektrienergiat ühelt ettevõtjalt (ehk Eesti Energia AS-lt) 23 (46)  1. perioodi märts 2023 kuni veebruar 202426 Nord Pool Eesti hinnapiirkonna27 elektrituru keskmise börsihinna 90,14 €/MWh; 2. AS Kovek ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingus kajastatud müügimarginaali 1,71 €/MWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-lt ostetavaks prognoositavaks elektrienergia hinnaks 9,185 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,014 + marginaal 0,171 senti/kWh = 9,185 senti/kWh. Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 91,85 €/MWh ehk 9,185 senti/kWh. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Kui ettevõtja sõlmib elektrienergia tarneks uue lepingu, mille hind on madalam käesolevast Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingulisest hinnast, siis on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes mh arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut28. Kui vee-ettevõtja elektrienergia kulu langeb tulenevalt uuest madalamast elektrienergia hinnast, siis ei vasta veeteenuse hind enam ÜVVKS-is sätestatud kulupõhisuse nõuetele ja vee-ettevõtja hakkab teenima kumuleeruvalt ülemäärast tulu, mis on vastuolus ÜVVKS § 50 lg 1, mille kohaselt tohib veeteenuse hinnaga katta vaid veeteenuse põhjendatud kulud ning põhjendatud tulukuse. Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud vältimaks turgu valitseval ettevõttel teenida tarbija arvelt ülikasumeid ning hinnaregulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) seadusejärgne ülesanne on kontrollida, et seadusest tulenevad hinnaregulatsiooni põhimõtted on monopoolsete ettevõtjate puhul rakendatud ning tarbijate õigusi õiglasele monopoolse teenuse hinnale ei ole rikutud. Võrguteenuse hind29 AS Kovek ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust OÜ-lt Elektrilevi30 erinevate hinnapakettide alusel, millede võrgutasud on Konkurentsiamet kooskõlastanud 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel OÜ Elektrilevi hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 5,2873 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu31 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub 26 Aluseks võetud analüüsi koostamisele eelnenud periood, kusjuures elektrienergia börsihind on muutuv igakuiselt ja perioodil märts 2023 kuni veebruar 2024 oli vahemikus 65,56 kuni 126,48 €/MWh. 27 https://data.nordpoolgroup.com/auction/day- ahead/prices?deliveryDate=latest&deliveryAreas=AT&currency=EUR&aggregation=Monthly 28 Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. 29 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 30 Tarbimiskohas Hoiu 12 (reoveepumpla) ostetakse võrguteenust Sagro Elekter OÜ-lt, mis aga ei avalda keskmisele võrguteenuse hinnale mõju. 31 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 24 (46) elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh32 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub alates 01.01.2024 kehtima hakanud taastuvenergia tasu 1,05 senti/kWh33. AS Kovek on Hinnataotluses kajastanud antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Elektrienergia kulu Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse osutamiseks ostetava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,667 senti/kWh (9,185 + 5,2873 + 0,145 + 1,05 = 15,667). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud tarbitavast elektrienergia kogusest 1296,98 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 15,667 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse elektrienergia kuluks 203,20 tuh € (1296,98 ×15,667 /100 =203,20). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda elektrienergia kulu 203,20 tuh € (s.h võetud joogivee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 113,53 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 89,67 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt ning eristatud on muude teenustega seotud elektrienergia kulu. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet punktides 6.1.1 ja 6.1.2 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ning punktis 6.2.1 kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestatud alustest ja Juhendi p 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Juhendi p 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. AS Kovek Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 813,40 tuh € Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on AS Kovek prognoosinud regulatsiooniperioodil muudeks tegevuskuludeks 813,40 tuh €. Muudest tegevuskuludest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 12). Tabel 12 Muud tegevuskulud Regulatsiooni- Rida Näitaja Ühik 2020 2021 2022 periood 1 Muud tegevuskulud kokku tuh € 634,44 599,88 710,45 813,40 32 Aktsiisi määr 0,145 senti/kWh kehtib alates 01.05.2024. 33 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 25 (46)  2 Muutus vrs eelmine aasta % 10,06 -5,45 18,43 14,49 3 Tarbijahinna indeksi muutus (THI)* % 4,6 19,4 9,2 Võetud joogivee ja reoveeteenuse 4 tuh m3 973,96 1044,89 1049,42 1083,48 müügikogus Muud tegevuskulud veeteenuse 5 €/m3 0,65 0,57 0,68 0,75 müügikoguse kohta * Statistikaameti andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6% ja 2022.a-l 19,4% ning 2023. aastal 9,2%. 34 Rahandusministeeriumi 2024 kevadise majandusprognoosi35 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-ks 3,4%. THI muutus 2023.a-l 9,2% tähendab, et 2022.a hinnad on 2023.a-ks kasvanud 9,2% võrra. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude osas Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on AS Kovek näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ettevõtjal on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub AS-l Kovek, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ettevõtja kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt AS Kovek turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet märgib, et otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustest ning Juhendi p 4.3 – 4.8 sätestatust. ÜVVKS ja Juhendi punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad (kontrollitavad) kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Juhendi p 4.8 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel. Tabelist 12 nähtub, et AS Kovek veeteenuse muud tegevuskulud on olnud kõikuvad –2020. aastal 634,44 tuh €-t, 2021. aastal 599,88 tuh €-t ja 2022. aastal 710,45 tuh €. Regulatsiooniperioodiks prognoosib AS Kovek tegevuskulud tasemele 813,40 tuh €-t ehk tõusu võrreldes 2022. a-ga 14,5% võrra. 34 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 35 Avaldatud 04.04.2024, https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/RM%202024.%20aasta%20kevadine%20prognoos%204.04.2024_2.docx 26 (46) Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on tarbijahinna indeks (edaspidi THI). Ettevõtja prognoosib muude tegevuskulude kasvu võrreldes 2020. aasta tasemega 28,2% (813,40/634,44*100-100=28,2). Statistikaameti andmetel oli THI muutus aastatel 2021 kuni 2022 vastavalt 4,6% (2021.a) ja 19,4% (2022.a) ning 2023. aastal 9,2%. Rahandusministeeriumi 2024. a kevadise majandusprognoosi kohaselt on 2024. a THI muutuseks prognoositud 3,4%. Seega alates 2020.a-st prognoositav THI muutus on 41,02% [100×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/ 100×(100+3,4)/100 -100 =41,02]. Seega ei ületa ettevõtja regulatsiooniperioodiks prognoositud muude tegevuskulude kasv (28,2%) perioodi 2021 kuni regulatsiooniperiood THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (41,02%). Võttes arvesse asjaolu, et ettevõtja ei prognoosi muude tegevuskulude kasvu perioodil 2020 kuni regulatsiooniperiood suuremaks sama ajavahemiku THI muutusest, saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 813,40 tuh €. 7. Investeeringud ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine. AS Kovek poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2013-2023 teostatud investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13 ja Lisa 1): Tabel 13 AS Kovek veeteenuse investeeringud Jrk Reg. Investeering, tuh € 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 nr periood 1 Võetud vee teenus 822,40 286,63 33,79 356,43 352,77 451,41 210,02 -17,74* 636,15 258,15 173,40 Reovee ärajuhtimise ja 2 922,61 494,25 188,83 424,27 563,40 609,38 33,46 -22,92* 327,99 384,16 1071,28 puhastamise teenus Veeteenuse hinda 3 lülitatavad 1748,21 783,38 222,61 780,69 916,19 1067,44 243,48 -40,60 965,56 642,37 1244,68 investeeringud Lõpetamata ehitise saldo 4 aasta lõpus 302,96 *saadud liitumistasud ületasid investeeringu maksumuse Tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8 saatis Konkurentsiamet 13.12.2023 Saue Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-2023 investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 18.12.2023 Saue Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on AS Kovek poolt Hinnataotluses 27 (46) kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Kuna ettevõtja muutis menetluse jooksul 2023. majandusaasta investeeringute maksumused vastavaks tegelike maksumustega, siis saatis amet 04.03.2024 uue kirja Saue Vallavalitsusele arvamuse saamiseks AS Kovek Hinnataotluses kajastatud 2013-2023 investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 2024. aasta investeeringute andmeid ei soovinud ettevõtja hinnataotlusesse lisada. 