Eelnõu kooskõlastamine

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu muudatuste tõttu hakkaks tervishoiuteenuse osutaja jt isikud edaspidiselt edastama tervise infosüsteemi ka nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi. Sealt edastatakse samad teatised nakkushaiguste registrisse. 2. „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muudatused. 2.1. Inspektsioon on ka varasemalt selle 2.1. Selgitame andmekogu põhimääruse osas arvamust Oleme varasemalt punkti 3 osas avaldanud – viimati 13.12.2018 arvamusega nr selgitanud, et infovahetus riiklike 1.2-4/18/3942.1 Viitan uuesti selles arvamuses registrite vahel peaks tõepoolest toimuma toodud punktile 3 (nakkushaiguste registri X-tee kaudu, samas on tõsiste tehniliste põhimääruse § 8 lõike 4 tõttu), punktile 5 tõrgete ilmnemisel vaja tagada (eelnõu muudatuse tulemusena on juurdepääs nakkushaiguste seiresüsteemi toimimine sellele andmekogule, kui on olemas „õiguslik igal juhul. Seetõttu ei saa ohtu sattuda alus“), punktile 9 (lisada selle andmekogu Terviseameti kohustuste realiseerimine juurde ka andmejälgija), punktile 10 (kas ning (rahvatervise seisukohast kui ka riigi kuidas vastutav töötleja teostab logide kontrolli, julgeolu seisukohast). Igal juhul on et avastada võimalikke väärkasutamisi), paberteatised ette nähtud äärmiseks punktile 11 (ammendav juhuks. loeteluandmekoosseisudest) ning punktile 12 (see andmekogu läbis RIHA-s kasutusele „Muu elektroonne viis“ digiallkirjaga on võtmise kooskõlastuse 2009. aastal, kuid senini ette nähtud samuti erandjuhtudel e-posti ei ole ühtegi muud kooskõlastust tehtud, sh ka teel krüpteeritud info edastamiseks (vt ka andmete koosseisu muutmiseks). Nendes eelnevat selgitust). punktides toodud teemadega ei ole kohaselt tegeletud. Punkti 5 osas juhime tähelepanu, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus on koostamisel ning seaduse muutmisega on plaanis kehtestada mainitud andmetele juurdepääsule täiendavaid piiranguid (küsimus on ministri antava volituse piirides, mille ulatus peab olema määratud seaduses). Punkti 9 osas nõustume ettepanekuga, et parema läbipaistvuse tagamiseks on see igati mõistlik lahendus, kui andmesubjektile tagatakse läbi andmejälgija parem andmetöötluse läbipaistvus. Samas puudub täna kohustus andmejälgija rakendamiseks. Kuna andmejälgija rakendamine nõuab tehnilist arendust ja käesoleva muudatusega seoses ei ole nimetatud ressursse eraldi plaaneritud, saame  2 tagada parema jälgitavuse edasiste arenduste raames. Punkti 10 osas viitame, et määruses on kajastatud logide pidamise kohustus ning selle täpsem kord on vastutava töötleja reguleerida. Punkt 11 osas selgitame, et kuna määrusega lisatakse nakkushaiguste teatised TIS-i dokumentide hulka, on andmekoosseisud edaspidi sätestatud tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide koosseisus. Need on reguleeritud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“. Sellele viitab ka selgelt määruse vastav säte. Lisaks mainime, et tervishoiuteenuse osutaja üldised nõuded tulenevad sotsiaalministri 18. septembri 2008.a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Punkti 12 osas kinnitame, et Terviseametil kui NAKIS-e vastutaval töötlejal on RIHA uuendamise protsessid planeeritud selleks aastaks. 2.2. Eelnõu tulemusena on kavandatava § 11 2.2. Selgitame. lõike 5 sisu sarnane avaliku teabe mõistes Avaliku teabe seaduse § 31 lõige 3 avaandmete olemusega. Avaliku teabe sätestab, et teabe üldiseks kasutamiseks seaduse § 29 lõike 6 kohaselt peavad andmisel peab olema tagatud isiku eraelu andmekogude avaandmed olema puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi juurdepääsetavad Eesti teabevärava kaudu. julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu Praktikas on selle all mõeldud Eesti juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. Avaandmete Portaali (opendata.riik.ee). Sama sätte lõike 6 alusel ei anta teavet üldiseks kasutamiseks või antakse üksnes osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on Andmekaitse Inspektsioon korduvalt jaatanud nimetatud põhimõtet, et isikuandmed ei saa olla avaandmeteks. Seetõttu tuleb esmalt vaadata, millises osas on avaandmete esitamine võimalik. Selle võimaluse loomisele peab kindlasti eelnema laiapõhjaline analüüs ja piisav ressursi varu, mis võimaldab tehniliselt  3 avaandmeid genereerida nii, et isikute eraelulisi andmeid ei avaldataks. Sellist võimekust täna loodud ei ole. 2.3. Eelnõu tulemusena on kavandatud muuta § 2.3. Selgitame. 16 lõike 2 sõnastust. Samas ei selgu eelnõu Logide säilitamist reguleeriv säte on § 16 seletuskirjast, kas nüüdseks on teostatud lõikes 1 ning seda antud määrusega ei arendustööd ning andmekogus loodud logisid ei muudeta. Logide lühemaajaliseks säilitata kauem kui viis aastat alates logi säilitamiseks vajalik tehniline arendus on tekkimisest. plaanis määruses ettenähtud ajakavas (hiljemalt 2022. aasta lõpuks). 3. „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muudatused 3.1. Eelnõu tulemusena lisatakse sellesse 3.1. Selgitame. määrusesse ka § 5 lõige 10, mille kohaselt Kuna EKEI kohustus teatiste andmeid nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse TIS-i edastada tuleneb TTKS-ist, siis teatisi ja HIV teatisi esitavad tervishoiuteenuse tekib kohustus andmeid edastada osutajad. Samas peab sisuliselt samu teatisi vastava muudatuse jõustumisest (vastav edastama Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes ei rakendussäte on selgelt määruses ole tervishoiuteenuse osutaja (vt eelnõu sätestatud). seletuskirja lk 3 toodud selgitust eelnõu § 1 punkti 6 kohta). 3.2. Selle määruse kõigis kolmes lisa on 3.2. Selgitame. märgitud, et kogutakse ka patsiendi sünniaega, Tegelikult on vastavalt kehtivale tervise- kuigi seda ei ole kehtiva seadusandlusega ja tööministri 12. märtsi 2019. a võrreldes varasemalt kogutud. Samas ei ole määrusele nr 24 „Nakkushaiguste ja selge, miks seda on vaja koguda, kui üheks nakkushaiguskahtluse esinemise ning kogutavaks infoks on ka isikukood ja vanus. haigestumise ohutegurite ja ennetamise Seetõttu tuleks üle hinnata, kas siin võib kohta teabe edastamise kord, tegemist olla topelt andmete kogumisega, mis nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti on keelatud. Samuti jääb ka HIV teatise puhul isikuandmetega edastatavate andmete selgusetuks, kas ning mis põhjusel on vajalik koosseis“ ka praegu kohustus märkida koguda teavet patsiendi rahvuse kohta. esitatud teatisele kas haige isikukood või sünniaeg. Juhul, kui teatis esitatakse infosüsteemi vahendusel, siis genereerib süsteem sünniaja isikukoodi põhjal. Sünniaega küsitakse eraldi vaid välismaalaste puhul. Seega peab sünniaeg olema andmeväljana kindlasti kajastatud (see on andmetena eraldi olemas). HIV-i puhul on andmed isiku rahvuse kohta vajalikud, sest rahvus on üks tunnus, mille põhjal haigestumist analüüsitakse. Rahvusest sõltuvad muuhulgas ennetustöö põhisuunad (kas eesti või venekeelsele elanikkonnale suunatud). Rahvus on oluline epideemilise leviku intensiivsuse hindamiseks, sh teadmaks, kas konkreetne HIV-positiivne isik on pärit epideemilisest piirkonnast või on tegu  4 kohaliku levikuga. Samuti on viimastel aastatel olnud aktuaalne nakkuse esinemine Ukrainast tulnud tööliste seas. Kogu see andmestik on oluline registri eesmärkide täitmiseks. 4. Eelnõuga on mh ka koostatud teatavas osas 4. Selgitame. andmekaitsealane mõjuhinnang. Samas ei Eelnõus kajastatud muudatustele on nähtu mõjuhinnangust, kas ning milliseid ohte andmekaitsealane mõjuhinnang on nähtud sellega, et edaspidiselt koostatud ja seletuskirjas kajastatud. tervishoiuteenuse osutaja ei edasta eelnevalt Leiame, et eelnõu seletuskirja osana on mainitud teatisi otse Terviseametile, vaid seda see piisavalt detailne ja kokkuvõtlik. tehakse läbi tervise infosüsteemi. Terviseamet Selgitame lisaks, et ka täna töötlevad praeguses olukorras kannab saadud teatised tervishoiuteenuse osutajad samu nakkushaiguste registrisse, millele juurdepääs terviseandmeid. Ainus erinevus seisneb on sama andmekogu põhimääruse kohaselt selles, et andmeid esitatakse kahte eraldi vägagi piiratud isikute ringil. Eelnõuga andmekogusse (sh kajastades olulisema tahetakse muuta selle andmekogu info ka tervise infosüsteemi juurdepääsunõude sõnastust üldisemaks (vt edastatavates dokumentides – seletuskirja lk 5 selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 saatekirjad, epikriis jms). Seega on kohta). Käesoleva eelnõu muudatuse kaasabil andmed vähemalt osaliselt tervise tekib sama andmestik ka tervise infosüsteemi infosüsteemis olemas (nt nii saatekirjades ning sellele andmestikule on juurdepääs ka kui ka saatekirja vastustes uuringutelt teistel tervishoiuteenuse osutajatel, kes ei ole jms). Kuna tegemist on tavapärase eelnevalt mainitud teateid esitanud tervishoiuteenuse osutamisega, (nakkushaiguste registri põhimääruse §-s 11 on kusjuures andmete edastamiseks loetletud, kellel on juurdepääs selle andmekogu kasutatakse vaid teistsugust ja andmetele; kuigi seda muudetakse sama kontsentreeritumat vormi, siis puudub eelnõuga, jääb selle paragrahvi lõike 1 sõnastus igasugune põhjendus miks järgmine samaks). Seega laieneb nende isikute ring, kes patsiendiga tegelev tervishoiuteenuse kehtiva korra järgi sedasorti informatsioonile osutaja neid andmeid näha ei tohiks juurdepääsu ei oma. Andmekaitsealasest (perearst, eriarst jne). Vastupidi, teatud mõjuhinnangust ei nähtu, kas ning mil määral nakkushaiguste korral tuleks on see risk andmesubjektile ning mis meetmeid informeeritus nii perearsti kui ka eriarsti tuleks võtta nende riskide maandamiseks. Eriti osas tagada võimalikult kiiresti kui arvestada, et juurdepääsu sätte sõnastust (ravisoovitused, sobivad ravimid, nakkushaiguste registri põhimääruses tehakse operatsioonide võimalikkus jms). üldisemaks. 