teabenõue

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS MILITAARMÜRA REGULATSIOON Uuendatud 2019. aastal (07.08.2019)  2 / 34 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus MILITAARMÜRA REGULATSIOON KOKKUVÕTE Militaarmüra regulatsiooni koostamine on kolmas etapp Kaitseministeeriumi poolt läbiviidud pikemaajalisest projektist, kus esimeses etapis (2012. talvel) analüüsiti NATO ja Euroopa riikide militaarmüra regulatsioone1 ning teises etapis (2012. sügisel) analüüsiti siiani Eestis teostatud militaarmüra uuringuid2. Militaarmüra regulatsioon on koostatud 2014. aastal Kaitseministeeriumi tellimisel Akukon Oy Eesti filiaali poolt.3,4 2018. aastal valmis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimisel Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabori poolt 2014. aastal koostatud regulatsiooni analüüs5, et selgitada välja selle aja- ja asjakohasus. Vastavalt analüüsitulemustele on käesolevalt 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni uuendatud. Dokumendis on laiemalt käsitletud teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni koostamise käigus analüüsitud, millised valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks; lisaks on toodud soovitused, kuidas vähendada vibratsioonihäiringuid, juhised, kuidas korraldada ja koostada (mõõta, mürakaardistada) mürauuringut ning edaspidi käsitlevate teemade tegevuskava. Samuti on selgitatud, kuidas seirata militaarmüra ning kuidas planeerimise juures rakendada militaarmüra regulatsiooni põhimõtteid ja leevendusmeetmeid. Ühe aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel kasutatakse müra hinnatud taset LAr,ti (päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln) ja lisaks kasutatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse helirõhutaseme hindamiseks C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Väljaõppealadel, kus kasutatakse koos nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi, tuleb müra hinnatud tasemena käsitleda nende koosmõjust tekkivat mürataset. Võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga, lisatakse müra hinnatud taseme määramisel väikesekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 12 dB ja suurekaliibrilistest relvadest põhjustatud mürale impulsskorrektsioon 15 dB. Regulatsioonis kasutatud mõistete selgitused-definitsioonid on esitatud lisas 1. 1 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4 Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  3 / 34 SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 2 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 5 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK ................................................................................................. 5 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED ............................................................................................................ 5 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA ............................................................................................. 6 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD.................................................................................................... 6 2.2 IMPULSSMÜRA ................................................................................................................... 6 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA ................................................................................................ 7 3 MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 7 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD ........................................................................................... 8 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED .................................................................. 8 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON ......................................................................................... 8 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK...................................................... 9 4 MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................. 9 4.1 KOHALDUSALA .................................................................................................................... 9 4.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 10 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED .................................. 11 5.1 INDIKAATORID .................................................................................................................. 11 5.2 NORMTASEMED................................................................................................................ 12 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase .......................................................................................................................... 12 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase .......................................................................... 13 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED.............................................................................. 14 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED ............................................................... 15 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES ......................................... 17 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID ......................................................................................... 17 6.2 EESTI.................................................................................................................................. 17 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID .............................................................. 17 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED ................................................................. 18 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES ........................... 18 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele .............................................................................. 18 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel ..................................................................... 19 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS ............................................................................................................................ 19 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad.......................................................................................... 20 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad............................................................................................. 20 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele ................................................................... 21 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED ................................................. 21 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele ................................................................................... 22 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ............................................................................ 22 7.5 SEIRE ................................................................................................................................. 24 8 RUUMILINE PLANEERIMINE .......................................................................................... 25  4 / 34 9 TEGEVUSKAVA ............................................................................................................. 26 10 LEEVENDUSMEETMED .................................................................................................. 27 11 REFERENTSID................................................................................................................ 28 LISA 1 MÕISTED ................................................................................................................. 29 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI ........................ 31  5 / 34 1 SISSEJUHATUS 1.1 REGULATSIOONI EESMÄRK Enne 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni puudus Eestis ühiskonna jaoks mõistetav militaarmüra regulatsioon. Uuringute läbiviimisel kasutati tööstusmüra ja välisriikide (eelkõige Soome) militaarmüra norme. Seetõttu on ka uuringute usaldusväärsus avalikkuse jaoks olnud pigem madal, kuna puudusid selged Eesti enda soovituslikud nõuded, millega helirõhutasemete mõõtmistulemusi või teoreetilisi modelleerimistulemusi võrrelda. Militaarmüra regulatsiooni puudumine tähendaks ka seda, et puudub alus Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuste kavandamiseks ja kontrolliks müra aspektist; sh ka planeerimis- ja projekteerimistegevuste ning seire läbiviimise osas. Enne 2014. aastal koostatud regulatsiooni puudus ühtne arusaam militaarmüra uuringute metoodikast: - kasutati erinevaid müra iseloomustavaid indikaatoreid; - ei olnud kindlaid müra normtasemeid, mille suhtes situatsiooni hinnati; - muud probleemid, nt impulsskorrektsiooni kasutamine ja selle väärtus(ed). Seetõttu on varem valminud mürauuringud sõltunud hankedokumentatsioonist ja konsultandi kogemusest ning ei ole põhinenud samadel eeldustel ja lähenemisel, nt lähteandmete kasutamisel ja uuringu tulemuste esitamisel (millised helirõhutasemete indikaatorid mõõtmiste käigus fikseeritakse, millised mürakaardid koostatakse). Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv – otseselt ei tulene sellise regulatsiooni koostamise kohustust ühestki kõrgemast õigusaktist. Ka teistes NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Soome, kus 2017. aastal võeti vastu määrus6, mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele) on militaarmüra normid esitatud soovituslikena. Militaarmüra soovituslikud normtasemed on ühelt poolt vajalikud, et tagada elanike kaitse liigse (häiriva) müra eest ja samas tagada väljaõppe läbiviimise võimalused. Militaarmüra regulatsiooni rakendamine peaks pikemas perspektiivis kaasa tooma elanike kaebuste vähenemise, paremad planeeringulahendused ja väljaõppeehitised, lihtsustama müra seiret jms. 1.2 TÖÖGRUPI LIIKMED 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni töögrupi liikmed olid järgmised: - Andres Ideon, Kaitseministeerium - Andres Tõnisson, keskkonnaekspert - Merili Vipper, Kaitsevägi - Kersti Ristimägi, Kaitsevägi - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Tuuli Vors, Kaitseliit - Liina Allikas, Kaitseliit - Marko Ründva, Akukon Oy Eesti filiaal - Maris Vohta, Akukon Oy Eesti filiaal - Timo Markula, Akukon Oy 6 Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903  6 / 34 2018. aastal militaarmüra regulatsiooni analüüsi koostamise töögrupi liikmed olid järgmised: - Marit Abiline, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Diane Salimaa, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Sirje Tomiste, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus - Tuuli Vors, Kaitseministeerium - Joonas Jürisaar, Kaitsevägi - Andres Järve, Kaitseliit - Tanel Esperk, OÜ Alkranel - Elar Põldvere, OÜ Alkranel - Margit Oja, Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor 2 MILITAARMÜRA AKUSTIKA 2.1 MILITAARMÜRA ALLIKAD Militaarmüra allikad on militaarmüra regulatsiooni tähenduses relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Militaarmüra omapäraks võrreldes teiste keskkonnamüra allikatega on see, et müra levib väga kaugele. Nii võib näiteks suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste müra olla selgelt eristatav kuni 10 km kaugusel erinevalt liiklusmürast või tööstusmürast, mille mõjutsoon on tavaliselt kuni 0,3-0,4 km. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on väga suure energiaga ja oma tekke asukohas väga kõrge helirõhutasemega, siis sellise müra leevendamine on keerukas. Relva kasutamisel saab eristada kolme alamüraallikat: - relva suudme heli; - laskemoona lennuheli; - laskemoona lõhkemise ehk sihtmärgi tabamise heli. Nendest esimese ja kolmanda alamüraallika käsitlemine on müra seisukohast suhteliselt lihtne (tegemist on punktmüraallikatega), kuid lennuheliga arvestamine on keerulisem ja üldjuhul see jäetakse modelleerimisest välja, kuna võrreldes laskmise ja tabamuse müraga ei oma laskemoona lennuheli koondmüras olulist tähtsust. Reeglina kehtib põhimõte, et mida suurem on relva kaliiber või lõhkelaengu kogus, seda suurem on müraallika helivõimsustase ja seda kaugemale müra levib ja kostab. 2.2 IMPULSSMÜRA Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud rahvusvahelises standardis ISO 1996-17 (mille eestikeelne ametlik tõlge on Eesti standard EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“8). Impulssmüra iseloomustab helirõhutaseme lühiaegne kiire tõus ja ühe impulssmürasündmuse ajaline kestvus on tavaliselt <1 s. Vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalentmass ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingumoon). Eraldi kategooriatena on 7 ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“  7 / 34 standardis nimetatud tugevalt impulsilikud müraallikad (käsitulirelvad, erinevad tööriistad) ja regulaarsed impulssmüra allikad (autoukse sulgemine, palli põrgatamine, kirikukellad). Neid müraallikaid ei peeta nii häirivaks, kui eelpool mainitud suureenergialisi impulssmüra allikaid. Standardi informatiivses lisas A on toodud vastavalt allika iseloomule impulssmüra korrektsioonid: regulaarse impulssmüra korrektsioon on +5 dB, tugeva impulssmüraallika korrektsioon on +12 dB ja suureenergialiste impulssmüraallikate osas ei ole korrektsiooni toodud, vaid on viidatud standardi informatiivsele lisale B. Lisas B on esitatud arvutusjuhised suureenergialiste impulssmüraallikatele impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks, lisaks on toodud peamine indikaator suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste hindamiseks - C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE. Müratasemete korrigeerimine impulssmüra korral ehk parandatud tasemete kasutamine arvutustes ja normtasemetega võrdlemisel on vajalik, võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga. Militaarmüra regulatsiooni seisukohast on oluline välja tuua, et impulssmüra korrektsiooni tuleks rakendada ainult siis, kui impulssmüra allikad on kuuldavad/eristatavad müra vastuvõtvas punktis (ehk müratundlike hoonete juures). 2.3 MADALSAGEDUSLIK MÜRA Madalsageduslikuks nimetatakse müra, kui selle kõrgemad helirõhutasemed Lp on peamiselt sagedusvahemikus 20-200 Hz. Kuna suurekaliibriliste relvade müra on peamiselt sagedusvahemikus 10-300 Hz, siis see vastab madalsagedusliku müra määratlusele; seda nii inimkõrva kuulmise-tajumise seisukohast, võimalike häiringute seisukohast, kui ka ehitiste võimalike kahjustuste osas. Suurekaliibriliste relvade üksikute laskude müra hindamiseks on sobilik kasutada C-korrektsiooni, mis arvestab paremini inimeste kuulmist madalate sageduste osas. 3 MÜRAALLIKAD Militaarmüra regulatsiooni koostamise töögrupis lepiti kokku, et militaarmüra regulatsiooni seisukohalt on militaarmüra allikateks erinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid. Regulatsiooni koostamise käigus otsustati, et müraallikad jagatakse oma iseloomu alusel kaheks sarnaselt naaberriikide senisele praktikale: väikesekaliibrilised ja suurekaliibrilised relvad, millele rakendatakse erinevaid nõudeid. Militaarmüra regulatsioon ei käsitle: - väljaõppeehitiste ja -alade kasutajate tervisekaitset; - militaartegevusega seotud transpordimüra; - militaarlennukite ja -kopterite lendamise müra; - demineerimisi (Päästeamet, Kaitsevägi); - väljaõppeehitistest ja -aladest väljaspool toimuvaid taktikaõppuseid; - suurõppuseid; - õhk- ja sportrelvade müra; - militaartegevusest põhjustatud vibratsioonitasemeid; - kinniste lasketiirude siseruumide müra; - müratundlike hoonete siseruumide müra. Militaarmüra regulatsioonis käsitletavate müraallikate valikul lähtuti prioriteetsuse põhimõttest ning regulatsiooni rakendamise võimalikkusest. Käsitlusalast jäeti välja müraallikad, mille mõju hindamine ja reguleerimine on oluliselt keerukam (nt transpordi müra), reguleerimine ei oleks otstarbekas (nt sport- ja  8 / 34 õhkrelvad) ja ka müraallikad, mille mürataseme reguleerimine ei ole võimalik (nt Kaitseväe ja Päästeameti demineerimised). Kuna relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite põhjustatud müra on siiski kõige olulisem, siis regulatsiooni koostamisel sellest lähtuti. Analoogselt on ka teistes riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jne9) peamiselt keskendutud relvade mürale, siiski on olemas riike (nt Ameerika Ühendriigid), kus on olemas soovituslikud piirväärtused ka teistele tegevustele. Soovituslike nõuete koostamisel on analüüsitud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevat relvastust, lisaks ka perspektiivseid relvi ja relvasüsteeme. Kui uute väikesekaliibriliste relvade kasutusele võtmine olemasolevate relvade asemel ei mõjuta müraolukorda, siis oluline mõju võib olla uute suurekaliibriliste relvade ja relvasüsteemide lisandumisel, mida hetkel väljaõppe läbiviimisel ei kasutata. 3.1 VÄIKESEKALIIBRILISED RELVAD Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on väikesekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on <20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on <50 g TNT ekvivalent. 3.2 SUUREKALIIBRILISED RELVAD JA LÕHKAMISED Lähtudes ISO 1996-1 standardist, on suurekaliibrilised relvad kõik relvad, mille kaliiber on ≥20 mm, ja selle hulka kuuluvad pürotehnilised imitatsioonivahendid, käsigranaadid ja lõhkelaengud, mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent. 3.3 IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallikatest põhjustatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LpAeq,T lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallikate iseloomust: LAr,ti = LpAeq,T + Ki. Impulssmüra korrektsiooni rakendamise tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli (vt pt 2.2). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”10 on toodud üks fikseeritud parandus impulssmürale, mis on Ki = +5 dBA. Militaarmüra hindamisel ei ole antud parandustegur piisav ja seda ei ole otstarbekas kasutada. Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas A mainitakse tugevalt impulsilike helide impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB, mis on sobilik rakendamiseks väikesekaliibrilistele relvadele vastavalt soovitatud definitsioonile (relvad, väikese massiga lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid). Standardi ISO 1996-1 informatiivses lisas B on esitatud arvutuspõhimõtted suurekaliibriliste relvade ja lõhkamiste impulssmüra korrektsiooni arvutamiseks. Lähtudes teoreetilistest arvutustest, võiks suurekaliibriliste relvade impulssmüra korrektsiooni sobilik väärtus olla vahemikus +13…+18 dB (teoreetiliste arvutuste alusel on väikestel kaugustel (<1 km) müraallikast sobilikuks väärtuseks +20 dB ja kaugemal (>3 km), kus erinevus taustmürast ei ole nii suur, on sobilik väärtus +10 dB). Kuna nõuete lihtsuse mõttes ei ole sellise muutuva korrektsiooni rakendamine soovitatav, siis soovituseks oleks kasutada suurekaliibriliste relvade korral impulssmüra korrektsiooni +15 dB. 9 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 10 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”  9 / 34 3.4 LÕHKAMISEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE LEVIK Tabelis Tabel 1 on toodud üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE arvväärtused erinevatel kaugustel lõhkamise teostamise asukohast lähtudes teoreetilisest arvutusest erinevate koguste lõhkelaengute lõhkamisel; lõhkelaengute kaalud on esitatud TNT ekvivalendina. Arvutuste teostamisel on lähtutud punktmüraallikast maapinna kohal ja arvestatud maapinna peegeldust +3 dB. Esitatud tulemuste määramatus on hinnanguliselt vahemikus 2…5 dB. Tabel 1. Üksikute mürasündmuste LCE väärtused sõltuvalt lõhkelaengu kogusest ja kaugusest Kaugus 100 m 250 m 0.5 km 1 km 2 km 5 km 10 km TNT ekvivalent 30 g 107 99 93 87 < 85 < 85 < 85 60 g 109 101 95 89 < 85 < 85 < 85 100 g 113 105 99 93 87 < 85 < 85 200 g 115 108 102 95 89 < 85 < 85 1 kg 123 115 109 103 97 89 < 85 2 kg 125 118 112 105 99 92 85 5 kg 129 121 115 109 103 95 89 10 kg > 130 124 118 112 106 98 92 50 kg > 130 128 122 116 110 102 96 100 kg > 130 > 130 125 119 113 105 99 Vahemikus 30 g…10 kg TNT ekvivalent on teoreetilisi väärtusi korrigeeritud arvestades reaalsetel helirõhutasemete mõõtmistel saadud tulemusi. Kui tegemist on suurte lõhkeaine koguste lõhkamistega (≥ 50 kg TNT ekvivalent), siis selliste lõhkamiste mõju tuleb hinnata eelnevalt lähtudes eelkõige lähimate müratundlike hoonete kaugusest ja hinnates võimalikke häiringuid. Vastavalt eeltoodud tabelile Tabel 1 põhjustab lõhkelaengu 50 kg TNT ekvivalent lõhkamine LCE tasemed >100 dB 5 km kaugusel lõhkamiste teostamise asukohast. Kui selliste suurte lõhkelaengute lõhkamiste korral on vahemaad väiksemad, siis elanike kaebused vibratsiooni, ehitiste võimalike kahjustuste jms osas on väga tõenäolised. Tabelis Tabel 1 esitatud andmed on täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvustuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis Tabel 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. 4 MÜRA NORMTASEMED 4.1 KOHALDUSALA Militaarmüra regulatsiooni koostamisel lepiti kokku põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppeehitistele ja -aladele kehtivad samad nõuded, kuna vastasel juhul võib osutuda keeruliseks määratleda, kas mingi väljaõppeehitis on olemasoleval alal või mitte, kuna enamus planeeritavaid uusi väljaõppeehitisi paiknevad olemasolevatel militaarobjektidel (nt olemasoleva suure harjutusvälja territooriumil). Esitatud lähenemine lihtsustab omakorda nõuete rakendamist.  10 / 34 Militaarmüra regulatsioon kehtestab müra soovituslikud normtasemed müratundlike objektide (hoonete) juures. Militaarmüra hindamisel rakendatakse põhimõtteliselt ainult ühte maakategooriat - atmosfääriõhu kaitse seaduse11 mõistes II kategooria. Müratundlike hoonetena käsitletakse inimestega otseselt seonduvaid objekte nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muid müratundlikud hooned, rohealale jõudvat mürataset ei reguleerita. Militaarmüra regulatsiooni kohaldusala määramisel tuleb vältida olukorda, kus suurel territooriumil (nt kogu kinnistu ulatuses) eeldatakse soovituslike nõuete täitmist. Eesmärgiks on soovituslike normide jälgimine alaliselt kasutatavate müratundlike objektide juures, kus inimesed viibivad. See seab ühelt poolt selged piirangud väljaõppetegevusest põhjustatud mürale, samas kaitseb ka elanikke liigse (häiriva) müra eest. Päevase aja normtasemeid tuleks rakendada elamute lähialadel ehk õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul tuleks regulatsioonis määratud päevase ja öise aja normtasemeid rakendada tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. 4.2 NORMTASEMED Atmosfääriõhu kaitse seaduses on defineeritud kaks normväärtust: piir- ja sihtväärtus. Seaduses esitatud piirväärtust rakendatakse olemasolevatel aladel ja sihtväärtust vaid uute müratundlike alade planeerimisel. Militaarmüra regulatsioonis rakendatakse ühte soovituslikku normtaset – aktiivse harjutuspäeva kriitiline tase, mis on võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud piirväärtusega ning mida rakendatakse nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleks rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lisaks kriitilisele tasemele rakendatakse suurekaliibriliste relvade puhul üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE soovituslikku normtaset. Militaarmüra regulatsiooni rakendamisel seatakse eesmärgiks, et soovituslikke normtasemeid väljaõppe käigus ei ületata ja kui on näha, et normtaseme täitmine ei ole võimalik olemasoleva koormuse juures, siis tuleb analüüsida väljaõppeehitis(t)e või –ala(de) kasutamist ja vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Kriitilise taseme eesmärk on hoida aktiivse harjutuspäeva müratase lähimate müratundlike objektide läheduses inimeste poolt talutavates piirides. Vastavalt WHO juhendmaterjalile12 võib pikaaegne kõrges müratasemes viibimine põhjustada eelkõige veresoonkonna ja südamehaiguseid, stressi, unetust jms. Küll aga on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses13 mh toodud ka järgmine põhimõte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. See tähendab, et kui soovitakse rajada elu- või ühiskondlikke hooneid harjutusvälja lähedale müra mõistes kriitilisse tsooni, siis peab inimene olema teadlik ja arvestama sellega, et ta elab kõrge müratasemega piirkonnas. 11 Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 12 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 13 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  11 / 34 5 RAKENDATAVAD INDIKAATORID JA NORMATIIVSED VÄÄRTUSED 5.1 INDIKAATORID Vastavalt Ramboll Eesti AS analüüsile14 on erinevates riikides kasutusel erinevad indikaatorid militaarmüra hindamiseks. Kõige otstarbekamaks peeti kasutada väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvade põhjustatud pikaaegse müraolukorra hindamiseks A-korrigeeritud müra hinnatud tasemeid LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul vastavalt Ld ja öisel ajavahemikul Ln), kusjuures arvestatakse impulsskorrektsiooni sõltuvalt müraallika liigist. See on loogiline väliskeskkonna müra hindamiseks nii väikesekaliibriliste kui ka suurekaliibriliste relvade jaoks, samuti väikesekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides; väikesekaliibriliste relvade müra reeglina ei kostu siseruumidesse, välja arvatud avatud akendega olukorras. A-korrigeeritud helirõhutasemed on ka üldiselt kasutusel keskkonnamüra hindamisel ja sama indikaatori kasutamine lihtsustab nõuetest arusaamist ning rakendamist. Kuigi osades riikides (nt Saksamaa, Taani) on suurekaliibriliste relvade põhjustatud müra hindamisel kasutusel ka C-korrigeeritud müratase LCeq, siis ei peeta seda indikaatorit väga sobilikuks suurekaliibriliste relvade müramõjude hindamiseks15. Kuna C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE on sobilik suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse hindamise jaoks, siis suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse lisaks pikaaegset müraolukorda kirjeldavale müra hinnatud tasemele LAr,ti üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas. Suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks siseruumides on LCE hea indikaator, sest arvestab madalsageduslikku müra ja kuna kergkonstruktsioonis hoonete välispiirete heliisolatsioon on ebapiisav madalatel sagedustel, siis teades helirõhutaset hoone lähedal, on võimalik hinnata mürataset siseruumides. Teistest alternatiivsetest indikaatoritest on loobutud, kuna16: - Indikaator LAImax ei ole sobilik seoses I-korrigeeritud helirõhutaseme mittesobivusest inimkõrva kuulmistajule; samuti on sellel ka teised puudused rakendamise seisukohast (suured erinevused mõõtmistulemustel, modelleerimise keerukus, grupis tulistamist keeruline analüüsida). - Suurekaliibriliste relvade müraolukorra hindamisel indikaatori LCeq kasutamist peetakse veaks, kuigi see on kasutusel mitmes riigis (Saksamaa, Taani) ja nüüd on mitmes riigis teadaolevalt muutmisel; peamine põhjus on selles, et inimesed ei kuule müra selliselt kui selle indikaatori kasutamine eeldaks. - Indikaatori LAmax kasutamine on keeruline, kuna see ei võta arvesse mürasündmuse kestust, laskude arvu või harjutuspäevade arvu; seda on samuti keeruline modelleerida. 14 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 15 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 16 J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö  12 / 34 5.2 NORMTASEMED Välismüra soovituslikud normtasemed on kehtestatud vaba helivälja tingimustele, millega tuleb arvestada mõõtmiste läbiviimisel, teoreetiliste arvutuste teostamisel ja tulemuste hindamisel. Kui vaba helivälja tingimused ei ole täidetud, rakendatakse parandusi vastavalt standardile ISO 1996-1. 5.2.1 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) A-korrigeeritud müra hinnatud taseme LAr,ti soovituslik kriitiline tase Pikaaegset müraolukorda hinnatakse müra hinnatud tasemega LAr,ti, kus müraallika(te)st põhjustatud etteantud ajavahemikus ti mõõdetud või arvutatud ekvivalentsele A-korrigeeritud helirõhutasemele LAeq,ti (dB) lisatakse impulsskorrektsioon Ki (dB) sõltuvalt müraallika(te) iseloomust: LAr,ti = LAeq,ti + Ki (dB), kus LAeq,ti = LAE – 10*logTd + 10*logN; LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; Td on referents ajaperioodi kestvus (sekundites) ; N on laskude arv; Ki on impulsskorrektsioon, mis on esitatud peatükis 3.3.. Alaliste ja ajutiselt kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisest põhjustatud müra kriitiliste tasemete kehtestamisel müratundlike objektide juures on arvestatud müraolukorraga lähtudes aktiivsete harjutuspäevade(ööde) müratasemest. Toodud põhimõte tähendab, et väljaõppeehitisel/-alal võib teostada erineva koormusega väljaõpet ning eesmärk on, et aktiivsel harjutuspäeval(ööl) ei tohi müra hinnatud tase ületada kriitilist taset. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel (7.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajavahemikul. Kui ühel ja samal päeval kasutatakse väljaõppes nii suure- kui väikesekaliibrilisi relvi, siis on oluline hinnata nende koosmõjust lähtuvat mürataset. Müra soovituslikud kriitilised tasemed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Kriitiline tase, dB päev Ld öö Ln Väikese- ja suurekaliibrilised relvad 65 55 Aktiivsete harjutuspäevadega(öödega) kaasnevad müra hinnatud tasemed Ld ja Ln tuleb leida reaalse väljaõppeehitise, -ala kasutuskoormuse andmete alusel, käsitledes seejuures nii halvimat olukorda ehk maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva(ööd) kui ka nö tüüpilist harjutuspäeva(ööd). Olemasoleva olukorra hindamisel tuleks lähtuda uuringu teostamisele eelnenud aasta kasutuskoormuse andmetest. Siinkohal tuleb aga arvestada, et vältima peaks n-ö erandlikke aastaid ehk selliseid aastaid, kus nt mingil põhjusel ei toimunud tavapärast väljaõpet või mingite probleemide tõttu ei fikseeritud kasutuskoormuse andmeid regulaarselt vms. Sageli on mürauuringutes vajalik hinnata ka perspektiivset ehk arendusplaanide järgset müraolukorda. Arendusplaanide järgse maksimaalse kasutuskoormuse ja tüüpilise harjutuspäeva(öö) leidmine toimub sarnaste põhimõtete alusel nagu reaalselt esinenud kasutuskoormusegi korral.  13 / 34 Aktiivse harjutuspäeva(-öö) müraolukorra lähteandmete leidmine tulemuste võrdlemiseks kriitilise tasemega: Teades harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid on võimalik määrata reaalselt esinenud erineva kasutuskoormusega harjutuspäevasid ning hinnata nendega seonduvat müra. Arvestades, et mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega päev ning ühegi harjutuspäeva müratase ei tohi soovitatavalt ületada kriitilist taset, siis tuleb kasutuskoormuse andmete alusel leida kõrgeima müratasemega aktiivne harjutuspäev ehk maksimaalne müraolukord järgmise kolme variandi alusel ning halvima olukorra iseloomustamiseks modelleerida kõik need variandid (juhul, kui kõik variandid on asjakohased, st alal kasutatakse ka suurekaliibrilisi relvi ja viiakse läbi lõhkamisi): 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima laskude arvuga harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 2. Suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relvast laskmise maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt kasutatud relvadest suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relv; 2) leida aasta jooksul reaalselt punktis 1 leitud relva suurima laskude arvuga harjutuspäev; 3) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 2 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 3. Lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1) leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima kasutatud lõhkeaine kogusega harjutuspäev; 2) kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad, lõhkeaine kogused ning laskude/lõhkamiste arv). Samas esineb maksimaalse koormusega päevi aastas vaid üksikutel kordadel ning oluline on määratleda ka nö tüüpiline päev. Tüüpilise päeva määratlemiseks analüüsitakse harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid, mille alusel leitakse aasta jooksul enimkasutatavad alad ja enimkasutatavad relvad ning koostöös harjutusvälja vastutava isikuga konstrueeritakse nö tüüpiline päev. Seejuures tüüpilisel päeval kasutatavate relvade laskude arvuna võib käsitleda konkreetse relva aasta aktiivsete päevade aritmeetilise keskmisena leitud laskude arvu (kasutuskoormuse andmete laskemoona koguse alusel). 5.2.2 Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslik normtase Suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE, mille soovitusliku taotlustaseme arvsuurus päevasel (7.00–23.00) ja öisel ajavahemikul (23.00-7.00) on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3).  14 / 34 Tabel 3. Soovituslikud normtaseme arvsuurused müratundlike objektide juures Taotlustase, dB päev Lce öö Lce Suurekaliibrilised relvad 100 90 Lisaks püsivalt kasutuses olevatele harjutusväljadele ja lasketiirudele, on Eesti territooriumil olemas ka ajutiselt kasutatavad väljaõppeehitised ja -alad, mida kasutatakse spetsiifilise väljaõppe läbiviimiseks mõnel päeval aastas. Sellised harjutused viiakse läbi reeglina suurekaliibriliste relvadega, mille üksikud lasud põhjustavad kõrgeid lühiaegseid helirõhutasemeid. Seetõttu on ajutiste väljaõppeehitiste ja -alade kasutamisel soovitatud rakendada põhimõtet, kus lähimate müratundlike hoonete juures on päevasel ajavahemikul üksiku mürasündmuse taotlustaseme väärtuse LCE 100 dB ületamine lubatud, kuid kogu harjutuspäeva müra hinnatud tase peab jääma soovituslikust kriitilisest tasemest LAr,ti allapoole. See võib seada piirangud ühel harjutuspäeval teostatavate laskude arvule, kuid sellisel juhul on võimalik harjutused jagada erinevate päevade vahel. 5.3 VÕIMALIKUD KUULMISKAHJUSTUSED Lisaks tavalisele keskkonnamüra häiringu vältimisele tuleb nõuetega tagada olukord, kus kogemata ei põhjustata kuulmiskahjustusi elanikele või juhuslikult mõjutsoonis viibivatele isikutele. Selline olukord võib juhtuda, kui tehakse suurekaliibriliste relvadega harjutusi või lõhkamisi müratundlike hoonete lähedal, lubatakse harjutuse läbiviimisele pealtvaatajad või satub juhuslik inimene harjutuste läbiviimise asukohaga piirnevasse tsooni. Seetõttu on soovituslik, et väljaõppe teostamine oleks keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Tipphelirõhutaseme piirväärtus põhineb WHO juhendmaterjalidel17,18 ja sama piirtase on toodud ka töökeskkonna müra nõuetes19. Kui inimene on selles mõjutsoonis ning ei kasuta kuulmiskaitsevahendeid, siis võib ta suure tõenäosusega saada jääva kuulmiskahjustuse. Seetõttu tuleb laskepositsioonid ja lõhkamiste teostamise asukohad valida selliselt, et need ei oleks müratundlikele hoonetele liiga lähedal. Suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatorite LCpeak ja LCE erinevus reeglina 15 dB samas mõõtmispunktis ehk LCpeak väärtus on kuni 15 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Peatükis 3.4 esitatud tabelis Tabel 1 on toodud erinevad TNT ekvivalent kogustele vastavad arvutuslikud helirõhutasemed LCE erinevatel kaugustel lõhkamiste teostamise asukohast; seda tabelit saab kasutada ka LCpeak mõjutsooni ulatuse määramisel. LCpeak soovituslikule normtasemele vastava tipphelirõhutaseme väärtuse võib põhjustada 10 kg TNT ekvivalendi lõhkamine ~100 m raadiuses. Kui väljaõppe käigus kasutatakse lõhkepakette harjutusväljadest ja -aladest väljaspool (nt taktikaõppuse käigus), siis tuleks häiringute minimeerimiseks järgida põhimõtet, et lõhkepakette ei kasutata lähemal kui 300 m lähimast müratundlikust hoonest (see kehtib ka teiste pürotehniliste imitatsioonivahendite kohta). Selline vahemaa tagab, et reeglina indikaatori LCE piirväärtust 100 dB ei ületata müratundlike hoonete õuealal. Kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak soovitusliku normtaseme ületamise 17 Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 18 Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 19 Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“  15 / 34 võimalikkuse kohta LCE väärtuse kaudu. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak soovituslik normtase võib olla ületatud, tuleks tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. 5.4 EHITISTE KAHJUSTUSED JA SEOTUD KAEBUSED Kuigi militaarmüra regulatsioonis vastavaid normtasemeid ei esitata, siis alljärgnevalt on esitatud soovitused20, millised akustilised parameetrid peaksid väljaõppe läbiviimisel olema täidetud, et suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonihäiringud oleksid võimalikult minimaalsed ja millal tuleks teostada täpsemad uuringud. Elanike kaebused põhinevad peamiselt müra ja vibratsiooni koosmõjul tekkival füüsiliselt tajutaval häiringul, samuti ehituskahjustustel või kartusel nende tekkimisele. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevatele allikatele toetudes21 pole suurekaliibrilistest relvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0.2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Ka hoonete ligidal maapinnas esinev vibratsioon on õhus levivast helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni ulatus on väiksem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on suurem. Õhu kaudu leviv vibratsioon levib kaugemale ehk õhu kaudu leviva vibratsiooni ulatus on suurem, kuid selle mõju inimestele ja hoonetele on väiksem. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks tuleks tulepositsioonid või lõhkamispaigad valida võimalikult kaugel lähimatest hoonetest. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmistel ja lõhkamistel on heli leviku seisukohast määravaks madalsageduslik heli, siis haljastuse, muldvallide, mürakaitseekraanide osatähtsust selle sumbumisel võib pidada olematuks; määravaks on vahemaa müra tekkekoha ja müratundliku hoone vahel. Vibratsiooni ulatust, häiringute ja kahjustuste suurust on olemasolevatel hoonetel võimalik hinnata mõõtmiste teel. Aimu vibratsiooni poolt tekitatud häiringutest ja kahjustustest annab ka C- ja Z- helirõhutaseme mõõtmine või arvutamine. Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on näidatud maksimaalse helirõhutaseme LpZE seos tekkivate vibratsiooniilmingute ja ehitiste kahjustustega. 20 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 21 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal, 2009  16 / 34 Tabel 4. LpZE helirõhutaseme mõju vibratsioonile22,23 LpZE Mõju kuni 108 dB Vibratsiooni tõenäoliselt ei esine 108-135 dB Tõenäoline vibratsiooni esinemine 135-160 dB Aknaklaaside pragunemine, mikropraod üle 160 dB Hoonete kahjustused Vastavalt kirjanduses24 avaldatud uurimistööde tulemustele seoses vibratsioonisündmuste toimele ehitistele, võib arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb/kaasneb ehitise aknaklaaside purunemine. Erinevad uuringud on tõestanud, et sama müratase koos kaasneva vibratsiooniga on oluliselt häirivam kui ilma vibratsioonita. Erinevalt seintest ja põrandatest, on akende vibratsioon tuntav juba madalate müratasemete ja vibratsiooni korral. Häiringu leevendamiseks on lihtsaim viis vähendada aknaklaasi vibratsiooni ning selleks on aknavahetus või aknaklaaside tihendamine tõkestamaks klaasi liikumist aknaraamis. Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse selleks heli ekspositsioonitaseme LpZE soovituslikku piirtaset ehk LpZE 125 dB ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleb mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE soovitusliku normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Nimetatud 10 dB erinevus lähtub mh standardist EVS-EN 61672- 125, mille alusel on Z-korrigeeritud ja C-korrigeeritud helitasemete erinevus sõltuvalt sagedusest 0-8,5 dB (16 Hz – 16 kHz; erinevus suureneb veelgi eeltoodud vahemikust väiksemate või suuremate sageduste korral). Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 22 North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 23 Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 24 Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 25 EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics - Sound level meters - Part 1: Specifications“  17 / 34 6 REGULATSIOON EESTIS, EUROOPA LIIDUS JA NATO RIIKIDES 6.1 EUROOPA LIIT JA NATO RIIGID Militaarmüra mõõtmise ja hindamise põhimõtteid Euroopa Liidu ja NATO riikides on käsitletud detailselt eraldi aruandes26. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis27 on hinnatud, kas Ramboll Eesti AS poolt 2012. aastal koostatud töös välja toodud rahvusvahelised standardid ja juhendid on aktuaalsed ja asjakohased ka käesoleval ajal ning vajadusel on juhitud tähelepanu olulisematele muudatustele või uutele asjakohastele dokumentidele. 6.2 EESTI Eestis teostatud militaarmüra uuringute kokkuvõte ja hindamise põhimõtteid on käsitletud detailselt eraldi aruandes28. 2018. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni analüüsis29 on täiendavalt selgitatud regulatsiooni analüüsi ajal Eestis tsiviilsektorile kehtivat müra õiguslikku raamistikku, mis on mõnevõrra muutunud võrreldes 2014. aastaga, mil militaarmüra regulatsioon esialgselt koostati. Samuti on militaarmüra regulatsiooni analüüsi aruandes välja toodud perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus 2014. aastal koostatud militaarmüra regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. 7 HINDAMISMEETODID JA JUHENDMATERJALID Hindamismeetodite ühtlustamise ja juhendmaterjalide koostamise eesmärgiks on tagada, et edaspidi teostatakse militaarmüra uuringud samadel lähtealustel, mis teevad erinevad uuringud omavahel võrreldavaks ja mis tõstab uuringute usaldusväärsust. Üldised mürauuringute teostamise põhimõtted on järgmised: - Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi soovituslike normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; - Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. 26 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 27 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 28 Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 29 Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018  18 / 34 7.1 MILITAARMÜRA UURINGUTE LÄHTEANDMED Militaarmüra uuringute tellimisel on olulised järgmised lähteandmed: - uuringu eesmärk; - väljaõppeehitise või –ala joonis(ed), sh harjutusvälja (lasketiiru) piir, harjutusväljal paiknevate väljaõppealade piirid ning laske- või lõhkamiskohtade asukohad; - erinevatel väljaõppeehitistes ja -aladel kasutatavad relvad ja nende laskmiskõrgus maapinnast; - relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäevadel/ harjutuspäeva tüüpidel; - harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas; - helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide minimaalne arv ja orienteeruvad asukohad; - müraallikate helivõimsustasemed (helienergiatasemed); - kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete (helienergiatasemed) määramist, siis loetleda milliste müraallikate osas need tuleb määrata; 7.2 JUHISED HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISTE KOHTA KAUGPUNKTIDES Mürataseme üksikmõõtmiste tulemused sõltuvad otseselt antud hetkel ja kohas valitsevatest keskkonnatingimustest, mistõttu on nende tulemuste laiendamine, näiteks kogu aasta iseloomustamiseks, sageli võimatu ega võimalda müra keskmisi tasemeid ega elanike häiritust prognoosida. Prognoosimiseks (sh modelleerimiseks) tarvilike andmete kogumiseks peavad andmed olema kogutud viisil, mis võtab arvesse keskkonna-, sealhulgas ka ilmastiku tingimuste mõju heli levikule ning on piisavalt dokumenteeritud, et vastavad mõõtmised oleksid vajadusel sõltumatult (kolmanda või sõltumatu osapoole poolt) korratavad. Seetõttu on müratasemete mõõtmisel vajalik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, mis täpsustavad muu hulgas, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi. 7.2.1 Nõuded mõõtmiste teostamisele Kaugpunktides läbi viidavad mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud soovituslikele normtasemetele, peab läbi viima standardi EN IEC/ISO 1702530 alusel akrediteeritud mõõtja, kelle akrediteerimisulatuses olev mõõtemeetod vastab rahvuslikele standarditele EVS-ISO 1996-131 ja EVS-ISO 1996-232. Müra kaugpunktides mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses rahvuslike standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivate versioonidega. Mõõtmiste teostamisel tuleb täita vähemalt järgmisi nimetatud standarditest lähtuvaid nõudeid: - Mõõtmiste läbi viimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja keskkonnatingimustega, mis mõjutavad heli levikut, sealhulgas ka selle sageduskarakteristikuid. Kui on oht, et keskkonnatingimused (nt sademed, tugev tuul jne) mõõtmise käigus moonutavad mõõtetulemusi, siis mõõtmisi läbi ei viida või sellisel moel kogutud andmeid arvesse ei võeta (lähtub: EVS-EN 1996-2). Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja; - Mõõtmiste ajal tuleb fikseerida ilmastikutingimused, sealhulgas vähemalt: tuule suund ja kiirus, suhteline õhuniiskus, temperatuur, pilvisus, sademed (lähtub: EVS-ISO 1996-2); 30 EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 31 EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 32 EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“  19 / 34 - Kuna keskkond, sh ka maapind mõjutab heli erinevaid sagedusvahemikke erinevalt, siis tuleb mõõtmistel kaugpunktides registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja C- korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ning A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) (lähtub: EVS-ISO 1996-2); - Kui müraallikaks on suurekaliibriline relv, tuleb mõõtmiste käigus registreerida C- korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak (dB) ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE (dB). Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral, eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C- korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses. Seetõttu on eriti oluline, et nii mõõtmistel kui tulemuste arvutamisel lähtutaks ühtsetest alustest, sh standardi EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivast versioonist. Mürataseme mõõtmisel kaugpunktis tuleb reaalselt mõõdetud tulemustele lisaks leida müratasemed ka arvutuslikul teel. Arvutuslikul teel saadud tulemuste võrdlemine mõõtmistega samades punktides annavad infot mudeli täpsuse, aga ka nt tulemusi mõjutada võivate ilmastikuolude kohta. Mõõtmistulemuste alusel tuleb arvutada müra hinnatud tase (päevasel ajal Ld, öisel ajal Ln), arvestades seejuures impulssmüra korrektsiooni (vt ptk 3.3) ning koostada mürakaardid (vt ptk 7.4.2), kus kajastuksid ka mõõtepunktide asukohad. 7.2.2 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisel Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtmiste teostamise kuupäev ja ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2; - mikrofoni kõrgus maapinnast; - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.3 JUHISED MILITAARMÜRA ALLIKATE HELIVÕIMSUSTASEMETE (HELIENERGIATASEMETE) MÕÕTMISTEKS Militaarmüra uuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus vähemalt 31,5 Hz-8 kHz ja suunduvusandmed. Andmed tuleb esitada tabelis Tabel 5 toodud vormil. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille  20 / 34 andmeid saab mürauuringutes kasutada erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Tabel 5. Relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) esitamise vorm Suund/Hz 31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 0° 45° 90° 135° 180° 7.3.1 Väikesekaliibrilised relvad Väikesekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Lisaks on soovituslik kasutada rahvusvahelist meetodit EVS-EN ISO 17201-133. Veel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). 7.3.2 Suurekaliibrilised relvad Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Võttes arvesse suurekaliibriliste relvade erilist iseloomu, tuleb lisaks arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): - mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli (relva lask ehk suudme plahvatus, sihtmärgi plahvatus ehk tabamus) ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; - peegelduste mõju peab olema minimaalne; - mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; - ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas; - mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS- ISO 1996-2). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides (vastavalt ptk 7.2). 33 EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“  21 / 34 7.3.3 Nõuded mõõtmistulemuste esitamisele Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: - mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; - mõõtetulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega peatükis 7.3 toodud tabelis Tabel 5 esitatud vormis; - mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; - mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv, laskmiskõrgus jms); - ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); - mõõteseadmete loetelu kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; - kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus); - mõõtmistingimuste kirjeldus, sh mikrofoni kõrgus maapinnast, mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod). 7.4 MÜRAKAARDISTAMISE EHK MODELLEERIMISE JUHISED Arvutusmudeliga saab hinnata müra levimist mujalgi kui ainult mõõtmispunktides. Arvutamisega saab katta oluliselt suurema ala, saavutades täpsemad ja usaldatavad tulemused võrreldes lühiaegsete mõõtmistega. Arvutusmeetodi eeliseks on, et müra levimisel arvestatakse keskmisi ilmastikutingimusi ja päeva keskmist või muud etteantud müra toimimise sagedust jms. Militaarmüra arvutamiseks ei ole olemas rahvusvaheliselt üldaktsepteeritud arvutusmudelit, seetõttu tuleks kasutada rahvusvahelist üldist keskkonnamüra arvutamise meetodit ISO 9613-234. Osades riikides (nt Norra, Saksamaa) on kasutusel enda koostatud spetsiifilised militaarmüra arvutamise meetodid ja tarkvarad, mis reeglina põhinevad laialt kasutatavatel standarditel, nt ISO 9613-2. Sellised täiendatud arvutusmeetodid ei ole saadaval aga tavalistes mürakaardistamiste tarkvarades ja arvutusmeetodi kasutamine eeldab spetsiaaltarkvara ostmist. Seega tuleb militaarmüra modelleerimise alusena kasutada ISO 9613-2 standardit (vähemalt ajani, kuni töötatakse välja üldtunnustatud militaarmüra arvutusmeetodid) ja seda arvestades järgmisi asjaolusid: 1. ISO 9613-2 näol on tegemist üldise arvutusmeetodiga, mis sobib enamike keskkonnamüra liikide modelleerimiseks (nii maantee- ja raudteeliiklus, tööstusmüra, ehitustegevus jne). Militaarmüra spetsiifikast (suurekaliibriliste relvade madalsageduslik müra levib kaugele) lähtuvalt seda standardit militaarmüra leviku arvutusteks otseselt ei soovitata ja seda eelkõige tingituna asjaolust, et suurematel kaugustel mudeli täpsus väheneb. Samas arvestab standard sisendandmetena mh ka heli madalsageduslikku osa, mis on just militaarmüra eripära; 2. Standard tugineb mh ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standarditele, mis on aluseks ka militaarmüra mõõtmisel; 3. Varasemalt tehtud militaarmüra uuringutes on kasutatud ISO 9613-2 standardit, mis tagab võrdluse varasema ja tulevikus tehtavate uuringute vahel; 4. ISO 9613-2 standard on arvutusmeetodina integreeritud enamikesse tsiviilis laialt kasutusel olevatesse tarkvaradesse. Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika müraemissioon, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse müraekraanidena ning helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus määratakse 34 ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  22 / 34 järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad; tihe kruusane aluspind on üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed. Kaugusest tingitud heli sumbumine, pehme maapind ja takistused muudavad leviva müra spektrit, mistõttu arvutused sooritatakse oktaavribades. Pehme maapinna ja takistuste mõju on arvutusmudelis sellises vormis, mis vastab müra levimist kergelt soodustavatele ilmastikuoludele. Sellisteks ilmastikuoludeks on mõõdukas pärituul (u 2–5 m/s) ja tuuletu, selge öö. Pikaajalise ekvivalenttaseme seisukohast on müra levimist soodustavate tingimuste tähtsus kõige suurem ja seetõttu annavad mudelisse valitud tingimused arvutustulemuse, mis vastab pika ajavahemiku ekvivalenttasemele. 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Minimaalsed nõuded müra kaardistamisele ehk modelleerimisele on järgmised: - Arvutusmeetodina kasutada ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktilises kasutuses; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade kasutuskõrgusega ehk müraallika kõrgusega maapinnast; - Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade (müraallikate) paiknemisega maastikul. Sõltuvalt väljaõppeala ehitusest ja tööpõhimõttest võib müraallikas paikneda ühes kohas (nt lasketiirus tulejoon) või toimub laskmine kogu väljaõppealal hajutatult (nt taktikaalad); - Modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: o õhutemperatuur 10 oC, o suhteline õhuniiskus 70%; - Maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: o akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineelde tegur G = 1; o akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud, jms) – helineelde tegur G = 0; - Peegelduste arv 3; - Maastikumudel on piisava detailsusega, kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant (kasutada nt Maa-ameti LIDAR andmeid); - Arvutused teostada 2 meetri kõrgusel maapinnast; - Arvutused tuleb sooritada kasutades 15×15 m või 20x20 m suurusi arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 50x50 m. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Sõltuvalt mürauuringu eesmärgist, tuleb uuringu käigus koostada järgmised mürakaardid: 1. Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid; 1. Helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); 2. Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui tegevus toimub ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE kaardid.  23 / 34 Minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisel on järgmised: - Kasutatud arvutustarkvara; - Kasutatud arvutusmeetod; - Arvutusruutude suurus (võib esitada ka seletuskirjas); - Arvutuste teostamise kõrgus maapinnast; - Kui sama uuringu raames teostati helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis esitada mürakaardil kaugpunktide asukohad (koos numeratsiooni/nimetusega). Kaugpunktidega samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning seletuskirjas esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs); - Müratasemed esitada mürakaartidel 5 dB vahemikena; - Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase aja Ld mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 45-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Müra hinnatud taseme LAr,ti öise aja Ln mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-75 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 85-115 dB, seejuures minimaalne mürakaardi ulatus on riigikaitselise ehitise piiranguvööndi laius ning maksimaalne ulatus kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) välispiirist; - Mürakaardil tuleb esitada info arvestatud impulsskorrektsiooni kohta; - Mürakaardil ja selle legendis tuleb välja tuua müratundlikud hooned, eraldi tingmärgina kõrval- ja tootmishooned, elamute õueala piir, riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, olemasolevate ja kavandatavate müratõkete (nt pinnasvallid, mürakaitseekraanid) asukohad; - Mürakaardi kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (arvestatud relvad ja relvadest tehtavate laskude arv kasutatavate väljaõppeehitiste ja - alade kaupa), indikaator, mõõtkava ja müratsoonide värvide tähendus. - Müratsoonide määratlemisel lähtuda alljärgneval joonisel Joonis 1 esitatud värviskaaladest.  24 / 34 Müra hinnatud taseme LAr,ti päevase Ld ja öise Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C- aja Ln mürakaardi värviskaala: korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE mürakaardi värviskaala: Müratase, dB Värv RGB kood Müratase, dB Värv RGB kood R: 0 R: 153 <40 G: 153 <84 G: 255 B: 51 B: 51 R: 102 R: 255 40-44 G: 204 85-89 G: 255 B: 0 B: 0 R: 153 R: 255 45-49 G: 255 90-94 G: 204 B: 51 B: 102 R: 255 R: 255 50-54 G: 255 95-99 G: 0 B: 0 B: 0 R: 255 R: 153 55-59 G: 204 100-104 G: 0 B: 102 B: 51 R: 255 R: 153 60-64 G: 0 105-109 G: 0 B: 0 B: 153 R: 153 R: 102 65-69 G: 0 110-114 G: 51 B: 51 B: 204 R: 153 R: 51 70-74 G: 0 ≥115 G: 0 B: 153 B: 102 R: 102 ≥75 G: 51 B: 204 Joonis 1. Mürakaartidel esitatavate müratsoonide värviskaalad 7.5 SEIRE Seirena käsitletakse otseseid helirõhutasemete mõõtmisi, väljaõppeehitiste kasutuskoormuse jälgimist ja teoreetiliste mürakaartide koostamist. Järgnevalt on esitatud militaarmüra seire teostamise alused: - Uute relvade kasutusele võtmisel teostatakse relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); - Korduvate kaebuste korral teostatakse helirõhutasemete mõõtmised; - Müraseire väljaõppeehitistel ja -aladel võib põhineda perioodiliselt uuendatud mürakaartidel, mis põhinevad eelmis(t)e kalendriaasta(te) tegelikel kasutuskoormuse andmetel; - Kogutakse kasutuskoormuse (laskmissageduse) andmeid väljaõppeehitiste- ja alade kaupa harjutuspäevade kohta eraldi. Võimalusel tuleks kasutuskoormuse andmeid koguda lisaks kaliibrile ka konkreetsete relvade kaupa, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv;  25 / 34 - Iga viie aasta tagant hinnatakse harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et harjutuspäeva sisene kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist; 8 RUUMILINE PLANEERIMINE Militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine aitab ühtlustada militaarmüra uuringute kvaliteeti. Samuti on regulatsioonis toodud soovituslike normväärtuste alusel võimalik hinnata väljaõppega kaasneva müra häirivust ümberkaudsete kinnistute elanikele. Mürauuringute alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad ning võimalusel kaaluda meetmeid häirivuse vähendamiseks. Seega on regulatsiooni rakendamise üks olulisi eesmärke olemasoleva olukorra kaardistamine ja võimalusel müraga seonduvate leevendavate meetmete rakendamine. Teine pool regulatsiooni rakendamisest on seotud ruumilise planeerimisega. Antud juhul on eesmärk informeerida kohalikke omavalitsusi ning võimalikke harjutusväljade/lasketiirude lähialade arendajaid militaarmürast tingitud kõrgendatud müratasemest. Viimati nimetatu osas on oluline ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest35 tulenev põhimõtte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ kohaselt on riigikaitselise ehitise töövõime säilimiseks vajaliku piiranguvööndi ulatus sõltuvalt konkreetsest riigikaitselisest ehitisest (sh harjutusväljad jms) erinev, ulatudes kuni 2000 m. Maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel on vastavatele maakasutusjoonistele kantud just piiranguvööndi piirid, erinevate militaarmüra tsoonide kajastamist maakonna- või üldplaneeringute kaartidel praktikas teostatud ei ole. Sellist praktikat võib pidada ka asjakohaseks, kuna ühe konkreetse piiri (antud juhul piiranguvöönd) seadmine tagab parema planeeringu kaardi jälgitavuse ja annab selge suunise ka võimalikele arendajatele (vastaval alal kehtivad piirangud). Kogutud kasutuskoormuse andmete alusel oleks otstarbekas koostatud mürakaartide alusel vastavad piiranguvööndi ulatused müra aspektist lähtuvalt üle vaadata. Piiranguvööndi ulatus võiks katta ala, kus maksimaalse koormusega harjutuspäeval (reaalne kasutuskoormus ja arendusplaanide järgne kasutuskoormus) esineda võiv müratase (Ld) ei ületa müra soovituslikku kriitilist taset. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva kasutamine võrreldes nn tüüpilise harjutuspäevaga on eelistatum, kuna see kirjeldab reaalset esinenud/esinevat päeva ning tagab, et piiranguvööndi ulatuse määramisel oleks arvesse võetud ka halvimat olukorda. Kui väljaõpe toimub ka öisel ajal, peaks piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud nii päevase (65 dB) kui öise aja (55 dB) müra soovituslik kriitiline tase. Lisaks, kui harjutusväljal on kasutusel suurekaliibrilised relvad, peaks piiranguvööndi ulatus katma ka ala, kus suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitase (LCE) ei ületa regulatsiooni kohast soovituslikku taotlustaset (päevas ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB). Seega peaks kokkuvõtvalt piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud eelnimetatud soovituslikud müranormid. Samuti võiks piiranguvööndi ulatus olla riigikaitselise ehitise välispiiri ümber ühtlasel kaugusel. Näiteks kui regulatsiooni soovituslike normide kohane müratase saavutatakse harjutusvälja ida poolsest küljest 2000 m kaugusel ja lääne poolsest küljest 1500 m kaugusel, siis oleks hea määrata piiranguvööndi ulatus kogu harjutusvälja ümber 2000 m. Selline lähenemine aitab kompenseerida harjutusväljal müraallikate ümberpaiknemisest tingitud müra leviku muutuseid aga ka võimalikke erinevaid ilmastikuolusid (tuuled erinevatest ilmakaartest). 35 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011  26 / 34 Kuna piiranguvööndi ulatus võib ajas muutuda (sõltuvalt kasutuskoormusest ja selle alusel koostatavatest mürakaartidest), on oluline selle võimaliku muudatuse korral informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel. Kohalikel omavalitsustel oleks soovitav planeeringutes arvestada piiranguvööndi ulatuses kahe müratsooniga, mille eesmärgiks on maakasutuse planeerimisel militaarmüraga arvestamine, et võimalikult vähe inimesi oleksid militaarmürast häiritud ja selliste inimeste arv ei suureneks ning et hoiatada inimesi tekkida võivate riskide eest.  Müratsoon 1:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal >65 dB või Ln öisel ajal >55 dB või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C- korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal >100 dB või öisel ajal >90 dB (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine põhjustab olulist häiringut ning pikaajaline kõrges müratasemes elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine hoonestamata aladel ei tohiks olla lubatud. Olemasolevate müratundlike hoonete puhul oleks vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Uute müratundlike hoonete rajamine hoonestatud alale ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine/ümber ehitamine peaks olema lubatud vaid erandkorras.  Müratsoon 2:  Tingimus: aktiivse harjutuspäeva hinnatud müratase Ld päevasel ajal ≤65 dB kuni piiranguvööndi piirini või Ln öisel ajal ≤55 dB kuni piiranguvööndi piirini või suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE päevasel ajal ≤100 dB kuni piiranguvööndi piirini või öisel ajal ≤90 dB kuni piiranguvööndi piirini (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus);  Mõju: Müratsoonis elamine võib põhjustada häiringut;  Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine ning ümber ehitamine ei ole soovitatav. 9 TEGEVUSKAVA Regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine eeldab järgmiseid tegevusi: - Pidada militaarmüraallikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) koondandmebaasi, mis on mürauuringute läbiviimisel aluseks; - Mõõta kõikide puuduvate oluliste relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) regulatsioonis esitatud põhimõtete alusel. Mõõtmised tuleb teostada võimalikult ideaalsetes tingimustes. Kuni täpseid andmeid ei ole, on oluline, et kasutatakse andmebaasis fikseeritud lähteandmeid (nt teoreetiliselt määratud või analoogse müraallika andmeid); - Koguda väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmeid harjutuspäevade lõikes. Kogutavad andmed peavad sisaldama vähemalt iga väljaõppeehitise/-ala kasutuskoormust (laskude arv) kaliibrite (võimalusel relvade) kaupa, lõhkamiste arvu ja kogust. Võimalusel tuleks eristada päevane (7.00-23.00) ja öine (23.00-07.00) kasutuskoormus. - Luua ja pidada andmekogu, kuhu kogutakse väljaõppeehitiste ja -alade kasutuskoormuse andmed.  27 / 34 10 LEEVENDUSMEETMED Kõige peamisem meede on planeerimistegevus, millega on võimalik kõige suuremal määral militaarmüratasemeid ohjata. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed meetmed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed meetmed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Kui väljaõppeehitis on juba rajatud, siis ehituslike meetmete (mürakaitsevallid) rakendamise mõju on suurekaliibriliste relvade müra leviku tõkestamise suhtes minimaalne. Kõrgete muldvallidega, mis asetsevad müraallikatele võimalikult lähedal ja ümbritsevad neid, saavutatav müra vähenemine on enamikel juhtudel mõne dB suurune. Väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni, kui kasutatakse 4-5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. Muldvallide/mürakaitseekraanide rajamine toob kaasa müra leviku tõkestamise ja/või suunamise kindlal suunal. See mõjutab peamiselt üleüldist müraolukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad. Alljärgnevas tabelis (Tabel 6) on toodud laskesageduse vähendamise mõju arvutuslikule müratasemele, millest selgub, et märkimisväärse müraolukorra muutuse saavutamiseks tuleb laskesagedusi vähendada 50%. Tabel 6. Laskesageduse vähendamise mõju pikaaegsele müratasemele Laskesageduse vähendamine Müratasemete vähenemine 10% 0,5 dB 20% 1,0 dB 30% 1,5 dB 40% 2,2 dB 50% 3,0 dB Leevendusmeetmete efektiivsuse hindamiseks tuleks teostada modelleerimine, kus analüüsitakse müraolukorda enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist. Helirõhutasemete mõõtmist võiks kaaluda eelkõige nendes olukordades, kus on võimalik mürataset mõõta enne ja pärast leevendusmeetmete (nt rajatud pinnasvallid) kasutusele võtmist, et hinnata nende efektiivsust ja nö kontrollida modelleerimise tulemusi. Seejuures võib aga keeruliseks osutuda „enne ja pärast“ olukordades sarnaste tingimuste (müraallikate asukoht, laskude arv, ilmastikutingimused jms) leidmine ning mõõtmiste tulemused ei pruugi anda adekvaatset infot. Seetõttu tuleks eelistada modelleerimist. Leevendusmeetmeks on ka see, kui erinevate harjutuste sooritamisel arvestatakse valitsevat tuule suunda ja tugevust ning välditakse olukorda, kus müratundlikud hooned jäävad müraallika(te) suhtes allatuult. Tugeva tuulena tuleks käsitleda tuulekiirust üle 10 m/s.  28 / 34 11 REFERENTSID 1. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides, projekti nr 2012_0079, Ramboll Eesti AS, 9/2012 2. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis, projekti nr 2011_0130, Ramboll Eesti AS, 28.02.2012 3. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Koondaruanne, projekti nr 134179-2, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 4. Akukon 134179-1 Militaarmüra regulatsioon – Kontseptsioon, projekti nr 134179-1, Akukon Oy Eesti filiaal, 09.06.2014 5. Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, Alkranel OÜ ja Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor, 07.12.2018 6. Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“; https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903 7. ISO 1996-1 „Acoustics – Description, measurement and assessment of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures“ 8. EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“ 9. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” 10. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 11. Guidelines for Community Noise, World Health Organization, Geneva, 1999 12. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 13. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö 14. Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organization, 2018b 15. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 16. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. 7493-2 Akukon Oy Eesti filiaal, 2009 17. North Atlantic Treaty Organization (NATO) (2000). The effects of noise from weapons andsonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Committee on the challenges of modern society, Report 241, 2000 18. Siskind D E, Stachura V J, StaggM S & Kopp J W (1980). Structure response and damage produced by airblast from surface mining. US Bureau of Mines, Report of Investigations 8485, Pittsburgh 1980 19. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities, November 2005; http://www.stoptheplanes.com/DoDNoiseManaulFinalREV.pdf 20. EVS-EN 61672-1 „Electroacoustics – Sound level meters – Part 1: Specifications“ 21. EN IEC/ISO 17025 „General requirements for the competence of testing and calibration laboratories" 22. EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“ 23. EVS-EN ISO 17201-1 „Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement“ 24. ISO 9613-2 „Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation“  29 / 34 LISA 1 MÕISTED Käesoleva dokumendi tähenduses on:  militaarmüra – Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate relvade, lõhkevahendite ja pürotehniliste imitatsioonivahendite poolt tekitatav impulssmüra;  aktiivne harjutuspäev(öö) – väljaõppeehitisel või –alal viiakse läbi impulssmüra tekitavat väljaõpet;  alaline väljaõppeehitis ja -ala - määratletud väljaõppeehitis ja -ala, mida kasutatakse regulaarselt kogu aasta vältel;  ajutiselt kasutatav väljaõppeala – harva kasutatav määratletud väljaõppeala, mida kasutatakse üksikutel päevadel aastas;  ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;  Ld – päevamüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päevasel ajavahemikul 7.00–23.00;  Ln – öömüraindikaator – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öisel ajavahemikul 23.00–7.00;  heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LCE – üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;  heli ekspositsioonitase LZE – üksiku mürasündmuse korrigeerimata helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes; indikaator, mida kasutatakse hoonete võimalike ehituskahjustuste hindamiseks;  C-korrigeeritud tipphelirõhutase LCpeak – indikaator, mida kasutatakse inimeste kuulmiskahjustuste tekkimise võimaluste hindamiseks;  impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;  madalsageduslik müra - müra sagedusvahemikus 10–200 Hz;  müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;  müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;  müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse müraolukorra hindamisel.  müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel hoonestatud müratundlikel aladel;  mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit; kasutatakse suurekaliibriliste relvade kasutamisest põhjustatud müratasemete hindamisel;  müratsoon – kaardil piiritletud ala, kus teatud müratase on ületatud;  müratundlikud objektid/hooned – inimestega otseselt seonduvad objektid nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muud müratundlikud hooned  30 / 34  väikesekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on <20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on <50 g TNT ekvivalent;  suurekaliibrilised relvad – relvad, mille kaliiber on ≥20 mm ning käsigranaadid, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid (lõhkepaketid, imitatsioonivahendid), mille kaal on ≥50 g TNT ekvivalent;  vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;  õueala – elamumaa, õueala, õuemaa, sotsiaalmaa otstarbega kõlvik müratundliku hoone vahetus ümbruses vastavalt Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kataloogile;  harjutuspäeva tüüp – teatud relvade ja pürotehniliste imitatsioonivahenditega toimuv korduv analoogse koormusega väljaõppepäev(-öö).  31 / 34 LISA 2 MILITAARMÜRA REGULATSIOONI TINGIMUSTE KONTROLLNIMEKIRI Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on esitatud olulisemate militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri. Tabel 7. Militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Uuringu tüüp 1. Mõõtmine müratundlike objektide juures; 2. Relva/vahendi helivõimsustasemete mõõtmine 3. Modelleerimine Müraallikas Nimetada müraallikas või -allikad Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, ajavahemik, mõõtmistele mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, koordinaadid, kaugus müraallikast ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimused (tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed)) Mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga Kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS- ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus) Mõõtmiste puhul kinnitus labori akrediteeringu kohta Mikrofoni kõrgus maapinnast Mõõtmisel registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz Mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures Üldised nõuded Kas esitatud on maksimaalse koormusega arvutustele ja harjutuspäevade ja tüüpilise harjutuspäeva kirjeldus ja modelleerimis- leidmise metoodika? tele Kas arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed on aruandes esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelikujul?  32 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine:  Väikesekaliibrilised relvad ja lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +12 dB  Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemed (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): Ld =65 dB; Ln=55 dB Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) taotlustasemed: päevane LCE =100 dB öine LCE=90 dB Piirtasemed võimaliku kuulmiskahjustuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) vältimiseks: LCpeak=135 dB Ehituskahjustuste võimaliku tekke vältimise piirtase (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) LZE=125 dB Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste arvutatavad käigus fikseerida indikaatorid ja  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada helirõhutase- laskude arv) A-korrigeeritud med heliekspositsioonitase LAE (dB), kaugpunktides  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq mõõtmisel (dB) Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida  üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB),  C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB),  A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga tuleb mõõtmisel registreerida  C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak,  korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE Kas on esitatud nii mõõdetud kui arvutuslikul teel saadud helirõhutasemete väärtused ja nende võrdlus? Relvade Mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli helivõimsus- ekspositsioonitase LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle tasemete põhjal helivõimsustase (helienergiatase) LE vabas mõõtmise heliväljas nõuded lisaks Peegelduste mõju peab olema minimaalne üldistele Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all  33 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust mõõtmise Mõõtetulemused tuleb esitada tabelkujul 1/1 nõuetele oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega Modelleerimise Arvutusmeetod ISO 9613-2 nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: õhutemperatuur üldistele 10°C; suhteline õhuniiskus 70% arvutuste ja Akustilised omadused: modelleerimis- pehme pind G=1 te nõuetele kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 Maastikumudelis samakõrgusjooned iga 1 m tagant (kas kasutatud Maa-ameti LIDAR andmeid?) Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvutusruut: 15x15 m, 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m Kas esitatud on andmed relvade laskmiskõrguse kohta? Kas esitatud on info relvade maastikus paiknemise kohta? Kas suurekaliibriliste relvade kasutamise korral on hinnatud kuulmis- ja ehitiste kahjustuste esinemise võimalikkust? Nõuded Mürauuringutes esitada järgmised mürakaardid: mürakaardile Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka  34 / 34 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Kas on põhjendatud mürakaartide ulatuse valikut? Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis kas kaardile on kantud kaugpunktide asukohad ning seletuskirjas esitatud võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel? Esitada mürakaardil müratundlikud hooned koos tootmis- ja kõrvalhoonetega Müratasemed esitada 5 dB vahemikena ning mürakontuurid müra hinnatud taseme mürakaardi puhul vahemikus 45-75 dB, suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul vahemikus 85-115 dB Kas on kasutatud soovitatud värviskaalat müratsoonide tähistamiseks? Kas kaardil on esitatud:  elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad, mõõtkava;  selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (sh relvad, laskude arv, kasutatavad väljaõppealad);  märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta;  kasutatud arvutustarkvara ja -meetod;  arvutusruutude suurus;  arvutuskõrgus maapinnast.