15.03.2024 Saue Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on AS Kovek poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et AS Kovek Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad kehtivale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas AS Kovek poolt perioodil 2013 - regulatsiooniperiood omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud summas 8 876,99 tuh € (1748,21+ 783,38+ 222,61+ 780,69+ 916,19+ 1067,44+ 243,48- 40,60 +965,56 +642,37 +1244,68 +302,96=8 876,99; vt Tabel 13 ja Lisa 1). 8. Reguleeritava vara, põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja põhivara kulum ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Juhendi p 5.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi p 5.5 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. ÜVVKS § 53 lg 1 ja Juhendi p 5.6 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Juhendi p 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi p 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: 28 (46) RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi p 5.1 kohaselt on põhivara kulum veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi p 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi p 5.3 järgi arvestatakse kulumit reguleeritavalt varalt. Põhivara kulumit arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Juhendi p 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi p 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“36. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kulum Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu AS Kovek poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. 36 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee. 29 (46) Hinnataotluses esitas AS Kovek perioodi 2013-regulatsiooniperiood andmed ettevõtja põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kulumi summade kohta (vt Tabel 14). Kuna ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja 5 ning Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust, siis on Konkurentsiamet kajastanud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14) ainult AS Kovek Hinnataotluses kajastatud omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestuse, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. 30 (46) Tabel 14 AS Kovek veeteenusega seotud põhivara rea regulatsiooni- Reguleeritav vara ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 nr periood 1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 1142,21 2887,21 3653,17 3854,35 4611,51 5527,68 7704,10 7947,59 7906,92 8790,47 9432,78 2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 694,29 2366,62 3032,62 3141,24 3785,72 4544,99 6287,23 6294,41 6004,75 6643,98 6983,92 3 Investeeringud põhivarasse (va maa) tuh € 1745,01 780,88 222,61 780,69 916,17 1060,79 243,48 -40,66 964,14 642,30 1244,68 4 Põhivara kulum tuh € 72,68 109,53 113,99 136,22 156,90 192,60 236,30 249,01 270,71 302,36 323,49 5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 3,61 3,35 3,04 3,22 3,09 2,91 3,02 3,14 3,24 3,32 3,22 6 Muud muudatused soetusmaksumuses tuh € -14,92 -21,44 -23,53 1115,63 -48,33 7 Muud muudatused jääkmaksumuses tuh € -5,35 874,05 -16,40 8 Allahinnatud väärtuse languse tõttu soetusmaksumuses tuh € 80,59 9 Allahinnatud väärtuse languse tõttu jääkmaksumuses tuh € 54,20 10 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 2887,21 3653,17 3854,35 4611,51 5527,68 7704,10 7947,59 7906,92 8790,47 9432,78 10629,13 11 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 2366,62 3032,62 3141,24 3785,72 4544,99 6287,23 6294,41 6004,75 6643,98 6983,92 7888,71 12 Lõpetamata ehitis aasta lõpus tuh € 302,96 13 Maa tuh € 34,44 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos lõpetamata 14 tuh € 8226,11 ehitise ja maaga Kolme viimase aasta (2021-2023) keskmine veeteenuse 15 tuh € 1636,49 müügitulu** 16 Käibekapital (5% lubatud müügitulust) tuh € 81,82 17 Reguleeritav vara tuh € 8307,93 *Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100. **2021.a-l oli AS Kovek veeteenuse müügitulu 1506,16 tuh €, 2022.a-l oli veeteenuse müügitulu 1659,61 tuh € ja 2023.a-l oli veeteenuse müügitulu 1743,71 tuh €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 1636,49 tuh € [(1506,16+1659,61+1743,71)/3=1636,49]. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 AS Kovek poolt teostatud investeeringute osas on esitatud ülevaade käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas otsuse p-s 7 põhjendatuks ettevõtja poolt perioodil 2013 – regulatsiooniperiood teostatud investeeringuid maksumuses 8574,03 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist 14 nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on AS Kovek omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse põhivara soetusmaksumus 9 432,78 tuh € ning jääkmaksumus 6 983,92 tuh € (vt Tabel 14 read 1 ja 2). Lisaks sellele on AS Kovek bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahenditest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise arvelt ja liitumistasudest soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade soetusmaksumuseks 20 993,12 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks 16 116,20 tuh €. AS Kovek poolt veeteenuse hinda lülitatud kulum 323,49 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib AS Kovek veeteenuse hinda lülitada põhivara kulumit summas 323,49 tuh €, millest 141,46 tuh € on võetud joogivee teenusel kasutatavate varade kulum ning 182,03 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kulum. Konkurentsiameti seisukoht põhivara kulumi kohta ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Juhendi p 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb AS Kovek veeteenuse varadelt arvestatud kulumiks regulatsiooniperioodil 323,49 tuh €. Varade keskmiseks kuluminormiks kujuneb AS Kovek esitatud andmete kohaselt 3,22% (vt Tabel 14 rida 5 veerg 2023) ehk varade keskmiseks elueaks on 31,06 aastat (100 / 3,22 = 31,06). Majandusaasta aruande kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks kasutatavatele põhivaradele (lülitatakse veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kuluminorme ja varade kasulikke eluigasid: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga võrgustikud ja torustikud 2,2-3,03%% 33-45 aastat Tootmishooned 2,2-3,03% 33-45 aastat Veemajanduse seadmed 6,7% 15 aastat Muud seadmed ja masinad 4-20% 5-25 aastat Konkurentsiamet võrdles AS Kovek kasutatavaid varade eluigasid KIK-i administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides37 kajastatud varade arvestuslike 37 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 kasulike eluigadega (vt Tabel 15). Tabel 15 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1. Võrgustikud, torustikud 40 2. Tootmishooned 40 3. Reservuaarid ja mahutid 40 4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et AS Kovek poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed, osalt lühemad ja osalt pikemad kui KIK poolt soovitatud eluead. AS Kovek selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele veeteenuse varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid kiiremini, kui veemajandusprojektide raames rajatud veeteenusega seotud põhivara. Veemajandusprojektide raames rajatud omavahendite ja kohustuste arvel soetatud varadele (torustikele, tootmishoonetele ja seadmetele) rakendab ettevõtja KIK Juhendmaterjalides soovitatule vastavaid varade kasulikke eluigasid. Kuna veemajandusprojektide raames omavahendite ja kohustuste arvel soetatud ning veeteenuse hinda lülitatava põhivara amortiseerimisel rakendab AS Kovek eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjalides kajastatud varade arvestuslikest kasulikest eluigadest ning varasemalt soetatud varade puhul lähtub AS Kovek varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. Mida pikemaid kasulikke eluigasid kasutada, seda väiksemaks kujuneb kulum veeteenuse hinnas, lubades tarbijatele ajas sujuvamat hinnatõusu, kuid vee-ettevõtjale võimalust teenida varade jääkväärtuselt pikema perioodi jooksul tulukust. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks AS Kovek poolt rakendatavad kuluminormid ja määratlenud omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veeteenuste põhivara, millelt kulum leitakse (vt Tabel 14 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks AS Kovek omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kulumi 323,49 tuh € veeteenuse hinnas. Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub Konkurentsiamet Juhendi p 5.4 ja ÜVVKS § 54 lg 3, leides AS Kovek reguleeritava vara väärtuse. Juhendi p 5.8 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Tabelist (vt Tabel 14 rida 14 veerg regulatsiooniperiood) nähtub, et AS Kovek omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenustega seotud põhivarade jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata ehitusega regulatsiooniperioodi lõpus on 8 226,11 tuh €. AS Kovek viimase kolme aasta veeteenuse käibe aritmeetiline keskmine müügitulu suurus on 1 636,49 tuh € (arvutuskäik on toodud Tabeli 14 all), millest lähtuvalt on käibekapital 81,82 tuh € (1636,49 × 5 / 100 = 81,82). Seega kujuneb AS Kovek reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 8 226,11 tuh € + käibekapital 81,82 tuh € = 8 307,93 tuh €. Konkurentsiamet peab põhjendatuks AS Kovek reguleeritava vara väärtuse summas 8 307,93 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 33 (46)  8.2. AS Kovek põhjendatud tulukus AS Kovek Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 521,74 tuh € AS Kovek soovib Hinnataotluses lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 521,74 tuh € sh tasusse võetud joogivee eest summas 217,68 tuh € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 304,06 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 521,74 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. AS Kovek on oma piirkonnas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval vee-ettevõttel võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtte võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi p 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Juhendi p 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks AS Kovek veeteenuse reguleeritava vara väärtuse summas 8 307,93 tuh €. Juhendi p 6 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 8 307,93 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Lähtuvalt Juhendi p 6 kujuneb veeteenuse maksimaalseks lubatavaks tulukuseks 521,74 tuh € (reguleeritav vara 8 307,93 tuh € × WACC 6,28% = 521,74 tuh €). AS Kovek soovib veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 521,74 tuh €, mis ühtib Juhendi p 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalse summaga 521,74 tuh €. ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Juhendi p 7.4). Konkurentsiamet koostas Tabeli 16 kontrollimaks, kas AS Kovek poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 53 lg 2 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 16 Vaba rahavoog laenukohustuste katmiseks Summa rida Vaba raha arvestus (tuh €) 1 Vee erikasutusõiguse tasu 54,28 2 Saastetasu 11,08 3 Elektrienergia kulu 210,57 4 Sisseostatav teenus 348,54 5 Muud tegevuskulud 813,40 34 (46)  6 Laenukohustused (veeteenus) 16,74 7 Järelevalvetasu 4,55 Põhjendatud väljaminev kassavoog 8 regulatsiooniperioodil (ridade 1-7 summa) 1 451,78 Müügitulu taotletud veeteenuse hinnaga 9 (sissetulev kassavoog) 2 280,53 10 Vaba raha 828,75 AS Kovek müügitulu taotletud veeteenuse hinnaga on 2 280,53 tuh € (vt Tabel 16 rida 9 ja Tabel 18 rida 3). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku 1 451,78 tuh € (vt Tabel 16 rida 8), sh veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev summa 16,74 tuh € (vt Tabel 16 rida 6). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 828,75 tuh € (vt Tabel 16 rida 10). Ettevõtja poolt taotletud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 50 lg 1 ning ÜVVKS § 53 lg 2 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 16 rida 6) ning vee- ettevõtjale jääb vaba raha 828,75 tuh € (vt Tabel 16 rida 10) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses (521,74 tuh €) ja jõudnud järeldusele, et ettevõtja poolt taotletud veeteenuse hind tagab ÜVVKS § 53 lg 2 täitmise (vaba raha summas 828,75 tuh €). 9. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: a) tegevuskulud; b) kapitalikulu; c) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: , kus: 35 (46)  - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud ettevõtja poolt prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad kaalutud keskmised veeteenuse hinnad alljärgnevalt (vt tabel 17). Tabel 17 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu reovee Tasu ärajuhti- võetud Rida Veeteenuse hind Ühik mise ja Kokku joogivee puhastamise eest eest 1. MÜÜGIKOGUS tuh m3 565,3 518,2 1 083,5 KULUD 2. Mittekontrollitavad kulud tuh € 68,20 345,69 413,89 2.1. Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 54,28 - 54,28 2.2. Saastetasu tuh € - 11,08 11,08 2.3 Ostetava veeteenuse kulu tuh € 13,92 334,62 348,54 3. Kontrollitavad kulud tuh € 446,53 570,07 1016,60 3.1. Elektrienergia kulu tuh € 113,53 89,67 203,20 3.2. Muud tegevuskulud tuh € 333,00 480,40 813,40 4. Kapitalikulu (kulum) tuh € 141,46 182,03 323,49 5. Põhjendatud tulukus tuh € 217,68 304,06 521,74 6. Lubatud müügitulu tuh € 873,87 1401,85 2275,72 7. Järelevalvetasu (0,2%) tuh € 1,75 2,80 4,55 Lubatud müügitulu koos 8. tuh € 875,62 1404,65 2 280,27 järelevalvetasuga 9. Veeteenuse hind €/m3 1,55 2,71 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtte sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises tulude ja kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. AS Kovek on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on ettevõtja täies ulatuses lülitanud tasusse võetud joogivee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud joogivee teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud joogivee eest. 36 (46) 2) Saastetasu kulu on AS Kovek täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3) Ostetavate veeteenuste kulu on AS Kovek lülitanud tasusse võetud joogivee eest või tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest sõltuvalt sellest, millise veeteenuse osutamise tarbeks teenust sisse osteti. Konkurentsiamet peab põhjendatuks lülitada võetud joogivee teenuse sisseostukulu tasusse võetud joogivee eest ja reovee teenuse sisseostukulu lülitada tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 4) Elektrienergia kulu on AS Kovek jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud objektide elektrienergia kulu lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrienergia kulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 5) AS Kovek on muudes tegevuskuludes sisalduvad kulud jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muud tegevuskulud, mida teostatakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldised kulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel otsekulude proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 6) Kapitalikulu on ettevõtja arvestanud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu on jagatud erinevate veeteenuste vahel lähtudes otsekulude proportsioonist. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 7) Tulukuse on ettevõtja jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Üheaegselt mitme teenuse osutamisega seotud varadelt arvestatud põhjendatud tulukus on jagatud erinevate veeteenuste vahel teatava veeteenuse osutamisega seotud otseste kulude proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja kohustustest soetatud vara peab võimaldama põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas. Järelevalvetasu ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS 37 (46) § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee- ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee- ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. AS Kovek on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 4,55 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 17 rida 6). Võttes arvesse, et vee- ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 4,55 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka. Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et AS Kovek on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügikogusega on saadud konkreetse veeteenuse kaalutud keskmine hind. 10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuse hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 18 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügitulu Rea Müügikogus Veeteenuse aastas nr (tuh m3) hind (€/m3) (tuh €) 1 Tasu võetud joogivee eest 565,3 1,55 876,15 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise 2 518,2 2,71 1 404,38 eest 3 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 2 280,53 Lubatud müügitulu koos 4 2 280,27 järelevalvetasuga Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et veeteenuste hindadega saadav planeeritav tulu 2 280,53 tuh € (vt Tabel 18 rida 3) ületab lubatud müügitulu marginaalselt 0,26 tuh € ehk 0,01% (lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga on 2 280,27 tuh €; vt Tabel 18 rida 4 ja Tabel 17 rida 8 veerg „kokku“). 38 (46) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ÜVVKS § 30 lõigetest 1-3, § 50-55 ja § 58, Juhendist ning Konks § 18¹ otsustan: 1) Määrata AS Kovek taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad alljärgnevalt: - tasu võetud joogivee eest 1,55 €/m3; - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,71 €/m3. Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Kovek klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid (vt ka otsuse punkt 4 Tabel 3). 2) Elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu (vt käesoleva otsuse p 6.2.1). ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee- ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja 39 (46) Lisa 1 AS Kovek investeeringud (otsuse punkt 7) Jrk Investeeringud Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 nr Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud 1. Võetud vee teenus tuh € 822,40 286,63 33,79 356,43 352,77 451,41 210,02 -17,74 636,15 258,15 173,40 Laagri piirkonna torustikud- 1.1 tuh € 586,61 151,21 45,99 161,26 seadm-ehitised 1.2 Ääsmäe veetrass tuh € 4,12 1.3 Kiia VTS tuh € 6,25 1.4 Valingu VTS tuh € 9,15 Vanamõisa torustikud-seadm- 1.5 tuh € 23,16 ehitised 1.6 Jõgisoo veepuhastusseadm tuh € 3,20 1.7 Hüüru torustikud-seadm-ehitised tuh € 189,91 Kotka tee torustikud (Esmar 1.8 tuh € 32,01 Ehitus) 1.9 Liitumistasud Kotka tuh € Ääsmäe piirkonna torustikud- 1.10 tuh € 101,22 39,60 seadm-ehitised Vanamõisa torustikud-seadm- 1.11 tuh € 3,81 ehitised 1.12 Sõidukid, muud mas-seadm tuh € 4,44 1.13 Vatsla torustikud-seadm-ehitised tuh € 193,36 1.14 Vanamõisa Välja tee trassid tuh € 17,23 1.15 Hüüru Muinasasula tee trassid tuh € 3,88 1.16 Laagri Kotka tee piirkond tuh € 333,60 1.17 Tuula VTJ rek. tuh € 5,38 1.18 Vatsla täiendavad liitumispunktid tuh € 19,50 1.19 Kiia ÜVK tuh € 65,69 veetorustiku ost N.R.Energy OÜ- 1.20 tuh € 15,32 lt Turba Saare tn 18 kinnistul Isuzu 459FJF kasutusrendi 1.21 tuh € 5,00 liisingu lõpp, väljaost Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  41 (46) Tuula veemajandusprojekti 1.22 tuh € 58,81 valmimine 1.23 Valingu ÜVK tuh € 42,74 Alliku ja Alliku-Vanamõisa ÜVK 1.24 tuh € 142,92 ehitus 1.25 Mäe tee ÜVK tuh € 144,83 ühendamishüvitis Suve 1.26 tuh € 4,45 tee,Kevade tee,Kevade põik 1.27 Jõgisoo ÜVK osaline valmimine tuh € 33,21 1.28 Laitse veemajandusprojekt tuh € 121,06 1.29 diiselgeneraatorid tuh € 19,90 1.30 Munalaskme veetrasside rek tuh € 21,60 1.31 Riisipere Veetorni liitumispunktid tuh € 2,89 1.32 Riisipere Alexela tankla veetrass tuh € 27,46 1.33 Turba pumpla rek tuh € 16,77 Vanamõisa VTJ elektri- 1.34 tuh € 9,27 automaatikasüsteemi uuendamine 1.35 Vatsla Kadaka tee trassid tuh € 9,88 Ääsmäe Kopli 1 ja Kõrgemäe 1.36 tuh € 25,16 torustikud,vesi 1.37 Ääsmäe Soopealse VTJ aed tuh € 6,12 ALPHAGIS, CAD andmed 1.38 tuh € 28,43 4,35 geoandmebaasi 1.39 Jõgisoo ÜVK osaline valmimine tuh € 11,81 Laagri Jõeveere tn vee 1.40 tuh € 10,42 liitumispunktid Tuula küla veevärk (valmis 1.41 tuh € 0,22 05/2018), gar.perioodi tasu 1.42 Turba üvk 1.etapi valmimine tuh € 248,63 1.43 Tuula veevärgi laiendus tuh € 2,01 1.44 Kotka VTJ valmis tuh € 486,20 Ellamaa VTJ I ja II SCADA 1.45 tuh € 9,51 süsteemi juurutamine 1.46 Laitse OJV tuh € 0,24 1.47 Jõgisoo OJV tuh € 0,10 41 (46)  42 (46) 1.48 Kevade võrkude üleandmine tuh € 0,27 FIAT Doblo 1.6D, 371BVK 1.49 kasutusrendi liisingu lõpp, tuh € 6,80 väljaost FORD TRANSIT 113BSJ 1.50 tuh € 8,25 kasutusrendist väljaost Ellamaa VTJ I ja II SCADA 1.51 tuh € 3,62 süsteemi lisatööd FIAT DOBLO, 3 uut autot 1.52 tuh € 66,98 (1Kernu ja 2Saue) 1.53 Maidla projekti valmimine tuh € 224,24 Allika tee 18/20 liitumispunktid ja 1.54 tuh € 16,55 Vanamõisa üvk laiend 1.55 Mäe tee ÜVK (Tõkke tn) tuh € 17,13 1.56 Generaatorid tuh € 7,29 Veetöötlusjaamade 1.57 moderniseerimine sh varutoite tuh € 22,17 paigaldamine Kaubikute soetamine (2 1.58 tuh € 57,01 väikekaubikut, 1 Nissi, 1 Laagri) 1.59 Laagri Kaselaane torustikud tuh € -5,19 -5,19 -5,19 -2,60 -2,60 1.60 Liitumistasud Kotka tuh € -0,88 -7,01 -25,80 -6,99 -21,30 -23,52 -44,12 -67,40 -66,95 -35,42 1.61 Liitumistasud Aila küla tuh € -56,26 -10,72 1.62 Liitumistasu Laagri Tervise 4 tuh € -25,83 1.63 Liitumistasud Turba tuh € -0,41 Liitumistasu Riisipere 1.64 tuh € -5,78 raudteejaam Liitumistasu Riisipere Alexela 1.65 tuh € -26,57 tankla veetrass Liitumistasu Ääsmäe Kopli 1 ja 1.66 tuh € -4,04 Kõrgemäe Liitumistasud Kotka VTJ-s (vt 1.67 tuh € -58,46 rida 1.44) piirdeaed Vae 6 töökoja õuele 1.68 tuh € 1,81 (1/2 osa veeteenusele) 1.69 Turba ÜVK rek 2.etapp tuh € 129,64 42 (46)  43 (46) Reovee ärajuhtimise ja 2. tuh € 922,61 494,25 188,83 424,27 563,40 609,38 33,46 -22,92 327,99 384,16 1 071,28 puhastamise teenus 2.32 Turba üvk 1.etapi valmimine tuh € 264,14 2.33 Ääsmäe biotiigid rek. tuh € 123,60 Koru-2 RVP elektri- 2.34 tuh € 7,39 automaatikatööd 2.35 Kevade võrkude üleandmine tuh € 0,27 Riisipere Metsa 6 ja 8 2.36 kanalisatsioonitorude tuh € 2,25 renoveerimine 2.37 Maidla projekti valmimine tuh € 395,29 Allika tee 18/20 liitumispunktid ja 2.38 tuh € 38,62 Vanamõisa üvk laiend 2.39 Mäe tee ÜVK (Tõkke tn) tuh € 25,67 Kahe reoveepumpla kaugvalvega 2.40 tuh € 5,71 sidumine 2.41 Laagri Kaselaane torustikud tuh € -5,19 -5,19 -5,19 -2,60 -2,60 2.42 Liitumistasud Kotka tuh € -0,88 -7,01 -25,80 -82,23 -21,30 -23,52 -44,12 -67,40 -66,95 -41,37 2.43 Liitumistasud Aila küla tuh € -56,26 -10,72 2.44 Liitumistasu Laagri Tervise 4 tuh € -25,83 2.45 Liitumistasud Turba tuh € -0,41 Liitumistasu Ääsmäe Kopli 1 ja 2.46 tuh € -13,07 Kõrgemäe 2.47 Liitumistasud tuh € 0,00 piirdeaed Vae 6 töökoja õuele 2.48 tuh € 1,81 (1/2 osa reoveeteenusele) 2.49 Turba ÜVK rek 2.etapp tuh € 1 106,94 Sademe- ja drenaaživee ning 3. muu pinnase- ja pinnavee tuh € 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ärajuhtimine ning puhastamine 4. Põhiteenustega seotud teenused tuh € 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 5. Maa tuh € 3,20 2,50 0,00 0,00 0,02 6,65 0,00 0,07 1,43 0,07 0,00 5.1 Võetud vee teenusega seotud maa tuh € 0,02 6,65 0,07 1,36 0,07 Reovee ärajuhtimise ja 5.2 puhastamise teenusega seotud tuh € 3,20 2,50 0,07 maa 43 (46)  44 (46) Veeteenuse hinda lülitatavad tuh € 1 748,21 783,38 222,61 780,69 916,19 1 067,44 243,48 -40,60 965,56 642,37 1 244,68 investeeringud kokku Tarbijate poolt tasutud 6. liitumistasudest teostatud tuh € 0,00 10,38 10,38 10,38 5,19 5,19 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 investeeringud veesektoris Liitumistasudega finantseeritud 6.0 tuh € maa Liitumistasu Laagri Kaselaane 6.1 tuh € 10,38 10,38 10,38 5,19 5,19 (Björkhagen Invest OÜ) Veesektori investeeringutest 7. tuh € 0,76 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 118,00 0,00 0,00 0,00 0,00 muu tegevusega seotud osa 7.0 Muu tegevusega seotud maa tuh € 7.1 haagis RESPO tuh € 0,76 tõstuk tänavavalgustuse tööde 7.2 tuh € 118,00 teostamiseks Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel 8. tuh € 6 243,36 877,17 99,46 2 147,54 1 276,60 728,95 214,42 0,00 1 395,09 2 059,65 989,57 teostatud investeeringud veesektoris Tagastamatust abist 8.0 tuh € finantseeritud maa Laagri piirkonna torustikud- 8.1 tuh € 3 438,21 99,46 626,94 seadm-ehitised 8.2 Kiia VTS tuh € 6,12 8.3 Valingu VTS tuh € 4,20 Vanamõisa torustikud-seadm- 8.4 tuh € 118,92 ehitised 8.5 Hüüru torustikud-seadm-ehitised tuh € 2 675,92 8.6 Ääsmäe tuh € 746,88 285,84 8.7 Teenindusauto tuh € 130,29 8.8 Vatsla tuh € 1 234,75 Kernu piirkonnas VK rajatiste 8.9 tuh € 1 276,60 tasuta üleandmine Kovekile 8.10 Kiia ÜVK tuh € 145,14 8.11 Tuula veemajandusprojekt tuh € 36,45 8.12 Valingu ÜVK tuh € 289,88 44 (46)  45 (46) 8.13 Alliku ja Alliku-Vanamõisa ÜVK tuh € 257,48 8.14 Laitse veemajandusprojekt tuh € 131,53 8.15 Jõgisoo ÜVK tuh € 35,99 8.16 Munalaskme veetrasside rek tuh € 46,90 8.17 Turba üvk 1.etapi valmimine tuh € 1 395,09 8.18 Maidla projekti valmimine tuh € 2 059,65 8.19 Turba ÜVK rek 2.etapp tuh € 989,57 Lõpetamata ehitise saldo aasta 9. tuh € 321,96 lõpus 9.1 sh liitumistasude arvelt tuh € 0,00 tagastamatust abist 9.2 tuh € 19,00 (sihtfinantseerimistest) 9.2.1 Ääsmäe 3.etapp tuh € 19,00 9.3 ettevõtte vahenditest tuh € 302,96 9.3.1 Ääsmäe 3.etapp tuh € 66,72 9.3.2 Väljamaa trassid (Vatsla) tuh € 41,44 9.3.3 Mõisa tee trassid (Ääsmäe) tuh € 12,89 9.3.4 Keila mnt võrgud tuh € 0,80 9.3.5 Nõlvaku-Vanasilla puurkaev tuh € 10,80 9.3.7 Saueaugu tee ringühendus tuh € 22,99 9.3.8 Hüüru Nurme tn VK torustikud tuh € 5,70 9.3.9 Laitse-Vansi veemajandusprojekt tuh € 23,09 9.3.10 Koru trassid tuh € 21,32 9.3.11 Ruila veetrassid tuh € 34,74 9.3.12 Ääsmäe päikesepark tuh € 16,62 9.3.13 Ellamaa vk torustike rek. tuh € 9,60 9.3.14 Kiia VTJ tuh € 6,91 9.3.15 Kuldala trassid tuh € 0,45 Vanamõisa-Laagri 9.3.16 tuh € 4,08 reoveekollektor 9.3.17 Vanamõisa Liiva tee trassid tuh € 2,76 9.3.18 Suve tee VTJ tuh € 2,80 Veetöötlusjaamade varutoide 9.3.19 tuh € 0,49 1.etapp 45 (46)  46 (46) Valingu-Puiestee 9.3.20 tuh € 7,74 puurkaevpumpla hoone Mihkli-Põlde-Metsatuka vk 9.3.21 tuh € 11,04 trassid 46 (46)