5. Eelnõu väliselt märgin lisaks, et eeltooduga 5. Selgitame. (kellel on juurdepääs tervise infosüsteemi kui ka Tervishoiuteenuse osutajatel (sh nakkushaiguste registrisse kantud andmetele) tervishoiuteenuse osutamises osalejatel) on seotud ka isikuandmete kaitse üldmääruse tuleneb saladuse hoidmise kohustus art 9 lõike 3 nõue, et kui eriliigilisi isikuandmeid võlaõigusseaduse §-st 768. töödeldakse sama artikli lõike 2 punkti h Kohtuekspertiisi ekspertide osas tuleneb eesmärkidel, siis peab sellel andmetöötleja see kohustus kohtuekspertiisiseadusest töötajal olema liidu või liikmesriigi õigusest või (vt KES § 241). Oluline on ilmselt tuua pädevate riiklike asutuste kehtestatud seegi, et Terviseametil enesel jt eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise riigiasutustel avaliku teenistuse kohustus. Ka juhul, kui eriliigilisi isikuandmeid seadusest (vt ATS § 55). töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 punktis e toodud eesmärgil on vajalik, Lisaks märgime, et andmekaitse et oleks olemas õigusaktist tulenev üldmäärus (nn GDPR) ei näe ette nõuet, ametisaladuse hoidmise kohustus. Kuna et saladuse hoidmise kohustus oleks  5 muudatuse tulemusena jäetakse juurdepääs sätestatud seaduses, vaid sellekohane nakkushaiguste registrile üldisemaks, siis peab kohustus võib tuleneda ka pädevate olema tagatud, et isikutele, kes sellele infole riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade juurdepääsu saavad, kehtib seadusest tulenev alusel või kui neid andmeid töödeldakse saladuse hoidmise kohustus. sellise asutuse vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. Eesti Kohtuekspertiisi Insitituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut nõustub eelnõu kooskõlastama omapoolsete märkustega ja palume kasutada Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019 a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ - paragrahvi 1 teksti sõnastust järgmiselt: 1) Arvestatud osaliselt. 1) Punkt 1 lõige (6) sõnastus ((6) Sõnastus „kohtuarstlik ekspert“ lähtub Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert TTKS-is toodud sõnastusest. koostab lahangul avastatud nakkushaiguse või seisundi kohta teatise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.) asendada sõnastusega - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst- ekspert koostab lahangul avastatud nakkushaiguse kohta teatise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. kuna kohtuarst-ekspert ei saa lahangul hinnata seisundit. 2) Punkt 1 lõige (8) palume muuta sõnastust ((8) 2) Vt punkt nr 1. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita, teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust.) järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita, teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust.;  6 paragrahv 5: 3) Punkt 4 (§ 5) lõige (3) sõnad 3) Vt punkt nr 1. „Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert“ asendada sõnadega „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert“; Paragrahv 16 4) Punkt 7 (§16) lõige (4) p 3 sõnastus 4) Vt punkt nr 1. (kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, mil kohtuekspertiisiasutusele võimaldatakse sel eesmärgil tervise infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.) asendada sõnastusega: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst- eksperdile ajani, mil Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile võimaldatakse sel eesmärgil tervise infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut juhib tähelepanu, Teadmiseks võetud, vajalik muudatus on et kohtuarst-eksperdile on vajalik esimesel ettevalmistamisel. võimalusel luua teavitamiseks digitaalne võimalus. Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Infektsioonhaiguste Selts kooskõlastab Teadmiseks võetud. Teie poolt esitatud määruste muutmise eelnõu, mis lihtsustab andmete edastamist ja loodetavasti tõstab kogutud andmete kvaliteeti. Seejuures märgime, et antud määrus ei lahenda teatamisele kuuluvate haiguste ja seisundite loeteluga seotud probleeme, mis vajaks tulevikus lahendamist (nt loetelu koosseis, andmete kogumise intervall, andmete kogumise võimalikkus teistest infosüsteemidest jne). Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka antimikroobse resistentsuse järelevalve ja NAKIS-ega seotud vajadustele, kus meie hinnangul tuleb luua eraldi tehniline lahendus huvitatud osapooltele infosüsteemist andmete väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning vajadusel selle tegevuse jaoks õiguslikku aluse loomiseks. Terviseamet 1. Terviseamet leiab, et Tervise- ja tööministri 1. Arvestatud. 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ § 1 lg 1 p 54 tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt:  7 „ 54) ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J00, J02, J04, J05 ja J06);“ Selgitus eeltoodule: Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused on ka koodidega J00, J02, J04, J05 (vt palun loetletud RHK-10s (Rahvusvaheline Haiguste klassifikaator) mitte ainult koodiga J06. 1.1. Eeltoodud (vt palun p 1.) ettepanekust 1.1. Arvestatud. tulenevalt tuleb nimetatud määrust läbivalt täiendada (vt palun § 4 lg 2), st lisada ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste koodiks ka koodid: J00, J02, J04, J05. 2. Terviseamet leiab, et eelviidatud (vt palun p 2. Arvestatud, sõnastust täpsustatud. 1.) määruse eelnõu § 5 lg-s 4 sätestatu on vaatamata § 5 lg-le 1-3 eksitav, lg-s 4 tuleks reguleerida see, kuidas edastatakse kuni 31.08.2020. a viidatud määruse § 4 lg-s 2 sätestatud andmed. Eesti Laborimeditsiini Ühing 1. § 5 Üleminekusäte p. 2 1. Arvestatud. Mõnedel mikrobioloogia laboritel ei pruugi üleminek hiljemalt 31.12.2020 olla jõukohane, kuna see eeldab ulatuslikke arendustöid nii labori kui haigla infosüsteemides. Arvestades riigi poolt nõutud haigla infosüsteemide uusi rakendusi ei pruugi arendajad olla võimelised lahendama kõiki probleeme aasta jooksul. Teeme ettepaneku pikendada ülemineku tähtaega aasta võrra. 2. Eelnõu lk. 3 lõige 9 2. Mittearvestatud. 6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning Selgitame, et info uuringu meetodi kohta tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringu koostatakse saatekirja vastuse andmete tulemuse kohta; alusel, eraldi neid andmevälju täitma ei Palume muuta: „andmed ja märkused pea. EL nakkushaiguste uuringutulemuse kohta“. haigusjuhumääratlustes on alati olemas Andmeid uuringumeetodi kohta laborid ei laboratoorse kinnituse meetodid ja sellest edasta, kuna see info sisaldub uuringu sõltub juhtude klassifitseerimine. Seda nimetuses. infot kasutatakse referentteenuste planeerimiseks, näiteks Salmonella ja Campylobacter´i puhul kasvab PCR meetodiga kinnitatud juhtude osakaal ja vastavalt väheneb kultuuride ja AMR määramise võimaluse arv. Gonokokknakkuse puhul on antimikroobne resistentsus ülioluline (ka referentteenuse mõistes), aga enamik juhtudest on samuti kinnitatud molekulaarmeetodiga. Laboratoorse kinnituse meetodist sõltub tihti seire ( näiteks gripi puhul), sest kõik kasutusel olevad meetodid ei anna 100% kinnitust.  8 3. Juhime tähelepanu asjaolule, et 3. Teadmiseks võetud. antud määrus ei lahenda antimikroobse resistentsuse järelevalve vajadusi. Selleks on vaja eraldi tehnilist lahendust tervise infosüsteemist andmete väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning vajadusel selle tegevuse jaoks õiguslikku alust. Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine eelnõu (edaspidi eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste nakkushaiguste registriga seotud muudatuste kohta tehtud märkustega. 1. Isikuandmete töötlemise minimaalsus ja 1. Selgitame allolevaid märkusi eesmärgipärasus ning säilitustähtajad detailsemalt iga alamärkuse juures. Eelnõus sätestatakse, et patsiendi andmetena tuleb nakkushaiguse kahtluse ja nakkushaiguse teatisse märkida (määruse lisades): 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Tegelik elukoht 3.8. Töökoha andmed 3.8.1. Asutuse nimi 3.8.2. Amet 3.9. Õppeasutuse nimi 3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund. Need andmed kantakse tervise infosüsteemi ja sellest edasi nakkushaiguste registrisse. Nakkushaiguste registri põhimääruse § 12 lg 1 sätestab, et registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult. On raske ette kujutada, et kõiki nimetatud 1.1. Selgitame, et haiguste leviku ja andmeid on kõigi määruse § 1 lõikes 1 esitatud võimalike tõrjemeetmete rakendamisel ei nakkushaiguste ja seisundite puhul vaja saa kõrvale jätta üha muutuvat isikustatud kujul koguda ja igavesti säilitada, keskkonda. Esmalt hoogustub üha enam selleks, et tagada nakkushaiguste registri inimeste reisimine ja tööjõu vaba eesmärke. 2004. aastal tegeles ka AKI liikumine ELis – sellega kaasnevad nii nakkushaiguste registrisse kogutavate suurenev risk haiguste riiki isikuandmete proportsionaalsuse küsimusega. sissetoomiseks kui ka mitmekesistuvad Toona tõi Sotsiaalministeerium välja, et neid haiguste levikuteed. Terviseameti kui andmeid on isikustatud kujul vaja koguda mh nakkushaiguste ennetamise ja tõrje terrorismivastaseks võitluseks, samuti seaduse (NETS) § 18 kohaselt põhjendati seda asjaoluga, et loetelus nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje nimetatud haiguste tulemusel tekib epideemia, osas pädeva asutuse jaoks on viidatud sh ulatuslik suremus. Terviseameti veebilehel andmete kogumine oluline tema  9 selgitatakse, et „Nakkushaigusjuhtumid ülesannete täitmiseks. Nii on oluline registreeritakse nakkushaiguste registris ja teada saada nii rühmaviisilistest moodustuvat andmekogu kasutatakse haigestumistest kui ka võimalus koostada nakkushaiguste ennetamiseks ja nende adekvaatseid riskihindamisi ja –analüüse. levikutendentside selgitamiseks.“. Tõenäoliselt Näiteks ei saaks Terviseamet oma just nende andmete põhjal koostatakse ülesandeid ootuste kohaselt täita, kui statistilisi ülevaateid: määruse § 1 lõikes 1 toodud andmed ei https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused- oleks isikustatud. Juhime tähelepanu, et menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse- lõplik andmestik koondub nii haigestumine. kommenteeritava määruse kui ka Mõista võib andmete (sh töökoha või nakkushaiguste registri põhimääruse õppeasutuse andmeid) kogumist konkreetse alusel, kus kogu ülevaade konkreetsetest vahetu ohu tõrjumiseks, et selgitada välja teisigi haigusjuhtumitest ja nakkuste levikust võimalikke nakatunuid ning saada konkreetse koondatakse koos andmeandjatelt nakkushaiguse levik kontrolli alla. Kõigi saadud andmetega (sh teistest ülejäänud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje registritest). Kui andmed on isikustamata, seaduse (edaspidi NETS) § 20 lõikes 1 toodud ei ole võimalik neid ühildada ka teiste eesmärkide saavutamiseks ei näi isikustatud registrite andmetega (nt andmete kogumine ja säilitamine vajalik. tuberkuloosiregistri või surma põhjuste registri andmetega) või isegi konkreetse juhtumi kohta käivate laboriuuringute tulemustega. Nii jäävad olulised andmed ja juhtumi asjaolud teada saamata, mis ei võimalda Terviseametil epidemioloogilisi uuringuid läbi viia, sh haige nakatumise ja nakkuse leviku üksikasju välja selgitada ning adekvaatseid tõrjemeetmeid rakendada või nende rakendamist juhendada ja koordineerida (seda ka vajalike muudatuste tarvis tulevikus). Isikuandmete kogumine on vajalik ka nakkushaiguste kohta teabe edastamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Näiteks rakendatakse EL-s neuroborrelioosi seiret ning kooskõlas EL seiresüsteemiga rakendatakse seda ka Eestis. Selle raames on vajalik lisainfo kogumine, mis ei ole võimalik isikuandmete puudumisel. Kogutavad lisaandmed võimaldavad hinnata nakkushaiguse tõsidust ja võrrelda Eestit teiste liikmesriikidega. Andmete säilitamise kontekstis on oluline silmas pidada, kas anonüümsete andmetega saavutatakse eesmärkidena püstitatud tulem. See eeldaks aga, et kõne all olevad andmed on tõesti anonüümsed. See tähendab andmekaitse üldmääruse kohaselt andmestikku, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga ehk andmed on muudetud sellisel viisil, et 10 andmesubjekti ei ole võimalik enam tuvastada. Leiame, et sellisel kujul ei ole võimalik nakkushaiguste registri ega nakkushaiguste seire eesmärke enam täita. Kuigi registri andmed võib teatud ajal pseudonüümida ja registri pidamise eesmärkidel alles hoida, ei saa sellegipoolest tagada, et täielik anonüümimine võimalik on. Näiteks ei saa olulist andmestikku kõrvaldada, kui see on registri eesmärkide täitmiseks vajalik, sest just see andmestik võib mängida olulist rolli konkreetse meetme rakendamisel või mõne meetme erakordse tõhususe või ebatõhususe hindamisel. Seega ei pruugi piisata isiku nime ja isikukoodi eemaldamisest, sest isikuandmeteks võib ta olla ka muude andmete tõttu (tuvastuse lingiks võib olla ainulaadne haiguse vorm/tüvi, ainult üks juhtum väikses kohas/saarel, haruldaselt kõrge iga jms). Ka teatud andmeid eemaldades ja andmete pseudonüümimise vahel tasakaalu leida püüdes, võivad teatud andmed nimetatud andmestikus ikkagi olla isikuandmeteks. Seega ei ole isikuandmete eemaldamine alati võimalik, sest just teatud olulised nüansid võivad osutuda tähtsaks edasiste valikute tegemisel ja varasemate juhtumitega võrdlemisel. Seetõttu on tähtajatu isikuandete säilitamine õige ja kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Vaatamata