Lp Andrei Vesterinen Teie 06.03.2020
Vesterinen Partnerid OÜ Meie 13.03.2020 nr 19-2/392-6
[email protected]
Lugupeetav Andrei Vesterinen
Vastuseks Teie päringule DO-MR-DK01 "Käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldus"
kohta selgitan, et antud dokument on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 29.12.2015
käskkirja nr 118 „Avalikule teabele juurdepääsu kord ja tingimused“ p 5.1.2 kohaselt
asutusesiseseks kasutamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide aluseks on
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 10. Vastavalt AvTSi § 40 p 1 on antud dokumendi
viimase versioonile kehtestatud juurdepääsupiirang kuni 08.01.2023.
Vastavalt EKEI 29.12.2015 käskkirja nr 118 „Avalikule teabele juurdepääsu kord ja
tingimused“ p 11.3 võib instituudi direktor otsustada instituudiväliste isikute juurdepääsu
võimaldamise instituudisiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või
omavalitsusüksuse huve.
Käekirjaekspertiisi meetodikirjeldus on Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt
akrediteeritud (akrediteerimistunnistus L127). Akrediteerimisvisiidi käigus hindab EAK EKEI
tegevuse vastavust akrediteerimisnõuetele akrediteerimistunnistuse nr L127 lisas toodud
ulatuses, mille osa on ka kõnealune meetod.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teevad ekspertiise menetleja määruse alusel kohtueksperdid,
kes on saanud väljaõppe oma eriteadmiste valdkonnas ja kes on andnud tööandjale vande
Karistusseadustiku § 321 järgi.
Vastavalt KrMS § 105 korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja
määruse alusel, millega kaasnevad ka eksperdi õigused ja kohustused eksperdiuuringute
igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse
tagamiseks.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käekirjaekspertide väljaõpe on korraldatud rahvusvahelisel
tasemel, mis võimaldab teadmiste vahetamist ja tööpõhimõtete ühtlustamist, mille hulka kuulub
ka ühtsete eksperdiarvamuste skaalade väljatöötamine.
Eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik
kõrvaldada täiendavate küsimustega, on menetlejal õigus määrata kordusekspertiis.
Kordusekspertiis tehakse ülesandeks samale või teisele eksperdile. Praktikas tehakse
kordusekspertiisi ekspertide komisjoni poolt. Käekirjaekspertiisi tehakse eranditult kahe
eksperdi poolt ja vajadusel ning võimalusel kaasatakse komisjoni ka rohkem eksperte.
KrMS § 95 lg 4 alusel võib menetleja taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi
ekspertiisiasutuses ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja
lahendamisel.
Suurem osa rahvusvahelisse erialaorganisatsiooni European Network of Forensic Science
Institutes (ENFSI) kuuluvatest asutustest, kuhu kuulub ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut,
töötavad samade akrediteerimispõhimõtete alusel lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest. Ka
rahvusvahelises praktikas eksisteerib mõiste kordusekspertiis ehk „second opinion“, mis annab
võimaluse vasturääkivuste korral eksperdiarvamust kontrollida ka teiste riikide ekspertide
poolt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Kriiska-Maiväli
dokumendiosakonna juhataja