Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23278050521

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.11.2025, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278050521 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 02.05.2023 – 14.05.2023 Kontaktandmed: tel: xxxx xxxx; e-post: Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxx xxxxxx-d kahtlustatakse KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 02.05.2023 kuni 14.05.2023 xxxxx maakonnas xxxx vallas xxxx linnas xxxx xx ruumidest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxx OÜ-le kuuluva külmsahtlikapi toiduainetele (mudel TSK-16010) maksumusega 2154 eurot, külmsahtlikapi toiduainetele maksumusega 1100 eurot, woki gaasipõleti maksumusega 1100 eurot ning metallist riiuli maksumusega 120 eurot, s.o kokku maksumusega 4474 eurot. Kriminaalmenetluse käigus on xxxxx xxxxxx kuulatud 12.04.2024 kahtlustatavana üle KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaalasja materjalid saabusid 18.04.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud alustel ja korras. Kannatanu xxxxxxxx OÜ esindaja xxxxxxxx xxxxx on 16.04.2024 ülekuulamisel avaldanud, et taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna xxxxxxx OÜ-l ei ole pretensioone xxxxx xxxxxx suhtes. Kannatanu esindaja on avaldanud, et firma esindajana ta ei soovi minna prokuratuuri ja kohtusse. Samuti on kannatanu esindaja avaldanud, et ta ei soovi käesolevas kriminaalasjas esitada tsiviilhagi ning palub kriminaalasi lõpetada. Suhtluses kannatanuga avaldas kannatanu ka prokurörile, et ei soovi käesolevast menetlusest osa võtta, palus asi lõpetada ning kinnitas, et ta ei soovi tsiviilhagi esitada. Kahtlustatav xxxxx xxxxxx avaldas 11.11.2025 prokurörile, et tema on kannatanuga antud kuriteo asjad selgeks rääkinud ning puuduoleva kahju kannatanule hüvitanud – teinud kannatanule tekitatud kahju tööga tasa. Kahtlustatava sõnul tema elukaaslane töötab kannatanu juures ning vajadusel kui kannatanul on abi vaja, siis ta aitab kannatanut. Lisaks on kahtlustatav avaldanud, et kahetseb, et selline tegu aset leidis. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxxx xxxxxx-d KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Avalik menetlushuvi on olemas kriminaalasjades, kus isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Käesolev kuritegu on toimepandud ajavahemikus 02.05.2023 kuni 14.05.2023, kuid xxxxx xxxxxx-d on 10.11.2022 ja 10.02.2023 karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi, mis tingib määruse põhistamise avaliku menetlushuvi puudumise seisukohalt. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse xxxxx xxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Vargus on toimepandud maikuus 2023, kannatanu soovib menetluse lõpetamist ning kannatanul puuduvad pretensioonid xxxxx xxxxxx vastu. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxx xxxxxx tunnistab sellise vahejuhtumi toimumist ja kahetseb. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri andmetel puuduvad xxxxx xxxxxx-l kehtivad kriminaalkaristused ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxxx xxxxxx kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxxx xxxxxx-le kohustuse määramisega. Kahtlustatav xxxxx xxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 3 sätestatud kohustuse teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278050521 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel on xxxxx xxxxxx kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 11.11.2025-11.05.2026, tegema 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku  tööd. Üldkasuliku töö tundide sooritamise koha määrab Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik, kes võtab esmase kohtumise osas ise isikuga ühendust. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: xxxxx xxxxxx andmeid ei võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: xxxxxxxx OÜ (juhatuse liige ja esindaja xxxxxxxx xxxxx), xxxxx xxxxxx-le on lõpetamise määrus prokuratuuris 11.11.2025 kätte antud. Teadmiseks saata Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonda. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Tartu linn, Kalevi 1). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Helen Puks abiprokurör Kaitsjat juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustusega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: _________________ (nimi, allkiri, kuupäev)