eelnevale ei tähenda see seda, et vastutav töötleja ei peaks rakendama eraelu riivet vähendavaid meetmeid. Näiteks kasutama registriga igapäevatööd tehes pseudonüümitud vaadet, kui see on võimalik ning võimaldades isikustamise vaid osas, mil see on möödapääsmatu (nt ühe isiku kohta laekuvate andmete sidumiseks registris). Oluline on mainida sedagi, et nimetatud register ei ole märkimisväärselt kaugeleulatuva ajalooga, et me saaksime rääkida andmetest mis oleksid üle 20 aasta vanad. Samas, kui nende tarvidust 80 või 100 aasta möödudes ümber hinnata ja põhimõtteid muuta, tuleb selleks muuta eelkõige volitusnormi  11 aluseks olevat seadust. Kokkuvõtvalt ei ole ministeeriumi hinnangul andmete täielik anonüümimine võimalik ja samaaegselt seaduses sätestatud registri eesmärke täita. Samas paneb NETS konkreetse vahetu ohu 1.2. Selgitame, et NETS § 6 lõige 1 ja tõrjumise ülesande pigem tervishoiutöötajale NETS § 18 on mõlemad olulised ohu (NETS § 6). Juhul kui NETS-st tulenevalt on ennetamisel. Lihtsustatult öeldes, tegeleb konkreetse vahetu ohu tõrjumiseks vajalik küll konkreetne tervishoiuteenuse osutaja isikuandmeid töödelda, tuleb seda seletuskirjas konkreetse patsiendiga, kuid riiklikul eraldi põhjendada ning tagada, et konkreetse tasandil saab edasise ohu ennetusega vahetu ohu kõrvaldamisel isikustatud andmed tegeleda ja seda koordineerida umbisikustatakse. Terviseamet. Nt seada vajadusel piiranguid (inimeste, kaupade, sõidukite liikumisele ja teenuste osutamisele jne), et hoida ära haiguse edasine levik. Ka elu-, õppe- ja töökohas tulemuslike tõrjemeetmete rakendamine on võimalik ainult isikuandmete olemasolul (nimi, elukoht, töökoht või lasteasutus jne), mis võimaldavad hinnata ja/või korraldada individuaalselt kohaldatavaid epideemia- ja nakkustõrje meetmeid (nt tasuta vaktsineerimist nakatunuga kokku puutunud ja haigestumisohus isikutele, nõustamist jm). Seega ei ole võimalik umbisikustatud andmete pinnalt täita eelnevalt mainitud kohustusi, sh konkreetsele isikule suunatud meetmeid (nt pakkuda tasuta vaktsineerimist jne). Seejuures tuleb eraldi kaaluda ka, kas vahetu 1.3. Selgitame, et iga andmekogu on konkreetse ohu tõrjumise eesmärki ei ole loodud kehtestatud eesmärkide võimalik saavutada juba seeläbi, et vastavad täitmiseks, seda nõuab juba avaliku teabe andmed on olemas tervise infosüsteemis. seadus (vt AvTS § 431 lg 1 jne). Viidatud kontseptsiooni muutus eeldaks olulist ümbervaatamist ka seadusloome tasandil, mida käesoleval juhul ei ole määruste muutmisega võimalik saavutada. Küll võimaldab käesolev muudatus selle kontseptsiooni elluviimist hiljem. Lõikes 1 esitatud loetelu tuleb vaadata üle, kas 1.4. Selgitame, et ilma isikuandmeteta ei üldse on kõigi nimetatud haiguste puhul ole võimalik andmeid infosüsteemide tegemist selliste nakkushaigustega, mille puhul vahel ühildada, sh saada andmeid on õigustatud isikuandmete kogumine teatisena tervise infosüsteemist. Vastavat haigusest lähtuva vahetu ohu tõrjumise näidet kommenteerides selgitame, et eesmärgil. Näiteks on loetelus puukentsefaliit, puukentsefaliiti esineb Eestis väga palju mille kohta on Terviseameti veebilehel antud ning selle haiguse kulg võib olla eriti  12 selgitus: „Haigus ei levi inimeselt inimesele, raske. Lisaks kuulub puukentsefaliit EL-is seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.“ kohustusliku seire alla ning selle käigus on vajalik koguda ka lisaandmeid, nagu eespool selgitatud. Lisaks esinevad puukentsefaliidi puhul rühmaviisilised haigestumised, mis on peamiselt seotud kitsepiima tarbimisega. Suurem puhang esines Eestis 2005. aastal (37 haiget erinevatest maakondadest ning välismaalt), viimane rühmaviisiline haigestumine esines 2019. aastal (3 haigusjuhtu). Kriteeriumid, mille alusel nakkushaiguste kohta isikustatud andmeid kogutakse, on: a) nakkushaigus kuulub EL seiresüsteemi ehk andmete kogumine on kohustuslik, b) nakkushaigus kuulub WHO programmi ehk on rahvusvahelise tähtsusega, c) nakkushaigus on potentsiaalselt epideemiliselt leviv (esinevad puhangud ehk rühmaviisilised haigestumised), d) nakkushaigus on potentsiaalselt kasutatav biorelvana, e) nakkushaigus on vaktsiinvälditav, f) Eesti on selle nakkushaiguse endeemiline piirkond. Allpool punktis 2 nimetatud ülemiste 1.5. Selgitame. hingamisteede nakkused on sügisest kevadeni Ülemiste hingamisteede ägedate nii tavapärased, et isikustatud andmete nakkuste kohta kogutakse vaid kogumine nakkushaiguste registrisse võib koondandmeid. Selguse huvides hõlmata kogu elanikkonda. Terviseamet saab eemaldame § 1 lõikes 1 toodud loetelust niisuguste viirusnakkuste piirkondlikust levikust punktid 54 ja 55, st ülemiste teavitada ka anonüümseid andmeid kasutades. hingamisteede ägedad nakkused ja gripi, Rõhutame, et tegemist on eriliiki isikuandmete mille kohta kogutakse samuti töötlemisega, mille puhul tuleb silmas pidada koondandmeid. Selguse huvides eelnõu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi sõnastust muudetud. IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatav, kui see on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine. Üks andmesubjekti õiguste tagatisi on ka see, kui eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud  13 isikuandmed anonüümitakse või pseudonüümitakse. Kui õigusaktiga nähakse ette isikuandmete 1.6. Sotsiaalministeerium on eelnevates kogumine, mis ei ole möödapääsmatult punktides põhjalikult selgitanud, milliseid vajalikud eesmärgi saavutamiseks, toob see eesmärke register kannab ning miks ja endaga kaasa puudutatud inimeste eraelu ja kust tuleneb vajadus isikuandmete informatsioonilise enesemääramise kogumise järele. Sotsiaalministeerium põhiõiguste rikkumise. Teisisõnu, nii rõhutab, et hindab kõrgelt isikute õigusi ja ulatuslikku isikuandmete töötlemist, kui seni andmeid kogutakse Terviseameti poolt on toimunud nakkushaiguste registris, ei vaid registri eesmärkide täitmiseks saa pidada põhiseaduspäraseks. vajalikus ulatuses. Registri eesmärki ei Nakkushaiguste ennetamist ja ole selle loomisest alates muudetud, levikutendentside selgitamist on võimalik registri eesmärk on sätestatud seaduses. korraldada umbisikustatud andmete põhjal. 2. Isikuandmete töötlemise läbipaistvus Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a). Läbipaistvus teenib informatsioonilise enesemääramise põhiõigust, mille kohaselt inimene peab olema teadlik, milliseid teda puudutavaid asjaolusid ja millistel eesmärkidel registreeritakse ning kes neid kasutama hakkab. Nakkushaiguste registreerimisel ei ole läbipaistvuse põhimõte piisavalt tagatud. NETS § 20 lõike 1 kohaselt nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus, mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. NETS § 20 lõike 2 punkt 2 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord. Kas üldse või milliseid isikuandmeid 2.1. Selgitame. nakkushaiguste registrisse kogutakse, registri Andmekoosseisud on sätestatud eraldi põhimäärusest siiski ei selgu. Nakkushaiguste määruses NETSi alusel ning registri registri põhimääruse § 7 lõike 1 kohaselt põhimääruses tuuakse välja teatised, esitavad registrile andmeid tervishoiuteenuse mille edastab tervise infosüsteem osutajad ja mikrobioloogilisi uuringuid tegevad (õiguslikud alused on kehtestatud teiste laborid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje aktidega).  14 seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud järgmiste teatiste andmekoosseisus: 1) teatis nakkushaige kohta; 2) nakkushaiguse kahtluse teatis; 3) laboriteatis; 4) HIV-teatis. NETS § 21 lõike 61 lause 1 sätestab, et teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse Terviseametile vajadusel koos andmesubjekti isikuandmetega. Lausest 1 tulenevat hindamisruumi („vajadusel“) piiratakse aga sama sätte teises lauses: „Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti isikuandmetega, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“ Lõige 7 sätestab, et „ Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“. Muudetavas määruses „Nakkushaiguste ja 2.2. Selgitame. nakkushaiguskahtluse esinemise ning Väide on väär, andmete loetelu ei ole haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta määruse muutmisega sisuliselt teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu uuendatud. ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ esitatakse § 1 lõikes 1 uuendatud loetelu haigustest ja seisunditest (58), mille korral „isikuandmetega teave nakkus- ja parasiithaiguste (edaspidi nakkushaigus) ning seisundite kohta tuleb esitada“ Terviseametile. Loetelus on jätkuvalt „ülemiste hingamisteede ägedad nakkused“ (J06). Terviseameti veebilehel esitatud selgituste järgi kuuluvad ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste hulka üle 200 viiruse. Sügisest kevadeni esineb neid viirusi pea kõigil inimestel. Regulatsioonidega edasisel tutvumisel ei selgu 2.3. Selgitame. siiski üheselt, kas ülemiste hingamisteede Ülemiste hingamisteede ägedate ägedate nakkuste puhul on ka patsiendi nakkuste kohta ei koguta isikustatud isikuandmete edastamine nakkushaiguste andmeid. Selguse huvides on eelnõu registrile kohustuslik. Eelnõu § 1 lõikes 3 sõnastust muudetud. punktis 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi nakkushaiguse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise korral, välja arvatud punktid 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi), 49 (HIV- nakkus), 54 (ülemiste hindamisteede ägedad nakkushaigused) ja 55 (gripp). Eelnõus nähakse ette (paragrahvi 4 lõige 2), et tervise infosüsteem edastab Terviseametile üks kord  15 nädalas andmed käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 54 (ülemiste hingamisteede ägedad nakkused J06) ja 55 (gripp J09–J11) nimetatud nakkushaigustesse haigestunutete kohta andmeid ilma patsiendi isikuandmeteta. Ebaselge on, kas kõigi lõikes 1 nimetatud 2.4. Vt eelmine kommentaar. juhtude puhul tuleb Terviseametile teatis edastada või arvestades järgnevates lõigetes esitatud täpsustusi. Sel juhul tekib küsimus, miks on need kaks haigusseisundit esitatud § 1 lõikes 1 toodud loetelus? Palume regulatsioonides tagada paremini isikuandmete töötlemise läbipaistvuse (st andmesubjekti jaoks arusaadavus). 3. Isikuandmete turvalisus 3. Selgitame. Eelnõus sätestatakse võimalus edastada teatis Andmete töötlemisel kohalduvad teatud juhtudel ka e-posti teel. E-posti teel on andmetöötlejale kõik õigusaktidest eriliiki isikuandmete edastamine lubatav vaid tulenevad kohustused. Nii tuleb ka turvanõudeid järgides, eeskätt kasutades andmete väljastamisel ja edastamisel krüpteerimist. Et hoida ära väga tundlike veenduda, et edastatavad andmed on andmete leket, palume eelnõu vastavalt need mis edastamisele kuuluvad, täiendada. veenduda selles, et adressaat on õige ning tagada andmete turvalisus – selleks võib olla nii andmete endi krüpteerimine kui ka homme muu ja uudsem lahendus. Seetõttu ei tule kindlasti määruses kui õigusaktis kajastada tehnoloogilisi nõudeid (konkreetseid nimetusi) vaid igal andmete töötlejalt tuleb tagada parim ja sel hetkel kõige mõistlikum viis andmete turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks. See on ajas suuresti muutuv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 1 p 1, lõiked 8–10 ja selgitused 1. Selgitame. seletuskirjas. See, et lg 9 nimetatud objektiivsed Infosüsteemi tõrked on üks näide põhjused on seotud üksnes infosüsteemi objektiivsetest põhjustest, mille tõrgetega, peaks ilmnema määrusest endast, ilmnemisel võib andmeid Terviseametile mitte üksnes seletuskirjast. Lisaks ei ole edastada ka paberil või e-posti teel. arusaadav, miks muu kanali kaudu edastatud Ettenägematuid asjaolusid võib olla ka nakkushaiguse kahtluse teatist hiljem TISi ei teisi, mille korral võib osutuda vajalikuks lisata, sh lg 8 nimetatud kiireloomuliste juhtudel esitada andmeid muul viisil kui TIS-i saadetud teatist. See tähendab, et TISi andmed kaudu. Seletuskirjas on selgitatud, et ei saa olema täielikud (sh patsiendi jaoks) ja nakkushaiguse kahtluse teatist ei esitata TTOdele jääb võimalus jätta nakkushaiguste tagantjärele TIS-i, sest kahtluse kahtluse andmed TISi sisestamata kõigil kinnitumisel esitatakse nakkushaiguse juhtudel (eelistada lg 8 nimetatud teavitamist). teatis, milles sisalduvad ka nakkushaiguse kahtluse teatise andmed. Sellega välditakse samade andmete topelt esitamist. Eelnõu § 2 punkti 1 järgi jääb ka NAKISe 2. Selgitame. andmeandjaks TIS (lg 1–3). Sellega seoses  16 jääb arusaamatuks, mida mõeldakse andmete E-kirjaga jääb registrile andmete NAKISesse e-kirjaga edastamise all (lg 4) ja ka esitamine võimalikuks vaid kahel juhul kui seletuskirjas puudub selle kohta selgitus. tegemist on nakkushaiguse kahtluse teatisega või objektiivsete põhjustega, mille tõttu ei ole võimalik või otstarbekas andmeid TIS-i kaudu edastada. Seletuskirjas on vastavad selgitused välja toodud. Sama asja reguleerivate määruste paljusus ei 3. Teadmiseks võetud. lihtsusta arusaamist ja võib tekitada nende vahel vastuolu. Lisaks eelnõus nimetatud 3 määrusele on seotud ka TISi põhimäärus. Saatja: EKEI Info <[email protected]> Saadetud: 03.03.2020 13:51 Adressaat: EKEI Info <[email protected]> Teema: FW: Tervise ja tööministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastuse märkuste vastused Manused: Kooskõlastuse märkuste tabel_tervise ja tööministri määruste muutmine.pdf From: Kärt Sõber Sent: Tuesday, 03 March 2020 13:51:22 (UTC+02:00) Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius To: EKEI Info Subject: Tervise ja tööministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastuse märkuste vastused Tere! Edastame vastused tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“, tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ ja sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõule laekunud kommentaaridele. Vabandame hilinenud vastuse pärast. Lugupidamisega Kärt Sõber Nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium