Autoriõiguse teemaline ümarlaua kava

Päevakor d Autoriõiguse teemalise le ümarlauale 2025. a oktoobris 07 . 10 .2025 Justiits- ja D igiministeeriumi (JDM) intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus (IOT) kutsub Teid kui kutse adressaati osalema autoriõiguse teemalisel ümarlaual eesmärgiga pidada arutelusid autoriõiguse seaduse (AutÕS) võimalik e kitsaskohtade üle selgitamaks välja, kas kehtiv õigus vajab muutmist . Teemade hulgas on peamiselt probleemkohad, mi lle tõi JDM välja 2024. a koostatud Aut Õ S muutmise VTK s , ja probleemkohad, mille tõstatasid huvirühmad VTK kooskõlastamise ringis . Järgnevalt on esitatud lühiülevaade kavandatavast üritusest. Miks Kuna VTKs endas ja huvirühmade vastustes VTKle tõstatati mitmeid teemasid seoses AutÕSi võimalike kitsaskohtadega , on ümarlaua laiem eesmärk kaardistada asjakohased teemad , mida kaasata võimalikku AutÕS i muutmisse. Mis Päevakorrapunktid: TOC \o "2-2" \n \p " " \h \z \t "Heading 1;1;List tasand 1;1;List tasand 2;1" Päevakorrapunktide kinnitamine 1. Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine 1.1. Kas isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist. Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus). 1.2. Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2. 2. Edasimüügiõiguse tasu arvestamine ja õiguse teostamine 2.1. Edasimüügiõiguse tasu arvestamist puututavat regulatsiooni on vaja parandada. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4. 2.2. Kas edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3. 3. Erakopeerimise tasu 3.1. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Puudutatud sätted: AutÕS §§ 26-27. 4. Blokeerimismeetmed 4.1. Kas peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks DNS-blokeerimiseks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud. 5. AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu 5.1. Kas peaks kaotama AV teose autorite varaliste õiguste eeldusliku ülemineku produtsendile (kokkuleppe puudumisel), õiguste teostamine toimuks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2. 5.2. Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2. 6. Autoriõiguse komisjon 6.1. Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg-d 1–5. 6.2. Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta. 7. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust 7.1. Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks, kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 1 lg-d 1 ja 3. 8. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue 8.1. Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1, AutÕS § 68 lg 1. 9. Laenutushüvitis 9.1. Kas tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordne Eesti keskmine brutopalk ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Puudutatud sätte: AutÕS § 13 3 lg 10. 10. Muu vigade parandus 10.1. Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi. 11. AOB (vajadusel) Järgmised sammud Kellele H uvirühmad loetletud lisas 1 . Millal 2 1 . oktoober 2025 , kl 13 . 00-17 . 00 . Kus Suur-Ameerika 1 koosolekuruumis Kask/Kõiv ja online . Ruumi mahutavuse piirangute tõttu ootame igalt kutsutud organisatsioonilt kohapeal e ühte (1) osaleja t , täiendavad isikud võivad onlines osaleda. K es Justiits- ja Digiministeeriumi intellektuaal omandi ja konkurentsiõiguse talitus, kontaktisik Alex Luik, [email protected] , 5787 2843 . Päevakord Päevakor ra punktide kinnitamine Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine K as isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist . Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus). Teose autori isiklike õiguste loetelu ( AutÕS § 12 lg 1) kattub osaliselt varaliste õiguste loeteluga ( AutÕS § 1 3 lg 1 ) osas, mis puudutab teose muutmis t . Nimelt AutÕS § 12 lg 1 p 3 sätestab õiguse teose muutmisele, AutÕS § 13 lg 1 p 5 sätestab õiguse teose töötlemisele. Probleemkoht seisneb asjaolus, et teose töötl emisel kaasneb vähemalt adaptsiooni ja arran žeeringu puhul tõenäoliselt ka teose muutmine, kuna teose töötlus hõlmab transformatiivset elementi ehk teose muutmist sellise loomingulise panusega , et resultaadiks on teos, mis on töötluse aluseks olevast teosest tuletatud (AutÕS § 4 lg 3 p 21) . Adaptsioonidele ja arranžeeringutele l isaks võib olla puutumus ka muul viisil töödeldes ehk teost transformatiivselt muutes, kuna AutÕS § 13 lg 1 p 5 jätab lahtiseks teose töötlus e mõiste . Järelikult olukorras, kus isik soovib teha teosest töötluse (mis on varalise õiguse teostamine), on tõenäoliselt vajalik ka teose muutmise loa saamine (mis on isiklik õigus). Näiteks kui teos e kasuta ja on saanud loa üksnes teose töötlemiseks , aga mitte muutmiseks , ja teeb teosest adaptsiooni, arranžeeringu või muu töötluse , riskib ta autori isikliku õigus e rikkumisega teose muutmiseks , olgugi et kasutajal oli teose töötlemise litsents . Selline kattuvus tekitab õiguskindlusetust ja raskendab õiguste litsentsimist, kolmandatel isikutel õiguste teostamist , kuna autoritel pole osadel juhtudel selge , milliseid õigusi on vaja litsentsida ja kasutajatel pole selge, milliste õiguste teostamiseks on vaja autorilt luba saada . Samuti varaliste õiguste ainulitsentsi andmisel või õiguste loovutamise puhul peaks õiguste omajal olema kõik võimal used teos e tulunduslikel eesmärkidel kasuta miseks , seejuures isiklikke õigusi riivamata . Samas võib olla vajalik teose muut mine selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda ja teose kasutaja peab täiendavalt saama autorilt teose muutmise loa . Probleemi ilmestab ka asjaolu, et töötaja või juhatuse liikme varalised õigused lähevad seaduse alusel üle juriidilisele isikule (AutÕS § 32 lg 1) . Kuna isiklikke õigusi seaduse alusel üle ei lähe, ei saa nt tööandja muuta (sh enamikel juhtudel teha töötlusi) teos es t, mille lõi töötaja , välja arvatud juhul, kui pooled pole sõlminud eraldi lepingut isiklike õiguste litsentsimiseks . Praktikas esinevad mitmes sektoris (nt tarkvaraäris, loomevaldkonnas aga ka avalikus sektoris) olukorrad, kus nt tööandjal on töötaja loodud õiguste objektide eesmärgipäraseks kasutamiseks tarvilik neid muuta ja teha töötlusi . AutÕS § 32 lg 1 mõte on selles, et tööandja saaks töötaja loodud teoseid kasutada ilma täiendavate takistusteta eesmärgipäraselt ( sh vajadusel muuta) , aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda, teose muutmiseks tuleb eraldi litsents anda . Veelgi enam on kehtiv a AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol tegemist problemaatilise sättega vähemalt alt I ( moonutus ed ja teis ed ebatäpsus ed teoses endas , selle pealkirjas või autorinime tähistamises ) puudutavas osas. AutÕS § 12 lg 1 p 5 rikkumiseks on vaja, et teost nt moonutatakse selliselt, et kahjustatakse autori au ja väärikust. Samas teose muutmi se õiguse rikkumi seks piisab teose moonutamisest , aga see ei pea olema au ja väärikust kahjusta v . Kuna teose loata muutmine ( au ja väärikust kahjustamata ) juba rikub AutÕS § 12 lg 1 p 3 , ei ole AutÕS § 12 lg 1 p 5 alt I praktikas kohaldamisala kuigi lai . Isegi kui au ja väärikuse kahjustamine on potentsiaalne , saab autor tugineda AutÕS § 12 lg 1 p -le 3 , mis ei eelda au ja väärikuse kahjustamise tõendamist , piisab moonutamise tõendamisest . Kui au ja väärikuse õiguse kohaldamisala on praktikas väga kitsas, on kehtivas õiguses teose muutmise ainu õigus väga lai , kuna hõlmab igasuguseid muudatusi , mis mõjutavad teose välisilme t , mitte ainult au ja väärikust kahjustavaid . Võiks kaaluda olukorda, kus a utori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmi se õigus liiguta takse varalis te õigus te kataloogi alla , tunnistades kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p 3 . Sellisel juhul jääb AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol alles säte, mis on Berni konventsiooni art 6bis lg -ga 1 kooskõlas ja hõlmab au ja väärikust kahjustavat muutmist . Sellisel juhul on võimalus õiguskindlus e parandamiseks, sest nii autoritel kui ka teoste kasutajatel on selgem, millised ainuõigused on varaliste, millised isiklike õiguste kataloogis . Sellisel juhul, i segi kui autor on varalised õigused üle an dnud või ainulitsentsi varaliste õiguste teostamiseks ja sellega seoses on teose kasutajal õigus teost muuta, säilib autoril õigus vaidlustada selliseid muudatusi, mis kahjustavad au ja väärikust. Lõpetuseks on AutÕS § 12 lg 1 p-s 4 sätestatud teose lisade õigus problemaatiline. Sõltuvalt juhtumist võib olla illustratsioon ide , eessõna de , järelsõna de , kommentaar ide , selgitus te , uu te osa de lisamine juba olla hõlmatud teose puutumatuse õigusega. Muude võimalike lisade puhul ei pruugi olla sellise ainuõiguse olemasolu põhjendatav, mis lubaks autoril keelata oma teosele igasugust teise autori teose lisamist . Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 12 lg 1 p 4 kehtetuks tunnistamist. Sellisel juhul jääb autoril õigus vaidlustada teise teose lisamist, kui see kahjusta b autori au ja väärikust . Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2. Isiklike õiguste litsentseerimist pole AutÕSis selgesõnaliselt ette nähtud. Selline tõlgendusruum on erinevaid seisukohti tekitanud ning lahendamata on küsimus, kas isiklikke õigusi saab litsentseerida , kui jah, siis millises ulatuses. P raktikas lahendatakse olukord selliselt, et antakse kas ainulitsents või lihtlitsents isiklike õiguste teostamiseks , aga litsentsitavate õiguste ulatus võib erinevate lepingute lõikes varieeruda . Mitmeid isiklikke õigusi peaks saa ma litsentseerida , se lle jaoks võib erinevates olukordades leiduda mitmeid õigustava id asjaolusid . Samas ei saa isiklike õiguste litsentseerimist laialt tõlgendades tekkida olukord , kus isiklike õiguste teostamiseks antakse piiramatu, tagasivõtmatu, tähtajatu ainulitsents – toime on sisuliselt sama nagu õiguste loovutamise korral, mida AutÕS § 11 lg 2 ei luba. Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada, millistel juhtudel ja millises ulatuses on isiklike õiguste litsentseerimine lubatud. Osades riikides on tunnustatud ka waiver ’i ehk õiguste teostamisest loobumise võimalus t . Erinevalt litsentsi andmisest, kus teisel isikul lubatakse teost kasutada, nõustub autor isiklike õiguste teostamisest loobumise korral, et ta ei teosta oma ainuõigusi teatud viisil – autor ei loobu ainuõigusest kui sellisest, vaid õiguse teostamisest . Samas ei saa õiguste teostamisest loobumine kehtida piiramatult. N t kui autor nõuab autorsuse tunnustamist kohtu kaudu , ei saa nõuet jätta lahendamata seetõttu , et autor on allkirjastanud waiver ’i millega ta loobub autorsuse õiguse teostamisest . Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 1 1 täiendamist selliselt, et autoril on õigus seaduses sätestatud juhtudel : (1) õigus lubada teistel isikutel autori isiklik k e õigus i teosta da ; ja/või (2) õigus loobuda isiklike õiguste teostamisest . Kumbki eelnevalt nimetatud variantidest ei saa ei olla siiski piiramatu ja isiklike õiguste litsentsimise või nende teostamisest loobumise ulatuse määratlemisel tuleb arvestada autorite õigustatud huve . Edasimüügi õigus e tasu arvestamine ja õiguse teostamine E dasimüügiõiguse tasu arvestami s t puututavat regulatsiooni on vaja parandada . Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4. AutÕS § 15 lg-s 4 on sätestatud , et edasimüügiõiguse tasu arvestatakse tasumäära alusel „müügihinnast, kui müügihind on … “ . See on edasi müügiõiguse direktiivi art 4 lg-st 1 valesti üle võetud. Direktiivis on tasumäärade juures sätestatud, et tasu arvestatakse „müügihinna osalt, mis on… “ . Eestis kehtestatud loogika alusel peaks edasimüügiõiguse tasu leidmiseks korrutama teose müügihinna tasumääraga, aga direktiivi art 4 lg 1 järgi peaks tasu arvestama astmeliselt, s t müügihinna esimese le 50 000 euro le rakendatakse tasumäära 5% , müügihinna järgmise le 150 000 euro le rakendatakse tasumäära 3% jne. Erinevuse tagajärjel saa ksid Eesti autorid AutÕSi järgi vähem tasu võrreldes sellega, mida nad edasimüügiõiguse direktiivi alusel oleks õigustatud saama . Seega tuleb AutÕS § 15 lg-t 4 muuta selliselt, et uus kord vastaks edasimüügiõiguse direktiivi art 4 lg-le 1. Arvestades, et Eestis toimuvatel kunsti oksjonitel leidub üha enam selliseid teoseid, mille haamrihin d küündi b üle 50 000 euro , on autoritele tekkiv võimalik kahju üha reaalsem, kui jätkata kehtiva korra järgi edasimüügiõiguse tasu arvutamist . K as edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras . Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3 . Edasimüügiõigus kui spetsiifiline, muudest ainuõigustest eraldi seisev autori le kuuluv õigus on autorist lahutamatu ega üle üleantav või litsentsitav . Samas Berni konventsiooni art 14ter ja edasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkt 28 anna vad l iikmesriikidele õiguse otsustada, kas edasimüügiõigus t saab teosta da vabatahtlikult või kollektiivselt , sh õiguste laiendatud kollektiivse teostamise kaudu . Seega sõltuvalt süsteemist on võimalik, et edasimüügiõigust teostab autor ise või teostab KEO tema nimel, kusjuures viimasel juhul ei ole tegu litsentsimisega, vaid KEO spetsiifilise mandaadiga / volitusega, mis tuleneb seadusest või autori tahteavaldusest. Eestis on AutÕS § 79 lg-st 3 tulenevalt edasimüügiõiguse teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu kohustuslik . See tähendab, et autor peab selle õiguse teostamiseks andma KEOle loa ja erinevalt AutÕS §§ 12–13 ainuõigustest, mida autor saab KEOle litsentseerida, annab autor sellisel juhul KEOle spetsiifilise volituse tegutseda tema nimel vahendajana edasimüügiõiguse tasu kogumisel ja jaotamisel . Eestis on tasu kogujaks EAÜ ja i ga EAÜ liige annab liikmelepingu üldtingimuste p 3.4.2. alusel EAÜle volituse edasimüügiõiguse tasu kogumiseks. Probleem seisneb selles, et e dasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkt i 27 arvestades tuleks kehtestada süsteem, kus pärijatel on võimalus saada edasimüügiõigusest kasu pärast autori surma . S amas ei anna AutÕS selget vastust, kuidas tegutseda nt juhul, kui kunstnik pole eluajal andnud KEOle volitust tasu kogumiseks, ent pärijad soovivad, et tasu kogutaks. AutÕS § 15 lg 1 annab spetsiifiliselt autori le edasimüügiõiguse , aga mitte nt pärija tele . AutÕS § 36 lg 2 näeb ette, et pärijatele lähevad üle autori varalised õigused , aga kuna edasimüügiõigus ei saa üle minna, on kaheldav, kas AutÕS § 36 lg 2 tõlgendamise teel saab nentida, et pärijatel on spetsiifiline õigus EAÜle autori nimel volitus e andmiseks edasimüügiõiguse tasu kogumise jaoks . Lahendusena võiks kaaluda õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamis e kehtestamist , mis tähendaks esiteks , et EAÜ kogu ks edasimüügiõiguse tasu autorite või nende pärijate eest , ilma et selget volitust oleks vaja . Teiseks puuduks autoritel või pärijatel õigus kollektiiv sest teostami sest välistuse tegemiseks (nn opt-out ) ja edasimüügiõigus e individuaalse ks teost amiseks . Sarnane lahendus on kasutusel nt Ungaris . Kuna edasimüügiõiguse teostamise volitus on liikmesusest eraldiseisev, ei mõjutaks EAÜ liikmesus edasimüügiõiguse teostamist ja nii liikmed kui ka liikmeteks mitteolijad oleks allutatud uuele süsteemile. Praegu on Eestis sarnane süsteem õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise jaoks AutÕS § 79 17 lg-s 1 , taasedastamise ja otseedastamise korra l . Erakopeerimise tasu K as erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju . Puudutatud sätted: AutÕS § § 26-27. Kehtiva õiguse kohaselt hüvitatakse õiguste omajatele kahju, mis tuleneb helisalvestiste ja AV teoste isiklikeks eesmärkideks kopeerimisest . Samas on InfoSoc direktiivi artikli 5 lg 2 p-st b tulenevalt antud liikmesriikidele otsustada, milliste le õiguste omajatele hüvitis rakendub . Erinevates l iikmesrii kides katab hüvitis erinevaid teose liike ja ühtlasi õiguste omajaid – kuigi paljudes riikides on üksnes heliteos te ja AV teos te õiguste omajad , siis nt Belgias on tasu saajate hulgas ka kirjandusteoste ning graafiliste ja kujutavate kunstiteoste autorid ja kirjastajad . Seega tekib küsimus, kas erakopeerimise süsteemi võiks üle vaadata sellest aspektist, millistele õiguste omajatele on kopeerimisest tekkiv kahju reaalne ning millistele neist tuleks kahju hüvitada. Blokeerimismeetmed K as peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuvälise ks DNS -blokeerimise ks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud . Blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkus oli üks 2024. AutÕSi muutmise VTKs tõstatatud teema . Kuna v eebipiraatlus on ELi üleselt jätkuvalt probleem iks , on teema ka Eestis akuutne, mistõttu tuleks jätkata arutelusid blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkus e üle. VTKs pakuti lahendusena välja IP ja DNS-blokeerimise ideed , mis on enim levinud blokeerimis meetmed . IP-blokeerimisel on aga mitmeid kitsaskohti . Näiteks kui ühe IP-aadressiga on seotud mit meid domeeninime sid , võib autoriõigusi rikkuva domeeni blokeerimisel IP-blokeerimise kaudu tekkida üleblokeerimise oht, kuna võidakse blokeerida mitmeid rikkumisega mitteseotud domeen e . Seega on IOT hinnangul mõistlik edasi liikuda DNS-blokeerimise võimalikkuse analüüsimisega . Ka DNS-blokeerimi s e l on mitmeid asjaolusid, m illega tuleb süsteemi kujundamisel arvestada, et see oleks läbipaistev ja kiire, aga samas väldiks üleblokeerimist ja süsteemi kuritarvitamist. IOT hinnangul pole need takistused ületamatud ja süsteemi saaks üles ehitada neid riske arvesse võttes. Sellisel juhul peaks IOT hinnangul olema enne DNS-blokeerimist vähem riivavad meetmed ammendatud, nt peaks õiguste omajal esmalt olema kohustus võtta ühendust väidetava õiguste vahetu rikkuja ga ja/ või vahendajaga sisu eemaldamiseks. Sarnane süsteem on kasutusel nt Leedus . AV teose autorite v araliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu K as peaks kaotama AV teose autorite varalis te õigus te eelduslik u üle mineku produtsendile ( kokkuleppe puudumisel ) , õiguste teostamine toimu ks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2. Euroopa Kohus on tähtajadirektiivi tõlgendades leidnud, et liikmesriikidele on jäetud õigus kehtestada eeldus, et AV teose tootjale (produtsendile) lähevad üle AV teose kasutusõigused (reprodutseerimine, edastamine, üldsusele kättesaadavaks tegemine), aga vaid tingimusel, et eeldus ei ole ümberlükkamatu ega välista võimalust leppida kokku teisiti . Võiks kaaluda õiguste ülemineku eelduse kustutamist. Sellisel juhul toimuks õiguste teostamine autorite ja tootja vahelisel kokkuleppel . Muudatuse vajalikkus e on toonud esile filmitööstus . Kuna edaspidi reguleeriks üksnes kokkulepe poolte vahelisi õigusi, võiks muudatus suunata pooli teadlikumalt kokku leppima, millised õigused litsentsitakse või loovutatakse ja millistel tingimustel seda tehakse . Seejuures tuleks kaaluda, kas muudatusega seonduvalt vaja ks AutÕS § 14 lg 6 muutmist . Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks . Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2. Tähtajadirektiivi art 2 lg 1 sätestab, et üks AV teose autor on režissöör, aga liikmesrii kidele on jäetud võimalus määrata teisi kaasautoreid. Eestis on AV teose autori d AutÕS § 33 lg 2 järgi: režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor ( kui teos on loodud spetsiaalselt selle AV teose jaoks ) , operaator ja kunstnik . IOTle teadaolevalt on tõstatatud küsimus, kas stsenaariumi autor ja dialoogi autor liigendada ühe nimetuse , stsenaristi , alla . IOT hinnangul võiks seda kaaluda, arvestades huvirühmade poolt välja toodud asjaolu, et filmitööstuse praktikas eraldi dialoogi autorit ei kasutata . Autoriõiguse komisjon Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg 1 p -d 1–5. IOT hinnangul on jätkuvalt asjakohane ja vajalik täpsustada autoriõiguse komisjoni pädevust AutÕS § 87 lg 1 p-de 1–3 kehtetuks tunnistamise kaudu , kuivõrd autoriõiguse komisjoni l e õiguspoliitili s te ülesannete andmine ei ole vajalik , põhjendused on samad nagu VTK s , vt pikemalt VTKst . Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta. Autoriõiguse komisjoni töökorralduse muutmine oli üks VTKs tõstatatud küsimusi ja IOT hinnangul peaks teemaga edasi liikuma . Nagu VTKs välja toodud, komisjonil puuduvad kirjalikud tööpõhimõtted ja autoriõiguse seaduses on komisjoni tööd reguleerivaid sätteid vähe , mistõttu on otstarbekas luua täiendavad korralduslikud põhimõtted , mis võiks suurendada usaldust komisjoni suhtes ja kasvatama komisjoni kasutatavust lepitamiseks . Liikmete arvu muutmine pole siiski vajalik , erinevalt VTKs välja toodust . A utoritele ja esitajatele õiguskaitsevahend i d, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks , kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust . Puudutatud sätted: AutÕS § 49 1 lg-d 1 ja 3. AutÕS § 49 1 lisati seoses DSM direktiivi artiklist 19 tulenevate läbipaistvusmeetmete ülevõtmisega ja kaitseb selliseid autoreid, kes sõlmivad autorilepingu id individuaalselt ja on seeläbi paljudel juhtudel eeldatavasti nõrgemaks pooleks, võrdluseks KEOde poolt õiguste objektide litsentseerimisele läbipaistvusnõuet ei kohaldata, vt AutÕS § 49 4 lg 1. A utor il e ja esitajal e on AutÕS § 49 3 lg 1 järgi antud õigus ainulitsentsilepingu st või varaliste õiguste üleandmise lepingu st taganemiseks või lepingu üles ütlemiseks , kui teost või esitust ei ole hakat ud kasutama kahe aasta jooksul , siiski peab andma täiendava mõistliku tähtaja AutÕS § 49 3 lg 3 kohaselt. Samas tuleb teose kasutajal täita autori või esitaja ees läbipaistvuskohustus t AutÕS § 49 1 kohaselt ehk tal tuleb anda autorile või esitajale teavet teose või esituse kasutamise kohta, aga spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid pole autorile ega esitajale antud. Seda erinevalt olukorrast , ku s litsentsi saaja ei hakka ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu alusel teost või esitust kasutama ( AutÕS § 49 2 lg 1 ) . DSM direktiivi art 19, millel AutÕS § 49 1 baseerub, ei sätesta tagajärgi juhuks, kui läbi paistvuskohustust ei täideta. Seega on liikmesriikide enda teha, kas lisada autoritele ja esitajatele konkreetseid täiendavaid meetmeid lisaks neile, mis tulenevad üldisest lepinguõigusest . IOT hinnangul tuleks analüüsida, kas autoritele ja esitajatele on tagatud piisavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta või kas regulatsioon vajaks täiendamist. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek . Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1 , AutÕS § 68 lg 1. Kehtivas õiguses on autorilepingule ( v.a. lihtlitsentsi andmisel, AutÕS § 49 lg 1 ) seatud kirjalik vorminõue , lisaks on sätestatud, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek (AutÕS § 68 lg 1). Samas on Riigikohus AutÕS § 49 lg-t 1 tõlgendades leidnud, et autorileping ei ole selline tehing, mille eesmärgiks on kaasa tuua tehingu tühisus juhul, kui kirjalik ku vorminõu et ei järgita . Lisaks on IOT hinnangul võimalik seda tõlgendust laiendada ka esitajalepingute suhtes , se st nagu autorilepingute puhul, kahjustaks sellises olukorras lepingu tühisus põhjendamatult esitaja õigusi , kes jääks ilma lepinguga kokku lepitud õigustest , samas vabaneks lepingu teine pool endale võetud kohustustest . Eeltoodu tähendab, et kuigi AutÕS justkui seab autori- ja esitajalepingutele kirjaliku vorminõude, ei ole vorminõude järgimata jätmisel mingit tagajärge. Seega õiguskindluse parandamiseks võiks autori- ja esitajalepingute puhul vorminõude ära kaotada. Laenutushüvitis K as tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekord ne Eesti keskm ine brutopal k ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused . Puudutatud sätte: AutÕS § 13 3 lg 10. Kultuuriministeerium (KuM) tegi VTK tagasisides ettepaneku korrastada AutÕS § 13 3 ja § 27 1 toodud tasu maksmise regulatsiooni. AutÕS § 13 3 lõike 10 kohaselt on t asu ülempiir neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk. KuM soovib muuta autorile makstava laenutushüvitise summa ülempiiri, muutes selle neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordseks Eesti keskmiseks brutopalgaks. Nii Civitta Eesti AS 2023 tehtud uuringus „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ kui ka loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise VTK kaasamisprotsessis lei ti , et kirjanduse valdkonna loovisikute tulu oma loomingust on väike ja see ei ole valdkonna arengu tagamiseks jätkusuutlik. Ühtlasi võiks KuM i hinnangul kaaluda seaduses hüvitisele alampiiri sätestamist või volitusnormi loomist Vabariigi Valitsusele alampiiri sätestamiseks oma määrusega, et väljamakseid oleks võimalik mõistlikus mahus optimeerida. KuM hinnangul tuleks k okku tuleks leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Seda saaks teha näiteks laenutuste arvust lähtudes. KuM te gi ettepaneku sarnaselt nö tühja kasseti regulatsioonile fikseerida seaduse tasandil ühe laenutuse hinna või selle vahemiku ja anda Vabariigi Valitsusele ülesandeks see regulatsioon teatud regulaarsusega üle vaadata , mis tagaks laenutushüvitise stabiilsuse ja järjepidevuse ning autoritele nende teoste tasuta kasutamise õiglase hüvitamise. AutÕS § 13 3 lõike 8 puhul soovi ks KuM ajakohastada tasu väljamaksja isikut puudutavat regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril (antud juhul kultuuriministril) kohustus anda tasu väljamaksmine ülesandena mõnele juriidilisele isikule. Seaduses peaks aga KuM i hinnangul olema sätestatud, et tasu väljamaksmise ülesande kui haldusülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda juriidilisele isikule, sõlmides haldusülesande täitmiseks halduslepingu. Tulenevalt halduskoostöö seaduse §-st 4 tuleb sätestada täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesanne, haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist. IOT hinnangul tuleks KuMi tehtud ettepanekuid kaaluda, analüüsida nende vajadust ja võimalikkust . Muu vigade parandus Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi . Täiendused on märgitud sinises tekstis, kustutamisele kuuluvad osad maha joonitud ( strikethrough ). K as tuleks muuta AutÕS § 2 l g 2 järgmiselt ja liigitada kõik kaasnev ate õigus te omajad lõike kolmanda punkti alla , lisada ajakirjandusväljaande kirjastajad : „(2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, ajakirjandusväljaande kirjastajatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 3 1 ) iseseisva kaitse andmebaasidele ja andmebaasi tegija õigused , nende teostamise tingimused ja kaitse ; 3 2 ) [ Kehtetu RT XX . X X ] filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused ; 4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; 5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.“. Kas tuleks muuta AutÕS 10 2 järgmiselt ja parandada kirjaviga : „(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse osutaja ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.“ Kas tuleks muuta AutÕS 27 1 lg-t 1 järgmiselt ja parandada viga viitamisel : „(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel.“ AOB (vajadusel) Järgmised sammud Lisa 1 – Huvirühmad KEOd Eesti Autorite Ühing ([email protected]) Eesti Näitlejate Liit ([email protected]) Eesti Esitajate Liit ([email protected]) Eesti Fonogrammitootjate Ühing ([email protected]) Eesti Audiovisuaalautorite Liit ([email protected]) MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing ( [email protected] ) Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ( [email protected] ) Loomeliidud , gildid Eesti Heliloojate Liit ([email protected]) Eesti Kirjanike Liit ([email protected]) Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit ( [email protected] ) Eesti Lavastuskunstnike Liit ([email protected]) Eesti Interpreetide Liit ([email protected]) Eesti Arhitektide Liit ([email protected]) Eesti Kunstnike Liit ([email protected]) Eesti Meediaettevõtete Liit ([email protected]) Eesti Ajakirjanike Liit ([email protected]) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ([email protected]) MTÜ Teenusmajanduse Koda ( [email protected] ) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ([email protected]) Eesti Etendusasutuste Liit ([email protected]) Eesti Kirjastuste Liit ( [email protected] ) MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster ( [email protected] ) Eesti Disainerite Liit ([email protected]) Eesti Kujundusgraafikute Liit ( [email protected] ) Eesti Kinoliit ([email protected]) Eesti Teatriliit ([email protected]) Eesti Ringhäälingute Liit ( [email protected] ) Eesti Stsenaristide Gild ( [email protected] ) Eesti Filmirežissööride Gild ( [email protected] ) Avalik sektor Riigikohus ( [email protected] ) Tallinna Ringkonnakohus ([email protected]) Tartu Ringkonnakohus ([email protected]) Tartu Ülikooli õigusteaduskond ([email protected]) Tallinna Ülikool ([email protected]) Eesti Kunstiakadeemia ([email protected]) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ( [email protected] ) Eesti Rahvusraamatukogu ( [email protected] ) Eesti Rahvusringhääling ([email protected]) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) Kultuuriministeerium ([email protected]) Haridus- ja Teadusministeerium ([email protected]) Eesti Filmi Instituut ([email protected]) Autorihüvitusfond ([email protected]) Patendiamet ( [email protected] ) Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet ( [email protected] ) Erasektor A dvokatuuri IP/IKT komisjon ([email protected]) MTÜ Wikimedia Eesti ([email protected]) Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon ([email protected]) Eesti Interneti Sihtasutus ([email protected]) Saatja: "Alex Luik - JUSTDIGI" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Kaidi Urmet" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Tallinna Ringkonnakohus info - KOHTUD" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, [email protected], "HM - HTM" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Patendiamet - EPA" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: RE: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00 Kuupäev: 2025-10-07 13:28 Tere! Jätkuks allolevale teemale saadan meili manuses kavandatava ürituse kava. Lisan veel pisut korralduslikku infot: * Kui soovite osaleda, aga ei ole veel oma osalemissoovist märku andnud, palun andke mulle teada (märkige nii online kui ka kohapeal osalejad). * Eeldatavasti saavad online osalejad Teams rakenduse kaudu liituda, saadame Teams kõne kutse koos lingiga neile, kes on osalemissoovist teada andnud ja saatnud oma meiliaadressi. Üritust ei salvestata. * Sain ruumi broneeringu neljaks tunniks, alates kl 13.00. Ilmselt teeme iga 45 min kuni 1h tagant pause. Tuleb arvestada, et alguses võib minna natuke aega korralduslike ja tehniliste küsimuste lahendamiseks. Küsin haldustalituselt, kas saab organiseerida kohvi ja küpsiseid, ja kui saab, teeme nt ühe kohvipausi. * Ürituse kulg meie enda nägemuse kohaselt on selline, et liigume punktide haaval, esmalt tutvustame enda ettepanekuid ja anname võimaluse aruteluks. Seejärel AOB ehk any other business punkti all saame soovi ja aja olemasolul anda teile võimalusi ettepanekute tutvustamiseks, pärast mida avame arutelu. On võimalik, et etteantud aja sees ei jõua kõiki kohapeal tõstatatud ettepanekuid arutada. Ürituse lõpus võtame toimunu kokku ja räägime järgmistest sammudest. Küsimuste korral võtke ühendust. Kõike head Alex Luik nõunik Justiits- ja Digiministeerium 57872843 From: Alex Luik - JUSTDIGI Sent: Thursday, September 11, 2025 3:52 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Kaidi Urmet <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Tallinna Ringkonnakohus info - KOHTUD <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; info - MKM <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Kärt Nemvalts - JUSTDIGI <[email protected]> Subject: Autoriõiguse teemaline ümarlaud 21.10.2025 kl 13.00-17.00 Tere! Justiits- ja Digiministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus kutsub Teid kui kutse adressaati osalema autoriõiguse teemalisel ümarlaual. Kavandatav üritus leiab aset 21.10.2025 kl 13.00-17.00. Edastan meili manuses kava mustandi, milles on detailsem informatsioon kavandatava ürituse kohta ja mille kohta ootame Teie tagasisidet. Lõpliku kava koos täiendava korraldusliku informatsiooniga saadame peatselt. Küsimuste või kommentaaride korral võtke ühendust ja arutame. Lugupidamisega Alex Luik nõunik Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus Justiits- ja Digiministeerium 57872843 <mailto:%7BE-mail%7D> [email protected] <https://www.justdigi.ee/> www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn