Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.10.2025, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 24233050534
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 20.05.2024 kella
20.10 paiku Sillamäel asuva elumaja juures lõi X.X. vähemalt kahel korral jalaga pea ja keha
piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu. Seega X.X. pani eelnevalt kirjeldatud
teoga toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tekkis 20.05.2024 kella
20.10 paiku X.X. esmalt sõnaline konflikt X.X., mis kasvas üle füüsiliseks konfliktiks. Kuivõrd
kuriteoga ei tekitatud kannatanule X.X. raskeid kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi,
siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X. on ülekuulamisel avaldanud, et
lõi kannatanut emotsionaalses seisundis ning asus ka ise seisukohale, et selline käitumine võis olla
temast üleliigne.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
1
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)
kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid
asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks puudub
informatsioon, et X.X. oleks pärast talle etteheidetavaid süüteoepisoode pannud toime süütegusid,
millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal
endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli
lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi
laineharjal.
Kuigi X.X. suhtes on varasemalt olnud menetluses kaks vägivalla kasutamisega seotud
kriminaalasja (18233000657 ja 18233001496), millest esimene lõpetati prokuratuuri 15.03.2019
määrusega leppimise tõttu ning teine lõpetati prokuratuuri 19.07.2019 määrusega oportuniteediga
ehk samal alusel, millega lõpetatakse menetlus kõnesolevas kriminaalasjas, siis käesoleval juhul
jääks prokuratuuri hinnangul riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd
abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega
tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning hüvitada kannatanule
tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Seega prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on
siiras soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahjud,
on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik saavutada ka muude vahenditega kui
avaliku karistamisega.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa
sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid
võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu
väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
X.X. poolt vabatahtlikult võetavad kohustused aitavad tal leida sisemist jõudu ja motivatsiooni
vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks. Seega X.X. isikust ja tema süüteost tulenevalt on kohane
abinõu edaspidiste õigusrikkumiste välistamiseks ja enesekontrolli teadvustatud juhtimiseks
sotsiaalprogrammi läbimine.
2
Sotsiaalprogrammi kohaldamise eelduseks on täiendava kohustusena võetav üldkasuliku töö
tegemine. Üldkasuliku töö määramine 10 tunni mahus on optimaalne suurus, sest isik peab esmalt
asuma läbima sotsiaalprogrammi ning samaaegselt tehtav üldkasulik töö on teoreetiliste oskuste
omandamist toetav praktiline tegevus läbi füüsilise aktiivsuse. Üldkasuliku töö tegemist takistavad
asjaolud puuduvad. Oluline on märkida, et X.X. näol on tegemist isikuga, kes vajab enda
enesekontrolli juhtimiseks täiendavat tuge, mistõttu käesoleval juhul on oluline määratud
kohustuse individualiseerimine isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050534 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. hüvitama kannatanule X.X. kuriteoga
tekitatud varalise ja mittevaralise kahju kokku summas 524.98 eurot, mis tuleb
kanda hiljemalt 31.12.2025 kannatanu X.X. arveldusarvele. Hiljemalt
31.12.2025 tuleb esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnale
(Koidula 3a, Narva või e-post:
[email protected])
kohustuse täitmist kinnitav maksekorraldus.
2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu
summas 223.20 eurot, hiljemalt 31.01.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).
3) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub X.X. läbima Tallinna Vangla Viru
kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi, mille
eesmärgiks on maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning
pakkuda tuge inimeste omavahelistes suhtes tõusetuda võivate konfliktide
rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogammi määrab
kriminaalhooldusametnik pärast esmast hindamist. Sotsiaalprogrammi läbimise
tähtaeg on 31.05.2026.
4) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 10 tundi üldkasulikku tööd
hiljemalt 31.12.2025.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt määruse p 2.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanule X.X. ja kahtlustatavale X.X. e-postiga, valitud kaitsjale Aleksei
Forstimanile e-toimiku kaudu ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-
toimiku kaudu.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris.
Edasikaebamise kord
3
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjatatud digitaalselt)
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva
määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida
määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte.
(allkirjatatud digitaalselt)
X.X.
Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa X.X. valitud kaitsja Aleksei
Forstiman.
(allkirjatatud digitaalselt)
Aleksei Forstiman
Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina
Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest
KarS § 318 ja § 321 järgi.
(allkirjatatud digitaalselt)
Irina Ogurova
4