Käskkirja muutmine

Seletuskiri Kaitseministri käskkirja „ Kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“ muutmine “ juurde 14 .0 6 .2021 Käskkirja punkt id 1 .1 . ja 1.3. Kaitseministeeriu m i valitsemisel oleva riigivara käsutamise korra (edaspidi käsutamise kord ) punktide 1.2.1. , 1.2.12. ja 1.5. muudatused on seotud sellega, et a lates 01.01.2020 pole enam Seli Tervisekeskust kui eraldiseisvat asutust. Käskkirja punkt 1. 2 . Muudetakse käsutamise korra punkti 1.4.5. Praeguses sõnastuses on punkt 1.4.5 . mitmeti tõlgendatav ning võimaldab isegi riigivaraseaduse ja käsutamise korraga vastuolus olevat lahendust. Näiteks pole RKIK direktoril õigust otsustada otsustuskorras kasutamiseks andmist kuni 10 aastaks (kui pole tegemist väikesemahulise lepinguga) - s elleks on vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ja käsutamise korra punkti 1.4.1 . järgi on see sellisel juhul hoopis ministri otsus. Hetkel kehtiva käsutamise korra punktis 1.4.5 on kirjeldatud nii kasutusse andmist kui võtmist ning mõlemal juhul viidatakse kuni 10-aastastele ning väikesemahulistele lepingutele. K asutamiseks andmist kuni 10 aastaks ei saa RKIK direktor otsustuskorras otsustada . S aaks tõlgendada, et RKIK direktor saaks otsustada avalikul enampakkumisel ja valikpakkumisel kasutamiseks andmist kuni 10 aastaks, kuid vaevalt sellise vajaduseni lähiajal jõutakse. Seega langeks punktis 1.4.5 ära vajadus reguleerida kasutamiseks andmist kuni 10 aas taks ehk see võiks jääda punkti 1.4.1 alusel ministri otsustada. Lühiajalist kasutamiseks andmist on juba reguleeritud k äsutamise korra punktiga 1.4.3. Muudatuse tagajärjel jää b punkt 1.4.5 . ainult reguleerima kasutamiseks võtmist kasutuslepingutega kuni 10 aastaks ja väikesemahulise lepinguga. Käskkirja punkt 1. 4 . M uudetakse käsutamise korra punkti 1.8. Kehtiva käsut a mise korra punktide 1.4.4 . ja 1.8 . koosmõjul tuleb näiteks uute omandatud maa alade või uute ehitiste Kaitseväe kasutusse määramisel koostada lisaks RKIK direktori otsusele (käskkiri) ka üleandmise-vastuvõtmise akt. Kuna antud juhul on akti mõte ainult vara Kaitseväe kasutusse andmise kuupäeva fikseerimises (seisukord pole oluline) , on muudatuse eesmärgiks bürokraatia vähendamise ks aktist loobu mine. Kasutusõiguse alguskuupäev nähtub kasutusse mää ramise otsuses t . Käskkirja punkt 1. 5 . Muudetakse käsutamise korra punkti 1.10. Kehtiva käsutamise korra järgi pea b allkirjastama näiteks Kaitseväe tarbeks üüritud pindade üürilepingud kolmepoolselt, kus RKIK on üüri ja kõrvalkulude maksja rollis, Kaitseväel on kõik muud üürniku õigused ja kohustused. Selline seisukoht võeti RKIK loomisel kui oli kartus , et valitsemisala asutustel kaob vastasel juhul n.ö „üürnikutunnetus“ ja sellega seoses võib üüripindadel tekkida lisa probleeme, mida RKIK peab lahendama-hüvitama hakkama. Selline olukord aga on tekitanud ohtralt bürokraatiat, ajakulu ja muid takistusi: üürilepingute kooskõlastusr ingid venivad ebamõistlikult pikaks . Ainuüksi RKIK-s peab lepingu kooskõlastama vähemalt 5 inimest, Kaitseväe s tõenäoliselt 4-5 ehk kokku ca 10 inimest mida on ilmselgelt liiga palju - igaühel võib olla oma arvamus sellest, kuidas mingit punkti peaks sõnastama, iseg i kui see lõpptulemust ei muuda ( muudab hoopis kogu protsessi pikemaks ) . Üüripinna leidmise ja lepingu koostamise protsessis suhtleb RKIK juba niigi väga aktiivselt lõppkasutajaga ning hoolitseb selle eest, et nende jaoks olulised kriteeriumid saaksid lepingusse ; üürilepingud peavad kontaktisikute osas olema lihtsad ja konkreetsed. Ei ole mõistlik tekitada üürniku osas kontaktisikute nimekirja, kus 4-5 inimest vastutavad igaüks konkreetse üüripinna valdkonna eest, a’la lepinguga seotud küsimused, maksmisega soetud küsimused, haldamisega se o tud küsimused, lõppkasutajaga (üürnikuga) se o tud küsimused jne. Üürileandjal peab olema üks-kaks konkreetset isikut kelle poole pöörduda ehk et ta ei pea hakkama mõtlema millise valdkonna küsimusega tegu ja kes võiks sellega tegeleda ; kogemused siiski näitavad, et kartus el, et lõppkasutajal kao b ära „üürnikutunnetus“ , pole alust . Oluliselt optimaalsem ja ajasäästlikum on lahendus , kus üürilepingus fikseeritakse RKIK üürnik una ja näidatakse (all)kasutajana valitsemisala asutus, kes üüripinda reaalselt kasutab. näiteks Kaitsevägi (Kaitsevägi lepingut ei allkirjasta) . Hilisem s uhtlusliin on selgem ning konkreetsem. Endiselt jääb kehtima kord, k ui RKIK-ile kohustusi lepinguga ei tule, allkirjastab lepingu valitsemisala asutus ise ning RKIK lepingut ei allkirjasta. KÄSKKIRI 18. juuni 2021 nr 138 Kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 21 ja § 16 alusel 1. Muudan kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373 "Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord" järgmiselt: 1.1. muudan punkte 1.2.1. ja 1.2.12, jättes loeteludest välja sõnad „Seli Tervisekeskus,“; 1.2. muudan punkti 1.4.5. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.4.5. RKIK-i direktor, kui valitsemisala asutus soovib võtta kinnisasja kasutusse tähtajaga kuni 10 aastat või väikesemahulise lepinguga, v.a punktis 1.4.7 sätestatud juhul.“; 1.3. muudan punkti 1.5, jättes kolmandast lausest välja e-posti aadressi "info@selitervisekeskus. ee,"; 1.4. muudan punkti 1.8, lisades pärast sõnu „Riigivara käsutamise otsuse“ sõnad „(v.a punktis 1.4.4 nimetatud otsuse)“; 1.5. muudan punkti 1.10. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.10. Punkti 1.4.5 kohase otsuse alusel allkirjastab lepingu kinnisasja kasutusse võtva valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik. Juhul, kui lepingus sätestatakse RKIK-ile kohustusi, allkirjastab lepingu ainult RKIK direktor või tema volitatud isik. Muu valitsemisala asutus märgitakse lepingus kui (all)kasutaja.“. 2. Käskkiri teha teatavaks Kaitseministeeriumi kantslerile, asekantsleritele ja struktuuriüksustele ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Alvar Pern Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus