Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ esitamine kooskõlastamiseks ja avalikuks konsulteerimiseks

PROGRAMMI KAVAND KOOSKÕLASTAMISEKS 14.11.2019 Programmi nimetus Siseturvalisus Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 arengukava Programmi periood 2020–2023 Tulemusvaldkonna Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus ja siseturvalisuse igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe programmi turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu eesmärk elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, (osade) teenuste Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, raha selles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmis Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Veeteede Amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaasvastutajad või Riigi Infosüsteemide keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Riigi programmi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise eesmärkide Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, saavutamisse SA Archimedes, SA Innove, Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja panustajad, kes nende koostööorganid (eeskätt maakondlikud arendusorganisatsioonid) ei planeeri oma Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud teenuste raha selles (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste alaprogrammis Liit, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötjate, tööandjate katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju Programmi vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, lühikokkuvõte ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet: Ennetava ja turvalise Kiire ja Kindel Tõhus elukeskkonna asjatundlik abi sisejulgeolek rahvastikuhaldus kujundamine Tark ja innovaatiline siseturvalisus 1  Võimekus 2.1.1. Avaliku korra ja ohtude seisundi SISUKORD seire .................................................................. 41 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ................ 4 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Teadete 2. Olukorra analüüs ........................................ 5 kiire vastu võtmine, abivajaduse täpne 3. Meetmed, alameetmed/programmi väljaselgitamine ja abi väljasaatmine .............43 tegevused ja võimekused ............................... 8 Võimekus 2.2.1. Hädaabiteadete menetlemine 44 3.1. Meede 1. Ennetava ja turvalise Võimekus 2.2.2. Operatiivressursside ja elukeskkonna kujundamine ............................ 9 operatiivinfo juhtimine ..................................... 45 3.1.1. Kokkuvõte ................................................. 9 Võimekus 2.2.3. Abi- ja infoteadete 3.1.2. Mõõdikud ................................................ 10 vastuvõtmine ja töötlemine ............................. 46 3.1.3. Olukorra analüüs ..................................... 10 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. 3.1.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Reageerimine õnnetustele ja ohtudele...........47 abinõud nendega tegelemiseks ........................ 15 Võimekus 2.3.1. Avaliku korra tagamine .......... 48 Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Võimekus 2.3.2. CBRN sündmused................... 49 Terviklikum ja igaühe panusel põhinev Võimekus 2.3.3. Demineerimine ...................... 50 ennetustöö turvalisuse tagamiseks ................16 Võimekus 2.3.4. Päästmine maismaal .............. 51 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse Võimekus 2.3.5. Abi osutamine Eesti merealadel tõhustamine ...................................................... 17 ja piiriveekogudel ............................................. 52 Võimekus 1.1.2. Siseturvalisuse vabatahtlikuna Alameede ehk programmi tegevus 2.4. tegutsemise võimaluste mitmekesistamine ..... 19 Sündmuste lahendamine ...............................53 Alameede ehk programmi tegevus 1.2. Vähem Võimekus 2.4.1: Järelevalve inimkannatanutega õnnetusi .........................20 automatiseerimine ........................................... 53 Võimekus 1.2.1. Ohtude ennetamine ning tervist Võimekus 2.4.2. Menetluste digiteerimine ...... 54 ja elu säästva käitumise kujundamine .............. 21 Võimekus 2.4.3. Abitus seisundis isikute Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Vähem abistamine ........................................................ 55 vägivalda.......................................................24 Võimekus 2.4.4. Isikute kinnipidamine ............. 56 Võimekus 1.3.1. Vägivalla ennetamine ja selle 3.3. Meede 3: Kindel sisejulgeolek .................57 riski varajane märkamine .................................. 24 3.3.1. Kokkuvõte ...........................................57 Võimekus 1.3.2. Vägivalla eest kaitstud 3.3.2. Mõõdikud ............................................58 kannatanud ....................................................... 27 3.3.3. Olukorra analüüs .................................59 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. 3.3.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Turvalisem avalik ruum .................................29 abinõud nendega tegelemiseks ......................69 Võimekus 1.4.1. Inimeste oskuste edendamine Alameede ehk programmi tegevus 3.1.: avalikus kohas ohtude ennetamiseks ja Põhiseadusliku korra tagamine ......................70 märkamiseks ning nende ilmnemisel Võimekus 3.1.1.: Majandusjulgeoleku käitumiseks ....................................................... 30 suurendamine ................................................... 70 Võimekus 1.4.2. Avaliku ruumi kujundamine Võimekus 3.1.2.: Radikaliseerumise ennetamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks ....... 30 ja tõkestamine .................................................. 71 Võimekus 1.4.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt Võimekus 3.1.3.: Terrorismivastane võitlus ..... 72 toetada korra tagamist avalikus ruumis ........... 31 Alameede ehk programmi tegevus 3.2.: Raske ja Alameede ehk programmi tegevus 1.5. organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ..74 Kaitstum vara, ohutum keskkond...................32 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane Võimekus 1.5.1. Isikute ja ettevõtjate teadmiste võitlus ............................................................... 75 ja oskuste suurendamine oma vara kaitsmiseks Võimekus 3.2.2.: Narkokuritegevuse vastane varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest ................ 33 võitlus ............................................................... 77 3.2. Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi ..............35 Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi 3.2.1. Kokkuvõte ............................................... 35 rahastamise tõkestamine ................................. 78 3.2.2. Mõõdikud ................................................ 36 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni tõkestamine .... 81 3.2.3. Olukorra analüüs ..................................... 37 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane 3.2.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja võitlus ............................................................... 82 abinõud nendega tegelemiseks ........................ 40 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise ja Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Avaliku konfiskeerimise võimekus ................................ 83 korra tagamise ja pääste valmisoleku Võimekus 3.2.7.: Inimkaubanduse planeerimine .................................................41 tõkestamine ...................................................... 84 2 Võimekus 3.2.8. Kriminalistika arendamine ..... 84 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna Alameede ehk programmi tegevus 3.3. stabiilsuse tagamine ning turvaline ja tõsikindel Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine...87 isikutuvastus ................................................... 120 Võimekus 3.3.1. Ohtude tuvastamine .............. 87 Võimekus 4.3.2. Identiteedihaldusvaldkonna Võimekus 3.3.2. Kriisideks. valmistumine ......... 88 turvaline ja nutikas arendamine ..................... 122 Võimekus 3.3.3. Kriisijärgne taastamine ........... 93 Võimekus 4.3.3. Isikut tõendavate dokumentide Alameede ehk programmi tegevus 3.4. ja identiteedihalduspoliitika valdkonna Piirihaldus .....................................................94 rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka e- Võimekus 3.4.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine riigi kuvandi jätkuvuse tagamine .................... 123 ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning Võimekus 4.3.4. Identiteedihalduspoliitika operatiivkoostöö ............................................... 94 valdkonna tõhus juhtimine, haldamine ning 3.4. Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus ...........97 koostöö ........................................................... 123 3.4.1. Kokkuvõte ...........................................97 Alameede ehk programmi tegevus 4.4. 3.4.2. Mõõdikud ............................................98 Tõhus rahvastikutoimingute poliitika ........... 125 3.4.3. Olukorra analüüs .................................99 Võimekus 4.4.1. Kvaliteetsete 3.4.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja rahvastikuandmete tagamine......................... 125 abinõud nendega tegelemiseks .................... 107 3.5. Meede 5. Tark ja innovaatiline Alameede ehk programmi tegevus 4.1. siseturvalisus............................................... 127 Tasakaalustatud rändepoliitika .................... 108 3.5.1. Kokkuvõte ......................................... 127 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva 3.5.2. Mõõdikud .......................................... 128 tasakaalustatud sisserändepoliitika 3.5.3. Olukorra analüüs ............................... 128 kujundamine ................................................... 108 3.5.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Võimekus 4.1.2. Sisserändepoliitika tõhus ja abinõud nendega tegelemiseks .................... 131 kliendikeskne elluviimine ................................ 109 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Inimeste Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti hoidmine ja arendamine .............................. 132 sisserändepoliitikast teadlikkuse Võimekus 5.1.1. Arendava ja paindliku tööelu suurendamine ................................................. 109 pakkumine ...................................................... 134 Võimekus 4.1.4. Uussisserändajate kohanemist Võimekus 5.1.2. Targad ja inspireerivad juhid 136 toetavate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste Võimekus 5.1.3. Pühendumust toetava pakkumine....................................................... 110 organisatsioonikultuuri kujundamine............. 137 Võimekus 4.1.5. Avalikkuse teavitamine rände- ja Võimekus 5.1.4. Hinnatud tööandja kuvandi lõimumisteemadel .......................................... 112 kujundamine ................................................... 139 Võimekus 4.1.6. Uussisserändajate kohanemise Alameede ehk programmi tegevus 5.2. toetamine kohalikul tasandil........................... 112 Innovatsiooni ja tõenduspõhise Võimekus 4.1.7. Tõhusa migratsioonijärelevalve poliitikakujundamise edendamine ............... 141 elluviimine ....................................................... 114 Võimekus 5.2.1. Käitumisteaduslikult ja Võimekus 4.1.8. Põhiõigusi järgiva tehnoloogiliselt nutikate uuendustega tagasisaatmispoliitika elluviimine ................... 115 katsetamine .................................................... 142 Võimekus 4.1.9. Rahvusvahelise kaitse 4. Programmi juhtimiskorraldus ..................... 146 menetlemine ................................................... 116 4.1. Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, Võimekus 4.1.10. Rahvusvahelise kaitse muutmise ja seire korraldusest....................... 146 taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi 4.2. Poolte rollid probleemide lahendamisel .... 146 arendamine ..................................................... 117 5. Dokumendis kasutatud lühendid............. Error! Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Bookmark not defined. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika ......... 118 Võimekus 4.2.1. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine ................................................. 118 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika ............................ 120 3 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk. Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 Allikas 2018 Siseministeerium, Eestit turvaliseks riigiks 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% siseturvalisuse avaliku pidavate elanike osakaal arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad - kuritegevust, 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% Standard - sisserännet, 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% Eurobaromeeter - terrorismi riigi peamiseks mureks Eestis 1% ≤1% ≤1% ≤1% ≤1% Siseministeerium, Siseturvalisuse tagamisse 30% ˃ 30% ˃ 30% ≥ 50% ≥ 50% siseturvalisuse avaliku kaasatud elanike osakaal arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% Turu-uuringute - Päästeamet 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% institutsioonide usaldusväärsuse uuring - Häirekeskus 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% 761 Vigastussurmade arv1 ˂ 760 ˂ 740 ˂ 720 ˂ 680 Statistikaamet (2017) 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 4 2. Olukorra analüüs Elanike hinnangud turvalisusele Eesti elanikud on andnud turvalisusele kõrge hinnangu. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on oluliselt suurenenud nende hulk, kes nõustuvad selle väitega täielikult. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal tehtud siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi pidas Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanuid. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2018. aastal 96%) ja siingi on suurenenud nende inimeste hulk, kes väitega täielikult nõustuvad. Väärib märkimist, et Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2018. aastal 83%), kuid kodupiirkonna kohta antud hinnang teiste vastanute omast märkimisväärselt ei erinenud (2018. aastal 92%). Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased Eurobaromeetri uuringu järgi oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7. koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid neil on olnud rohkem mõju Euroopa üldise turvalisuse tajumisele. 2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanute hinnangul on neli kõige olulisemat kodukoha turvalisust väga palju suurendavat tegurit valvekaamerad avalikes kohtades (53%), kogukonna suurem sidusus ehk see, et naabrid tunnevad üksteist (51%), politseipatrullid tänavatel (49%) ning kohaliku omavalitsuse tegevused turvalise keskkonna kujundamisel (49%). Uuringu põhjal vähendavad inimeste arvates Eesti turvalisust üldine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus (79%), rahvusvaheline terrorism (75%), põgenike olukord Euroopa Liidus (74%) ning poliitiline ebastabiilsus lähinaaberriikides (73%). Kuigi Eesti elanikud hindavad Eesti siseturvalisust väga heaks juba praegu, tuleb sellele tähelepanu pöörata ka edaspidi. Programmi elluviimisel on eesmärk hoida elanike hinnang siseturvalisusele samal tasemel või seda mõnevõrra suurendada. Programmiga elluviidavad meetmed avaldavad positiivset mõju Eesti turvalisusele, kuid samas on väliskeskkonna tingimused ebastabiilsed ja võivad elanike hinnangut mõjutada negatiivses suunas. Elanike hinnangud olulisematele probleemidele riigis ja Euroopa Liidus Kui 2015. aastal kerkis sisseränne Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi (19%-lt 14%-ni) ning 2018. aastal pidasid seda riigi peamiseks mureks 12% elanikke. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi peamiseks mureks 1% elanikke. Samas peame arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku ja rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel 2004–2008 pidevalt peamiste mureteemade hulgas, seda pidas probleemiks 45% vastajatest. Alates 2009. aastast ei ole kuritegevus olnud riigi ees seisva kolme peamise mure hulgas. Aastatel 2009–2010 langes näitaja 10%-ni ja järgmistel aastatel langus jätkus, 2018. aastal pidas kuritegevust riigi olulisimaks probleemiks vaid 3% elanikest. Siinjuures võib välja tuua, et registreeritud kuritegude arv on 15 aastat olnud langustrendis ja 2018. aastal suurenes 0,5%. Ametlikku statistikat kinnitab üldjoontes ohvriuuring ehk inimeste küsitlus.2 Mõõdiku näitajad on soovitult väikesed ja sõltuvad paljudest teguritest. Pingestunud väliskeskkonna tõttu on vaja programmi meetmete kavandamisel ja elluviimisel vaeva näha, et ei kasvaks nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust, sisserännet ja terrorismi riigi peamiseks murekohaks. Silmas 2 „Kuritegevus Eestis 2018“ (25.05.2019) 5 tuleb pidada ka erinevat statistikat nende teemade kohta ja esilekerkivate probleemidega aegsasti tegeleda. Mõõdiku hoidmisele ja parandamisele aitavad kaasa kõige enam meetmed „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Tõhus rahvastikuhaldus“ ja „Kindel sisejulgeolek“. Elanike valmisolek panustada siseturvalisuse valdkonda Siseturvalisuse arengukava ja programmi üks olulisi eesmärke on, et suureneks igaühe panus turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%).3 Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise peamise takistusena nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). Programmis kavandatavate meetmetega püütakse elanike kaasatust siseturvalisuse tagamisse parandada4. On olemas tugevad eeldused suurendada elanike panust enda ja kodukoha turvalisuse parandamisel. Inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). On olemas potentsiaal suurendada turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise määra. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanutest, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Vaid 12% nendest, kes 2018. aastal vastasid siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule, leidsid, et mitte miski ei motiveeriks neid osalema turvalisusega seotud vabatahtlikes tegevustes (2016. aastal oli neid 22%). Kõige olulisemaks motiveerijaks peetakse soovi luua turvalisust oma kodukohas. Selliste võimaluste loomist ja teavitustegevuse kavandamist on täpsustatud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. Usaldus siseturvalisusesse panustavate asutuste ja vabatahtlike suhtes Usaldus vabatahtlike organisatsioonide vastu on suur (2018. aastal 74–87%). Samuti püsib endiselt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste vastu – Päästeametit usaldas 2018. aastal 97%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja Piirivalveametit 89% küsitlusele vastanutest. Siseturvalisuse asutuste personali professionaalsus on oluline, kuid samas on asutuste legitiimsuse ja töö tulemuslikkuse jaoks vajalik, et neid ühiskonnas usaldataks. Kuna nimetatud näitajaid on igal mitu aastat olnud võrdlemisi suured, on sihiks seatud praeguse taseme hoidmine või kasvatamine. Siinjuures on oluline välja tuua, et lähiaastatel võib siseturvalisuse teenuste pakkumine olla senisest suurema surve all rahvastiku vananemise ja tööturule sisenevate noorte arvu vähenemise, samuti suure hulga eriteenistujate pensionile siirdumise tõttu. Siseturvalisuse teenuste nutika ja mõjusa pakkumise, sh tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste arendamiseks on eelkõige mõeldud meetmed „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. Tõsised inimkahjud Vigastussurmade arv on aastate 2007 ja 2017 võrdluses üle 40% vähenenud5. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis EL-i keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel umbes 300 inimelu6. Oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel on inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel. Kuigi hoiakute näol on olemas eeldused kahjude ärahoidmiseks (2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt), on vaja suuremat ennetustööd käitumuslikest teguritest tingitud 3 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; infopäevad või koosolekud turvalisuse teemal; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); abipolitseinike töö; vabatahtlike päästjate töö; muud üritused/ettevõtmised, mille raames on jagatud infot turvalisuse teemal. 4 Vabatahtlikust tegevusest on juttu ka peatükis 3.1 5 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 6 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_22.01_visioonidokument.pdf (28.06.2019). 6 õnnetuste ja vigastussurmade vähendamiseks. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid neis valdkondades, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele endiselt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Ennetamisele ja inimeste käitumise ja hoiakute mõjutamisele on suunatud meede „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, kuid inimkahjude ärahoidmisele on suunatud ka meede „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Kindel sisejulgeolek“. Kesksed lahendamist vajavad probleemid Siseturvalisuse arengukava kavandamisel tuvastati viis keskset probleemi, mis mõjutavad oluliselt üldeesmärgi saavutamist. Probleemide lahendamiseks on kavandatud viis meedet. 1. Probleem: Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 2. Probleem: Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meetmed „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. 3. Probleem: sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Kindel sisejulgeolek“. 4. Probleem: kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Kindel sisejulgeolek“. 5. Probleem: inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Tõhus rahvastikuhaldus“. 7 3. Meetmed, alameetmed ehk programmi tegevused ja võimekused Programm: siseturvalisus Eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Meede 1: Ennetava ja turvalise Meede 3: Meede 4: Meede 2: Kiire ja asjatundlik abi Kindel sisejulgeolek elukeskkonna kujundamine Tõhus rahvastikuhaldus Eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna Eesmärk: Inimesed tunnevad ennast ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel Eesmärk: Eesti kodakondsus, kus elanikud oskavad turvalisusriske Ohtu sattumisel on abi saamine ja ning seda ohustavad tegurid on hästi rände- ja identiteedihalduspoliitka märgata, neid vältida ja vajadusel neile osutamine kiire ja asjatundlik. teadvustatud ja maandatud ning rahvastikutoimingud on adekvaatselt reageerida. Tehakse Suurendatud on võimekust paljude mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja usaldusväärsed, innovaatilised ja mitmekesist ennetustööd, mida kaasabil ohule reageerida ja leevendada rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti inimesekesksed, toetades Eesti iseloomustab valdkondadeülesus, ohu realiseerumisel tekitatud kahju. elanikud ning avalik, kolmas ja arengut, ühiskonna sidusust ja kogukonnakesksus ja eri partnerite Järelevalvet avaliku ruumi üle ja erasektor on valmis tulema toime toimimist ning tagades koostöö. Igaühe kaasatus ja panus sündmuste lahendamist toetavad vähem erinevate Eestit ohustavate kriisidega. siseturvalisust. iseenda ning kogukonna turvalisusesse bürokraatlik õiguskeskkond ning vähendab ohtu elule, tervisele, jätkusuutlikud innovaatilised Alameede/programmi tegevus 3.1: Alameede/programmi tegevus 4.1: keskkonnale ja varale. infotehnoloogia- ja sidelahendused. Põhiseadusliku korra tagamine Tasakaalustatud rändepoliitika Alameede/programmi tegevus 1.1: Alameede/programmi tegevus 2.1: Avaliku korra tagamise ja pääste Alameede/programmi tegevus 3.2: Alameede/programmi tegevus 4.2: Terviklikum ja igaühe panusel põhinev Tasakaalustatud ennetustöö turvalisuse tagamiseks valmisoleku planeerimine Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus kodakondsuspoliitika Alameede/programmi tegevus 1.2: Alameede/programmi tegevus2.2: Vähem inimkannatanutega õnnetusi Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse Alameede/programmi tegevus 3.3: Alameede/programmi tegevus 4.3: täpne väljaselgitamine ja abi Kriisideks valmisolek ja nende Usaldusväärne ja turvaline Alameede/programmi tegevus 1.3: väljasaatmine Vähem vägivalda lahendamine identiteedihalduspoliitika Alameede/programmi tegevus 1.4: Alameede/programmi tegevus2.3: Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Alameede/programmi tegevus 3.4: Alameede/programmi tegevus 4.4: Turvalisem avalik ruum Piirihaldus Tõhus rahvastikutoimingute Alameede/programmi tegevus 1.5: Alameede/programmi tegevus 2.4: poliitika Kaitstum vara, ohutum keskkond Sündmuste lahendamine Meede 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Eeesmärk: siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Alameede/programmi tegevus 5.1: Inimeste hoidmine ja arendamine Alameede/programmi tegevus 5.2: Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine 8 3.1. Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 3.1.1. Kokkuvõte Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade- Meetme eesmärk ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus meetmes Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Maanteeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Kaasvastutajad, kes Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, ei planeeri oma Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja teenuste raha Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende selles meetmes koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Eesti Haigekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja Meetme arendatakse nende vahel koostööd. lühikokkuvõte Meede koosneb viiest alameetmest ehk programmi tegevusest: Vähem Kaitstum vara, Vähem Turvalisem inimkannatanutega ohutum vägivalda avalik ruum õnnetusi keskkond Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks 9 3.1.2. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Allikas (2018) (2023) SIM; siseturvalisuse Oma elukohta turvaliseks 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% avaliku arvamuse hindavate elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes hindavad SIM; siseturvalisuse oma oskusi ennast ja teisi 61% ˃ 61% ˃ 61% ˃ 61% ≥ 65% avaliku arvamuse õnnetuse korral aidata uuring piisavaks Elanike osakaal, kel on valmidus hakata SIM; siseturvalisuse vabatahtlikuks 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% avaliku arvamuse - naabrivalves 13% ˃ 13% ˃ 13% ˃ 13% ˃ 13% uuring - abipolitseinikuna - vabatahtliku päästjana 15% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus SIM; siseturvalisuse - naabrivalve 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% avaliku arvamuse - abipolitsei 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% uuring - vabatahtlik pääste 87% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 87% Ennetustöösse kaasatavate 200 ≥ 220 ≥ 260 ≥ 280 ≥ 300 PPA, PÄA partnerite arv Eksperdihinnang eesmärgi sihttase JAH JAH JAH JAH SIM, RAM saavutamisele selgub 2020 3.1.3. Olukorra analüüs Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel ning turvalise elukeskkonna kujundamisel. Elanike praegused teadmised, hoiakud, oskused ja neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ keskendutakse ennetus- ja sealhulgas teavitustööle, et parandada inimeste suutlikkust ja hoiakuid, mis aitaksid hoida ära erinevaid ohtusid elule, tervisele ja varale. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses7, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste ja hädaolukordade kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.8 Elu, tervise ja vara kahjud ning süsteemse ennetustöö olulisus Vigastussurmade arv on aastate 2007 ja 2017 võrdluses üle 40% vähenenud9. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis EL-i keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel umbes 300 inimelu10. 7 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 8 Vägivalla teema on siiani olnud käsitletud Justiitsministeeriumi kureeritavas vägivalla ennetamise strateegias. Teema täpne planeerimisloogika täpsustatakse ministeeriumide koostöös 2019. aastal. 9 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 10 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_22.01_visioonidokument.pdf (28.06.2019). 10 Liiklusohutusprogrammi täitmise perioodil (2012–2018) on liiklusõnnetustes hukkunute arv olnud langustrendis. Paraku on see peatunud – 2018. aastal hukkus 83 inimest (2017. aastal 63)11. Viimased aastad näitavad, et muutused liiklusolukorras võivad olla ootamatud ja raskesti põhjendatavad. Veeõnnetustes uppunute arv on alates 2010. aastast, mil alustati süsteemse ennetustööga, vähenenud umbes kaks korda (2010. aastal 90 uppunut ja 2018. aastal 39 uppunut). Alates 2006. aastast, kui alustati tulesurmade süsteemse ennetamisega on tulesurmade arv vähenenud üle kolme korra (2005. aastal 164 ja 2018. aastal 49). 2018. aastal registreeriti lähisuhtevägivalla infoteateid vähem kui viimasel kolmel aastal, kuid kuritegusid registreeriti rohkem (2015. aastal 2997 ja 2018. aastal 3607). Lähisuhtes toime pandud tapmiste arv on vähenenud12. 2017. aastal alustati Pärnu maakonnas lähisuhtevägivalla katseprojektiga, mille eesmärk oli vägivallatseja kodust ära viia ja juhtunu võimalikult kiiresti lahendada. Järgmistel aastatel on vaja leida lahendused, et juurutada kogu Eestis projektis katsetatud koostöötegevussi, ning leida teisi mõjusaid lahendused vägivalla vähendamiseks. Aasta-aastalt on vähenenud tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunute arv (2015. aastal 45, 2017. aastal 33 ja 2018. aastal 26)13. Murettekitavad on ka teised vigastussurmad, näiteks narkosurmad, enesetapud ja kukkumised, kuid nende, nagu ka teiste vigastussurmade ennetamine ei ole võimalik üksnes siseturvalisuse valdkonna meetmetega.14 Enesetappude arv on viimasel aastal suurenenud (Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2015. aastal 203, 2016. aastal 186 ja 2017. aastal 226 surmajuhtumit esialgsetel andmetel)15. Viimaste aastate jooksul ei ole vähenenud ka kukkumiste tõttu juhtunud õnnetussurmad. 2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, neist ligi pooled kukkumise tagajärjel. Surmasid oli 111 ja kukkumine leidis 70% juhtudest aset kodus16. Narkootikumide tarvitamise ja väikeses koguses omamisega seotud juhtude arv on ajavahemikul 2014–2017 kasvanud kolmandiku võrra (2014. aastal 2723 ja 2017. aastal 4180 juhtu). Mõjutusvahendina kasutatakse peamiselt rahatrahvi. Narkosurmad on sellel sajandil olnud püsivalt kasvutrendis (keskmiselt 100 juhtu aastas: kõige vähem oli neid 2000. aastal, kui oli 35 juhtu, ja kõige enam 2012. aastal, kui oli 170 juhtu). 2018. aastal oli narkootikumidest põhjustatud surmade arv viimaste aastate väikseim (esialgsete andmete kohaselt 34). Seega, kui Eesti oli narkosurmade poolest Euroopas veel 2016. aastal esirinnas – 2016. aastal oli EL-is miljoni elaniku kohta keskmiselt 21 surmajuhtu üledoosi tõttu, kuid Eestis 10317 –, siis 2018. aastal oli miljoni elaniku kohta surmajuhtumeid mitu korda vähem18. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt ja sellega võib seletada ka narkosurmade vähenemist. Samas, oluliselt ei kasvanud ravi ja sotsiaalteenuste saamiseks pöördunud sõltlaste arv. Sõltlastel takistab abi otsimist ja ravile jõudmist ühiskonna stigmatiseeriv hoiak uimasteid tarvitavate isikute suhtes, aga ka narkorehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus. Puudusi esineb ka asutuste koostöös ja infovahetuses ning teenuste sidususes, mille tulemuseks on uimastitarvitajatest õigusrikkujatele karistamisele alternatiivsete meetmete (ravi, rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, nõustamine jm terviseteenused) vähene kasutamine. Uimastiprobleemide, vaimse tervise probleemide, koolist puudumiste ja õigusrikkumiste 11 Surma põhjuste register 22.06.2019 12 Politsei- ja Piirivalveamet. 13 Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf (10.09.2018). Kuritegevus Eestis 2018. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 (28.02.2019). 14 Narkosurmade, enesetappude ja kukkumiste vähendamist puudutavat käsitletakse dokumendis „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“. 15 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav aadressil http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/?rxid=ee5 18c7b-95a3-4c1c-a7e7-06fd09a034d0 (10.09.2018). 16 Tervise Arengu Instituut 17 The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction. Kättesaadav aadressil http://www.emcdda.europa.eu/ (10.09.2018). 18 Uuem võrdlus Euroopa riikidega puudub. 11 põhjused on sageli samad, mistõttu tuleb ennetusse panustada eri valdkondadega seotud asutuste koostöös. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid nende teemade puhul, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Õnnetusjuhtumite kõrval on ohuks inimeste varale erinevate varavastaste süütegude toimepanemine. Nende arv on alates 2010. aastast olnud langustrendis – 2018. aastal oli varavastaseid süütegusid 21 685, mis on 54% väiksem kui 2010. aastal19. Varavastaste süütegude vähenemise üheks põhjuseks võib pidada muutusi väliskeskkonnas. Näiteks, tööpuuduse vähenemine ja üldine majandusareng vähendavad süütegusid, kuna inimestel on toimetulekuks enam seaduslikke võimalusi. Teisalt on oluline politsei töö tulemuslikkus ühe või teise süüteoliigi või konkreetse toimepanijate rühmaga ning inimeste endi tegevus turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine kahjude ärahoidmisel Inimeste teadmistel, hoiakutel ja käitumisel on oluline roll, et hoida ära elu, tervise ja vara kahjustamist. Hoiakute poolest on eeldused kahjude ärahoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase kahe aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Sealhulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2018. a 95%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2018. a 18%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2018. a 17%) omanike osakaal. 51%-l vastajatest on turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk. Samuti on suurem osa elanikke palunud oma naabril kodul silma peal hoida (2016. a 54% ja 2018. a 58%). Lisaks sellele on 40% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 13% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Riik ja kohalik omavalitsus peaksid aga märkama ja abistama neid inimesi, kellel puudub raha oma kodu turvaliseks muutmisel, näiteks teha korda küttekolle või elektrisüsteemid. Aastatel 2018–2019 juhtis Päästeamet projekti „500 kodu tuleohutuks“, kus jagati omavalitsuste vahel 1,5 miljonit eurot, et korda teha riskikodude küttekolded ja elektrisüsteemid. Abi vajavate kodude ülesleidmisel on olulisel kohal koostöö ametite vahel. Suur osa õnnetustest ja vigastussurmadest juhtub aga siiski käitumuslike tegurite tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine, hooletu suitsetamine. Näiteks oli 2018. aastal iga viies uppunu alkoholijoobes (22%). 2015. aastal olid tules hukkumise hetkel alkoholijoobes 60% hukkunuid, 2018. aastal 48%. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes olid 2015. aastal joobes 85% hukkunuid, 2018. aastal 63%20. Kusjuures valdav osa tapmisi ja mõrvasid on toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus. Enamikul juhtudel on alkoholijoobes olnud nii kuriteo toimepanija kui ka tema ohver21. 2018. aastal juhtus joobes või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhi süül nii kannatanu kui ka hukkunuga õnnetusi võrreldes 2017. aastaga vähem, varakahjuga liiklusõnnetusi aga 10% rohkem. Samas tabati märkimisväärselt enam juhte kõrvaliselt tegevuselt22 – võrreldes 2015. aastaga registreeriti 2017. aastal liiklusalase süüteona 80% enam kõrvaliste tegevustega tegelemist, ka 2018. aastal suurenes kõrvaliste tegevuste registreerimine23. Liiklusolukorra parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused liiklusohutuse suurendamiseks ja liiklusjärelevalve korraldamiseks. Näiteks oleks vaja üle vaadata liiklusõnnetuste komisjoni pädevused, tõhustada trahvimenetlusi, anda kohalikule omavalitsusele võimalus paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid, võtta kasutusele 19 „Kuritegevus Eestis 2018“ 20 Päästeamet. 21 „Kuritegevus Eestis 2017“. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf (10.09.2018). „Kuritegevus Eestis 2018“. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 (28.02.2019). 22 Kõrvalised tegevused on kõik tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema esmaülesandelt ehk ohutult sõidukijuhtimiselt. 23 Politsei- ja Piirivalveamet. 12 mobiilseid kiiruskaameraid, leida lahendused kõrvaliste tegevuste automaatseks fikseerimiseks, võtta kasutusele sissetulekupõhised trahvid ja veapunktisüsteem, tagada kvaliteetne sõidukoolitus ja teehooldus jpm24. Ennetava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused. Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude ennetamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (61%)25. Seega tasub ka edaspidi panustada ennetus- ja teavitustegevustesse. Sarnasesse suurusjärku hinnanguga end või teisi õnnetuse korral aidata jääb hinnang hädaolukorraks valmistumise kohta: 67% leiab, et on valmistunud hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral tegutsemiseks vähesed26,27: hädaolukordade tekkimist ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kuigi 42% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal28. Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse soodustamine on oluline eeldus mõjusaks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks29 Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vabatahtlike panus. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ elluviimise ajavahemikul on suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud vabatahtlike arv, samuti on suurendatud vabatahtlikele mõeldud toetusi. Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju arenguruumi. Inimeste informeeritus võimalustest osaleda vabatahtlikuna on aga pigem väike. Väga heaks või heaks pidas oma informeerituse taset naabrivalves osalemise kohta 33%, abipolitseinikuna osalemise kohta 16%, vabatahtliku päästjana osalemise kohta 15%, vabatahtliku merepäästjana osalemise kohta 10%30. Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult – vabatahtlikud panustavad pigem reageerimisse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitmekesistada, näiteks luua enam võimalusi panustada ennetustegevustesse ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui vabatahtliku päästjana). Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vabatahtlikke piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata. 24 Liiklusohutuse teemadega seonduvad tegevused on planeeritud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 25 Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. 26 Elanikkonna kriisikäitumisalase teadlikkuse uuring 2016. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/files/2018- 09/aruanne-elanikkonna-kriisik-itumine-2016.pdf?539400d666 (15.05.2019). 27 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/dotAsset/6d114dfb-2c3f-4505-9d63-1b1a339650d4.pdf (10.09.2018). 28 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. 29 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“ 30 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018“ 13 Mitmeid tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse31 juurutamise ja tugevdamisega. On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Kindlasti aitab laste teadlikkuse kasvule kaasa ohutuse ja tervise teema asjakohasem käsitlus meie lasteaedades ja üldhariduskoolides. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu. Jättes loetletud suundumused arvestamata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas arendada terviklikku, süsteemset ja teadmistepõhist ennetustegevust, sh katsetada Eesti oludesse sobivaid uusi lähenemisviise ohutuks käitumiseks ja riskide vähendamiseks? 2. Kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt kujundada, vabatahtlikku tegevust mitmekesistada ja tugevdada vabatahtlike kaasamist? 3. Kuidas kujundada hoiakuid ja soodustada käitumist end ja teisi abistada, ohtudest hoiduda ja neile reageerida? 4. Kuidas suurendada elanike teadlikkust ja parandada oskusi hädaolukorra ohtusid puudutava käitumise kohta? 5. Kuidas tagada erasektori asjatundjate poolt pakutavate turva- ja ohutusteenuste kvaliteet? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Inimeste turvatunne väheneb. - Suureneb kulu reageerimisele. - Suureneb inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavatele sündmusele reageerijate tööõnnetuste arv. - Ennetustöö sihtgruppideni ei jõuta või jõutakse liiga hilja ning selle tulemusel võivad suureneda nii inim- kui varakahjud. Sh suureneb riskikäitumine, süvenevad tervisehädad, suureneb süütegude, õnnetuste ja sealhulgas vigastuste ja vigastussurmade arv. - Ennetust mõistetakse valdkonniti erinevalt ning oma rolli ei täheldata ja seetõttu on tegevus kaootiline, ebatõhus. Juhtumitega tegelemist seostatakse ennetusega. Ennetustegevus on asutuste vahel killustunud, esineb nii dubleerimist kui lünkasid. Sealjuures pole valdkondadeülest tervikpilti tervest ennetuse süsteemist ega mandaati selle koordineerimiseks. - Väheneb inimeste ühiskondlik aktiivsus ja panus turvalisusesse. Sealhulgas vähenev Siseturvalisuse vabatahtlike arv vähendab asutuste võimekust teenuste osutamisel. - Inimeste hakkamasaamine suurõnnetusse sattumise korral on ebapiisav, mis võib endaga kaasa tuua inim-, keskkonna- ja varakahju. - Vägivaldsed inimesed ei saa karistada ega abi ja vägivald jätkub. - Vägivallaohvrid ei lõpeta vägivaldset suhet ning selle tagajärjel vägivald kordub. - Vägivalla keskel kasvanud lapsed jätkavad vägivallamustrit. 31 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 14  3.1.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED SEOTUD POOLED JA VÕIMEKUSED Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga Ennetustöö on Terviklikum ja igaühe panusel põhinev SIM, PPA, PÄA, SKA, RAM, SOM, Mitmeid vigastusi ja õnnetusi ei ole valdkondade ennetustöö turvalisuse tagamiseks SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, võimalik ennetada vaid siseturvalisuse vahel KAM, Riigikantselei, Kaitseliit, valdkonna meetmetega Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine killustunud siseturvalisuse vabatahtlikud, Ennetustööga ei ole jõutud Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise KOV-d, EAPK, NV, PL kõigi vajalike sihtgruppideni Ennetustöö võimaluste mitmekesistamine Märkimisväärne osa sotsiaal- sihtrühmad Senine ja terviseprobleeme on mitmekesistuvad seotud ja ennetatavad vabatahtliku Ei eelistata mõjusaid ennetustegevusi tegevuse SIM, PPA PÄA, KAPO, SOM, TAI, korraldus ei Vähem inimkannatanutega õnnetusi JUM, EKEI, KOV-d, Riigikantselei, Vabatahtlike arv võib väheneda taga selle HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, Iga viies 14–49-aastane on huvitatud Ohtude ennetamine ning tervist ja elu vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või jätkusuutlikkust säästva käitumise kujundamine HÄK, RiKS, KEA, TEA, RIA, VETA, abipolitseinikuks hakkamisest MNT, TTJA, Eesti Pank Vähem vägivalda Vabatahtlikke kasutatakse praegu valdavalt reageerimisel, mitte ennetustegevustes Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, Elanike teadmised, märkamine TAI, KUM, HTM, JUM, KOV-d Vigastussurmade arv Eestis on 100 000 hoiakud, oskused ning elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Vägivalla eest kaitstud kannatanud Liidus keskmiselt neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära Turvalisem avalik ruum Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt hoida ohtusid elule, tervisele ja varale Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende SIM, PPA, PÄA, KAPO, SOM, TAI, Suur osa vigastustest ja õnnetustest JUM, MNT, KOV-d on tingitud riskikäitumisest ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja Inimeste teadmised ja oskused turvalist käitumist soodustavaks hädaolukordadeks valmistumiseks ja Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra nendes käitumiseks pole piisavad Avaliku korra rikkumiste arv tagamist avalikus ruumis Ettevõtjate tuleohutusnõuete alane pole viimastel aastatel teadlikkus on madal märkimisväärselt Kaitstum vara, ohutum keskkond muutunud (pigem väheneb) Varavastaste süütegude toimepanemine SIM, PPA, PÄA, SKA, SOM, TAI, on langustrendis Tapmiste ja raskete Isikute ja ettevõtjate teadmiste ja oskuste JUM, Kutsekoda, ETEL, KOV-d Lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete ja tervisekahjustustega lõppenud parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, kuriteojuhtumite arv ei ole vähenenud kuriteojuhtumite arv on vähenenud lõhkumise ja õnnetuse eest 15 Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks Eesmärk. Ennetustöö on terviklik ja mõjus ning aitab kujundada inimestes hoiakut, et turvalisus ja ohutus algab eelkõige nende endi käitumisest, märkamisest, hoolimisest ja tegutsemisest. Asutused kavandavad ja viivad ennetustegevusi ellu süsteemselt ning teadus- ja tõenduspõhiselt, tegevustesse panustavad ka vabaühendused ja erasektor. Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed SIM; siseturvalisuse peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% avaliku arvamuse uuring kodukoha turvalisuse tagamisel Ennetusprogrammide osakaal, mille Alg- ja sihttasemed tulemuslikkust hinnatakse määratakse aastal SIM, PÄA, PPA jt. 2020 KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus Alg- ja sihttasemed eesmärgistatud määratakse aastal SIM, RaM 2020 KOV-de osakaal, kes toetavad siseturvalisuse Alg- ja sihttasemed vabatahtlikke määratakse aastal SIM, RaM 2020 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlike päästjate arv 1932 ≥ 2250 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 2700 PÄA, PPA - abipolitseinike arv 1038 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 - vabatahtlike merepäästjate arv 511 ≥ 575 ≥ 625 ≥ 680 ≥ 750 Elanike osakaal, kes peavad informeeritust SIM, siseturvalisuse 23% ˃ 23% ˃ 23% ˃ 23% ˃ 50% siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest heaks avaliku arvamuse uuring Mõõdik töötatakse Eksperdihinnang eesmärgi saavutamise kohta SiM välja 2019. a 16 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, 1. Loodud on püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad PÄA, SOM, TAI, HTM, ENTK, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, koostöövormid ja kokku on lepitud selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil RAM ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega32 1.1. Ennetustöö valdkondadeülese tervikpildi haldamiseks riiklikul tasandil on uuendatud RE, RTA „Tervist tööjaotust, sh määratud valitsuskomisjon (nt täienduseks või edasiarenduseks juba SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, 2021 lisavajadus / toetavad tegutsevale lastekaitse nõukogule, süüteoennetuse nõukogule või uimastiennetuse JUM PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“33 valitsuskomisjonile). 1.2. Riiklikul tasandil on kokku lepitud kompetentsikeskus, kes koordineerib ennetuse eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist valdkondadeüleselt ning tagab eelduse, et süsteem on korraldatud strateegiliselt ja seda koordineeritakse, tuginedes pidevalt RE, RTA „Tervist SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, ja süsteemselt kogutavale infole. Kompetentsikeskus jälgib olukorda nii piirkonniti kui 2021 lisavajadus / toetavad JUM PÄA, SOM SKA ka kogu riigis ning tagab, et vajalik info jõuab vastutavale valitsuskomisjonile. välisvahendid valikud“ 33 Lisaülesanne on tõenduspõhiste ennetusprogrammide Eestisse toomine, nende mõju hindamine ja kvaliteedi tagamine ning rakendamine. 1.3. Piirkondlikul ja kogukonna tasandil on määratud ennetuse eest vastutav valdkondadeülese mandaadiga koordinaator ja koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad kõigi poolte esindajad (sh Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti), RE, RTA „Tervist kelle töö mõjutab otseselt piirkonnas elavate inimeste heaolu. Koostöövõrgustik on SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, 2020– lisavajadus / toetavad moodustatud täienduseks või edasiarenduseks maakonna tervise- ja turvalisuse JUM PÄA, HÄK, SOM SKA 2023 välisvahendid valikud“33 nõukogudele. Võrgustik lähtub ennetuse eesmärkidest ja standarditest, keskendudes vajaliku ja piisava tegevuse, sh sekkumise tagamisele igale piirkonnas elavale inimesele, ennekõike lastele ja noortele. maakondlikud 1.4. Koostatud on metoodika ja juhend kohalikul ja piirkondlikul tasandil siseturvalisuse välisvahendid SIM arendusorganisatsi- 2020 kavandamiseks, kohalike kogukondade kaasamiseks ja võimestamiseks. (ESF) oonid, ELVL, RAM 32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 33 Toetavate tegevuste ja raha planeerimisel aluseks olev programm selgub 2020. 17 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Rakendatud on ennetustegevused kooli, kogukonna ning perekonna tasandil. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid sekkumisi ning panustakse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, sekkumiste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna SOM, SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: paranenud. RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SOM, SIM, RE, RTA „Tervist 2.1. Ellu on viidud tõendatud mõjuga ennetusprogrammid ja tegevused ennetustöö SOM/SIM/JU HTM, JUM, TAI, 2020–2023 lisavajadus / toetavad tõhustamiseks kooli, kogukonna ja perekonna tasemel. M ENTK, PPA, PÄA, välisvahendid valikud“ 33 SOM SKA 2.2. Elanikele on kättesaadavad infomaterjalid ja juhendid riskikäitumise ning muude SOM, SIM, RE, RTA „Tervist tervist kahjustavate tegurite ennetamiseks ja vältimiseks. Asutused tegelevad HTM, JUM, TAI, SOM 2020–2023 lisavajadus / toetavad aktiivselt elanike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisega (nt infopäevad, ENTK, PPA, PÄA, välisvahendid valikud“ 33 kampaaniad, avalikud arutelud) ning tegevusi planeeritakse ja viiakse ellu koostöös. SOM SKA SKA, SIM, PPA, 2.3. Põhikoolis ja gümnaasiumis on läbiva teema „Tervis ja ohutus“ raames alustatud HTM KAM, RK, SOM 2020 RE muu hulgas ka kriisiolukordadeks valmisoleku lõimitult õpetamist. SKA SOM, HTM, 2.4. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad RE, JUM, TAI, ENTK, kõrvaltegevused (nt KEAT) on terviklikult analüüsitud ja vajaduse korral arendatud SIM 2022 lisavajadus / PPA, PÄA, SOM uuele tasemele. välisvahendid SKA SIM, HTM, 2.5. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemiseks on ellu kutsutud õpetajate SKA KAM, RK, SOM 2022 RE täienduskoolitus, kus muu hulgas käsitletakse ka kriisiolukordadeks valmisolekut. SKA 2.6. Kokku on lepitud riiklikult rahastatud ennetussekkumiste katsetamise, rakendamise, HTM, TAI, ENTK, RE, RTA „Tervist SOM/SIM/JU laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, standardid ning PPA, PÄA, SOM 2021–2023 lisavajadus / toetavad M tõenduspõhisuse määramise käsitlus. SKA välisvahendid valikud“ 33 2.7. Välja on töötatud ja kokku lepitud valdkondlike indikaatorite valdkondadeüleselt SIM, HTM, JUM, RE, RTA „Tervist analüüsitav kogum. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka SOM TAI, ENTK, PPA, 2021–2023 lisavajadus / toetavad riskitegurite näitajaid. PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“ 33 18  2.8. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe materjalid SIM, HTM, JUM, RE, RTA „Tervist ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud SOM TAI, ENTK, PPA, 2021–2023 lisavajadus / toetavad ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“ 33 täienduskoolitusi. 2.9. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse SIM, JUM, SIM vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke RE/ PPA SKA, SOM SKA, 2022 mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud abivahendid ja välisvahendid HTM, SOM koolitused spetsialistidele. Võimekus 1.1.2. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Turvalise elukeskkonna kujundamist iseloomustab inimeste osavõtlikkus, mis (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): väljendub erinevates vormides ja tegevustes osalevates vabatahtlikes ning üldises SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit hoolivas ja märkavas hoiakus turvalise ja ohutu käitumisena. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. On tehtud teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust siseturvalisuse vabatahtlikuna kaasalöömise võimalustest ja kasvada huvi astuda vabatahtlikuks. SIM PPA, PÄA 2023 RE, lisavajadus Vabatahtliku töö väärtustamiseks on senisest enam keskendutud lastele- ja noortele. 1.2. Vabatahtlikke on vääriliselt tunnustatud. SIM PPA, PÄA pidev 1.3. Vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas on mõtestatud senisest RE, laiemini. Suurendatud on vabatahtlikuna osalemine võimalusi SIM PPA, PÄA 2024 lisavajadus nii asutuste kui ka vabaühenduste tegevustes. 1.4. Suurendatud on asutuste ja ühingute võimekust kaasata vabatahtlikke SIM PPA, PÄA 2024 RE, lisavajadus nii eri piirkondades kui ka sihtrühmades. 1.5. Uuendatud on vabatahtlike väljaõpet, sh rakendatud erinevaid õppeviise. SIM PPA, PÄA 2024 RE, lisavajadus 1.6. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on uuendatud, võttes arvesse erinevaid SIM PPA, PÄA 2024 RE vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja viise. 1.7. Analüüsitud on õigusakte ja võimalusi, millisel kujul on otstarbekas reguleerida SIM PÄA, PPA 2024 RE vabatahtlike ja tema tööandja õiguslikke suhteid. 1.8. Vabatahtlikele on jätkusuutlikuks tegevuseks tagatud neile vajalikud toetused, SIM PPA, PÄA 2029 RE, lisavajadus töövahendid ja varustus ning töökeskkond. 19 Alameede ehk programmi tegevus 1.2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi Eesmärk. Vähenenud on raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused hinnata erinevaid ohte, neid ennetada ja neile reageerida. Suurenenud on inimeste valmisolek mitmesuguste kriiside ajal kõrvalise abita toime tulla. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 731 < 731 < 731 < 700 PÄA Veeõnnetuste arv 249 < 249 < 249 < 249 < 200 PÄA Koduses keskkonnas juhtunud õnnetused Algtase ja (kukkumised, elektriõnnetused, gaasi- ja muud sihttasemed SOM, TAI, EKEI mürgistused) selguvad 2019 Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 61 (2017) ≥ 67 ≥ 71 PÄA Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2017) ≥ 70 ≥ 72 PÄA Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 ≥ 55 ≥ 65 PÄA Tules hukkunute arv 50 < 50 < 50 < 50 < 12 PÄA Uppunute arv 43 < 43 < 43 < 43 < 20 PÄA 20 Võimekus 1.2.1. Ohtude ennetamine ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Inimeste hinnang enda turva- ja ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, on paranenud ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Koduste riskide käsitlemiseks avalikkuses on loodud terviklik lähenemine. SIM SOM, PÄA, PPA 2021 RE, lisavajadus 1.2. Kogukondade (vabaühenduste ja vabatahtlike) eestvedajaid on koolitatud ja teavitatud liikluse, gaasi-, tule-, vee-, plahvatus- ja kukkumisohtudest, võimalustest PÄA, PPA vabaühendused 2023 RE neid märgata ja ennetada ning osata nende ilmnemise korral käituda. Samuti on loodud võrgustik, mis toetab nende teadmiste edasiandmist. 1.3. Loodud on võimalused hooneomanikel, sh korteriühistutel saada asjakohast infot- SIM, MKM, PÄA, TTJA 2023 RE ja nõustamist, et tõhustada vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja oskusi. vabaühendused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Inimesed oskavad ise ja oma lähedasi aidata, ennetamaks äraeksimist, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad traagiliste tagajärgedega kadumist, ning soodustada äraeksimise korral oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd tervist ja elusäästvat käitumist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Hooldekodude ja teiste hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud KOVd, välja meetmed, mis ennetavad inimese kadumist ning soodustavad SOM 2023 RE vabaühendused varajast märkamist ja teadaandmist. 2.2. Inimeste toetamiseks ja suunamiseks äraeksimise ja eluohtlike KOVd, tagajärgede ennetamisel on kujundatud erinevate asutuste ja ühingute PPA 2023 RE vabaühendused koostöö. 2.3. Lastevanematele ja eakate omastele on tagatud vajalik info, ennetamaks KOVd, PPA 2025 RE oma lähedase kadumist ja äraeksimist. vabaühendused 21 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, Riigikantselei, HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, RiKS 3. Loodud on paremad eeldused Riigiasutused, kellele valitsus on pannud riskikommunikatsiooni ülesande (PPA, PÄA, KeA, TEA, RIA, VeTa, elanike käitumiseks kriisiolukordades. KAPO), elutähtsat teenust korraldavad asutused, kes on määratud seaduses (MKM, Eesti Pank, SOM ja KOVd, kus on üle 10 000 elaniku) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega HOS-i alusel määratud 3.1. Suurendatakse elanikkonna ohuteadlikkust. Loodud on asutused, kes vastutavad veebikeskkond kriisiolukordade käitumisjuhiste levitamiseks SIM 2020 RE, lisavajadus riskikommunikatsiooni elanikele. eest, VäM 3.2. Riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse valikkursuste raames on Sisaldub loodud seosed, mis lähtuvad laiapindsest riigikaitsest tulenevalt HTM KAM, SIM 2020 koolide riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni ettepanekutest. tööjõukuludes 3.3. Riigikaitseõpetuse raames on koostatud elanikkonnakaitsealaste teadmiste andmiseks vajalikud õppematerjalid ja tehtud KAM SIM, HTM 2020 RE, lisavajadus riigikaitseõpetajate täienduskoolitus. 3.4. Elanikkonnakaitse kommunikatsiooni-strateegias esitatud HOS-i alusel määratud põhimõtted ja põhisõnumid on võetud kasutusele asutuste asutused, kes vastutavad SIM, RK, VÄM, KAM, MEM 2020 RE, lisavajadus riskikommunikatsiooni korraldamisel. riskikommunikatsiooni eest 3.5. Avalikkusele on antud soovitused soetada vähemalt HOS-i alusel määratud ühenädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks koju vajalikud SIM, RK, KAM, MKM, asutused, kes vastutavad 2020 RE, lisavajadus varud ja abivahendid ning teha iseseisvaks hakkamasaamiseks MEM, vabaühendused riskikommunikatsiooni eest vajalikud ettevalmistused. RK, KAM, HOS-i alusel määratud 3.6. Elanikkonna kriisivalmiduse ja -teadlikkuse hindamiseks on SIM asutused, kes vastutavad 2023 RE, lisavajadus perioodiliselt tehtud seireuuringuid. riskikommunikatsiooni eest 22  SIM, 3.7. Kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamiseks on koostatud HOS-i alusel määratud vajalikud teavitus- ja koolitusmaterjalid ning need on tehtud RK, VÄM, KAM 2023 RE, lisavajadus asutused, kes vastutavad kättesaadavaks sobivates kanalites. riskikommunikatsiooni eest Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 4. Loodud on riskide seire- ja hindamiskorraldus, mis võimaldab igas oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, ohuliigis ja nende üleselt selgitada välja riskid, et kavandada nende EKEI, MNT, KEM, KOVd ennetamise ja maandamise meetmeid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 4.1. Vajaduse korral on muudetud infosüsteemide põhimääruseid, et tõhustada nende andmete liikumist eri asutuste vahel, mis aitavad JUM, MNT, PPA, SIM 2023 RE selgitada välja inimkannatanutega õnnetuste, korrarikkumiste ja PÄA, EKEI kuritegude põhjused ning selle abil ennetustegevuste kavandamist. 4.2. Gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ja tagajärgede ennetamiseks on SOM, KEM, MKM, uuendatud asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ning SIM 2023 RE PÄA, TTJA suurendatud on koostööd erasektoriga. 4.3. Kukkumiste ennetamiseks (koduses keskkonnas) on uuendatud asutuste ja ühingute vahelise koostöö korraldust, millega täpsustatakse ja SIM, SOM PÄA, PPA, KOV-d 2023 RE suurendatakse Päästeameti rolli ennetustegevuse korraldamisel. 23 Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Vähem vägivalda Eesmärk. Vaimne ja füüsiline vägivald on vähenenud. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Koolikiusamist kogenud 11–15-aastaste õpilaste kooliõpilaste 38% (2014) ˂ 38% ˂ 38% ˂ 38% ˂ 20% osakaal tervisekäitumise uuring Lapskannatanutega registreeritud 505 ≥ 505 ≥ 505 ≥ 505 ˃ 505 JUM seksuaalkuriteod34 Elanike osakaal, kes hindavad suureks enda või SIM; siseturvalisuse 6% ˂ 6% ˂ 6% ˂ 6% ˂ 5% pereliikme ohu sattuda lähisuhtevägivalla ohvriks avaliku arvamuse uuring Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal 20% (2018) ˂ 20% ˂ 20% ˂ 20% ˂ 10% PPA registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes Võimekus 1.3.1. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei 1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest, esinemisest ja müütidest on suurenenud ja selle planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine on muutunud, nad tunnevad ära vägivaldse vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Vägivalla ennetamiseks, täiskasvanute, sh lapsevanemate, teadlikkuse suurendamiseks, on RE, SIM, JUM, SOM SKA, PPA, 2020– kasutusele võetud ja ellu viidud tõendus- või teadmispõhiseid tegevusi ning toimivaid lisavajadus / SOM TAI, KOV-id 2023 lahendusi toetatakse järjepidevalt. välisvahendid 34 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem. 24 1.2. Edendatud on avalikku arutelu ja debatti vägivalla teemal, et suurendada inimeste oskust lisavajadus / SIM, SOM PPA, JUM 2024 märgata vägivalda ning vähendada erinevate negatiivsete stereotüüpide ja müütide mõju. välisvahendid 1.3. Küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise PPA, SOM SKA, RE, SIM, JUM, ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste KOV-id, 2024 lisavajadus / SOM suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. vabaühendused välisvahendid 1.4. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja SIM, SOM, RE, suhtlemisoskustele, muu hulgas on selleks igas haridusasutuses kasutusele võetud HTM KOV-d, 2030 lisavajadus / ennetusprogramm, mis aitab ka vägivalda ennetada. vabaühendused välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei anna tooni vihane ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ärritutud esinemine, ning nende ilmnemisel oskavad osalised ja arutelu areenide SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd eest vastutavad isikud ja organisatsioonid ennetavalt ja leevendavalt sekkuda. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate JUM, PPA, KOV-d, RE, (sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem SIM vabaühendused, 2025 lisavajadus ja tehtud koolitused. meediaettevõtted 25 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Inimeste teadlikkus vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhjustest ja tundemärkidest on suurenenud ning spetsialistide oskused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, nendega seotud riske maandada on kasvanud. Radikaliseerumist ennetavaid SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor ja tõkestavaid tegevusi planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid laiapindselt. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja PPA, koolid RE, sotsiaaltöösse ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud noortekeskused, KOV 2023 lisavajadus, asjakohased valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse kolmas sektor, SOM, välisvahendid analüüsipõhiselt ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega. HTM, SKA 3.2. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud SKA, PPA, KOV-d, Pidev RE, usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi SIM komas sektor tegevus välisvahendid on arendatud ja muudetud süsteemsemaks. Sotsiaalkindlustusamet, RE, 3.3. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on SIM/SOM PPA, KOV-d, SKA, 2023 lisavajadus, arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid. kolmas sektor välisvahendid 3.4. Radikaliseerumise ennetamiseks ja varajaseks märkamiseks on Politsei- ja PPA, SKA, KOV-d, RE, Piirivalveametis ning tema siseriiklikes partnerasutustes kõigil tasanditel haridusasutused, SKA 2023 lisavajadus, olemas koolitatud spetsialistid. Koolitused on süsteemsed ja noortekeskused, välisvahendid sihtrühmapõhised. kolmas sektor 26 Võimekus 1.3.2. Vägivalla eest kaitstud kannatanud Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Inimesed on teadlikud abi saamise võimalustest ja tõusnud on teadlikkus SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd kannatanu õigustest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 2. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: heaolu ja turvalisus. RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Loodud ja korrastatud on e-lahendused, mis toetavad spetsialistide tööd, RE, SIM 2020 info liigub ametkondade vahel automatiseeritult ja turvaliselt. lisavajadus 2.2. Parandatud on asjaomaste spetsialistide oskusi abivajajatest ja hädaohtu sattunud lastest ja täiskasvanutest teavitada, neid märgata ja reageerida. SOM, Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, Tegevuse tulemusel osatakse hinnata vägivalla märke ja riske ning 2021 kindlustusamet KOV-d lisavajadus saadakse ühtemoodi aru vägivalla olemusest. Välditakse kannatanute taasohvristamist. 2.3. Vägivallaohvrit aidatakse kannatanu ja spetsialistide koostöös ning selleks on juurutatud erinevaid lähenemisi ja loodud võrgustikke. Võrgustiku SOM, Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, 2021 koostöös reageeritakse kiiresti, jõutakse probleemide põhjusteni ja kindlustusamet KOV-d, lisavajadus leitakse ühiselt lahendusi. 2.4. Juurutatud on põhimõte, et vägivalla ohvriks sattunud lastele abi SOM Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, 2021 andmisel lähtutakse lapsele parimast. kindlustusamet KOV-d lisavajadus 27 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 3. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Kõigis kohalikes omavalitsustes on tagatud teenus, mis vähendab PPA, prokuratuur, RE, SOM SKA 2021 vägivaldset käitumist ja vägivalla kordumist. KOVd lisavajadus 3.2. Kriminaalhoolduse töökorraldust on uuendatud nii, et senisest paremini on tagatud SIM, PPA, SOM, vägivallale kalduva isiku ja vägivalda kasutanud isiku (sh laste vastu vägivaldse JUM 2023 SOM SKA käitumisega) järelevalve ning toetatakse tema õiguskuulekat käitumist. 28 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Turvalisem avalik ruum Eesmärk. Avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad ohte ennetada ja teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Inimesed lahendavad väiksemad häirivad juhtumid rahumeelselt, korrakaitseasutuste sekkumiseta. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks oma SIM, siseturvalisuse 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% linnas või vallas toimuvatel üritustel osalemist avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peab turvaliseks oma SIM, siseturvalisuse 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ümbruskonnas liikumist avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu SIM, siseturvalisuse ümbruses suureks probleemiks avalikus kohas 12% < 15% < 15% < 15% < 15% avaliku arvamuse uuring alkoholi ja narkootikumide tarbimist Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu SIM, siseturvalisuse ümbruses suureks probleemiks 9% < 10% < 10% < 10% < 10% avaliku arvamuse uuring heakorrastamata avalikku ruumi Algtase ja CPTED35 põhimõtteid rakendavate sihttasemed täpsustamisel kohalike omavalitsuste arv määratakse aastal 2020. Mõõdik Inimeste osakaal, kes lahendavad väiksemaid SIM, siseturvalisuse töötatakse välja häirivaid juhtumeid iseseisvalt avaliku arvamuse uuring aastal 2020. (Turvalised) hooned, milles on järgitud 0 - - - 3 SIM, PäA, PPA ohutuse36 põhimõtteid 35 CPTED (ingl crime prevention through environmental design) – kuritegude ennetamine keskkonna kujundamise teel 36 CPTED laiendatud põhimõtted ehk turvalise ruumiloome põhimõtted. 29 Võimekus 1.4.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurenenud on teadlikkus avalikus kohas, sh naabruskonnas, käitumise nõuetest Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ning inimesed oskavad kasutada vajalike ennetus- ja kaitseabinõusid, sh lahendada (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ilma korrakaitseasutuste sekkumiseta rahumeelselt väiksemaid häirivaid SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd juhtumeid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, PÄA, RE, 1.1. Ellu on viidud teavitustegevusi avaliku ruumi ohtudest ja ohutust käitumisest. PPA 2023 MNT, KOV-d lisavajadus 1.2. Avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad. RE, KOV-d PPA, MNT, PÄA 2023 Tähistus suunab inimesi ohutumalt käituma. lisavajadus Võimekus 1.4.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Süütegusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted (nt CPTED) on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): juurutatud kõigi kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Avalikus ruumis on ohupotentsiaaliga kohtade hulka vähendatud. KOV-d PPA, MNT, PÄA 2020–2023 1.2. Igas kohalikus omavalitsuses on turvalise ruumiloome põhimõtteid RE, KOV-d PPA, PÄA 2030 (nt CPTED) tundev spetsialist. lisavajadus 1.3. Loodud on planeerimispõhimõtteid järgivate ehitajate ja rajatise omanike KOV-d PPA, PÄA 2025 RE tunnustamise süsteem (nt CPTED). 30  KOV-id, PÄA, 1.4. Ohutu hoone kontseptsioon on seotud kindlustussoodustustega. PPA 2025 RE EKSL37 Võimekus 1.4.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avaliku korra tagajate ring, ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised selleks SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Kohalikele omavalitsustele on loodud lisavõimalused, et panustada RE, SIM 2021 avaliku korra tagamisse. lisavajadus 1.2. Kohalikele omavalitsustele on loodud võimalused kaasata avaliku korra tagamisse SIM 2021 RE turvaettevõtteid ja teisi organisatsioone. 1.3. Korrarikkumiste ennetamiseks on tagatud piisav korrakaitsjate nähtavus, RE, PPA 2024 sh abipolitseinike võrgustikku laiendades. lisavajadus 1.4. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis KOV-d, PÄA, RE, PPA 2030 vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. HÄK, PPA lisavajadus 37 Eesti Kindlustusseltside Liit 31 Alameede ehk programmi tegevus 1.5. Kaitstum vara, ohutum keskkond Eesmärk. Teadmiste ja oskuste suurendamine ning hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus ning erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Elanikud, sealhulgas ettevõtjad, kasutavad senisest enam ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 490 < 10 400 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 < 7000 < 7000 < 7000 JUM Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 > 630 > 650 > 700 Eesti Naabrivalve Valdkondlike kutsetunnistuste arv: tuleohutusekspert ja -spetsialist 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 Kutsekoda Valdkondlike kutsetunnistuste arv: korstnapühkija, pottsepp 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda Valdkondlike kutsetunnistuste arv: turvasüsteemide projekteerija ja 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda tehnik Valdkondlike kutsetunnistuste arv: vetelpäästja 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste osakaal 21% ≥ 22% ≥ 23% ≥ 24% ≥ 25% PÄA Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 6756 ≥ 7200 ≥ 8000 ≥ 8900 ≥ 10000 PÄA Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 < 13 117 132 < 13 117 132 < 11 000 000 PÄA, kindlustusseltsid Algtase ja sihttasemed Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse pakkujaga PÄA määratakse aastal 2020 Algtase ja Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud SIM, siseturvalisuse, sihttasemed ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja avaliku arvamuse määratakse aastal õnnetuste eest. uuring 2020 32 Võimekus 1.5.1. Isikute ja ettevõtjate teadmiste ja oskuste parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rohkem inimesi hindab oma oskusi kasutada ennetusabinõusid piisavaks, et (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vähendada vargusest, lõhkumistest, õnnetustest tulenevaid varakahjusid. SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOV-d Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Loodud on terviklik, oma vara eeskujulikult kaitsvate isikute ja ettevõtjate PPA, PÄA, SIM 2021 RE tunnustamise süsteem nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. KOV-d 1.2. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja PPA, PÄA vabaühendused 2023 RE vältimiseks. 1.3. Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on laiendatud ja koolitatud naabrivalve, RE, erinevaid vabatahtlikul tegevusel põhinevaid võrgustikke, sh naabrivalvet, PPA, PPÄ 2024 korteriühistud lisavajadus korteriühistuid. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega naabrivalve, 2.1. Varguste ennetamiseks on kujundatud politsei jt asutuste, ettevõtete ja vabaühendused, RE, PPA 2023 vabaühenduste tööjaotus elanike teavitamiseks ja nõustamiseks. turvaettevõtjad, lisavajadus kindlustusettevõtted 2.2. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, RE, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast SIM PPA 2023 lisavajadus relvakultuurist. 33 2.3. Kasutusele on võetud uuendatud hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja SIM 2023 RE et pakutavad teenused võimaldaksid sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle. 2.4. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, ohutuse SIM PÄA, PPA 2023 RE kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks. 2.5. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada PÄA, PPA, SKA, SIM 2023 RE nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. kutsekoda, ETEL 34 3.2. Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi 3.2.1. Kokkuvõte Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud Meetme eesmärk kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus meetmes Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (Maanteeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veeteede Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiitsministeerium (Riigi Infosüsteemide Keskus), Kaasvastutajad, kes Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Välisministeerium, ei planeeri oma Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Haigekassa), teenuste raha selles Rahandusministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, meetmes Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Liit, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) Kiire ja asjatundliku abi meede keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda Meetme kaitsvat ülesannet. lühikokkuvõte Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Avaliku korra Teadete kiire vastu- Reageerimine tagamise ja pääste võtmine, abivajaduse Sündmuste õnnetustele valmisoleku täpne väljaselgitamine lahendamine ja ohtudele planeerimine ja abi väljasaatmine 35 3.2.2. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad ohtu sattuda 73% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 80% SIM, STU avalikus ruumis füüsilise vägivalla ohvriks madalaks Avaliku korra raskete 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA rikkumiste arv Hukkunute arv Mõõdik on PÄA väljakutsete kohta väljatöötamisel. Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK - kiirabi 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 84% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 93% ≥ 95% Elanike rahulolu hädaabiteadete 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 90% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PÄA lahendamisega38 38 Õnnetusse sattunud isikute kontaktijärgne küsitlus soovitusindeksi meetodil 36 3.2.3. Olukorra analüüs Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene Eesti elanikud peavad Eestis elamist väga turvaliseks. 2018. aastal arvas, et Eesti on elamiseks turvaline riik koguni 94% vastanuid39. Õnnetustes hukkunute ja avaliku korra rikkumiste arv on aasta-aastalt vähenenud40. Elanike kõrge hinnang Eesti turvalisusele ja juhtumite langustrend ei tähenda aga, et arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad. Alaprogramm „Kiire ja asjatundlik abi“ ongi peamiselt suunatud sellele, et tagada kiire, vahetu ja asjatundliku abi osutamine. Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Asutustevaheline konkurents ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta- aastalt suurenenud. Edaspidi on vaja vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks41. Rahvastikutrendid võivad muuta keerukamaks vabatahtlike võrgustiku jätkusuutlikkuse tagamise. Näiteks, Eesti maapiirkondades (kus asub üle 65% vabatahtlikest päästekomandodest) peavad ka vabatahtlikud päästekomandod oma edaspidise tegevuse kavandamisel arvestama elanike ja järelikult ka potentsiaalsete vabatahtlike arvu võimaliku vähenemisega. Alaprogrammis tuleb tegevussuundade planeerimisel pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korrarikkumisi. Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondumine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas politsei võimekust perioodiliselt suurendada. Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvestavad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. Vähene valmisolek reageerida ootamatustele Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks on vajalik päästetöö varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste ametkondadega. Oluline on koostööd korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka riigiasutuste vahel. Lennu- ja merepääste ning reostuse avastamise ja likvideerimise võimekuse planeerimisel peab arvestama sellega, et viimastel aastatel on suurenenud Eestis veesõidukite arv, laevaliikluse 39 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. aastal. 40 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepanek. 41 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 37 intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv. Arvestada tuleb ka sellega, et Eestil puudub reageerimise võimekus võimalikele keemiaõnnetustele merealadel ning abi tuleb vajaduse korral paluda naaberriikidelt. Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandustegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitustegevus ja metsaraie suurendavad võimalust lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demineerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohutum keskkond ja maandada julgeolekuriske. Vajalik on tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamiskohtade olemasolu elanikkonna ohutuse tagamiseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laialilendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda. CBRN42 ja ohtlike ainete (HAZMAT43) sündmusteks valmisolek vajab senisest suuremat tähelepanu, arvestades muutunud ohupilti Euroopas ja mujal maailmas. Terrorismiohust tuleneb võimalus, et rünnakutes kasutatakse järjest sagedamini CBRN aineid. CBRN sündmuste tekkimise tõenäosust suurendab ka üha suurenev ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete sissevedu. Muutunud ohupilt rõhutab vajadust tõhustada valmisolekut CBRN sündmuste lahendamiseks ja ohtlike ainetega (HAZMAT) juhtumiteks – nii kuritegelikeks rünnakuteks,kui ka õnnetusteks ja ohtlike ainete leidudeks. Valmisoleku tõhustamine eeldab CBRN sündmustele kaasatavate asutuste senisest suuremat koostööd, sh on vaja arendada rahvusvahelist koostööd. Praegu on CBRN sündmustele reageerimise vastutuse jaotus ebamäärane ja asutustel puudub tervikpilt nii valmisoleku loomisest kui ka ohtude maandamisest. Tuleviku kogukonnad vajavad uusi lahendusi reageerimises: suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi. Juba praegu kehtiva arengukava raames on alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asjatut bürokraatiat. Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kättesaadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltumata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, 42 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 43 HAZMAT (ingliskeeles Hazardous Material) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materjale. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 38 olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid. Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT-teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppemine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist katkemist. Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt. Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. Senised rahulolu-uuringud on näidanud, et inimesed, kes on helistanud hädaabinumbrile 112 on pigem või väga rahul olnud selle kogemusega44. 2015. aastal toimunud ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kättesaadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabiteateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabeedastusviiside ja -vahendite abil. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas ja mis tasemel abi ja reageerimist on vaja turvalise Eesti loomiseks? 2. Kes peavad reageerima ja millele on vaja reageerida? Kas keegi saaks veel reageerida, kes? 3. Kuidas muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi, sh tööprotsesside automatiseerimist? 4. Kuidas tagada reageerimiseks ja süütegude lahendamiseks vajalik taristu, seadmed, sõidukid ja tehnoloogia ning neid arendada? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata - Väheneb inimeste turvatunne. - Olukordade puuduliku seire tõttu võib reageerimine hilineda ja see toob endaga kaasa rohkem kahjusid. - Kui inimestel puudub üks ja kindel kontakt mittekiirete teadete edastamiseks, võib 112 olla ülekoormatud mitteasjakohaste kõnedega. - Kui hädaabiteadete vastu võtmisel ei kasutata eri kanaleid ja ei arvestata tehnoloogia arengutega, siis ei suudeta kõiki ohte kiirelt hinnata ja kõik abivajajad ei saa vajalikku abi. - Kui tänast praeguse päästevõrgustiku võimekust ei tagata, siis hukkunute arv suureneb, samuti majanduslikud ja sotsiaalsed kahjud ning riigi sise- ja rahvusvaheline usaldusväärsus väheneb. - Kui järelevalvet automaatseks ei muudeta, siis pole piisavalt töötajaid, et vajalikul tasemel teenuseid osutada. - Abitus seisundis isiku asukoha aeglane tuvastamine nõuab rohkem ressurssi otsingutel ning seab isiku ohu. 44 2018.a läbiviidud hädaabiteadete menetlemise rahulolu-uuringu põhjal on 94% viimase aasta jooksul 112-le helistanutest rahul selle kogemusega 39 3.2.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Elanikkonna Tuleviku CBRN intsidentide riski kasv Vähenenud on nii õnnetustes Siseturvalisuse mitmekesistumine kogukonnad Vähene ja ohtude olemuse pidev hukkunute, registreeritud teenuste vajavad uusi reageerimis- muutumine kuritegude kui ka avaliku Tehnoloogia areng jätkusuutlik ja toob kaasa nii lahendusi võimekus korra rikkumiste arv Endiselt on alles umbes pool kvaliteetne võimalusi kui ka ohte reageerimises ootamatustele miljonit II maailmasõja aegset Nõudlus siseturvalisust pakkumine üle riigi lõhkekeha, millega kokkupuutumise tagavate teenuste järele on raskendatud Rahvastiku paiknemise tõenäosus suureneb ei vähene muutused: linnastumine, eeslinnastumine, Kohalike omavalitsuste suurenev pendelränne töö ümberkorraldamine Avaliku ruumi ja keskkonna- Tulevikus suureneb äärmuslike ilmastikuolude ja tingimused ei toeta piisavalt ohule Rahvastiku vananemine ja eriteenistujate pensionile sellest tingitud loodusõnnetustele esinemise reageerimist siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse tõenäosus (üleujutused, tormikahjud, teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel metsatulekahjud jmt) ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Avaliku korra ja ohtude seisundi seire SMIT, SOM, VA, KAM, Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse JUM, Terviseamet, KOV täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Hädaabiteadete menetlemine SIM, HÄK, PPA, PÄA, Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine SMIT, SOM, MKM, RIKS, Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine KAM, KEA, JUM, Riigikantselei, KOV Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Avaliku korra tagamine CBRN sündmused SIM, PPA, PÄA, HÄK, KAPO, SMIT, RAM, JUM, Demineerimine KAM, SOM, KEM, MKM, Päästmine maismaal MEM, MTA, VÄM, PÄA,siseturvalisuse Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel vabatahtlikud, KOV Sündmuste lahendamine Järelevalve automatiseerimine Menetluste digiteerimine SiM, HÄK, PPA, SMIT, JUM, SOM, Abitus seisundis isikute abistamine siseturvalisuse Isikute kinnipidamine vabatahtlikud, KOV 40 Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine Eesmärk. Ohuolukordade teket avalikus ruumis osatakse hinnata varakult. Ohtude ja õnnetuste toimumise tõenäosust ja asukohti seiratakse pidevalt ning ollakse valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Mõõdik ja skaala Eksperdihinnang tegevuste tulemuslikkusele töötatakse välja SIM eesmärgi saavutamisel aastal 2020. Võimekus 2.1.1. Avaliku korra ja ohtude seisundi seire Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Seiratakse avaliku korra seisundit ja ohtudele reageerimise vajaduse tõenäosust ning asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): riskipõhise valmisolekuga julgustatakse turvalist käitumist ja heidutatakse SIM, PPA, PÄA, TEA, SOM korrarikkumisi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega45 1.1. Analüüsitud on politseipatrullide minimaalne vajadus ja ohule reageerimiseks otstarbekas PPA SIM 2020 RE/välisvahendid aeg alates teate saamisest. 1.2. Analüüsitud on pääste, sh vabatahtlike ja kiirabivõrgustiku koostoime võimalusi ja PÄA/TEA/ SIM 2022 RE / välisvahendid esitatud koostöö tõhustamise ettepanekud. SOM 1.3. Analüüsitud on elanikele parema päästeteenuse osutamiseks sobiva komandovõrgustiku PÄA SIM 2023 RE / välisvahendid paiknemist (sh tarkvaralahendust komandovõrgustiku dünaamiliseks modelleerimiseks). 45 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 41  Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Reageerimise valmisoleku tagamiseks valmistutakse, korraldatakse ühisõppuseid, SIM, PPA, PÄA, KAM, VA koostöökoolitusi ja tugevdatakse koostööd asutuste vahel. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega46 2.1. Korrarikkumistele reageerimise valmiduse tagamisel on kindlustatud politsei piisav PPA SIM 2020 RE/välisvahendid nähtavus, sh abipolitseinike võrgustikku laiendades. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 3. Olukorrateadlikkus ohtudest on kasvanud, mh tänu avaliku korra ja ohtude seirel SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, JUM, VA, KOVd rakendatavateke tehnilistele eel- ja järelevalve seiretehnilistele lahendustele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega47 3.1. Loodud on ühtne piirkondlike valvekaamerate ja muude valveseadmestike võrgustik. PPA KOVd, HÄK 2020 RE/välisvahendid PPA, SMIT, 3.2. Välja on arendatud situatsioonipildi analüüsilahendus ja päringukeskus. SIM/JUM 2022 RE / välisvahendid PÄA 3.3. Rakendatud on merevalvekeskuse varuasukoht. PPA 2023 RE / välisvahendid 3.4. Arendatud on tehisintellekti ja satelliitsüsteemide kasutamise võimalusi. PPA, PÄA SIM 2023 RE / välisvahendid 46 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 47 (vt eelmine kommentaar) 42 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Eesmärk. Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Mõõdikud: Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK on vastatud 10 sekundi jooksul. Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, 2,24 ≤ 2,25 ≤ 2,25 ≤ 2,25 ≤ 2,25 HÄK menetlemise kiirus (minutites) Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega 70% ≥ 75% ≥ 76% ≥ 78% ≥ 80% HÄK (PPA, PÄA, kiirabi) Mõõtmise metoodika Elanike rahulolu abi- ja infoteadete töötatakse välja aastal HÄK menetlemisega 2020. 43 Võimekus 2.2.1. Hädaabiteadete menetlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, 1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel PÄA, SMIT, SOM, MKM saabunud hädaabiteateid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega48 1.1. Arvestades tehnoloogia arengut ja inimeste kommunikatsiooniharjumusi on analüüsitud hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanaleid ning vajaduse SIM HÄK, PPA, MKM pidev RE/välisvahendid korral tehtud ettepanekuid rakendada uusi jätkusuutlikke lahendusi. 1.2. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi hädaabiteadete vastuvõtmiseks ja SIM HÄK, SMIT, PPA pidev RE/välisvahendid menetlemiseks. 1.3. Loodud on lahendused, mis tagavad kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi HÄK, PPA, SOM, SIM pidev RE/välisvahendid saamiseks hädaabinumbrilt 112. PÄA, SMIT 1.4. Ohtude hindamiseks ja abi andmiseks on vajalikud juhised välja töötatud ja neid HÄK, SOM, PPA, SIM pidev RE/välisvahendid on uuendatud, lähtudes väliskeskkonna muutustest. PÄA 1.5. Tagatud on hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. SIM HÄK, PPA, SMIT pidev RE/välisvahendid 1.6. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et SIM HÄK, PPA, PÄA, pidev RE/välisvahendid inimesed teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti SOM ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada 48 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 44 Võimekus 2.2.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. SMIT, MKM, KAM, JUM, RIKS Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: välja on töötatud alternatiivsed lahendused. RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega49 1.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning HÄK, SMIT, PPA, SIM pidev RE/välisvahendid operatiivinfo vahendamiseks. PÄA, SOM 1.2. Loodud on Häirekeskuse üleriigiline olukorrateadlikkuse suutlikkus. SIM HÄK, SMIT pidev RE/välisvahendid 1.3. Kokku on lepitud ja rakendatud abi väljasaatmiseks ühesugune töökorraldus. SIM HÄK, PPA pidev RE/välisvahendid 1.4. Rakendatud on asukohapõhine kiire ohuteavitus. SIM HÄK, SMIT, MKM 2020 RE/välisvahendid 1.5. Tagatud on vabatahtlike alarmeerimine SMS-põhise teavitussüsteemi kaudu. HÄK PÄA, SMIT 2020 RE/välisvahendid SIM, MKM, KAM, 1.6. Riigiside kontseptsioon on välja töötatud. RIKS 2020 RE JUM, RAM, SMIT 49 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 45 Võimekus 2.2.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, 1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe PPA, PÄA, SOM, KOV-id vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega50 1.1. Siseturvalisuse valdkonnaga seotud riiklikud abi- ja infotelefonid on koondatud SIM HÄK pidev RE/välis- ühte keskusesse. vahendid SIM HÄK, KOV-id pidev RE/välis- 1.2. Kohalike omavalitsuste abi- ja infotelefonid on konsolideeritud. vahendid 1.3. Välja on arendatud erinevate kanalite kaudu abi- ja infoteadete vastuvõtmise SIM HÄK, SMIT pidev RE/välis- suutlikkus. vahendid SIM, SMIT, PPA, RE/välis- 1.4. Kriisiinfotelefon on rakendatud. HÄK 2020 PÄA, SOM vahendid 50 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 46 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesmärk. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Politseipatrullide arv ööpäevas 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA Mõõdik Reageerimise aeg elu ja tervist ohustavale teatele alates teate saamisest töötatakse välja 7min/15min PPA aastaks 2020 Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste- 9,29 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud elupäästevõimekusega 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% PÄA päästemeeskondade kohale jõudmine 15 min jooksul Reageerimisvõimekusega vabatahtlike abipolitseinike arv 1034 ˃ 1034 ˃ 1034 ˃ 1034 1400 PPA Alg- ja sihttasemed Omavalitsustes on tagatud tuletõrjevesi vastavalt pääste vajadusele määratakse PÄA aastal 2020 Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas (tundides) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel (tundides) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel (tundides) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA Võimekus alustada reostustõrjeoperatsiooni (tundides) ≤6 ≤6 ≤6 ≤6 ≤6 PPA Pommi- ja plahvatusohu korral on tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min 100% 100% 100% 100% 100% PÄA jooksul 47 Võimekus 2.3.1. Avaliku korra tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele SIM, PPA, HÄK, RAM, KOV-id, JUM sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: minimaalne. RE/välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega51 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku korda KOV PPA pidev RE/välisvahendid ohustavatele väiksematele ohtudele. 1.2. Erikorrakaitseorganitel on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile SIM, KOV, RAM pidev RE/välisvahendid pandud ülesandeid. 1.3. Korrakaitseõiguses on loodud korrakaitseorganitele võimalused avaliku korra SIM JUM 2021 RE/välisvahendid ülesannete iseseisvaks lahendamiseks. 1.4. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid kaasata SIM HÄK pidev RE/välisvahendid avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel. 1.5. Kasutusele on võetud ajakohased ja tehnoloogia arenguga vastavuses olevad SIM HÄK, PPA pidev RE/välisvahendid varustus ja vahendid. 51 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 48 Võimekus 2.3.2. CBRN52 sündmused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN/HazMat sündmusteks Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad tagatakse ühise tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): rahvusvahelise tugivõrgustiku toel. CBRN/HazMat sündmusteks PÄA, KAPO,PPA, KEM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA valmisoleku arendamine toimub koordineeritult ning koostöös Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega53 1.1. Loodud on riigiülene koostööformaat CBRN/HazMat valdkonna kui KAPO, KAM, SOM, KEM, RE/ terviku koostöö juhtimiseks ja arengu suunamiseks, sh rahvusvahelise KAPO/PäA MKM, RAM, MEM, VÄM, 2020 välisvahendid koostöö kujundamiseks. Korraldatakse ühisharjutusi ja õppuseid. PPA, PÄA, TA, TTJA 1.2. Hinnatud on CBRN/HazMat54 valdkonna vajadused rahvusvaheliste KAPO, KAM, SOM, KEM, RE/lisavajadus/ tugivõrgustike kaasamiseks ja lepitud kokku võimalikud KAPO/PäA MKM, RAM, MEM, VÄM, 2020 välisvahendid koostööformaadid. PPA, PÄA 1.3. Loodud on 24/7 valmisolek radioloogiliste ja tuumamaterjalide SIM, KEM, PÄA, PPA, KAPO, KEA, MTA, RE/lisavajadus/ 2023 tuvastamiseks, ohutustamiseks, transpordiks ja hoiustamiseks. MKM SOM välisvahendid 1.4. CBRN/HazMat ohuga sündmustele reageerivatele spetsialistidele on SOM, PÄA, PPA, KAPO, KEA, Pidev RE/lisavajadus/ tagatud erialane taseme- ja täiendõpe. Suurendatakse SIM MTA tegevus välisvahendid esmareageerijate ohutust. 52 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 53 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 54 HAZMAT (ingliskeeles Hazardous Material) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materjale. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 49 Võimekus 2.3.3. Demineerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimalikele terroriaktidele reageerimise tagamiseks ning tagajärgede (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalus ja PÄA, SIM, KAPO, KOVd maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: õnnetusse sattunutele. RE/välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Vastu- Seosed teiste Alatulemus Kaasvastutaja Aasta Vahendid taja programmidega55 1.1. Analüüsitud on demineerimistöödele kaasatud isikute ülesandeid ja selleks tööks vajalikke kutseoskuseid ja esitatakse ettepanekuid õigusruumi PÄA SIM, KAPO 2021 RE muutmiseks. 1.2. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat SIM PÄA 2023 RE/välisvahendid kinnist lõhkamiskohta. 1.3. Tagatud on aastas kahe plaanilise demineerimistöö tegemine. PÄA KAPO, PPA pidev RE/välisvahendid 1.4. Demineerijatele on tagatud tänapäevaste töö-, eri- ja isikukaitsevahendite SIM PÄA pidev RE/välisvahendid olemasolu ja nende ajakohastamine. 1.5. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja RE/välisvahendid/ PÄA 2023 lõhkematerjali transpordivõimalusi. lisavajadus RE/välisvahendid/ 1.6. Tagatud on demineerijate erialane taseme- ja täiendusõpe. PÄA SIM pidev lisavajadus 55 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 50 Võimekus 2.3.4. Päästmine maismaal Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Päästmiseks maismaal säilitatakse elupäästevõimekus 66 riiklikus päästekomandos Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ning koostöös vabatahtlike päästjatega luuakse Eestile tõhus päästevõimekus, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd lisaks tagatakse vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega56 RE 1.1. Tagatud on päästetööde tegemiseks vajalike veevõtukohtade planeerimine. SIM RAM, PÄA 2020 1.2. Koostatud on veevõtukohtade määrus (projekteerimine, ehitamine, hooldamine, KEM, MKM, SIM 2020 RE teabe vahetamine). PÄA 1.3. Jätkuvad toetusmeetmed KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks. RAM, KEM SIM 2022 RE/välisvahendid 1.4. Analüüsitud on veevõtukohtade mudeldamiseks vajalikud algandmed ja võimalusel RAM, KEM, RE/välisvahendid loodud on veevõtukohtade planeerimist hõlbustav töövahend (veevõtukohtade SIM 2022 MKM planeerimise programm). 1.5. Päästevõrgustiku57 väljaõppesüsteemi on täiendatud, et osataks kasutada uut RE/välisvahendid tehnikat ja minimeerida tehnoloogiaga seotud ohtusid, arvesse on võetud parimat SIM PÄA pidev välispraktikat (arendame koolitusvõimalusi väljaspool Eestit – praktika ja kursused). 1.6. Suurendatud on päästetöö suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele SIM PÄA, RAM pidev RE/välisvahendid reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada. 1.7. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes päästekomandodes. SIM PÄA pidev RE/lisavahendid 1.8. Päästevõrgustikule on tagatud päästetöödeks vajalik nüüdisaegne tehnika ja RE/lisavahendid/ varustus. Sh on võimalusel kasutatud ja töökorras päästetehnika antud SIM PÄA pidev välisvahendid vabatahtlikele päästjatele. 56 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 57 Päästevõrgustik on ühtset päästeteenust osutav võrgustik, mille moodustavad kutselised ja vabatahtlikud päästekomandod. 51 Võimekus 2.3.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Eesti merealal ja piiriveekogudel: toimuvatele sündmustele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad reageeritakse lähtudes kiirema abi tagamise põhimõttest; on tagatud oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid valmisolek reageerida kõikidele reostussündmustele või -õnnetustele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid, Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega58 1.1. Merealadel ja piiriveekogudel teostatakse pidevat reostusseiret. PPA SiM, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.2. Suurendatud on mere- ja lennupääste ning reostusseire- ja tõrje SiM, PÄA, RAM, PPA pidev RE/lisavajadus/välisvahendid suutlikkust. partnerid 1.3. Laiendatud on ühisvalveteenistuste võimalusi. PPA Partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.4. Tagatud on keemiaõnnetuste lahendamise suutlikkus. PPA SiM, PÄA, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.5. Tagatud on valmisolek reageerida mass(pääste) õnnetustele. PPA SiM, PÄA, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.6. Päästetöödeks on tagatud nüüdisaegne tehnika ja varustus. PPA SiM, PäA pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 58 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 52 Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Sündmuste lahendamine Eesmärk. Ohuolukord või korrarikkumine lõpetatakse ning avalik kord taastatakse, valides lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis sündmusi lahendama senisest paremini. Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eksperdihinnang tegevuste tulemuslikkusele eesmärgi Töötatakse välja SIM täitmisel aastal 2020. Vahetu menetluskogemusega rahulolevate osakaal 70% ˃ 70% ˃ 70% ˃ 70% 85% JUM Võimekus 2.4.1. Järelevalve automatiseerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, 1. Võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete SMIT, PPA täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega59 1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete täitmisel, RE/välis- PPA SIM, SMIT,PÄA pidev kus inimese sekkumine ei ole vajalik. vahendid 1.2. Loodud on suutlikkus võtta korrarikkumiste kohta vastu RE/välis- PPA HÄK, PPA, PÄA pidev audiovisuaalset materjali. vahendid 1.3. Välja on arendatud üleriigiline avaliku ruumi näo- ja numbrituvastust toetav RE/välis- kaamerate võrk mida on võimalik igal ajahetkel kasutada korrarikkumise SIM PPA, HÄK, SMIT pidev vahendid lahendamiseks. 59 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 53  1.4. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja RE/välis- rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude PPA SMIT pidev vahendid avastamisel ja tõkestamisel. 1.5. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis RE/välis- PPA SMIT pidev toetab järelevalve pädevuste jagamist. vahendid Võimekus 2.4.2. Menetluste digiteerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad menetlused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): digiteeritakse. SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega60 1.1. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist toetavad SIM PPA, PÄA, SMIT pidev RE/välisvahendid mobiilne töökoht ja IT-lahendused. 61 1.2. Loodud on võimalus kasutada inimese digitaalset asukohta , et hõlbustada SIM PPA, PÄA, SMIT pidev RE/välisvahendid suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui ka riigiga 1.3. Tõlkimist toetatakse digilahendustega. SIM PPA 2023 RE/välisvahendid 1.4. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud. JUM SIM 2025 RE/välisvahendid 60 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 61 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest. 54 Võimekus 2.4.3. Abitus seisundis isikute abistamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Abitus seisundis isikute asukoha väljaselgitamine on sagenenud. SIM, PPA, HÄK, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega62 1.1. Teadmata kadunute asukoha väljaselgitamiseks on korrastatud asutuste PPA SIM 2021 RE/välisvahendid sisemised töökorrad. 1.2. Loodud on täiendavad õiguslikud võimalused teadmata kadunute asukoha SIM JUM 2023 RE/välisvahendid väljaselgitamiseks, et veenduda nende ohutuses. 1.3. Kogu riigis on teadmata kadunu asukoha väljaselgitamiseks kasutusele võetud SIM, JUM PPA, HÄK 2023 RE/välisvahendid asukoha määramise ühene lähenemine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Süüteomenetluses keskendutakse ohvrikesksusele. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega63 2.1. Rakendatakse kannatanu abivajaduse hindamise mudelit, tema õiguste JUM SIM 2023 RE/välisvahendid teabelehte ning tehakse kannatanute kohtlemise ja taastava õiguse koolitusi. 62 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 63 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 55 Võimekus 2.4.4. Isikute kinnipidamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema SIM, JUM, SOM, KOVd toimetada ja kainenemas hoida. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega64 1.1. Lähisuhtevägivallatsejatele on loodud tingimused ajutiseks eemalolekuks SIM, JUM KOVd 2021 RE/välisvahendid elukohast. 1.2. Kinnipidamisasutustes on korraldatud ühetaoline meditsiiniteenus, mis on SOM SIM, JUM 2023 RE/välisvahendid tavameditsiini korralduse osa. 1.3. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleerimist PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud. 1.4. Suurematel kohalikel omavalitsustel on suutlikkus pidada kainestusmaja. KOVd SIM/JUM 2028 RE/välisvahendid 64 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 56 3.3. Meede 3. Kindel sisejulgeolek 3.3.1. Kokkuvõte Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Meetme eesmärk Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, planeerivad oma Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Eesti teenuste raha Kohtuekspertiisi Instituut selles meetmes Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Veeteede Amet, Kaasvastutajad, kes Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise ei planeeri oma Järelevalve Amet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, teenuste raha Lennuamet, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, selles meetmes Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused Meetmes keskendutakse põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut Meetme enim ohustava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja lühikokkuvõte tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus). Meetmel on avalik ja salajane osa. Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Põhiseadusliku Raske ja organiseeritud Kriisideks valmisolek korra kuritegevuse vastane ja nende Piirihaldus tagamine võitlus lahendamine 57 3.3.2. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad enda või oma pereliikmete Siseturvalisuse puhul ohtu sattuda 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% avaliku arvamuse terrorismiakti ohvriks Eestis uuring väikeseks Elanike osakaal, kes hindab Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime 57% ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% 60% avaliku arvamuse välisriigi mõjutustegevuse uuring kasvuga heaks Elanike osakaal, kelle Riigikaitse avaliku hinnangul on 55% ≥ 55% ≥ 55% ≥ 55% 58% arvamuse uuring; Eesti välispiir hästi kaitstud KAM Merepiiri kaetus 100% 100% 100% 100% 100% PPA tehnilise seirega Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% PPA jõgi) Eurooplaste Elanike osakaal, kes tunneb hoiakud küber- end hästi informeerituna 46% ≥ 48% ≥ 52% ≥ 54% ≥ 56% kuritegevuse küberkuritegevusega seotud suhtes; Special ohtudest eurobarometer Täiskasvanute (15–64-a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: Eesti täiskasvanud rahvastiku - kanep 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% tervisekäitumise - amfetamiin 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% uuring (Tervise - rahusti/uinuti arsti Arengu Instituut), 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% korralduseta uuringuaastad: - ecstasy 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% 2022, 2026, 2030 - kokaiin 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - dopinguained 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% Indeks Elutähtsate ja oluliste töötatakse – – – – teenuste valmisoleku indeks välja. Soovitused olid FATF-i65 /MONEYVAL-i FATF-i / peamiselt Soovitused on hinnang rahapesu vastase – – – MONEYVAL-i täidetud täidetud. võitluse kohta hindamisraport (2015). Korruptsioonitajumise Transparency 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 73 75 indeks66 (punktides) International 65 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 66 Skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. Mida suurem numbriline väärtus, seda vähem tajutakse riigis korruptsiooni. 58 3.3.3. Olukorra analüüs67 Eesti sisejulgeolekut mõjutavad mitmed välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulisemaid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord regioonis ja maailmas (sh jagatud julgeoleku ohupilt ja sellest lähtuv riikide huvi teha koostööd), julgeolekuohtude muutumine asümmeetrilisemaks ja vähemennustatavaks, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide välispoliitilised eesmärgid, EL-i ja NATO tugevus ja sisemine ühtsus, üha laiem digiteerumine, automatiseerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, rände hoogustumine jpt. Riigisiseste teguritena on olulised sisejulgeoleku mõjutajad rahvastiku vähenemine ja vananemine, Eesti eri piirkondade ebaühtlane sotsiaalmajanduslik areng, uussisserändajate kohanemise ja lõimumise ning pikaajaliste vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamine. Lisaks mõjutab sisejulgeoleku olukorda ühiskonna sotsiaalne sidusus, korruptsiooni tase, Eesti elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide vastu, ettevõtjate koostöövalmidus riigi turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, ühiskonda pingestavate ja potentsiaalselt lõhestavate teemade konstruktiivne maandamine. Kindlasti omab mõju erinevate tegevusvaldkondade digitaliseerimine, e-teenuste levik ja tehnoloogia arenemine, mis omakorda suurendab vajadust parendada julgeoleku- ja siseturvalisuse asutuste kasutada olevaid ressursse (sh on üks olulisemaid piiri turvalisus ja riikliku järelevalve tõhusus, mis aitab ennetada ja tõkestada väga erinevaid julgeolekuohte ja eri liiki kuritegevust). Riikide julgeolekut mõjutavad tegurid on sageli sarnased, eeldades seetõttu igakülgset tõhusat rahvusvahelist koostööd. Samavõrd oluline on riigisisene koostöö erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajate vahel. Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade olukorra lühianalüüsi detailsemalt. Põhiseadusliku korra kaitse Eesti julgeolekuasutuste hinnangu68 järgi mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõenäolisemalt ja tõsisemalt Venemaa välispoliitilised eesmärgid ning nende saavutamiseks kasutatavad vahendid. Venemaa püüab lõhestada NATO ja EL-i riike, üritades laiahaardelise mõjutustegevuse kaudu võimendada nende riikide sisemisi probleeme, õõnestada rahvusvaheliste organisatsioonide usaldusväärsust, polariseerida ühiskondi ning õhutada vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. Eestis üritab Venemaa nimetatud eesmärke saavutada eelkõige venekeelse vähemusega manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele, kelle igapäevaelu ja lõimumisega seonduvat kasutatakse poliitiliste manipulatsioonide vahendina. Mõjutustegevuse oluline eesmärk on säilitada kogukondade eraldatust (nn paralleelühiskonnad) ja takistada lõimumist. Selleks levitatakse eri meediakanalite kaudu eksitavat ja vastandumist tekitavat Vene imperialistlikku narratiivi, mis on segatud natsismisüüdistuste ja nõukogude võimu kuritegude õigustamisega. Samuti tehakse katseid siduda Vene diasporaa õiguslikult Venemaa Föderatsiooniga (näiteks lihtsustatud korras kodakondsuse, viisa, tööloa andmine; reisimise, töötamise, õppimise soodustamine jms). Lisaks otsitakse ja püütakse väärinformatsiooni abil võimendada Eesti ühiskonna valupunkte ja rahvusvahelisi kriise (eelkõige rändega seotud võõraviha) ning õõnestada selle kaudu usaldust nii Eesti Vabariigi kui ka tema liitlaste (EL ja NATO) vastu. Rahastatakse ka Venemaa huvisid edendavat propagandavõrgustikku (nt erinevad mittetulundusühingud ja propagandaportaalid), mis kasutavad valeinfo levitamiseks muu hulgas ära rahvusvahelisi organisatsioone, üritades eri raportite kaudu Balti riike seostada natsismi või rahvusvähemuste diskrimineerimisega69. Taas on aktiivsemalt hakatud levitama Venemaale sobivaid ajalookäsitusi ja selleks üritatakse ära kasutada ka lääneriikide teadlasi, nt kaasates neid asjakohase teemaga konverentsidele või muule koostööle70. Tehnoloogia areng ja paljude sotsiaalvõrgustike populaarsus loovad soodsa platvormi väärinformatsiooni kiireks levikuks. 67 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 68 Kaitsepolitsei aastaraamat 2017. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. Tallinn: Välisluureamet. 69 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2018. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 70 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2018. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 59 Kahetsusväärselt on jätkuvalt vaenuliku propaganda mõjusfääris kohalikud vene emakeelega noored, keda püütakse mõjutada mh Venemaa rahastuse ja ametkondade abiga korraldatavate koolituste ja noortelaagrite kaudu. Noorte kaasamise tegelik eesmärk on propageerida nende seas nn Vene maailma ideoloogiat, välispoliitilisi valikuid ja ajalookäsitust, tõkestada nende lõimumist Eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning leida nende seast protestimeelseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi. Eelkirjeldatud mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, -viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada. Lõhestuspoliitika vastuvõtlikkuse vähendamisel on oluline roll haridus- ja lõimumispoliitikal, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat lõimitust (sh haridussüsteemis), omavahelist head läbikäimist, riigikeele oskuse paranemist, ühise inforuumi laiendamist ja jagatud tugeva riigiidentiteedi tekkimist. Meedia, reklaami ja teiste kanalite kaudu püütakse mõjutada inimeste hoiakuid, tarbimist ja käitumist. Oluline on osata eristada negatiivseid mõjutuskatseid ja vältida kahjulikke, sh äärmuslikke hoiakuid. Tuleb suurendada Eesti noorte ning täiskasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust infotarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide edastatava info suhtes. See on eriti oluline tegutsemisjuhiste edastamisel elanikkonnale võimalike kriisiolukordade puhul. Klassikaline vasak- ja paremäärmuslus Eesti riigi julgeolekule märkimisväärset ohtu ei kujuta71. Samas, arvestades Eesti heaolutaseme tõusu, täiendavate töökäte vajadust ning mitme teise EL-i riigi kogemust, on rände hoogustumisel väga oluline jätkata hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja lõimumispoliitikat. Ühtlasi tuleb arendada strateegilist kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõraviha ja vihakõne kasvu ühiskonnas, sisserändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist72. Sotsiaalmajanduslik ja regionaalne ebavõrdsus loovad soodsa pinnase ühiskondlike pingete ja lõhede tekkimiseks, mis võivad suurendada populistlike ja äärmuslike ideede levikut ning leida kasutust lõhestuspoliitikas. Seetõttu on oluline aidata kaasa Ida-Virumaa ning suurematest keskustest eemal asuvate piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning võimestada kohalikke omavalitsusi. Samuti tuleb järjepidevalt toetada haavatavamate elanikerühmade toimetulekut. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks tuleb tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tõkestada vaenulikku luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Terrorismivastane võitlus ning radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine Kuigi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ohutase Euroopas on jätkuvalt kõrge ja rünnakud on jõudnud ka meie naaberriikidesse, on terrorismioht Eestis seni püsinud madal. Suures plaanis on oluliseks ohuks iseradikaliseerunud isikud (sh internetipõhise mõjutustegevuse kaudu) ning Euroopa riikidesse naasvad terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Muutunud on ka ohupilt – lisaks külmrelvadele ja sõidukitele tunnevad terroristid huvi droonide ning keemiliste ja bioloogiliste relvade vastu. 2017. aastal pandi toime, aga ka tõkestati ja ennetati Euroopas kokku 207 terrorirünnakut. Rünnakutes hukkus 68 isikut ja vähemalt 844 said vigastada. Rünnakute peamised ohvrid olid tsiviilelanikud, kuid ohvrite hulgas oli ka vormikandjaid. 2018. aastal rünnakute arv vähenes – tõkestati, sooritati ja ennetati kokku 127 rünnakut, millest omakorda jihadistlikel ajenditel sooritati 10 (23 ennetati), kus hukkus kokku 62 isikut. 2018. a rünnakute arvu vähenemise taga on eelkõige julgeoleku- ja luureasutuste edukas ennetustöö ja reageerimine. Üldine terrorismioht on endiselt suur ja jätkuvalt on islamiäärmuslusest tulenev terrorism kõige suurem julgeolekuoht Euroopas. Kuigi meedia vahendab rohkem Daeshi tegevust, säilib endiselt terrorismioht ka Al Qaedalt ja teistelt rühmitustelt, sh separatistidelt, parem- ja vasakäärmuslastelt ning ekstremistlike vaadetega 71 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2016. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 72 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks. 60 radikaliseerunud isikutelt. Mõned konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiidiriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Seepärast on piiriturvalisuse suurendamine, biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja nn Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR73-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. Terrorismivastases võitluses on Eesti õiguskaitseasutustele toeks rahvusvaheline koostöö ELis, julgeoleku- ja luureteenistuste terrorismivastase võitluse grupp CTG, Europoli juures tegutsev Euroopa terrorismivastane keskus, infovahetus Interpolis, ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCE terrorismivastane koostöö ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Eesti panustab ka edaspidi relvakonfliktide rahumeelsetesse lahendustesse ja konfliktipiirkondades olukorra stabiliseerimisse. Eestil on oluline panus rahvusvahelistes tsiviil- ja militaarmissioonides ning humanitaarabi doonorriigina. Kõik see aitab maandada vägivaldse äärmusluse riske ning suurendab kindlustunnet, et ohu korral on partnerriigid üksteisele toeks ning ohte tõrjutakse üheskoos, kiiresti ja tõhusalt. Tähtsad arenguvajadused on ELi-ülese kiirreageerimisvõimekuse arendamine, sh EL-i eriüksuste võrgustiku ATLAS kaudu, avaliku ruumi kaitse ning CBRN74 ohtude maandamine, eriti esmareageerijate pädevuste ja ohutuse tagamine. CBRN ohtude tuvastamiseks ja reageerimiseks ning uurimistoimingute korraldamiseks tuleb suurendada riigisiseselt avalikkuse ohuteadlikkust ning arendada valdkonnaspetsialistide ning esmareageerijate – arstide, päästjate ja uurijate koolitusvõimalusi ja tehnilist võimekust. Oluline on arendada koostöös teiste asjaomaste asutustega suurema rünnakuriskiga objektide kaitsemeetmeid (nt tõsta lennujaamade ja sadamate turvalisust). Samuti tuleb rakendada meetmeid lõhkematerjali kättesaadavuse piiramiseks. Terrorismiga seotud hädaolukordade lahendamisel ja uurimisel on juhtroll Kaitsepolitseiametil, kuid tähtis on, et kõik asjaomased ametid ja muud osapooled oleksid koos tegutsedes maksimaalselt efektiivsed, ning seda ka ohu realiseerumisel tagajärgede minimeerimisel. Tähtis on regulaarselt korraldada ühisharjutusi ja õppuseid ning arendada juhendmaterjale. Oluline roll asutuste ülese valdkondliku koostöö tõhustamisel on Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogul. Terrorismi rahastamise tõkestamisel vajab suuremat järelevalvet virtuaalvaluuta(de) kasutamine (nt bitcoin). Terrorismi toetatakse sageli rahast, mis on hangitud teiste kuriteoliikide kaudu, nagu inimkaubandus, ebaseaduslik relvaäri, narkoäri jne. Samas, terrorismi varjatud rahastamine äri- ja annetustegevuse kaudu on tõenäoliselt kasvutrendis seoses Daeshi territooriumi kaotusega Süürias ja Iraagis. Seega tuleb järjekindlalt arendada terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate ametkondade võimekust, et tuvastada terrorismi toetavad vahendid ja tõkestada terroristide ligipääs ressurssidele. On tähtis, et kõik süüteod saaksid võimalikult operatiivselt menetletud ning pädevatel asutustel oleks õigustatud ligipääs vajalikele riigisisestele ja rahvusvahelistele andmekogudele. Selleks tuleb arendada asjakohaste infosüsteemide ja andmebaaside ristkasutamist ning nende koostalitlusvõimet, arvestades infoturbemeetmeid ja kindlustades tõhusad järelevalve- ja õiguskaitsemeetmed, nt FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i75 märkuste ja soovituste rakendamise kaudu. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel. Terrorirühmituste oluliseks töövahendiks on saanud internet, mille kaudu levitatakse propagandat ning mõjutatakse, värvatakse ja juhendatakse terroristide käsilasi. Radikaliseerumine mõjutustegevuse tõttu internetis on muutunud järjest sagedasemaks. Peab olema tagatud, et terroristlikud materjalid, aga ka muu ebaseaduslik sisu, saaksid internetis kiiresti tuvastatud ja maha võetud. Tähelepanu tuleb pöörata inglise-, vene-, prantsuse- ning araabiakeelsetele materjalidele. Selleks tuleb arendada järjekindlalt Kaitsepolitseiameti ja internetiteenustega seotud riiklike järelevalveasutuste76 võimekust ning koostöös 73 lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingk passenger name record, PNR). 74 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 75 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee. 76 FATF (ingl Financial Action Task Force) on rahapesuvastane rakkerühm, demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 61 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriminis- teeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning erasektoriga arendada internetiturvalisust. Tähtsaks toeks on avalikkuse suurem ohuteadlikkus ja võimalused teavitada süsteemiadministraatoreid kodulehtedel loodud ebaseaduslikust veebisisust. Ühtlasi tuleb suurendada inimeste teadlikkust tegutseda olukorras, kus neile saab teatavaks info, mille sisuks on oht inimelu(de)le või avalikule ruumile. Süsteemsemat arendamist vajab radikaliseerumise ennetamine ja selle õigeaegne märkamine vanglates, kinnipidamiskeskuses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Tähtis ennetusmeede on ka vanglast vabanevate inimeste tõhusam taasühiskonnastamine. Märksõnadeks on siin vanglaametnike teadlikkuse ja individuaalse riskihindamise metoodikate laiem rakendamine ning vabanemisjärgsete teenuste arendamine. Mitte igasugune äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnal, eriti lapsevanematel, õpetajatel ja ametnikel, on tähtis olla eeskujuks, sh märgata kiusamist või tõrjumist ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Riigil on oluline koolitada esmatasandi ametnikke ja spetsialiste märkama radikaliseerumise esmaseid tundemärke ning oskama hinnata riske ja tegutseda olukorrale vastavalt ja delikaatselt, arvestades isikute põhiõigusi. Radikaliseerumise ennetamisel on muu hulgas oluline koostöös Sotsiaalministeeriumiga uus-sisserändajate kohanemise korraldamine ning sellega seotud esmatasandi ametnike tegevus ning nende vaheline tõhusam infovahetus. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia eestvedamisel on varem korraldatud koolitusi rohkem kui 300-le esmatasandi ametnikule. Edaspidi on kavas läheneda koolitustele süsteemsemalt ning arendada välja valdkonnaspetsiifilised koolitusprogrammid ja e-õppe keskkond, mida saavad kasutada erinevad sihtrühmad, näiteks lapsevanemad, hariduse-, noorsoo- ja huvihariduse valdkonna spetsialistid jt. Kavas on jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide asjatundlikkuse kasvatamist ka rahvusvaheliste võrgustike toel, nagu RAN77 ja ESCN78, ning tutvuda partnerriikide praktikatega. Majandusjulgeolek Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (s.t euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka üleilmsed majandusarengud, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme valdkonnas. Eesti majandusjulgeolekule on suurim risk välisriikide majanduslik surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus. Surve võib päädida riiklikul tasemel kehtestatud sanktsioonidena Eesti ettevõtete vastu. Tugev ja pikaajaline surve kahjustab ettevõtteid ning mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja kodanike heaolu. Majanduslikku survet kasutavad erinevate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks peamiselt Venemaa ja Hiina. Riskide maandamiseks on eelkõige vajalik suurendada teatud liiki välisinvestorite kaasamist kavandavate Eesti ettevõtete ning laiemalt ka avaliku sektori asutuste teadlikkust võimalikest riskidest. Julgeoleku aspektist vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus EL-i välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses, toimiv tollikontroll EL-i välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus EL-i välistest riikidest. Suurimaks ohuks Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele on korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut või avalikku korda ohustavad investeeringud kolmandatest riikidest, välistööjõu ärakasutamine jne. Oluline on teadvustada Eestis laiemalt (s.t nii riigiasutuste, riigi- ja eraettevõtete kui ka elanike tasemel) riske, mis võivad kaasneda EL-i väliste riikide ja nende ettevõtetega koostööd tehes või välistööjõu 77 Radicalisation Awareness Network (RAN) – Euroopa Liidu radikaliseerumise vastane võrgustik, mis muude tegevuste hulgas toetab spetsialistide eksperditeadmiste kasvatamist, et tõhusamini võidelda radikaliseerumisega. 78 European Strategic Communication Network (ESCN) – Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, mis muu hulgas arendab vastunarratiive vägivaldsete ja vaenulike ideoloogiate vastu 62 kasutamisega (renditööjõud, inimeste kohanemine ja Eestisse jäämine jne). Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu. Peab arvestama tööstusspionaažiga ja riskide maandamiseks tõstma ettevõtjate teadlikkust. Samuti tuleb suurendada ettevõtjate teadlikkust rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisest. Organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu skeemide laialdane ulatus ja kiire ülemaailmne levik ohustavad sisejulgeolekut ja finantssüsteemide usaldusväärsust. Kuritegevus on selgelt muutumas üha enam projektipõhiseks: see tähendab, et organiseeritud kuritegevusel on väga erinevaid väljendusvorme (nt narkokuriteod, inimkaubandus, rahapesu, küberkuriteod). Kurjategijad tegelevad ennekõike valdkondadega, mis hetkel kõige rohkem tulu toovad ning seetõttu orienteerutakse vajadusel korral kiiresti ümber, et teenida rohkem kriminaaltulu – ühel päeval tegeletakse narkootikumide vahendamisega, mõne aja pärast prostitutsiooni vahendamisega ja siis juba millegi uuega. Kuritegevus tasub endiselt ära ning Europoli andmetel on ELis ringleva kriminaaltulu maht võrreldav kõige edukamate äriühingute kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning mille põhjal on alust eeldada, et 98,9% kriminaaltulust ei ole konfiskeeritud79. Ainuüksi need näitajad annavad põhjust kahelda, kas täna kasutusel olevad mehhanismid kriminaaltulu tuvastamiseks on piisavad. Rahapesu on üheks peamiseks organiseeritud kuritegevuse mootoriks: sellest rahastatakse suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest. Europoli hinnangul on kõige ohtlikumad organiseeritud kuritegevusega tegelevad grupeeringud need, kes paigutavad märkimisväärse osa kriminaaltulust legaalsesse majandustegevusse ning kindlustavad sellega oma tegevuse jätkumise ja kuritegevuse laienemise. See omakorda ohustab riigi finantssüsteemi järjepidavat usaldusväärsust. Seega on jätkuv vajadus kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekuste arendamiseks. Korruptsioon Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. 2018. aastal oli Eesti Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest madalaima korruptsioonitasemega, EL-i riikide võrdluses aga keskmisel kohal. Õiguskaitseasutuste töö ja teavitustegevus korruptsioonivastases võitluses on aastate jooksul muutunud edukamaks. 2017. aastal registreeriti Eestis 288 korruptsioonikuritegu, see on viimase viie aasta madalaim tase ning 48% väiksem kui 2016. aastal. Üheselt ei saa siiski järeldada, et kogu Eestis on korruptsioon vähenenud. Nii menetlusvõimekuse suurenemist kui ka juhtumite sagedust ilmestab asjaolu, et kriminaalasjade arv on siiski suurenenud. Ka edaspidi tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbiviimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamisega ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks. Ennetavate tegevuste kaudu tuleb eelkõige keskenduda erasektorile, et kasutusele võetaks ja igapäevase tegevuse osaks muutuks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal kujul, on seetõttu vajalik spetsialiseerumine ning süstemaatiline teabe kogumine ja analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja vastavaid isikuid vastutusele võtta. Korruptsioonikuritegude uurimisel, samamoodi küberkuritegude ja 79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. Veebis kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2013-0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (24.04.2017). 63 teiste peitkuritegude uurimisega, on vajalik tagada töövahendid ja kutseoskused vaatluseks, suures mahus elektroonilise teabe hõivamiseks ja tõendite analüüsimiseks. Narkokuritegevus Narkootikumide üledoosist tingitud surmajuhtude arv oli langustrendis kuni 2016. aasta detsembrini, mil turule tulid uued opioidid (fentanüülid). Uued ja kangemad ained tõid kaasa mitu üledoseerimise juhtu ja 2017. aastal narkosurmade arv kasvas. Kui varasemail aastail juhtus enamik narkosurmasid Tallinnas, siis 2017. aastal suurenes Ida-Virumaa osakaal. Põhjuseks on fentanüülist mitu korda kangema karfentanüüli üledoseerimine. 2016. aastal oli ELis keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, Eestis viis korda rohkem. Süstivate narkomaanide arvuks Eestis arvatakse olevat 9000 inimest, kuid see hinnang tugineb 2009. aastal tehtud uuringule80. Narkootikumide tarvitamise tõttu surnud isikute keskmine vanus on Euroopas kasvanud. Eestiski on võrreldes 2002. aastaga keskmine vanus kasvanud umbes 10 aasta võrra, olles 2017. aastal 35 eluaastat. Aastaid on suurem osa kuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskendutakse ennekõike narkokuritegevuse organisaatoritele. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänavadiilerlusega. 2017. aastal on politsei narkokurjategijatelt kätte saanud umbes kümme kilo fentanüüli, mis on erakordselt suur kogus eelkõige tänu eesti esimese fentanüülilabori avastamisele. Hoolimata sellest ei olnud sellele järgnenud kuudel narkosurmasid vähem. Narkootilise aine tellimine posti teel on kasvav trend81. Narkovastasele võitlusele spetsialiseerunud struktuuriüksuste suurused ei ole oluliselt muutunud. Politseiametnikke (eelkõige patrullpolitseinikke) koolitades pannakse varasemast rohkem rõhku nii narkootiliste ainete kui ka narkootilise aine tarvitamisele viitavate tunnuste äratundmisele. Selle tulemusena on tabatud tarvitajate arv kasvanud, kuna narkootikumidega seotud süütegude puhul peegeldab väärtegude arv ja avastatud narkootikumide tarvitajate arv avalikku korda tagavate politseinike aktiivsust. Mitmel pool Eestis on narkoväärtegude ning narkokuritegude avastamine viimastel aastatel kasvanud, seevastu on Põhja prefektuur keskendunud just diilerite, mitte tarvitajate avastamisele. Võrdlusena lähiriikidega on narkootikumidega seotud registreeritud süütegude arv kasvanud ka Soomes, veidi vähenenud Norras ja Lätis ja jäänud samale tasemele Leedus. Narkosurmade vähendamiseks teeb PPA koostööd mitme asutusega. Ennetustegevusega on mõjutatud paljusid sihtrühmi ja sellega jätkamine on narkovastases võitluses otsustava tähtsusega. Oluline prioriteet on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms). Vaja on lihtsustada asendusmeetmete määramist politsei ja prokuratuuri poolt. Küberkuritegevus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on toonud kaasa muutused inimeste harjumustes ja hoiakutes. Sellega koos muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvutisüsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust ja liigset usaldavust. 2017. aasta uuringu kohaselt kasutab Eestis umbes 90% 16–74-aastasi inimesi internetti iga päev82, mis näitab, et inimesed sõltuvad oma tegevuses internetist üha enam. Lisaks on digitaalsetest lahendustest sõltuvad nii riigiasutused kui ka ettevõtted. 80Uus analüüs, mis hindab narkootikume süstivate inimeste arvu eri andmebaaside põhjal, peaks valmima Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös 2018. aastal. 81 2017. aastal oli teadaolevate juhtumite korral tellitud fentanüüli Hiinast. 82 Eesti statistika. https://blog.stat.ee/2017/10/26/noored-it-seadmete-ja-interneti-maailmas/ 64 Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligi 50%. Ekspertide hinnangul on tõusvas joones ka latentsete küberkuritegude arv, mis statistikas ei kajastu, kuid mille vastu tuleb süsteemselt tegeleda olukorrapildi parandamisega. Eestis selliseid uuringuid tehtud ei ole, ent rahvusvaheliselt pakutakse küberkuritegevusega kaasneva majanduskahju suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st83. Selle suurusjärguga asetub küberkuritegevus narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolmandale kohale. Võib eeldada, et küberkuritegevuse kasv jätkub ka tulevikus ning tehnoloogia abil pannakse toime järjest suurem hulk kuritegusid. Kuna digitaalajastuga on paratamatult kaasnenud toimepandavate kuritegude hulga suurenemine küberruumis, nõuab tulemuslik võitlus taoliste kuritegude vastu mentaliteedi muutust riigis ja tõhusat eesmärgistatud tegutsemist. Erinevad andmevargused ja andmelekked, lunavaranõuded ja internetimaksete pettused on muutunud igapäevasteks probleemideks. Kodanikel, ettevõtetel ja riigiasutustel tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga kaasnevaid ohte teadvustada ning soovida ja osata end nende eest kaitsta. Sealhulgas peab jõudsalt arenema politsei suutlikkus küberkeskkonnas toimepandud kuritegude uurimiseks, tuvastamiseks ja käitlemiseks ning oma töös digitaalsete tõendite kasutamiseks. Küberkuritegude uurimine nõuab väga spetsiifilisi teadmisi ning seetõttu tuleb riigil tagada selleks vajalikud kompetentsid, töövahendid ja inimressurss. Sektori kiiret arengut arvestades on ekspertide pädevuse suurendamiseks vajalik teha igakülgset koostööd era- ja riigisektori partneritega ning ülikoolidega. Lisaks on küberkuritegevus iseloomult piiriülene, mistõttu on väga oluline roll ka rahvusvahelisel koostööl, seda nii poliitilisel, seadusandlikul kui ka operatiivkoostöö tasandil. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elutähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel. Riik peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid kriisiolukordades elanikele kiireloomulist teavet või juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu anda.84 Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohalikul tasandil toimijatega. Vaatamata asjaolule, et aastakümnete jooksul on omavalitsuste roll kriiside lahendamisel märkimisväärselt vähenenud, on praeguseni säilinud nende keskne roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisileevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist. Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka erasektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et 83 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics- cybercrime.html 84 Elanike teadmiste ja oskuste teemaga seonduv on planeeritud täpsemalt alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 65 elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste prioriseerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid, toidu- ja veeohutus jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja tagajärgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid. Piirihaldus Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse EL-i turvalisuse tagamisel. Pikaajalise prognoosi järgi piiriliiklus kasvab (eeldatav aastane juurdekasv 5–10%), mida muu hulgas mõjutavad muutused väliskeskkonnas. Suureneva piiriliikluse, ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri ja piiripunktide taristusse ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali koolitamist ja lisapersonali värbamist. Euroopas on hakatud arendama uusi infosüsteeme ning on tähtis tagada, et nende arendamistel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Projektid hõlmavad siseturvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, et teha kvaliteetsemaid otsuseid ja liikmesriikide vahel andmeid vahetada. Olulisi investeeringuid on vaja teha eri infosüsteemide koostalitlusvõime loomisesse. Välispiiril on püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir valmis ehitada ja varustada see kogu ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimet. Välispiiri valmisehitamine ja tehnilise valvega varustamine on tähtis ka riigi julgeoleku tagamise ja raske kuritegevuse tõkestamise seisukohalt. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas suurendada vastupanuvõimet põhiseaduslikku korda ohustavate tegevuste, hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? 2. Kuidas ennetada radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja terrorismi ning suurendada valmisolekut võimalikke ohte tõrjuda ja nende mõju minimeerida? Kuidas korraldada riigisisene ennetustöö süsteemselt, tagada senisest parem riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, et maandada eri julgeolekuohte ja tõhusalt neile reageerida? 3. Kuidas arendada integreeritud piirihaldust ja seda tõhusalt rakendada (sh riigipiiri valmisehitamine ning selle valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamine), et tulla paremini toime püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo-, suureneva piiriliikluse ning illegaalse immigratsiooni ja piiriülese kuritegevuse survega? 4. Kuidas täiendada ja rakendada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmeid? 5. Kuidas täiendada ja rakendada küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid, selleks et a) suurendada suutlikkust reageerida tehnoloogia arenguga kaasnevatele siseturvalisuse valdkonna väljakutsetele; b) luua olukorrapilt siseturvalisuse kübervaldkonnast ja intsidentidest; c) parandada suutlikkust illegaalse info kõrvaldamiseks internetist; d) tagada piisav heidutus küberkuritegude ja pahatahtliku kübertegevuse vastu? 6. Kuidas suurendada riigasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste valmisolekut kriisideks? 7. Milline on jätkusuutlik kriisireguleerimismudel ja kuidas seda rakendada? 66 8. Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, et rahuldada inimeste esmavajadusi ning tagada riigi ja erasektori toimimine kriisides? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Väheneb riigi ja ühiskonna vastupanuvõime hübriidohtudele, sh Venemaa mõjutustegevusele, ning see võib ohustada Eesti põhiseaduslikku korda. - Raskused uus-sisserändajate kohanemisel suurendavad immigratsioonivastaste, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste teket, mis tekitavad ühiskonnas pingeid ja lõhesid. Viimane on soodsaks pinnaseks ka Venemaa mõjutustegevusele ning lõhestuspoliitikale. - Vähese lõimimise tõttu võib tekkida segregatsioon, mille tulemusena võib tekkida radikaliseerumine. - Ebapiisav piirikontroll või puudulik siseturvalisuse valdkonna võimekus võimaldab terroristlike rühmituste liikmetel kasutada Eestit varjatud liikumiseks Schengeni viisavabas ruumis või kasutada Eestit Euroopa Liitu sisenemiseks või siit lahkumiseks. - Veebipõhise terroristliku vägivaldse ekstremismiga seotud propaganda leviku tõkestamise madala võimekuse tõttu kasvab Eestis radikaliseerunute hulk ja suureneb rünnaku risk. - Terrorismi ennetuse väljaõppe puudulikkuse tõttu ei tuvastata radikaliseerunud isikuid õigeaegselt. - Radikaliseerunud isikute tõkestamata tegevus loob uue radikaalide põlvkonna sisserännanute kogukonna ja eesti alaliste elanike hulgas. - Eesti majandusruumi kasutamine terrorismi rahastamiseks kahjustab oluliselt Eesti mainet ja majanduskeskkonna usaldusväärsust. - Puudulik kriitilise infrastruktuuri kaitse arendamine suurendab haavatavust rünnakutele. - Sattudes CBRN/HAZMAT keskkonda ei ole esmareageerijad tuvastusseadmete puudulikkuse tõttu võimelised ohte tuvastama. - CBRN/HAZMAT juhtumite ennetamine, avastamine, päästetööd ja dekontamineerimine ning uurimine korraldatakse ebaefektiivselt või puuduliku turvavarustusega ning ohtu satuvad ka reageerijad. Sündmuse lahendamine venib ning potentsiaalsete ohvrite arv suureneb. - Reageerijate puudulik tegutsemine CBRN sündmuskohal hävitab asitõendid ning vajalike laborivõimekuste puudulikkus raskendab süüdlaste väljaselgitamist ja kurjategijate kohtu ette toomist. - Lõhkeaine või CBRN materjal võib osutuda kättesaadavaks vägivaldsetele ekstremistidele, terroristidele või üksikründajale. - Rahapesu, majanduskuritegevuse ning korruptsiooni riskide jätkumisel langevad riigi maine ja finantsvõimekus. - Korruptsiooni tõttu väheneb riigi ja põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsus, mis omakorda kahjustab majanduskeskkonda, demokraatia toimimist ja riigi mainet. - Korruptsioon vähendab välisinvestorite soovi investeerida Eesti majanduskeskkonnas, mis omakorda vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet. - Korruptiivne majanduskeskkond suurendab majanduslikku ja poliitilist ebastabiilsust, ebavõrdsust ühiskonnas ning taastoodab vaesust. - Kriminaaltulu teenimine püsib atraktiivne ning võimaldab rahastada kõiki raske ja organiseeritud kuritegevuse liike, sh terrorismi. - Suutmatus muuta ühiskond küberohtudest ja -pettustest teadlikumaks, kurjategijaid heidutada ning kiirelt ja tulemuslikult küberkuritegusid menetleda, tekitab suurt rahalist kahju nii eraisikutele, ettevõtetele kui riigiasutustele. - Vahelejäämise ja süüdimõistmiseta lõppevad andmevargused, lunavaranõuded ja otsesed rahalised kaotused läbi internetipettuste toovad kaasa ühiskondliku turvatunde vähenemise ning usalduse languse õiguskaitseasutuste vastu. 67 - Küberkurjategijate tegevus suurendab asutuste ja ettevõtete turvakulutusi. - Küberkuritegevus võib omada pikaaegseid tagajärgi ning tekitada ebaturvalise tunde igapäevases asjaajamises. See võib põhjustada inimeste skeptilisust infotehnoloogiliste lahenduste suhtes, millele on Eesti riigi toimimine suures osas üle ehitatud. - Suureneb elanike narkootikumide tarvitamine ning sellest tingitud süüteod (sh avaliku korra rikkumised, narkojoobes sõiduki juhtimised jne), surmad ja tervisekahjustused ning narkootikumide müügist teenitud illegaalset tulu kasutatakse ära teiste kuriteoliikide edendamiseks (nt relvakaubandus, inimkaubandus). - Narkootikumidega seonduvate kuritegude viis (nn modus operandi) muutub ning sellega peab arenema õiguskaitseasutuste võimekus narkootikumide levikut tõkestada. Oluliseks ohukohaks on internetikaubanduse arenemisel uute tehnikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt kurjategijate poolt, millele õiguskaitseasutused ei ole hetkel valmis reageerima. - Inimkaubanduse mittetõkestamisel ohvrite arv kasvab ning ohvreid on omakorda keeruline taasühiskonnastada. - Kriminalistika teenuse areng peatub ning seetõttu avastatakse ja lahendatakse vähem kuritegusid. - Vähene planeerimine kriisideks valmisolekuks võib päädida ebapiisava toimetulekuga kriisisituatsioonides ning läbimõtlemata hädaolukorra lahendamise plaan kohalikul tasandil võib elanikes tekitada asjatut paanikat. Kui ei suudeta tagada eluks vajaminevat, sh elutähtsaid teenuseid, võib väheneda inimeste usaldus nii riigi, KOVide kui ka kohaliku tasandi ettevõtete suhtes. Elanike usalduse kadumine kriisiga kaasnevates ebakindlates oludes võib omakorda mõjutada demokraatliku riigikorra püsimist ning ka majandust. - Suureneb piiriületuseks kuluv aeg ja väheneb piiriületajate rahulolu. Aeglasema piiriületusega kaasneb ka negatiivne majanduslik mõju kaubavahetuse ja turismi kaudu. - Suureneb oht, et Eestit kasutatakse transiitriigina inimkaubanduseks ja isikute smugeldamiseks teistesse EL riikidesse, samuti võib kasvada muu piiriülene kuritegevus. 68  3.3.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, SUUNDUMUSED, OLULISEMAD PROOVIKIVID ALAMEETMED EHK PROGRAMMI SEOTUD POOLED TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED Kasutatakse järjest ründavamaid ja varjatumaid võtteid, sh valeinfo Hübriid- levitamine, riikide siseprobleemide võimendamine, rahvusvaheliste ohtude ja Põhiseadusliku korra tagamine SIM, KAPO,PPA, PäA, SKA, SMIT, organisatsioonide usaldusväärsuse õõnestamine, ühiskonna polariseerimine HÄK, MKM, EAS, RIA, TTJA,VÄM, mõjutus- HTM, KUM, JUM, RAM, SOM, Terroristilike välisvõitlejate naasmine tegevuse Majandusjulgeoleku suurendamine Terviseamet, SKA, KaM, VLA, KV, Euroopasse mõjutab julgeolekuolukorda Ideloogilise ja kasv Radikaliseerumise ennetamine ja Riigikantselei, IS, KOV-id, Üksikründajate, sh iseseisvalt religioosse tõkestamine ettevõtlusega seotud radikaliseerunud isikute arvu kasv äärmusluse Majanduslik Terrorismivastane võitlus organisatsioonid, erasektor, 3. jätkuv levik surve välisriikide sektor, meedia Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat maailmas poolt, strateegiliste Raske ja organiseeritud kuritegevuse Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks, majandushuvide vastane võitlus sh terroristide värbamine internetist ja vaenuliku info ebapiisav levitamine internetis muutuvad aina levinumaks Küberkuritegevuse vastane võitlus kaitstus Suurim oht Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele on Narkokuritegevuse vastane võitlus SIM, PPA, SMIT, KAPO, SKA, KUM, korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste Rahapesu ja terrorismi rahastamise HTM, JUM, EKEI, Prokuratuur, tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut ohustavad investeeringud jne. tõkestamine Vanglateenistus, MKM, RIA, RAM, MTA, SOM, Sotsiaalkindlustusamet, Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu kiire ülemaailmne levik Raske ja Korruptsiooni tõkestamine TAI, Ravimiamet, Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurjategijad orienteeruvad organiseeritud Majanduskuritegevuse vastane Finantsinspektsioon, IS, Eesti Pank, kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale kuritegevuse võitlus Pangaliit olemuse Kriminaaltulu tuvastamise ja Uued tehnoloogiad mitmekesistavad kurjategijate võimalusi muutumine konfiskeerimise võimekus Küberkuritegevuse osatähtsuse pidev kasv kuritegude hulgas Inimkaubanduse tõkestamine Organiseeritud kuritegevusel on Kriminalistika arendamine senisest palju rohkem avaldumisvorme Seni on enamik narkokuritegusid seotud Üledoosist tingitud Suurenev surve aine ebaseadusliku käitlemisega surmasid on Eestis viis kriisiennetuseks ja Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, korda rohkem kui Kriisideks valmisolek ja nende hädaolukordadeks lahendamine ETO-d, hädaolukorra Korruptsioon esineb üha peidetumal kujul Euroopa Liidu keskmiselt valmisoleku riskianalüüside koostamisega suutlikkuse Ohtude tuvastamine seotud asutused (PÄA, PPA, RIA, Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad üha vahetumalt parandamiseks VTA, TEA, KEA, KAPO), KOV-id, HäK, Kriisideks valmistumine SKA, SMIT, RiKS, Eesti Pank, OSPA, Ühiskonnale oluliste teenuste toimepidevus SKA, KVA, SMIT, Kaitseliit, sõltub nii riigi- kui erasektorist Kriisijärgne taastamine Kaitseressursside Amet, Suurenev hädaolukordi juhtivad asutused piiriliiklus Eestil kui Euroopa Liidu välispiiri kontrollijal on tähtis roll Schengeni ruumi turvalisuse tagamisel Suurenenud surve Piirihaldus Püsiv ebaseadusliku rände, piiriülese piirihaldusele SiM, PPA, KAPO, SMIT, RAM, MTA, kuritegevuse, salakaubaveo surve Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja VÄM, KL, KV, VA kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö 69 Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk. Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud: Sihttase Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Allikas (2023) Elanike osakaal, kes hindab enda või oma pereliikmete puhul Siseturvalisuse avaliku 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ohtu sattuda terrorismiakti ohvriks Eestis väikeseks arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime Siseturvalisuse avaliku 57% ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% 60% välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks arvamuse uuring Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, 1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas rohkem PPA, JUM, MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide maandamiseks. organisatsioonid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega85 1.1. Arendatud on võimekust avaliku ja erasektori teadlikkuse suurendamiseks KAPO, VLA, RE, SIM, MKM 2020–2023 majandusjulgeoleku riskidest. PPA, EAS, VÄM lisavajadus KAPO, PPA, 1.2. Koostatud on majandusjulgeoleku riskide analüüs ja nende maandamise ettepanekud. SIM 2020 RE MKM SIM, RAM, 1.3. Välja on töötatud ja rakendatud välisinvesteeringute sõelumise mehhanism. MKM JUM, VÄM, 2020–2023 RE KAPO, VLA, PPA 85 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 70  1.4. Rakendatud on tegevusi ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks rahvusvahelistest KAPO, SIM, MKM, VÄM 2020–2023 RE sanktsioonidest. RAM Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning SIM, PPA, KAPO, KAM, HTM, KUM, JUM, SOM, VÄM, MKM, RK, RIA, Vanglateenistus, suurenenud on oskused riske maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu TTJA, KOVid, SOM SKA, SKA, IS, erasektor, meediaettevõtted ja veebisisu planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja laiapindselt. majutamisteenust osutavad ettevõtted, kolmas sektor Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse RE, SOM, SOM SKA, KUM, 2020– valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse (nt lõimumiskava, SIM lisavajadus, JUM, HTM, SKA 2023 Sisekaitseakadeemia arengukava jne). välisvahendid 1.2. On koostatud täiendõppe koolituskava esmatasandi ametnikele (politseiametnikud, piirivalvurid, migratsiooniametnikud, sotsiaaltöötajad, SIM, HTM, VÄM, KUM, „Tark ja haridustöötajad, konsulaarametnikud, vanglaametnikud, KOVide personal jt), SOM, SOM SKA, PPA, RE, SKA 2022 innovaatiline et osata radikaliseerumist vara märgata, hinnata individuaalseid riske ning KAPO, JUM, välisvahendid siseturvalisus“ korraldada erineva kultuurilise ja usulise taustaga inimeste senisest tõhusam Vanglateenistus, IS kaasamine. SIM, HTM, VÄM, KUM, 1.3. Radikaliseerumise riski hindamiseks ja maandamiseks on esmatasandi SOM, PPA, KAPO, SOM 2020– RE, ametnikele koostatud juhendid. PPA SKA, JUM, 2023 välisvahendid Analüüsitud on laiapindse e-õppe keskkonna loomist (SKA baasil). Vanglateenistus, IS SIM, PPA, KAPO, HTM, 1.4. Välja on töötatud meetmesüsteem isikute individuaalseks radikaliseerumisest RE, SOM SKA JUM, Vanglateenistus, 2022 eemaldamiseks (ingl disengagement). välisvahendid SKA 1.5. Loodud on paremad eeldused tõhusamaks radikaliseerumise tõkestamiseks SKA, PPA, KAPO, JUM, SOM, 2020– vanglates, kinnipidamiskeskuses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate Vanglateenistus, SOM Välisvahendid SIM 2023 majutuskeskuses. SKA 71  SIM, SKA, PPA, KAPO, RIA, SOM 1.6. Arendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust ning VÄM, KAM, 2020– RE, SKA, KOVid, erasektor, valdkonnaspetsialistide ja esmatasandi ametnike eksperdivõimekust. MKM, RK, 2023 välisvahendid kolmas sektor SOM, KUM MKM, RK, PPA, RIA, TTJA, RE, 1.7. Parandatud on tehnilist võimekust ja ekspertiisi tuvastamaks ja tõkestamaks meediaettevõtted, SIM,KAPO 2021 lisavajadus, ekstremistliku ja terroristliku sisuga materjalide levitamist veebis ja meedias. veebisisu välisvahendid majutamisteenust pakkuvad ettevõtted Võimekus 3.1.3. Terrorismivastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1.1 Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. PÄA, SMIT, HÄK, SKA, KUM, JUM, KAM, VÄM, MKM, SOM, RIA, TTJA, RK, KV, VLA, Terrorismiga seotud ohtudele reageeritakse kiirelt ja tõhusalt. EKEI, MTA, AKI, TEA, LA, Vanglateenistus, KOVid, erasektor, meedia. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning infovahetust SIM, KAPO terrorismivastase võitluse tõhustamiseks. Järjekindlalt panustatakse PPA, SMIT, PÄA, Pidev RE, VÄM, KAM, rahvusvaheliste terrorismivastaste koostööformaatide tegevusse SKA, MKM, SOM tegevus välisvahendid JUM, RK (CTG, EL, EN, NATO, ÜRO, OSCE jt). 1.2. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete PPA, KAPO, EKEI, RE, laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid SIM, MKM SMIT, MTA, RIA, 2021-2024 lisavajadus, rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate AKI, JUM välisvahendid register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet. 1.3. Lähtudes ohupildist on analüüsitud ja arendatud Kaitsepolitseiameti võimekust RE, Pidev ennetada, tuvastada ja tõkestada terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. KAPO SIM lisavajadus, tegevus Suurendatakse tehnilist võimekust ja arendatakse personali. välisvahendid 1.4. Asjaomased asutused on esitanud ülevaate oma tegevustest terrorismivastase KAPO, PPA, PÄA, SIM 2021 RE võitlusega seotud valdkondades. Selle põhjal on loodud paremad eeldused riigi VLA, MKM, JUM, 72  üldise võimekuse hindamiseks, meetmete tõhusamaks planeerimiseks ja RIA, SOM, VÄM, eesmärkide püstitamiseks. KAM, KV, HTM SIM, SOM, VÄM, Pidev RE, 1.5. Arendatud on ohtude maandamist toetavat õigusloomet ja regulatsioone. JUM MKM, KAM, tegevus välisvahendid KAPO, PPA 1.6. Jätkatud on panustamist rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsesse lahendamisse. VÄM, KAM, RK, PPA, KAPO, Pidev Osaletakse rahvusvahelistes rahuvalve missioonides ja jätkatakse humanitaarabi (sh RE SIM KV, PÄA tegevus elanikkonnakaitse-/kriisialase abi) andmist konfliktipiirkondades. 1.7. Koostöös riigi- ja erasektoriga on arendatud võimekust ühiselt reageerida terrorismiga seotud hädaolukordadele: täiendatud on vajalikke regulatsioone, RK, PPA, PÄA, TEA, korraldatud on ühisharjutusi ja õppuseid (sh inimohvrite tuvastamiseks). RE, Vanglateenistus, Eritähelepanu on pööratud strateegilise kommunikatsiooni korraldamisele ja KAPO, SIM 2023 lisavajadus, RIA, HÄK, EKEI, avalikkuse teadlikkuse suurendamisele terrorismi puudutava riski- ja välisvahendid MKM, TTJA, RIA kriisikommunikatsiooni kohta. Tehakse süsteemsemat koostööd rahvusvaheliste partneritega. 1.8. Parandatud on terrorismi ja vägivaldse ekstremismi juhtumite lahendamisega PPA, PÄA, Pidev RE, KAPO tegelevate esmareageerijate ohuteadlikkust, ohutust ja varustust. Vanglateenistus tegevus välisvahendid 1.9. SKA baasil arendatavas sisejulgeoleku kompetentsikeskuses on loodud SIM, PPA, KAPO, radikaliseerumise ja terrorismi vastane arendussuund, mille kaudu toetatakse RE, PÄA, teadusuuringute ja analüüside ning koolituskompetentsi toel valdkonna SKA 2023 lisavajadus, Vanglateenistus, planeerimist ja strateegilist arendamist. Loodud on süsteemsed täienduskoolituse välisvahendid MTA võimalused terrorismivastase võitlusega seotud alateemades. 1.10. Loodud on paremad eeldused, et Häirekeskuse ja Päästeameti ametnikud oskaksid RE, tegutseda olukorras, kus neile laekub info ekstremismi või terrorismiga seotud HÄK, PÄA SIM, KAPO, PPA 2021 välisvahendid juhtumi kohta. 1.11. Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga hinnata ja maandada ohte (sh CBRN ohte) avalikus ruumis, sh kriitilise KAM, PÄA, MKM, RE, infrastruktuuri objektide kaitsemeetmete kaudu. Täiendatud on strateegilise SIM, KAPO LA, KOVid, 2023 välisvahendid tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. Eritähelepanu on pööratud erasektor lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja rongiliiklusele. 73 Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk. Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eurooplaste hoiakud Elanike osakaal, kes tunneb end hästi informeerituna 46% ≥ 48% ≥ 52% ≥ 54% ≥ 56% küberkuritegevuse suhtes; küberkuritegevusega seotud ohtudest Special Eurobarometer Täiskasvanute (15–64-a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: - kanep 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise - amfetamiin 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% uuring (Tervise Arengu - rahusti/uinuti arsti korralduseta 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% Instituut), uuringuaastad: - ecstasy 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% 2022, 2026, 2030 - kokaiin 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - dopinguained 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% Soovitused olid FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase komitee hinnang Soovitused on FATF-i / MONEYVAL-i peamiselt täidetud - - - rahapesu vastase võitluse kohta täidetud hindamisraport (2015). Korruptsioonitajumise indeks86 (punktides) 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 75 Transparency International 86 Skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. Mida suurem numbriline väärtus, seda vähem tajutakse riigis korruptsiooni. 74 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimalik paremini hinnata küberkuritegevuse olukorda, ulatust, saada ülevaade (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, EKEI, tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi ja JUM, MKM, RIA, Prokuratuur seada küberkuritegevuse vastases võitluses analüüsil põhinevaid eesmärke. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 1.1. Koostatud on rahvusvahelist käsitlust ja praktikat arvestav küberkuritegevuse JUM, MKM, vastane visioon87, millest lähtutakse küberkuritegevust tõkestavate tegevuste SIM 2020 RE PPA planeerimisel ning prioriseerimisel. 1.2. Välja on töötatud kriminaalstatistika ülevaate „Kuritegevus Eestis“ JUM SIM, PPA 2020 RE küberkuritegevuse peatükk. 1.3. Kaardistatud on olulise statistilise ja menetlusinfo kogumiseks vajalikud partnerid (Eestis ja väljaspool Eestit), loodud on kontaktivõrgustik; kindlaks on määratud ootused partneritele; läbi on räägitud koostöökohad ja vastutusala; kõige 2020– RE, välis- PPA SIM olulisemate partneritega on sõlmitud koostöökokkulepped. Samuti on ellu viidud 2022 vahendid tegevusi erasektori teadlikkuse suurendamiseks sellest, mis infot politsei vajab, mis on politsei mured ja miks on oluline politseiga koostööd teha. 1.4. Valminud on IKT arengut ja kuritegevuse tulevikutrende kajastav uuring. SIM PPA 2020 RE 1.5. PPA-s on arendatud võimekust küberkuritegevuse keskkonna ja tulevikutrendide PPA 2023 RE järjepidevaks analüüsimiseks. 1.6. Küberkuritegevuse teemadel valdkondade vahelise ühise inforuumi loomiseks on JUM, MKM, ellu kutsutud regulaarselt (korra aastas) toimuv praktikute ümarlaud, kus osalevad PPA, RIA, SIM 2020 RE asjaomaste ministeeriumide ja asutuste esindajad, antakse ülevaade tegevustest ja Prokuratuur, probleemidest. EKEI 87 Küberkuritegevuse visioon on praktiline baasdokument, eelkõige PPA asutusesisese küberkuritegevuse vastase töökorralduse kinnistamiseks ja tõhustamiseks. Visioon seab C3 ja prefektuuride eesmärgid 5 aasta perspektiivis, kajastab vajalikud võime- ja tarkvaraarendused ning eelarvepõhised stsenaariumid. 75 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Vähemalt kümnendiku võrra on kasvanud Eesti elanike hulk, kes arvavad, et Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused teavad küberkuritegevusega seotud ohtusid ja oskavad end nende eest kaitsta. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, RIA, Selle alusel on võimalik eeldada, et inimesed teavad, kuidas hoiduda MKM küberkuritegevuse ohvriks langemast. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 2.1. PPA on RIA-le andnud küberkuritegevuse ennetamist puudutava teabe tervikliku SIM, 2020– PPA RE küberohtude ennetamise tegevuskava koostamiseks. MKM, RIA 2021 2.2. Loodud on tänapäevased ja lihtsad võimalused edastada PPA-le infot küberkuri- tegevuse kohta. Koostatud on seotud asutustega kooskõlastatud RE, välis- PPA RIA 2021 kommunikatsiooniplaan avalikkuse teavitamiseks sellest, et politsei ootab teateid vahendid küberkuritegude või -kuriteokatsete kohta. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine EKEI, JUM, Prokuratuur Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, samale tasemele. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Analüüsitud on politseiametnike digikriminalistika ja IKT-teadmisi ning kindlaks on SIM, JUM, määratud täienduskoolituste teemad, lähtudes töövaldkondade vajadustest rühmade PPA, EKEI 2020 RE Prokuratuur kaupa (patrull, digikriminalist, menetleja, prokurör jt). 3.2. Koostatud on täiendusõppe koolituskavad. PPA SKA 2022 RE 3.3. Tehtud on esimesed süsteemsed koolitused sihtrühmadele. PPA SKA 2023 RE, välisvahendid 3.4. Küberõpe on lõimitud Sisekaitseakadeemia kadettide baasõppekavasse. SKA PPA 2020 RE 3.5. Välja on töötatud ühtne menetluspraktika rahvusvahelise mõõtmega küberkuritegude PPA 2023 RE, välisvahendid menetlemiseks. 76  3.6. Analüüsitud on politsei struktuuri, et leida lahendusi, kuidas kõige säästlikumalt ja PPA 2023 RE mõjusamalt küberkuritegudega tegeleda. 3.7. Koostatud on analüüs küberkuritegevust puudutava infovajaduse kohta (sh millist infot PPA 2020 RE, välisvahendid on PPA-l vaja kuriteokatsete, kuritegude ja nende episoodide kohta). 3.8. Analüüsitud on küberkuritegude uurijate lisavajadust ja Siseministeeriumile on esitatud PPA 2022 RE sellest lähtudes ettepanekud. 2021– 3.9. Arendatud on andmeanalüüsi, tehnilise analüüsi ja dekrüptimise suutlikkust. PPA EKEI RE, välisvahendid 2023 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Narkootikumide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, kättesaadavus on kooliõpilaste ja täiskasvanud elanikkonna hinnangul EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad vähenenud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Narkootikumide pakkumise vähendamise süsteemi tehnoloogilised ja tehnilised MTA, RA, EKEI, RE, vajadused on koondatud. Selle alusel on regulaarselt tänapäevastatud tehnilisi PPA 2020–2023 Prokuratuur välisvahendid seadmeid, tehtud ühishankeid ja tagatud tehnika ristkasutamine asutuste vahel. 1.2. Olemas on optimaalne kogus narkootikumide avastamiseks ja narkojoobe MTA, RA, EKEI, RE, PPA 2020–2023 tuvastamiseks vajalikke seadmeid. Prokuratuur välisvahendid 1.3. Narkootikumide pakkumise vähendamisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada PPA, MTA, RA, EKEI, tänapäevaste teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja RE, SKA Prokuratuur, 2020–2023 koostöö tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne välisvahendid Vanglateenistus osalemine nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel). 1.4. Arendatud on rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide SIM, MTA, RE, (Europol, Interpol, CEPOL, EMCDDA, UNODC, DEA jt) ja teiste riikide PPA 2020–2023 Prokuratuur välisvahendid õiguskaitseasutustega. 77  1.5. Välja on töötatud narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteem (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline profiil, määratud PPA, SKA, MTA, RA, karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende EKEI, Prokuratuur, RE, JUM 2020–2023 täitmise kohta). Andmebaasid on arendatud sellisena, et eri asutuste andmed on Vanglateenistus, välisvahendid ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, SMIT hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd. SIM, MTA, 1.6. Loodud on võimalused suunata narkootikume tarvitavad süütegijad Prokuratuur, SOM, RE, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele PPA 2020–2023 TAI, välisvahendid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt) teenusepakkujad 1.7. Arendatud on õiguskaitseasutuste suutlikkust küberkeskkonnas (sh internetis ja SKA, MTA, RE, tumeveebis) toimepandud narkokuritegusid uurida, tuvastada ja menetleda ning PPA 2020–2023 Prokuratuur, EKEI välisvahendid kasutada oma töös digitõendeid. Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, mis Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste koondumistele või (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud rahapesuskeemid ja -kanalid. RAM, Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 1.1. Loodud on võimekus riiki sisenevate ja väljuvate rahavoogude monitoorimiseks. PPA SIM, RAM 2021 RE 1.2. Esitatud on ettepanek rahapesu andmebüroole ligipääsu tagamiseks Eesti Panga ja FI, RAM, Eesti PPA, SIM 2020 RE Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve infole. Pank 1.3. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab PPA rahapesu andmebüroo olemasolevaid RE, PPA SIM 2023 andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. välisvahendid 1.4. Välja on töötatud seadusemuudatused, millega strateegilise analüüsi PPA, FI, Eesti RAM, SIM, funktsioonikandja saaks ligipääsu eri ametiasutustelt andmete pärimiseks. Pank, MTA, 2023 RE JUM Prokuratuur 1.5. Suuremate riskidega, PPA rahapesu andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele RE, PPA SIM, RAM 2023 asutustele (äriühinguteenusepakkujad, finantseerimisasutused, virtuaalvääringu välisvahendid 78  teenusepakkujad), on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane portaal. 1.6. Rahvusvaheliste rahapesu tüpoloogiate temaatilised analüüsid on koostatud. PPA 2021–2023 RE Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. PPA rahapesu andmebüroo pädevust ja võimekust rahapesu- ja finantssanktsioonide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): järelevalves on parendatud. Suurenenud on järelevalve maht kohustatud subjektide PPA RAB, SIM, RAM üle. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Seosed teiste Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. PPA rahapesu andmebüroo järelevalve maht rahapesu- ja terrorismi rahastamise PPA SIM, RAM pidev RE tõkestamise seaduses loetletud subjektide üle on kasvanud. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada rahapesu (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA RAB, SIM, kuritegusid. SMIT, Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Koostatud on seadusmuudatused äriühinguteenusepakkujate tegevuses rakendatavate RAM, SIM, PPA 2021 RE täpsemate hoolsusmeetmete kohta. JUM 3.2. Elektroonilise arestimissüsteemi liidestamine uurimisasutustele automaatpäringute RAM, SIM, PPA, Pangaliit, 2021 RE tegemiseks on valmis. JUM RIK, SMIT 3.3. Analüüsitud on võimalust kehtestada teatud ettevõtetele sularaha kasutamise piirang. RAM, SIM PPA, FI 2023 RE 3.4. Esitatud on seadusemuudatus, millega piiratakse rahapesu kahtlusega teadmata RAM, SIM, PPA 2023 RE päritolu vara käsutamist. JUM 79 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 4. Paranenud on kohustatud subjektide teadlikkus rahapesu riskidest. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA RAB Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 5. Arendatud on eeldusi terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh sellega seotud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, KAPO ametkondade võimekust. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. 80 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Korruptsiooni tõkestamise võimekus on suur. See väljendub PPA ja Prokuratuuri (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): senise menetlusvõimekuse taseme hoidmises, pöörates enam tähelepanu suure SIM, PPA, JUM, Prokuratuur mõjuga korruptsioonijuhtumite avastamisele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases võitluses, mis SIM, PPA, JUM, Prokuratuur väljendub era- ja avaliku sektori teadlikkuse kasvus korruptsiooni vältida. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Suurendatud on ennetustegevuste mõju korruptsiooniriskide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): maandamisel. SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, RAM, kõik ministeeriumid oma vastutusvaldkonnas Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Politsei- ja Piirivalveameti korruptsiooniennetuse reeglid on analüüsitud ja PPA 2020 RE koondatud. 3.2. Koostatud on rotatsiooni puudutav personalipoliitika, pidades silmas SIM, PPA 2023 RE korruptsiooniriske ametikohtadel. JUM, 3.3. Huvide konfliktist tulenevad riskid on maandatud. PPA, SIM 2020–2023 RE Prokuratuur 3.4. Suurendatud on „vilepuhujate“ kaitset ja parandatud sellekohast RE, välis- JUM, SIM, RAM PPA 2020–2023 teadlikkust. vahendid 81  SIM, PPA, kõik ministeeriumid 3.5. Koostatud ja kasutusele võetud on pettuste ja korruptsiooniriskide JUM oma vastutus- 2023 RE maandamise metoodikad. valdkonnas, Prokuratuur Võimekus 3.2.5.: Majanduskuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Majanduskuritegude uurimisvõimekus on paranenud, eelkõige on uurimisasutustes PPA, Prokuratuur kasvanud suure kahjuga majanduskuritegude menetlemise kiirus. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse eelkõige majanduskeskkonda enim asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): mõjutavate kuritegude toimepanemisele spetsialiseerunud isikute või rühmade PPA, Prokuratuur tuvastamisele ja nende toimepandud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel on Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, selliste kuritegude kohtusse saatmise arv suurenenud. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. 82 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise võimekus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimine ja konfiskeerimine on oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, 1.1. Koostatud on ülevaade kriminaaltulu turust ja tuvastatud või konfiskeeritud SKA Prokuratuur 2020–2023 RE tulu osakaal sellest. SIM, JUM 1.2. Arendatud on eeldusi kriminaaltulu tuvastamise ja tagamise suurenemiseks PPA, RE, SIM, JUM 2020–2023 kriminaalasjades. Prokuratuur lisavajadus 1.3. Rakendatud on tegevust menetlejate teadlikkuse suurendamiseks PPA, SKA 2020–2023 RE kriminaaltulu tuvastamise kohta. Prokuratuur SIM, JUM 1.4. Kohtunikke on koolitatud konfiskeerimisalase õiguse teemal. JUM, PPA, SKA 2020–2023 RE Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA kriminaaltulu piirangute ja konfiskeerimise kohta. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1 Loodud on riiklik andmebaas, kus on esitatud kriminaaltulu kasutamisele PPA, MTA, RE, välis- seatud piirangud ja selle konfiskeerimise juhud. SIM, JUM 2023 Prokuratuur vahendid 83 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Suurenenud on inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja inimkaubanduse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, kuritegude menetlemisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. PPA, Prokuratuur, SOM, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Valminud on inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja kohtlemise juhend, selle SIM, PPA, RE, välis- JUM, SOM 2020–2023 kasutajad on koolitatud ja juhendit kasutatakse igapäevatöös. Prokuratuur vahendid 1.2. Raskeid isikuvastaseid, sh inimkaubanduse kuritegusid menetlevad ametnikud PPA, Prokuratuur 2020–2023 RE osalevad töönõustamisel. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Inimkaubanduse kuritegude menetluses rakendatakse kuritegeliku vara (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur konfiskeerimist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekus 3.2.8. Kriminalistika arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, 1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. SIM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 84 1.1. Tagatud on investeeringud kriminalistika (ja kohtuekspertiisi) teenuse osutamiseks vajalike sõidukite soetamiseks, sündmuskohal teenistujate turvalisuse tagamise RE, vahenditeks, kriminalistika (ja kohtuekspertiisi) eririistvara ja tööks vajalike teiste PPA, EKEI SIM, JUM 2021 välisvahendid vahendite soetamiseks ning kriminaalmenetlust ja kriminalistikalist tegevust riiklikus ekspertiisiasutuses toetavate IKT-süsteemide arendamiseks. 1.2. Tagatakse regulaarne tehniliste seadmete nüüdisajastamine ja personali väljaõppe RE, korraldamine ning IKT-süsteemide liidestatus ja koostalitlusvõime (sealhulgas PPA, EKEI SIM, JUM 2020–2023 välisvahendid ministeeriumide valitsemisalade üleselt) arendamine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, EKEI, 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja JUM kohtuekspertiisi valdkonna teavet. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 2.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab koguda ja analüüsida kriminalistika ja PPA, EKEI SIM, JUM 2022 RE, kohtuekspertiisi valdkonna teavet. välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on lühenenud vähemalt Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused kahe kuuni. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, (suurendatud on kulutõhusust, lühendatud vaatlusjärjekordi, parendatud EKEI, JUM eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid valmivad vähem kui kahe kuuga. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Loodud on digitaalkriminalistika kompetentsikeskus ja digitaalkriminalistika teenuse RE, välis- PPA, EKEI SIM, JUM 2020 protsess on standarditud. vahendid 85  RE, välis- 3.2. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlustarkvara. PPA, SMIT SIM, JUM 2023 vahendid 3.3. Alustatud on kriminalistikavaldkonna kvaliteedisüsteemi väljatöötamise ja meetodite Välis- PPA, EKEI SIM, JUM 2023 akrediteerimisega, et tagada tõendite usaldusväärsus. vahendid RE, välis- 3.4. Asitõendeid hallatakse infosüsteemide kaudu ja paberivabalt. PPA, SMIT SIM, JUM 2023 vahendid 86 Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk. Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Indeks on Elutähtsate ja oluliste teenuste valmisoleku indeks väljatöötamisel Võimekus 3.3.1. Ohtude tuvastamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, RK, HTM, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud 1. Kriisideks valmisoleku suurendamiseks on riigiasutustel, omavalitsustel ja elutähtsa asutused (PÄA, PPA, RIA, VTA, TEA, KEA, KAPO), elutähtsa teenuse osutajad teenuse osutajatel olemas terviklikum ülevaade ning teadmine võimalikest ohtudest. (ETO), elutähtsat teenust korraldavad asutused (ETKA), kohalikud omavalitsused Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega PÄA, PPA, RIA, VTA, 1.1. Koondatud on riskianalüüsidest tulenev ohupilt ning see on edastatud kõikidele SIM TEA, KEA, KAPO, 2021 RE asjaomastele asutustele ja isikutele. ETO, ETKA, RK PÄA, PPA, RIA, VTA, 1.2. Täiendatud on võimeanalüüsi mudelit, et parandada võimete planeerimise kvaliteeti. SIM 2022 RE TEA, KEA, KAPO, RK 1.3. Koostatud on põhimõtted teadusasutuste sagedasemaks kaasamiseks kriisideks SIM HTM, SKA 2021 RE valmistumisse. 87 Võimekus 3.3.2. Kriisideks valmistumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAM, RK, MKM, VÄM, HÄK, RiKS. 1. Paranenud on elanike teavitamise ja info saamise võimalused HOS alusel kriisikommunikatsiooni eest vastutavad asutused (hädaolukorra lahendamist kriisiolukordades. juhtivad asutused, sh elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavad asutused). PPA, PÄA, KEA, TEA, RIA, VETA, KAPO, Eesti Pank, SOM ja KOV-id, kus on üle 10 000 elaniku. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega MKM RE, 1.1. Elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi RiKS, SIM, 2021 lisavajadus, tehniline lahendus on välja töötatud. VÄM, RK välisvahendid HÄK, 1.2. Elektroonilise side kaudu toimiv asukohapõhine kiire ohuteavituse süsteem on HOS-i alusel määratud SIM, KAM, 2021 RE, lisavajadus kasutusele võetud. kriisikommunikatsiooni VÄM, RK eest vastutavad asutused HÄK, HOS-i alusel määratud 1.3. Loodud on valmisolek üleriigilise kriisiinfotelefoni kasutuselevõtmiseks. SIM, MKM 2021 RE, lisavajadus kriisikommunikatsiooni eest vastutavad asutused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Tagatud on elutähtsate teenuste toimepidevus elanikkonna esmavajaduste SIM, MKM, SOM, Eesti Pank, KAM, RAM, KEM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja rahuldamiseks kriisides. elutähtsa teenuse osutajad (ETO), ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. 88  Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Elutähtsa teenuse osutajad on rakendanud toimepidevuse riskianalüüsides RE, ETO-d, MKM, SOM, Eesti kirjeldatud meetmeid, et vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, SIM 2022 lisavajadus, Pank, KOV-id olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ja infosüsteemidest. välisvahendid 2.2. On hinnatud elutähtsate teenuste regulatsiooni piisavust riigi ja ühiskonna Ministeeriumid, toimivuse tagamiseks kriisiolukordades ning vajadusel on tehtud ettepanekud SIM 2021 RE KOV-id õigusaktide muutmiseks. 2.3. Elutähtsate teenuste kaupa on selgitatud välja sõltuvus eri teenustest ja RE, MKM, SOM, Eesti Pank, lepinguparteritest ning kavandatud nende maandamise sektoripõhised ja ETO-d, SIM 2023 lisavajadus, KOV-id riiklikud meetmed. välisvahendid 2.4. Kaardistatud on võimalikud lahendused ristsõltuvuste visualiseerimiseks, RE, MKM, Eesti Pank, selgitamiseks (nt videoklipid) ja analüüsimiseks ning on koostatud tegevuskava SIM 2023 lisavajadus, SOM, KOV-id nende rakendamiseks. välisvahendid 2.5. Jätkatakse seniste ja täiendavate koostöötegevuste (ärihommikud, MKM, Eesti Pank, RE, kriisikursused, sektoripõhised kohtumised jne) läbiviimist, et parandada SIM SOM, KOV, KAM, 2023 lisavajadus, elutähtsate teenuste osutajate ja riigiasutuste infovahetust ja koostööd. ETO-d välisvahendid MKM, SOM, KOV- RE, 2.6. Välja on töötatud põhimõtted kohalike omavalitsuste toimepidevuse nõuete SIM id, Eesti Pank, 2020 lisavajadus, ühtlustamiseks, sh on hinnatud võimalusi neid standardida. ETO-d välisvahendid RE, 2.7. Hinnatud on elutähtsa teenuse osutajate ja korraldavate asutuste kriisialased MKM, SOM, KOV- SIM, SKA 2022 lisavajadus, koolitusvajadused. Välja on töötatud sobiv õppesüsteem. id, Eesti Pank välisvahendid 2.8. Välja on töötatud ühtsed sektoripõhised elutähtsa teenuse osutamise ja MKM, SOM, Eesti Pank, SIM 2021 RE, lisavajadus taastamise prioriseerimise ja piiramise põhimõtted kriisi ajal. KOV-id 2.9. Hinnatud on võimalusi ja töötatud välja kontseptsioon koos rakendusplaaniga, RE, SIM, tervishoiu- et maandada tervishoiu personali ristkasutusest tulenevaid riske ja tagada SOM 2023 lisavajadused, valdkonna ETO-d piisav personali olemasolu kriisides. välisvahendid 2.10. Elektrisüsteemihalduri toimepidevuse plaanis on kirjeldatud, kuidas RAM, energeetika MKM 2022 RE tagatakse varustuskindlus olukorras, kus välisühendused ei toimi. valdkonna ETO-d SIM, 2.11. Välja on töötatud üldised sideteenuse osutamise tasemed ja põhimõtted MKM sidevaldkonna 2020 RE kriiside ajal. ETO-d 2.12. Hinnatud on vajadust hoida vedelkütusevaru täies mahus Eestis ning vajadusel MKM, OSPA ETO-d 2022 RE on välja töötatud ettepanekud õigusaktide muutmiseks. 89 2.13. Elutähtsate teenuste kaupa on hinnatud vajadust leevendada kehtestatud MKM, SOM, Eesti Pank, kvaliteedinorme (nt keskkonnanormid) kriisi ajal ja vajaduse korral on töötatud KEM, KOV-id 2022 RE RAM välja ettepanekud õigusruumi täiendamiseks. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Loodud on eeldused tagada kriisi ajal elanike, ettevõtete ja asutuste jaoks (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vajalike kaupade ja teenuste varustuskindlus. SIM, RK, SOM, MKM, MEM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Välja on töötatud ühised põhimõtted või kontseptsioon koos õigusaktide RK, SIM, SOM, muutmise ettepanekutega, et tagada elanike, ettevõtete ja asutuste jaoks MKM 2022 RE MEM vajalike kaupade ja teenuste suurem varustuskindlus. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Loodud on valmisolek sisekaitse reservi rakendamiseks riigi julgeolekut ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhiseaduslikku korda ohustavate kriiside lahendamisel. (Riigikaitset (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SKA, KAPO, puudutav osa sh üksuse moodustamine kavandatakse täpsemini uues riigikaitse SMIT, HÄK, KAM, KV, KRA arengukavas) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 4.1. Õigusruumi on muudetud, et see võimaldaks sisekaitse reservi rakendamist. SIM 2021 lisavajadus PPA, PäA, SMIT, HÄK, 4.2. Sisekaitse reservi õppekavad on välja töötatud. SKA 2020 lisavajadus KAPO, KAM, KV 4.3. Soetatud on vajalik varustus sisekaitse reservile. PPA 2021–2023 isavajadus 4.4. Loodud on suutlikkus sisekaitse reservi formeermiseks. PPA 2021–2023 lisavajadus 90  Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 5. Loodud on paremad eeldused riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja SIM, kõik ministeeriumid, RK, Eesti Pank, SMIT, SKA, KVA, PÄA, PPA, KAPO, Kaitseliit, KRA, kogukondade kriisivõimekuse suurendamiseks. TEA, KEA, VETA, HO-d juhtivad asutused, KOV-id Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 5.1. Analüüsitakse hädaolukordi lahendavate asutuste olukorrateadlikkuse ja RE, SMIT, HO-d kriisijuhtimise tõhustamiseks sobiliku IT-lahenduse välja töötamist ning vajadusel RK, SIM 2021 lisavajadus, juhtivad asutused alustatakse tegevusi selle kasutusele võtmiseks. välisvahendid HO-d 5.2. Loodud on sobivad töökeskkonnad hädaolukordade juhtimiseks ja määratud juhtivad SIM 2021 RE, lisavajadus alternatiivasukohad. asutused RE, 5.3. Loodud on võimekus evakueerida kriisiolukorras 2% elanikest. PPA SIM, PPA, PÄA 2022 lisavajadus, välisvahendid 5.4. Kohaliku omavalitsuse üksustele on koostatud soovituslikud juhised, et nad saaksid hinnata oma piirkonnas elavate suurema abivajadusega inimeste hulka ja SOM SIM, RK 2022 RE võimaliku abi vajadust eri kriisiolukordades. KEM, SOM, MEM, 5.5. Määratud on juhtasutus, kelle vastutada on CBRN valdkonna hädaolukorra SIM KAPO, PPA, PÄA, 2020 RE lahendamine ning hädaolukorra riskianalüüsi ja lahendamise plaani koostamine. TEA, KEA, VETA 5.6. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate88 ministeeriumid, hädaolukorraks valmisoleku hindamiseks on välja töötatud mõõdikud ja tehtud SIM 2022 RE, lisavajadus KOV-id, Eesti Pank regulaarset seiret. 5.7. Tsiviiltoetuse registris on loodud ressursside planeerimise ja broneerimise võimalus, KAM, SIM, RK, HO- et täita asutuste elanikkonnakaitselisi ülesandeid, ning laiendatud on registri kasutust KRA 2020 RE, lisavajadus d juhtivad asutused ka rahuaegsetele hädaolukordadele, sh on välja töötatud tsiviiltoetuse registri 88 Oluliste teenuse osutajate all mõistetakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud teenuseosutajaid, kes tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas esitatud sektorites (nt raudtee-ettevõtja, lennuvälja käitaja, sadamateenuse osutaja, side-, mereraadioside ja operatiivraadiosidevõrgu teenuse osutaja, Eesti Rahvusringhääling, üldarstiabi osutaja jne). 91  kasutamise põhimõtted, mis võimaldavad arvestada ressursivajaduse prioriteetsust eri kriisiolukordades. 5.8. Siseministeerium on korraldanud üleriigilise kriisireguleerimisõppuse. SIM 2023 RE, lisavajadus 5.9. Ühtsete teadmiste tekkimiseks riigikaitse ja kriisireguleerimise toimimispõhimõtetest RE, RK, SKA, KVA, on välja töötatud koolitusmaterjalid ja õppekavad ning loodud eeldused õppeaine SIM, KAM 2020 lisavajadus, Kaitseliit õpetamiseks Sisekaitseakadeemias, Kaitseväe Akadeemias ja/või Kaitseliidu koolis. välisvahendid 5.10. Välja on töötatud õppuste korraldamise metoodika eri liiki õppuste SIM, KAM, KVA, RK, (aruteluõppus, lauaõppus, staabiõppus, väliõppus ja kompleksõppus) tulemuslikuks SKA HO-d juhtivad 2021 RE, lisavajadus korraldamiseks. asutused 5.11. Riigikaitses ja siseturvalisuse tagamisel osalevad isikud on koolitatud, et tagada SIM, KAM RK 2023 RE, lisavajadus ühtsed teadmised riigikaitse ja kriisireguleerimise toimimispõhimõtetest. 5.12. Kaardistatud on võimalikud lahendused hooldekodude toimepidevuse SOM SIM, KOV-d 2020 RE parandamiseks ning teenuse jätkamiseks evakuatsiooni korral. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 6. Kriisi- ja julgeolekukomisjonide ülesanded ja korraldus toetavad tõhusamalt (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kriisideks ja suuremahulisteks sündmusteks valmistumist. SIM, PÄA, RK, KOV-id, ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 6.1. Loodud on riigiülene vaade ja ettepanekud kriisi- ja julgeolekukomisjonide töö PÄA, KOV-id, RK, SIM 2021 RE korraldamiseks Vabariigi Valitsuse, regioonide ja KOV tasandil. ministeeriumid 92 Võimekus 3.3.3. Kriisijärgne taastamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Kriisijärgsete kahjude leevendamiseks on riigiasutused, omavalitsused oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ja ettevõtted paremini valmistunud. SIM, RAM, KEM, SOM, KOV-id, Eesti Pank, RK, HO-d juhtivad asutused, ETO-d, ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega ministeeriumid, ETO-d, 1.1. Koostatud on kriisijärgse taastamistegevuse põhimõtted ning vajadusel SIM KOV-id, Eesti Pank, HO-d 2021 RE on tehtud ettepanekud asjaomaste õigusaktide muutmiseks. juhtivad asutused RAM, HO-d juhtivad 1.2. Koostatud on kriisijärgsete kahjude hindamise põhimõtted ja metoodika. SIM 2023 RE, lisavajadus asutused 1.3. Välja on töötatud psühhosotsiaalse kriisiabi süsteem, mida on võimalik SIM, RK, SOM 2020 RE, lisavajadus rakendada eri ulatusega kriiside korral. HO-d juhtivad asutused 1.4. Välja on töötatud ulatusliku vältimatu sotsiaalabi korraldamise KOV-id, HO-d juhtivad põhimõtted ja vajadusel on tehtud ettepanekud asjaomaste õigusaktide SOM 2021 RE asutused muutmiseks. 93 Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Piirihaldus Eesmärk. Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Mõõdikud: Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas riigikaitse avaliku Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi 55% ≥ 55% ≥ 55% ≥ 55% 58% arvamuse uuring; kaitstud. KAM Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% 100% 100% PPA Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% PPA seirega Võimekus 3.4.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurendatud on piiri valvamise ja kaitsmise kvaliteeti, et tõkestada ebaseaduslikku Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): piiripunktide vahelisel alal. Piirihalduses kasutatakse võimalikult innovaatilisi PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL lahendusi, tagatud on infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, arendamine. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Loodud on eraldi eelarvega piirivalve struktuurüksus Politsei- ja Piirivalveametis, SIM PPA 2021 lisavajadus millele on tagatud asjakohase relvastus ja muu varustus. 1.2. Valmis on ehitatud Idapiiri taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on PPA SIM, SMIT 2020–2023 RE, välisvahendid selle hooldus. 1.3. Parendatud on maismaa- ja merepiiri seirevõimet ning on tagatud seiresüsteemide PPA, SIM 2020–2023 RE, välisvahendid koostalitlusvõime ja infovahetus. SMIT 1.4. Suurendatud on öövaatluse võimekust. PPA 2020–2023 RE, välisvahendid 94 1.5. Parendatud on suutlikkust reageerida piiriintsidentidele. PPA 2020–2023 RE, välisvahendid 1.6. Tagatud on maismaa-, õhu- ja veesõidukite alaline valmisolek. PPA SIM 2020–2023 RE, välisvahendid 1.7. Tagatud on valmisolek Schengeni sisepiiridel kontrolli taastamiseks ja välispiiril PPA, SIM, KV, KL, 2020–2023 RE kontrolli tugevdamiseks. SMIT MTA KAM, KEM, 1.8. Tõhustatud on ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamist ka põhja- ja lõunapiiril. SIM MEM, MKM, 2022 RE RAM, VÄM Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma 2. Piirikontroll vastab Schengeni õigustiku nõuetele, arvestab teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA piiriliikluse mahtu ja intensiivsust ning on reisijasõbralik. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Luhamaa ja Koidula piiripunkti taristut on arendatud ja RAM, SIM, PPA, MTA 2020–2023 RE, välisvahendid tehnoskeeme muudetud. MKM 2.2. PPA ja MTA vahel on laiendatud koostööd piiri- ja tollikontrolli PPA, MTA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid tegemisel. 2.3. Tagatud on piisav isikkoosseis piirihalduse korraldamiseks, PPA, MTA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid sh isikkoosseisu pidev koolitamine. 2.4. Suurendatud on automaatse piirikontrolli osatähtsust. Välja on PPA, töötatud ja/või kasutusele võetud innovaatilisi IT-lahendusi ning SIM 2020–2023 RE, välisvahendid SMIT tagatud nende jätkusuutlikkus. 2.5. Tagatud on piiriületajate põhiõiguste tagamine, rõhuasetusega isikuandmete kaitsel, rahvusvahelise kaitse taotlejate, haavatavate PPA, MTA SIM 2020–2023 RE, välisvahendid isikute ja saatjate alaealiste õiguste kaitsel. 2.6. Kaasajastatud on piirikontrolli tehnikat ja tagatud selle PPA, SMIT SIM 2020 RE, välisvahendid jätkusuutlikkus, sh arendatud mobiilset piirikontrollivõimekust. 2.7. Osaletakse Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatsioonidel, SIM PPA, SKA 2020–2023 RE, välisvahendid koolitustel jm. 95 2.8. Arendatud on piirihalduseks vajalikke infosüsteeme, tagatud SIM, MTA, koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus, sh EL sisenemise ja väljumise PPA, SMIT RAM, VTA, KV, 2020–2023 RE, välisvahendid süsteem, EL-i reisilubade süsteem. VÄM 2.9. Piirikontrollis on kasutusele võetud biomeetrilistel andmetel põhinev PPA, SMIT SIM 2020–2023 RE, välisvahendid isikute tuvastamine. 2.10. Tõhustatud on koostööd vedajatega. PPA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Parendatud on välispiiri olukorrapildi analüüsimise ja info vahetamise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: suutlikkust, et tagada piisav teave sündmuste ennetamiseks, neile PPA, SIM, SMIT, MTA, VÄM, VTA, KV reageerimiseks ja koostöö korraldamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Koostatud on piirihalduseks vajalikke analüüse ning arendatud tooteid ja SIM, PPA 2020–2023 RE, välisvahendid analüütilist võimekust. SMIT 3.2. Korraldatud on regulaarselt õppusi, testitud valmisolekut ja arendatud SIM, PPA 2020–2023 RE, välisvahendid kriisiplaane. SMIT 3.3. Tagatud on teabe automaatne töötlemine ja kasutamine teenistuse planeerimisel. PPA, SMIT SIM 2020–2023 RE, välisvahendid SIM, MTA, 3.4. Koostöös partneritega on tagatud teadlikkus piiriolukorrast. PPA, SMIT 2020–2023 RE, välisvahendid VTA, KV, VÄM 3.5. Tõhustatud on koostööd naaberriikidega, sh piiriesinduse tegevuses. PPA SIM, VÄM 2020–2023 RE, välisvahendid 3.6. Tõhustatud on koostööd sisserände lähteriikide ja rahvusvaheliste PPA SIM, VÄM 2020–2023 RE, välisvahendid organisatsioonidega 3.7. Sisepiiridel on tõhustatud Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamist. PPA SIM, MTA 2020–2023 RE, välisvahendid 96 3.4. Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus 3.4.1. Kokkuvõte Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud Meetme eesmärk on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Info- planeerivad oma tehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalministeerium, teenuste raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selles meetmes Kaasvastutajad, kes ei planeeri oma Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, teenuste raha Välisministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei selles meetmes Meetmes keskendutakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika ning uussisserändajate kohanemispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika Meetme kujundamisele ja elluviimisele ning rahvastikutoimingute korraldamisele. lühikokkuvõte Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Usaldusväärne ja Tõhus Tasakaalustatud Tasakaalustatud turvaline rahvastiku- kodakondsus- rändepoliitika identiteedihaldus- toimingute poliitika poliitika poliitika 97 3.4.2. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 Allikas Elanike osakaal, kes Standard peavad sisserännet Eurobaromeeter 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% riigi peamiseks mureks Teistest rahvustest isikute hulgas 39%/47%89 integratsiooni tugeva ja keskmise ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% (2017) monitooring riigiidentiteediga isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla 36% (2018) ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% STU toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks Turvalist identiteeti kasutavate „Eesti inimeste osakaal infoühiskonna 57% 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% elektroonilist arengukava 2020“ identiteeti (eID-d)90 mõõdik omavatest isikutest Teeninduses tehtavate toimingute osakaal Algtase kõikidest määratakse PPA identiteedi- ja aastal 2020 rändevaldkonna toimingutest PPA identiteedi ja rändevaldkonna Algtase Praegu ei teenustega, sh e- määratakse mõõdeta, PPA teenustega aastal 2020 rahulolu tase Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete osakaal 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet tegelikkusele vastavatest andmetest 89 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 90 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 98 3.4.3. Olukorra analüüs Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rändepoliitika ning rahvastikutoimingute valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt tõhusa rahvastikuhalduse meetmes kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest91. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine. Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb järk-järgult: kui 2015. aasta alguses oli umbes 800 000 tööealist inimest (vanuses 20–64), siis 2040. aastaks on see vähenenud 160 000 inimese võrra. Samamoodi väheneb vananemise tõttu Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kättesaadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega. Samas tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti ja teiste EL naaberriikide stabiilsus. Samuti on meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ valdkonnad seotud üleilmsete riikide vaheliste kokkulepetega, näiteks globaalse pagulasraamistiku92 ning ränderaamistikuga93. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides. Konfliktid Euroopa naabruses ning kehvad majanduslikud tingimused mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia riigis võimaldavad ühest küljest seadusliku rände soodustamist, et vähendada tööealise rahvastiku vähenemisest tingitud puudujääke tööturul. Teisalt on eri konfliktide tõttu sunnitud oma kodudest lahkuma ja varjupaika otsima rekordiline hulk rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes enamasti vajavad iseseisvaks toimetulekuks läbimõeldud teenuseid ja tuge. Samuti võib Euroopa lähiümbruses valitsevast ebastabiilsusest lähtudes suureneda ebaseaduslik sisseränne Eestisse ja EL-i ning halvimal juhul korduda suurte sõjaliste konfliktide tõttu 2015. aastal eskaleerunud rändekriis. Arvestades kõikide nende arengujoontega, tuleb nii võimaluste realiseerimiseks kui ka riskide ennetamiseks ja maandamiseks tegutseda juba praegu. Maailma Turismiorganisatsiooni94 andmete kohaselt kasvab piiriüleste reisijate arv 1,2 miljardilt inimeselt 2030. aastaks 1,8 miljardini. Kui praegu saab Euroopa Liidus viisavabalt reisida umbes 1,4 miljardit inimest ligikaudu 60 maailma riigist, siis 2020. aastaks kasvab Schengeni piiri ületavate viisavabalt reisivate kolmandate riikide kodanike arv üle 30%. Ühest küljest toetab see majanduse arengut, teisalt aga toob kaasa suurema surve rändekontrolli süsteemidele ja järelevalve tegemisele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) mõju riikide majanduse konkurentsivõimele, ühiskondlikule heaolule ja riigivalitsemisele on raske üle hinnata. Uuringufirma McKinsey andmetel annab ainuüksi internet 21% sisemajanduse kogutoodangu kasvust, kusjuures 75% sellest traditsioonilistes majandusharudes. Arengufondi analüüsi järgi võib sel kümnendil IKT-sektori loodav majanduskasv olla Eestis 0,9–1,3%. IKT suurenev roll majanduse arengus võimaldab muuta nii identiteedihalduse kui ka muude valdkondade teenuste pakkumise peaaegu paberivabaks. Järjest enam suureneb nende teenuste arv, kus inimesel on vaja end tõsikindlalt identifitseerida. See omakorda tähendab, et üha enam tekib eraettevõtjaid, kes identiteedihalduse võimalusi arendama või kasutama hakkavad. 91 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022. 92 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/refugees-compact 93 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact 94 World Tourism Barometer 99 Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, nagu internetiühenduse ning mobiilside kättesaadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv95 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedihaldus. Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitikakujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohustused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks mugavate ja kliendisõbralike e-kanalite kaudu. Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt palju, mis muudab igapäevase asjaajamise oluliselt lihtsamaks96, aga teisalt tekitab surve erinevate süsteemide (isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseerunud ja iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks97, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu. Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on tõhusa rahvastikuhalduse meetme alavaldkondade peamiseid väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et soodustada seaduslikku rännet, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek. Ränne Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Kolmas eesmärk on toetada Eestisse saabunud välismaalaste kohanemist. Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi. 95 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 96 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 97 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8). 100 Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning parandanud nende võimalusi Eestisse elama, õppima ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tippspetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, ettevõtlusega tegelevate e residentide ja investorite püsivat Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Kuigi kohanemise toetamine on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul, on pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumistegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördumisega98. Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on Eesti viimaste aastate jooksul vastu võtnud 213 rahvusvahelise kaitse saajat ümberasustamise ja -paigutamise kaudu. Seega on suurenenud nende inimeste hulk, kel on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist toetavaid teenuseid, mis arvestavad nende mitmesuguseid eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu suurenemine ning ümberasustamine ja - paigutamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele ümberasustamise ja –paigutamise algatustele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti sisserändajate profiil mitmekesistub, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks: 1) tagada menetluste väga hea kvaliteet, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid. 2) olla valmis rahvusvahelise kaitse saajatele tagama vajalikud vastuvõtutingimused, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, kohanemist, hilisemat lõimumist, sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, ja panustamist Eesti ühiskonda, vältimaks territoriaalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Veel on tähtis suurendada valmisolekut võimalikuks suurenenud rändesurveks Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse. Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja muude eri sisseränderühmade Eestisse saabumist, nt välistudengid. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud 98 Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 101 välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem. Ebaseadusliku rände tõkestamine Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis viibimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on rohkendanud välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise juhtusid ja olukordi, kus hoitakse kõrvale Eesti tööturu kaitse mehhanismidest lähtuvast tegevusest ja tööjõumaksude tasumisest. Seega on oluline jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega. Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes peavad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste liikmesriikidega, kust välismaalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on motiveerida välismaalastega kokkupuutuvaid partnereid ja teisi EL-i liikmesriike koostööle, et leida ühiselt lahendused teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamiseks. Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmispoliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloamenetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa inimese kohta korrektse info olemasolu nii Eesti kui ka rahvusvahelistes infosüsteemides ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega. Järgmistel aastatel on oluline jõuda terviklähenemiseni inimese teekonnale eri rändeliikide kaupa nii Eesti atraktiivsuse, õigusraamistiku kui ka vajalike teenuste vaates, arvestades sisserändajate järjest mitmekesisemaid profiile ja tänapäevaseid töötamise, õppimise ja teaduse tegemise viise, ning üldist eesmärki tagada turvalisus, avalik kord ja julgeolek. Kokkuvõttes on sisserände reguleerimisel lähiaastate suurimad proovikivid järgmised:  tööturu lühi- ja pikaajaliste arenguvajadustega arvestamine;  seadusliku viibimise võimaluste väärkasutuste ennetamine ja avastamine ning tagasisaatmispoliitika elluviimise tõhustamine;  sisserändajate kohanemise ja lõimumise toetamine;  lõimumisvõimekuse ja julgeolekukaalutluste tasakaalustamine. Nende proovikivide tõttu on üha enam tarvis lõimida rändevaldkonna eri alavaldkondi, rändepoliitika senisest paremini ühildada majandus-, teadus-, haridus-, lõimumis- ja välispoliitikaga ning loetletud teemasid senisest tõhusamini avalikkusele kommunikeerida. Rändepoliitika rakendamisel on lähituleviku proovikivi rändevaldkonna andmebaaside kaasaminek digitaliseerumisega, milles seni ei ole olnud märgatavat edasiminekut. Arendustööde tegemise kiirus ja maht ei ole olnud piisav. Seni on olnud puudulik näiteks andmebaaside arendussuutlikkus, elektrooniliste ja innovaatiliste menetluste ja teenuste pakkumine ning andmebaaside koostalitlusvõime ja ühilduvus EL-i siseküsimuste valdkonna andmebaasidega. Kodakondsus Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on EL-i iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele. Liikmesriigi kodanik on EL-i kodanik – ta võib valida elukohaks mistahes liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. 102 Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keeleõppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Kodakondsuse alused, sealhulgas selle omandamise tingimused, kodakondsuse saamine, äravõtmine ja kodakondsusest loobumine, on põhiosas reguleeritud Eesti õigusega. Samas on inimeste piiriülese liikumise suurenemine ning mitmes kohas elamine ja tegutsemine loonud eri riikide vahel tihedad seosed ning vajaduse teha koostööd infovahetuse, andmehalduse ja registripidamise valdkonnas. Üha levinumad on ka juhud, kus inimene on peale sünnijärgse Eesti kodakondsuse omandanud ka mõne muu riigi kodakondsuse. Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda pikaajalised kodakondsuseta elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud99. Uuringud100 näitavad, et üks põhjendusi on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samade uuringute101 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud lõimumisvaldkonna arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keerulisem suurendada kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248102), kes üldjuhul kodakondsust ei saa. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti kodakondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:  teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi;  luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust;  luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks ning  tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid. Identiteedihaldus Eestis on elektrooniline isikut tõendav dokument 98% elanikest103 ning riik on digitaalsete dokumentide kasutamises ja digiasjaajamises maailmas liider. Isikut tõendavate dokumentide digifunktsioone kasutatakse pidevalt: näiteks on digikeskkonnas tehtud 895 286 971 isikutuvastamist ja antud 795 145 182 digitaalallkirja104. Identiteedihalduspoliitika105 aluspõhimõtete elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Samuti on oluline tagada (digitaalsete) isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, mille 99 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 100 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 101 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 102 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel 103 Põhineb 2017. aasta andmetel. 104 10.10.2019 seisuga, jooksev statistika on veebis kättesaadav aadressil www.id.ee. 105 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 103 juures peab meeles pidama nii kliendisõbralikkust, kasutaja ootusteid ja vastavust muutunud keskkonnale, kui ka turvalisi tehnoloogilisi lahendusi, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeritud kontrolli suutlikkust106. Hetkel ei toimu Eesti siseselt ja EL liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel biomeetrial põhinevat isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrolli ning biomeetriliste andmete vahetust. See toob kaasa topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse ohu. Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete elluviimine ning probleemkohti lahendatakse muutunud olustikus: majandus ja äritegevus on globaalsed, IKT mõju (maailma)majanduse arengule ja konkurentsivõimele on üha suurem, arenevad tehnoloogiad ja e-teenused (sh tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmete kasutamine, plokiahela tehnoloogia) loovad võimaluse inimeste mobiilsuseks ja asukohast sõltumatuteks töökohtadeks ning suurenenud vajaduse e-teenuste tarbimise ning digitaalse tuvastamise ja allkirjastamise järele. Loetletud suundumused pakuvad mitmeid uusi võimalusi valdkonna arendamiseks, ent teisalt loovad soodsa pinnase kuritegevusele, sh küberkuritegevusele ning identiteedivarguste üleilmastumisele. Turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Samuti tuleb lähitulevikus aina enam arvestada isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja identiteedipoliitikaga, mida teevad teised riigid. Väga suurel määral mõjutab identiteedihalduspoliitika valdkonda selles vallas tehtav koostöö või selle puudumine, eriti sisserände põhiliste lähteriikidega ja väljaränderiikidega, kus on suur eestlaste diasporaa. Digitaalne identiteet võimaldab kanda oma riiki taskus, sõltumata füüsilisest asukohast. Eesti e-riigi taristu põhiosasid on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavatel isikut tõendavatel elektrooniliste funktsioonidega dokumentidel (eeskätt isikutunnistus ehk ID-kaart), millel on oluline tähtsus nii riigisiseselt (e-teenuste kasutamisel ja digiallkirjastamisel on digidokumendi olemasolu vältimatu) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eksperdid on seisukohal107, et isikutunnistuse arendamisel tuleb arvestada iga muudatuse mõju e-riigi jätkusuutlikkusele, turvalisusele ja dokumendi kasutaja privaatsusele. Samas tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire muutumisega, Euroopa ühtse digituruga, rahvusvaheliste standardite ja regulatsioonidega ning EL-i isikut tõendavate dokumentide valdkonna harmoneerimise suundumusega, mida ilmestab näiteks algatus järgida ID-kaardi ühtseid turvanõudeid. Samuti tuleb arvestada eIDASe määrusega108, mille eesmärk on suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel, tõhustades sellega EL-is avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste osutamist, e-äri ja e-kaubandust. eIDAS-e määruses on sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üksteisele teada antud eID-skeeme. Piiriüleste e-teenuste kasutamisel on kõige olulisem tagada turvaline ja tõsikindel isikutuvastus, vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi. Seda tagavad tõsikindlalt riigi väljaantavad e-identimise vahendid109. Seetõttu on järgnevatel aastatel muu hulgas vajalik tagada riigisiseste digitaalsete 106 Eelkõige üks-ühele- ja üks-mitmele-biomeetria võrdlus (sõrmejäljed, näobiomeetria jts), nimekujude, isikukoodide ja biograafiliste andmete võrdlus. Vabariigi Valitsus kiitis 29. juunil 2017. a heaks ettepaneku ABIS (automaatne biomeetriline identifitseerimissüsteem) projekti käivitamiseks. Kui järgmistel aastatel ABIS kasutusele võetakse, tekib peale õiguskaitseorganite ka muudel avaliku sektori asutustel (nt haiglad) võimalus isiku tuvastada biomeetriliste andmete alusel. Dokumentideta isiku äkilise haigestumise korral (nt õnnetus, ootamatu terviserike) on see isik võimalik tuvastada, võtta tema lähedastega ühendust, saada ligipääs isiku tervisekaardile ja vajaduse korral määrata sobiv ravi. Peale selle on võimatu saada avalikke teenuseid teise isiku identiteeti kasutades (nt kaksikvenna või sarnase isiku fotoga dokumendi kasutamisel) ning on raskem isikut tõendatavate dokumente võltsida ja väärkasutada. Nii aitab ABIS vältida võltsitud või varastatud identiteediga isikule teenuse osutamist ning kahju tekkimist ja muid probleeme (nt kriminaalmenetlus, tegevusloa peatamine vms). 107 E-riigi Akadeemia (2013). „ID-1 formaadis dokumentide funktsionaalsuse uuring“. 108 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73) 109 ITDS-i alusel väljaantavad dokumendid. 104 isikutuvastuse ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste loomisesse ja arendamisse investeeritud ressursside jätkusuutlikkus ning praegu toimivatel põhimõtetel identiteedihaldus-süsteemi kaitse110. Eesti isikut tõendavad dokumendid on turvalised ning vastavad ICAO111 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning ID-kaardi arendamise kõrval (kuna isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone kasutatakse üha enam112) tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimiskindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara113 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigiasutuste ja erasektori vahel ning kasutama rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parimatest praktikatest ning panustama piisaval määral inimeste koolitamisse ja arendamisesse. Rahvastikutoimingud Rahvastikutoimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis püsida tehnoloogia arenguga kaasas, kasutada selle võimalusi ja maandada riske. Eesti elanikud on harjunud kasutama e-teenuseid, kuid praegused rahvastikuregistri andmetega seonduvad e-teenused on ebamugavad ja keerukalt üles ehitatud. Pealegi ei saa osa sihtrühmi õiguslikel ja tehnoloogilistel põhjustel e-teenuseid kasutada. Minna ise kohapeale ei ole aga e-riigis otstarbekas, sest see kulutab nii kodanike kui ka ametnike aega. Seetõttu on tarvis muuta e-teenused võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks. Rahvastikuregistri menetlustarkvara vananemisega on kaasa toonud takistusi teenuste pakkumisel ja seisakuid ametnike töös. Sellega on kaasnenud ajakulu ja inimeste pettumine teenustes. Tarkvara vananemine ja vead selle töös võivad tingida ka vigade esinemise andmetes, see omakorda aga mõjutab suhtlust riigi ja inimeste vahel ning pakutavate teenuste kvaliteeti. Järgmise kümne aasta ülesanne on juurutada riigi teenuste pakkumises uus mõtteviis. Tähtis eesmärk on jõuda olukorrani, kus ühe teenuse saamisel on kohe võimalik esitada taotlus asutustesse, mis on seotud sellest teenusest tulenevate muutustega. Näiteks, luua inimestele võimalus abielu sõlmimise ja nime vahetamise korral esitada kohe ka passi ja juhiloa vahetamise taotlus. Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem hulk. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. Praegu ent ei vasta tegelikkusele umbes veerand elukohaandmeid. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas luua uusi paindlikke võimalusi, et soodustada ühiskonna ja majanduse arengule vajalike välismaalaste Eestisse tulemist, siin viibimist, elamist, õppimist, töötamist? 2. Kuidas tagada efektiivsed ja kiired menetlused, andmebaaside arendamine ja nende koostalitusvõime ning tõhusad ja riskipõhised järelkontrolli meetmed? 3. Kuidas tulemuslikult toetada uussisserändajate Eestis kohanemist ja sotsiaalset kaasatust? 4. Kuidas tagada rahvusvahelise kaitse menetluste ja nendes menetlustes vastuvõetud otsuste väga hea kvaliteet ja kiirus? 5. Kuidas parendada rahvusvahelise kaitse saajate toimetulekut Eesti ühiskonnas? 6. Kuidas soodustada Eesti kodakondsuse väärtustamist ja vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu? 110 Eesti on teavitanud eID skeemina ITDS-i alusel välja antavad dokumendid (ID-kaart, elamisloakaart, digi-ID, sh e-residendi digi-ID, mobiil-ID, diplomaatiline isikutunnistus), mis on eIDAS kohaselt hinnatud kõrgeimale turvalisustasemel (ingl high). 111 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 112 Aastal 2015 oli Eesti e-teenust kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest 33% ning aastal 2017 vastavalt 40,4%. 113 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 105 7. Kuidas suurendada ühiskondlikku sidusust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist, et vältida teravate ühiskondlike pingete esiletõusu? 8. Kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada, avastada, menetleda ja tõkestada ning tagada Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire ja tõhus tagasisaatmine? 9. Kuidas tagada turvalised ja tänapäevased tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks? Kuidas tagada eID kasutatavus, laiendada dokumentide kasutusala ning -mugavust ja nende kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid? 10. Kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus ning edaspidigi turvaline ja tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimine? Kuidas arendada edasi ja võtta laiemalt kasutusele biomeetrial põhinevad isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise automatiseeritud lahendused? 11. Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Osa uussisserändajatest ei jõua kohanemist toetavatele teenustele ning ilma nendeta ka iseseisvalt ühiskonnas ei kohane: kaasneb tõrjutus, kapseldumine, segregeerumine, kogukondlikud probleemid, avaliku korra ja julgeoleku ohustamise riskid. - Tööealiste inimeste vähenemisega kaasnevad puudujäägid võivad jääda leevenduseta: väheneb maksumaksjate hulk, elanikkonna sotsiaalne ja majanduslik heaolu ja pidurdub majanduskasv. - Rahvuste ja kogukondadevaheliste konfliktide teke, pinged ja lõhed ühiskonnas. - Ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arvu kasv ning sellega kaasnevad ohud avalikule korrale, riigi sisejulgeolekule. - Välismaalaste langemine pettuse või inimkaubanduse ohvriks. - Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste suur hulk koormab riigi haldus- ja kohtuasutusi ning sotsiaalsüsteemi. - Seadusliku rände kanalite väärkasutamiste arvu kasv ning rändekontrolli ja järelevalvevõimekuse vähenemine. - Kui Eesti ei panusta EL institutsioonide ja võrgustike tegevustesse, nõrgeneb EL positsioon suhtluses kolmandate riikidega, halveneb Eesti maine. - Soov taotleda Eesti kodakondsust väheneb, sh määratlemata kodakondsusega isikutega seas. - Määratlemata kodakondsusega inimeste suhtumine Eestis toimuvasse ei muutu, levivad müüdid ja valeinfo selle kohta, et kodakondsuse taotlemine on väga keerukas ja sellega pole võimalik hakkama saada. Puudulik info tekitab ühiskonnas pingeid ja lõhestumist. - Suureneb vastuvõtlikkus võõrriigi mõjutustegevusele. - Väheneb lõimumine ja suureneb oht rahvuste vahelise vaenu ja ebakõlade suurenemisele. - Topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse oht. - Suutmatus ülemaailmse IKT arengute ja trendidega kaasa minna ning oma süsteeme ajakohastada. - Probleemid e-teenuste kasutamise ja digiallkirjastamisega. - Valede elukohaandmete tõttu teenuste osutamine kallutatud, teenuste osutamist planeeritakse valesti. 106 4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Inimeste suurem mobiilsus, uued töötegemisvõimalused Suureneb Eesti on muutumas välismaalastele atraktiivsemaks, vajadus nii Tasakaalustatud rändepoliitika suureneb konkurents talentide pärast teiste riikidega kvalifitseeritud Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, kui sisserändepoliitika kujundamine hoiakud ja suhtumine ei toeta oskustööjõu Sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne Suureneb vajadus pakkuda kohanemist ja järele elluviimine lõimumist toetavaid täiustatud teenuseid Eestisse Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast saabuvate SIM (PPA, KAPO, kõigile sisseränderühmadele teadlikkuse suurendamine SMIT), VÄM, MKM uussisse- Uussisserändajate kohanemist toetavate Suureneb haavatavatest gruppidest (EAS), SOM (SKA, Eesti rändajate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine kaitse taotlejate ja saajate hulk Töötukassa, profiilid mitme- Avalikkuse teavitamine rände- ja Tööinspektsioon), Suureneb ebastabiilsus Euroopa lähiümbruses, kesistuvad lõimumisteemadest HTM (SA Archimedes), mis võib kaasa tuua kaitse taotlejate ja saajate Ebaseadusliku arvu suurenemise sisse- ja Uussisserändajate kohanemise toetamine RAM (MTA), KUM, kohalikul tasandil JUM, kohtud, KOVid, läbirände erinevad Välisreisijate arvu kasv, mis seab surve alla Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine rändekontrolli süsteemid ja järelevalve võimalik kasv sotsiaalpartnerid Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika Suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis elluviimine viibimiseks ja töötamiseks või ka skeemitamiseks Tagatud on kõrge kvaliteediga rahvusvahelise Ebaseaduslike sisserändajate hulk suureneb riikidest, kaitse menetlemise võimekus millesse tagasisaatmine on keerukam Määratlemata Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kodakondsusega vastuvõtusüsteemi arendamine Eesti kodakondsuse omandamise huvi on vähenenud isikute arvu visa Keeleõppevõimalused ei vasta sihtgrupi vajadustele kahanemine Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika SIM (PPA, SKA), KUM Eesti kodakondsuse saamise valmiduse (INSA), HTM (SA suurendamine ja kodanikustaatuse Innove), KOVid, AS Küberkuritegevus ja identiteedivargused on üleilmastunud Hoolekande-teenused väärtustamine Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide ja laiemalt identiteedihalduse valdkonna ühtlustamise suundumused Suurenev surve tagada turvaline Usaldusväärne ja turvaline Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone identiteedihalduspoliitika identiteedihaldus kasutatakse üha enam (asukohast sõltumatut töökohad Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning majanduse ja äritegevuse globaalsus) ning seda toetavad ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus tehnoloogilised SIM (PPA, SMIT, Internetiühenduse, mobiiliside kasutamise kasv Identiteedihaldusvaldkonna turvaline ja nutikas KAPO), RaM (MTA, lahendused arendamine Nutiseadmete levik, tehisintellekt, pilvetehnoloogiad, EAS), VäM, MKM Isikut tõendavate dokumentide ja (RIA), JUM, SK, suurandmed, plokiahela tehnoloogiad jne identiteedihalduspoliitika valdkonna erasektori partnerid Suurenev piiriüleste e-teenuste hulk Suurenev surve rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka arendada tarkvara e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine Elanikud on harjunud kasutama e-teenuseid ja tagada Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus rahvastiku- juhtimine, haldamine ning koostöö Rahvastikuregister on ka edaspidi Eesti toimingutes SIM (PPA, SMIT), JUM, kui e-riigi toimimiseks keskse tähtsusega kvaliteetsed Tõhus rahvastikutoimingute poliitika VäM, HTM, Rahvus- andmed arhiiv, RaM (MTA), Rahvastikuregistri menetlustarkvara on vananenud 107 Maa-amet, Kvaliteetsete rahvastikuandmete tagamine Maanteeamet jt. Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Tasakaalustatud rändepoliitika Eesmärk. Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega, on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eksperdihinnang sisserändepoliitika vastavusest sellele Mõõdik töötatakse SiM seatud eesmärkidega välja aastal 2020. Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, MKM, SOM, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate mis vastavad Eesti arenguvajadustele ning aitavad ära hoida seadusliku katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. esindusorganisatsioonid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega114 1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- SIM, PPA, SOM, HTM, ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed teadmistepõhise ja paindliku MKM pidev RE KUM sisserändepoliitika kujundamiseks. 1.2. Lähtudes Eesti arenguvajadustest ja eesmärgist ära hoida seadusliku rände SMIT, MKM, SOM, RE, väärkasutusi, analüüsitakse koostöös partneritega vajadust muuta õigusakte, HTM, RAM, VÄM, SIM, PPA pidev lisavajadus, koostatakse õigusaktide eelnõud ja rakendatakse jõustunud muudatusi, KAPO, Startup Estonia, välisvahendid sealhulgas järelkontrolli meetmeid. WIE, sotsiaalpartnerid 114 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 108 Võimekus 4.1.2. Sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendikesksemad ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvaliteetsemad. SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega115 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on suurendatud teabevahetust, parendatud RE, SIM, VÄM, menetlusprotsesse, sh neid võimaluse korral automatiseeritud, on loodud või PPA, SMIT pidev lisavajadus, KAPO, SOM kasutusele võetud uusi ja on täiendatud olemasolevaid IKT-lahendusi ning välisvahendid parandatud infosüsteemide koostalitusvõimet. 1.2. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks ja kvaliteedi suurendamiseks ning RE, kliendikeskse lähenemise tagamiseks on tõstetud ametnike menetlusvõimekust ja PPA, VÄM SIM, KAPO pidev lisavajadus, efektiivsust, sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja välisvahendid koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse. Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA tingimustest ning võimalustest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. 115 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 109  Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega116 WIE, EAS, 1.1. Ellu on viidud tegevused, et suurendada välismaalaste, nende kutsujate ja Startup Estonia, RE, välismaalaste Eestisse elama asumisega seonduvate teiste osaliste teadlikkust SIM, PPA, SA Archimedes, pidev lisavajadus, seadusliku rände regulatsioonidest, menetlusprotsessidest ja kohanemist MKM MKM, VÄM, välisvahendid toetavatest teenustest. HTM 1.2. Ellu on viidud teavitustegevusi Eesti kui atraktiivse sihtriigi kuvandi loomiseks, et EAS (WIE), MKM, SIM, RE, soodustada Eesti ühiskonnale kõrget lisandväärtust andvate välismaalaste Eestisse Startup pidev VÄM, HTM välisvahendid tulekut. Estonia RE, 1.3. Pakutakse migratsiooninõustamise teenust. PPA SIM pidev lisavajadus, välisvahendid RE, 1.4. Arendatud on koostööd teiste riikidega, sh välisriikides asuvate Eesti esindustega, et SIM PPA, VÄM pidev lisavajadus, edendada seaduslikku rännet. välisvahendid Võimekus 4.1.4. Uussisserändajate kohanemist toetavate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga pakutakse sihtrühmapõhiseid ja SOM, MKM, HTM, KUM, RAM, VÄM, EAS, INSA, RK, Eesti Töötukassa, KOV-id, kohanemist toetavaid kliendikeskseid kohanemis- ja lõimumisteenuseid117. ülikoolid, ettevõtted, SA Archimedes Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega118 116 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 117 Teenuste arendamisel lähtutakse kasutajast (ingl user experience), arvestatakse rändeliikide ja sihtrühma mobiilsusega ning teenusekasutajate tagasisidega. 118 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110  välisvahendid; 1.1. Uussisserändajatele pakutakse Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuri tutvustavat SIM PPA, SMIT pidev RE, kohanemisprogrammi. lisavajadus 1.2. Loodud on ja pakutakse uussisserändajatele mõeldud jätkuprogrammi KUM INSA 2023 välisvahendid uussisserändajate pikemaajalise lõimumise toetamiseks. 1.3. Arendatud on rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud efektiivsete tugimeetmete RE, süsteem, mis toetab kaitset vajavate isikute Eestis toimetulekut, kohanemist ja SOM SIM, KUM, INSA pidev lisavajadus, hilisemat lõimumist. välisvahendid 1.4. Rakendatud on uussisserändajatele suunatud rahvusvahelise maja teenust, et pakkuda mitmekesisemaid ning kliendikesksemaid kohanemist ja pikemaajalist RE, MKM, EAS SIM, KUM, INSA pidev lõimumist toetavaid teenuseid nn ühe akna põhimõttel, mis vastavad kasvavale välisvahendid nõudlusele ning mitmekesise sihtgrupi vajadustele. KUM, MKM, HTM, SOM, EAS, 1.5. Välja töötatud ning rakendatud on tugimeede uussisserändajate pereliikmete ja SIM Eesti 2023 välisvahendid välistudengite kaasamiseks tööturule, elukestvasse õppesse ja kodanikuühiskonda. Töötukassa, INSA 1.6. Parandatud on uussisserändajate kutseoskuste ja akadeemilise tunnustamise RE, HTM SA Archimedes 2025 suutlikkust. välisvahendid 1.7. Edasi on arendatud uussisserändajatele mõeldud ning veebipõhist rände- ja PPA, SMIT, lõimumisinfo andmise tervikkontseptsiooni ning sellest lähtudes on ellu viidud SIM 2024 välisvahendid KUM, RK keskse infoplatvormi arendused, sh automaatne andmevahetuslahendus. INSA, HTM, SIM, 1.8. Välja on arendatud ning uussisserändajatele on kommunikeeritud ja RE, SOM, Eesti kättesaadavaks tehtud kvaliteetsed eesti keele õppe võimalused kõikidel tasemetel, KUM 2025 lisavajadus, Töötukassa, SA mis muu hulgas arvestavad ja sisaldavad ka kultuuriõppe komponente. välisvahendid Innove 1.9. Välja on töötatud uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise analüüside ja mõju-uuringute tervikkontseptsioon, mis annab lähteandmed teadmistepõhise SIM KUM 2024 välisvahendid uussisserändajate kohanemis- ja lõimumispoliitika kujundamiseks. RE, 1.10. Välja töötatud ja rakendatud on süsteemne mudel uussisserändajatest laste ja HTM SA Innove 2025 lisavajadus, noorte kohanemise toetamiseks haridussüsteemis. välisvahendid 111 Võimekus 4.1.5. Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna sisserändeteemalise SOM, MKM, RK, HTM, KUM, RAM, VÄM, INSA, EAS, Eesti Töötukassa, KOV-id, polariseerumise vähenemine, Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine rände- ja ülikoolid, ettevõtted lõimumisvaldkonnast, inimõigustest, võrdsest kohtlemisest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega119 RK, SIM, MKM, 1.1. Kujundatud ja rakendatud on avaliku sektori rände- ja lõimumisalane RE, KUM SOM, HTM, 2022 kommunikatsioonivõrgustik. välisvahendid VÄM 1.2. Ellu on viidud ristmeediaprogrammid, suurendamaks sotsiaalset sidusust ning RE, parandamaks ühiskonnas teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust KUM SIM 2024 välisvahendid Eestis elavate teiste riikide kodanike suhtes. 1.3. Tehtud on sisserände- ning kohanemis- ja lõimumisalaste hoiakute ja 2024; 2027; RE, KUM SIM avaliku arvamuse analüüsid ja uuringud. 2030 välisvahendid PPA, KUM, 1.4. Välja on töötatud avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände- ja lõimumisinfo RE, SIM SOM, MKM, 2024 kohta (statistika, monitooringu andmed) . välisvahendid HTM Võimekus 4.1.6. Uussisserändajate kohanemise toetamine kohalikul tasandil Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurendatud on avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide suutlikkust Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused toetada uussisserändajate kohanemist kohalikul tasandil. Seda tehakse koostöös (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SOM, MKM, kogukondadega, arendades selge rollijaotusega võrgustikupõhist kogukondlikku HTM, KUM, RAM, EAS, Eesti Töötukassa, KOV-id, INSA, ülikoolid, ettevõtted mudelit ja parendades avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: välisvahendid suutlikkust. 119 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 112  Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega120 1.1. Võimestatud on KOV-e (koolituste tegemine, rahastuse eraldamine), et rakendada KUM, INSA, RAM, lisavajadus, SIM 2030 uussisserändajate tugivõrgustiku kogukondlikku mudelit. SOM, HTM välisvahendid 1.2. Suurendatud on erasektori valmisolekut ja suutlikkust toetada uussisserändajate MKM, EAS, Eesti RE, SIM 2030 kohanemist ja lõimumist. Töötukassa välisvahendid 1.3. Suurima uussisserändajate asustusega KOV-id (Tallinn, Tartu, Narva) RAM, INSA, KUM, SIM 2024 välisvahendid on koostanud kohaliku tasandi rände-, kohanemis- ja lõimumisstrateegiad. HTM, SOM 120 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 113 Võimekus 4.1.7. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele tõhusad SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega121 1.1. Parandatud on asutuste riskianalüüsi suutlikkust ebaseadusliku rände, SOM, RAM, HTM, sh ebaseadusliku töötamise ja õppimise ennetamiseks, avastamiseks ja SIM pidev RE JUM, PPA, MTA, TI menetlemiseks. 1.2. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on tõhustatud SOM, RAM, MKM, RE, menetlusprotsesse ja teabevahetust, sh loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid SIM JUM, PPA, MTA, TI, pidev lisavajadus, IKT lahendusi ja parandatud infosüsteemide koostalitlusvõimet. SMIT, KAPO välisvahendid 1.3. Ellu on viidud asjakohaseid tegevusi, et suurendada ametnike, erasektori ja RE, SOM, RAM, JUM, mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest ning on SIM pidev lisavajadus, PPA, MTA, TI arendatud migratsioonijärelevalve alast koostööd. välisvahendid 1.4. Arendatud on koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda RE, PPA VÄM, JUM pidev ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. välisvahendid 121 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 114 Võimekus 4.1.8. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Parandatud on suutlikkust saata riigis seadusliku aluseta viibivad välismaalased (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, kiiresti ja nende põhiõigusi järgides tagasi kodumaale, kohaldades vajaduse korral JUM, VÄM nende suhtes kinnipidamist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega122 1.1. Parandatud on välismaalase kaasaaitamiskohustuse täitmist VÄM, JUM, PPA, RE, SIM pidev tagasisaatmismenetluses. IOM välisvahendid 1.2. Kasutusele on võetud IT-lahendused tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluse RE, SIM PPA, SMIT pidev tõhusamaks ja kiiremaks läbiviimiseks. välisvahendid 1.3. Parandatud on tagasisaadetavatele välismaalastele vajalike teenuste osutamist, RE, SIM SOM, PPA pidev sh laiendatud haavatavate isikute majutusvõimalusi, tagades isikute põhiõigused. välisvahendid 1.4. Tagatud on menetluste efektiivne läbiviimine spetsialistide hea väljaõppe kaudu, RE, parandatud on operatiivset valmisolekut ja loodud on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve SIM PPA pidev välisvahendid Ameti tegevusse panustamise süsteem. 1.5. Arendatud on tagasisaatmisalast koostööd liikmesriikide, EL-i institutsioonide ja RE, SIM PPA pidev kolmandate riikidega. välisvahendid 122 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 115 Võimekus 4.1.9. Rahvusvahelise kaitse menetlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute rahvusvahelise kaitse taotluste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, menetlused on läbi viidud efektiivselt ja kvaliteetselt. KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega123 1.1. Rahvusvahelise kaitse valdkonna teenuste pakkumise tõhustamiseks ja nende SOM, SOM SKA, Eesti kvaliteedi tõstmiseks on parendatud menetlusprotsesse, sh kindlaks on tehtud RE, PPA Töötukassa, KOV-id, pidev koolitusvajadused ning töötatud välja koolituskavad menetlejatele, välisvahendid lepingupartnerid tööprotsesse on analüüsitud ja automatiseeritud. 1.2. Rahvusvahelise kaitse valdkonna teenuste pakkumise tõhustamiseks ja nende SMIT, SOM, SOM SKA, kvaliteedi tõstmiseks on suurendatud teabevahetust, loodud ja kasutusele Eesti Töötukassa, RE, PPA pidev võetud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT-lahendusi ning tagatud nende KOV-id, välisvahendid lahenduste jätkusuutlik haldamine. lepingupartnerid 1.3. Tagatud on riigisisese õiguse ja praktika kooskõla rahvusvahelise õiguse ja HTM, kohtud, KOV-id, RE, Euroopa Liidu õigusega ka edaspidi, sh on tagatud nii täisealise kui ka alaealise SIM pidev JUM, PPA, SOM välisvahendid isiku õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA, JUM, HTM, SOM, 1.4. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad SOM SKA, Eesti Töötu- RE, SIM 2030 muudatused (muudetud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine). kassa, KOV-id, välisvahendid kohtunikud 1.5. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale vastav PPA, SOM, SMIT, RE, tõlkesuutlikkus – vajaduse korral on värvatud ja koolitatud lisahulk tõlke ja pidev KOV-id lepingupartnerid välisvahendid tõlketeenuse pakkumisel on kasutusele võetud uusi IKT-lahendusi. 1.6. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest (sh värvatud ja koolitatud on RE, PPA SIM, SOM pidev lisahulk rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate nõustajaid – välisvahendid nõustamisvõimekuse tagamine). 123 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 116  1.7. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav analüüsi-, ennetus- ja SIM, SOM, KAPO, RE, korrakaitsevõimekus – värvatud ja koolitatud on lisahulk eksperte PPA pidev lepingupartnerid välisvahendid (nt korrakaitse valdkonnas, päritoluriikide analüüsi valdkonnas, haavatavuse hindamise valdkonnas). 1.8. Tagatud on valmisolek Euroopa Liidu ümberasustamise ja -paigutamise SIM, pagulas- tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekus välisriikides, ning poliitika PPA, SOM, KAPO, RE, pidev kindlaks on tehtud alternatiivsed võimalused rändehalduseks kolmandates koordinatsiooni- HTM, VÄM välisvahendid riikides. kogu Võimekus 4.1.10. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud inimestele (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende SKA, KUM, HTM, erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jne taustast. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega124 1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud menetlusprotsessis või kaitse SIM, PPA, RE/ SOM pidev saamisel vajalik tugi ja teenused, sealhulgas vajalikud majutuskohad üle Eesti. SOM SKA välisvahendid 1.2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud nende teenuste kättesaadavus, RE/ mis toetavad nende iseseisvat toimetulekut ning keele- ja kultuurioskuse SOM lepingupartnerid pidev välisvahendid omandamist. 1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate Eesti Töötukassa, RE/ teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate valmidust ja SOM pidev lepingupartnerid välisvahendid võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. 1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine on AS Hoolekandeteenused, RE/ SOM pidev kestlikult korraldatud. lepingupartnerid, KOV-id välisvahendid 124 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 117 Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika Eesmärk. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Määratlemata kodakondsusega isikute arv 77 876 < 75 000 < 74 000 < 73 000 < 72 000 PPA Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse taotlejate arv 423 ˃ 423 ˃ 423 ˃ 423 520 PPA Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu Algtase sõlminud ja selle täitnud isikute arv määratakse SKA aastal 2020 Eesti kodakondsuse saanud isikute (sh määratlemata 752 (324) ˃ 752 (324) ˃ 752 (324) ˃ 752 (324) 840 (400) PPA kodakondsusega) arv Võimekus 4.2.1. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): jätkatud kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id tugevdamisega seotud tegevusi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega125 1.1. Jätkatud on Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamise üritustega ja parendatud on sellekohase teabe levitamist PPA SIM pidev RE avalikkuses, et väärtustada kodakondsust ja tugevdada uute kodanike riigiidentiteeti. 1.2. Jätkatud on kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas on KUM SIM pidev RE Kultuuriministeerium jätkanud aasta kodaniku tseremoonia korraldamist. 125 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 118  1.3. Läbi on viidud projekte siseturvalisuse toetamiseks Eesti kodakondsuse RE / KUM pidev väärtustamise ja ühise riigiidentiteedi tekkimise kaudu. välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidus (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust on suurenenud. SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega126 2.1. Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid (sh määratlemata RE / kodakondsusega isikuid) on teavitatud kodakondsuse taotlemise KUM PPA, INSA pidev välisvahendid võimaluste, vajalike tingimuste ja dokumentide kohta. RE / 2.2. Kodakondsuse taotlemiseks on pakutud ettevalmistuskoolitusi. KUM PPA, INSA pidev välisvahendid 2.3. Eesti kodakondsust soovivatele inimestele on pakutud tasuta keeleõpet ja SKA SIM, PPA, KUM pidev RE, lisavajadus keeleõppeks on võimaldatud tasustatud õppepuhkust. 126 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 119 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika Eesmärk. Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal SK ID Solutionsi 57% 65% 69% 73% 77% eID-d omavatest isikutest127 antud andmed Iseteeninduskeskkonnas taotletud isikut tõendavate dokumentide osakaal kõikide taotletud isikut 21% ˂ 25% ˂ 30% ˂ 35% ˂ 40% PPA tõendate dokumentide koguarvust128 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Identiteedihalduspoliitika129 aluspõhimõtete elluviimiseks on arendatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõsikindla füüsilise isikutuvastamise ja isikule identiteedi loomise ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): hilisemat isikusamasuse kontrollimise protsesse, tagatud kliendisõbralikkus SIM, PPA, SMIT, MKM, RAM, VÄM, RIA, SK ning on kasutusele võetud nüüdisaegsed, turvalised ning automatiseeritud menetlusi ja protsesse võimaldavad tehnoloogilised lahendused. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega130 1.1. Tagatakse identiteetide haldamise suutlikkus – isikud on tõsikindlalt PPA SMIT pidev RE tuvastatud, isikusamasuse kontrolli võimalus on kasutajatele kättesaadav ja 127 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID-teenust. 128 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 129 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 130 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 120  tõsikindel, isikut tõendavad dokumendid on välja antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on kvaliteetsed ja vastavad standarditele. SIM, JUM, RAM, RIA, 1.2. Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide ühildatavus. MKM 2025 RE RIK, PPA, SMIT 1.3. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis eri asutuste vahel ühtse identiteedihalduspoliitika raames ning loodud on tehnoloogilised ja õiguslikud eeldused, et avalik- ja eraõiguslikes suhetes oleks võimalik PPA, SMIT SIM, RAM, JUM, EKEI 2021 RE, lisavajadus laialdaselt kasutada biomeetrilistel andmetel põhinevat isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise võimalust, sh on rakendatud biomeetriliste andmete üks-mitmele võrdlemise tehnoloogiline lahendus. 1.4. Tagatakse, et eri menetlustes hõivatud biomeetrilised andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud andmed oleksid SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus ühtselt töödeldavad, lähtudes eri standardites esitatust. 1.5. Isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone uuendatakse järjepidevalt (sh rahvusvahelise koostöö raames), arvestades turvalisusnõudeid, tehnilisi PPA, RIA SMIT pidev RE võimalusi ja kasutajate ootusi. Pidevalt ajakohastatakse dokumentide digitaalseks kasutamiseks vajalikku tehnoloogiat ja süsteeme. 121 Võimekus 4.3.2. Identiteedihaldusvaldkonna turvaline ja nutikas arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Riiklikku digitaalset isikutuvastamist ja digiallkirjastamist võimaldavat Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused isikut tõendavat dokumenti on arendatud, tagades eID jätkusuutliku (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kasutatavuse ning arvestades tehnoloogia arengu, üleilmastumise ja SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RIA, MTA, EAS (e-residentsuse meeskond), erasektori partnerid asukohast sõltumatute töökohtadega, kasutajate hulga suurenemise, kasutusalade laiendamise ja kasutusmugavusega. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega131 1.1. Analüüsitud ja rakendatud on e-residentsuse programm, sh on jätkuvalt PPA, SMIT, SIM pidev RE tagatud e-residendi digi-ID menetluse turvalisus ja kliendisõbralikkus. MKM, EAS 1.2. Valdkonna arengu toetamiseks on kasutusele võetud ajakohased tehnoloogiad ja vähendatud aastatega tekkinud nn tehnoloogilist võlga, MKM, SIM SMIT, EAS, PPA pidev RE pidades sealjuures eesmärkidena silmas dokumentide ja teenuste kasutusala laiendamist ning kasutajate hulga suurendamist. 1.3. Elektroonse isikutuvastuse ja usaldusteenuste piiriüleseks toimimiseks, võetakse kasutusele rahvusvaheliselt kasutatavaid ja standarditud PPA, RIA, SMIT SIM, MKM pidev RE komponente, et vähendada kasutatavate komponentide unikaalsust ja sellest tulenevaid ühilduvustõrkeid. 1.4. Valdkonda puudutavates ja sellega külgnevates menetlustes rakendatakse PPA SIM, SMIT pidev RE andmete ühekordse küsimise põhimõtet. 1.5. Arvestades eestlaste diasporaaga 132 ja vajadusega suurendada välisesinduste võimekust analüüsitakse ja võimaluse korral võetakse kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid, taristu ja infosüsteemid dokumentide väljaandmise menetluses, sh isiku SIM, PPA, VÄM MKM pidev RE tuvastamisel ja valdkonna arengu toetamiseks. Näiteks, uuendatud e- taotluskeskkond, välised teenusepakkujad, tehisintellekt, iseteeninduskioskid jmt. 131 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 132 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast. 122 Võimekus 4.3.3. Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on rahvusvaheline ja Euroopa Liidu sisene koostöö ning Eesti Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused huvide kaitse, sh Eesti kogemuse ja praktika jagamine identiteedihalduse ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): isikut tõendavate dokumentide väljaandmise riikliku mudeli kohta nii SIM, PPA, MKM, VÄM, RIA, JUM, EAS (e-residentsuse meeskond ja e-Estonia esitluskeskus) Euroopa Liidus kui ka rahvusvaheliselt, sh kolmandates riikides. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega133 1.1. Tagatud on eIDAS määruse kohustuste täitmine ja nende toimepidevus. MKM, PPA, RIA SIM pidev RE 1.2. Edendatakse riikidevahelist ühtset biomeetriliste andmete töötlemist isikutuvastusmeetmete, sealhulgas nii isikut tõendavate füüsiliste kui ka SIM, JUM PPA pidev RE digitaalsete dokumentide väärkasutuse ärahoidmiseks. 1.3. Tagatud on osalus ja Eesti huvide kaitse üleilmsete standardite, sh ICAO, SIM, MKM, RIA, SMIT pidev RE väljatöötamises ja muutmises. PPA 1.4. Rakendatakse Euroopa Liidu määrust134, mis puudutab sõrmejälgede lisamist SIM, PPA MKM, RIA 2022 RE isikutunnistusele. Võimekus 4.3.4. Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus juhtimine, haldamine ning koostöö Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõhus ja tulemuslik koostöö asjassepuutuvate avaliku ja erasektori (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): osaliste vahel ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla toime SIM, PPA, SMIT, MKM, SK, RIA, EAS, mobiilioperaatorid, muud erasektori osapooled esilekerkivate probleemidega, sh arendada pikemat tulevikuvaadet ning Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus võimalikke valdkondlikke riske arvestavat analüüsivõimekust. 133 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 134 Euroopa Komisjoni ettepanek COM (2018) 212 liidu kodanike isikutunnistuste ja vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. 123  Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega135 1.1. Digitaalne identiteet ja selle ökosüsteem on tulemuslikult juhitud, sh on RIA, PPA, erasektori SIM, MKM pidev RE selged pädevus- ja vastutusalad ning tagatud organisatsiooniline võimekus. partnerid 1.2. Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna RIA, MKM, SIM, SMIT pidev RE koostöö avaliku ja erasektori vahel toimib ja on tulemuslik. PPA 1.3. Huvitatud pooltel on võimalik luua uusi mugavaid teenuseid, toetudes riigi MKM, erasektori PPA, SMIT pidev RE loodud turvalisele ja jätkusuutlikule identiteedihaldussüsteemile. partnerid, SIM 1.4. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis eri asutuste vahel SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus ühtse identiteedihalduspoliitika raames. 1.5. Tagatakse, et erinevates menetlustes hõivatud biomeetrilised (ja biograafilised) andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus organisatsioonidelt saadud andmed oleksid arvestades eri standardeid ühtselt töödeldavad. 1.6. Valdkonna arengu toetamiseks ja analüüsimiseks on kaasatud nii Eesti kui MKM, SIM, RIA PPA, SMIT pidev RE ka rahvusvahelised tippspetsialistid ja teadlased. 1.7. Identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valge raamat on SIM, MKM, RIA, SMIT, PPA pidev RE perioodiliselt vajaduse korral uuendatud. SK, erasektori partnerid 135 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 124 Alameede ehk programmi tegevus 4.4. Tõhus rahvastikutoimingute poliitika Eesmärk. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet tegelikkusele vastavate andmete osakaal Võimekus 4.4.1. Kvaliteetsete rahvastikuandmete tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on õiguslikult korrektsed ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike SMIT, PPA, KOVid, JUM, VÄM, HTM, RUA, Maa-amet, MNT, MTA, notar, vaimulik, kohus, ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist. tervishoiuteenuse osutajad jne Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega136 1.1. Kohtulahendite andmete edastamine rahvastikuregistrisse on JUM SIM 2029 RE automatiseeritud. 1.2. Elukohamenetluste tegijatele on loodud elukohamenetluse läbiviimise SIM 2025 RE õiguste andmise koolituse ja õiguste andmise süsteem. RE, 1.3. Kasutusele on võetud tõsikindel isikutuvastusteenus. SIM MKM 2029 välisvahendid 1.4. Ellu on viidud elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks tehtud RITA RE, projekti „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed SIM 2029 välisvahendid riiklikes registrites“ ettepanekud. 136 Need on arengudokumendid, mille raames antud programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 125 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SMIT, SIM tagamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega RE, 2.1. Loodud on mugavad rahvastikuregistri e-teenused, sh kompleksteenused. SIM SMIT 2023 välisvahendid RE, 2.2. Loodud on uus rahvastikuregistri menetlustarkvara. SMIT SIM 2025 välisvahendid 126 3.5. Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus 3.5.1. Kokkuvõte Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, Meetme eesmärk võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia meetmes Kaasvastutajad, kes ei planeeri oma – teenuste raha selles meetmes Meede on selleks, et luua eeldused „Siseturvalisuse programmis” toodud eesmärkide täitmiseks ja aidata kaasa üldeesmärgi saavutamisele. Keskendutakse personali, väljaõppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni teemade terviklikule käsitlemisele. Võimaluste teadvustamine ning takistuste kõrvaldamine inimeste hoidmisel ja arendamisel ning innovatsiooni edendamise võimekuse suurendamisel loovad Meetme eeldused, et neis kahes valdkonnas toimub arengukava ja programmi elluviimise lühikokkuvõte perioodil märkimisväärne suutlikkuse kasv. Meede koosneb kahest alameetmest ehk programmi tegevusest: Innovatsiooni ja Inimeste hoidmine ja tõenduspõhise arendamine poliitikakujundamise edendamine 127 3.5.2. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Allikas (2018/2019) (2023) SIM valitsemisala töötajate üldine rahuolu: - SIM (neljapalliskaala) 3,3 ˃ 3,4 ≥ 3,4 ≥ 3,5 ≥ 3,5 - PPA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 > 3,9 > 4,0 > 4,0 - PÄA (viiepalliskaala) 4,0 … ≥ 4,2 … ≥ 4,3 asutuste rahulolu - HÄK (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 uuringud - SKA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥ 3,9 ≥ 3,9 ≥ 4,0 - SMIT (seitsmepalliskaala) 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 Vabatahtliku voolavuse määr: asutused - SIM 15% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% - PPA 6,6% ≤ 6,6% ≤ 6,3% ≤6,2% ≤ 6,1% - PÄA 4,1% ≤ 4,1% ≤ 4,1% ≤ 4,4 ≤ 4,5 - HÄK 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% - SKA 7,9% ≤ 7,9% ≤ 7,9% ≤ 7,5% ≤ 7,0% - SMIT 14% ≤ 14% ≤ 13% ≤ 15% ≤ 15% SIM valitsemisala asutuste Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. maineuuring maine tööandjana Ühele õppekohale esitatud SKA avalduste arv avalikul konkursil: 1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 ≥ 3,2 ≥ 3,1 ≥ 3,0 2) kutseõppes 2,9 3,0 ≥ 2,9 ≥ 2,8 ≥ 2,7 Innovatsioonis järgmisele Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. SIM küpsustasemele jõudmise määr 3.5.3. Olukorra analüüs Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õigete valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid? Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine137 ja eriteenistujate siirdumine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lahkub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eriteenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile keskmiselt 200 eriteenistujat aastas. Läbimõeldud personalipoliitika, konkurentsivõimelised palgad ja senisest paremad töötingimused on arengukava elluviimisperioodil seega üha olulisemad. Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke võimalusi, suurendamaks personali hulka siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseerida, sest vajame juurde märkimisväärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus ja personalipoliitika kujundamine nii, et siseturvalisuse panustajad moodustaksid ühtse meeskonna. Et elu Eestis oleks turvaline, annab praegu oma panuse töötaja või vabatahtlikuna enam kui 11 000 inimest. Tähtis on suurendada ühist meeskonnatunnet, vähendada takistusi kutseliste ja vabatahtlike vahel ning tagada piisavad tugiteenused kõigile. Et tagada vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus, peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui 137 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 128 ka kohalikul tasandil. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks on tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. Seega, lahendada on vaja küsimus, kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt hallata ja vabatahtlikku tegevust mitmekesistada.138 Arvestades prognoose järjest suureneva personalinappuse ja sellest tulenevalt teiste tööandjatega konkureerimise kohta on vaja tähelepanu pöörata asjatundlike, pühendunud ja väljaõppe saanud töötajaskonna hoidmisele. Olulisel kohal on soodustada töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist. Samuti luua ja arendada välja varajase märkamise süsteem koos võimalike toetusabinõudega. Toetada ka inimeste liikumist süsteemisiseselt, kui see osutub tervisliku seisundi tõttu vajalikuks. Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis demograafilistest muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada sihtgruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töökogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paindlik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- ja koolielu. Tööandjatena soovime soodustada meie asutuste töötajate liikumist valitsemisala asutuste vahel, sest laiapõhjaline töökogemus tuleb turvalisuse tagamisel ja koostööl asutuste vahel kasuks. Tihti takistab liikumist asutuste vahel kas erialase hariduse puudumine või teenistusse asumise erinevad nõuded. Seepärast on oluline arengukava perioodil ühtlustada eriteenistuse regulatsioonid ja soodustada hariduse omandamist moodulipõhiselt töö kõrvalt. Väliskeskkonna kiiretele muudatustele operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste omandamiseks täiendusõpet. Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon ning digi-ja infoajastu on kujundanud keskkonna, mis vajab uudse paradigma kujundamist, et saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personaliprobleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks olulisimaid märksõnu on innovatsioon139. Vajaduse rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja uuendusi. Süsteemne innovatsioon aitab lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme ning panna aluse tulemuslikumale, tõhusamale ja paindlikumale valdkondlike poliitikate kujundamisele ja elluviimisele. Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga kindlasti ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi. Seega, on vaja kasutusele võtta parimad tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid väheneva tööjõuga. Sealhulgas tuleb arendada välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessidesse140 ja kasvatada suutlikkust olla tulevikuks valmis141. Meetmes on selle jaoks plaani võetud mitmesuguseid tegevusi, mis aitavad senisest süsteemsemalt arendada siseturvalisuse valdkonna töötajate tehnoloogiateadlikkust ja -kasutusvõimekust ning vältida pädevustelõhe tekkimist tehnoloogiliste läbimurrete ajastul. Vaja on julgustada ja soosida valdkonna 138 Vabatahtliku tegevuse mitmekesistamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 139 Innovatsioon on kõige üldisemas mõistes millegi uutmoodi tegemine, näiteks uute toodete või teenuste kasutuselevõtt, olemasolevate teenuste jätkusuutlikum pakkumine, organisatsiooni protsessides uue mõtteviisi juurutamine. 140 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 141 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist. 129 töötajaid igapäevatöös raamidevabalt ja uuenduslikult paremate lahenduste suunas mõtlema ning pakkuda neile selleks soodsat keskkonda ja võimalust innovaatiliste algatustega välja tulemiseks142. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Milliseid uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi lahendusi on vaja siseturvalisuse valdkonna töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks luua? 2. Kuidas soodustada ja luua eeldusi nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahenduste väljatöötamiseks siseturvalisuse valdkonna eesmärkide saavutamisel? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Kui me ei ole atraktiivne ja kaasaegne organisatsioon, siis on keeruline saada tööle piisavalt kompetentseid ja pühendunud töötajaid ning hoida olemasolevaid. Sellisel juhul ei suudeta tagada siseturvalisuse eesmärkide täitmist ja siseturvalisuse teenuste osutamine võib kannatada. - Kui töötajaid ei arendata ja neile ei pakuta paindlike õppimise- ja töötamise vorme ning kaasaegsed ja tehnoloogiliste lahendustega kaasnevaid uusi teadmisi ja oskusi, võib siseturvalisuse teenuste kvaliteet osutuda ühel hetkel ebapiisavaks. - Kui me kutseliste teenistujate kõrval ei loo võimalusi vabatahtlikele siseturvalisusesse panustada ja tunda end ühtse meeskonnana, ei pruugi meil vajadusel olla piisavalt siseturvalisuse tagajaid. - Kui me ei pööra piisavalt varakult tähelepanu töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ja toetamisele, võib hilisem märkamine ja reageerimine osutuda ebapiisavaks, jääme ilma asjatundlikest ja pühendunud töötajatest. - Kui me ei arenda oma töötajate tehnoloogiateadlikkust ja -kasutusvõimekust, võib tekkida pädevuslõhe uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, motivatsiooni ning võimekuste langus teenuste pakkumisel. - Toetava keskkonna ja võimaluste puudumisel, ei pruugi paljud head ja uudsed ideed arendusse ega rakendusse jõuda. 142 Eeldame, et ekspertidel on suur potentsiaal leida valdkondlikele teravatele probleemidele ja väljakutsetele uuenduslikke ja mõjusaid lahendusi, koondades kokku valitsemisalas olevad teadmised, vääristades neid üheskoos ning vajaduse korral kaasates lisaeksperte ka väljastpoolt. 130 3.5.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Olemasolevad Töökeskkond ja lahendused on piiratud organisatsioonikultuur ei toeta või puudulikud innovaatilisi algatusi ja Digi- ja Tööjõuturule siirduvate noorte arv väheneb ja Töötajate uuenduste rakendamist piisavalt infoajastu Ei kasutata piisavalt aina enam eriteenistujaid suundub pensionile oskuseid on Siseturvalisuse keskkond andmeanalüütika vaja Siseturvalisuse valdkonna töötajate lahendusi võimalike Siseturvalisuse valdkonna töötajate teenuste tehnoloogiateadlikkus ja - vajab uudseid nüüdisajastada kriitiliste olukordade palgad ei ole konkurentsivõimelised pakkumiseks kasutusvõimekus uusi võimalusi lähenemisi ennustamiseks kasutada ei ole piisavad Kitsas erialane haridus ja erinevused napib nõuetes takistavad hilisemat liikumist teenistujaid Praegu töökorraldus ei soodusta ega Suureneb vajadus integreerida valdkondade vahel innusta töötajate innovaatilist ja tarku tehnoloogiaid raamideta mõtteviisi piisavalt tööprotsessidesse ja kasvatada Inimeste valmisolek vabatahtlikult suutlikkust olla valmis tulevikuks panustada on suurem kui praegu Üha enam sõltub uute lahenduste rakendatav potentsiaal Suureneb konkurents Ühiskonna ees seisvad lahendamist talentidele ja võimekatele väljatöötamine vähenevast tööjõust vajavad küsimused on üha keerulisemad töötajatele ja valdkondadeülesemad ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Inimeste hoidmine ja arendamine Arendava ja paindliku tööelu pakkumine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Targad ja inspireerivad juhid SKA, SMIT, KAPO Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Hinnatud tööandja kuvandi kujundamine Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Käitumisteaduslikult ja tehnoloogiliselt nutikate uuendustega katsetamine SKA, SMIT, KAPO Teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine 131 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Inimeste hoidmine ja arendamine Eesmärk. Luua uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi, senisest teistsuguseid lahendusi töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks. Selgitus. Siseturvalisuse asutustes tegeletakse järjepidevalt sobivate kutseoskuste ja väärtustega töötajate leidmise, hoidmise ja arendamisega. Paindlikud ja töötajate vanuselisi jm eripärasid arvestavad töövormid, töökeskkond, arengu- ja töötamise võimalused toetavad asjatundliku ja pühendunud töötajaskonna olemasolu, et täita asutustele seatud eesmärgid ja tagada siseturvalisus. Taseme- ja täiendusõppe võimalused peavad siseturvalisuse valdkonnas olema paindlikud, et igaühe panus turvalisuse loomisel saaks maksimaalselt väärtustatud. Olulisel kohal on soodustada nii inimeste füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmist, samuti luua ja arendada varajase märkamise ja ennetamise süsteem koos võimalike toetusabinõudega. Toetada ka inimese tööalast liikumist süsteemi sees, kui see osutub tervise tõttu vajalikuks. Tööturutrende arvestavad, nutikad ja uuendusmeelsed lahendused kujundavad siseministeeriumi valitsemisala asutused nähtavaks ja ihaldusväärseks potentsiaalsetele uutele töötajatele. Olemasolevad töötajad tunnevad end väärtuslikena ja teevad tööd pühendunult. Siseturvalisusesse panustajad moodustavad ühtse meeskonna. Praeguseks panustab töötaja või vabatahtlikuna enam kui 11 000 inimest, et elu Eestis oleks turvaline. Tähtis on suurendada ühise meeskonna tunnet ja vähendada barjääre kutseliste ja vabatahtlike vahel. Mõõdikud Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas (2018/2019) Töötajate rahuolu karjääri- ja arenguvõimalustega. asutuste Võimalus liikuda organisatsiooni sees teisele rahulolu- vähemalt sama atraktiivsele ametikohale: uuringud - SIM (viiepalliskaala) 2,2 ≥ 2,5 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 - PPA (neljapalliskaala) 2,4 ≥ 2,5 ≥ 2,7 > 2,7 > 2,7 - PÄA (viiepalliskaala) - HÄK (viiepalliskaala) 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 - SKA (viiepalliskaala) 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,2 Töötajate rahuolu karjääri- ja arenguvõimalustega. asutuste Võimalus liikuda SIM-i valitsemisalas teisele rahulolu- vähemalt sama atraktiivsele ametikohale: uuringud - SIM (viiepalliskaala) 2,9 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,0 - PPA (neljapalliskaala) 2,6 ≥ 2,7 ≥ 2,8 > 2,9 > 3,0 - PÄA (viiepalliskaala) - - HÄK (viiepalliskaala) 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 - SKA (viiepalliskaala) 3,0 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 132  Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas (2018/2019) Vahetu juhi tõttu lahkunute osakaal tööjõu vabatahtlikust voolavusest: - SIM 14% ≤ 10% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 6% asutustest - PPA 0,29% < 2% < 2% < 2% < 2% lahkumise - PÄA 2% ≤ 2% ≤ 2% põhjuste - HÄK 8% 7% 6% 6% 6% ülevaade - SKA 9% ≤ 9% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 7% - SMIT 11% ≤ 10% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 8% Töötajate hinnang SIM-i valitsemisala juhtide SIM-i juhtimispõhimõtetele vastavuse kohta viiepalliskaalal: valitsemisala - siseturvalisuse terviklik juhtimine 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 juhtimis- - keskendumine ühiskonna vajadustele 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 kultuuri - paindlikkus ja tõhusus 3,9 – ≥ 4,0 – ≥ 4,1 uuring - inimeste väärtustamine 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 Valitsemisala teisest asutusest tööle tulnud inimeste osakaal Tasemed kõikidest tööle tulnutest: määratakse aastal 2020. - SIM - PPA - PÄA - HÄK - SKA 133 Võimekus 5.1.1. Arendava ja paindliku tööelu pakkumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Töötajad vastutavad enda arengu eest ise. SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega143 1.1. Tasemeõppe ja täiendusõppe süsteem on muudetud paindlikuks: SKA ja SIM, PPA, PÄA, RE ametid on koostöös loonud süsteemi, kus töötaja saab enda arendamiseks SKA 2020–2023 HÄK, SMIT, KAPO valida erinevaid õppevorme. 1.2. Hariduse kvaliteedi tagamiseks tehakse koostööd teiste kõrgkoolidega, SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE nt ühised õppekava osad tehnoloogia- ja küberteemade õpetamiseks. HÄK, SMIT, KAPO 1.3. Panustatakse SKA õppe rahvusvahelistumisesse ja ollakse üha aktiivsem SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE partner Cepoli ja Frontexi ühisõppekavades jt koolitustes. HÄK, KAPO 1.4. Eriteenistuse regulatsioonid on ühtlustatud, et võimaldada eriteenistuse PPA, PÄA, HÄK, SIM 2020–2023 RE töötajatel tööalaselt liikuda eriteenistuse asutuste vahel. SKA, KAPO 1.5. Arendatud on SKA ja Kaitseväe Akadeemia vastuvõtu (kehaliste) katsete korraldamist koostöös nii, et neid tuleb sooritada üks kord ning SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE katsetulemusi arvestatakse kandideerimisel mõlema kõrgkooli mistahes HÄK, KAPO erialale. 1.6. On koostatud ülevaade valitsemisala asutuste vahelistest SMIT SIM, PPA, PÄA, HÄK, karjäärivõimalustest ja loodud võimalused sujuvalt asuda 2020–2023 RE SKA, KAPO teisele erialasele tööle. 1.7. Loodud on paindlik süsteem uute teadmiste ja kogemuste edasi- SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE andmiseks, näiteks töötajad pakuvad üksteisele õpiampse. SKA, SMIT, KAPO 1.8. Arenguvestluste süsteemi on muudetud nii, et töötaja tunnetab vastutust SIM, PPA, PÄA, HÄK, enesearendamise eest (töötaja algatab arenguvestluse, teeb kokkuvõtte ja 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO hoolitseb elluviimise eest). 1.9. On koostatud ülevaade rahvusvahelise töökogemuse võimalustest ja neid SIM, PPA, PÄA, HÄK, pakutakse töötajatele, sh on valitsemisalas kokku lepitud ja selgelt 2020–2023 RE SKA, KAPO sõnastatud, mis on rahvusvahelise töökogemuse eesmärgid. 143 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 134 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Töötajad teevad oma tööd pühendunult, neile meeldib tööle minna, seal olla ja kirega Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: panustada. Seda toetab paindlik, inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning erinevusi SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO arvestav keskkond. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Loodud on nõustamissüsteem vaimse tervise toetamiseks ja turvalised võimalused, et SIM, PPA, PÄA, julgustada töötajaid rääkima oma vajadustest ja eripäradest (nt vähenenud töövõimega HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE inimeste vajadused) ning näidata, et nendega arvestatakse. KAPO 2.2. Sündmusega vahetult kokku puutuvate töötajate regulaarse tervisekontrolli kavas on SIM, SKA, PPA, PÄA, HÄK 2020–2023 RE vaimse tervise kontrollimine. SMIT, KAPO 2.3. Loodud on paindlikke töötamisvõimalusi, mis aitavad hoida töö ja eraelu tasakaalus ning SIM, PPA, PÄA, lähtuda isikupõhistest vajadustest (nt töötamine väljaspool kontorit, tööampsud, HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE tööaeg, lastetoad, hobidega tegelemise võimaldamine, osalise töövõimega inimeste KAPO rakendamine). 2.4. Analüüsitud on vabatahtlikele ja kutselisetele tööajatele osutatavaid tugiteenuseid (nt küsitlus vabatahtlikele nendele osutatavate tugiteenuste vajaduse ja asjakohasuse SIM, HÄK, PPA, PÄA 2020–2023 RE hindamiseks, sh selgub, mida vabatahtlikud vajavad ja mis paneb neid soovima SKA, KAPO vabatahtlikuna jätkuvalt panustama). 2.5. Analüüsitud on lisaressursi vajadust vabatahtlikega tegelemiseks, sh on täpsustatud SIM, HÄK, vajadust personali hulga suurendamise, arendustegevuste, väljaõppe ja PPA, PÄA 2020–2023 RE SKA, KAPO täienduskoolituste järele. 2.6. Loodud on rotatsioonisüsteem ja pakutakse lühiajalisi rotatsioonivõimalusi uute oskuste PPA, PÄA, omandamiseks (nt on koostatud ülevaade sarnastest või sisult lähedastest töödest SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE valitsemisalas ja pakutakse praktilise kogemuse saamist mõnes konkreetses töölõigus). SMIT, KAPO 2.7. Loodud on põhitöö lühiajalise rikastamise võimalused (nt päästekorraldaja osaleb PPA, PÄA, ennetusvaldkonnas). Uusi väljakutseid otsivale töötajale võimaldatakse lühikest aega SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE panustada teise valdkonna töödesse või projekti. SMIT, KAPO 2.8. Üle on vaadatud töötajatele ja vabatahtlikele esitatavad nõuded ning need on PPA, PÄA, tänapäevastatud ja muudetud paindlikumaks. Valitsemisala sees karjäärisuuna SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE muutmisele esitatavad nõuded on üle vaadatud ja liigsed takistused on kõrvaldatud. KAPO 135  SIM, PPA, PÄA, 2.9. Rakendatud on läbipaistev ja motiveeriv tasustamise süsteem, et muuta siseturvalisuse HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE valdkond tööotsijate ja töötajate silmis konkurentsivõimelisemaks. KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 3. Töökeskkond ja töövahendid on läbimõeldud, soodustavad töö tegemist ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO arvestavad töötajate erinevaid vajadusi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Loodud on töö iseloomu ja töötaja vajadusi arvestav töökeskkond (nt kontor, SIM, PPA, PÄA, kus on arvestatud vajadusega teha tööd nii omaette kui ka meeskonnas, ning HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE saab töötada kas püsti või istudes ). KAPO Võimekus 5.1.2. Targad ja inspireerivad juhid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Juhid lähtuvad juhtimispõhimõtetest ja organisatsioonikultuuri vajadustest. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Juhid on inspireerivad ja targad ning oma käitumise ja hoiakutega inimestele SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO eeskujuks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, PÄA, 1.1. Juhtide juhtimispõhimõtetele vastavust on seiratud juhtimiskultuuri kujundamiseks SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE ja arendustegevuste kavandamiseks (üle aasta). SMIT, KAPO 1.2. Juhtidele on antud regulaarselt tagasisidet nende juhtimisoskuste kohta ja pakutud SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE arendustegevusi. SKA, SMIT, KAPO SIM, PPA, PÄA, HÄK, 1.3. Kujundatud on tulemustele orienteeritud organisatsiooni- ja juhtimiskultuur. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 1.4. Juhtidel on arendatud strateegilise juhtimise oskust ja töötajatele strateegiliste SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE eesmärkide kommunikeerimise oskust nii, et juhid seavad eesmärgi, mida on vaja SKA, SMIT, KAPO 136  saavutada, jättes töötajatele võimaluse teekonna eesmärgini ise kujundada või selle kujundamisel kaasa rääkida. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 2. Juhid loovad kaasava keskkonna, kus on tähtis SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO töötajate tööalane edu ja heaolu. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Juhte on pidevalt arendatud ja toetatud, et nad märkaksid inimeste SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, vajadusi ja oskaksid toime tulla eri põlvkondade ja inimtüüpide 2020–2023 RE SMIT, KAPO esindajatega. 2.2. Juhte on koolitatud, et nad omandaksid oskusi dialoogil ja kaasamisel SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, põhineva ning muudatustega kohaneva organisatsioonikultuuri 2020–2023 RE SMIT, KAPO kujundamiseks. 2.3. Juhte on koolitatud, et nad märkaksid ja tegeleksid SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE psühhosotsiaalsete ohuteguritega. SMIT, KAPO Võimekus 5.1.3. Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, 1. Loodud on erinevad koostöövormid parimate praktikate jagamiseks, koostöö PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO soodustamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Korraldatud on valitsemisalaülene konverents uute ideede, lahenduste ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE tehnoloogiate teemal. SKA, SMIT, KAPO SIM, PPA, PÄA, HÄK, 1.2. Kasutusele on võetud valitsemisalaülese info hoidmise koht. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 1.3. Koostatud on ülevaade erinevatest formaatidest, mis soodustavad koostööd, SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE parimate praktikate jagamist ja meeskonnatunnet. SKA, SMIT, KAPO 137 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Töötajad tunnevad oma tegevuse suhtes omanikutunnet ja saavad kaasa Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: rääkida eesmärkide seadmisel ja neid puudutavate otsuste tegemisel, sh oma SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO töö kujundamisel. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega 2.1. Töötajad on kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse, nende arvamusega SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, on arvestatud. Juhid on esile toonud neid muutusi ja otsuseid, mis on saanud 2020–2023 RE SMIT, KAPO alguse töötajate tagasisidest. 2.2. Juhte on koolitatud oodatava tulemuse sõnastamise oskuse ja kaasamise SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, arendamiseks, mis annaks töötajatele rohkem võimalusi eesmärkide 2020–2023 RE SMIT, KAPO saavutamise viiside ja kiiruse kohta kaasa rääkida. 2.3. Töid on seiratud kindla ajavahemiku tagant ja vähendatud on ebamõistlikku SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE tööd, mis ei too tulemust ja millel ei ole lisaväärtust. SMIT, KAPO 2.4. Töökeskkonnas on loodud töötajatele sobivad ja turvalised võimalused SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, teavitada vajadusest saada tuge või täiendada oma teadmisi ülesannete 2020–2023 RE SMIT, KAPO paremaks täitmiseks. 2.5. Pikaajalise välislähetuse korral teevad teenistuja ja asutus täpsed kokkulepped SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE lähetuselt naasmise ja teenistuja ametialaste võimaluste kohta. SMIT, KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 3. Ühised väärtused on organisatsioonikultuuri aluseks ja toetavad tagasiside SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO andmise kultuuri kujunemist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 138  3.1. Tagasiside andmise meetodeid on juhtidele ja töötajatele tutvustatud, et kujuneks tagasiside andmist soodustav kultuur, kus tunnustamine ja tagasiside SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE andmine tugineb kokkulepitud väärtustele, sh väärtustatakse nii tulemusi kui ka SKA, SMIT, KAPO pingutust. 3.2. Juhtidele on tutvustatud personalivaldkonna suundumusi ja uusi lähenemisi, mis mõjutavad organisatsioonikultuuri kujunemist (eri põlvkonnad, SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE tööharjumused, arusaam paindlikkusest, rahvastiku vananemine, noorte SKA, SMIT, KAPO vähenemine jne). 3.3. Juurutatud on väärtuspõhine värbamine, sh on värbajatele vajaduse korral SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE pakutud koolitusi. SKA, SMIT, KAPO PPA, PÄA, HÄK, 3.4. Kokku on lepitud kogu valitsemisala katusväärtused, millest SIM SKA, SMIT, 2020–2023 RE kõik asutused lähtuvad. KAPO 3.5. Loodud on erinevad dialoogiformaadid, et toetada organisatsioonides võrdset SIM, PPA, PÄA, HÄK, kohtlemist, läbipaistvust, inimestega arvestamist, vastastikust lugupidamist, 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO meie-tunde loomist ja hoidmist. 3.6. Seiratud on kokkulepitud väärtuste rakendamist, nii ebakõla nende SIM, PPA, PÄA, HÄK, rakendamisel kui ka organisatsioonis töötamise põhimõtetest kinnipidamist. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO Seire tulemuste alusel on tegevusi parandatud. Võimekus 5.1.4. Hinnatud tööandja kuvandi kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Siseturvalisuse asutused on hinnatud tööandjad, SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO kuhu tahetakse tööle tulla ja jääda. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SIM, PPA, PÄA, 1.1. Ellu on viidud teavitustegevusi, sh edastatud positiivseid sõnumeid, et suurendada HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE siseturvalisuse asutuste kui atraktiivsete tööandjate nähtavust. KAPO 1.2. Siseturvalisuse valdkonda on tutvustatud noortele (nt osaletakse projektis „Tagasi SIM, SMIT, kooli“, riigikaitse õpetamise raames tutvustatakse siseturvalisuse valdkonda, PPA, PÄA, HÄK, SKA 2020–2023 RE KAPO osaletakse messidel, pakutakse praktikavõimalusi, korraldatakse SKA noortelaagrit). 139  SIM, PPA, PÄA, 1.3. Kokku on lepitud tööandjat puudutavad põhisõnumid ja nende levitamiseks HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE koolitatud on kõneisikud. KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 2. Siseturvalisuse töötajad on oma valdkonna saadikud. SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SIM, PPA, PÄA, HÄK, 3.1. Valitsemisalas ja sellest väljaspool on avaldatud persoonilugusid. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 3.2. Siseturvalisuse valdkonna töötajad on kindla aja vältel tutvustanud oma tööd SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE sotsiaalmeedias, kasutades näiteks blogi või vlogi. SKA, SMIT, KAPO 3.3. Pakutud on võimalusi töötada nii pika- kui ka lühiajalises lähetuses ning SIM, PPA, PÄA, HÄK, vajaduse korral ettevalmistavat tuge Eesti ja siseturvalisuse valdkonna 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO paremaks esindamiseks. 140 Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine Eesmärk. Siseministeeriumi valitsemisalas on kasvanud suutlikkus kasutada siseturvalisuse edendamisel innovaatilisi lähenemisi ja lahendusi ning poliitikakujundamine on teadus- ja tõenduspõhine. Meetme mõõdikud: Algtase 2018 2020 2021 2022 Sihttase 2023 Allikas Innovatsiooni küpsusastme kõrgemale Mõõdik töötatakse Siseministeerium tasemele jõudmise määr välja aastal 2020 Töötajate arv, kelle tööülesanne on Siseministeerium 1 ≥3 ≥5 ≥5 ≥5 algatada ja ellu viia innovatsiooniprojekte Siseministeeriumi valitsemisalas ametlike Siseministeerium või lepinguliste koostööpartnerite arv, kel 0 ≥1 ≥2 ≥3 ≥3 on väga head oskused nutika tehnoloogia valdkonnas144 Algatatud innovatsiooniprojektide arv Siseministeerium 0 ≥5 ≥ 10 ≥ 15 ≥ 20 (kumulatiivne) Prototüübi testimiseni jõudnud Siseministeerium 0 ≥3 ≥5 ≥7 ≥ 10 innovatsiooniprojektide arv (kumulatiivne) Otseselt teadmistepõhise Siseministeerium Mõõdik töötatakse poliitikakujundamise toetamiseks läbi välja aastal 2020 viidud uuringute arv 144 sh avaandmed (ingl open data), suurandmed (ingl big data), tehisintellekti(ingl artificial intelligence), masinõpe, automatiseerimine ja targad sensorid jne. 141 Võimekus 5.2.1. Käitumisteaduslikult ja tehnoloogiliselt nutikate uuendustega katsetamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtimiskultuur soodustab innovatsiooni ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO organisatsiooni innovatsiooni küpsustase on kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE / välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega145 1.1. Valitsemisala töötajad osalevad kasutajakeskse disaini koolitustel ja kursustel PPA, PÄA, HÄK, SKA, (igal aastal 50 inimest), et omandada kasutajakesksete lahenduste disainimise RE / SIM SMIT, KAPO, 2020–2023 baasteadmised ja tunda töös ära olukorrad, kus saab kasutajakeskse disaini välisvahendid innotiim võtteid kasutada. 1.2. Valitsemisala töötajatele on korraldatud nutikate tehnoloogiate koolitusi ja kursuseid (igal aastal 75 inimest), et suurendada pädevust võtta kasutusele uusi SIM, PPA, PÄA, HÄK, RE / SKA 2020–2023 tehnoloogiaid ja arendada välja võimekus lõimida nutikaid tehnoloogiaid SMIT, KAPO välisvahendid tööprotsessidesse. 1.3. Valitsemisala töötajad osalevad käitumisteaduste 146 koolitustel ja kursustel (igal aastal 50 inimest), et omandada käitumispsühholoogia baasteadmised ja PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / SIM 2020–2023 tunda ära tööolukorrad, kus saab kasutada mitmesuguseid võtteid käitumist SMIT, KAPO välisvahendid mõjutada. 1.4. Töötajatele on kasutamiseks valminud praktilised tööriistad, mis toetavad PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / SIM 2020–2023 valitsemisala töötajaid uuenduslike ideede leidmisel ja ellurakendamisel. SMIT, KAPO välisvahendid 1.5. Igal aastal toimub valitsemisala innovatsioonipäev, et leida uusi ideid ja PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / lahendusi poliitikate ja teenuste kvaliteedi suurendamiseks ning SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid julgustada valitsemisala töötajaid katsetama uusi lahendusi. 1.6. Korraldatud on iga-aastane häkaton ja mentoritega idee-inkubaator, et SIM, PPA, PÄA, HÄK, RE / katsetada uusi tehnoloogilisi lahendusi poliitikate ja teenuste kvaliteedi SKA 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid parendamiseks (sh jõuda kuuekuulises inkubaatoris reaalse prototüübini) ning 145 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 146 Käitumisteaduste (ingl behavioural sciences) valdkond tegeleb inimkäitumise mustrite, selle põhjuste ja mõjutamisvõtete mõistmisega. Käitumisteadused hõlmavad eelkõige psühholoogia, sotsioloogia ja antropoloogia valdkonna, kuid sisaldavad ka komponente majandusest, politoloogiast, bioloogiast ja inimgeograafiast. 142  sel moel julgustada valitsemisala töötajaid proovima uusi lahendusi. Luuakse ka lahendusi, mis põhinevad krati ja andmeanalüüsi võimaluste kasutamisel. 1.7. Igal aastal on peetud ebaõnnestumiste seminare147, et jagada valitsemisala PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / töötajate vahel väärtuslikke õpikogemusi ebaõnnestunud projektide kohta ja SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid sellega kasvatada organisatsioonis katsetamiskultuuri. 1.8. Kõigi valitsemisala asutuste töökorralduses on tehtud muudatused, mis PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / soosivad valitsemisalas uuenduslike algatuste teket ja edukat elluviimist. SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid Muudatuste kavandamiseks on enne tehtud asjakohane analüüs. 1.9. Loodud on valitsemisala innovatsioonimeeskond või -võrgustik, mis koondab PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / uuenduslike ideede algatajad ja elluviijad, et võimendada organisatsiooni SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid õppimisvõimet ja kujundada asutuste-siseseid innovatsiooni eestkõnelejaid. Võimekus 5.2.2. Teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Siseministeeriumi valitsemisala teadus-ja tõenduspõhise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, poliitikakujundamise osakaal on oluliselt kasvanud ning teadus- ja SKA, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KAPO arendusvõimekus on kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega148 1.1. Siseministeeriumi valitsemisalas on välja töötatud ja kokku lepitud SKA, PPA, PÄA, RE / strateegilised uurimissuunad, mis toetavad siseturvalisuse strateegiliste SIM HÄK, SMIT, 2020–2023 välisvahendid arengueesmärkide saavutamist. KAPO 1.2 Strateegiliste arengueesmärkide saavutamisel toetutakse tõhusale SIM, SKA, PPA, RE / valitsemisalasisesele koostööle (sh SKA kompetentsidele) ning ka koostööle PÄA, HÄK, 2020–2023 välisvahendid väljaspool asuvate avalik-õiguslike ülikoolide ning teadus- ja arendusasutustega. SMIT, KAPO 147 Ebaõnnestumiste seminarid ehk nn fuckup nights on erasektori start-up’i- ja innovatsioonikogukondades levinud seminaritüüp, mille fookus on ebaõnnestumiskogemuse jagamisel. Eesmärk on vähendada häbi ja hirmu läbikukkumise ees ja normaliseerida ebaõnnestumisi kui paratamatut osa uute ideedega katsetamisel. 148 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 143  1.3 Siseministeeriumi valitsemisala asutused panustavad EL prioriteetsete SIM, SKA, PPA, probleemide innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse (erinevad RE / PÄA, HÄK, 2020–2023 koostööprojektid ja –formaadid), et rakendada uudseid teadmisi ja välisvahendid SMIT, KAPO tehnoloogiaid Eesti siseturvalisuse tugevdamisel. 1.4 Loodud on valitsemisalaüleselt kättesaadav ja kasutajasõbralik SIM, PPA, PÄA, RE / infovahetusplatvorm, mis tagab valitsemisalas läbi viidud teadus-, arendus- ja SKA, SMIT 2020–2023 HÄK, KAPO välisvahendid innovatsiooniprojektide kättesaadavuse ja kasutamise (nt. digiriiul 2.0). Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, 2. Sisekaitseakadeemiasse on loodud Eesti siseturvalisuse teadus-arendus- ja SKA, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KAPO innovatsioonitegevuse kompetentsikeskus. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega149 2.1. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud valitsemisala keskseks SIM, PPA, PÄA, teadus- ja arendustegevuse ning eriteadmuse arendamise ja hoidmise RE / SKA HÄK, SMIT, 2020–2029 keskuseks, mis panustab tõhusalt valdkondlike valupunktide lahendamisse ning välisvahendid KAPO on valdkonna eestkõneleja ühiskondlikes aruteludes. 2.2. Siseturvalisuse valdkonna strateegilisi uurimissuundi on arendatud SIM, PPA, PÄA, RE / kompetentsikeskuses tegutsevate teaduritest, valitsemiasala ekspertidest ja SKA HÄK, SMIT, 2020–2029 välisvahendid välisekspertidest mehitatud uurimisrühmade abil. KAPO 2.3. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud atraktiivseks teadus- ja RE / arendustegevuse läbiviimise keskuseks doktorantidele, teaduritele ning SKA 2020–2025 välisvahendid teistele valdkonna tippekspertide. 2.4. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja tunnustatud koostööpartneriks, mis panustab SKA 2020-2029 aktiivselt siseturvalisuse teadus-, arendus- ja innovatsioonikoostöö rahvusvahelistesse võrgustikesse. 149 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 144 2.5. Siseturvalisuse kompetentsikeskuses on professionaalsel tasemel välja SIM, PPA, PÄA, RE / arendatud administratiivne võimekus teadusrahade oluliselt suuremaks SKA HÄK, SMIT, 2020–2025 välisvahendid kaasamiseks. KAPO 2.6. Kompetentsikeskuses läbiviidav teadustegevus on suurel määral integreeritud RE / SKA SIM 2020–2025 õppetööga. välisvahendid 2.7. Käivitatud on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusasutuseks evalveerimise RE / SKA SIM protsess. välisvahendid 145 4. Programmi juhtimiskorraldus 4.1. Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede), 2) pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler (2. ja 3. meede) ja 3) varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler (5. meede) Ministeerium, kes programmi elluviimises osaleb, koostab igal aastal tulemusaruande oma vastutusalasse jäävate meetmete rakendamise, sh alameetmete/programmi tegevuste, võimekuste oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta ja esitab selle hiljemalt 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab aruande oma vastutusalasse jäävate võimekuste, oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta. Programmi aruanne on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste tulemuste ja alatulemuste juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul positiivse mõjuga asutuste panuseid ei dubleerita). Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. 4.2. Poolte rollid probleemide lahendamisel Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll. Riigiasutused koostöös Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused Igaühe panus Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid Siseturvalisuse programmis on lepitud kokku riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Programmis täpsustatakse ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende põhiroll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad sotsiaalteenuseid ja annavad sotsiaaltoetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad 146 avaliku korra kaitset ja ohutust; võimestavad kogukondi ja üksikisikuid; viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse: Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele. Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada. Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke. 147 EELNÕU KOOSKÕLASTAMISEKS JA AVALIKUKS KONSULTEERIMISEKS 12.12.2019 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030 Turvalises Eestis on stabiilne elukeskkond, kus inimene tunneb end kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on ennetamine. Samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa. Ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik igaühe – nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab erinevate poolte jõupingutusi. Järgmise kümne aasta jooksul on meie eesmärk Eesti siseturvalisust hoida ja kasvatada ning teha seda nii, et turvalisuse tagamiseks tehtavad jõupingutused ei peaks olema tehtud kellegi elu või tervise arvelt. Selleks tahame selgitada võimalikke kitsaskohti teadmistepõhiselt ja kasutada neile lahenduste loomisel ajakohaseid, mõjusaid ja nutikaid lahendusi. Hoiame ja loome koos turvalise Eesti! SISUKORD SISUKOKKUVÕTE .......................................................................................................................... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS ............................................................................................................ 4 1.1. Turvalisuse tähendus ........................................................................................................................ 4 1.2. Põhimõtted turvalise Eesti loomisel ................................................................................................. 5 2. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS ....................................... 6 3. OLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................................... 7 3.1. Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad....................................................... 7 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda ................. 10 4. ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD TEGEVUSSUUNAD ................................................................ 13 4.1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine ................................................................. 14 4.1.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks ............................... 15 4.1.2. Olulisemad tegevussuunad ......................................................................................................... 16 4.2. Kiire ja asjatundlik abi .......................................................................................................... 20 4.2.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks ............................... 21 4.2.2. Olulisemad tegevussuunad ......................................................................................................... 22 4.3. Kindel sisejulgeolek ............................................................................................................. 24 4.3.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks ............................... 25 4.3.2. Olulisemad tegevussuunad ......................................................................................................... 26 4.4. Tõhus rahvastikuhaldus ....................................................................................................... 30 4.4.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks ............................... 31 4.4.2. Olulisemad tegevussuunad ......................................................................................................... 32 4.5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus ....................................................................................... 34 4.5.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks ............................... 35 4.5.2. Olulisemad tegevussuunad ......................................................................................................... 36 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE .................................................................................................... 38 5.1. Rollid arengukava eesmärkide saavutamisel ................................................................................. 38 5.2. Arengukava elluviimine ja juhtimine .............................................................................................. 39 5.3. Aruandlus ja uuendamine .............................................................................................................. 39 5.4. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos ....................................................................... 39 5.5. Siseturvalisuse arengukava seosed teiste arengudokumentidega ................................................ 40 5.6. Siseturvalisuse valdkonna seos Euroopa Liidu poliitikatega .......................................................... 41 DOKUMENDIS KASUTATUD LÜHENDID ........................................................................................ 41 ARENGUKAVA LISADE NIMEKIRI ................................................................................................. 42 LISA 1. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA EUROOPA LIIDU POLIITIKATEGA ...................... 42 LISA 2. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA ................................................................................................ 42 LISA 3: ARENGUKAVA MÕÕDIKUD ....................................................................................................... 42 LISA 5. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ................................................................................. 42 LISA 6. MÕJUDE HINNANG .................................................................................................................... 42 2  SISUKOKKUVÕTE VALDKONNALE OLULISIMA MÕJUGA SUUNDUMUSED Rahvusvaheliste Rahvusvahelised institutsioonid Tehnika ja tehnoloogia Linnastumine konflikide ning julgeoleku- nõrgenevad, jõujooned riikide muutuvad järjest kiiremini, tuues jätkub, lisandub ohtude olemus muutub vahel muutuvad kaasa uusi võimalusi ja ohte hõreasustusalasid Kasvav ränne maailmas Rahvastik vananeb, Kliimamuutused jätkuvad, keskkonnaseisund (sh ebaseaduslik), suurenev tööealiste osakaal halveneb ja sagenevad ekstreemsetest piiriliiklus, suurenev pendelränne väheneb ilmastikunähtustest põhjustatud kriisid OLULISEMAD LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID Elanike teadmised, Siseturvalisuse Sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite hoiakud, oskused ning teenuste jätkusuutlik üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete neist tingitud käitumine ei ja kvaliteetne ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline aita piisavalt ära hoida pakkumine üle riigi terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtusid elule, tervisele ja on raskendatud. ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike varale. eriteenistuste tegutsemine, hübriidohud jne. Kriisiennetus ja hädaolukordadeks Inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning valmisoleku suutlikkus avalikus- ja sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine erasektoris pole piisav ning võib pärssida heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis ühest küljest võimalike hädaolukordade ennetamist võivad pärssida Eesti arengut soodustava ning teisalt või nendega toimetulekut. siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist. ABINÕUD PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS JA SUUNDUMUSTEGA ARVESTAMISEKS Kujundame ennetava Soodustame igaühe panust ja oskuste paranemist, mitmekesistame ennetustööd ja ja turvalise muudame seda süsteemsemaks ja sihistatumaks, soodustame kogukonnakesksust, elukeskkonna võrgustikupõhist lähenemist ja parandame eri partnerite koostööd. Suurendame suutlikkust eri poolte kaasabil ohule reageerida ja kahjusid leevendada, Tagame kiire ja muudame õiguskeskkonna vähem bürokraatlikuks ja kasutame jätkusuutlikke asjatundliku abi innovaatilisi infotehnoloogia- ja sidelahendusi, mis toetavad reageerimist senisest paremini. Hoiame Eesti Aitame kaasa, et sisejulgoelekut ohustavad tegurid oleksid teadvustatud ja sisejulgeoleku maandatud riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Parandame kindlana elanike, avaliku, era- ja kolmanda sektori valmisolekut tulla toime mitmesuguste Eestit ohustavate kriisidega. Jätkame tõhusa Hoiame Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ja rahvastikuhaldusega rahvastikutoimingud usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed nii, et need toetaksid Eesti arengut, sidusust ja toimimist ning tagaksid siseturvalisuse. Muudame siseturvalisuse Suurendame siseturvalisuse asutuste atraktiivsust, tagame valdkonnas tegutsevate valdkonna targemaks inimeste asjatundlikkuse ja pühendumuse ning muudame siseturvalisuse tagamise ja innovaatilisemaks veelgi uuendusmeelsemaks, kasutades tarku ja innovaatilisi lahendusi. KUI EI TEGELE EELNEVAGA, SIIS VÕIVAD KAASNEDA JÄRGMISED RISKID... Inimeste Erisused Turvalisuse tagamise ja õigus- Inim-, vara- ja Kogukondade turvatunne piirkondade vahel ja korrakaitseteenuste keskkonnakahjud sidusus väheneb väheneb suurenevad kättesaadavus halveneb suurenevad Inimeste ühiskondlik Ühiskonna polariseerumine ja Julgeolekut ohustavad tegurid aktiivsus ja panus ühiskondlikud pinged suurenevad, kaasneb pääsevad rohkem mõjule, sh võib turvalisusesse väheneb suurem oht väärtuskonfliktide tekkeks suureneda raske kuritegevus 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS 1.1. Turvalisuse tähendus Siseturvalisuse arengukavas lähtutakse, et turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult, panustab ise selle kujundamisse ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Turvalisuse moodustavad tunne ja tegelik kogemus, millest üks on abstraktne usk, teadmine, arvamine, et riik tagab teatud väärtused, ja teine on konkreetne, sageli ka isiklik kogemus, kas need väärtused on ka tegelikult tagatud. Tavapäraselt peetakse turvatunde tagamise peamisteks osadeks riigi julgeolekut ja inimeste kaitstust süütegude eest, kuid sama olulised on ka usk majanduslikku ja sotsiaalsesse toimetulekusse ning vabaduse ja õigluse tagamisse. Seega, turvatunde loob ühest küljest teadmine, et elatakse vabas ühiskonnas, kus kehtivad ühiselt tunnustatud normid. Ühiskonna stabiilsuse tagamiseks on vajalik erinevate valdkondade panus, mida on selgitatud joonisel 1. USK – USK – USK – USK – USK – SÜÜTEGUDE USK – USK – ÕIGLUSE, MAJANDUSLIK SOTSIAALNE RIIGI JA OHTUDE ABI TERVISHOID VABADUSE TOIMETULEK TOIMETULEK JULGEOLEK EEST SAAMISESSE TAGAMINE KAITSTUS TURV ATUNNE TURVALISUS K I N DL US T A TU S HARIDUSLIK, SÜÜTEGUDE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE MEDITSIINILINE INIMÕIGUSLIK ABI SAAMISE TÖÖALANE VASTANE Joonis 1. Turvalisuse olemus (allikas: Kriminaalpreventsiooni nõukogu, 1996; I. Aimre 1995; kohandatud, Siseministeerium 2019) Teiseks on turvalisus kogemus, kas ja kuidas see usk ühes või teises olukorras realiseerub – ehk kas inimese ohutus ja kindlustatus on ka tegelikult tagatud. Inimene, kes kaotab töö, kogeb, kas ja kuidas majanduslik kindlustatus ja sotsiaalne kaitse tegelikult toimivad. Sattudes süüteo ohvriks, kogeb inimene, kuidas teda pärast ohvriks langemist toetatakse. Kokkuvõttes, kui inimesel pole usku sotsiaalsesse ja majanduslikku toimetulekusse, ei tunne ta end turvaliselt, hoolimata sellest, et ta on süütegude eest kaitstud ja süütegude arv on väike. Seetõttu on siseturvalisuse arendamisel oluline arvestada, et turvalisus on horisontaalne teema ja eri valdkondade asutused aitavad turvalisusele kaasa oma tavapäraste eesmärkide saavutamiseks suunatud ülesannete täitmisega. Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmides on 1) lepitud kokku täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, 2) võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning 3) määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. 4 1.2. Põhimõtted turvalise Eesti loomisel Siseturvalisuse arengukava elluviimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest. Igaühe üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja ❶ suurendamiseks. Turvalisust saab suurendada igaüks, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt tema enda asi. Siiski teeb abivajaja Turvalisus teadlikkus ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime tulla, tema päästmise kergemaks. algab meist Vajaduse korral peab osutama abi ise või edastama teabe õnnetusest professionaalidele. endist Tähtis on aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning parendada elanike teadmisi ja oskuseid. Turvalisus nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tulemuse selle tagamisel annab eri poolte tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi ❷ valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemine, teiste valitsemisalade asjakohane panus, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, erasektori ja Turvalisuse tagamine kogukonnaliikmete sammud oma piirkonnas siseturvalisuse on terviklik ja eeldab eri suurendamiseks. See võib tähendada näiteks vabatahtlike politseinike ja poolte jõupingutusi päästjate panustamist, aga ka inimeste endi valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on välja selgitada takistused eesmärkide saavutamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste valdkondade eesmärkide elluviimise abil. Turvalisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel oluline roll ja neilt oodatakse ❸ vajaduse korral kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimese elule, tervisele, varale või loodusele juba sündinud. Vaja on Kõige mõistlikum saavutada turvalisem ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond oleksid korraldatud on ohte ennetada viisil, mis vähendaks kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis soodustaks positiivseid valikuid ja arenguvõimalusi. Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgitada probleemide tegelikud põhjused, ❹ sh miks ei tunne inimesed endid turvaliselt Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide või miks nad käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu. põhjusteni ja need koostöös lahendada ❺ Turvalisuse tagamisel ja probleemide lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja nutikaid lahendusi, kuidas Probleemide lahendamisel kasutatakse inimeste tööpanust hästi kasutada ja selle kõrval ajakohaseid, mõjusaid, nutikaid ja rakendada uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate optimaalseid lahendusi lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kriteeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida sihtrühmale sobilik lahendus. 5 2. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS Üldeesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tähelepanu keskmes on Eesti inimeste ja igaühe panus, et rõhutada võrdsust, kuna on oluline, et inimesed tunneksid endid ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Eesmärgis on olulisel kohal ka vaba ja turvaline ühiskond, kuna turvalisus ja õigused-vabadused peavad käima käsikäes. Aastatel 2020–2030 on vaja inimeste turvatunne ja Eesti siseturvalisus hoida stabiilsena ja võimalusel neid kasvatada. Olulisele kohale on seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse. Inimeste kaasatust ja panust iseenda ja kogukonna turvalisusesse on vaja aastatel 2020–2030 olulisel määral parandada, luues selleks vajalikke eeldusi. Sellise lähenemise toimimiseks peab riik oma asutuste kaudu looma ja pakkuma asjakohaseid lahendusi ja tekitama inimestes turvalisuse suurendamise vastu huvi. Inimesed peavad tundma oma väärtust ning oskama ja olema motiveeritud kaasa lööma. Panustamise ning enda ja teiste ohtude eest kaitsmise eeldus on inimeste oskus ja teadlikkus turvalisuse teemadel, mida on samuti vaja suurendada. Eesmärgi seadmisel on silmas peetud ka tavapärasemate rändeliikidega seotud (näiteks töö, õppimine, teadus) probleeme. Eestisse on teretulnud inimesed, kes tahavad aktiivselt panustada Eesti ühiskonna arengusse. Siseturvalisuse keskmes on inimeste elu, tervise ja vara kaitsmine. See sõltub nii igaühest endast, väliskeskkonnast, sealhulgas looduskeskkonnast, kui ka elukeskkonnast, mida parandades vähendatakse ohte. Keskkonnast tulenevaid ja keskkonda ähvardavaid ohte peab ennetama ja ära hoidma, kasutades selleks mõistlikke lahendusi. Aastatel 2020–2030 on vaja oluliselt vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Peale selle, et riik loob inimestele kaasalöömisvõimalusi ja kaasab neid turvalisuse tagamisse ning toetab nende oskusi, peab riik jätkusuutlikult tagama igapäevase valmisoleku osutada abi ohuolukordades ja hädaolukordades. Arengukava eesmärgi poole liikumist hinnatakse joonisel 1 esitatud näitajate kaudu. Esimene number näitab viimast teadaolevat tegelikku taset ja teine sihttaset aastaks 2030. . . Eestit turvaliseks riigiks hindavate Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis elanike osakaal - kuritegevust 3%  3% 94%  94% - sisserännet 12%  12% - terrorismi 1%  1% Allikas: siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Allikas: Standard Eurobaromeeter . Vigastussurmade Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus arv 1 - Politsei- ja Piirivalveamet 89%  89% 761  ˂ 520 Siseturvalisuse - Päästeamet 97%  97% Allikas: Statistikaamet tagamisse kaasatud - Häirekeskus 94%  94% elanike osakaal Allikas: institutsioonide usaldusväärsuse uuring 30%  50% Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 1 2 Joonis 2. Mõõdikud arengukava eesmärgi saavutamise hindamiseks 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 2 Mõõdikute suundumusi ja Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavaid olulisi näitajaid on selgitatud peatükis 3.1. 6 3. OLUKORRA ANALÜÜS 3.1. Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad 3 Elanike hinnangud Eesti ja elukoha turvalisusele Eesti elanike hinnang turvalisusele on väga kõrge. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on märkimisväärselt suurenenud nende hulk, kes nõustuvad selle väitega täielikult. 2015. aastal leidis 92% Eurobaromeetri uuringule vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal pidas siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanuid.4 Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt suurena (2015. aastal 92% ja 2018. aastal 96%), ja siingi on suurenenud nende inimeste osakaal, kes väitega täielikult nõustuvad. Väärib märkimist, et Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2018. aastal 83%), kuid kodupiirkonna kohta antud hinnangud ei erine märkimisväärselt (2018. aastal 92%). Peale Kirde-Eesti elanike hindavad Eesti riiki pisut vähem turvaliseks elukohaks muust rahvusest inimesed (88% hindab turvaliseks), suurlinnade elanikud (89% hindab turvaliseks) ning inimesed vanuses 35–49 (90% hindab turvaliseks). Neile küsimustele vastamisel on ilmselt tähtis piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord laiemalt, mitte üksnes rahvus, ja vähendades piirkondlikke erinevusi vähenevad ka erinevused vastustes. Eurobaromeetri uuringu järgi peavad eestlased võrrelduna Euroopa keskmisega oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7. koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll aga on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid need on rohkem mõjutanud Euroopa üldise turvalisuse tajumist. 2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanute hinnangul suurendavad turvalisust kõige enam tehnoloogia areng (61%), infosüsteemide töökindlus (59%) ja Eesti kuulumine Euroopa Liitu (57%). Inimeste arvates vähendavad Eesti turvalisust üldine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus (79%), rahvusvaheline terrorism (75%), põgenike olukord Euroopa Liidus (74%) ning poliitiline ebastabiilsus lähinaaberriikides (73%). Neli kõige olulisemat kodukoha turvalisust väga palju suurendavat tegurit on inimeste hinnangul valvekaamerad avalikes kohtades (53%), kogukonna suurem sidusus ehk see, et naabrid tunnevad üksteist (51%), politseipatrullid tänavatel (49%) ning kohaliku omavalitsuse tegevus turvalise keskkonna kujundamisel (samuti 49%). Eesti elanikud hindavad Eesti siseturvalisust juba praegu väga heaks, siiski tuleb selle hoidmise nimel pingutada ka edaspidi. Eesmärk on arengukava elluviimisel hoida hinnangut siseturvalisusele samal tasemel praegusega, või seda mõnevõrra tõsta. Tuleb arvestada, et arengukavaga plaani võetav avaldab positiivset mõju Eesti turvalisusele, kuid samas on väliskeskkonna tingimused ebastabiilsed, hinnang turvalisusele sõltub teistestki valdkondadest, mis võivad mõjutada elanike hinnangut ka negatiivses suunas. Elanike hinnangud olulisematele probleemidele Eestis ja Euroopa Liidus Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel 2004–2008 pidevalt peamiste mureteemade hulgas, seda pidas 2006. aastal põhiprobleemiks koguni 48% vastanuid5. Alates 2009. aastast ei ole kuritegevus olnud riigi ees seisva kolme peamise mure hulgas. Aastatel 2009–2010 vähenes näitaja 10%-le ja järgmistel aastatel vähenemine jätkus, 2018. aastal pidas kuritegevust riigi olulisimaks probleemiks vaid 3% elanikke. Taustaks võib välja tuua, et registreeritud kuritegude arv on 15 aastat olnud langustrendis, kuid 2018. aastal suurenes 0,5%. Kuritegevuse struktuuris on varavastaste kuritegude osakaal vähenenud ja üldise trendina 3 Pikem siseturvalisuse valdkonna kesksete probleemide ja olukorra analüüs on leitav arengukava koostamise ettepanekust aadressil www.siseministeerium.ee/stak2030 (28.06.2019). 4 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. Kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/et/uuringud. 5 Uuringut on tehtud alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Aastatel 2004–2008 oli kuritegevus esimese kolme probleemi hulgas. 7 on suurenenud isikuvastaste kuritegude arv6. Üldjoontes kinnitab ametlikku statistikat ohvriuuring ehk inimeste küsitlus7. 2015. aastal kerkis Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne. Mure sisserände pärast vähenes 2016. aastal märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni), 2017. aastal veelgi (19%-lt 14%-ni) ja 2018. aastal pidas seda riigi peamiseks mureks 12%8. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi põhimureks 1% elanikke. Samas peame arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku ja rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie riigi julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Samas on Eesti elanikud arvamusel, et terrorism (25% vastajaid) ja sisseränne (65% vastajaid) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegeleda. See, mida Eesti elanikud peavad riigi peamiseks murekohaks, sõltub paljudest teguritest. Arengukava elluviimisel on vaja tegeleda siseturvalisuse valdkonna praeguste ja uute probleemidega ning maandada riske. See aitab tagada, et ei kasva nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust, sisserännet või terrorismi riigi peamiseks murekohaks. Elanike valmisolek panustada siseturvalisuse valdkonda Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%)9. Samas, siseturvalisuse vabatahtlikke on 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga rohkem: abipolitseinike arv on 884-lt suurenenud 1038-ni, vabatahtlike päästjate arv 1768-lt 1932-ni ja vabatahtlike merepäästjate arv 237-lt 551-ni. Peamiseks takistuseks turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). Arengukava elluviimisel püütakse elanike kaasatust siseturvalisuse tagamisse parandada. On olemas tugevad eeldused suurendada elanike panust enda ja kodukoha turvalisuse parandamisel: inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise suurendamisel on samuti potentsiaali. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanuid, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Vaid 12% nendest, kes 2018. aastal vastasid siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule, leidsid, et mitte miski ei motiveeriks neid osalema turvalisusega seotud vabatahtlikes tegevustes (2016. aastal oli neid 22%). Kõige olulisemaks motiveerijaks peetakse soovi muuta oma kodukoht turvalisemaks. Arengukava elluviimisel on vaja luua selliseid võimalusi ja kavandada sobivaid teavitustegevusi, et elanike panus omaenda kodukoha turvalisusesse ja kaasatus siseturvalisuse tagamisse suureneks. Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlikkus ja usaldus siseturvalisusesse panustavate asutuste ja vabatahtlike suhtes Vabatahtlike organisatsioone usaldatakse suurel määral (2018. aastal 74–87%). Samuti püsib endiselt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas 2018. aastal 97%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja Piirivalveametit 89% küsitlusele vastanuid. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on tähtis, et siseturvalisuse asutuste personal oleks asjatundlik, samas on töö 6 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2018. Kättesaadav internetis aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2018_viidetega_lisadele.pdf 7 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2018. 8 Eurobaromeeter. 9 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab, kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; infopäevad või koosolekud turvalisuse teemal; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); abipolitseinike töö; vabatahtlike päästjate töö; muud üritused või ettevõtmised, mille raames on jagatud infot turvalisuse teemal. 8 tulemuslikkuseks vaja, et neid inimesi ühiskonnas usaldataks. Arengukava elluviimisel on seatud sihiks hoida siseturvalisuse asutuste suurt usaldusväärsust ühiskonnas. Kuid oluline tõsiasi on see, et juba lähiaastatel võib siseturvalisuse teenuste pakkumine olla senisest suurema surve all rahvastiku vananemise, tööturule sisenevate noorte arvu vähenemise ja suure hulga eriteenistujate pensionile siirdumise tõttu. Kuigi õnnetustes hukkunuid ja registreeritud kuritegusid on aasta-aastalt pigem vähem, ei tähenda see, et arengukava kehtivuse perioodil väheneks kuigivõrd nõudlus siseturvalisuse teenuste järele, sest olenemata neist trendidest on tarvis tagada valmisolek reageerida. Personalinappusega siseturvalisuse valdkonnas kaasneb igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval risk, et võimalike ulatuslike kriiside korral on abiosutajad ülekoormatud ja siseturvalisuse teenuseid raskem pakkuda. Seetõttu tuleb kaaluda parimaid ja paindlikke võimalusi, kuidas suurendada siseturvalisuse personali hulka või töid automatiseerida, sest vajame lisaks märkimisväärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Arengukava elluviimisel on vaja seetõttu tähelepanu pöörata siseturvalisuse teenuste nutikale ja mõjusale pakkumisele, sh tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste arendamisele. Tõsised inimkahjud Vigastussurmade arv on aastate 2007 ja 2017 võrdluses üle 40% vähenenud10. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis EL-i keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel umbes 300 inimelu11. Oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel on inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel. Kuigi hoiakute näol on olemas eeldused kahjude ärahoidmiseks (2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 95% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt), on vaja suuremat ennetustööd käitumuslikest teguritest tingitud õnnetuste ja vigastussurmade vähendamiseks. Viimast põhjusel, et siiski suur osa õnnetustest ja vigastussurmadest juhtub käitumuslike tegurite tõttu. Näiteks olid 2018. aastal peaaegu pooled inimesed uppumisse hetkel alkoholijoobes ning suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes oli joobes 63% hukkunuid12. 2018. aastal juhtus joobes või alkoholi piirmäära ületanud juhi süül nii kannatanu kui ka hukkunuga õnnetusi võrreldes 2017. aastaga vähem, varakahjuga liiklusõnnetusi aga 10% rohkem13. Samuti on valdav osa tapmisi ja mõrvasid toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus. Enamikul juhtudel on alkoholijoobes olnud nii kuriteo toimepanija kui ka tema ohver14. Kuigi enamik inimesi peab ohtude ennetamist oluliseks (95%), on tunduvalt vähem neid, kes peavad piisavaks oma valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (61%)15. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid nende teemade puhul, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt tähelepanu pöörata siseturvalisuse ja rahvatervise valdkonna kõrval muudeski valdkondades. Ennetamise, inimeste käitumise ja hoiakute mõjutamise kõrval tuleb inimkannatuste vähendamiseks ja ärahoidmiseks ka edaspidi tagada valmisolek pakkuda kiiret ja asjatundlikku abi. 10 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 11 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_22.01_visioonidokument.pdf (28.06.2019). 12 Päästeamet. 13 Politsei- ja Piirivalveamet. 14 Kuritegevus Eestis 2018. Tallinn: Justiitsministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus- eestis-2018 (28.02.2019). 15 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. Tallinn: Siseministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Avaliku_korra_tagamine/siseturvalisuse_avaliku_arv amuse_uuring_aruanne_2018_loplik.pdf (20.05.2019). 9 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda Kogu maailmas võib nii lähiminevikus kui ka praegu täheldada mitut arengusuundumust, mis tulevikus jätkuvad ja süvenevad. Need mõjutavad nii Eesti sise- kui ka välisjulgeolekut ja siseturvalisust. Siseturvalisuse tulevikusihtide seadmiseks on edasises kirjeldatud olulisemaid ülemaailmseid suundumusi, mis mõjutavad Eesti siseturvalisuse valdkonna väljakutsete olemust ja lahendatavaid probleeme. Samuti on loetletud mõningaid olulisemaid tegevussuundi16, mil moel nende arengusuundumustega tegeleda. Rahvusvaheliste konfliktide ja julgeolekuohtude olemus muutub Esile kerkinud hübriidohud17, ei tunne riigipiire ning nende allikaid, nii riiklikke kui mitteriiklikke on traditsioonilistest julgeolekuohtudest raskem tuvastada. Tulevikukonflikte iseloomustavad üha enam majandusjulgeolekuga seotud riskid: teiste riikide majanduslik surve ja strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus ning sellest tulenev ühiskonna toimepidevuse haavatavus. Vastupanuvõimeks hübriidohtudele on jätkuvalt vaja avarat (laiapindset) julgeoleku-käsitust, mis eeldab eri tegevussuundade ja poliitikavaldkondade ning avaliku, era- ja kolmanda sektori panust (sh kogukonna ja üksikisiku tasandil) ja koordineeritud koostööd. Sealjuures tuleb sisejulgeoleku vajadustega arvestada eri poliitikavaldkondade arendamisel ka edaspidi. Hübriidohtudega toimetulemisele, eriti negatiivse mõjutustegevuse riskide maandamisele aitab olulisel määral kaasa riigi vastupanuvõime tugevdamine, küberrünnete tõrjumise suutlikkus, võitlus organiseeritud kuritegevusega, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamine, strateegiline kommunikatsioon, kriitilise infrastruktuuri kaitse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse parendamine, riskianalüüsidele tugineva ohupildiga valmisoleku suurendamine ning riigiasutuste ja elanikkonna kriisivõimekuse suurendamine. Riigisisese koostöö kõrval on oluline teadvustada ühiseid julgeolekuohte teiste riikidega ning aidata kaasa ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele, suheldes partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on üha enam vaja tähelepanu pöörata territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ohustava äärmusluse levikule, mis on tihti rahvuste ja uskude vahelise konflikti eskaleerumise tagajärg. Rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, jõujooned riikide vahel muutuvad Eestile on oluline hoida tugevaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning tagada ühiste organisatsioonide tegevus. Elanikkonnakaitset ja kriisideks valmistumist tuleb arendada koos rahvusvaheliste partneritega, sest nii nagu teised ohud, ei tunne kriisidki riigipiire. Toimiv kontaktide võrgustik, koolitatud eksperdid ning oskus ise abi anda tagavad kriisi situatsioonis paremad eeldused ka abi vastuvõtmiseks. Elanikkonnakaitse, humanitaarabi ja arengukoostöö täiendavad teineteist turvalise elukeskkonna loomisel nii meie naabruskonnas kui ka kaugemal. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku18 ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Tarvis on suurendada Schengeni ala piiriturvalisust ja julgeolekut. Vahetud ohud Eesti julgeolekule olenevad eelkõige julgeolekuolukorrast Euro-Atlandi piirkonnas ja suhetest lähipiirkonna riikide vahel19. Euroopa julgeolekut mõjutab ennekõike Venemaa välispoliitika kasvanud agressiivsus oma eesmärkide saavutamisel, sealhulgas sõjalise jõu kasutamine, püüd lõhkuda läänemaailma ühtsust ja riikidevahelist usaldust20. Tehnika ja tehnoloogia muutuvad järjest kiiremini Tehnika ja tehnoloogia järjest kiirem areng mõjutab tugevalt ka siseturvalisuse valdkonda, tuues kaasa nii uusi võimalusi, ent ka ohtusid, millega tegeleda. Ohtudest võib nimetada 16 Ülevaade kõigist arengukavaga kokku lepitud tegevussuundadest on peatükis 4. 17 Tähendab koordineeritult ja paralleelselt eri valdkondade kaudu teostatavat mõjutustegevust nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris, majanduslikku survet, küberründeid, väärteabe levitamist jne. 18 Sendai raamistik. Kättesaadav aadressil https://www.unisdr.org/we/coordinate/sendai-framework 19 Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#. 20 Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. Tallinn: Välisluureamet. Kättesaadav aadressil https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2018-EST-web.pdf (20.05.2019). 10  näiteks sõltuvust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemidest ja nende toimepidevusest, samuti uut julgeolekuohtu küberterrorismi näol. Küberkuritegevuse vastane võitlus ja võimekus seda ennetada muutub järjest tähtsamaks. IOCTA21 kohaselt ületab registreeritud küberkuritegude arv mõnes EL-i liikmesriigis juba praegu traditsiooniliste kuritegude oma. Tehnoloogiline kuritegevus ei tähenda üksnes küberkuritegusid ning tehnoloogiast on saamas horisontaalne mõõde enamikus kuritegudes, kus füüsilise ja tehnoloogilise piirid on hägusad22. Ohtudega toimetulek eeldab õigussüsteemi kohandamist, inimeste teadlikkuse suurendamist, tehnoloogia ja tehnika arendamist ning turvalisuse kui läbiva põhimõttega arvestamist. Siseturvalisuse tagamisel ja selle arengu kujundamisel on ka edaspidi väga tähtis IKT süsteemide arendamine ja nende toimepidevus. IKT süsteemid võimaldavad pakkuda avalikke teenuseid tõhusamalt ja luua paremad võimalused turvalisuse tagamiseks. Kuna väga suur hulk inimesi suhtleb riigiga interneti kaudu23, on vaja sellega arvestada ka siseturvalisuse teenuste arendamisel, näiteks pakkudes võimalikult paljusid teenuseid ka interneti vahendusel. Ränne suureneb Euroopa seisab ka lähikümnenditel silmitsi ebastabiilsest lähipiirkonnast pärit ulatuslike rändevoogudega24. Kasvava rändetrendi tõttu hakkavad riigid aina enam oma piire kindlustama, üha olulisemaks saavad isiku samasuse ja rände õiguse kontroll, sh suurem biomeetria kasutuselevõtmine isiku ja dokumendi võrdlemisel, andmevahetus Schengeni riikide vahel, tagasisaatmise lepingud ja õiguslikud regulatsioonid ebaseadusliku rände takistamisel. Ebaseaduslikku rännet on suudetud senisest paremini takistada, ent üksikute illegaalsete piiriületajate asemel on esile kerkinud võrgustikud, mille liikmed tunnevad kohalikke olusid, kasutavad ära lünki piirivalves ja seadustes ning toimetavad inimesi ebaseaduslikult Euroopa Liitu.25 Schengeni piiride senisest parem kindlustamine on oluline ka muutunud julgeolekukeskkonna tõttu. Nende suundumuste tõttu on säilinud ja pidevalt suurenenud vajadus ühiskonna paremaks lõimimiseks. See aitaks ära hoida rahulolematust ühiskonnas ja tulevasi võimalikke konflikte ühiskonna eri gruppide vahel. Kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb Rände hoogustumist põhjustavad peale rände lähteriikide ebastabiilse poliitilise olukorra ka kliimamuutused. Need toovad kaasa looduskatastroofid ning vähendavad elamiseks ja põlluharimiseks sobiliku maad ja joogivett. Alates 19. sajandi lõpust on maakera keskmine temperatuur suurenenud 0,8 kraadi, suurem osa sellest alates 1975. aastast26. Sellega on kaasnenud uute alade kõrbestumine, jää sulamine poolustel ja maailmamere veetaseme tõus27. Kuna kliimamuutused mõjutavad maailma eri piirkondi ebaühtlaselt, siis Eestis see äärmuslikke muutusi veel kaasa ei too, ent olude muutumiseks on siiski tarvis valmistuda juba praegu. Siseturvalisuse valdkonnas on kliimamuutuste tõttu vaja senisest enam pöörata tähelepanu laialdaste tulekahjude ennetamisele, nende tekke seiramisele ning puhkenud tulekahjude võimalikult ökonoomsele ja kiirele kustutamisele. Kuna kliimamuutused ja nende põhjustatud katastroofid võivad kaasa tuua ka laialdasi kriise, muutub kriisideks valmistumine elanikele ja riigile senisest olulisemaks. 21 Europol, Internet Organised Crime Threat Assessment 2018. Europol. Kättesaadav aadressil file:///C:/Users/46908160250/Downloads/iocta2018.pdf (04.07.2019). 22 Tehnoloogiakuriteod. Kuritegevus Eestis 2018. Tallinn: Justiitsministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 (04.07.2019). 23 Näiteks, 2018. aastal deklareeriti 96,3% tuludest interneti teel, 99,6% pangaülekandeid tehti elektrooniliselt ja 90% inimesi kasutab internetti regulaarselt. E-Estonia facts. Kättesaadav aadressil https://e-estonia.com/wp-content/uploads/e-estonia-facts- 18-09-21.pdf (04.07.2019). 24 Eesti 2035 taustapaber „Maailm aastal 2035“. 25 Välisluureamet. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2019. 26 The world is getting warmer. NASA Earth Observatory. Kättesaadav aadressil https://earthobservatory.nasa.gov/world-of- change/DecadalTemp (04.07.2019). 27 UN Environment. Global Environment Outlook. Kättesaadav aadressil https://content.yudu.com/web/2y3n2/0A2y3n3/GEO6/html/index.html?page=78&origin=reader (20.05.2019). 11  Linnastumine jätkub, lisandub hõreasustusalasid Kui praegu elab linnades veidi üle poole maailma rahvastikust (55%), siis ÜRO prognooside järgi 2050. aastal juba 68%. Sellega koos ennustatakse maapiirkondades elavate inimeste osakaalu ja arvu vähenemist28. Jätkuva linnastumise ja maapiirkondade rahvaarvu vähenemise tõttu tekib hõreasustusega alasid aina rohkem ja see seab uued väljakutsed teenuste pakkumisele ja sh riigi suutlikkusele äärealadel. Kuna inimesi on vähem ja nad elavad kaugemal nii üksteisest kui ka keskustest, on tarvis leida senisest erinevaid strateegiaid teenuste pakkumiseks29. Eestis on see probleem veelgi akuutsem, sest asustamata on üle poole kogu territooriumist30. Seetõttu on läbimõeldud regionaalpoliitika üha olulisem. Maailma rahvastik vananeb, tööealiste osakaal väheneb Kogu läänemaailmas toimuv rahvastiku vähenemine ja vananemine avaldab samuti mõju turvalisuse tagamisele. 2015. aastal hinnati, et üle 60-aastaseid inimesi on maailma rahvastikust umbes 0,9 miljardit, 2050. aastaks kasvab see aga 2,1 miljardini ja sajandi lõpuks 3,2 miljardini31. Ka Eestis toimub aastaks 2040 märgatav rahvastiku vananemine32. Ühest küljest on nende suundumuste, sh tööjõu vähenemise tõttu vaja leida senisest enam viise tööprotsesse optimeerida ja automatiseerida. Teisalt on vanemaealiste sihtrühma suurenemise tõttu vaja arvestada teatud turvalisusprobleemide muutumisega ja eripäraste vajadustega teenuste pakkumisel. Näiteks on tarvis arvestada, et vanemate inimestega juhtub enam selliseid õnnetusi, mille lahendamisega tegelevad päästjad. 28 United Nations. Department of Economic and Social Affairs. 68% of the world population projected to live in urban areas by 2050, says UN (16.05.2018). Kättesaadav aadressil https://www.un.org/development/desa/en/news/population/2018- revision-of-world-urbanization-prospects.html (04.07.2019). 29 OECD. Service delivery in rural areas. Kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/cfe/regional-policy/service-delivery-in-rural- areas.htm (04.07.2019). 30 Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata (16.04.2019). Tallinn: Statistikaamet. Kättesaadav aadressil https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/ (20.05.2019). 31 Ageing. United Nations. Kättesaadav aadressil https://www.un.org/en/sections/issues-depth/ageing/ (20.05.2019). 32 Statistikaameti 14. veebruari 2014. a pressiteade nr 22 „Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040“. Kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022 (04.07.2019). 12 4. ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD TEGEVUSSUUNAD Järgmistes alapeatükkides on täpsemini kirjeldatud siseturvalisuse eesmärke aastatel 2020–2030, antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja selgitatud olulisimaid tegevussuundi, mida aastatel 2020–2030 on vaja koostöös teha, et eesmärkideni jõuda. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Üldeesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tegevussuund 1: Ennetava ja turvalise Tegevussuund 2: Kiire ja asjatundlik abi Tegevussuund 3: Tegevussuund 4: elukeskkonna kujundamine Kindel sisejulgeolek Tõhus rahvastikuhaldus Eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja Eesmärk: Inimesed tunnevad ennast Eesmärk: Eesti sisejulgeolek on Eesmärk: Eesti kodakondsus, turvaliste kogukondadega ühiskond, kus kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu kindel ning seda ohustavad tegurid rände- ja identiteedihaldus- elanikud oskavad turvalisusriske märgata, sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire on hästi teadvustatud ja maandatud poliitika ning neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust mitmesuguste riigisiseste tegevuste rahvastikutoimingud on reageerida. Tehakse mitmekesist paljude kaasabil ohule reageerida ja ja rahvusvahelise koostöö kaudu. usaldusväärsed, innovaatilised ennetustööd, mida iseloomustab leevendada ohu realiseerumisel tekitatud Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja ja inimesekesksed, toetades valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja erasektor on valmis tulema toime Eesti arengut, ühiskonna eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja sündmuste lahendamist toetavad vähem erinevate Eestit ohustavate sidusust ja toimimist ning panus iseenda ning kogukonna bürokraatlik õiguskeskkond ning kriisidega. tagades siseturvalisust. turvalisusesse vähendab ohtu elule, jätkusuutlikud innovaatilised tervisele, keskkonnale ja varale. infotehnoloogia- ja sidelahendused Tegevussuund 4.1: Tegevussuund 3.1: Tasakaalustatud rändepoliitika Tegevussuund 1.1: Terviklikum ja Tegevussuund 2.1: Avaliku korra tagamise ja Põhiseadusliku korra tagamine igaühe panusel põhinev ennetustöö pääste valmisoleku planeerimine Tegevussuund 4.2: turvalisuse tagamiseks Tegevussuund 3.2: Raske ja Tasakaalustatud Tegevussuund 1.2: Vähem Tegevussuund 2.2: Teadete kiire organiseeritud kuritegevuse kodakondsuspoliitika inimkannatanutega õnnetusi vastuvõtmine, abivajaduse täpne vastane võitlus Tegevussuund 4.3: väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Usaldusväärne ja turvaline Tegevussuund 1.3: Vähem vägivalda Tegevussuund 3.3: Kriisideks Tegevussuund 2.3: identiteedihalduspoliitika Tegevussuund 1.4: Turvalisem avalik ruum Reageerimine õnnetustele ja ohtudele valmisolek ja nende lahendamine Tegevussuund 1.5: Kaitstum vara, Tegevussuund 4.4: Tõhus ohutum keskkond Tegevussuund 2.4: Sündmuste lahendamine Tegevussuund 3.4: Piirihaldus rahvastikutoimingute poliitika Tegevussuund 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Eeesmärk: siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Tegevussuund 5.1: Inimeste hoidmine ja arendamine Tegevussuund 5.2: Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine 13 4.1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesmärk Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Mõõdikud Elanike osakaal, kes Oma elukohta Ennetustöösse Eksperdihinnang hindavad oma oskusi turvaliseks hindavate kaasatavate partnerite eesmärgi ennast ja teisi õnnetuse elanike osakaal arv saavutamisele korral aidata piisavaks 96%  96%  96% 200  330  ˃ 360 mõõdik väljatöötamisel 61%  66%  70% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks - naabrivalve 78%  78%  80% - naabrivalves 56%  56%  56% - abipolitsei 78%  80%  83% - abipolitseinikuna 13%  15%  15% - vabatahtlik pääste 87%  90%  90% - vabatahtliku päästjana 15%  17%  20% Võtmeprobleem Elanike teadmised, hoiakud ja oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele ❶ Kuidas arendada terviklikku, süsteemset ja teadmistepõhist ennetustegevust, sh katsetada Eesti oludesse sobivaid uusi lähenemisviise ohutuks käitumiseks ja riskide vähendamiseks? ❷ Kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt kujundada, vabatahtlikku tegevust mitmekesistada ja tugevdada vabatahtlike kaasamist? ❸ Kuidas kujundada hoiakuid ja soodustada käitumist end ja teisi abistada, ohtudest hoiduda ja neile reageerida? ❹ Kuidas suurendada elanike teadlikkust ja parandada oskusi hädaolukorra ohtusid puudutava käitumise kohta? ❺ Kuidas tagada erasektori asjatundjate poolt pakutavate turva- ja ohutusteenuste kvaliteet? 14  4.1.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja nendega tegelemise abinõud33 OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID TEGEVUSSUUNAD SEOTUD POOLED Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga Terviklikum ja igaühe panusel põhinev Mitmeid vigastusi ja õnnetusi ei ole Ennetustöö on ennetustöö turvalisuse tagamiseks SIM, PPA, PÄA, SKA, RAM, SOM, võimalik ennetada vaid siseturvalisuse valdkondade SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, valdkonna meetmetega vahel Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine KAM, Riigikantselei, Kaitseliit, Ennetustööga ei ole jõutud siseturvalisuse vabatahtlikud, kõigi vajalike sihtgruppideni killustunud Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise Ennetustöö võimaluste mitmekesistamine KOV-d, EAPK, NV, PL Märkimisväärne osa sotsiaal- sihtrühmad Senine ja terviseprobleeme on mitmekesistuvad vabatahtliku seotud ja ennetatavad Ei eelistata mõjusaid ennetustegevusi tegevuse SIM, PPA PÄA, KAPO, SOM, TAI, korraldus ei Vähem inimkannatanutega õnnetusi JUM, EKEI, KOV-d, Riigikantselei, Vabatahtlike arv võib väheneda taga selle HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, Iga viies 14–49-aastane on huvitatud jätkusuutlikkust Ohtude ennetamine ning tervist ja elu HÄK, RiKS, KEA, TEA, RIA, VETA, vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või säästva käitumise kujundamine abipolitseinikuks hakkamisest MNT, TTJA, Eesti Pank Vähem vägivalda Vabatahtlikke kasutatakse praegu valdavalt reageerimisel, mitte ennetustegevustes Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, Elanike teadmised, märkamine TAI, KUM, HTM, JUM, KOV-d Vigastussurmade arv Eestis on 100 000 hoiakud, oskused ning elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Vägivalla eest kaitstud kannatanud Liidus keskmiselt neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära Turvalisem avalik ruum Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt hoida ohtusid elule, tervisele ja varale Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, Suur osa vigastustest ja õnnetustest MNT, KOV-d on tingitud riskikäitumisest ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja Inimeste teadmised ja oskused turvalist käitumist soodustavaks hädaolukordadeks valmistumiseks ja Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra nendes käitumiseks pole piisavad Avaliku korra rikkumiste arv tagamist avalikus ruumis Ettevõtjate tuleohutusnõuete alane pole viimastel aastatel teadlikkus on madal märkimisväärselt Kaitstum vara, ohutum keskkond muutunud (pigem väheneb) Varavastaste süütegude toimepanemine SIM, PPA, PÄA, SKA, SOM, TAI, on langustrendis Tapmiste ja raskete Isikute ja ettevõtjate teadmiste ja oskuste JUM, Kutsekoda, ETEL, KOV-d Lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete ja tervisekahjustustega lõppenud parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, kuriteojuhtumite arv ei ole vähenenud kuriteojuhtumite arv on vähenenud lõhkumise ja õnnetuse eest 33 Joonisel kajastatut on üksikasjalikumalt analüüsitud arengukava programmi(de)s. Need asuvad aadressil www.siseministeerium.ee/stak2030. 15 4.1.2. Olulisemad tegevussuunad Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks SOOVITUD Ennetustöö on terviklik ja mõjus ning aitab kujundada inimestes hoiakut, et turvalisus OLUKORD ja ohutus algab eelkõige nende endi käitumisest, märkamisest, hoolimisest ja tegutsemisest. Asutused kavandavad ja viivad ennetustegevusi ellu süsteemselt ning teadus- ja tõenduspõhiselt, tegevustesse panustavad ka vabaühendused ja erasektor. Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. OLULISIMAD Teha ennetus- ja koostööd valdkondade vahel senisest mõjusamalt. Selleks TEGEVUSSUUNAD  leppida riigis kokku põhimõtted, mille järgi ennetussekkumisi katsetada, rakendada, nende mõju hinnata ja neid rahastada;  leida järeleproovitud ennetussekkumiste hulgast jätkusuutlikud lahendused;  eelistada ennetustöös tulemuslikke sekkumisi ja seirata nende mõju ning loobuda tarbetutest;  panna koostöö eri asutuste ja ühingute vahel paremini toimima, leppides kokku vastutusalad, et ennetustööd nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil kavandada, teoks teha ja selle tulemusi mõõta;  korraldada tõhus info- ja andmevahetus asutuste vahel, leides selleks kõige otstarbekamad viisid;  leppida kokku riiklikul tasandil kompetentsikeskuses, kes pidevalt kogub ennetustöö tegemise kohta infot ja koordineerib selle alusel valdkondade vahel ennetustöö eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist. Kompetentsikeskus tagab, et ennetustöö tegemise süsteem on kavakindel ja teadmispõhine;  teha senisest enam ja tõhusamalt ennetustööd nii koolis, töökohal, kogukonnas ning kodus ja perekonnas. Kasutada püsivaid koostöövorme, mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl. Selleks  loob iga kohalik omavalitsus koostöö- ja ennetusvõrgustiku, kuhu kuuluvad kõigi nende esindajad, kelle töö mõjutab piirkonna inimeste heaolu;  määrata igas maakonnas piirkondlik valdkondade ülese mandaadiga ennetuse eest vastutav koordinaator;  arendada võrgustikutöö ja kogukondade võimestamise metoodikat, toetada uuenduste juurutamist, hinnata nende mõjusust ja tuua esile parimaid praktikaid. Kindlustada vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus. Selleks  luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna, näiteks ennetustöös osalemiseks või muul moel vabatahtlike töösse panustamiseks;  tõsta asutuste ja vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata;  motiveerida vabatahtlikke toetuste ja tunnustavate tegevustega osalema ning tagada neile vajalik varustus ja töökeskkond. 16 Vähem inimkannatanutega õnnetusi SOOVITUD Vähenenud on raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv. Tõhusa OLUKORD teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused hinnata erinevaid ohte, neid ennetada ja neile reageerida. Suurenenud on inimeste valmisolek mitmesuguste kriiside ajal kõrvalise abita toime tulla. OLULISIMAD Suurendada inimeste teadlikkust turva- ja ohutusnõuetest ja oskust neid järgida, et TEGEVUSSUUNAD ennetada ohtusid ning kujundada tervist ja elu säästev käitumine. Selleks  teha eri ohuliikide kaupa kavakindlat ennetustööd, et vähendada inimeste äraeksimisi, kukkumisi ning liiklus-, gaasi-, tule-, vee- või plahvatusõnnetusi;  koostada terviklähenemine koduste riskide ennetamiseks ja leevendamiseks . Luua senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades. Selleks  koostada teavitus- ja koolitusmaterjale ning lõimida kriisiolukordades käitumise teema üldharidusse ja õpetajakoolitusse;  levitada kriisiolukordades käitumise juhiseid, kasutades selleks mitmesuguseid kanaleid;  parandada suurõnnetuste kohta nii andmete ja info kättesaadavust kui ka nende kogumist;  kasutada suurõnnetuste andmeid ja infot, et teadvustada elanikele riske ja parandada nendeks valmisolekut. Vähem vaimset ja füüsilist vägivalda SOOVITUD Vaimne ja füüsiline vägivald on vähenenud. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, OLUKORD oskavad vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. OLULISIMAD Parandada inimeste teadlikkust vägivalla vormidest, esinemisest ja selle kohta TEGEVUSSUUNAD käibivatest müütidest. Selleks  edendada ühiskonnas avalikku arutelu vägivalla teemal;  viia järjepidevalt ellu tõendus- või teaduspõhist ennetus- ja sekkumistegevust. Edendada argumenteeritud ja heast tavast lähtuvat avalikku arutelu interneti- keskkonnas. Selleks  parandada aruteludes osalejate ja aruteluareenide eest vastutajate teadlikkust ja suutlikkust, et nad oskaksid vajaduse korral ennetavalt ja leevendavalt sekkuda;  tagada ka edaspidi politsei kohalolu veebis, arendada sellega seonduvat edasi ning pakkuda politsei tuge ja suuniseid, mis aitavad aruteluareenide eest vastutajail oma rolli paremini täita, rikkumisi võimalikult vara märgata ja neile reageerida. 17  Ennetada vägivalda senisest enam koostöös erasektori-, tervishoiu- ja haridusasutustega. Selleks  arendada haridusasutustes laste sotsiaalseid oskusi senisest enam, muu hulgas võtta igas haridusasutuses kasutusele vägivalla ennetamise programm;  pakkuda noortele tegevust, millega aidata ennetada agressiivset käitumist. Parandada riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurendada oskusi selliste riskide maandamiseks. Selleks  korraldada kogu riigis süsteemselt ja laiapindselt tegevusi, millega ennetada radikaliseerumist;  kujundada Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel kompetentsikeskus, kes nõustab kolleege ja partnereid, et nad oskaksid radikaliseerumist varakult märgata, ennetada ja maandada;  koostöös religiooniekspertidega teha süsteemsemat usunõustamist ja aidata kaasa usukogukondade lõimumisele, et ennetada ja tõkestada usuäärmusluse levikut. Tagada vägivallaohvrite terviklik abistamine, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikusest ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Selleks  juurutada mitmesuguseid lähenemisi ning kutsuda kokku ja panna tööle võrgustikud, kus probleemide põhjused ja lahendused leitakse ühiselt;  parandada spetsialistide oskust märgata abivajavaid või hädaohtu sattunud lapsi ja täiskasvanuid, nendest teavitada ja igaühe olukorrale asjakohaselt reageerida;  korraldada vägivallaohvri aitamine kannatanu ja spetsialistide koostöös, mille keskmes on kannatanu heaolu ja turvalisus. Tõkestada vägivalla korduvust. Selleks  töötada välja ja võtta kasutusele moodused, millega mõjutada vägivallatsejate käitumist. Turvalisem avalik ruum SOOVITUD Avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus OLUKORD kohas turvaliselt, oskavad ohte ennetada ja teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Inimesed lahendavad väiksemad häirivad juhtumid rahumeelselt, korrakaitseasutuste sekkumiseta. OLULISIMAD Suurendada inimeste teadlikkust avalikus kohas käitumisest ning ennetus- ja TEGEVUSSUUNAD kaitseabinõude kasutamisest. Selleks  parandada teavitustegevusi;  luua ja märgistada avalikus ruumis kohad, kuhu ohuolukorras varjuda;  töötada välja võimalused, mille abil soodustada väiksemate häirivate juhtumite rahumeelset lahendamist korrakaitseasutuste sekkumiseta. 18  Rakendada avaliku ruumi planeerimisel meetmeid, mis soodustavad ohutut ja turvalist käitumist ning pärsivad riskikäitumist. Selleks  võtta kõigi kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses kasutusele turvalise ruumiloome põhimõtted, mis aitavad ennetada süütegusid ja õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist. Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks  toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel;  suurendada avaliku korra tagajate hulka, kaasates turvaettevõtted ning teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused;  teha kogukonna tasandil koostööd teiste asutuste ja kogukondadega, et tugevdada kohalikul tasandil inimeste teadmisi ja hakkamasaamist;  tõsta kohaliku omavalitsuse olukorrateadlikkust tema territooriumil esinevatest riskidest ja aset leidvatest sündmustest, et tagada võimalikult varane valmisolek võimalike kriisiolukordade ennetamiseks ja nende lahendamiseks. Kaitstum vara ja keskkond SOOVITUD Teadmiste ja oskuste suurendamine ning hindamis-, nõustamis- ja OLUKORD järelevalvekorraldus ning erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Elanikud, sealhulgas ettevõtjad, kasutavad senisest enam ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest. OLULISIMAD Teha teavitustööd ja parandada hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldust. TEGEVUSSUUNAD Selleks  tõhustada teavitustööd, et suurendada elanike ja ettevõtjate teadmisi ja oskusi kaitsta oma vara varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest;  luua hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, millega selgitada välja vara valvamise, kaitsmise ja ohutusega seotud riskid ning leida nende riskide maandamise meetmed;  viia ellu mõjusat järelevalvet, et suunata ohutuse eest vastutavaid isikuid ja asutusi ohtusid kõrvaldama ja probleeme lahendama;  aidata laiendada naabrivalve tegevust ja teisi kogukondlikke algatusi, mis aitavad inimeste vara kaitsta ning muuta nende kodu ja naabruskonna turvalisemaks;  viia vajaduse korral ellu toetavaid tegevusi, sh muuta õigusruumi, et oleks piisavalt teenuseosutajaid, kes aitavad inimestel oma vara kaitsta, selle ohutust kontrollida ning seadmeid hooldada. Pöörata senisest enam tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele ja maandada riskid, mis nendega võivad kaasneda. Selleks  suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestada kliimamuutuste mõjuga ja osata vähendada nendega kaasneda võivaid riske;  olla valmis sagenevate äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. 19 4.2. Kiire ja asjatundlik abi Eesmärk Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Mõõdikud Elanike osakaal, kes hindavad ohtu Elanike rahulolu sattuda avalikus ruumis füüsilise vägivalla Avaliku korra raskete päästesündmuste ohvriks madalaks rikkumiste arv lahendamisega 73%  80%  85% 1777  1777  < 1500 90%  85%  85% Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 Elanike rahulolu Hukkunute arv 93%  hädaabiteadete väljakutsete kohta - pääste 95%  95% menetlemisega - kiirabi 95%  95%  95% mõõdik väljatöötamisel - politsei 84%  95%  95% 94%  95%  95% Võtmeprobleem Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele ❶ Kuidas ja mis tasemel abi ja reageerimist on vaja turvalise Eesti loomiseks? ❷ Kes peavad reageerima ja millele on vaja reageerida? Kas keegi saaks veel reageerida, kes? Kuidas muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades ❸ võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi, sh tööprotsesside automatiseerimist? Kuidas tagada reageerimiseks ja süütegude lahendamiseks vajalik taristu, seadmed, sõidukid ❹ ja tehnoloogia ning kõike seda arendada? 20 4.2.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja nendega tegelemise abinõud OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Elanikkonna Tuleviku CBRN intsidentide riski kasv Vähenenud on nii õnnetustes Siseturvalisuse mitmekesistumine kogukonnad Vähene ja ohtude olemuse pidev hukkunute, registreeritud teenuste vajavad uusi reageerimis- muutumine kuritegude kui ka avaliku Tehnoloogia areng jätkusuutlik ja toob kaasa nii lahendusi võimekus korra rikkumiste arv Endiselt on alles umbes pool kvaliteetne võimalusi kui ka ohte reageerimises ootamatustele miljonit II maailmasõja aegset Nõudlus siseturvalisust pakkumine üle riigi lõhkekeha, millega kokkupuutumise tagavate teenuste järele on raskendatud Rahvastiku paiknemise tõenäosus suureneb ei vähene muutused: linnastumine, eeslinnastumine, Kohalike omavalitsuste suurenev pendelränne töö ümberkorraldamine Avaliku ruumi ja keskkonna- Tulevikus suureneb äärmuslike ilmastikuolude ja tingimused ei toeta piisavalt ohule Rahvastiku vananemine ja eriteenistujate pensionile sellest tingitud loodusõnnetustele esinemise reageerimist siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse tõenäosus (üleujutused, tormikahjud, teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel metsatulekahjud jmt) TEGEVUSSUUNAD SEOTUD POOLED Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Avaliku korra ja ohtude seisundi seire SMIT, SOM, VA, KAM, JUM, Terviseamet, KOV Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Hädaabiteadete menetlemine SIM, HÄK, PPA, PÄA, Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine SMIT, SOM, MKM, RIKS, Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine KAM, KEA, JUM, Riigikantselei, KOV Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Avaliku korra tagamine CBRN sündmused SIM, PPA, PÄA, HÄK, KAPO, SMIT, RAM, JUM, Demineerimine KAM, SOM, KEM, MKM, Päästmine maismaal MEM, MTA, VÄM, PÄA, siseturvalisuse Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel vabatahtlikud, KOV Sündmuste lahendamine Järelevalve automatiseerimine Menetluste digitaliseerimine SiM, HÄK, PPA, SMIT, JUM, SOM, Abitus seisundis isikute abistamine siseturvalisuse Isikute kinnipidamine vabatahtlikud, KOV 21 4.2.2. Olulisemad tegevussuunad Avaliku korra ja pääste valmisoleku planeerimine SOOVITUD Ohuolukordade teket avalikus ruumis osatakse hinnata varakult. Ohtude ja OLUKORD õnnetuste toimumise tõenäosust ja asukohti seiratakse pidevalt ning ollakse valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. OLULISIMAD Parandada avaliku korra ja ohtude seiramise suutlikkust ning planeerida TEGEVUSSUUNAD valmisolek ohule ja õnnetusele reageerida senisest nutikamalt. Selleks  võtta kasutusele uusi seiresüsteeme ja -lahendusi;  viia olemasolevad seiresüsteemid omavahel enam kooskõlla. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine SOOVITUD Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale OLUKORD abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel. OLULISIMAD Mitmekesistada sidekanaleid, mille kaudu inimesed saavad abi või infot küsida. TEGEVUSSUUNAD Selleks  võtta teadete vastuvõtmiseks ja menetlemiseks kasutusele lahendused, mis arvestavad nii tehnoloogia ja tehnika arengu, inimeste suhtlusharjumuste kui ka nende eripäraste vajadustega. Parandada nende teadete töötlemist, mille korral ei ole operatiivteenistustel vaja kiiresti sekkuda. Selleks  luua riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabevahenduskeskus ja teadete vastuvõtmise sidekanalid. Tagada ka edaspidi, et abiosutajad kiirabist, päästeteenistusest ja politseist saavad paiknemis- ja operatiivinfot vahetada katkematult ööpäev läbi. Selleks  töötada välja ja võta kasutusele riigiside korraldamise uus lahendus. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele SOOVITUD Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele on vähendanud nii inim-, OLUKORD vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. OLULISIMAD Hoida korrakaitseorganite ja päästevõrgustiku34 reageerimissuutlikkus ohtudele TEGEVUSSUUNAD vastaval tasemel. Selleks  laiendada õnnetustele ja ohtudele reageerimise võrgustikku ja tihendada koostööd võrgustiku eri osaliste vahel; 34 Päästevõrgustik on ühtset päästeteenust osutav võrgustik, mille moodustavad kutselised ja vabatahtlikud päästekomandod. 22   pakkuda õnnetustele ja ohtudele reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel;  tagada ka edaspidi demineerimissuutlikkus ja lähtuda tehnika ajakohastamisel, et see aitaks võimalikult palju vähendada ohtusid nii demineerijatele kui ka õnnetusse sattunutele. Arendada reageerivate asutuste valmisolekut CBRN35- ja HAZMAT36-ohte teadvustada ja sellisetele sündmustele ööpäevaringselt reageerida. Selleks  kohandada pidevalt reageerimisvalmisolek ohtudele vastavaks;  luua toimiv võrgustik asutustest, kellel on teavet ja oskusi CBRN-ohtude ennetamise ja nendele reageerimise kohta;  korraldada kriisiõppusi seotud ametkondade koostöö harjutamiseks. Sündmuste lahendamine ja lõpetamine SOOVITUD Ohuolukord või korrarikkumine lõpetatakse ning avalik kord taastatakse, valides OLUKORD lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis sündmusi lahendama senisest paremini. Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalve- süsteemid. OLULISIMAD Muuta sündmuste lahendamine tõhusamaks. Selleks TEGEVUSSUUNAD  võtta kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete täitmisel, kus inimesel ei ole vaja sekkuda;  muuta menetlused elektrooniliseks. Arendada kohalike omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. Selleks  luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus toimetada joobe- seisundis isik kainenema ja teda kainenemiskohas hoida. Vältida sündmuste kordumist ja taastada tavapärane olukord. Selleks  tõhustada koostööd seotud organisatsioonide vahel;  parandada andmete liikumist ja sündmuse kohta käiva info üleandmist ühelt asutuselt teisele. 35 CBRN, inglise sõnadest chemical, biological, radiologial and nuclear threats. See on rahvusvaheliselt üldlevinud lühend, mida kasutatakse keemilistest, bioloogilistest, patogeenidest, radioaktiivsetest ainetest, tuumamaterjalist jmt tulenevate ohtude puhul, mis võivad ilmneda rünnakute ja tahtlikult toimepandud kuritegude tõttu. Lühendi eestikeelne vaste on KBRT. 36 Lühend HAZMAT on rahvusvaheliseld üldlevinud lühend ingliskeelsetest sõnadest hazardous material, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materjale. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 23 4.3. Kindel sisejulgeolek Eesmärk Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Mõõdikud Elanike osakaal, kes hindab enda Elanike osakaal, kes hindab Elanike osakaal, kes tunneb või oma pereliikmete puhul ohtu Eesti valmisolekut tulla toime end hästi informeerituna sattuda terrorismiakti ohvriks välisriigi mõjutustegevuse küberkuritegevusega seotud Eestis väikseks kasvuga heaks ohtudest 81%  81%  81% 57%  60%  63% 46%  60%  65% Maismaapiiri Elanike osakaal, kelle hinnangul Merepiiri kaetus kaetus tehnilise Korruptsiooni- on Eesti välispiir hästi kaitstud tehnilise seirega seirega (sh Peipsi järv ja tajumise indeks Narva jõgi) 55%  65%  75% 100%  100%  100% 73  76  77 52%  65%  100% Täiskasvanute osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt Elutähtsate ja FATF-i/MONEYVAL-i hinnang kättesaadavad oluliste rahapesu vastase võitluse kohta teenuste Kanep 36%  36%  35% valmisoleku soovitused peamiselt täidetud Amfetamiin 16%  16%  14% indeks  Eesti vastab FATF nõuetele Ecstasy 18%  15%  14%  Eesti vastab FATF nõuetele Rahustid 16%  16%  15% indeks töötatakse Kokaiin 12%  11%  10% välja Dopamiin 11%  10%  10% Võtmeprobleemid Probleem 1: Sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud. Probleem 2: Kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut. Keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele Kuidas suurendada vastupanuvõimet põhiseaduslikku korda ohustavate tegevuste, hübriidohtude ❶ ja vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? Kuidas ennetada radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja terrorismi ning suurendada ❷ valmisolekut võimalike ohtude tõrjumiseks ja mõjude minimeerimiseks, sh parandades riigisisest ja rahvusvahelist koostööd? Kuidas arendada integreeritud piirihaldust ja seda tõhusalt rakendada, et paremini toime tulla ❸ püsiva ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo, suureneva piiriliikluse ning piiriülese kuritegevuse survega? ❹ Kuidas täiendada ja rakendada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmeid? ❺ Kuidas täiendada ja rakendada küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid? Kuidas suurendada riigiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste ❻ valmisolekut kriisiks ja toimepidevust, et rahuldada inimeste esmavajadusi? ❼ Milline on jätkusuutlik kriisireguleerimismudel ja kuidas seda rakendada? 24  4.3.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja nendega tegelemise abinõud OLUKORRA KIRJELDUS, SUUNDUMUSED, OLULISEMAD PROOVIKIVID TEGEVUSSUUNAD SEOTUD POOLED Kasutatakse järjest ründavamaid ja varjatumaid võtteid, sh valeinfo Hübriid- levitamine, riikide siseprobleemide võimendamine, rahvusvaheliste ohtude ja Põhiseadusliku korra tagamine SIM, KAPO,PPA, PäA, SKA, SMIT, organisatsioonide usaldusväärsuse õõnestamine, ühiskonna polariseerimine HÄK, MKM, EAS, RIA, TTJA,VÄM, mõjutus- HTM, KUM, JUM, RAM, SOM, Terroristilike välisvõitlejate naasmine tegevuse Majandusjulgeoleku suurendamine Terviseamet, SKA, KaM, VLA, KV, Euroopasse mõjutab julgeolekuolukorda Ideloogilise ja kasv Radikaliseerumise ennetamine ja Riigikantselei, IS, KOV-id, Üksikründajate, sh iseseisvalt religioosse tõkestamine ettevõtlusega seotud radikaliseerunud isikute arvu kasv äärmusluse Majanduslik Terrorismivastane võitlus organisatsioonid, erasektor, 3. jätkuv levik surve välisriikide sektor, meedia Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat maailmas poolt, strateegiliste Raske ja organiseeritud kuritegevuse Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks, majandushuvide vastane võitlus sh terroristide värbamine internetist ja vaenuliku info ebapiisav levitamine internetis muutuvad aina levinumaks Küberkuritegevuse vastane võitlus kaitstus Suurim oht Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele on Narkokuritegevuse vastane võitlus SIM, PPA, SMIT, KAPO, SKA, KUM, korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste Rahapesu ja terrorismi rahastamise HTM, JUM, EKEI, Prokuratuur, tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut ohustavad investeeringud jne. tõkestamine Vanglateenistus, MKM, RIA, RAM, MTA, SOM, Sotsiaalkindlustusamet, Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu kiire ülemaailmne levik Raske ja Korruptsiooni tõkestamine TAI, Ravimiamet, Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurjategijad orienteeruvad organiseeritud Majanduskuritegevuse vastane Finantsinspektsioon, IS, Eesti Pank, kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale kuritegevuse võitlus Pangaliit olemuse Kriminaaltulu tuvastamise ja Uued tehnoloogiad mitmekesistavad kurjategijate võimalusi muutumine konfiskeerimise võimekus Küberkuritegevuse osatähtsuse pidev kasv kuritegude hulgas Inimkaubanduse tõkestamine Organiseeritud kuritegevusel on Kriminalistika arendamine senisest palju rohkem avaldumisvorme Seni on enamik narkokuritegusid seotud Üledoosist tingitud Suurenev surve aine ebaseadusliku käitlemisega surmasid on Eestis viis kriisiennetuseks ja Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, korda rohkem kui Kriisideks valmisolek ja nende hädaolukordadeks lahendamine ETO-d, hädaolukorra Korruptsioon esineb üha peidetumal kujul Euroopa Liidu keskmiselt valmisoleku riskianalüüside koostamisega suutlikkuse Ohtude tuvastamine seotud asutused (PÄA, PPA, RIA, Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad üha vahetumalt parandamiseks VTA, TEA, KEA, KAPO), KOV-id, HäK, Kriisideks valmistumine SKA, SMIT, RiKS, Eesti Pank, OSPA, Ühiskonnale oluliste teenuste toimepidevus SKA, KVA, SMIT, Kaitseliit, sõltub nii riigi- kui erasektorist Kriisijärgne taastamine Kaitseressursside Amet, Suurenev hädaolukordi juhtivad asutused piiriliiklus Eestil kui Euroopa Liidu välispiiri kontrollijal on tähtis roll Schengeni ruumi turvalisuse tagamisel Suurenenud surve Piirihaldus Püsiv ebaseadusliku rände, piiriülese piirihaldusele SiM, PPA, KAPO, SMIT, RAM, MTA, kuritegevuse, salakaubaveo surve Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja VÄM, KL, KV, VA kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö 25 4.3.2. Olulisemad tegevussuunad Põhiseadusliku korra tagamine SOOVITUD Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi OLUKORD teadvustatud, ennetatud ja maandatud. OLULISIMAD Tõkestada hübriidohte ja vaenulikku mõjutustegevust, sh valeinfo levitamist, ning TEGEVUSSUUNAD nendega kaasnevaid ohte. Selleks  suurendada riigis ja rahvusvaheliselt teadlikkust mõjutuskatsetest, -viisidest ja -kanalitest ning ohtudest, mis sellise tegevusega kaasnevad ning teha sellega seoses koostööd;  arendada võimalike hübriidsete kampaaniate siseriiklikku tuvastusvõimekust;  vähendada vastuvõtlikkust lõhestuspoliitikale, kasutades strateegilise kommunikatsiooni võtteid ja nii haridus- kui ka lõimumispoliitika võimalusi, et lõimida eri rahvusrühmad paremini ühiskonda, soodustada inimeste vahel sõbralikku läbikäimist, head riigikeeleoskust, ühise inforuumi ja jagatud tugeva riigiidentiteedi tekkimist;  aidata järjepidevalt vähendada sotsiaalmajanduslikke ja piirkondlikke lõhesid, et hoida ära ühiskondlikke pingeid. Maandada majandusjulgeolekut puudutavaid riske. Selleks  suurendada avaliku ja erasektori teadlikkust neist riskidest;  teha kindlaks strateegilistesse majandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu;  suurendada strateegiliste majandusharude sõltumatust. Suurendada kogu riigis suutlikkust tuvastada terrorismiga seotud riske, et ennetada ja tõkestada ohtusid ning minimeerida võimalikke tagajärgi. Selleks  arendada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tõhusat koostööd ning parendada õigusloomet, IKT võimekust, infovahetust, andmete ristkasutamist, analüütikat ja süsteemide koostalitlusvõimet;  arendada asutuste suutlikkust süsteemselt tuvastada ja tõkestada terroristliku sisu levitamist veebis;  koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erasektori asutustega arendada võimekust senisest mõjusamini tuvastada ja maandada ohtusid, mis võivad esineda avalikus ruumis ja strateegilise tähtsusega objektidel, sh rahvusvahelises laeva- ja lennuliikluses, ning selliseid ohte maandada;  järjekindlalt parandada avalikkuse ning esmatasandi ametnike ja spetsialistide oskust võimalikult vara tähele panna radikaliseerumise märke ja neile asjakohaselt reageerida37. Võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu SOOVITUD Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on OLUKORD loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd. OLULISIMAD Muuta võitlus küberkuritegude vastu senisest tulemuslikumaks. Selleks TEGEVUSSUUNAD  koostada tervikpilt küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest; 37 vt radikaliseerumise ennetamise teemat ka peatüki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ juures. 26   võtta kasutusele jätkusuutlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada ja neid tõhusamini menetleda ning nende toimepanija tuvastada. Näiteks luua uusi ametikohti, valmistada ette spetsialiste ja tagada vajalikud tehnoloogilised eeldused;  suurendada elanike ja ettevõte teteadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest;  luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ning küberkuriteokatsest politseile. Vähendada narkootikumide pakkumist ja kättesaadavust Eestis. Selleks  tegeleda senisest sihistatumalt narkootikumide sissetoojate ja edasimüüjatega;  töötada välja narkosüütegude kohta asjakohane andmekogumissüsteem;  täiustada narkootikumide pakkumise vähendamisega tegeleva personali väljaõpet ja täiendusõpet ning tehnilisi seadmeid, mida nad sel eesmärgil kasutavad;  pöörata tähelepanu ka narkootilise aine tarvitajate tabamisele ja leida võimalused nad kohe ravile saata38. Tulemuslikult tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Selleks  suurendada strateegilise analüüsimise suutlikkust;  arendada pankade-ülese kontode keskregistri võimekust ning liidestada makseteenuse osutajad Eestis;  suurendada teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest;  parendada järelevalve võimekust, sh virtuaal- ja krüptorahade osas;  tõhustada uurimis- ja järelevalveasutuste koostööd, vajadusel õigusloome ja IKT lahenduste ning eksperdivõimekuse arendamise kaudu;  analüüsida ja leida õiguslikud lahendused krüptoraha teenusepakkujate tegevuse reguleerimiseks;  töötada välja lahendused, mis muudaksid terrorismi rahastamise ja rahapesu vähem tulusaks ja atraktiivseks. Muuta võitlus korruptsiooni vastu tulemuslikumaks. Selleks  suurendada ennetustegevuse mõju;  pöörata enam tähelepanu suure mõjuga korruptsioonijuhtumite avastamisele. Muuta majanduskuritegude uurimine tõhusamaks. Selleks  tuvastada majanduskuritegude uurimise käigus eelkõige isik või rühm, kes on spetsialiseerunud majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele;  kiirendada suure kahjuga majanduskuritegude menetlemist. Parendada kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise võimekust. Selleks  arendada eeldusi kriminaaltulu tuvastamise ja tagamise suurenemiseks;  koolitada valdkonnaga seotud menetlejaid ja kohtunikke; 38 Nõudluse probleeme ja lahendusi käsitletakse täpsemalt „Rahvastikutervise arengukava 2030“ dokumendis. 27   luua riiklik andmebaas, mis võimaldab koguda ja analüüsida teavet kriminaaltulu piirangute ja konfiskeerimise kohta. Tõkestada inimkaubandust. Selleks  suurendada inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja inimkaubanduse kuritegude menetlemisega tegelevate spetsialistide teadlikkust;  rakendada inimkaubanduse kuritegude menetluses kuritegeliku vara konfiskeerimist. Arendada kriminalistika võimekust. Selleks  arendada kriminalistika ja kohtuekspertiisi valdkonna teavet koguda ja analüüsida võimaldav IT-süsteem;  arendada süsteemselt digitaalkriminalistika teenust. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine SOOVITUD Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on OLUKORD tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. OLULISIMAD Parandada kriisideks valmisolekut, suurendades riigiasutuste, kohalike TEGEVUSSUUNAD omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate teadlikkust võimalikest ohtudest. Selleks  koondada riskianalüüside põhjal koostatud ohupilt tervikuks ja teha see kättesaadavaks kõigile asjassepuutuvatele;  hoida ajakohasena ülevaade, millist abi saame kriisi korral küsida teistelt riikidelt;  osaleda senisest aktiivsemalt elanikkonnakaitse tegevustes ka rahvusvahelisel tasandil abi andjana, et parandada ekspertide praktilisi kogemusi kriisisituatsioonides toime tulla ning luua ja hoida koostööformaate, mida vajadusel on võimalik hädaolukorras kasutusele võtta;  kaasata teadusasutusi kriisideks valmistumisse senisest enam. Parandada elutähtsate teenuste toimepidevust ja kaupade varustuskindlust, et kriisi ajal oleksid elanike esmavajadused rahuldatud. Selleks  elutähtsate teenuse osutajatel võtta kasutusele elutähtsate teenuste toimepidevusnõuete täitmiseks vajalikud meetmed ja teha õppuseid;  tugevdada koostööd elutähtsaid teenuseid pakkuvate kohalike omavalitsuste ja erasektori asutustega ning aidata kavakindlalt parendada nende teadmisi kriiside kohta ja oskusi kriisi ajal tegutseda;  töötada välja süsteem, kuidas tagada elanike, ettevõtete ja asutuste jaoks vajalike kaupade ja teenuste senisest suurem varustuskindlus. Suurendada riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade valmisolekut kriisideks ja kriisijärgsete kahjude leevendamiseks. Selleks  kannavad kohalikud omavalitsused kõige tähtsamat rolli sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel, kriisileevendusmeetmete rakendamisel ja kohalike planeeringute kavandamisel;  parendada valmisolekut ja suutlikkust elanikke vajaduse korral evakueerida;  teha kavakindlalt kriisiõppuseid; 28   mõelda läbi ja koostada kriisijärgsete kahjude hindamise ja taastamistegevuste süsteem. Tagada, et kiirreageerimis- ja erioperatsioonide, massiohje, isikute ja objektide kaitsmise suutlikkus vastab muutuvatele julgeolekuohtudele, sh teha koostööd teiste riikidega. Piirihaldus SOOVITUD Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav OLUKORD julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. OLULISIMAD Suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli tegemise kvaliteeti. TEGEVUSSUUNAD Selleks  jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;  kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;  tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;  pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;  suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli taastamiseks. Parandada eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast, et tagada piisav teave, et koostöö kiiresti korraldada ja sündmustele reageerida. 29 4.4. Tõhus rahvastikuhaldus Eesmärk Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Mõõdikud Elanike osakaal, kes Teeninduses Elanike osakaal, kes Teistest rahvustest isikute hulgas hindavad Eesti tehtavate peavad sisserännet riigi tugeva ja keskmise valmisolekut tulla toime toimingute peamiseks mureks riigiidentiteediga isikute osakaal ulatusliku põgenike osakaal sisserändega heaks tasemed 12%  10%  10% 39/47%  42/50%  42/50% määratakse 36%  40%  40% 2020 Turvalist elektroonset identiteeti PPA identiteedi ja Rahvastikuregistris olevate kasutavate inimeste osakaal rändevaldkonna elukohaandmete tegelikkusele elektroonilist identiteeti (eID-d) teenustega, sh vastavate andmete osakaal omavatest isikutest e-teenustega rahulolu tase 75%  80%  85% 57%  65%  67% selgub  4  4 Võtmeprobleem Inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist. Keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele Kuidas luua uusi paindlikke võimalusi, et soodustada ühiskonna ja majanduse arengule vajalike ❶ välismaalaste Eestisse tulemist, siin viibimist, elamist, õppimist, töötamist? Kuidas tagada efektiivsed ja kiired menetlused, andmebaaside arendamine ja ❷ koostalitusvõimekus ning tõhusad ja riskipõhised järelkontrolli meetmed? ❸ Kuidas tõhusalt toetada uussisserändajate Eestis kohanemist ja sotsiaalset kaasatust? Kuidas tagada rahvusvahelise kaitse menetluste ja vastu võetud otsuste väga hea kvaliteet ja ❹ kiirus? Kuidas tõhustada rahvusvahelise kaitse saajate toimetulekut Eesti ühiskonnas? Kuidas soodustada Eesti kodakondsuse väärtustamist ja vähendada määratlemata ❺ kodakondsusega isikute arvu? Kuidas suurendada ühiskondlikku sidusust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist, et vältida ❻ teravate ühiskondlike pingete esiletõusu? Kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada, avastada, menetleda ja tõkestada ning tagada Eestis ❼ seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire ja tõhus tagasisaatmine? Kuidas tagada turvalised ja tänapäevased tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks? Kuidas tagada elektroonilise identiteedi ehk ❽ eID kasutatavus, laiendada dokumentide kasutusala ja -mugavust ja kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid? Kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus, jätkuvalt turvaline ja tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimise protsess, sh arendades edasi ning ❾ võttes laiemalt kasutusele biomeetrilisi isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise automatiseeritud lahendusi? Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel ❿ omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele? 30 4.4.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED TEGEVUSSUUNAD SEOTUD POOLED Inimeste suurem mobiilsus, uued töötegemisvõimalused Suureneb Tasakaalustatud rändepoliitika Eesti on muutumas välismaalastele atraktiivsemaks, vajadus nii suureneb konkurents talentide pärast teiste riikidega Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud kvalifitseeritud sisserändepoliitika kujundamine Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, kui Sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne hoiakud ja suhtumine ei toeta oskustööjõu elluviimine Suureneb vajadus pakkuda kohanemist ja järele Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast lõimumist toetavaid täiustatud teenuseid Eestisse teadlikkuse suurendamine SIM (PPA, KAPO, kõigile sisseränderühmadele saabuvate SMIT), VÄM, MKM uussisse- Uussisserändajate kohanemist toetavate (EAS), SOM (SKA, Eesti Suureneb haavatavatest gruppidest sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine rändajate Töötukassa, kaitse taotlejate ja saajate hulk Avalikkuse teavitamine rände- ja Tööinspektsioon), profiilid mitme- lõimumisteemadest Suureneb ebastabiilsus Euroopa lähiümbruses, kesistuvad HTM (SA Archimedes), mis võib kaasa tuua kaitse taotlejate ja saajate Ebaseadusliku Uussisserändajate kohanemise toetamine RAM (MTA), KUM, arvu suurenemise sisse- ja kohalikul tasandil JUM, kohtud, KOVid, läbirände Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine erinevad Välisreisijate arvu kasv, mis seab surve alla Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika sotsiaalpartnerid rändekontrolli süsteemid ja järelevalve võimalik kasv elluviimine Suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis Tagatud on kõrge kvaliteediga rahvusvahelise viibimiseks ja töötamiseks või ka skeemitamiseks kaitse menetlemise võimekus Ebaseaduslike sisserändajate hulk suureneb riikidest, Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate millesse tagasisaatmine on keerukam Määratlemata vastuvõtusüsteemi arendamine kodakondsusega Eesti kodakondsuse omandamise huvi on vähenenud isikute arvu visa Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika SIM (PPA, SKA), KUM Keeleõppevõimalused ei vasta sihtgrupi vajadustele kahanemine Eesti kodakondsuse saamise valmiduse (INSA), HTM (SA suurendamine ja kodanikustaatuse Innove), KOVid, AS Küberkuritegevus ja identiteedivargused on üleilmastunud väärtustamine Hoolekande-teenused Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide ja laiemalt identiteedihalduse valdkonna ühtlustamise suundumused Suurenev surve Usaldusväärne ja turvaline tagada turvaline identiteedihalduspoliitika Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone kasutatakse üha enam (asukohast sõltumatut töökohad identiteedihaldus Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning majanduse ja äritegevuse globaalsus) ning seda toetavad ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus SIM (PPA, SMIT, tehnoloogilised Identiteedihaldusvaldkonna turvaline ja nutikas KAPO), RaM (MTA, Internetiühenduse, mobiiliside kasutamise kasv lahendused arendamine EAS), VäM, MKM Nutiseadmete levik, tehisintellekt, pilvetehnoloogiad, Isikut tõendavate dokumentide ja (RIA), JUM, SK, suurandmed, plokiahela tehnoloogiad jne identiteedihalduspoliitika valdkonna erasektori partnerid Suurenev surve rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka Suurenev piiriüleste e-teenuste hulk e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine arendada tarkvara Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus Elanikud on harjunud kasutama e-teenuseid ja tagada juhtimine, haldamine ning koostöö rahvastiku- Rahvastikuregister on ka edaspidi Eesti toimingutes SIM (PPA, SMIT), JUM, kui e-riigi toimimiseks keskse tähtsusega kvaliteetsed Tõhus rahvastikutoimingute poliitika VäM, HTM, Rahvus- arhiiv, RaM (MTA), Rahvastikuregistri menetlustarkvara on vananenud andmed 31 Maa-amet, Kvaliteetsete rahvastikuandmete tagamine Maanteeamet jt. 4.4.2. Olulisemad tegevussuunad Tasakaalustatud rändepoliitika SOOVITUD Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega, on suunatud rahvusriigi OLUKORD kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. OLULISIMAD Soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale ja TEGEVUSSUUNAD majandusele kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, Euroopa Liidu õiguse ja põhivabadustega. Selleks  tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks;  suurendada koostöös partneritega teadlikkust Eestist kui atraktiivsest kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise tingimustest ja võimalustest. Ennetada ja tõkestada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist. Muuta Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Selleks  võtta koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks, näiteks rakendada migratsiooni-järelevalve- meetmeid, mis põhinevad riskianalüüsil;  arendada IT-lahendusi tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks läbiviimiseks ning tagasisaatmisalast koostööd EL liikmesriikide ja kolmandate riikidega;  suurendada võimekust tuvastada seaduslikus rändes ohtlikke ja kuritegevusega seotud isikuid. Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel. Selleks  täiustada kõigi sisseränderühmade kohanemist ja lõimumist toetavaid teenuseid, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele;  pöörata eritähelepanu elanikerühmadele, kellel võib olla raskem kohaneda ja lõimuda, kes võivad kogeda diskrimineerimist või kelle puhul on suur risk jääda ühiskonnas isolatsiooni ja sellest põhjustatud riskikäitumiseks. Suurendada Eesti elanike teadlikkust rändevaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest ning vähendada nende teemadega seotud hirme. Selleks  võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi;  anda nii riigile kui ka elanikele ühtse rände- ja lõimumisalase kommunikatsiooni kaudu rändest regulaarne, selge ja faktitäpne ülevaade. 32 Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika SOOVITUD Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi OLUKORD kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. OLULISIMAD Soodustada kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Selleks TEGEVUSSUUNAD  võtta kasutusele nii regulatiivseid kui ka pehmeid meetmeid;  tutvustada kodakondsuse saamise võimalusi ning pakkuda sel teemal koolitusi ja nõustamist;  teha kodakondsuse saamise teemal eri sihtrümadele mõeldud teavitustööd;  toetada Eestisse pikaks ajaks jääda soovijate Eesti kodakondsuse saamisprotsessi. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika SOOVITUD Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud OLUKORD on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. OLULISIMAD Tagada identiteedihalduse valdkonnas stabiilsus ning turvaline ja tõsikindel TEGEVUSSUUNAD isikutuvastus. Selleks  arendada edasi tõsikindla füüsilise isikutuvastamise, isikule identiteedi loomise ja isikusamasuse kontrollimise protsessi;  kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis on turvalised, kasutajasõbralikud ja võimaldavad automatiseeritud menetlusi. Tagada elektroonilise identiteedi ehk eID kasutatavus, laiendada isikut tõendava dokumendi kasutusala, -mugavust ja kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid elektroonilise identiteedihalduse valdkonnas. Selleks  järjepidevalt arendada riiklikku isikut tõendavat dokumenti, mis võimaldab digiallkirjastamist ja digitaalset isikutuvastamist;  tagada tarkvara jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh koostada tegevusplaan ja olla valmis tegutsema mitmesugustes ohu- ja riskiolukordades;  tagada koostöö avaliku ja erasektori vahel ja nende reageerimis-suutlikkus ohu- ja riskiolukordades. Tõhus rahvastikutoimingute poliitika SOOVITUD Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja OLUKORD Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. OLULISIMAD Tagada, et rahvastikuregistris on kasutusel ajakohane tarkvara, mille abil TEGEVUSSUUNAD osutatakse kasutajasõbralikke teenuseid. Tõsta rahvastikuregistri andmete olulisust teenuste pakkumisel. Selleks  liita rahvastikuandmetega teenused tervikteenusteks, et vähendada teenuste killustatust;  tagada rahvastikuregistri tarkvara ajakohasus. 33 4.5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Eesmärk Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Mõõdikud SIM valitsemisala töötajate üldine rahulolu Vabatahtliku voolavuse määr SIM 3,3  3,5  3,5 SIM 15%  9,0%  9,0% PPA 3,8  > 4,1  > 4,2 PPA 6,6%  6,0%  5,7% PÄA   PÄA 4,1%   HÄK 3,8  4,0  4,0 HÄK 8,8%  8,8%  8,8% SKA 3,8  4,0  4,2 SKA 7,9%  7,0%  6,8% SMIT 5,6  5,6  5,6 SMIT 14%  15%  15% *SMITil seitsme-, SIMil nelja-, teistel viiepalliskaala Innovatsioonis SIM valitsemisala Ühele õppekohale Ühele õppekohale järgmisele asutuste maine esitatud avalduste arv esitatud avalduste arv küpsusastmele tööandjana kõrgharidusõppes kutseõppes jõudmise määr mõõtmisvahend mõõtmisvahend töötatakse välja 4,1  3,2  3,5 2,9  2,5  2,2 töötatakse välja aastal 2020 aastal 2020 Võtmeprobleem Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele Milliseid uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi lahendusi on vaja siseturvalisuse valdkonnas ❶ töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks luua? Kuidas soodustada ja luua eeldusi nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahenduste ❷ väljatöötamiseks siseturvalisuse valdkonna eesmärkide saavutamisel? 34  4.5.1. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Olemasolevad Töökeskkond ja lahendused on piiratud organisatsioonikultuur ei toeta või puudulikud innovaatilisi algatusi ja Digi- ja Tööjõuturule siirduvate noorte arv väheneb ja Töötajate uuenduste rakendamist piisavalt infoajastu Ei kasutata piisavalt aina enam eriteenistujaid suundub pensionile oskuseid on Siseturvalisuse keskkond andmeanalüütika vaja Siseturvalisuse valdkonna töötajate lahendusi võimalike Siseturvalisuse valdkonna töötajate teenuste tehnoloogiateadlikkus ja - vajab uudseid nüüdisajastada kriitiliste olukordade palgad ei ole konkurentsivõimelised pakkumiseks kasutusvõimekus uusi võimalusi lähenemisi ennustamiseks kasutada ei ole piisavad Kitsas erialane haridus ja erinevused napib nõuetes takistavad hilisemat liikumist teenistujaid Praegu töökorraldus ei soodusta ega Suureneb vajadus integreerida valdkondade vahel innusta töötajate innovaatilist ja tarku tehnoloogiaid raamideta mõtteviisi piisavalt tööprotsessidesse ja kasvatada Inimeste valmisolek vabatahtlikult suutlikkust olla valmis tulevikuks panustada on suurem kui praegu Üha enam sõltub uute lahenduste rakendatav potentsiaal Suureneb konkurents Ühiskonna ees seisvad lahendamist talentidele ja võimekatele väljatöötamine vähenevast tööjõust vajavad küsimused on üha keerulisemad töötajatele ja valdkondadeülesemad TEGEVUSSUUNAD SEOTUD POOLED Inimeste hoidmine ja arendamine Arendava ja paindliku tööelu pakkumine Targad ja inspireerivad juhid SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Hinnatud tööandja kuvandi kujundamine Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine Käitumisteaduslikult ja tehnoloogiliselt nutikate uuendustega katsetamine SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine 35 4.5.2. Olulisemad tegevussuunad Inimeste hoidmine ja arendamine SOOVITUD Loodud on uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi, senisest teistsuguseid lahendusi OLUKORD töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks. OLULISIMAD Luua Siseministeeriumi valitsemisala töötajatele paindlikud arengu- ja TEGEVUSSUUNAD karjäärivõimalused, mis toetavad asjatundliku ja pühendunud töötajaskonna olemasolu. Selleks  muuta siseturvalisuse valdkonnas taseme- ja täiendusõppe võimalused paindlikumaks;  ühtlustada eriteenistuste regulatsioone ja muuta karjääri- ja haridussüsteem terviklikuks;  panustada mitmekülgselt õppetöö kvaliteedi tõstmisesse, sh pakkuda pidevalt uuenevat ja tehnoloogiliste arengutega kaasnevat ning metoodiliselt mitmekesist õpet;  rakendada läbipaistvat ja motiveerivat tasustamise süsteemi, et muuta siseturvalisuse valdkond tööotsijate ja töötajate silmis konkurentsivõimelisemaks  luua inimest väärtustav ja dialoogil põhinev organisatsioonikultuur. Aidata kaasa, et siseturvalisusesse panustajad moodustaksid ühtse meeskonna. Selleks  vähendada töötamist takistavaid barjääre kutseliste ja vabatahtlike siseturvalisusesse panustajate vahel;  tagada piisavad tugiteenused nii kutselistele kui ka vabatahtlikele siseturvalisusesse panustajatele. Pöörata tähelepanu töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ja toetamisele kogu karjääri vältel. Selleks  luua varajase märkamise ja ennetamise süsteem koos toetusabinõudega;  luua töötajate vaimset ja füüsilist tervist ning erinevusi arvestav töökeskkond. Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine SOOVITUD Siseministeeriumi valitsemisalas on kasvanud suutlikkus kasutada siseturvalisuse OLUKORD edendamisel innovaatilisi lähenemisi ja lahendusi ning poliitikakujundamine on teadus- ja tõenduspõhine. OLULISIMAD Luua Siseministeeriumi valitsemisalas paremad eeldused optimaalsete ja TEGEVUSSUUNAD mõjusate innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks. Selleks  luua võimalused perspektiivikate ideede väljaarendamiseks, nende katsetamiseks ja rakendamiseks;  toetada uudsete tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh suurendada tehnoloogiateadlikkust ning arendada võimekust tarkade tehnoloogiate integreerimiseks tööprotsessidesse;  korrastada hallatavaid ja kogutavaid andmeid ja kasutada nutikalt andmeanalüütika lahendusi;  aidata kaasa siseturvalisuse teenuste pakkumise tööprotsesside tõhustamisele; 36   soodustada käitumispsühholoogia teadmiste kasutamist inimeste hoiakute ja käitumise kujundamisel;  korraldada iga-aastaseid ideekonkursse ja häkatone;  luua valitsemisala innovaatorite võrgustik. Arendada siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetada teadus-ja tõenduspõhist poliitikakujundamist. Selleks  arendada Sisekaitseakadeemiasse valitsemisala keskne siseturvalisuse teadus-arendustegevuse kompetentsikeskus;  tagada strateegiliste uurimissuundade arendamine läbi Sisekaitseakadeemia juures tegutsevate teaduritest, valitsemiasala ekspertidest ja välisekspertidest mehitatud uurimisrühmade;  algatada Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusasutuseks evalveerimise protsess;  arendada administratiivset võimekust teadusrahade oluliselt suuremaks kaasamiseks;  arendada valitsemisalas läbi viidud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide laiema kättesaadavuse ja kasutamise võimalusi (nt. digiriiul). 37 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 5.1. Rollid arengukava eesmärkide saavutamisel Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui teiste poolte roll (joonis x). Riigiasutused Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused Igaühe panus Joonis 3. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid Siseturvalisuse arengukavas on lepitud kokku riigiasutuste, sh siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutuste tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Arengukava elluviimiseks koostatavas programmis või programmides kirjeldatakse täpsemalt rollid ja oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust, võimestavad kogukondi ja üksikisikuid, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme. Oluline panus on ka teistel pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele arengukavas ka tähelepanu pööratakse. Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada sellega, et vähendab enda riskikäitumist ja suurendab ohutust näiteks kodus, et ei oleks vaja tagajärgedega tegelda. Arengukavaga võetakse suund kasutada erinevaid abinõusid, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse ja oskuste parandamisele ja ohtudeks valmisoleku suurendamisele. Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada. Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted on näiteks mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepinguline partner avalikus kohas korra tagamiseks, samuti panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähem tähtsaks ei saa pidada nende ettevõtete rolli, kes pakuvad mitmesuguseid ohtusid ennetavaid tooteid. Viimaste hulgas on nii kohustuslikke (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Arengukavaga on võetud siht, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi (sh õiguslikud eeldused), et soodustada ettevõtete turvalisust suurendavat rolli. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, toimides õiguspäraselt, tehes koostööd ning tunnustades ja toetades siseturvalisuse vabatahtlikke. 38 5.2. Arengukava elluviimine ja juhtimine Siseturvalisuse arengukava viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määrusest nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on programm või programmid. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kellel on vastutus või kaasvastutus programmi alaeesmärkide saavutamisel. Programm kooskõlastatakse nii nende ministeeriumidega, kes planeerivad oma teenuste raha just selles programmis, kuid ka nendega, kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise valdkondliku arengukava programmi kaudu, kuid kelle panus ei ole siseturvalisuse arengukava programmi eesmärkide saavutamiseks mitte lihtsalt toetav, vaid määrava tähtsusega. Programmi kinnitavad ühise käskkirjaga ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid planeerivad programmi kaudu oma teenuste maksumusi. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Siseministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruandluse ja uuendamise korraldamine. Samuti arengukava elluviimiseks vajaliku valdkondliku komisjoni või muu töörühma või nõukoja moodustamine ja selle tööülesannete määramine, et aidata kaasa teemade- või programmidevahelisele prioriseerimisele ning parimate võimaluste leidmisele üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks ning valdkonnakomisjoni tegevusele sisendi andmiseks eksperdirühmasid. Teised strateegia elluviimises osalevad ministeeriumid ja nende allasutused viivad strateegiat ellu arengukava programmi(de) kohaselt. Arengukava elluviimises osalevad Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. Arengukava elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused ja turvalisuse teemaga tegelevad vabaühendused ning huvirühmad. 5.3. Aruandlus ja uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist. Selleks tuleb arengukava elluviimises osaleval ministeeriumil koostada igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruariks Siseministeeriumile. Esitatud kokkuvõtete alusel koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele arengukava täitmise aruanne. Arengukava ja selle programmid vaadatakse läbi ning ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus. Arengukava täiendamise ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele koos arengukava täitmise iga-aastase aruandega. Arengukava täitmise lõpparuande koostamiseks esitavad ministeeriumid Siseministeeriumile kokkuvõtva hinnangu oma vastutusalas tehtu tulemuslikkuse kohta, hinnates kogu arengukava perioodil arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks tehtut. Siseministeerium koostab koondaruande, mille ta kooskõlastab asjakohaste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, ning esitab Vabariigi Valitsusele teadmiseks. 5.4. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ peatükis „Õiguskord ja siseturvalisus“ esitatud raha kasutamist arengukava programmide ulatuses. Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamisele aitavad peale riigieelarve kaasa ka EL-i 2014–2020 finantsperioodi struktuurivahendid (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond), Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. 39  Tulevikus hakkavad arengukava eesmärkidesse panustama Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond/Euroopa Regionaalarengufond) ning EL-i siseturvalisuse, rände- ja piirihaldusvaldkonna fondid ning vahendid (Sisejulgeolekufond, Varjupaiga- ja Rändefond, Piirihalduse ja Viisade rahastamisvahend). Arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kogu arenguvajadust, programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamisel valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalusest ja -piirangutest. 5.5. Siseturvalisuse arengukava seosed teiste arengudokumentidega Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele, samuti avaldavad teised arengukavad mõju siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele. Ülevaade seostest arengudokumentide vahel on esitatud joonisel 4 ja üksikasjalikumalt on seda selgitatud lisas 1.39 Eesti 2035 (koostamisel) Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 (koostamisel) üldised suunad, eeldused julgeoleku üldised suunad säästvaks arenguks, suunad kuritegevusevastase ja turvalisuse tagamiseks heaolu kasv, ühiskonna sidusus võitluse osas täpsustab seatud sihte, valdkondade aitab kaasa jätkusuutliku arengu panust turvalisuse loomisel eeldustele sh ühiskonna sidususele arvestab läbivalt põhialustega SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030 eeldused tipuvõimetele, täpsus- vigastussurmade, Elukvaliteedi ei dubleeri, aga arvestab tab tavaolukorras ja mitteriigi- riskeeriva käitumise parandamine, ja aitab kaasa sh kaitseliste kriiside jaoks vajalikku vähendamine kogukondade hoiakute, keskkonna, sisejulgeoleku tagamine, elavdamine, järelevalve kaudu asutuste valmisolek kriisi või vigastussurmade, turvatunne rünnaku ajal, Eesti iseseisvuse, õnnetuste ja alkoholi sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu, suveräänsuse ja põhiseadusliku tarbimise vähenda- rändepoliitika tervise ja varajahjude korra kaitse mine, vaimne tervis eesmärkidele tugi vähendamine Rahvastiku tervise Liiklusohutusprogramm Riigikaitse arengukava arengukava Heaolu arengukava 2017–2026 2016– 2023 2016–2025 2020–2030 arvestab sihtidega, üldised suunad, eeldused arvestab haridusstrateegiaga vabatahtliku tegevuse elluviimisel üksikasja- julgeoleku ja turvalisuse siseturvalisuse ootus: populariseerimine, likumad tegevused tagamiseks hariduspoliitika arvestab ja kodanike algatav hoiak planeerib võimalusi kodanike algatava sihid ühiskonna sidusus, siseturvalisuse suurendamiseks, hoiaku parandamine, küberjulgeoleku- ja jagatud riigiidentiteet, keeleõpe, tugi kodanikuühiskonna turvalisuse osas kohanemise toetamine uussisserändajate lõimimisel võimestamine Küberturvalisuse Sidusa ühiskonna/rahvastiku Haridus- ja teadusstrateegia Kodanikuühiskonna strateegia arengukava aastateks aastateks 2020– 2035 programm 2021– 2019–2022 2021–2030 (koostamisel) (koostamisel) 2030 (koostamisel) pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate valmisoleku edendamine, äärmuslike kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet ilmastikuolude riskide maandamine üldised suunad kliimamuutuste mõjuga julgeolekut toetava rahvusvahelise keskkonna kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, kujundamine, rahvusvaheliste suhete edendamine, eeldused keskkonnakahju ja inimkannatuste reisimise riskikommunikatsioon, rahvastikuhalduse vähendamiseks toetamine Eesti maine kujundamise kaudu Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Välispoliitika arengukava 2030 (koostamisel) Joonis 4. Siseturvalisuse arengukava seosed teiste arengudokumentidega 39 Joonise hallil taustal on siseturvalisuse arengukava mõju teise arengudokumendi eesmärkide elluviimisele ja teise arengudokumendiga arvestamise selgitus. Helesinisel taustal on teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse arengukavas esitatud eesmärkide saavutamisele. 40 5.6. Siseturvalisuse valdkonna seos Euroopa Liidu poliitikatega Arengukavas arvestatakse Euroopa Liidu õiguse ja poliitikatega, sh sihtidega. Siseturvalisuse tagamise seisukohast on Eestile ka edaspidi tähtsad Schengeni ala tõrgeteta toimimine ja turvalisus, mis on ka Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024 üks prioriteete. Suure tõenäosusega saab jätkutegevuskava ka Euroopa Liidu siseturvalisuse strateegia. „Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia 2015–2020“ kolm põhieesmärki on järgmised: 1) terrorismi ja radikaliseerumise igakülgne tõkestamine ja ennetamine; 2) võitlus organiseeritud ja raske kuritegevuse vastu ning 3) küberjulgeoleku tagamine ja küberkuritegevuse ennetamine ja tõkestamine.40 Lähtudes sellest, et Eestis on Euroopa Liidu eri poliitikate rakendamise või elluviimise vastutus põimunud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel, on siseturvalisuse arengukavas toodud eesmärgid ja tegevused seotud ka teiste Euroopa Liidu poliitikate ja eesmärkide, muu hulgas ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisega. KASUTATUD LÜHENDID41 EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus RK Riigikantselei EKEI Eesti Kohtuekspertiisi Instituut SiM Siseministeerium ENTK Eesti Noorsootöö Keskus SKA Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi infotehnoloogia- ETEL Eesti Turvaettevõtete Liit SMIT ja arenduskeskus ETO elutähtsa teenuse osutaja SOM Sotsiaalministeerium FI Finantsinspektsioon SOM SKA Sotsiaalkindlustusamet HTM Haridus- ja Teadusministeerium TEA Terviseamet HÄK Häirekeskus TAI Tervise Arengu Instituut INSA Integratsiooni Sihtasutus TI Tööinspektsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise IS Integratsiooni Sihtasutus TTJA Järelevalve Amet JUM Justiitsministeerium VTA Veterinaar- ja Toiduamet KAM Kaitseministeerium VLA Välisluureamet KAPO Kaitsepolitseiamet VA Veeteede Amet KEM Keskkonnaministeerium VäM Välisministeerium KOV kohalik omavalitsus KRA Kaitseressursside Amet KuM Kultuuriministeerium KVA Kaitseväe Akadeemia MeM Maaeluministeerium Majandus- ja MKM Kommunikatsiooniministeerium MNT Maanteeamet MTA Maksu- ja Tolliamet OSPA Eesti Vedelkütusevaru Agentuur PPA Politsei- ja Piirivalveamet PäA Päästeamet RA Ravimiamet RaM Rahandusministeerium RIA Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Infokommunikatsiooni RiKS Sihtasutus 40 Täpsem ülevaade seostest Euroopa Liidu poliitikatega ja Eesti prioriteetidest on lisas 1. 41 Lühendid, millel pole tekstis joonealust selgitust. 41 ARENGUKAVA LISAD LISA 1. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA EUROOPA LIIDU POLIITIKATEGA LISA 2. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA LISA 3: ARENGUKAVA MÕÕDIKUD LISA 4. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS LISA 5. MÕJUDE HINNANG Lisateave on leitav aadressil siseministeerium.ee/stak2030. 42  Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit 17.12.2019 nr 1-13/129-1 Eelnõu „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ esitamine kooskõlastamiseks ja avalikuks konsulteerimiseks Lugupeetud koostööpartnerid ja teised Eesti turvalisusesse panustajad Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsulteerimiseks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eelnõu ja arvamuse avaldamiseks selle programmi eelnõu. Arengukava on jätk praegu kehtivale „Siseturvalisuse arengukavale 2015–2020“. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on koostatud programmi kavand aastateks 2020–2023, kus on üksikasjalikult kirjeldatud rolle ja oodatavaid tulemusi. Siseturvalisuse arengukava ja selle rakendamiseks mõeldud programmi koostamisel on olnud tähtis roll koostööl ja koostööpartnerite panusel, paljudel aruteludel. Täname kõiki, kes on viimase kahe aasta jooksul arengukava koostamisele kaasa aidanud. Siseturvalisuse arengukavas mõtestatakse turvalisust stabiilse elukeskkonnana, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema heaolu ja ohutus. Inimene aitab sellise elukeskkonna kujundamisele ise samuti kaasa. Turvalise elukeskkonna alustala on ennetamine. Samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa. Ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik igaühe – nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab erinevate poolte jõupingutusi. Järgmise kümne aasta jooksul on meie eesmärk Eesti siseturvalisust hoida ja kasvatada ning teha seda nii, et turvalisuse tagamiseks tehtavad jõupingutused ei peaks olema tehtud kellegi elu või tervise arvelt. Selleks tahame selgitada võimalikke kitsaskohti teadmistepõhiselt ja kasutada neile lahenduste loomisel ajakohaseid, mõjusaid ja nutikaid lahendusi. Juba praegu kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ja kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada. Siseturvalisuse arendamisel tähtis arvestada, et turvalisus on horisontaalne teema ja eri valdkondade asutused aitavad turvalisust saavutada, täites oma tavapäraste eesmärkide saavutamiseks suunatud ülesandeid. Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmis on 1) lepitud kokku täpsed eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, 2) võimalused Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning 3) määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Materjalid on lisatud kirjale, kuid on kättesaadavad ka eelnõude infosüsteemis EIS aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee. Programmi meetme „Sisejulgeoleku suurendamine“ mitteavaliku osaga on asjaomastel pooltel võimalik tutvuda Siseministeeriumis, kontaktisik on Siseministeeriumi nõunik Karin Tahvonen ([email protected]). Palume kooskõlastust ja ettepanekuid hiljemalt 30. jaanuariks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu 2. Arengukava eelnõu 3. Arengukava eelnõu lisa 1. „Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega 4. Arengukava eelnõu lisa 2. „Seosed läbivate teemadega“ 5. Arengukava eelnõu lisa 3. „Arengukava mõõdikud“ 6. Arengukava eelnõu lisa 4. „Arengukava maksumuse prognoos“ 7. Arengukava eelnõu lisa 5. „Mõjude hinnang“ 8. Seletuskiri 9. Programmi eelnõu Maia Eskla 6125238 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ lisa. Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 LISA 1. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA EUROOPA LIIDU POLIITIKATEGA Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele, samuti avaldavad teised arengukavad mõju siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele. Joonisel on ülevaade seostest arengudokumentide vahel. Eesti säästva arengu riiklik Euroopa Liidu Kriminaalpoliitika põhialused Eesti 2035 (koostamisel) strateegia Säästev Eesti 21" poliitikad aastani 2030 (koostamisel) SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030 Riigikaitse arengukava Liiklusohutusprogramm Rahvastiku tervise Heaolu arengukava 2017–2026 2016–2025 arengukava 2020–2030 2016– 2023 (koostamisel) Küberturvalisuse Sidusa ühiskonna/ Kliimamuutustega Kodanikuühiskonna strateegia 2019–2022 rahvastiku arengukava kohanemise arengukava programm 2021–2030 2030 (koostamisel) aastani 2030 (koostamisel) Haridus- ja teadusstrateegia Välispoliitika aastateks 2020– 2035 (koostamisel) arengukava 2030 (koostamisel) Joonis. Siseturvalisuse arengukavaga seotud arengudokumendid RIIGI PIKAAJALINE Strateegias „Eesti 2035“ antakse ühtsed suunad eri valdkondadele, sh seatakse STRATEEGIA strateegias üheks sihiks julgeoleku ja turvalisuse tagamine ja mitu turvalise „EESTI 2035“ ühiskonna toimimiseks tähtsat eeldust, nagu rahvastikumuutustega kohanemine, (KOOSTAMISEL) riigi tark juhtimine, ühiskondlike lõhede vähendamine. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on täpsustatud tegevussuundi ja eri valdkondade panust turvalise Eesti loomiseks, aidates sellega kaasa „Eesti 2035“ eesmärgi saavutamisele. EESTI SÄÄSTVA ARENGU „Säästev Eesti 21“ on Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030, mille RIIKLIK STRATEEGIA eesmärk on ühendada ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded „SÄÄSTEV EESTI 21“ säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia kohaselt on Eesti olulised arenguvajadused heaolu kasv ja ühiskonna sidusus. Mõlemad on tähtsad ka siseturvalisuse valdkonna jaoks. Peale selle panustab säästva arengu strateegia siseturvalisuse valdkonda, rõhutades vajadust kujundada riigivalitsemine teadmuspõhiseks ja senisest innovaatilisemaks – samad põhimõtted on tähtsad ka siseturvalisuse valdkonna toimimisel ja selle teenuste pakkumisel. „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ aidatakse suurendada inimeste turvatunnet, mis on üks jätkusuutliku arengu eeldusi. Samuti on arengukavas olulisel määral käsitletud ühiskonna sidususe suurendamist, mis on üks prioriteete ka säästva arengu strateegias. „KRIMINAALPOLIITIKA „Kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030“ (koostamisel) on antud PÕHIALUSED kuritegevusevastase võitluse suunad. Kõik põhialustes esitatu puudutab AASTANI 2030“ siseturvalisuse valdkonda ja arengukava, aidates kaasa turvalise ühiskonna (KOOSTAMISEL) loomisele. Kogu „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on kriminaalpoliitika põhialustega arvestatud. 1  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ lisa. Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 „RIIGIKAITSE „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ sisejulgeoleku tegevussuund on olulisim ARENGUKAVA ühisosa siseturvalisuse valdkonnaga. See tegevussuund hõlmab sisejulgeoleku 2017–2026“ tagamist ja asutuste valmisolekut tegutseda kriisi või rünnaku ajal ning Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitset. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on täpsustatud tavaolukorras ja mitteriigikaitseliste kriiside puhul vajalikku. Arengukavaga luuakse eeldused riigikaitse arengukavas kokku lepitud tipuvõimetele. „HEAOLU ARENGUKAVA „Heaolu arengukava 2016–2023“ aitab kaasa turvalise Eesti loomisele, tagades 2016–2023“ sotsiaalset turvalisust ja ennetades riske sotsiaalkaitsega. Aitab kaasa ka rändepoliitika eesmärkide saavutamisele, edendades tööhõivepoliitikat, käsitledes kohanemise teemasid ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aitab heaolu arengukava eesmärkidele kaasa eelkõige inimeste elukvaliteedi parandamise kaudu (heaolu dimensioon OECD näitel). Selleks aidatakse elavdada kogukondi, edendada kodanikuaktiivsust, parandada keskkonna kvaliteeti ja suurendada inimeste turvalisust. „KLIIMAMUUTUSTEGA „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030“ on antud suunised, KOHANEMISE kuidas kohaneda kliimamuutuste mõjuga, vähendades Eesti haavatavust selles ARENGUKAVA valdkonnas. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine seisneb eelkõige kliima- AASTANI 2030“ muutustest tingitud riskide maandamises ja vajaduses suurendada nii ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Selle arengukavaga aidatakse siseturvalisusele kaasa, luues eeldused keskkonnakahju ja inimkannatuste ennetamiseks. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on arvestatud vajadusega kohaneda kliimamuutuste mõjuga eelkõige sellistes valdkondades nagu pääste- ja kriisi- reguleerimine ning hädaolukordadeks valmisolek. Kuna kliimamuutuste tõttu sageneb äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise risk, tuleb siseturvalisuse arengukava rakendamisel suurendada päästevõimekust ning tagada valmidus likvideerida metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärjed. „LIIKLUSOHUTUS- „Liiklusohutusprogrammis 2016–2025“ on üksikasjalikult kirjeldatud tegevusi PROGRAMM liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamiseks. See aitab otse kaasa ka 2016–2025“ siseturvalisuse arengukava eesmärgile, millega on võetud suund vähendada ohtu inimeste tervisele ja elule, sh vigastusurmasid. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ endas ega selle programmides ei kirjeldata dubleerivalt liiklusohutust suurendavaid tegevusi. Liiklusohutuse tagamisele aitavad kaasa nii ennetava ja turvalise elukeskkonna tegevussuunad, mille kaudu kujundatakse inimeste hoiakuid ja käitumist, kui ka kiire ja asjatundliku abi tegevussuunad, mille abil vähendatakse järelevalve (riskipõhise valmisoleku) tegemise kaudu õnnetuste toimumise tõenäosust ja reageeritakse õnnetustele kiiresti. „HARIDUS- JA „Haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2020–2035“ (koostamisel). TEADUSSTRATEEGIA Siseturvalisuse valdkonnale on tähtis, et haridusstrateegia koostamisel arvestataks AASTATEKS ja analüüsitaks võimalusi, kuidas siseturvalisuse arengukava eesmärkide 2020–2035“ saavutamisele kaasa aidata ja selleks vajalikud eeldused luua. (KOOSTAMISEL) Näiteks on vaja kokku leppida ja planeerida kas haridus- ja teadusstrateegia programmides või siseturvalisuse arengukava programmides järgmist: 1) leida võimalused, et suurendada HTM-i rolli ennetusega seotud tegevuste tõhususe tagamisel, näiteks lisades kooliprogrammi tõenduspõhised ennetusprogrammid; 2  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ lisa. Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 2) tagada, et ohutu käitumise oskuste kujundamine oleks osa haridussüsteemist; 3) suurendada JUM-i kaasabil kooli töötajate õigusi korra ja turvalisuse tagamiseks kooli territooriumil; 4) tagada HTM-i ja KUM-i koostöös keeleõpe, et toetada muu emakeelega elanike ja uussisserändajate kohanemist ja vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu; 5) tagada haridussüsteemi asjakohane tugi uussisserändajate ühiskonda lõimimisel; 6) arvestada ja tagada, et kõrghariduse rahvusvahelistumine ei ohustaks Eesti julgeolekut. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ ning selle programmide koostamisel ja elluviimisel pööratakse tähelepanu ühisosale haridus- ja teadusstrateegia valdkonnaga ja seatakse olulised tegevussuunad. SIDUSA ÜHISKONNA/ Sidusa ühiskonna/rahvastiku arengukavaga 2030 (koostamisel) aidatakse RAHVASTIKU siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele kaasa, suurendades ühiskondlikku ARENGUKAVA 2030 sidusust ja vältides teravate ühiskondlike pingete esiletõusu. (KOOSTAMISEL) Siseturvalisuse valdkonnale on tähtis, et see mh kujundaks lõimumispoliitikat nii, et selles kokku lepitu 1) vähendaks vastuvõtlikkust lõhestuspoliitikale ja informatsioonilist mõjutustegevust; 2) laiendaks ühist inforuumi; 3) suurendaks ühiskonna sidusust ja jagatud riigiidentiteeti; 4) aitaks toetada, kaasata ja informeerida rahvusvähemuste kogukondi; 5) aitaks tagada eeldused keeleõppeks, et toetada muu emakeelega elanike ja uussisserändajate kohanemist ja vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ rakendusdokumendis tõstetakse vajaduse korral turvalisuse ja rahvastikuhalduse aspektist esile üksikasjalikumad, määrava tähtsusega lõimumistegevused. Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse lõimumise valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa peamiselt tõhusa rahvastikuhalduse kaudu. „KÜBERTURVALISUSE „Küberturvalisuse strateegia 2019–2022“ on horisontaalne küberjulgeoleku STRATEEGIA ja -turvalisuse valdkonna kokkulepete koordineerimise dokument, mis aitab kaasa 2019–2022“ oluliste põhimõtete ja eesmärkide täitmisele, sh vajadusel teiste valdkondlike arengudokumentide kaudu. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ dokumendis ja selle elluviimisel programmide kaudu arvestatakse küberturvalisuse strateegiaga. Üksikasjalikumalt on kavandatud ja fookusesse võetud järgmised teemad: 1) edendada IKT sektori arengut arvestavat küberkuritegude avastamise ja menetlemise võimekust; 2) tagada valmisolek küberkuritegevuse ja -julgeolekuga seotud tulevikuohtudeks ja lahendamist vajavateks ülesanneteks; 3) edendada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist praktilist koostööd ning infovahetust partnerasutustega; 4) teha teavitustööd; 5) koguda ja analüüsida asjakohase info, et saavutada võimalikult täielik ülevaade küberkuritegude olukorrast; 6) internetis tõkestada ebaseaduslike kaupade ja teenuste müüki; 7) analüüsida e-residentsuse ja digitaalse identiteediga seotud riske ja need maandada. 3  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ lisa. Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Tegevused esitatakse siseturvalisuse arengukavas dubleerivalt vaid siis, kui need on sisejulgeoleku tagamiseks määrava tähtsusega (sel juhul on lisatud viide küberturvalisuse strateegia programmile). „RAHVASTIKU TERVISE „Rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030“ (koostamisel) panustatakse ARENGUKAVA siseturvalisuse arengukava eesmärkide saavutamisse eelkõige vigastussurmade 2020–2030“ ja -õnnetuste arvu vähendamise, vaimse tervisega seonduvate teemade (KOOSTAMISEL) käsitlemise ja alkoholitarbimise vähendamise kaudu. Need sihid aitavad tõenäoliselt vähendada inimestega juhtuda võivaid õnnetusi ja surmasid, riskeerivat käitumist, avaliku korra rikkumisi ning nõudlust siseturvalisuse reageeriva teenuse järele. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aitab kaasa rahvastikutervise arengukava üldeesmärgi saavutamisele peamiselt vigastussurmade vähendamise kaudu, mis on üks eeldatava eluea pikenemise eeltingimusi. „VÄLISPOLIITIKA „Välispoliitika arengukava 2030“ (koostamisel) kaudu aidatakse kaasa julgeoleku ARENGUKAVA 2030“ kindlustamiseks sobiva rahvusvahelise keskkonna kujundamisele ja (KOOSTAMISEL) rahvusvaheliste suhete tugevdamisele. Siseturvalisuse eesmärke toetab arengukava ka reisimisega seotud riskikommunikatsiooni ja ohuteavituse teemadele tähelepanu pööramisega ning Eesti kodanike kaitsmisega välisriikides, näiteks kriiside korral. See arengukava toetab siseturvalisuse arengukava rahvastikuhalduse teemasid Eesti maine kujundamise kaudu. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on arvestatud välispoliitika arengukava tegevussuundadega. Peamised kokkupuutepunktid on seotud e-residentsuse, sisserändepoliitika, rahvusvahelise kaitse poliitika, Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rakendamise ning rahvusvahelise koostööga päästevaldkonnas – neil teemadel kujundatakse poliitikat siseturvalisuse arengukava elluviimisel, kuid loetletud teemade kaudu aidatakse kujundada Eesti mainet maailmas. „KODANIKUÜHISKONNA „Kodanikuühiskonna programmiga 2021–2030“ (koostamisel) aidatakse kaasa PROGRAMM 2021– siseturvalisuse valdkonnas seatud eesmärkide saavutamisele, toetades kodanike 2030“ (KOOSTAMISEL) algatuslikku hoiakut ja võimestades kodanikuühiskonda. „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ aidatakse kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise ja kodanike algatava hoiaku kujundamise kaudu. Nende teemadega tegelemine siseturvalisuse valdkonnas avaldab mõju ka laiemalt. EUROOPA LIIDU Euroopa Ülemkogu kiitis 20. ja 21. juunil 2019. a peetud kohtumisel heaks Euroopa POLIITIKAD Liidu (edaspidi EL) strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024. Tegevuskavas on seatud EL-i institutsioonidele üldine raamistik ja suunised EL-i poliitikate kujundamiseks kõnealusel perioodil. Eesti seisukohad strateegiadokumendi kohta kiitis Vabariigi Valitsus heaks 13. juuni 2019. a istungil. Siseturvalisuse tagamise seisukohast on Eestile ka edaspidi oluline tagada Schengeni ala tõrgeteta toimimine ja väga suur turvalisus, mis on ka EL-i strateegilise koostöökava üks prioriteete. Selleks, et EL-i välispiir oleks igal pool ja igal ajal väga heal tasemel valvatud, on oluline tagada EL-i välispiiri valvamisel ühtne miinimumstandard. Lähiaastatel tuleb liikmesriikidel tegutseda selle nimel, et rakendada 2019. a kevadel kokku lepitud piiri- ja viisakoostöö ning politseikoostöö EL-i infosüsteemide1koostalitlusvõime paketid. Eestile on tähtis 1 Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem (Eurodac), riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem (EES), Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteem (ETIAS), Euroopa karistusregistrite infosüsteem kolmandate riikide kodanikele (ECRIS-TCN). 4 EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ lisa. Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 arendada edasi infosüsteemide koostalitlusvõimet nii sisejulgeoleku valdkonnas kui ka valdkondadeüleselt, hõlmates näiteks ka justiits- ja tolliinfosüsteeme. Meetmete rakendamine aitab tõhustada nii EL-i siseturvalisust kui ka tagada usaldusväärse ja turvalise identiteedihalduse nutikate lahenduste arendamise teel. Peale selle näeb Eesti prioriteetse strateegilise EL-i teemana tõhustada võitlust rahapesu vastu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamist ning senisest veel enam parandada EL-is kuritegude uurimisel ja ennetamisel infovahetust pädevate asutuste vahel. Samuti tagada laiapindne julgeolek hübriidohtude vastu, milles on eriti oluline keskenduda IKT-riskide maandamisele, 5G võrkude turvalisuse tagamisele ning elutähtsate teenuste, sealhulgas sideteenuste, toimepidevuse tagamisele. Rändepoliitika valdkonnas on Eesti eesmärk jätkata tööd tervikliku ja tasakaalustatud EL-i rändepoliitika nimel. Ebaseadusliku rändega seotud küsimuste lahendamisel, et vähendada rände algpõhjuseid ja rakendada tagasisaatmispoliitikat, on tähtis teha koostööd päritolu- ja transiidiriikidega. Tegeleda tuleb EL-i varjupaigasüsteemi ajakohastamisega. Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike kontrollitud keskuste loomiste puhul EL-is on Eestile ka edaspidi oluline säilitada vabatahtlikkuse põhimõte. Endiselt on Eestile eraldi prioriteet suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) arendamine, et tugevdada EL-i suutlikkust IT-projektide juhtimisel ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel vabadusel, õiglusel ja turvalisusel rajaneval alal. Selle ameti tugevdamine aitab kaasa nii Eesti kui ka kogu EL-i julgeoleku tagamisele. Eu-LISA-st võiks kujuneda EL-i kompetentsikeskus, kes on suuteline pakkuma koostöös erasektoriga analüütilist tuge suuremahuliste IT-arenduste sisu, tasuvuse, arhitektuuri ja turvalisuse kohta. Eesti soov on, et tulevikus hakataks eu-Lisa peakontoris Tallinnas välja töötama valdkonnas olulisi uusi lahendusi. Samuti võiks ameti voliala laieneda praegusest vastutusalast väljapoole, et pakkuda asjakohast teenust ka teiste EL-i poliitikavaldkondade, esmajoones justiits- ja tolliinfosüsteemide paremaks toimimiseks. Suure tõenäosusega koostatakse jätkutegevuskava ka EL-i siseturvalisuse strateegiale. „Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia 2015–2020“ kolm põhieesmärki on terrorismi ja radikaliseerumise igakülgne tõkestamine ja ennetamine, võitlus nii organiseeritud kui ka raske kuritegevuse vastu ning küberjulgeoleku tagamine ja küberkuritegevuse ennetamine ja tõkestamine. Strateegia aegub 2020. aastal. 2019. aasta suvel alustas EL-i Nõukogu esimesi arutelusid õiguskaitse ja sisejulgeoleku tuleviku teemal. Peetud arutelude järgi võib eeldada, et lähiaastate märksõnadeks kujunevad infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamine ja edasiarendamine; senisest suurema tähelepanu pööramine võimalustele, ent ka proovikividele, mis kaasnevad uute ja arenevate tehnoloogiatega, nagu tehisintellekt, viienda põlvkonna internet; jätkuv võitlus terrorismi ja nii raske kui ka organiseeritud kuritegevusega, küber- ja hübriidohtudega ning sobivate lahenduste leidmine rändevaldkonna teemadele. Veel üheks tegevussuunaks tõotab kujuneda mitmesuguste ressursside (nt oskusteave, võimekused) senisest tõhusam kasutamine ja jagamine. 5  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 LISA 2. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA Keskkonnahoid ja kliima Positiivne mõju. Mõju tuleneb eelkõige tegevusest, millega vähendatakse keskkonnariske, sealhulgas kliimamuutuste, looduskatastroofide ja õnnetuste ulatust. Näiteks on siseturvalisuse arengukavas käsitletud kriiside ennetamist ja hädaolukordadeks valmisolekut ning päästevõimekuse tagamist – nende teemade eesmärgid ja nende raames tehtavad arendustegevused aitavad vähendada hädaolukordade põhjustatud keskkonnakahju ja seda ka ennetada. Seega aidatakse siseturvalisuse arengukavaga kaasa inimeste elukeskkonna hoidmisele ja samal ajal ka keskkonnahoiule selles osas, mis kuulub siseturvalisuse valdkonda. Võrdsed võimalused Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata inimeste päritolust, rahvusest, rassist, usust, veendumustest vanusest, seksuaalsest sättumusest, soost jne. Uussisserändajate kohanemist toetavad tegevused soodustavad kohanemiseks vajalike oskuste omandamist ja aitavad kaasa Eesti ühiskonnas võrdsete võimaluste saavutamisele. Kogukondliku kaasatusega seonduv võib aidata vähendada ka sotsiaalset ebavõrdsust. Arengukava kaks läbivat põhimõtet on teadmispõhisus ja mõjusus. See väljendub muu hulgas selles, et arengukava elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus ning sealjuures ka panus võrdsete võimaluste edendamisse. Näiteks, riskikäitumise analüüsimisel ja selle vähendamise tegevuste planeerimisel selgitatakse välja halvemas positsioonis olevad elanike rühmad ja poliitikainstrumentide väljatöötamise käigus püütakse leida lahendused, kuidas rühmade vahel ebavõrdsust vähendada. Infoühiskond Positiivne mõju. Arengukava eesmärkide tõhusamaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate ülesannetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia lahendusi ning aidatakse kaasa turvaliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste tagamisele ja nende turvalisuse alal hoidmisele. See on läbiv teema, millega on seotud kõik arengukava alaeesmärgid. Eraldi pööratakse tähelepanu turvaliste tehnoloogiliste lahenduste tagamisele identiteedihalduses ja isikut tõendavate dokumentide arendamisel. Regionaalareng Positiivne mõju. Siseturvalisuse võrgustiku ja taristu rajamisel arvestatakse eri piirkondade vajadusega siseturvalisust tagavate teenuste järele, võttes aluseks lähimuspõhimõtte. Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid aitavad kaasa kogukonna senisest laialdasemale ja mitmesuunalisele kaasamisele (vertikaalne koostöö) ja kogukondade võrgustamisele (horisontaalne koostöö). Arengukavas on olulisel kohal riigi ja kogukonna koostöö, mille kaudu selgitatakse välja kohapealsed probleemid siseturvalisuse valdkonnas, leitakse koos kogukonna esindajatega neile lahendus ja tehakse need teoks. See avaldab positiivset mõju avalike teenuste kvaliteedile ja elanike oskustele oma turvalisust suurendada. Samuti aitab see lähenemine leevendada hajaasustuse ja linnastumisega kaasnevaid ohte, arvestada piirkondlike eripäradega ja tagada paremini inimeste turvalisust. Riigivalitsemise areng Positiivne mõju. Siseturvalisuse arengukava toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö parendamist siseturvalisuse valdkonnas. Arengukavaga luuakse eeldused, et minna üle tegevuspõhisele eelarvestamisele, mis võimaldab valdkonna ressursse senisest efektiivsemini kasutada.  (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 LISA 3. „SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030“ MÕÕDIKUD Arengukava üldeesmärk. Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Mõõdikud Algtase 2018 2020 2023 2025 2030 Allikas Siseministeerium, siseturvalisuse Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad - kuritegevust, 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% Standard Eurobaromeeter - sisserännet, - terrorismi 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% riigi peamiseks mureks Eestis Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike Siseministeerium, siseturvalisuse 30% ˃ 30% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% osakaal avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Turu-uuringute institutsioonide - Päästeamet usaldusväärsuse uuring 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% - Häirekeskus Vigastussurmade arv1 761 (2017) ˂ 760 ˂ 680 ˂ 640 ˂ 520 Statistikaamet 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Alaeesmärk 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesmärk. Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2023 2025 Sihttase (2030) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad oma SIM; siseturvalisuse avaliku arvamuse oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral 61% kasvab 65% ≥ 66% ≥ 70% uuring aidata piisavaks Oma elukohta turvaliseks hindavate 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% elanike osakaal Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks SIM; siseturvalisuse avaliku arvamuse - naabrivalves 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ≥ 60% uuring - abipolitseinikuna 13% ˃ 13% ˃ 13% ≥ 15% ≥ 15% - vabatahtliku päästjana 15% ˃ 15% ˃ 15% ≥ 17% ≥ 20% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus SIM; siseturvalisuse avaliku arvamuse - naabrivalve 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% uuring - abipolitsei 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 83% - vabatahtlik pääste 87% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% Ennetustöösse kaasatavate partnerite 200 ≥ 220 ≥ 300 ≥ 330 ≥ 360 PPA, PäA arv Eksperdihinnang eesmärgi Sihttase selgub 2020 JAH JAH JAH JAH SiM, RaM saavutamisele (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Alaeesmärk 2. Kiire ja asjatundlik abi Eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia ja sidelahendused. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2023 2025 Sihttase (2030) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad ohtu sattuda avalikus ruumis füüsilise 73% ≥ 75% ≥ 77% ≥ 80 ≥ 85 SIM, STU vägivalla ohvriks madalaks Avaliku korra raskete rikkumiste arv 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ≤ 1777 < 1500 PPA Mõõdik on Hukkunute arv väljakutsete kohta PÄA väljatöötamisel. Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK - kiirabi 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 84% ≥ 87% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% Elanike rahulolu hädaabiteadete 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 90% ≥ ≥ 85% ≥ ≥ 85% ≥ ≥ 85% ≥ ≥ 85% PÄA lahendamisega2 2 Õnnetusse sattunud isikute kontaktijärgne küsitlus soovitusindeksi meetodil. (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Alaeesmärk 3. Kindel sisejulgeolek Eesmärk. Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Mõõdikud: Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2023 2025 Sihttase (2030) Allikas Elanike osakaal, kes hindab enda või oma pereliikmete puhul Siseturvalisuse avaliku 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ohtu sattuda terrorismiakti ohvriks Eestis väikeseks arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime Siseturvalisuse avaliku 57% ≥ 57% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 63% välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks arvamuse uuring Riigikaitse avaliku arvamuse Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud 55% ≥ 55% ≥ 58% ≥ 65% ≥ 75% uuring; KAM Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% 100% 100% PPA Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 65% 100% PPA Eurooplaste hoiakud küber- Elanike osakaal, kes tunneb end hästi informeerituna 46% ≥ 48% ≥ 56% ≥ 60% ≥ 65% kuritegevuse suhtes; küberkuritegevusega seotud ohtudest Special eurobarometer Täiskasvanute (15–64-a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: - kanep 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 35% Eesti täiskasvanud - amfetamiin 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 14% rahvastiku tervisekäitumise ≤ 16% uuring (Tervise Arengu - rahusti/uinuti arsti korralduseta 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 15% Instituut), uuringuaastad: - ecstasy 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 15% ≤ 14% 2022, 2026, 2030 - kokaiin 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 11% ≤ 10% - dopinguained 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 10% ≤ 10% Elutähtsate ja oluliste teenuste valmisoleku indeks Indeks töötatakse välja Soovitused olid Eesti vastab 3 Soovitused Eesti vastab FATF FATF-i/MONEYVAL-i FATF-i /MONEYVAL-i hinnang rahapesu vastase võitluse kohta peamiselt täidetud - FATF on täidetud nõuetele hindamisraport (2015) nõuetele Korruptsioonitajumise indeks4 (punktides) 73 ≥ 73 ≥ 75 ≥ 76 ≥ 77 Transparency International 3 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 4 Skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. Mida suurem numbriline väärtus, seda vähem tajutakse riigis korruptsiooni. (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Alaeesmärk 4. Tõhus rahvastikuhaldus Eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase 2020 2023 2025 2030 Allikas Elanike osakaal, kes peavad Standard Eurobaromeeter ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% sisserännet riigi peamiseks mureks Teistest rahvustest isikute hulgas 39%/47%5 tugeva ja keskmise ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% 42%/50% ≥ 42%/50% integratsiooni monitooring (2017) riigiidentiteediga isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku 36% (2018) ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% STU põgenike sisserändega heaks Turvalist elektroonset identiteeti kasutavate inimeste osakaal Eesti infoühiskonna 57% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 67% ≥ 67% elektroonilist identiteeti (eID-d)6 arengukava 2020 mõõdik omavatest isikutest Teeninduses tehtavate toimingute Tasemed osakaal kõikidest identiteedi- ja määratakse PPA rändevaldkonna toimingutest 2020 PPA identiteedi ja rändevaldkonna Tasemed teenustega, sh e-teenustega määratakse Praegu ei mõõdeta, PPA rahulolu tase7 2020 Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% ˃ 75% ˃ 75% ≥ 80% ≥ 85% Statistikaamet vastavate andmete osakaal 5 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 6 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 7 Keskmine rahulolu tase viiepallisüsteemis vähemalt tasemele 3. (EELNÕU) Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Alaeesmärk 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2023 2025 Allikas (2018/2019) (2030) SIM valitsemisala töötajate asutuste rahulolu uuringud üldine rahuolu: SIM (neljapalliskaala) 3,3 ˃ 3,4 ≥ 3,5 ≥ 3,5 ≥ 3,5 PPA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 > 3,9 > 4,1 > 4,2 PÄA (viiepalliskaala) 4,0 … 4,3 … … HÄK (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,0 SKA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,2 SMIT (seitsmepalliskaala) 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 Vabatahtliku voolavuse asutused määr: SIM 15% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 9% ≤ 9% PPA 6,6% ≤ 6,6% < 6,3% 6,0% 5,7% PÄA 4,1% ≤ 4,1% ≤ 4,5 … … HÄK 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% SKA 7,9% ≤ 7,9% ≤ 7,0% ≤ 7,0% ≤ 6,8% SMIT 14% ≤ 14% ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% SIM valitsemisala asutuste Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. maineuuring maine tööandjana Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul SKA konkursil: 1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 ≥ 3,0 ≥ 3,2 ≥ 3,5 2) kutseõppes 2,9 3,0 ≥ 2,7 ≥ 2,5 ≥ 2,2 Innovatsioonis järgmisele küpsustasemele jõudmise Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. SIM määr  Kooskõlastamiseks, avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 16.10.2019 Lisa 5. „SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020–2030“ MÕJUDE HINNANG Mõjude analüüsi eesmärgiks on selgitada „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ rakendamisega kaasnevaid mõjusid. Siseturvalisuse arengukava üldeesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Arengukava rakendamisega kaasnevaid mõjusid on kirjeldatud arengukava täpsemate eesmärkide ning nende saavutamiseks kavandatud olulisemate tegevussuundade kaupa. Mõjude analüüsi aluseks on mh võetud siseturvalisuse arengukava rakendamiseks koostatud programm aastateks 2020–2023, milles on kavandatud 5 meedet. Arengukava programmi/programmide uuendamisel võib meetmete loogika muutuda. Mõjude analüüsi on koostanud Siseministeerium. Analüüsi läbiviimisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud „Mõjude hindamise metoodikast“ (2012) ning selles eristatud mõjuvaldkondadest. Mõjude hindamisel tugineti valdkonna ekspertide arvamustele, varasematele uuringutele ja poliitikaanalüüsidele ning valdkondlikule statistikale. 1. Meede: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Meetme eesmärgi saavutamiseks on järgmised tegevussuunad: 1.1 Terviklik ja igaühe panusel toimiv ennetustöö turvalisuse tagamiseks 1.2 Vähem inimkannatanutega õnnetusi 1.3 Vähem vägivalda 1.4 Turvalisem avalik ruum 1.5 Kaitstum vara, ohutum keskkond Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Ennetava ja turvalise elukeskkonna meede aitab vähendada tervisekahjustusi ja vigastussurmasid ning tagab pikema tervelt elatud eluea tõstes inimeste teadlikkust ohtude ennetamiseks ning ohuolukorras enda ja teiste elu ja tervist ning vara säästvaks käitumiseks. Vigastussurmade arv on Eestis langustrendis, iga aastaga väheneb surmajuhtude arv keskmiselt 5%.1 2017. aastal hukkus Statistikaameti andmetel vigastuste tõttu 821 inimest. Langus vigastussurmade arvus on toimunud eelkõige valdkondades, kus tehakse süsteemset ennetustööd (sõidukiõnnetused, uppumised, tulesurmad). Vigastuste ennetamisele on vajalik jätkuvalt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Seetõttu on seatud eesmärgiks teha ennetustööd ja koostööd valdkondade vahel senisest mõjusamalt leppides kokku vastutusalad eri asutuste ja ühingute vahel ning põhimõtted, mille järgi ennetussekkumisi rakendada, nende mõju hinnata ja neid rahastada. 1 Tervise Arengu Instituut (2017). Vigastused Eestis, 2017 Samuti lepitakse kokku riiklikul tasandil kompetentsikeskuses, mis kogub ennetustöö tegemise kohta infot ja koordineerib selle alusel valdkondade vahel ennetustööd. Tegevussuuna „Vähem inimkannatanutega õnnetusi“ raames jätkatakse kavakindla ennetustööga ohuliikide kaupa, et vähendada inimeste äraeksimisi, kukkumisi ning liiklus-, gaasi-, tule-, vee- ja plahvatusõnnetusi. Sealhulgas on plaanis koostada terviklähenemine koduste riskide käsitlemiseks. Tegevussuuna „Vähem vägivalda“ elluviimisel väheneb vaimne ja füüsiline vägivald. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevustega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Vägivallaohvritele tagatakse terviklik abistamine lähtudes individuaalsetest vajadustest. Vägivalla süsteemse ennetamisega, sellega seotud müütide murdmisega ning vägivallatsejatele tõhusate teenuste osutamisega väheneb oht langeda vägivalla ohvriks. Tegevuste elluviimisel pööratakse erilist tähelepanu vägivallaohvritest lastele ja eakatele. Valdkondade ülese ennetuse süsteemne ja ulatuslik rakendamine omab positiivset mõju vaimsele tervisele ja sotsiaalsetele suhetele laiemalt läbi sotsiaalsete ning vanemlike oskuste arendamise. Meetme tegevussuunad, mis on seotud vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisega ning kogukondade ja vabaühenduste koolitamisega mõjutavad positiivselt kodanike võimalusi osaleda ühiskondlikus elus. Viimase viie aastaga on Eestis üldiselt vabatahtlike osakaal kasvanud 31%-lt 49%-le.2 Ennekõike on kasvanud nende elanike osakaal, kes soovivad panustada ühekordsetesse tegevustesse, kuid organisatsioonid tunnevad puudust just püsivabatahtlikest. Vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kelle teadlikkus vastavast tegevusest on suur ja kes on selle mõju enda jaoks lahti mõtestanud. Osalemine siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses suurendab elanike teadlikkust oma võimalustest panustada turvalise elukeskkonna loomisesse ja kujundab aktiivset kodanikuhoiakut. Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise suurendamisel on potentsiaali: iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest3. Paraku ei ole aga hetkel nii suur hulk elanikest siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikku tegevusse kaasatud. Alaprogrammi eesmärgiks ongi kindlustada siseturvalisuse valdkonna vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus mitmekesistades võimalusi osalemiseks (sh kaasates vabatahtlikke enam ennetustöösse) ning suurendades osalemise motivatsiooni. Vähendades kahjusid inimeludele ja tervisele ning vähendades vägivalda, on meetmel kaudselt ka tööturule positiivne mõju. Näiteks soodustab vabatahtliku tegevuse mitmekesistamine siseturvalisuse valdkonnas vastavate teadmiste ja oskuste levikut tööturul. Samuti nähakse ette vajalike kutseoskustega isikute (näiteks korstnapühkijad, tuleohutuseksperdid, turvatöötajad jm) kaasamist siseturvalisusega seotud teenuste kvaliteetseks pakkumiseks, mis omakorda soodustab elanike turvalisuse kasvu. Teadus- ja tõenduspõhiste ennetusprogrammide juurutamine haridusasutustes ja teistes kodanike harimisega tegelevates asutustes ja vabaühenduste töös aitab kaasa vajalike sotsiaalsete oskuste omandamisele ja ohutumale käitumisele. Selle kaudu mõjutab meede kaudselt ka haridussüsteemi ja kultuuri korraldust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meetme tegevused (näiteks vabatahtliku tegevuse mitmekesistamine, kogukondade ja vabaühenduste koolitamine ning siseturvalisuse valdkonna teenuste kvaliteedi tõstmine) mõjutavad oluliselt ja positiivselt inimeste turvatunnet ja suurendavad elanike panust turvalise elukeskkonna kujundamisesse ja võimekust ohuolukordades toime tulla. Süsteemse ennetustegevusega suurendatakse elanike õiguskuulekust ja turvalist käitumist. Vägivalla ja radikaliseerumise ennetamise meetmed aitavad vähendada kuritegevust, suurendada turvatunnet 2 Balti Uuringute Instituut (2018). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018 3 AS Emor (2018). Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2 ning seeläbi on inimesed välismõjude suhtes vähem vastuvõtlikumad. Radikaliseerumise ennetamine on plaanis lõimida kohaliku noorsoo- ja sotsiaaltöö ning hariduskorraldusega. Selle korraldamiseks luuakse vastavad valdkondlikud ja valdkondadeülesed võrgustikud. Samuti koolitatakse radikaliseerumise ennetamiseks ja varajaseks märkamiseks politsei ning tema partnerasutuste spetsialiste. Võrgustikutöö ja kogukonnakeskse lähenemise juurutamine siseturvalisuses ja eestkätt ennetustöös suurendab valmidust tulla toime kriisidega, samuti vähendab selline tegevus pikemas perspektiivis vajadust reageerida õnnetustele. Elanike valmisoleku suurendamine kriisiolukordades toimetulemiseks suurendab ühiskonna vastupanuvõimet ja riigi üldist julgeolekut. Mõju majandusele Tegevussuunas „Kaitstum vara ja keskkond“ on eesmärgiks suurendada inimeste teadlikkust ja suutlikkust kaitsta end, teisi ja vara kahjude vastu. Selle eesmärgi kaudu on tegevussuunal positiivne mõju ka leibkondade toimetulekule ja heaolule. Teadmiste tõus erinevate teavitustegevuste, koolituste ja nõustamiste kaudu võimaldab elanikel teha muuhulgas ka paremaid majanduslikke otsuseid. Kuigi täiendavate abinõude rakendamine või vara kaitseks vajalike teenuste ostmine võib tähendada lisanduvaid kulusid, aitavad need väljaminekud pikas perspektiivis vähendada võimalikke kahjusid. Turvatunde kõrge tase ja elanike teadmised ja oskused käituda ennetavalt mõjutavad ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust. Turvaline riik suurendab ka ettevõtjate turvatunnet, soodustab ettevõtete arendamist ja investeeringuid. Mitmed planeeritavad tegevused panustavad ohutus- ja turvalisusteenuste arendusse, selle valdkonna turu ergutamisse ja võimaluste loomisse. Tegevussuunas rakendatavad meetmed ei suurenda otseselt ja ulatuslikult ettevõtete halduskoormust. Samas võivad muutuda nõuded siseturvalisuse valdkonnas teenuseid osutavate ettevõtete majandustegevusele: näiteks on mõnel tegevusalal kavas täpsustada ja karmistada teenuse kvaliteedi huvides turvaettevõtjatele esitatavaid nõudeid, kuid mõnes teises valdkonnas võidakse nõudeid leevendada. Muutuda võib ka riigiga suhtlemise viis, näiteks arendavad Päästeamet ja politsei elektroonilisi suhtluskanaleid. Keskkonnamõjud Meetme tegevuste mõjud looduskeskkonnale on kaudsed. Vähendades kahju varale ja juurutades turvalise ruumiloome meetodeid (sh CPTED), väheneb ka kahju keskkonnale. Elanike valmisoleku suurendamise meetmed on suunatud inimeste kohanemisele võimalike ohtudega, mis võivad tuleneda ka muutustest keskkonnas. Näiteks pööratakse tähelepanu sellele, et hoonete projekteerimisel võetakse arvesse võimalikke tulevikutrende ja ohte: üleujutusi, getostumist, nullenergia taseme saavutamist jm. Mõju regionaalarengule Meetme tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele kogukonnakeskse lähenemise juurutamise ja võrgustikutöö rakendamise kaudu. Võimestatud kogukonnad ja suurenenud koostöö erinevate asutuste ja ühingute vahel erinevates Eesti paigus vähendavad piirkondlikku ebavõrdsust. Meetme tegevused tugevdavad ka kohaliku tasandi positsiooni ja osalusvõimalusi nii riikliku kui kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujundamise protsessides. Võimestunud kogukonnad suudavad ka enam kaasa rääkida ja mõjutada nii kohalikku kui ka riiklikku otsustamisprotsessi. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Meetme tegevustel on mõju riigiasutuste töö korraldusele. 3 Kohalikud omavalitsused saavad täiendavaid kohustusi ja võimalusi. Tegevused on suunatud sellele, et suurendada kohaliku omavalitsuse võimekust kujundada turvalist elukeskkonda ja tagada avalikku korda. Iga omavalitsuse juurde luuakse ennetuse võrgustik, kuhu kuuluvad kõigi osapoolte esindajad, kelle töö mõjutab otseselt piirkonnas elavate inimeste heaolu. Kogukondliku turvalisuse mudeli rakendamiseks tuleb tagada sujuv koostöö elanike, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja vabaühenduste vahel. Seega mõjutavad planeeritud tegevused positiivselt ka koostööd asutuste ja kodanikeühenduste vahel. Igas maakonnas määratakse valdkondadeülese mandaadiga ennetuse eest vastutav koordinaator ning koostöövõrgustik, mis on moodustatud täienduseks või edasiarenduseks juba tegutsevale maakondlikule tervise- ja turvalisusenõukogule. Piirkondlikes koostöövõrgustikes on olulisteks osapoolteks ka riigiasutuste (nt sotsiaalkindlustusameti ja politsei) piirkondlikud üksused. Riigiasutuste töökorralduses suureneb võime suhestuda erinevate huvirühmadega: kogukonnakeskse lähenemise juurutamine aitab paremini mõista sihtrühmaks olevaid kogukondi ning toetab lähimusprintsiibi rakendamist. Meetme tegevuste mõjul võivad eeskätt ennetusega seotud kulud kasvada. Samas aitavad inimkannatanutega õnnetuste, vara- ja keskkonnakahjude vähenemine langetada survet reageerimise ja abi osutamise teenustega seotud kulude kasvule, mis on hetkel siseturvalisuse valdkonna suureks ja järjest kasvavaks kuluks. Tõhusa ennetustöö elluviimise tulemusel vähenevad nii inimeste riskikäitumine kui ka sellega seonduvad kulud. Seega on ennetusel potentsiaal suurendada eestimaalaste heaolu ja vähendada avaliku sektori kulusid (sh sotsiaal- ja tervisevaldkonnas) erinevate riskikäitumise vormide (sh uimastite tarvitamine, õigusrikkumised, aga ka näiteks ebapiisav füüsiline liikumine) tagajärgede kõrvaldamisel ja leevendamisel. 2. Meede: Kiire ja asjatundlik abi Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Meetme eesmärgi saavutamine toimub järgnevate tegevussuundade kaudu: 2.1 Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine 2.2 Teadete kiire vastu võtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine 2.3 Reageerimine õnnetustele ja ohtudele 2.4 Sündmuste lahendamine Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Kiire ja asjatundliku abi meetmel on positiivne mõju inimeste tervisele ja heaolule. Selle tegevused keskenduvad avaliku korra kaitsele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumise kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele õnnetustele vees, õhus ning maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Mida kiirem ja asjatundlikum on abi, seda väiksem kahju inimese tervisele tekib ehk oht isiku elule ja tervisele väheneb ning sellest lähtuvalt on väiksemad ka hilisemad isikule endale või tervishoiusüsteemile kaasnevad kulud. Teadete kiire vastu võtmise, abivajaduse täpse väljaselgitamise ja abi väljasaatmise tegevussuuna raames plaanitakse mitmekesistada sidekanaleid, mille kaudu inimesed abi ja infot küsida saavad. Hädaabi teadete vastuvõtmiseks ja menetlemiseks võetakse kasutusele lahendusi, mis arvestaksid nii tehnoloogia arengu, inimeste kommunikatsiooniharjumuste kui ka erinevate sihtrühmade vajadustega. Sellega tagatakse kõigile võrdsed võimalused hädaabi teate edastamiseks ning kiire abi saamiseks. 4 Alameetme „Reageerimine õnnetustele ja ohtudele“ keskseks tegevussuunaks on hoida korrakaitseorganite ja päästjate reageerimisvõimekust vähemalt senisel tasemel, kuid laiendada õnnetustele ja ohtudele reageerimise võrgustikku ning suurendada eri osapoolte koostööd. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne. Ühe tegevusena suurendatakse mere- ja lennupääste ning reostusseire- ja tõrje suutlikkust. Merel keemiapääste võimekuse loomine järgmise 10 aasta jooksul vähendab oluliselt ohtu isikute tervisele ja keskkonnale, sest võimaldab seirata ja reageerida keemiareostusele õigeaegselt ja vajalikus mahus. Kiire ja asjatundliku abi meetmel on positiivne mõju kodanikuühiskonna arengule. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ elluviimise ajavahemikul on suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud vabatahtlike arv. Nii nagu ennetustegevuses jääb ka reageerimises oluliseks vabatahtlike roll. Edaspidi on vaja vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam paindlikke võimalusi. Lisaks on inimesed tänu vabatahtlike võrgustikes osalemisele või nende olemasolule ja tegutsemisele kogukonnas teadlikumad ohutusest ja võimalikest riskidest ning oskavad paremini ohuolukordades käituda. Elanike parem riskiteadlikkus omakorda parandab võimalusi riskidest teada saada. Kui suureneb võimekus riske seirata ja olukordi ette näha (nt metsatulekahjud), siis suureneb ka suutlikkus olukord kiiremini kontrolli alla võtta ja kahju tekkimist vähendada. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meede tervikuna avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule, sisaldades alameetmeid päästeasutuste ja korrakaitseorganite töö arendamiseks ja ohutusjärelevalve teostamiseks. Ohuolukordade tekke vähendamiseks parandatakse avaliku korra ja ohtude seiramise suutlikkust võttes kasutusele uusi seiresüsteeme ning viies olemasolevad seiresüsteemid omavahel enam kooskõlla. Suurem ohuteadlikkus ja kiirem abi vähendavad võimalusi kuritegevuseks, suurendades seeläbi ühiskonna turvatunnet ning vähendades kuritegvust. Hädaabiteadete menetlemine on oluline riigi üldhuvi teenus ja selle toimepidevuse tagamine ülekoormuse korral on oluline laiapõhjalise riigikaitse toimimiseks. Arengukava elluviimise ajal on vaja tagada, et hädaabiteadete menetlemine toimuks alati. Selleks on vaja parandada tehniliste süsteemide töökindlust, täiendada teenuse reservlahendusi ning teenuse toimimise seireks ja kaitsmiseks vajalikke lahendusi. Mõju majandusele Kiire ja asjatundliku abi meetme rakendamine mõjutab positiivselt eelkõige infoühiskonna arengut. Planeeritud tegevuste elluviimisega kaasneb riigi poolt suuremas mahus IT- lahenduste rakendamine. See suurendab Eestis nõudlust antud tegevusvaldkonnas ja loob Eesti ettevõtete jaoks võimaluse vastav võimekus välja arendada või välisettevõtetel Eestisse tulla ja vastavaid teenuseid pakkuda. Samuti vähendab uute IT-lahenduste kasutuselevõtt halduskoormust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid. Näiteks arendatakse tehisintellekti ja satelliitsüsteemide kasutusvõimalusi ning võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik. Samuti tegeletakse digitaalsete aruandluskeskkondade loomisega, mis peaksid vähendama kodanike ning ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel. Meetme tegevused aitavad tagada, et Eestis oleks majanduskasvuks soodne majandus- ja tegevuskeskkond. Näiteks on nii Eesti ettevõtetel kui Eestisse panustavatel välisettevõtetel oluline teada, et riigil on võimekus tagada nende vara ohutus või ohu realiseerumise korral tagada oluliselt väiksemas mahus kahju tekkimine. Arendades keemiareostustõrje võimekust tagatakse kiirem abi reostuse lokaliseerimisel ja kahjude vähendamisel. See võimaldab Eestis kalamajanduse valdkonnas tegutsejatel kindel olla, et suurenev laevaliiklus Läänemerel ei suurenda ohtu kalavarudele. 5 Suurenenud turvalisus muudab Eesti mereturistidele atraktiivsemaks ja riiki külastavate mereturistide arv kasvab. Lisaks otseste varakahjude ärahoidmisele on meetme tegevustel positiivne mõju ka kaudsete ettevõtluskahjude vähendamisele, mis on tingitud äritegevuse seisakust. Päästeameti andmetel oli 2018. aastal tulekahjudest tekkinud varaline kahju üle 13 miljoni euro. Erinevates riikides on leitud, et tulekahjude otsene varakahju moodustab vaid 5-6% kogukahjudest. Eesti kontekstis võiks see summa ulatuda üle 200 miljoni euro, moodustades ligi 1% SKT-st. Mõju regionaalarengule Meetme tegevused toetavad kaudselt üldiste regionaalarengu eesmärkide saavutamist. Kui asjatundlik abi on igal pool kiiresti kättesaadav ja vastab nõutud kvaliteedile ning turvalisuse tase eri piirkondades on võrreldav, on vähem takistusi või põhjuseid, miks eelistada linnalist keskkonda. Meetme elluviimisel on seatud eesmärgiks osutada päästetöö teenuseid elanikkonnale võrdsetel alustel, riskidele vastavalt ja standardiseeritult. Eesti on kaetud ühtlaselt kutseliste ja vabatahtlike päästekomandode võrgustikuga, mis arvestuslikult tagab 95%-le elanikkonnast abi kohalejõudmise maksimaalselt 15 minutiga (tegelik Eesti keskmine 9 min 8 sek). Kohalikul omavalitsusel tekib rohkem võimalusi kujundada kohalikku elukeskkonda, sest laiendatakse KOV-i võimalusi panustada turvalisusesse nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks jätkatakse toetusmeetmetega kohalikele omavalitsustele veevõtukohtade rajamiseks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmel on positiivne mõju loodusele ja elukeskkonnale. Teave võimalikest keskkonnaohtlikest õnnetustest ja keskkonnaalastest kuritegudest jõuab kiiresti probleemi lahendajani ja võimaldab keskkonnakahjusid minimeerida. Programmi tegevused toetavad päästetöö suutlikkust lahendada kliimamuutustega kaasnevaid kriisiolukordi (üleujutused, metsatulekahjud jms) aga ka inimtekkelisi õnnetusi, mis on olulise mõjuga looduskeskkonnale. Võimekuse suurendamine hoiab ära täiendava keskkonnakahju teket. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib hinnata oluliseks. Riigiasutustest puudutavad tegevused eeskätt Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Häirekeskust, Sisekaitseakadeemiat, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskust. Igasuguse võimekuse säilitamine ja arendamine eeldab olulisi kulusid (näiteks vabatahtlike süsteemi pidamine, digitaallahenduste hankimine ja arendamine). Reageerimiseks ja süütegude lahendamiseks vajalike tehniliste ja innovaatliliste meetmete rakendamine toob kaasa küll arenduseks vajalike kulutuste tegemise, kuid pikemas perspektiivis peaks looma võimaluse kokku hoida ressurssi teatud tegevustelt: näiteks digitaliseerimine ja muud IT-lahendused loovad võimaluse kulutada vähem ressurssi tegevustele, milles ametniku osalemine ei ole vajalik. Riigi ja kohalike omavalitsuste kulud suurenevad nii hetkeliste arenduste tegemise kui pikemajaliste võimekuste loomise ajal. Kuna tulevikus tõenäoliselt suurenevad äärmuslikud ilmastikuolud, on seetõttu vajalik hankida vahendeid ja arendada päästevõimekust kliimamuutustega seotud hädaolukordade lahendamiseks. Lennu- ja merepääste ning reostuse avastamise ja likvideerimise võimekuse planeerimisel peab arvestama, et nii veesõidukite arv ja laevaliikluse intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv on pidevalt suurenenud. 6 Meede omab mõju kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, sest suurendab võimalust otseselt panustada kohaliku elukeskkonna turvalisusesse. Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele tuleneb otsene positiivne mõju, kui luuakse võimalused jagada teatud ülesannete täitmist kohalike omavalitsustega, mis võimaldab politseil enda ressurssi suunata olulisemate asjade korral reageerimisele ja abistamisele. Kiire ja asjatundliku abi meetme tegevuste elluviimine ning eesmärkide saavutamine eeldab tihedat koostööd nii ametiasutuste kui kohalike omavalitsustega. Näiteks tegevussuunaga „Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine“ tugevdatakse asutuste vahelist koostööd ühisõppuste ja koostöökoolituste kaudu, analüüsitakse pääste ja kiirabi võrgustiku koostoime võimalusi ja tehakse ettepanekud koostöö tõhustamiseks. Koostöö tõhustamisele suunatud tegevused mõjutavad asutuste tööjõu korraldust võimaldades optimeerida kulusid ja tööjõudu. 3. Meede: Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Meetme eesmärgi saavutamine toimub järgnevate tegevussuundade kaudu: 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine, sh terrorismivastane võitlus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 3.3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine 3.4. Piirihaldus Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Meetmel on oluline positiivne mõju inimeste heaolule. Elanike turvatunne on jätkuvalt kõrge ning 94% eestimaalastest leiab, et Eesti on elamiseks turvaline riik4. See osakaal on „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendamise perioodil tõusnud (91% 2015. a.).5 Alameetme „Põhiseadusliku korra tagamine“ keskseks suunaks on põhiseadusliku korra tagamine (PSK), sh riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse, majandusjulgeoleku kaitse, kõrgetasemelise korruptsiooni tõkestamine, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ning selle rahastamise tõkestamine, mis omavad suurt mõju elanikkonna heaolule ja turvatundele nii riigisiseselt kui ka globaalsemas vaates. Põhiseadusliku korra kaitse meetmed on tihedalt seotud ühiskonna sotsiaalse sidususe ja laiapindse kaasamisega sisejulgeoleku ja siseturvalisuse kindlustamisel. Seejuures suurendavad mitmed ennetustegevused elanikkonna ohuteadlikkust, õiguskuulekust ja turvalist käitumist ning vähendavad kuritegevuse, vaenuliku mõjutustegevuse ja terrorismi ohvriks langemise riske. Riigi tugevuse ja ühiskonna sidususe seisukohalt mõjub positiivselt meetme raames arendatav radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine. Selleks arendatakse laiapindset asutuste- ja ministeeriumite ülest koostööd ning parandatakse esmatasandi ametnike teadlikkust radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning nende oskusi riske maandada. Samuti arendatakse tehnilist võimekust ja ekspertiisi tuvastamaks ja tõkestamaks ekstremistliku ja terroristliku sisuga materjalide levitamist veebis ja meedias. See omakorda maandab terrorismi ja vägivaldse ekstremismi ohtu riigis. Alameetme „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ keskseks suunaks on organiseeritud kuritegevuse (OKT) vastane võitlus, sh rahapesu vastane võitlus, korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine, küberkuritegevuse vastane võitlus, majanduskuritegevuse vastane võitlus, 4 AS Emor (2018). Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. 5 Euroopa Komisjon (2015). Special Eurobarometer 432. Europeans’ attitudes towards security. 7 narkokuritegevuse vastane võitlus ning inimkaubanduse tõkestamine. OKTd aitab tõkestada kriminalistika võimekuse ning kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise võimekuse arendamine. Kui riik suudab erinevaid OKT liike tõhusalt pidurdada ning erinevaid väljendusvorme menetleda ja takistada, muutub ühiskond tervikuna turvalisemaks ning on vähem inimesi, keda OKT otseselt või kaudselt mõjutaks. Lisaks suurendab tulemuslik kuritegevuse vastane võitlus ühiskondlikku usaldust õiguskaitseasutuste vastu ning muudab ühiskonda õiguskuulekamaks ning suurendab üksikisiku turvatunnet. Tõhus võitlus küberkuritegevusega mõjutab positiivselt nii riigi kui erasektori pakutavate digitaalsete teenuste jätkusuutlikkust ning turvalisust. Läbi erinevate ennetustegevuste muutuvad inimesed teadlikumaks erinevatest ohtudest ning langevad väiksema tõenäosusega erinevate skeemide ja pettuste ohvriks, mis vähendaksid nende sotsiaalset heaolu. Narkokuritegevuse levikul on laiaulatuslik mõju kogukondadele ja ühiskonnale üldiselt. Narkoturu illegaalne staatus seob uimastitarvitajad kuritegeliku tegevusega ning selle kaudu mõjutab otseselt seotud isikuid. Suurenenud kuritegevusega kaasneda võivad sotsiaalsed mõjud laienevad lisaks uimastite tarvitajatele ka teistele ühiskonna liikmetele, kes puutuvad kokku narkokuritegevusest tingitud või sellega otseselt seotud avaliku korra rikkumiste, vägivalla ja korruptsiooniga. Samuti võivad selle tulemusel süveneda narkokuritegevusest puudutatud kogukondade töötuse, hariduse, sotsiaalhõive ja tõrjutuse näitajad. Narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmades püsivat langust saavutatud ei ole. Aastatel 2013– 2015 toimunud surmajuhtumite langusele järgnes tõus järgnevatel aastatel. 2017. aastal oli kokku 110 narkootikumide üledoosist tingitud surma6. Illegaalsete uimastite tarvitamine noorte seas on olnud kasvutrendis ning kolmandik kooliõpilasi peab kanepit kergesti kättesaadavaks7. Seetõttu on meetme tegevused suunatud narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse vähendamisele, sh interneti vahendusel ning jätkatakse ennetustegevustega. Oluline prioriteet on narkootikume tarvitavate süütegijate suunamine karistusmeetmete alternatiivina tervise- või sotsiaalteenuste juurde. Tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ keskseks suunaks on kriisidega toimetuleku tagamine, sh elutähtsate teenuste toimimine ning eelduste loomine, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikkonnale võimalikult väikesed. Tegevussuunal on positiivne mõju elanike heaolule ja tervisele, kuivõrd planeeritud tegevuste rakendamisel suureneb elanikkonna kriisialane teadlikkus ning paraneb inimeste valmisolek erinevateks võimalikeks ohtudeks. 2017. a läbiviidud uuring8 näitas, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks hädaolukordades on madal ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Inimesed ei ole enda sõnul kriisideks piisavalt valmistunud. Tegevussuuna raames viiakse läbi laialdaselt teavituskampaaniaid ja muid tegevusi, et suunata inimesi kriisiolukordadeks varusid koguma; lisaks töötatakse välja ja rakendatakse kriisiinfotelefoni ja ohuteavituse süsteemi, et kriisiolukorras oleksid elanikud vajalikus infoväljas. Parem teadlikkus ja valmisolek aitab kriisiolukorras kiirelt ja sihipäraselt tegutseda ning see toob kaasa väiksema kahju elanike elule ja tervisele. Samuti pööratakse tegevussuuna raames tähelepanu elutähtsate teenuste toimepidevusele, et oleks tagatud elanikkonna esmavajaduste rahuldamine kriisiolukordades ning töötatakse välja psühhosotsiaalse kriisiabi süsteem, et toetada inimese vaimset heaolu kriisi ajal. Tegevussuuna „Piirihaldus“ keskmes on Eesti välispiiri kui Euroopa Liidu välispiiri kaitstuse tagamine, samuti Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele vastava piirikontrolli tagamine, sh ebaseadusliku piiriületuse, piirilähedaste ebaseaduslike toimingute, inimkaubanduse ning salakaubaveo tõkestamine. Piiriturvalisust mõjutavad püsiv ebaseadusliku sisserände surve välispiiril, suurenev 6 Tervise Arengu Instituut (2018). Surma põhjuste register 7 Tervise Arengu Instituut (2016). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis 8 AS Emor (2017). Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017 8 ebaseaduslik viibimine Schengeni viisaruumis ja võimalik pagulasvoogude suurenemine. Kuigi rändekriis on näiliselt stabiliseerunud, siis rändesurve Euroopasse ei vaibu. Piiriturvalisuse tagamisel ja valdkondliku poliitika elluviimisel on oluline rahva demograafiline seisund, inimeste paiknemine regiooniti ning nende kogukondlik ja ühiskondlik aktiivsus. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meetme rakendamine avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule, riigi mainele ja välissuhtlusele. Põhiseadusliku korra kaitse on oluline osa riigi julgeolekust ning selle tagamiseks tuleb paralleelselt arendada nii ennetustegevusi kui ka reageerimisvõimekust. Eesti julgeolekuasutuste hinnangul9 mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõenäolisemalt ja tõsisemalt Venemaa välispoliitilised eesmärgid ning nende saavutamiseks kasutatavad vahendid. Venemaa püüab lõhestada NATO ja EL riikide sidusust, üritades mitmekülgse informatsioonilise mõjutustegevuse kaudu võimendada nende riikide sisemisi probleeme ning õhutada riikide ja rahvaste vahelisi vastuolusid. Selleks, et tõkestada vaenulikku luure- ja mõjutustegevust, on vaja tõsta senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, -viisidest ja -kanalitest ning sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada. Ka lokaalsete põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite võimaliku realiseerumise korral tekib ulatuslik negatiivne mõju elanikkonna turvatundele (nt massirahutused, ekstremistlikud rünnakud, hübriidohud), majanduskeskkonna usaldusväärsusele ja riigi mainele. Terrorismivastase võitluse tõhustamiseks parandatakse riigisisest võimekust ohte ennetada ja maandada, sealhulgas läbi tõhusama ohuteadlikkuse ja laiapindse kaasamise. Järjekindlalt arendatakse õiguskaitseasutuste võimekust ohte tõhusamalt tuvastada ja neile tõhusalt reageerida ning kurjategijad kohtu ette viia. Terrorismivastane võitlus nõuab tõhusat asutuste ülest riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning koordineeritud infovahetust, st osalemist erinevates julgeolekuformaatides nagu NATO, ÜRO ja Euroopa Liit. Planeeritud tegevused hoiavad Eestis vägivaldse ekstremismi, terrorismi ja selle rahastamise ohu madala. Ühtlasi toetavad need inimeste turvalist käitumist ja ametkondade koostööd seoses Eesti elanike võimaliku sattumisega terrorirünnaku piirkonda välismaal. Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti maailma korruptsioonitaju indeksi tabelis küll tõusnud 32. kohalt 18le10, kuid oluline on jätkata korruptsiooni tõkestamise võimekuse arendamisega. Korruptsioonitaju indeksi seoseid uurides on välja toodud, et riikides, kus on vähem korruptsiooni, kaitstakse sotsiaal- ja poliitilisi õigusi ning valitseb tugev demokraatia. Planeeritud meetme tegevuste elluviimisel vähenevad korruptsioonist tulenevad ohud. Tugevdatakse Eesti küberjulgeolekut, mis tugineb riigi ja erasektori ning rahvusvahelisele koostööle. Planeeritud tegevused on suunatud küberkuritegevuse alase olukorra statistika kogumise ja analüüsivõimekuse arendamisele, mis omakorda aitab kaas ennetuslike ja menetluslike meetmete paremale planeerimisele ning elluviimisele. Selleks, et vähendada võimalusi sattuda küberkuritegevuse ohvriks, suurendatakse elanike teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest. Vähem kui pooled Eesti elanikest (46%) on hinnanud oma informeeritust küberkuritegevusega seotud ohtudest heaks11. Teatud organiseeritud kuritegevuse gruppide suur mõju ühiskonnas tekitab ebakindlust riigiasutuste suhtes ning vähendab tervikuna usaldust riigi vastu. Suutlikkus erinevate organiseeritud kuritegevuse liikidega võidelda ilmestab õiguskaitseasutuste võimekust, mis on riigi tervikliku julgeoleku üheks osaks. 9 Välisluureamet (2018). Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 10 Transparency International (2019) 11 Euroopa Komisjon (2017). Special Eurobarometer 464a. Europeans’ attitudes towards cyber security. 9 Riigi võimekus tegeleda kahtlaste rahavoogudega (nt rahapesu või terrorismi rahastamine) on äärmiselt oluline. Erineva menetlusvõimekuse ning süsteemi tervikliku tugevdamisega on võimalik tulevikus erinevaid organiseeritud kuritegevuse liike nii ennetada kui ka efektiivselt kurjategijaid vastutusele võtta, mis omakorda avaldab positiivset mõju Eesti kuvandile. Lisaks aitab ebaselge pärituoluga rahavoogude tõkestamine ja uurimine vältida erinevate tuvastamata rahavoogude kasutamist võimalikuks mõjutustegevuseks Eesti ettevõtete ja institutsioonide vastu, mis aitab tagada Eesti julgeolekut ja sõltumatust. Kavandatavate meetmete lisamisel tekib õiguskaitseasutustel võimalus võidelda ebaselge päritoluga rahade liikumise vastu läbi Eesti finantssüsteemi. Kahtlaste ja suure tõenäosusega kriminaalse taustaga rahavoogude vastu suunatud instrument annab lisavõimaluse tagamaks julgeolekut laiemalt kogu Euroopas, kuna Eestit läbivad kahtlased rahavood võivad olla vahendiks ka lääne riiklikke institutsioone mõjutamiseks. Parem valmisolek riigi julgeolekut mõjutavateks kriisideks tugevdab riigi julgeolekus stabiilsust ja elanikkonna turvatunnet ning riik muutub seeläbi vähem mõjutatavaks välisteguritest. Oluline on võimearendus seoses CBRN hädaolukordade lahendamisega, mille puhul on tähtis suurendada esmareageerijate ohutust ning tagada ohukeskkonnas tegutsevate teenistujate turvalisus. Selleks luuakse näiteks kriise lahendavatele asutustele parem olukorrateadlikkus koos töökeskkonnaga, töötatakse välja süsteem riigis olevate ressursside paremaks haldamiseks ning harjutatakse kriiside lahendamist õppustel. Lisaks toetab riigi enda parem valmisolek kriisialast koostööd (st võtta vastu rahvusvahelist abi või ka pakkuda ise abi) teiste riikide ja organisatsioonidega. Ka „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ näeb olulise võtmetegevusena nii riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamist erinevateks kriisideks kui ka rahvusvahelist tegevust kriiside ennetamise ja kriisiohje meetmete arendamise kaudu. Rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tingituna on professionaalse, hästi varustatud ja koolitatud piirivalveüksuste olemasolu ning nende tegutsemine kriitilise tähtsusega. Tähtis on ka koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega, et vahetada teavet ja rakendada parimaid praktikaid. Terves Euroopas on käimas arendused, mis toetavad siseturvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist kvaliteetsemate otsuste tegemiseks ning andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel, et tagada ühiskonna turvalisus. Hetkel vastavad Eesti piiriturvalisuse tagamist reguleerivad õigusaktid nii EL-i kui ka rahvusvahelistele nõuetele. Valitsuse prioriteediks on Eesti Vabariigi idapiiri (ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiiri) väljaehitamine ja sellele tehnilise valvesüsteemi loomine. Piiriturvalisust mõjutav tegur on üldine julgeolekuolukorra halvenemine regioonis. Piiriturvalisuse saavutamiseks keskendutakse eeskätt välispiiri valve ja piirikontrollipoliitika kujundamisele, sh tõhusate migratsioonijärelevalve-, tagasipöördumis- ning kompensatsioonimeetmete loomisele ja elluviimisele. Sobivate meetmete abil on vaja tagada Eesti poolt Schengeni viisaruumiga liitumisel võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine, panustada koostoimes teiste programmidega Eesti ja Euroopa Liidu sisejulgeoleku tagamisse ning korraldada majanduskasvu tagav kaupade ja isikute sujuv piiriületus. Kaasaegses maailmas hägustub järjest rohkem piir riiki sisemiselt ja väliselt ähvardavate ohtude vahel, mistõttu on paljud riigid asunud üle vaatama traditsioonilisi riigikaitsekontseptsioone ning loonud lisavõimalusi kaitsejõudude kasutamiseks sisejulgeoleku tagamise eesmärgil. Kuna laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon on suunatud pigem võimalikule tsiviilsektori ja sisejulgeoleku poolsele toetusele riigikaitsele, siis vajab riigikaitse valdkonna toetus sisejulgeoleku tagamisele eraldi tähelepanu. Meetme raames kavandatavad tegevused arvestavad märkimisväärselt olulisemate rahvusvaheliste koostööformaatide, nt ELi, ÜRO, NATO, ENi ning OSCE strateegilisi suuniseid julgeoleku valdkonnas, sealhulgas piiriülese koostöö arendamisel, infovahetuse korraldamisel ja rahvusvaheliste kohustuste rakendamisel. Julgeolek on kõikide suuremate koostööformaatide oluline koostöövaldkond ja prioriteet. Meetme raames kavandatavad tegevused kindlustavad lisaks sisejulgeolekule ka usaldusväärsed suhted partnerriikidega ja tugevdavad riigi usaldusväärsust laiema rahvusvahelise 10 üldsuse silmis. See omakorda mõjutab positiivselt rahvusvahelist koostööd ka kõikides teistes valdkondades nii avaliku kui ka erasektori vaates. Mõju majandusele Meetme raames kavandatavad tegevused aitavad tagada Eesti riigi majandushuvide piisava kaitstuse. Majandusega seotud teemades on oluline mõju globaalsetel majandusprotsessidel, partnerriikide majanduslikul olukorral ja ühishuvidel ning julgeolekukeskkonnal. Stabiilne julgeolekukeskkond toetab majanduskasvu ning riigi võimet teostada vabalt valitud majanduspoliitikat. Meetme positiivne mõju majandusele avaldub laiemalt läbi areneva ja usaldusväärse majanduskeskkonna. Meetme raames maandatakse korruptsiooniriske, toetades riigile olulise mõjuga otsuste läbipaistvust ja sõltumatust ning takistatakse majanduskeskkonna kuritarvitamist. See on majanduse ning riigi konkurentsivõime kasvu eelduseks. Eesmärk on muuta Eestis tegutsemine erinevate organiseeritud kuritegevuse valdkondadele keskendunud rühmituste jaoks võimalikult ebamugavaks, mis vähendab nende toimepidevuse tingimusi ning muudab Eesti (majandus)keskkonda atraktiivsemaks. Väheneb risk, et Eesti majanduskeskkonda kasutatakse ära kuritegelikul teel saadud varade paigutamisel suurtes rahapesuskeemides ning tõuseb Eesti finantssüsteemi usaldusväärsus. See omakorda mõjutab Eesti finantsvõimekust tervikuna positiivselt. Eesti majandusliku keskkonna kindlus ning atraktiivsus on eriti oluline infoühiskonna arenemiseks ning vastavate ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Tõhus küberkuritegevuse ennetamine, tõkestamine ning tulemuslik menetlemine tõstab tervikuna keskkonna turvalisust ning suurendab ühiskonna usaldust pakutavate teenuste kvaliteedi ning õiguskaitseasutuste töö suhtes. Ühtlasi mõjutab aktiivne küberkuritegevuse vastane võitlus positiivselt ühiskonna majanduslikku heaolu, vähendades inimeste ja ettevõtete arvu, kes erinevate pettuste tõttu rahalisi kaotusi kannavad. Olulised märksõnad on majanduse valdkonnas tarnekindlus ja taristu julgeolek, sh elutähtsate teenuste katkematus. Suureneb elanikkonna ja elutähtsate teenuste toimepidevus erinevateks kriisideks, samuti on loodud eeldused vajalike kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamiseks kriiside ajal ning kriisijärgsete kahjude leevendamiseks ollakse paremini ettevalmistatud. Kõikide osapoolte parem valmisolek tähendab ka kiiremat taastumist ja väiksemaid kulusid kriisijärgselt. Rahvusvaheliste või riigisiseste finantskriiside ennetamiseks, lahendamiseks ja nende majanduslike tagajärgede leevendamiseks rakendatakse vajalikke õiguslikke ja järelevalve meetmeid. Ettevõtluse osas soodustatakse kaudselt ettevõtluse mitmekesistumist. Inimeste parem majanduslik toimetulek suurendab turvalisust ja vähendab riske riigi turvalisusele kui tervikule. Valitsuse prioriteetidest tulenevast arendustegevuste rahastamisest sõltub välispiiri väljaehitamise maht ning seire- ja valvesüsteemide tehniline tase. Välispiir ehitatakse välja (tehniliseks valveks vajalik infrastruktuur) ja kaetakse tehnilise valvega. Arendatakse piirikontrolli metoodikat, maismaa- ja merepiiri valve metoodikat, seiresüsteeme, sealhulgas mereseiret, ning valveks vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust, ning kasutusele võetakse uued tehnoloogiad. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõju riikide majanduse konkurentsivõimele, ühiskondlikule heaolule ja sisejulgeoleku tagamisele ning riigivalitsemisele on raske üle hinnata. Valdkondlike suurarenduste rahastamine on oluline kogu valdkonna arengule. Mõju regionaalarengule Meede ei sisalda tegevusi, mis oleks suunatud ühele või teisele kindlale piirkonnale. Regionaalne tasakaalustatud areng on üheks eelduseks meetme tegevuste planeerimisel ja rakendamisel. 11 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmete tegevustest omab keskkonnale kaudset positiivset mõju kriisideks valmistumine ja nende lahendamine. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade kriisivõimekuse suurendamine võimaldab vähendada otseseid õnnetustest tulenevaid kahjusid keskkonnale. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Meetme rakendamisega on seotud mitmed riigiasutused ning see eeldab nii valitsemisala asutuste kui ministeeriumide vahelist tihedat koostööd. Tõhusam infovahetus ja koostöö ametkondade vahel omakorda toetab teenuste paremat kättesaadavust ja kvaliteeti. Koostöö aitab ühtlasi vältida tegevuste dubleerimist ning sellega kaasnevat riigieelarveliste või KOVide vahendite ebaotstarbekat kasutust. Näiteks on kohalikel omavalitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriise leevendavate meetmete rakendamisel. Seetõttu on meetmes kavandatud tegevused omavalitsuste kriisteadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Asutuste vahelise koostöö toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ning vajadusel arendada välja uusi lahendusi. Samuti on plaanis läbi viia kriisireguleerimisega seotud töötajate koolitusi. Meetmete tegevustel on mõju asutuste töökorraldusele ning viimased võivad vajada arvestatavaid rahalisi vahendeid. Mõju ulatus ja avaldumisega seotud asjaolud sõltuvad konkreetsest asutusest ja selle tegevusprofiilist. 4. Meede: Tõhus rahvastikuhaldus Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Meetme eesmärgi saavutamine toimub järgnevate tegevusuundade kaudu: 4.1. Tasakaalustatud rändepoliitika 4.2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika 4.4. Tõhus rahvastikutoimingute poliitika Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuuna tegevused (eelkõige uussisserändajate kohanemist toetavate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine, avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel, uussisserändajate kohanemise toetamine kohalikul tasandil) omavad positiivset mõju uussisserändajate sotsiaalsele kaasatusele ning teadmiste ja oskuste omandamisele iseseisvaks toimetulekuks Eesti riigis. Alaeesmärgi tegevused loovad uussisserändajatele vajalikud ning pikaajaliste elanikega võrdsed võimalused osaleda tööhõives, kodanikuühiskonnas, kultuurielus ja elukestvas õppes ning eeldused edasiseks tulemuslikuks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Tegevuste kaudu luuakse sisserändajatele võimalused hakata kiiremini Eesti ühiskonda panustama ning selle kaudu avaldada positiivset mõju Eesti majandusele (vt ka majanduslik mõju). Kodakondsuspoliitika alameetme keskseks suunaks on tõsta Eestis elavate inimeste, sh määratlemata kodakondsusega isikute teadlikkust ja huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu. Kuivõrd alameetme raames viiakse ellu välismaalastele suunatud teavitus- ja nõustamistegevusi, mille eesmärgiks on aidata väärtustada kodanikustaatust ning tugevdada riigiidentiteeti, on tegevussuunal positiivne sotsiaalne mõju. Elluviidavatel tegevustel on positiivne mõju teistest rahvustest ja erineva kultuuritaustaga inimeste toimetulekule Eesti ühiskonnas. Tegevuste eesmärgiks on ka inimeste 12 teadlikkuse suurenemine ja negatiivsete eelarvamuste vähenemine kodakondsuse küsimustes, mis toetab otseselt Eesti kodakondsust mitte omavate isikute lõimumist ühiskonda ning suurendab valmisolekut astuda Eesti kodakondsusesse. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meede tervikuna avaldab olulist positiivset mõju nii Eesti julgeolekule kui välissuhtlusele. Teadmistepõhiste, tasakaalustatud ja paindlike sisserändepoliitika alameetmete mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele võib pidada väikseks või keskmiseks. Võimalikku negatiivset mõju vähendab koostöö allasutuste, partnerite ja teiste liikmesriikidega, samuti siia elama asunud välismaalaste tööhõive, ebaseadusliku töötamise ennetamine ja Eestis kohanemise ning lõimumise toetamine. Uussisserändajate kohanemist ja lõimumist toetavate teenuste pakkumise kaudu väheneb risk uussisserändajate tõrjutuseks ja sotsiaalseks eraldatuseks. Samuti suureneb kogukondade teadlikkus ning omavaheline sidusus rände- ja lõimumisalase avaliku kommunikatsiooni kaudu ning vähendatakse kogukondade vaheliste võimalike konfliktide tekkimise riske. Ebaseadusliku rände vastu võitlemise tegevustel antud meetmes on oluline positiivne mõju Eesti ja liikmesriikide sisejulgeoleku tagamisele ning Eesti välissuhtlusele laiemalt. Kui liikmesriigid ei suuda tõhusalt kontrollida rändevoogusid ja tagasi saata välismaalasi, kellel puudub õigus Euroopa Liitu siseneda või siin viibida, siis kaotab EL rände- ja liikuvuspoliitika, sh varjupaigapoliitika oma usaldusväärsuse. See võib viia piirikontrollide taastamiseni Schengeni alal. Välissuhete kontekstis on olulisel kohal koostöö arendamine kolmandate riikidega nii kahepoolselt kui ka regionaalsel ja EL tasandil. Eesti suurem osalus EL võrgustike ja institutsioonide töös aitab kaasa EL mõjuvõimu suurendamisele globaalsel areenil ning omab positiivset mõju toimivate partnerlussuhete loomisele kolmandate riikidega. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika tegevussuunal on positiivne mõju sisejulgeolekule, kuna kodakondsuseta inimeste arvu vähenemine aitab vähendada sotsiaalset tõrjutust, suurendab turva- ja ühtekuuluvustunnet ja tõstab inimeste usaldust riigi vastu. Tegevussuuna elluviimine soodustab Eesti kodanike arvu kasvu ning selle kaudu loob suuremale hulgale Eestis elavatele inimestele võimaluse osaleda riigielu küsimuste üle otsustamisel valimis käimise ja erakondadesse kuulumise kaudu. Riigi välissuhetega seonduvalt on meetmel ja tegevustel positiivne mõju Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele sotsiaalsete õiguste tagamisel. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihalduspoliitika tegevussuuna eesmärgid ning alategevused mõjutavad ja panustavad positiivselt eelkõige riigi julgeoleku ning välissuhtluse valdkondi –tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisema isikusamasuse kontrollimise protsessi ning vastavate tehnoloogiate arendamise (nt ABIS) kaudu ennetatakse ja tõkestatakse kaudselt kuritegevusega, sh küberkuritegevusega seonduvaid riske ning minimeeritakse topelt- ja valeidentiteetide kasutamise võimalikkust. Riigi territooriumil ja e-riigis toimetavate isikute identiteetide alase teabe tagamisega avaldub positiivne mõju õigus- ja korrakaitseorganite tööle, võimaldades takistada, paljastada ja lahendada väär- ja kuritegusid, mõista õigust ning viia ellu karistuspoliitikat. Ühtlasi on meetme rakendamine eelduseks täitmaks rahvusvahelisi kohustusi (sh eIDAS, isikute vaba liikumine, rahvusvahelised standardid ja EL õigusaktid dokumentide spetsifikatsioonide osas), mistõttu kaasneb positiivne mõju välissuhtlusele. Mõju majandusele Tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuuna mõju majandusele võib hinnata oluliseks. Teadmisepõhised ja Eesti arengule suunatud tasakaalustatud sisserändepoliitika meetmed ning Eestis viibimise, elamise ja töötamise paindlikud reeglid ning uussisserändajate kohanemist ja pikemaajalisel viibimisel ka lõimumist toetavad teenused võimaldavad tagada Eesti ettevõtetele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ning samaaegselt ka Eestis asuvate ettevõtete konkurentsivõime kasvu. Eestile 13 vajalike kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide kaasamiseks on oluline, et Eestis oleks olemas soodne majandus- ja tegevuskeskkond, sest üldjuhul ei liigu kõrgelt kvalifitseeritud töötajad tegevuskeskkonda, mis on ebaturvaline ning ei vasta vajadustele ja ootustele. Lähitulevikus eeldatakse Eestis tööhõive kasvu ja tööealiste inimeste hulga vähenemist. Samuti kasvab majanduses kesk- ja kõrgtehnoloogiline tootmine ning suureneb teadmistemahukate harude12 osatähtsus. Seetõttu on oluline, et sisserändepoliitika meetmed vastavad Eesti arenguvajadustele, kuivõrd vastasel juhul oleks mõju majandusarengule negatiivne. Tegevustel, mis on suunatud ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, on positiivne majanduslik mõju, sest sellega mõjutatakse nii välismaalasi kui ka tööandjad õiguskuulekalt käituma, sh vajalikke makse tasuma, mis toob riigile otsest tulu. Tegevused aitavad tagada välismaalaste õiguste kaitse ja ettevõtjate ausa konkurentsi Eestis. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks vajalike IKT lahenduste arendamine, IKT koostalitusvõime parandamine ja protsesside automatiseerimine avaldab mõju ka infoühiskonna arengule. Uute arendustega kaasnevad kulutused, kuid samas võimaldavad arendused pikemas perspektiivis hoida kokku tööjõu ja paberimajanduse kulusid, mis vastasel juhul tekiks vana süsteemi rakendamisega. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihalduspoliitika tegevuste positiivne mõju majandusele avaldub investeeringute ja tulude kasvu kaudu. Näiteks kasvatab e-residentsuse eesmärkide rakendamine avaliku sektori tulusid ning riigieelarve maksutulu, suurendab ettevõtete rahvusvahelistumist, sh nende eksporditegevust, luues kasvava turu ka Eesti ettevõtete jaoks ning soodustades sissetulevaid välisinvesteeringuid. Paberivabade e-teenuste kasutamine võimaldab hoida nii era-, avalikul kui kolmandal sektoril kokku kulusid, mis soodustab erinevate organisatsioonide tegevust, sh äritegevust. Isikut tõendav dokument kui vahend võimaldab innovatsiooni teket erinevates valdkondades ning on infoühiskonna teenuste pakkumise, kasutamise ja kättesaadavuse vältimatuks eelduseks. E-riigi infrastruktuuri (autentimine ja digitaalallkirjastamine) kasutamine ei ole võimalik ilma digitaalse dokumendita. Samuti ei ole ilma digitaalsete dokumentideta võimalik tagada rahvusvaheliselt eduka e-riigi kuvandi jätkumist. Mõju regionaalarengule Regionaalarengu vaates võimestatakse rändepoliitika alameetme tegevustega piirkondi ja kohalikke omavalitsusi, kuhu uussisserändajad on elama asunud, toetades seeläbi kaudselt piirkondade konkurentsivõimet. E-teenused muudavad inimestele teenuste tarbimise lihtsamaks ja kättesaadavaks ühtviisi kõikjal Eestis. Ligikaudu 80% Eesti elanikest kasutab riigiga suhtlemisel elektroonilist kanalit13. Kui inimeste igapäevased autentimis- ja allkirjastamistoimingute oleks reaalselt halvatud, pärsiks see isikute põhivajaduste tagatust seoses toimingute ja tehingutega elektroonilises keskkonnas. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmel puudub mõju looduskeskkonnale. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib hinnata oluliseks. 12 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2025 13 Eurostat 2019, vt http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=isoc_bde15ei&lang=en 14 Tõhusad ja ressursisäästlikud meetmed rände juhtimiseks, uussisserändajate kohanemise toetamiseks, ebaseadusliku rände ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks mõjutavad paljude asutuste ning ministeeriumite tegevust ja aitavad kokku hoida riigi ressursse menetluste läbiviimisel ning tagajärgedega tegelemisel. Riigiasutustest on ebaseadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika tegevustel oluline mõju Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooni korraldusele. Ebaseadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika tegevuste rakendamine tugineb suuresti infotehnoloogilistele lahendustele. Seetõttu on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel oluline roll, et tagada infosüsteemide ajakohasus ja töökindlus. Olemasolevate andmekogude ja nende koostalitusvõime arendamise kõrval kavandatakse luua ka uusi IT-lahendusi. Seeläbi vähendatakse kulusid, mis on seotud kohapealsete kontrollide läbiviimisega ning võimaldatakse riigiasutuste ressurssi optimaalsemalt kasutada. Identiteedihalduspoliitika tegevussuuna eesmärgid ning alategevused panustavad positiivselt e-riigi, aga kitsamalt riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, hoiavad kokku administratiivkulusid ning võimaldavad avalikul sektoril toimida kiirelt ja efektiivselt (sh paberivabalt). Rahvastikutoimingute poliitika tegevussuuna olulised mõjud ilmnevad eelkõige kahe võimekuse alatulemusega seonduvalt. Kohtulahendite andmete Rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine mõjutab vahetult maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnikke (16 maakonnakeskuse peale kokku umbes 98). Aastas sisestavad perekonnaseisuametnikud 4000 kohtulahendit. Ühe lahendi sisestamisele kulub ametnikul keskmiselt 40 minutit. Seega kulutab iga maakonnakeskuse kohalik omavalitsus aastas kohtulahendite sisestamisele keskmiselt 167 tundi (umbes 21 tööpäeva). Muudatus mõjutab oluliselt ka rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. Kuna selle tulemusel sisestavad kohtulahendite andmeid kohtuametnikud ise, on neil täpsem arusaam lahendi resolutiivosast. Samuti kantakse andmed rahvastikuregistrisse kiiremini, sest ära jääb perekonnaseisuametniku tegevus lahendi sisestamisel. Ametnike sekkumise vähenemine võib aidata kaasa ka inimlikust eksimusest tingitud vigade arvu vähenemisele. Seeläbi luuakse võimalus, et riik saaks oma ülesannete täitmisel lähtuda võimalikult aktuaalsetest andmetest. Elukohamenetluse läbiviijatele selleks õiguste andmiseks, koolituste süsteemi loomiseks ning elukohaandmete kvaliteedi tõstmiseks läbi viidud RITA projekti14 ettepanekute eluviimise mõju ulatus on suur. Paremate erialaste teadmistega ametnikud viivad läbi õiguspäraseid menetlusi lähtudes haldusmenetluse olulistest põhimõtetest (eesmärgipärasus, kiirus, efektiivsus, lihtsus ja liigsete kulutuste ja ebameeldivuste vältimine). Muudatustest mõjutatud sihtrühm on suur – koolitus- ja õiguste andmise süsteemi loomisel allutatakse sellele kõik elukoha menetlemisega seotud ametnikud. RITA projekti ettepanekute elluviimisega tagatakse täpsemate elukoha andmete kandmine rahvastikuregistrisse. Täpsed elukoha andmed mõjutavad kõikide avaliku sektori asutuste tegevust, mis kasutavad rahvastikuregistri andmeid. 5. Meede: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Eesmärgi saavutamine toimub kahe tegevussuuna kaudu: 5.1. Inimeste hoidmine ja arendamine 5.2. Innovatsiooni edendamine 14 „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ 15 Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õigete valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Käesolev meede tervikuna avaldab mõju teiste alaprogrammide eesmärkide saavutamiseks vajaliku töötajaskonna olemasolu ja neile vajaliku väljaõppe tagamise ning innovaatiliste lahenduste pakkumise kaudu. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate pensionile siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Meede tervikuna loob võimalused erinevate sihtgruppide värbamiseks ja arvestab demograafiliste muutustega. Kui senini on tasemehariduse pakkumisel keskendutud peamiselt noortele, siis demograafilistest muudatustest tingituna on vajadus laiendada sihtgruppi ka üle 30- aastaste vanusegrupis olevatele inimestele, kes omavad juba töökogemust ja reeglina ka lapsi ning neile on paindlik õppekorraldus ainsaks võimaluseks ühildada töö-, pere- ja koolielu. Targad ja innovaatilised lahendused annavad siseturvalisuse valdkonna töötajatele võimaluse tõhusamalt ja tulemuslikumalt töötada. Hästi toimivad ja mugavalt kättesaadavad (siseturvalisuse) teenused võimaldavad luua parema ja usalduslikuma kontakti inimestega. Samas on oluline vältida digitaalse lõhe süvendamist, mis e-teenuste ja tehnoloogia kiirete arengutega kaasneda võib ning tagada teenuste hea kvaliteet ja kättesaadavus ka e-lahendusi mittekasutavatele inimestele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meede avaldab olulist positiivset mõju eelkõige Eesti julgeolekule, kaudselt ka välissuhtlusele. Inimeste hoidmise ja arendamise tegevussuund keskendub sisuprogrammide elluviimisele, sh Eesti julgeoleku tagamisel kompetentse ja pühendunud personali leidmisele ja hoidmisele. Alaprogrammi keskne küsimus on – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid? Töötajate leidmiseks ja hoidmiseks loovad valitsemisala asutused paindlikke ja arendavaid karjäärivõimalusi. Nt on plaanis kujundada õppekorraldus paindlikumaks, st töötaja saab enda arendamiseks valida erinevaid õppevorme, võimaldades ühildada töö-, pere- ja koolielu. Kehtiv regulatsioon sunnib Sisekaitseakadeemiasse astudes valima konkreetse eriala ning püstitab hilisemaid takistusi valdkonnasisesel liikumisel näiteks politsei valdkonnast pääste valdkonda. Arengukava perioodil on oluline ühtlustada eriteenistuste regulatsioonid ning seeläbi hoida kompetentset ja pühendunud personali. Vajaliku töötajaskonna olemasolu tagamiseks ja siseturvalisuse teenuste osutamiseks on plaanis vähendada barjääre kutseliste ja vabatahtlike töö tegijate vahel, suurendada ühist meeskonnatunnet ja tagada piisavad tugiteenused nii kutselistele kui vabatahtlikele. Plaanis on analüüsida, mida vabatahtlikud vajavad ja mis tekitab neis soovi jätkuvalt vabatahtlikuna panustada. Nii suurendame nende seotust kutseliste siseturvalisuse valdkonna töötajatega ja valmisolekut olla kaasatud siseturvalisuse tagamisel. Meetmes on olulisel kohal ka inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmine. Plaanis on luua ja arendada varajase märkamise süsteem koos võimalike toetusmehhanismidega ning toetada inimese liikumist süsteemisiseselt ka siis, kui see osutub muutunud tervisliku seisundi tõttu vajalikuks. Globaalsed arengusuunad näitavad, et töökoha valikul muutub järjest olulisemaks organisatsiooni- ja juhtimiskultuur ning ka füüsiline töökeskkond. Selleks, et siseturvalisuse valdkonnas tahaksid töötada kompetentsed ja pühendunud töötajad, peab tagama, et füüsiline töökeskkond arvestaks töö iseloomu ja töötaja isikupära ning töövahendid vastaksid ohutusnõuetele. Juhte arendatakse ja toetatakse pidevalt selleks, et nad märkaksid inimeste vajadusi ja oskaksid toime tulla kõikide põlvkondade ja inimtüüpide esindajatega. 16 Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tehnoloogia arengute ja uute oskustega kaasas käia, võttes kasutusele uudseid (tehnoloogilisi) lahendusi ja arendades vajalikke kompetentse, et olla suuteline reageerima ja ennetavalt tegutsema turvalisuse tagamisel. Tehnoloogia arengud ja innovatsioon võivad riigi julgeoleku seisukohast olla märkimisväärse mõjuga, kuna pakuvad uusi lahendusvõimalusi, ent toovad kaasa ka uudsed väljakutsed ja ülesanded. Oluline on vältida töötajate pädevuslõhe tekkimist, st olukorda, kus tehnoloogia areneb, ent töötajad ei ole suutelised arengutega kaasas käima või ei suudeta leida piisavalt kompetentseid inimesi. Mõju majandusele Meetmel puudub oluline mõju majandusele. Mõju regionaalarengule Meede ei sisalda otseselt tegevusi, mis oleks suunatud vaid ühe või teise piirkonna arendamisele. Küll aga arvestatakse inimeste hoidmise ja arendamise tegevussuuna elluviimisel piirkondlike eripäradega, sest siseturvalisuse teenuse osutajad paiknevad üle Eesti ning personali leidmine ja hoidmine erinevad piirkonniti. Eesmärk on hoida kompetentsed ja pühendunud siseturvalisuse tagajaid üle Eesti, mis omakorda loob võimalused Eesti eri piirkondades töökohtade olemasolule ja selle kaudu maapiirkondades toimiva tööturu säilimisele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Meetmel puudub mõju looduskeskkonnale. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib hinnata kaudseks. Inimeste hoidmise ja arendamise tegevussuund, sh paindlike karjäärivõimaluste süsteemi kujundamine, võivad tingida ümberkorraldusi ja sellega seoses kulusid. Suuremas mahus tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine võib esialgu kaasa tuua planeeritust suuremad kulud (sh elukaare ülalpidamiskulud). 17  Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi ka arengukava) on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. aasta korralduse nr 217 „„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ on riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Siseturvalisus“ ning „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023“ peatükki „Siseturvalisus“ osaliselt kattev arengudokument. Arengukava on jätkuks praegu kehtivale „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ dokumendile. Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmis on kokku lepitud täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Arengukavaga aidatakse planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisusesse panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada selle valdkonna tegevuse suurem mõjusus. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks koostatakse üksikasjalik programm või programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Programmi(de)s kirjeldatakse täpsemalt rollid ja oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Eeldatavalt 2020. aasta veebruaris kinnitab üks või mitu ministrit programmi. Arengukava, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostamist on koordineerinud Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunikud Maia Eskla (tel 612 5238, e-post [email protected]) ja Kristina Rebane (tel 612 5144, e-post [email protected]). Arengukava mõjude hinnangu koostamist on koordineerinud Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Krystiine Liiv (tel 612 5244, e-post [email protected]). Arengukava, eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (e-post airi.kapanen@ siseministeerium.ee). Arengukava väljatöötamiseks koostati viie teemavaldkonna analüüsid ja peeti asjakohased arutelud. Teemavaldkondade töö koordineerimise, kaasamise ja sisu koostamise eest vastutavad järgmised kontaktisikud: 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine – Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (e-post [email protected]); 2) kiire ja asjatundlik abi – Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar (e-post [email protected]); 3) kindel sisejulgeolek – Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna nõunik Karin Tahvonen (e-post [email protected]); 4) tõhus rahvastikuhaldus – Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Martin Tulit (e-post [email protected]); 1  5) tark ja innovaatiline siseturvalisus – Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp (e-post [email protected]), Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Kristiina Kütt (e-post kristiina.kü[email protected]). 2. PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE EESMÄRK Eelnõuga esitatakse „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ arutamiseks Riigikogule. Arengukava menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. 3. ARENGUKAVA STRUKTUUR Sisukokkuvõte 1. Turvalisuse käsitlus 1.1. Turvalisuse tähendus 1.2. Põhimõtted turvalise Eesti loomisel 2. Üldeesmärk ja mõõdikud üldeesmärgi täitmise hindamiseks 3. Olukorra analüüs 3.1. Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda 4. Alaeesmärgid ja olulisemad tegevussuunad 4.1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 4.1.1. Eesmärk ja mõõdikud 4.1.2. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 4.1.3. Olulisemad tegevussuunad 4.2. Kiire ja asjatundlik abi 4.2.1. Eesmärk ja mõõdikud 4.2.2. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 4.2.3. Olulisemad tegevussuunad 4.3. Kindel sisejulgeolek 4.3.1. Eesmärk ja mõõdikud 4.3.2. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 4.3.3. Olulisemad tegevussuunad 4.4. Tõhus rahvastikuhaldus 4.4.1. Eesmärk ja mõõdikud 4.4.2. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 4.4.3. Olulisemad tegevussuunad 4.5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus 4.5.1. Eesmärk ja mõõdikud 4.5.2. Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 4.5.3. Olulisemad tegevussuunad 5. Arengukava elluviimine 5.1. Rollid arengukava eesmärkide saavutamisel 5.2. Arengukava elluviimine ja juhtimine 5.3. Aruandlus ja uuendamine 5.4. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos 5.5. Siseturvalisuse arengukava seosed teiste arengudokumentidega 5.6. Siseturvalisuse valdkonna seos Euroopa Liidu poliitikatega Kasutatud lühendid 2 LISA 1. Seosed teiste arengudokumentide ja Euroopa Liidu poliitikatega LISA 2. Seosed läbivate teemadega LISA 3. Arengukava mõõdikud LISA 4. Arengukava maksumuse prognoos LISA 5. Mõjude hinnang 4. ARENGUKAVA SISU ÜLEVAADE 4.1. Arengukava eesmärk Arengukava peatükkides 1 ja 2 on täpsemini selgitatud turvalisuse käsitlust, põhimõtteid turvalise Eesti loomisel ja üldeesmärgi tähendust ning mõõdikuid, millega hinnatakse eesmärgi poole liikumist. Praegu kehtiv siseturvalisuse arengukava on koostatud aastateks 2015–2020. Siseturvalisuse teemade suunamiseks on vajalik koostada senise arengukava jätkudokument, selleks et 1) määrata arengukava elluviimise uueks perioodiks siseturvalisuse valdkonna suunad, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise alus; 2) planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisusesse panustamise ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutada neid ressursse ühiselt ja saavutada tegevuse suurem mõjusus; 3) tagada kooskõla Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega perioodil 2021–2027; 4) luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuks ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamise ettevalmistamisel tehtud väliskeskkonna tulevikutrendide ja valdkonna probleemide analüüsi tulemusel järeldati, et praegu kehtiva arengukava üldeesmärk on asjakohane ka aastatel 2020–2030. Siseturvalisuse arengukavas mõtestatakse turvalisust stabiilse elukeskkonnana, milles inimene tunneb ennast kaitstult, mille kujundamisse inimene ise panustab ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Üldeesmärk on ka edaspidi see, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Seega on aastatel 2020–2030 jätkuvalt vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda tagajärgedega. Teisalt on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust. Juba praegu kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja neid algatusi juurutada ja edasi arendada. 4.2. Arengukava alaeesmärgid Arengukava 4. peatükis on viie alateema kaupa täpsemini kirjeldatud siseturvalisuse valdkonna eesmärke aastatel 2020–2030. 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine. Eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad 3  turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse arengukava elluviimisel elukeskkonda ja mõjutatakse inimeste teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist, et vähendada ohte ja ohtu sattumist ning luua eeldused turvalisuseks, sh turvatundeks. Selleks soodustatakse igaühe panuse andmist ja oskuste parandamist, mitmekesistatakse ennetustööd ja muudetakse seda süsteemsemaks ja sihistatumaks, soodustatakse kogukonnakesksust, võrgustikupõhist lähenemist ja täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. 2) kiire ja asjatundlik abi. Eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Eesmärgi saavutamiseks tegeletakse avaliku korra kaitsega, ühiskonnas aktsepteeritud käitumiste kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ning maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Oluline põhimõte on, et sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja ka teised, kellel on võimekus ülesannet lahendada. 3) kindel sisejulgeolek. Eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Eesmärgi saavutamiseks tegeletakse põhiseadusliku korra kaitse, Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamise, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamise, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks) valmisoleku ning reageerimisega, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, riigipiiri kontrolli, valvamise ja kaitsmise ning riigi julgeolekut enim ohustava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja tõkestamisega (korruptsioon, majanduskuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus). 4) tõhus rahvastikuhaldus. Eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Eesmärgi saavutamiseks tegeletakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika ning uussisserändajate kohanemispoliitika kujundamise ja elluviimisega. Peale selle käsitletakse rahvastiku halduse seisukohalt olulisima tähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist, samuti rahvastiku toimingute korraldamist. 5) tark ja innovaatiline siseturvalisus. Eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas 4  tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks käsitletakse personali, väljaõppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni teemasid terviklikult. Tegeletakse võimaluste teadvustamise ja takistuste kõrvaldamisega inimeste hoidmisel ja arendamisel ning suurendatakse võimekust edendada innovatsiooni ja tõenduspõhist poliitikakujundamist. Eesmärk on oluline, et saavutada kõiki teisi siseturvalisuse eesmärke. 4.3. Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad, suundumused ja kitsaskohad Arengukava 3. peatükis on kirjeldatud siseturvalisuse valdkonda iseloomustavaid olulisimaid näitajaid, sealhulgas neid, mida edaspidi kasutatakse selleks, et hinnata arengukava eesmärgi poole liikumist. Samuti on selgitatud väliskeskkonna olulisemaid suundumusi, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda. Lisakommentaare 3. peatüki kohta seletuskirjas ei esitata, kuid pikemalt on siseturvalisuse valdkonna keskseid probleeme ja olukorda analüüsitud arengukava koostamise ettepanekus. Arengukava 4. peatükis on valdkondade kaupa kirjeldatud siseturvalisuse eesmärke ja tegevussuundi aastatel 2020–2030 ning joonistel on antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja suundumustest. Üksikasjalik analüüs koos viidetega on kirjas arengukava programmis aastateks 2020–2023, mis on pärast selle kinnitamist kättesaadav aadressil www.siseministeerium.ee/stak2030. Siseturvalisuse arengukava kavandamise käigus tanalüüsiti väliskeskkonna suundumusi ja valdkonna arenguid. Tuvastati, et üldeesmärgi saavutamist mõjutavad märkimisväärselt viis keskset probleemi. 1. Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Probleemi lahendamiseks on kavandatud programm või meede „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 2. Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud programmid või meetmed „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. 3. Sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud programm või meede „Kindel sisejulgeolek“. 4. Kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut. Probleemi lahendamiseks on kavandatud programm või meede „Kindel sisejulgeolek“. 5. Inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist. Probleemi lahendamiseks on kavandatud programm või meede „Tõhus rahvastikuhaldus“. 5 5. ARENGUKAVA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Siseturvalisuse arengukavas arvestatakse teiste arengudokumentidega, millega on valdkonnal puutumus. Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele, samuti avaldavad teised arengukavad mõju siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele. Arengukavas arvestatakse Euroopa Liidu õiguse ja poliitikatega, sh sihtidega. Siseturvalisuse tagamise seisukohast on Eestile ka edaspidi tähtsad Schengeni ala tõrgeteta toimimine ja turvalisus, mis on ka Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024 üks prioriteete. Suure tõenäosusega saab jätkutegevuskava ka Euroopa Liidu siseturvalisuse strateegia. „Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia 2015–2020“ kolm põhieesmärki on järgmised: 1) terrorismi ja radikaliseerumise igakülgne tõkestamine ja ennetamine; 2) võitlus organiseeritud ja raske kuritegevuse vastu ning 3) küberjulgeoleku tagamine ja küberkuritegevuse ennetamine ja tõkestamine. Lähtudes sellest, et Eestis on Euroopa Liidu eri poliitikate rakendamise või elluviimise vastutus põimunud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel, on siseturvalisuse arengukavas toodud eesmärgid ja tegevused seotud ka teiste Euroopa Liidu poliitikate ja eesmärkide, muu hulgas ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ning Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisega. Siseturvalisuse valdkonnaga oluliselt seotud arengukavad ja dokumendid on loetletud arengukava lisas 1. 6. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA JA ARENGUKAVAGA KAASNEV MÕJU Siseturvalisuse arengukava avaldab enim mõju sotsiaalvaldkonnale ja riigi sisejulgeolekule. Mõju sotsiaalvaldkonnale avaldub elanike hoiakute, teadlikkuse ja käitumise muutumises, mis suurendavad igaühe panust turvalisuse tagamisel ning õnnetuste ennetamisel. Otsene positiivne mõju sotsiaalvaldkonnale saavutatakse inimelude päästmisega. Positiivne mõju riigi sisejulgeolekule avaldub eelkõige selles, et väheneb kuritegevus, suureneb nii elanike ruumiline turvalisus kui ka piiriturvalisus ning ollakse valmis hädaolukordadeks. Mõju täpse analüüsi arengukava alaeesmärkide kaupa leiab dokumendist „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 mõjude hindamine“. Arengukava olulisimad seosed läbivate teemadega on esitatud järgmises tabelis. Keskkonna- Positiivne mõju. Mõju tuleneb eelkõige tegevusest, millega vähendatakse hoid ja kliima keskkonnariske, sealhulgas kliimamuutuste, looduskatastroofide ja õnnetuste ulatust. Näiteks on siseturvalisuse arengukavas käsitletud kriiside ennetamist ja hädaolukordadeks valmisolekut ning päästevõimekuse tagamist – nende teemade eesmärgid ja nende raames tehtavad arendustegevused aitavad vähendada hädaolukordade põhjustatud keskkonnakahju ja seda ka ennetada. Seega aidatakse siseturvalisuse arengukavaga kaasa inimeste elukeskkonna hoidmisele ja 6  samal ajal ka keskkonnahoiule selles osas, mis kuulub siseturvalisuse valdkonda. Võrdsed Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise võimalused põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata nende päritolust, rahvusest, rassist, usust, veendumustest vanusest, seksuaalsest sättumusest, soost jne. Uussisserändajate kohanemist toetavad tegevused soodustavad kohanemiseks vajalike oskuste omandamist ja aitavad kaasa Eesti ühiskonnas võrdsete võimaluste saavutamisele. Kogukondliku kaasatusega seonduv võib aidata vähendada ka sotsiaalset ebavõrdsust. Arengukava kaks läbivat põhimõtet on teadmispõhisus ja mõjusus. See väljendub muu hulgas selles, et arengukava elluviimisel hinnatakse üksikasjalikult sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus ning sealjuures ka panus võrdsete võimaluste edendamisse. Näiteks, kui analüüsitakse riskikäitumist ja planeeritakse selle vähendamise tegevust, tehakse kindlaks, missugused elanikerühmad on halvemas positsioonis, ja poliitikainstrumentide väljatöötamise käigus püütakse leida lahendused, kuidas rühmade ebavõrdsust vähendada. Infoühiskond Positiivne mõju. Arengukava eesmärkide tõhusamaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate ülesannetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia lahendusi ning aidatakse tagada turvalised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused ja hoitakse alal nende turvalisus. See on läbiv teema, millega on seotud kõik arengukava alaeesmärgid. Turvaliste tehnoloogiliste lahenduste tagamisele pööratakse eraldi tähelepanu identiteedihalduses ja isikut tõendavate dokumentide arendamisel. Regionaalareng Positiivne mõju. Siseturvalisuse võrgustiku ja taristu rajamisel arvestatakse eri piirkondade vajadusega siseturvalisust tagavate teenuste järele, võttes aluseks lähimuspõhimõtte. Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid aitavad kaasa kogukonna senisest laialdasemale ja mitmesuunalisele kaasamisele (vertikaalne koostöö) ja kogukondade võrgustamisele (horisontaalne koostöö). Arengukavas on olulisel kohal riigi ja kogukonna koostöö, mille kaudu selgitatakse välja kohapealsed probleemid siseturvalisuse valdkonnas, leitakse koos kogukonna esindajatega neile lahendus ja tehakse need teoks. See avaldab positiivset mõju avalike teenuste kvaliteedile ja elanike oskustele oma turvalisust suurendada. Samuti aitab see lähenemine leevendada hajaasustuse ja linnastumisega kaasnevaid ohte, arvestada piirkondlike eripäradega ja tagada paremini inimeste turvalisust. Riigivalitsemise Positiivne mõju. Siseturvalisuse arengukava toetab valdkonna areng horisontaalset planeerimist ja koordineerimist ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö parendamist siseturvalisuse valdkonnas. Arengukavaga luuakse eeldused, et minna üle tegevuspõhisele eelarvestamisele, mis võimaldab valdkonna ressursse senisest efektiivsemini kasutada. 7 7. ARENGUKAVA ETTEVALMISTAMINE Siseturvalisuse arengukava koostamisel on olnud tähtis roll koostööl ja koostööpartneritelt saadud teabel. Arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 12. septembril 2019. Arengukava koostamise eeltöö käigus analüüsisid Siseministeeriumi ja selle valitsemisala töötajad siseturvalisust mõjutavaid suundumusi tegevuskeskkonnas, sh seadusandliku ja poliitilise keskkonna, majandusliku-, sotsiaalse-, tehnoloogilise-, ja ökoloogilise keskkonna arenguteid ja mõju. Samuti koostati kitsamad analüüsid siseturvalisuse valdkonna eri teemade kohta. Toetamaks analüüside koostamist peeti 2018. aasta I poolaastal siseturvalisuse valdkonna arengu üle arutelusid, kus osalesid nii avaliku sektori asutuste kui vabaühenduste esindajad. Arengukava väljatöötamiseks arutleti viie järgmise teemavaldkonna üle: 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine; 2) kiire ja asjatundlik abi; 3) kindel sisejulgeolek; 4) tõhus rahvastikuhaldus; 5) tark ja innovaatiline siseturvalisus. Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. Aruteludele kutsuti lähtudes teemast kõiki arengukava koostamise ettepanekus nimetatud pooli: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia, Prokuratuur, Eesti Haigekassa, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Pank, Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Integratsiooni Sihtasutus, Kaitseliit, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Lennuamet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Mereakadeemia, Põllumajandusamet, Rahvusarhiiv, Riigi Infosüsteemi Amet, Sihtasutus Archimedes, Sihtasutus Innove, Sihtasutus Kutsekoda, Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Tööinspektsioon, Töötukassa, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi valimisteenistus, Veeteede Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, TLÜ Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt, Eesti Abipolitseinike Kogu, AS A.L.A.R.A, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, AS Hoolekandeteenused, AS Mainor, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Erametsaliit, Eesti Haiglate Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eestimaa Loomakaitse Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Naabrivalve, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Eesti Vetelpääste Selts, Eestimaa Looduse Fond, Elektrilevi OÜ, Expat Relocation, Finance Estonia, Frontex, MTÜ Eesti Pagulasabi, Mittetulundusühing Eesti Pottsepad, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Punane Rist, Mittetulundusühing Eesti Korstnapühkijate Koda, Mittetulundusühing „Johannes Mihkelsoni Keskus“, MTÜ Spin, perekonnaseisuametnike kutseliit, Päästeliit, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL), Sertifitseerimiskeskus, Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus, Start-up Estonia, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Tallinna Perekonnaseisuamet, Teenusmajanduse Koda, Telia Eesti AS, Eesti Tööandjate Keskliit, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. 8 Teemavaldkondade arutelusid ja poolte koostööd koordineerisid ning tulemuste koondamise eest vastutasid Siseministeeriumi asjaomased asekantslerid ja valdkonna eksperdid. Teemavaldkondade arutelusid peeti ja koostööd tehti kohtumistel, kuid ka e-posti vahendusel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses korraldati rahvastiku tervise ja siseturvalisuse arengukavadesse sisendi kogumiseks arutelud kõikides maakondades. Neid aitasid korraldada maakondade arendusorganisatsioonid. Arutelu kutsed edastati turvalisuse nõukogule, teistele maakonnas rahvatervise ja siseturvalisusega seotud asutustele, huvirühmadele ja aktiivsemate kodanikuühenduste esindajatele, linna- ja vallajuhtidele, maakonna arenduskeskusele. Kokku osales aruteludel üle 300 inimese. Aruteludest koostati kokkuvõtted ja neid kasutati „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamisel, kuid tõstatatud teemad on abiks ka arengukava elluviimisel ja tegevuste üksikasjalikumal kavandamisel. Aruteludel esitatud probleemide lahendusvõimalustest võib kasu olla ka kohaliku tasandi arengudokumentide koostamisel. Aruteludel mõtestati turvalisust laialt ja nähti, et see on mõjutatud eri valdkondadest, nagu tervisevaldkond, sotsiaalmajanduslik olukord, kogukonna sidusus, haridus jts. Ühtlasi nähti turvalisust ja tervist inimeste heaolu mõjutavate oluliste teemadena, samuti täheldati üldise heaolu rolli turvatunde ja terviseteemade puhul. Arutelud kinnitasid, et mõlema valdkondliku arengukavaga seatavad kesksed eesmärgid ja sihid on ka kohalikul tasandil tegutsevate ekspertide arvates asjakohased. 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 8.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine Siseturvalisuse arengukava viiakse ellu, lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määrusest nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on programm või programmid. Need on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja on rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kellel on vastutus või kaasvastutus programmi alaeesmärkide saavutamisel. Programm kooskõlastatakse nii nende ministeeriumidega, kes planeerivad oma teenuste raha just selles programmis, kuid ka nendega, kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise valdkondliku arengukava programmi kaudu, kuid kelle panus ei ole siseturvalisuse arengukava programmi eesmärkide saavutamiseks mitte lihtsalt toetav, vaid määrava tähtsusega. Programmi kinnitavad ühise käskkirjaga need ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid planeerivad programmi kaudu oma teenuste maksumusi. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib Siseministeerium. Siseministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruandluse ja uuendamise korraldamine. Samuti arengukava elluviimiseks vajaliku valdkondliku komisjoni või muu töörühma või nõukoja moodustamine ja selle tööülesannete määramine, et aidata kaasa teemade- või programmidevahelisele prioriseerimisele ning parimate võimaluste leidmisele üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks ning valdkonnakomisjoni tegevusele sisendi andmiseks eksperdirühmasid. Teised strateegia elluviimises osalevad ministeeriumid ja nende allasutused viivad strateegiat ellu arengukava programmi(de) kohaselt. Arengukava elluviimises osalevad Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, 9 Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. Arengukava elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused ja turvalisuse teemaga tegelevad vabaühendused ning huvirühmad. 8.2. Arengukava rahastamine Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ peatükis „Õiguskord ja siseturvalisus“ esitatud raha kasutamist arengukava programmide ulatuses. Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamisele aitavad peale riigieelarvele kaasa ka EL-i 2014– 2020 finantsperioodi struktuurivahendid (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond), Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. Tulevikus hakkavad arengukava eesmärkidesse panustama Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond/Euroopa Regionaalarengufond) ning EL-i siseturvalisuse, rände- ja piirihaldusvaldkonna fondid ning vahendid (Sisejulgeolekufond, Varjupaiga- ja Rändefond, Piirihalduse ja Viisade rahastamisvahend). Arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kogu arenguvajadust, programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamisel valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalusest ja -piirangutest. 8.3. Arengukava aruandlus ja uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist. Selleks tuleb arengukava elluviimises osaleval ministeeriumil koostada igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruariks Siseministeeriumile. Esitatud kokkuvõtete alusel koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele arengukava täitmise aruanne. Arengukava ja selle programmid vaadatakse läbi ning ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus. Arengukava täiendamise ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele koos arengukava täitmise iga-aastase aruandega. Arengukava täitmise lõpparuande koostamiseks esitavad ministeeriumid Siseministeeriumile kokkuvõtva hinnangu oma vastutusalas tehtu tulemuslikkuse kohta, hinnates kogu arengukava perioodil arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks tehtut. Siseministeerium koostab koondaruande, mille ta kooskõlastab asjakohaste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, ning esitab Vabariigi Valitsusele teadmiseks. 9. ARENGUKAVA KOOSKÕLASTAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Arengukava esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja Riigikantseleile, arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning avalikuks konsultatsiooniks. Esitatavad ettepanekud analüüsitakse läbi ja täiendatakse arengukava. Arengukava arutatakse Riigikogu õiguskomisjonis ja Riigikogu täiskogus. Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel aadressil www.siseministeerium.ee/stak2030. 10. ARENGUKAVA JÕUSTUMINE Arengukava jõustub, kui Vabariigi Valitsus on selle heaks kiitnud. 10  EELNÕU 16.10.2019 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2020 nr Päevakorrapunkt nr „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Siseturvalisuse arengukava 2020– 2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ aluseks on riigieelarve seaduse § 20 lõige 2. Esitada „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ arutamiseks Riigikogule. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  PROGRAMMI KAVAND KOOSKÕLASTAMISEKS 14.11.2019 Programmi nimetus Siseturvalisus Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 arengukava Programmi periood 2020–2023 Tulemusvaldkonna Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus ja siseturvalisuse igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe programmi turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu eesmärk elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, (osade) teenuste Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, raha selles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmis Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Veeteede Amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaasvastutajad või Riigi Infosüsteemide keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Riigi programmi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise eesmärkide Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, saavutamisse SA Archimedes, SA Innove, Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja panustajad, kes nende koostööorganid (eeskätt maakondlikud arendusorganisatsioonid) ei planeeri oma Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud teenuste raha selles (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste alaprogrammis Liit, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötjate, tööandjate katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju Programmi vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, lühikokkuvõte ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet: Ennetava ja turvalise Kiire ja Kindel Tõhus elukeskkonna asjatundlik abi sisejulgeolek rahvastikuhaldus kujundamine Tark ja innovaatiline siseturvalisus 1  Võimekus 2.1.1. Avaliku korra ja ohtude seisundi SISUKORD seire .................................................................. 41 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ................ 4 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Teadete 2. Olukorra analüüs ........................................ 5 kiire vastu võtmine, abivajaduse täpne 3. Meetmed, alameetmed/programmi väljaselgitamine ja abi väljasaatmine .............43 tegevused ja võimekused ............................... 8 Võimekus 2.2.1. Hädaabiteadete menetlemine 44 3.1. Meede 1. Ennetava ja turvalise Võimekus 2.2.2. Operatiivressursside ja elukeskkonna kujundamine ............................ 9 operatiivinfo juhtimine ..................................... 45 3.1.1. Kokkuvõte ................................................. 9 Võimekus 2.2.3. Abi- ja infoteadete 3.1.2. Mõõdikud ................................................ 10 vastuvõtmine ja töötlemine ............................. 46 3.1.3. Olukorra analüüs ..................................... 10 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. 3.1.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Reageerimine õnnetustele ja ohtudele...........47 abinõud nendega tegelemiseks ........................ 15 Võimekus 2.3.1. Avaliku korra tagamine .......... 48 Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Võimekus 2.3.2. CBRN sündmused................... 49 Terviklikum ja igaühe panusel põhinev Võimekus 2.3.3. Demineerimine ...................... 50 ennetustöö turvalisuse tagamiseks ................16 Võimekus 2.3.4. Päästmine maismaal .............. 51 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse Võimekus 2.3.5. Abi osutamine Eesti merealadel tõhustamine ...................................................... 17 ja piiriveekogudel ............................................. 52 Võimekus 1.1.2. Siseturvalisuse vabatahtlikuna Alameede ehk programmi tegevus 2.4. tegutsemise võimaluste mitmekesistamine ..... 19 Sündmuste lahendamine ...............................53 Alameede ehk programmi tegevus 1.2. Vähem Võimekus 2.4.1: Järelevalve inimkannatanutega õnnetusi .........................20 automatiseerimine ........................................... 53 Võimekus 1.2.1. Ohtude ennetamine ning tervist Võimekus 2.4.2. Menetluste digiteerimine ...... 54 ja elu säästva käitumise kujundamine .............. 21 Võimekus 2.4.3. Abitus seisundis isikute Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Vähem abistamine ........................................................ 55 vägivalda.......................................................24 Võimekus 2.4.4. Isikute kinnipidamine ............. 56 Võimekus 1.3.1. Vägivalla ennetamine ja selle 3.3. Meede 3: Kindel sisejulgeolek .................57 riski varajane märkamine .................................. 24 3.3.1. Kokkuvõte ...........................................57 Võimekus 1.3.2. Vägivalla eest kaitstud 3.3.2. Mõõdikud ............................................58 kannatanud ....................................................... 27 3.3.3. Olukorra analüüs .................................59 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. 3.3.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Turvalisem avalik ruum .................................29 abinõud nendega tegelemiseks ......................69 Võimekus 1.4.1. Inimeste oskuste edendamine Alameede ehk programmi tegevus 3.1.: avalikus kohas ohtude ennetamiseks ja Põhiseadusliku korra tagamine ......................70 märkamiseks ning nende ilmnemisel Võimekus 3.1.1.: Majandusjulgeoleku käitumiseks ....................................................... 30 suurendamine ................................................... 70 Võimekus 1.4.2. Avaliku ruumi kujundamine Võimekus 3.1.2.: Radikaliseerumise ennetamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks ....... 30 ja tõkestamine .................................................. 71 Võimekus 1.4.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt Võimekus 3.1.3.: Terrorismivastane võitlus ..... 72 toetada korra tagamist avalikus ruumis ........... 31 Alameede ehk programmi tegevus 3.2.: Raske ja Alameede ehk programmi tegevus 1.5. organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ..74 Kaitstum vara, ohutum keskkond...................32 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane Võimekus 1.5.1. Isikute ja ettevõtjate teadmiste võitlus ............................................................... 75 ja oskuste suurendamine oma vara kaitsmiseks Võimekus 3.2.2.: Narkokuritegevuse vastane varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest ................ 33 võitlus ............................................................... 77 3.2. Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi ..............35 Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi 3.2.1. Kokkuvõte ............................................... 35 rahastamise tõkestamine ................................. 78 3.2.2. Mõõdikud ................................................ 36 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni tõkestamine .... 81 3.2.3. Olukorra analüüs ..................................... 37 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane 3.2.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja võitlus ............................................................... 82 abinõud nendega tegelemiseks ........................ 40 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise ja Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Avaliku konfiskeerimise võimekus ................................ 83 korra tagamise ja pääste valmisoleku Võimekus 3.2.7.: Inimkaubanduse planeerimine .................................................41 tõkestamine ...................................................... 84 2 Võimekus 3.2.8. Kriminalistika arendamine ..... 84 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna Alameede ehk programmi tegevus 3.3. stabiilsuse tagamine ning turvaline ja tõsikindel Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine...87 isikutuvastus ................................................... 120 Võimekus 3.3.1. Ohtude tuvastamine .............. 87 Võimekus 4.3.2. Identiteedihaldusvaldkonna Võimekus 3.3.2. Kriisideks. valmistumine ......... 88 turvaline ja nutikas arendamine ..................... 122 Võimekus 3.3.3. Kriisijärgne taastamine ........... 93 Võimekus 4.3.3. Isikut tõendavate dokumentide Alameede ehk programmi tegevus 3.4. ja identiteedihalduspoliitika valdkonna Piirihaldus .....................................................94 rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka e- Võimekus 3.4.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine riigi kuvandi jätkuvuse tagamine .................... 123 ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning Võimekus 4.3.4. Identiteedihalduspoliitika operatiivkoostöö ............................................... 94 valdkonna tõhus juhtimine, haldamine ning 3.4. Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus ...........97 koostöö ........................................................... 123 3.4.1. Kokkuvõte ...........................................97 Alameede ehk programmi tegevus 4.4. 3.4.2. Mõõdikud ............................................98 Tõhus rahvastikutoimingute poliitika ........... 125 3.4.3. Olukorra analüüs .................................99 Võimekus 4.4.1. Kvaliteetsete 3.4.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja rahvastikuandmete tagamine......................... 125 abinõud nendega tegelemiseks .................... 107 3.5. Meede 5. Tark ja innovaatiline Alameede ehk programmi tegevus 4.1. siseturvalisus............................................... 127 Tasakaalustatud rändepoliitika .................... 108 3.5.1. Kokkuvõte ......................................... 127 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva 3.5.2. Mõõdikud .......................................... 128 tasakaalustatud sisserändepoliitika 3.5.3. Olukorra analüüs ............................... 128 kujundamine ................................................... 108 3.5.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja Võimekus 4.1.2. Sisserändepoliitika tõhus ja abinõud nendega tegelemiseks .................... 131 kliendikeskne elluviimine ................................ 109 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Inimeste Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti hoidmine ja arendamine .............................. 132 sisserändepoliitikast teadlikkuse Võimekus 5.1.1. Arendava ja paindliku tööelu suurendamine ................................................. 109 pakkumine ...................................................... 134 Võimekus 4.1.4. Uussisserändajate kohanemist Võimekus 5.1.2. Targad ja inspireerivad juhid 136 toetavate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste Võimekus 5.1.3. Pühendumust toetava pakkumine....................................................... 110 organisatsioonikultuuri kujundamine............. 137 Võimekus 4.1.5. Avalikkuse teavitamine rände- ja Võimekus 5.1.4. Hinnatud tööandja kuvandi lõimumisteemadel .......................................... 112 kujundamine ................................................... 139 Võimekus 4.1.6. Uussisserändajate kohanemise Alameede ehk programmi tegevus 5.2. toetamine kohalikul tasandil........................... 112 Innovatsiooni ja tõenduspõhise Võimekus 4.1.7. Tõhusa migratsioonijärelevalve poliitikakujundamise edendamine ............... 141 elluviimine ....................................................... 114 Võimekus 5.2.1. Käitumisteaduslikult ja Võimekus 4.1.8. Põhiõigusi järgiva tehnoloogiliselt nutikate uuendustega tagasisaatmispoliitika elluviimine ................... 115 katsetamine .................................................... 142 Võimekus 4.1.9. Rahvusvahelise kaitse 4. Programmi juhtimiskorraldus ..................... 146 menetlemine ................................................... 116 4.1. Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, Võimekus 4.1.10. Rahvusvahelise kaitse muutmise ja seire korraldusest....................... 146 taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi 4.2. Poolte rollid probleemide lahendamisel .... 146 arendamine ..................................................... 117 5. Dokumendis kasutatud lühendid............. Error! Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Bookmark not defined. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika ......... 118 Võimekus 4.2.1. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine ................................................. 118 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika ............................ 120 3 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk. Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 Allikas 2018 Siseministeerium, Eestit turvaliseks riigiks 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% siseturvalisuse avaliku pidavate elanike osakaal arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad - kuritegevust, 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% Standard - sisserännet, 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% Eurobaromeeter - terrorismi riigi peamiseks mureks Eestis 1% ≤1% ≤1% ≤1% ≤1% Siseministeerium, Siseturvalisuse tagamisse 30% ˃ 30% ˃ 30% ≥ 50% ≥ 50% siseturvalisuse avaliku kaasatud elanike osakaal arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% Turu-uuringute - Päästeamet 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% institutsioonide usaldusväärsuse uuring - Häirekeskus 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% 761 Vigastussurmade arv1 ˂ 760 ˂ 740 ˂ 720 ˂ 680 Statistikaamet (2017) 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 4 2. Olukorra analüüs Elanike hinnangud turvalisusele Eesti elanikud on andnud turvalisusele kõrge hinnangu. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on oluliselt suurenenud nende hulk, kes nõustuvad selle väitega täielikult. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal tehtud siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi pidas Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanuid. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2018. aastal 96%) ja siingi on suurenenud nende inimeste hulk, kes väitega täielikult nõustuvad. Väärib märkimist, et Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2018. aastal 83%), kuid kodupiirkonna kohta antud hinnang teiste vastanute omast märkimisväärselt ei erinenud (2018. aastal 92%). Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased Eurobaromeetri uuringu järgi oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7. koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid neil on olnud rohkem mõju Euroopa üldise turvalisuse tajumisele. 2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanute hinnangul on neli kõige olulisemat kodukoha turvalisust väga palju suurendavat tegurit valvekaamerad avalikes kohtades (53%), kogukonna suurem sidusus ehk see, et naabrid tunnevad üksteist (51%), politseipatrullid tänavatel (49%) ning kohaliku omavalitsuse tegevused turvalise keskkonna kujundamisel (49%). Uuringu põhjal vähendavad inimeste arvates Eesti turvalisust üldine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus (79%), rahvusvaheline terrorism (75%), põgenike olukord Euroopa Liidus (74%) ning poliitiline ebastabiilsus lähinaaberriikides (73%). Kuigi Eesti elanikud hindavad Eesti siseturvalisust väga heaks juba praegu, tuleb sellele tähelepanu pöörata ka edaspidi. Programmi elluviimisel on eesmärk hoida elanike hinnang siseturvalisusele samal tasemel või seda mõnevõrra suurendada. Programmiga elluviidavad meetmed avaldavad positiivset mõju Eesti turvalisusele, kuid samas on väliskeskkonna tingimused ebastabiilsed ja võivad elanike hinnangut mõjutada negatiivses suunas. Elanike hinnangud olulisematele probleemidele riigis ja Euroopa Liidus Kui 2015. aastal kerkis sisseränne Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, siis 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi (19%-lt 14%-ni) ning 2018. aastal pidasid seda riigi peamiseks mureks 12% elanikke. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi peamiseks mureks 1% elanikke. Samas peame arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku ja rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel 2004–2008 pidevalt peamiste mureteemade hulgas, seda pidas probleemiks 45% vastajatest. Alates 2009. aastast ei ole kuritegevus olnud riigi ees seisva kolme peamise mure hulgas. Aastatel 2009–2010 langes näitaja 10%-ni ja järgmistel aastatel langus jätkus, 2018. aastal pidas kuritegevust riigi olulisimaks probleemiks vaid 3% elanikest. Siinjuures võib välja tuua, et registreeritud kuritegude arv on 15 aastat olnud langustrendis ja 2018. aastal suurenes 0,5%. Ametlikku statistikat kinnitab üldjoontes ohvriuuring ehk inimeste küsitlus.2 Mõõdiku näitajad on soovitult väikesed ja sõltuvad paljudest teguritest. Pingestunud väliskeskkonna tõttu on vaja programmi meetmete kavandamisel ja elluviimisel vaeva näha, et ei kasvaks nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust, sisserännet ja terrorismi riigi peamiseks murekohaks. Silmas 2 „Kuritegevus Eestis 2018“ (25.05.2019) 5 tuleb pidada ka erinevat statistikat nende teemade kohta ja esilekerkivate probleemidega aegsasti tegeleda. Mõõdiku hoidmisele ja parandamisele aitavad kaasa kõige enam meetmed „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, „Tõhus rahvastikuhaldus“ ja „Kindel sisejulgeolek“. Elanike valmisolek panustada siseturvalisuse valdkonda Siseturvalisuse arengukava ja programmi üks olulisi eesmärke on, et suureneks igaühe panus turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%).3 Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise peamise takistusena nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). Programmis kavandatavate meetmetega püütakse elanike kaasatust siseturvalisuse tagamisse parandada4. On olemas tugevad eeldused suurendada elanike panust enda ja kodukoha turvalisuse parandamisel. Inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). On olemas potentsiaal suurendada turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise määra. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanutest, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Vaid 12% nendest, kes 2018. aastal vastasid siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule, leidsid, et mitte miski ei motiveeriks neid osalema turvalisusega seotud vabatahtlikes tegevustes (2016. aastal oli neid 22%). Kõige olulisemaks motiveerijaks peetakse soovi luua turvalisust oma kodukohas. Selliste võimaluste loomist ja teavitustegevuse kavandamist on täpsustatud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. Usaldus siseturvalisusesse panustavate asutuste ja vabatahtlike suhtes Usaldus vabatahtlike organisatsioonide vastu on suur (2018. aastal 74–87%). Samuti püsib endiselt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste vastu – Päästeametit usaldas 2018. aastal 97%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja Piirivalveametit 89% küsitlusele vastanutest. Siseturvalisuse asutuste personali professionaalsus on oluline, kuid samas on asutuste legitiimsuse ja töö tulemuslikkuse jaoks vajalik, et neid ühiskonnas usaldataks. Kuna nimetatud näitajaid on igal mitu aastat olnud võrdlemisi suured, on sihiks seatud praeguse taseme hoidmine või kasvatamine. Siinjuures on oluline välja tuua, et lähiaastatel võib siseturvalisuse teenuste pakkumine olla senisest suurema surve all rahvastiku vananemise ja tööturule sisenevate noorte arvu vähenemise, samuti suure hulga eriteenistujate pensionile siirdumise tõttu. Siseturvalisuse teenuste nutika ja mõjusa pakkumise, sh tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste arendamiseks on eelkõige mõeldud meetmed „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. Tõsised inimkahjud Vigastussurmade arv on aastate 2007 ja 2017 võrdluses üle 40% vähenenud5. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis EL-i keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel umbes 300 inimelu6. Oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel on inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel. Kuigi hoiakute näol on olemas eeldused kahjude ärahoidmiseks (2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt), on vaja suuremat ennetustööd käitumuslikest teguritest tingitud 3 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; infopäevad või koosolekud turvalisuse teemal; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); abipolitseinike töö; vabatahtlike päästjate töö; muud üritused/ettevõtmised, mille raames on jagatud infot turvalisuse teemal. 4 Vabatahtlikust tegevusest on juttu ka peatükis 3.1 5 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 6 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_22.01_visioonidokument.pdf (28.06.2019). 6 õnnetuste ja vigastussurmade vähendamiseks. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid neis valdkondades, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele endiselt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Ennetamisele ja inimeste käitumise ja hoiakute mõjutamisele on suunatud meede „Ennetav ja turvaline elukeskkond“, kuid inimkahjude ärahoidmisele on suunatud ka meede „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Kindel sisejulgeolek“. Kesksed lahendamist vajavad probleemid Siseturvalisuse arengukava kavandamisel tuvastati viis keskset probleemi, mis mõjutavad oluliselt üldeesmärgi saavutamist. Probleemide lahendamiseks on kavandatud viis meedet. 1. Probleem: Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. 2. Probleem: Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meetmed „Kiire ja asjatundlik abi“ ja „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“. 3. Probleem: sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine ja rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine ja hübriidohud. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Kindel sisejulgeolek“. 4. Probleem: kriisiennetus ja hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Kindel sisejulgeolek“. 5. Probleem: inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimist. Probleemi lahendamiseks on kavandatud meede „Tõhus rahvastikuhaldus“. 7 3. Meetmed, alameetmed ehk programmi tegevused ja võimekused Programm: siseturvalisus Eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Meede 1: Ennetava ja turvalise Meede 3: Meede 4: Meede 2: Kiire ja asjatundlik abi Kindel sisejulgeolek elukeskkonna kujundamine Tõhus rahvastikuhaldus Eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna Eesmärk: Inimesed tunnevad ennast ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel Eesmärk: Eesti kodakondsus, kus elanikud oskavad turvalisusriske Ohtu sattumisel on abi saamine ja ning seda ohustavad tegurid on hästi rände- ja identiteedihalduspoliitka märgata, neid vältida ja vajadusel neile osutamine kiire ja asjatundlik. teadvustatud ja maandatud ning rahvastikutoimingud on adekvaatselt reageerida. Tehakse Suurendatud on võimekust paljude mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja usaldusväärsed, innovaatilised ja mitmekesist ennetustööd, mida kaasabil ohule reageerida ja leevendada rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti inimesekesksed, toetades Eesti iseloomustab valdkondadeülesus, ohu realiseerumisel tekitatud kahju. elanikud ning avalik, kolmas ja arengut, ühiskonna sidusust ja kogukonnakesksus ja eri partnerite Järelevalvet avaliku ruumi üle ja erasektor on valmis tulema toime toimimist ning tagades koostöö. Igaühe kaasatus ja panus sündmuste lahendamist toetavad vähem erinevate Eestit ohustavate kriisidega. siseturvalisust. iseenda ning kogukonna turvalisusesse bürokraatlik õiguskeskkond ning vähendab ohtu elule, tervisele, jätkusuutlikud innovaatilised Alameede/programmi tegevus 3.1: Alameede/programmi tegevus 4.1: keskkonnale ja varale. infotehnoloogia- ja sidelahendused. Põhiseadusliku korra tagamine Tasakaalustatud rändepoliitika Alameede/programmi tegevus 1.1: Alameede/programmi tegevus 2.1: Avaliku korra tagamise ja pääste Alameede/programmi tegevus 3.2: Alameede/programmi tegevus 4.2: Terviklikum ja igaühe panusel põhinev Tasakaalustatud ennetustöö turvalisuse tagamiseks valmisoleku planeerimine Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus kodakondsuspoliitika Alameede/programmi tegevus 1.2: Alameede/programmi tegevus2.2: Vähem inimkannatanutega õnnetusi Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse Alameede/programmi tegevus 3.3: Alameede/programmi tegevus 4.3: täpne väljaselgitamine ja abi Kriisideks valmisolek ja nende Usaldusväärne ja turvaline Alameede/programmi tegevus 1.3: väljasaatmine Vähem vägivalda lahendamine identiteedihalduspoliitika Alameede/programmi tegevus 1.4: Alameede/programmi tegevus2.3: Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Alameede/programmi tegevus 3.4: Alameede/programmi tegevus 4.4: Turvalisem avalik ruum Piirihaldus Tõhus rahvastikutoimingute Alameede/programmi tegevus 1.5: Alameede/programmi tegevus 2.4: poliitika Kaitstum vara, ohutum keskkond Sündmuste lahendamine Meede 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Eeesmärk: siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Alameede/programmi tegevus 5.1: Inimeste hoidmine ja arendamine Alameede/programmi tegevus 5.2: Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine 8 3.1. Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 3.1.1. Kokkuvõte Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade- Meetme eesmärk ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus meetmes Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Maanteeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Kaasvastutajad, kes Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, ei planeeri oma Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja teenuste raha Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende selles meetmes koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Eesti Haigekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja Meetme arendatakse nende vahel koostööd. lühikokkuvõte Meede koosneb viiest alameetmest ehk programmi tegevusest: Vähem Kaitstum vara, Vähem Turvalisem inimkannatanutega ohutum vägivalda avalik ruum õnnetusi keskkond Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks 9 3.1.2. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Allikas (2018) (2023) SIM; siseturvalisuse Oma elukohta turvaliseks 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% avaliku arvamuse hindavate elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes hindavad SIM; siseturvalisuse oma oskusi ennast ja teisi 61% ˃ 61% ˃ 61% ˃ 61% ≥ 65% avaliku arvamuse õnnetuse korral aidata uuring piisavaks Elanike osakaal, kel on valmidus hakata SIM; siseturvalisuse vabatahtlikuks 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% avaliku arvamuse - naabrivalves 13% ˃ 13% ˃ 13% ˃ 13% ˃ 13% uuring - abipolitseinikuna - vabatahtliku päästjana 15% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus SIM; siseturvalisuse - naabrivalve 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% avaliku arvamuse - abipolitsei 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% uuring - vabatahtlik pääste 87% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 87% Ennetustöösse kaasatavate 200 ≥ 220 ≥ 260 ≥ 280 ≥ 300 PPA, PÄA partnerite arv Eksperdihinnang eesmärgi sihttase JAH JAH JAH JAH SIM, RAM saavutamisele selgub 2020 3.1.3. Olukorra analüüs Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel ja nende ennetamisel ning turvalise elukeskkonna kujundamisel. Elanike praegused teadmised, hoiakud, oskused ja neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele ja varale. Alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ keskendutakse ennetus- ja sealhulgas teavitustööle, et parandada inimeste suutlikkust ja hoiakuid, mis aitaksid hoida ära erinevaid ohtusid elule, tervisele ja varale. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses7, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste ja hädaolukordade kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.8 Elu, tervise ja vara kahjud ning süsteemse ennetustöö olulisus Vigastussurmade arv on aastate 2007 ja 2017 võrdluses üle 40% vähenenud9. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis EL-i keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel umbes 300 inimelu10. 7 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 8 Vägivalla teema on siiani olnud käsitletud Justiitsministeeriumi kureeritavas vägivalla ennetamise strateegias. Teema täpne planeerimisloogika täpsustatakse ministeeriumide koostöös 2019. aastal. 9 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 10 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_22.01_visioonidokument.pdf (28.06.2019). 10 Liiklusohutusprogrammi täitmise perioodil (2012–2018) on liiklusõnnetustes hukkunute arv olnud langustrendis. Paraku on see peatunud – 2018. aastal hukkus 83 inimest (2017. aastal 63)11. Viimased aastad näitavad, et muutused liiklusolukorras võivad olla ootamatud ja raskesti põhjendatavad. Veeõnnetustes uppunute arv on alates 2010. aastast, mil alustati süsteemse ennetustööga, vähenenud umbes kaks korda (2010. aastal 90 uppunut ja 2018. aastal 39 uppunut). Alates 2006. aastast, kui alustati tulesurmade süsteemse ennetamisega on tulesurmade arv vähenenud üle kolme korra (2005. aastal 164 ja 2018. aastal 49). 2018. aastal registreeriti lähisuhtevägivalla infoteateid vähem kui viimasel kolmel aastal, kuid kuritegusid registreeriti rohkem (2015. aastal 2997 ja 2018. aastal 3607). Lähisuhtes toime pandud tapmiste arv on vähenenud12. 2017. aastal alustati Pärnu maakonnas lähisuhtevägivalla katseprojektiga, mille eesmärk oli vägivallatseja kodust ära viia ja juhtunu võimalikult kiiresti lahendada. Järgmistel aastatel on vaja leida lahendused, et juurutada kogu Eestis projektis katsetatud koostöötegevussi, ning leida teisi mõjusaid lahendused vägivalla vähendamiseks. Aasta-aastalt on vähenenud tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunute arv (2015. aastal 45, 2017. aastal 33 ja 2018. aastal 26)13. Murettekitavad on ka teised vigastussurmad, näiteks narkosurmad, enesetapud ja kukkumised, kuid nende, nagu ka teiste vigastussurmade ennetamine ei ole võimalik üksnes siseturvalisuse valdkonna meetmetega.14 Enesetappude arv on viimasel aastal suurenenud (Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2015. aastal 203, 2016. aastal 186 ja 2017. aastal 226 surmajuhtumit esialgsetel andmetel)15. Viimaste aastate jooksul ei ole vähenenud ka kukkumiste tõttu juhtunud õnnetussurmad. 2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, neist ligi pooled kukkumise tagajärjel. Surmasid oli 111 ja kukkumine leidis 70% juhtudest aset kodus16. Narkootikumide tarvitamise ja väikeses koguses omamisega seotud juhtude arv on ajavahemikul 2014–2017 kasvanud kolmandiku võrra (2014. aastal 2723 ja 2017. aastal 4180 juhtu). Mõjutusvahendina kasutatakse peamiselt rahatrahvi. Narkosurmad on sellel sajandil olnud püsivalt kasvutrendis (keskmiselt 100 juhtu aastas: kõige vähem oli neid 2000. aastal, kui oli 35 juhtu, ja kõige enam 2012. aastal, kui oli 170 juhtu). 2018. aastal oli narkootikumidest põhjustatud surmade arv viimaste aastate väikseim (esialgsete andmete kohaselt 34). Seega, kui Eesti oli narkosurmade poolest Euroopas veel 2016. aastal esirinnas – 2016. aastal oli EL-is miljoni elaniku kohta keskmiselt 21 surmajuhtu üledoosi tõttu, kuid Eestis 10317 –, siis 2018. aastal oli miljoni elaniku kohta surmajuhtumeid mitu korda vähem18. Tänu politsei jõupingutustele vähenes 2017. aastal uimastite pakkumine märgatavalt ja sellega võib seletada ka narkosurmade vähenemist. Samas, oluliselt ei kasvanud ravi ja sotsiaalteenuste saamiseks pöördunud sõltlaste arv. Sõltlastel takistab abi otsimist ja ravile jõudmist ühiskonna stigmatiseeriv hoiak uimasteid tarvitavate isikute suhtes, aga ka narkorehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus. Puudusi esineb ka asutuste koostöös ja infovahetuses ning teenuste sidususes, mille tulemuseks on uimastitarvitajatest õigusrikkujatele karistamisele alternatiivsete meetmete (ravi, rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, nõustamine jm terviseteenused) vähene kasutamine. Uimastiprobleemide, vaimse tervise probleemide, koolist puudumiste ja õigusrikkumiste 11 Surma põhjuste register 22.06.2019 12 Politsei- ja Piirivalveamet. 13 Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf (10.09.2018). Kuritegevus Eestis 2018. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 (28.02.2019). 14 Narkosurmade, enesetappude ja kukkumiste vähendamist puudutavat käsitletakse dokumendis „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“. 15 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav aadressil http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/?rxid=ee5 18c7b-95a3-4c1c-a7e7-06fd09a034d0 (10.09.2018). 16 Tervise Arengu Instituut 17 The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction. Kättesaadav aadressil http://www.emcdda.europa.eu/ (10.09.2018). 18 Uuem võrdlus Euroopa riikidega puudub. 11 põhjused on sageli samad, mistõttu tuleb ennetusse panustada eri valdkondadega seotud asutuste koostöös. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid nende teemade puhul, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on vaja sellele jätkuvalt tähelepanu pöörata nii siseturvalisuse, rahvatervise kui ka teistes valdkondades. Õnnetusjuhtumite kõrval on ohuks inimeste varale erinevate varavastaste süütegude toimepanemine. Nende arv on alates 2010. aastast olnud langustrendis – 2018. aastal oli varavastaseid süütegusid 21 685, mis on 54% väiksem kui 2010. aastal19. Varavastaste süütegude vähenemise üheks põhjuseks võib pidada muutusi väliskeskkonnas. Näiteks, tööpuuduse vähenemine ja üldine majandusareng vähendavad süütegusid, kuna inimestel on toimetulekuks enam seaduslikke võimalusi. Teisalt on oluline politsei töö tulemuslikkus ühe või teise süüteoliigi või konkreetse toimepanijate rühmaga ning inimeste endi tegevus turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine kahjude ärahoidmisel Inimeste teadmistel, hoiakutel ja käitumisel on oluline roll, et hoida ära elu, tervise ja vara kahjustamist. Hoiakute poolest on eeldused kahjude ärahoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase kahe aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Sealhulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2018. a 95%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2018. a 18%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2018. a 17%) omanike osakaal. 51%-l vastajatest on turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk. Samuti on suurem osa elanikke palunud oma naabril kodul silma peal hoida (2016. a 54% ja 2018. a 58%). Lisaks sellele on 40% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 13% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Riik ja kohalik omavalitsus peaksid aga märkama ja abistama neid inimesi, kellel puudub raha oma kodu turvaliseks muutmisel, näiteks teha korda küttekolle või elektrisüsteemid. Aastatel 2018–2019 juhtis Päästeamet projekti „500 kodu tuleohutuks“, kus jagati omavalitsuste vahel 1,5 miljonit eurot, et korda teha riskikodude küttekolded ja elektrisüsteemid. Abi vajavate kodude ülesleidmisel on olulisel kohal koostöö ametite vahel. Suur osa õnnetustest ja vigastussurmadest juhtub aga siiski käitumuslike tegurite tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine, hooletu suitsetamine. Näiteks oli 2018. aastal iga viies uppunu alkoholijoobes (22%). 2015. aastal olid tules hukkumise hetkel alkoholijoobes 60% hukkunuid, 2018. aastal 48%. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes olid 2015. aastal joobes 85% hukkunuid, 2018. aastal 63%20. Kusjuures valdav osa tapmisi ja mõrvasid on toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus. Enamikul juhtudel on alkoholijoobes olnud nii kuriteo toimepanija kui ka tema ohver21. 2018. aastal juhtus joobes või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhi süül nii kannatanu kui ka hukkunuga õnnetusi võrreldes 2017. aastaga vähem, varakahjuga liiklusõnnetusi aga 10% rohkem. Samas tabati märkimisväärselt enam juhte kõrvaliselt tegevuselt22 – võrreldes 2015. aastaga registreeriti 2017. aastal liiklusalase süüteona 80% enam kõrvaliste tegevustega tegelemist, ka 2018. aastal suurenes kõrvaliste tegevuste registreerimine23. Liiklusolukorra parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused liiklusohutuse suurendamiseks ja liiklusjärelevalve korraldamiseks. Näiteks oleks vaja üle vaadata liiklusõnnetuste komisjoni pädevused, tõhustada trahvimenetlusi, anda kohalikule omavalitsusele võimalus paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid, võtta kasutusele 19 „Kuritegevus Eestis 2018“ 20 Päästeamet. 21 „Kuritegevus Eestis 2017“. Kättesaadav aadressil http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf (10.09.2018). „Kuritegevus Eestis 2018“. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 (28.02.2019). 22 Kõrvalised tegevused on kõik tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema esmaülesandelt ehk ohutult sõidukijuhtimiselt. 23 Politsei- ja Piirivalveamet. 12 mobiilseid kiiruskaameraid, leida lahendused kõrvaliste tegevuste automaatseks fikseerimiseks, võtta kasutusele sissetulekupõhised trahvid ja veapunktisüsteem, tagada kvaliteetne sõidukoolitus ja teehooldus jpm24. Ennetava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused. Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude ennetamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (61%)25. Seega tasub ka edaspidi panustada ennetus- ja teavitustegevustesse. Sarnasesse suurusjärku hinnanguga end või teisi õnnetuse korral aidata jääb hinnang hädaolukorraks valmistumise kohta: 67% leiab, et on valmistunud hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral tegutsemiseks vähesed26,27: hädaolukordade tekkimist ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kuigi 42% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal28. Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse soodustamine on oluline eeldus mõjusaks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks29 Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vabatahtlike panus. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ elluviimise ajavahemikul on suurenenud siseturvalisuse tagamisse kaasatud vabatahtlike arv, samuti on suurendatud vabatahtlikele mõeldud toetusi. Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju arenguruumi. Inimeste informeeritus võimalustest osaleda vabatahtlikuna on aga pigem väike. Väga heaks või heaks pidas oma informeerituse taset naabrivalves osalemise kohta 33%, abipolitseinikuna osalemise kohta 16%, vabatahtliku päästjana osalemise kohta 15%, vabatahtliku merepäästjana osalemise kohta 10%30. Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult – vabatahtlikud panustavad pigem reageerimisse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitmekesistada, näiteks luua enam võimalusi panustada ennetustegevustesse ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui vabatahtliku päästjana). Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vabatahtlikke piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata. 24 Liiklusohutuse teemadega seonduvad tegevused on planeeritud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 25 Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. 26 Elanikkonna kriisikäitumisalase teadlikkuse uuring 2016. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/files/2018- 09/aruanne-elanikkonna-kriisik-itumine-2016.pdf?539400d666 (15.05.2019). 27 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. Kättesaadav aadressil https://www.rescue.ee/dotAsset/6d114dfb-2c3f-4505-9d63-1b1a339650d4.pdf (10.09.2018). 28 Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2017. 29 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“ 30 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018“ 13 Mitmeid tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse31 juurutamise ja tugevdamisega. On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Kindlasti aitab laste teadlikkuse kasvule kaasa ohutuse ja tervise teema asjakohasem käsitlus meie lasteaedades ja üldhariduskoolides. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu. Jättes loetletud suundumused arvestamata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas arendada terviklikku, süsteemset ja teadmistepõhist ennetustegevust, sh katsetada Eesti oludesse sobivaid uusi lähenemisviise ohutuks käitumiseks ja riskide vähendamiseks? 2. Kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt kujundada, vabatahtlikku tegevust mitmekesistada ja tugevdada vabatahtlike kaasamist? 3. Kuidas kujundada hoiakuid ja soodustada käitumist end ja teisi abistada, ohtudest hoiduda ja neile reageerida? 4. Kuidas suurendada elanike teadlikkust ja parandada oskusi hädaolukorra ohtusid puudutava käitumise kohta? 5. Kuidas tagada erasektori asjatundjate poolt pakutavate turva- ja ohutusteenuste kvaliteet? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Inimeste turvatunne väheneb. - Suureneb kulu reageerimisele. - Suureneb inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavatele sündmusele reageerijate tööõnnetuste arv. - Ennetustöö sihtgruppideni ei jõuta või jõutakse liiga hilja ning selle tulemusel võivad suureneda nii inim- kui varakahjud. Sh suureneb riskikäitumine, süvenevad tervisehädad, suureneb süütegude, õnnetuste ja sealhulgas vigastuste ja vigastussurmade arv. - Ennetust mõistetakse valdkonniti erinevalt ning oma rolli ei täheldata ja seetõttu on tegevus kaootiline, ebatõhus. Juhtumitega tegelemist seostatakse ennetusega. Ennetustegevus on asutuste vahel killustunud, esineb nii dubleerimist kui lünkasid. Sealjuures pole valdkondadeülest tervikpilti tervest ennetuse süsteemist ega mandaati selle koordineerimiseks. - Väheneb inimeste ühiskondlik aktiivsus ja panus turvalisusesse. Sealhulgas vähenev Siseturvalisuse vabatahtlike arv vähendab asutuste võimekust teenuste osutamisel. - Inimeste hakkamasaamine suurõnnetusse sattumise korral on ebapiisav, mis võib endaga kaasa tuua inim-, keskkonna- ja varakahju. - Vägivaldsed inimesed ei saa karistada ega abi ja vägivald jätkub. - Vägivallaohvrid ei lõpeta vägivaldset suhet ning selle tagajärjel vägivald kordub. - Vägivalla keskel kasvanud lapsed jätkavad vägivallamustrit. 31 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 14  3.1.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED SEOTUD POOLED JA VÕIMEKUSED Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga Ennetustöö on Terviklikum ja igaühe panusel põhinev SIM, PPA, PÄA, SKA, RAM, SOM, Mitmeid vigastusi ja õnnetusi ei ole valdkondade ennetustöö turvalisuse tagamiseks SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, võimalik ennetada vaid siseturvalisuse vahel KAM, Riigikantselei, Kaitseliit, valdkonna meetmetega Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine killustunud siseturvalisuse vabatahtlikud, Ennetustööga ei ole jõutud Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise KOV-d, EAPK, NV, PL kõigi vajalike sihtgruppideni Ennetustöö võimaluste mitmekesistamine Märkimisväärne osa sotsiaal- sihtrühmad Senine ja terviseprobleeme on mitmekesistuvad seotud ja ennetatavad vabatahtliku Ei eelistata mõjusaid ennetustegevusi tegevuse SIM, PPA PÄA, KAPO, SOM, TAI, korraldus ei Vähem inimkannatanutega õnnetusi JUM, EKEI, KOV-d, Riigikantselei, Vabatahtlike arv võib väheneda taga selle HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, Iga viies 14–49-aastane on huvitatud Ohtude ennetamine ning tervist ja elu vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või jätkusuutlikkust säästva käitumise kujundamine HÄK, RiKS, KEA, TEA, RIA, VETA, abipolitseinikuks hakkamisest MNT, TTJA, Eesti Pank Vähem vägivalda Vabatahtlikke kasutatakse praegu valdavalt reageerimisel, mitte ennetustegevustes Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, Elanike teadmised, märkamine TAI, KUM, HTM, JUM, KOV-d Vigastussurmade arv Eestis on 100 000 hoiakud, oskused ning elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Vägivalla eest kaitstud kannatanud Liidus keskmiselt neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära Turvalisem avalik ruum Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt hoida ohtusid elule, tervisele ja varale Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende SIM, PPA, PÄA, KAPO, SOM, TAI, Suur osa vigastustest ja õnnetustest JUM, MNT, KOV-d on tingitud riskikäitumisest ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja Inimeste teadmised ja oskused turvalist käitumist soodustavaks hädaolukordadeks valmistumiseks ja Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra nendes käitumiseks pole piisavad Avaliku korra rikkumiste arv tagamist avalikus ruumis Ettevõtjate tuleohutusnõuete alane pole viimastel aastatel teadlikkus on madal märkimisväärselt Kaitstum vara, ohutum keskkond muutunud (pigem väheneb) Varavastaste süütegude toimepanemine SIM, PPA, PÄA, SKA, SOM, TAI, on langustrendis Tapmiste ja raskete Isikute ja ettevõtjate teadmiste ja oskuste JUM, Kutsekoda, ETEL, KOV-d Lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete ja tervisekahjustustega lõppenud parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, kuriteojuhtumite arv ei ole vähenenud kuriteojuhtumite arv on vähenenud lõhkumise ja õnnetuse eest 15 Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks Eesmärk. Ennetustöö on terviklik ja mõjus ning aitab kujundada inimestes hoiakut, et turvalisus ja ohutus algab eelkõige nende endi käitumisest, märkamisest, hoolimisest ja tegutsemisest. Asutused kavandavad ja viivad ennetustegevusi ellu süsteemselt ning teadus- ja tõenduspõhiselt, tegevustesse panustavad ka vabaühendused ja erasektor. Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed SIM; siseturvalisuse peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% avaliku arvamuse uuring kodukoha turvalisuse tagamisel Ennetusprogrammide osakaal, mille Alg- ja sihttasemed tulemuslikkust hinnatakse määratakse aastal SIM, PÄA, PPA jt. 2020 KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus Alg- ja sihttasemed eesmärgistatud määratakse aastal SIM, RaM 2020 KOV-de osakaal, kes toetavad siseturvalisuse Alg- ja sihttasemed vabatahtlikke määratakse aastal SIM, RaM 2020 Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlike päästjate arv 1932 ≥ 2250 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 2700 PÄA, PPA - abipolitseinike arv 1038 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 - vabatahtlike merepäästjate arv 511 ≥ 575 ≥ 625 ≥ 680 ≥ 750 Elanike osakaal, kes peavad informeeritust SIM, siseturvalisuse 23% ˃ 23% ˃ 23% ˃ 23% ˃ 50% siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest heaks avaliku arvamuse uuring Mõõdik töötatakse Eksperdihinnang eesmärgi saavutamise kohta SiM välja 2019. a 16 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, 1. Loodud on püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad PÄA, SOM, TAI, HTM, ENTK, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, koostöövormid ja kokku on lepitud selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil RAM ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega32 1.1. Ennetustöö valdkondadeülese tervikpildi haldamiseks riiklikul tasandil on uuendatud RE, RTA „Tervist tööjaotust, sh määratud valitsuskomisjon (nt täienduseks või edasiarenduseks juba SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, 2021 lisavajadus / toetavad tegutsevale lastekaitse nõukogule, süüteoennetuse nõukogule või uimastiennetuse JUM PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“33 valitsuskomisjonile). 1.2. Riiklikul tasandil on kokku lepitud kompetentsikeskus, kes koordineerib ennetuse eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist valdkondadeüleselt ning tagab eelduse, et süsteem on korraldatud strateegiliselt ja seda koordineeritakse, tuginedes pidevalt RE, RTA „Tervist SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, ja süsteemselt kogutavale infole. Kompetentsikeskus jälgib olukorda nii piirkonniti kui 2021 lisavajadus / toetavad JUM PÄA, SOM SKA ka kogu riigis ning tagab, et vajalik info jõuab vastutavale valitsuskomisjonile. välisvahendid valikud“ 33 Lisaülesanne on tõenduspõhiste ennetusprogrammide Eestisse toomine, nende mõju hindamine ja kvaliteedi tagamine ning rakendamine. 1.3. Piirkondlikul ja kogukonna tasandil on määratud ennetuse eest vastutav valdkondadeülese mandaadiga koordinaator ja koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad kõigi poolte esindajad (sh Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti), RE, RTA „Tervist kelle töö mõjutab otseselt piirkonnas elavate inimeste heaolu. Koostöövõrgustik on SIM/SOM/ HTM, TAI, ENTK, PPA, 2020– lisavajadus / toetavad moodustatud täienduseks või edasiarenduseks maakonna tervise- ja turvalisuse JUM PÄA, HÄK, SOM SKA 2023 välisvahendid valikud“33 nõukogudele. Võrgustik lähtub ennetuse eesmärkidest ja standarditest, keskendudes vajaliku ja piisava tegevuse, sh sekkumise tagamisele igale piirkonnas elavale inimesele, ennekõike lastele ja noortele. maakondlikud 1.4. Koostatud on metoodika ja juhend kohalikul ja piirkondlikul tasandil siseturvalisuse välisvahendid SIM arendusorganisatsi- 2020 kavandamiseks, kohalike kogukondade kaasamiseks ja võimestamiseks. (ESF) oonid, ELVL, RAM 32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 33 Toetavate tegevuste ja raha planeerimisel aluseks olev programm selgub 2020. 17 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Rakendatud on ennetustegevused kooli, kogukonna ning perekonna tasandil. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid sekkumisi ning panustakse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, sekkumiste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna SOM, SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: paranenud. RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SOM, SIM, RE, RTA „Tervist 2.1. Ellu on viidud tõendatud mõjuga ennetusprogrammid ja tegevused ennetustöö SOM/SIM/JU HTM, JUM, TAI, 2020–2023 lisavajadus / toetavad tõhustamiseks kooli, kogukonna ja perekonna tasemel. M ENTK, PPA, PÄA, välisvahendid valikud“ 33 SOM SKA 2.2. Elanikele on kättesaadavad infomaterjalid ja juhendid riskikäitumise ning muude SOM, SIM, RE, RTA „Tervist tervist kahjustavate tegurite ennetamiseks ja vältimiseks. Asutused tegelevad HTM, JUM, TAI, SOM 2020–2023 lisavajadus / toetavad aktiivselt elanike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisega (nt infopäevad, ENTK, PPA, PÄA, välisvahendid valikud“ 33 kampaaniad, avalikud arutelud) ning tegevusi planeeritakse ja viiakse ellu koostöös. SOM SKA SKA, SIM, PPA, 2.3. Põhikoolis ja gümnaasiumis on läbiva teema „Tervis ja ohutus“ raames alustatud HTM KAM, RK, SOM 2020 RE muu hulgas ka kriisiolukordadeks valmisoleku lõimitult õpetamist. SKA SOM, HTM, 2.4. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad RE, JUM, TAI, ENTK, kõrvaltegevused (nt KEAT) on terviklikult analüüsitud ja vajaduse korral arendatud SIM 2022 lisavajadus / PPA, PÄA, SOM uuele tasemele. välisvahendid SKA SIM, HTM, 2.5. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemiseks on ellu kutsutud õpetajate SKA KAM, RK, SOM 2022 RE täienduskoolitus, kus muu hulgas käsitletakse ka kriisiolukordadeks valmisolekut. SKA 2.6. Kokku on lepitud riiklikult rahastatud ennetussekkumiste katsetamise, rakendamise, HTM, TAI, ENTK, RE, RTA „Tervist SOM/SIM/JU laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, standardid ning PPA, PÄA, SOM 2021–2023 lisavajadus / toetavad M tõenduspõhisuse määramise käsitlus. SKA välisvahendid valikud“ 33 2.7. Välja on töötatud ja kokku lepitud valdkondlike indikaatorite valdkondadeüleselt SIM, HTM, JUM, RE, RTA „Tervist analüüsitav kogum. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka SOM TAI, ENTK, PPA, 2021–2023 lisavajadus / toetavad riskitegurite näitajaid. PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“ 33 18  2.8. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe materjalid SIM, HTM, JUM, RE, RTA „Tervist ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud SOM TAI, ENTK, PPA, 2021–2023 lisavajadus / toetavad ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse PÄA, SOM SKA välisvahendid valikud“ 33 täienduskoolitusi. 2.9. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse SIM, JUM, SIM vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke RE/ PPA SKA, SOM SKA, 2022 mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud abivahendid ja välisvahendid HTM, SOM koolitused spetsialistidele. Võimekus 1.1.2. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Turvalise elukeskkonna kujundamist iseloomustab inimeste osavõtlikkus, mis (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): väljendub erinevates vormides ja tegevustes osalevates vabatahtlikes ning üldises SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit hoolivas ja märkavas hoiakus turvalise ja ohutu käitumisena. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. On tehtud teavitustööd, et suurendada inimeste teadlikkust siseturvalisuse vabatahtlikuna kaasalöömise võimalustest ja kasvada huvi astuda vabatahtlikuks. SIM PPA, PÄA 2023 RE, lisavajadus Vabatahtliku töö väärtustamiseks on senisest enam keskendutud lastele- ja noortele. 1.2. Vabatahtlikke on vääriliselt tunnustatud. SIM PPA, PÄA pidev 1.3. Vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas on mõtestatud senisest RE, laiemini. Suurendatud on vabatahtlikuna osalemine võimalusi SIM PPA, PÄA 2024 lisavajadus nii asutuste kui ka vabaühenduste tegevustes. 1.4. Suurendatud on asutuste ja ühingute võimekust kaasata vabatahtlikke SIM PPA, PÄA 2024 RE, lisavajadus nii eri piirkondades kui ka sihtrühmades. 1.5. Uuendatud on vabatahtlike väljaõpet, sh rakendatud erinevaid õppeviise. SIM PPA, PÄA 2024 RE, lisavajadus 1.6. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on uuendatud, võttes arvesse erinevaid SIM PPA, PÄA 2024 RE vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja viise. 1.7. Analüüsitud on õigusakte ja võimalusi, millisel kujul on otstarbekas reguleerida SIM PÄA, PPA 2024 RE vabatahtlike ja tema tööandja õiguslikke suhteid. 1.8. Vabatahtlikele on jätkusuutlikuks tegevuseks tagatud neile vajalikud toetused, SIM PPA, PÄA 2029 RE, lisavajadus töövahendid ja varustus ning töökeskkond. 19 Alameede ehk programmi tegevus 1.2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi Eesmärk. Vähenenud on raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused hinnata erinevaid ohte, neid ennetada ja neile reageerida. Suurenenud on inimeste valmisolek mitmesuguste kriiside ajal kõrvalise abita toime tulla. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 731 < 731 < 731 < 700 PÄA Veeõnnetuste arv 249 < 249 < 249 < 249 < 200 PÄA Koduses keskkonnas juhtunud õnnetused Algtase ja (kukkumised, elektriõnnetused, gaasi- ja muud sihttasemed SOM, TAI, EKEI mürgistused) selguvad 2019 Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 61 (2017) ≥ 67 ≥ 71 PÄA Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2017) ≥ 70 ≥ 72 PÄA Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 ≥ 55 ≥ 65 PÄA Tules hukkunute arv 50 < 50 < 50 < 50 < 12 PÄA Uppunute arv 43 < 43 < 43 < 43 < 20 PÄA 20 Võimekus 1.2.1. Ohtude ennetamine ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Inimeste hinnang enda turva- ja ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, on paranenud ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Koduste riskide käsitlemiseks avalikkuses on loodud terviklik lähenemine. SIM SOM, PÄA, PPA 2021 RE, lisavajadus 1.2. Kogukondade (vabaühenduste ja vabatahtlike) eestvedajaid on koolitatud ja teavitatud liikluse, gaasi-, tule-, vee-, plahvatus- ja kukkumisohtudest, võimalustest PÄA, PPA vabaühendused 2023 RE neid märgata ja ennetada ning osata nende ilmnemise korral käituda. Samuti on loodud võrgustik, mis toetab nende teadmiste edasiandmist. 1.3. Loodud on võimalused hooneomanikel, sh korteriühistutel saada asjakohast infot- SIM, MKM, PÄA, TTJA 2023 RE ja nõustamist, et tõhustada vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja oskusi. vabaühendused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Inimesed oskavad ise ja oma lähedasi aidata, ennetamaks äraeksimist, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad traagiliste tagajärgedega kadumist, ning soodustada äraeksimise korral oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd tervist ja elusäästvat käitumist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Hooldekodude ja teiste hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud KOVd, välja meetmed, mis ennetavad inimese kadumist ning soodustavad SOM 2023 RE vabaühendused varajast märkamist ja teadaandmist. 2.2. Inimeste toetamiseks ja suunamiseks äraeksimise ja eluohtlike KOVd, tagajärgede ennetamisel on kujundatud erinevate asutuste ja ühingute PPA 2023 RE vabaühendused koostöö. 2.3. Lastevanematele ja eakate omastele on tagatud vajalik info, ennetamaks KOVd, PPA 2025 RE oma lähedase kadumist ja äraeksimist. vabaühendused 21 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, Riigikantselei, HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, RiKS 3. Loodud on paremad eeldused Riigiasutused, kellele valitsus on pannud riskikommunikatsiooni ülesande (PPA, PÄA, KeA, TEA, RIA, VeTa, elanike käitumiseks kriisiolukordades. KAPO), elutähtsat teenust korraldavad asutused, kes on määratud seaduses (MKM, Eesti Pank, SOM ja KOVd, kus on üle 10 000 elaniku) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega HOS-i alusel määratud 3.1. Suurendatakse elanikkonna ohuteadlikkust. Loodud on asutused, kes vastutavad veebikeskkond kriisiolukordade käitumisjuhiste levitamiseks SIM 2020 RE, lisavajadus riskikommunikatsiooni elanikele. eest, VäM 3.2. Riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse valikkursuste raames on Sisaldub loodud seosed, mis lähtuvad laiapindsest riigikaitsest tulenevalt HTM KAM, SIM 2020 koolide riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni ettepanekutest. tööjõukuludes 3.3. Riigikaitseõpetuse raames on koostatud elanikkonnakaitsealaste teadmiste andmiseks vajalikud õppematerjalid ja tehtud KAM SIM, HTM 2020 RE, lisavajadus riigikaitseõpetajate täienduskoolitus. 3.4. Elanikkonnakaitse kommunikatsiooni-strateegias esitatud HOS-i alusel määratud põhimõtted ja põhisõnumid on võetud kasutusele asutuste asutused, kes vastutavad SIM, RK, VÄM, KAM, MEM 2020 RE, lisavajadus riskikommunikatsiooni korraldamisel. riskikommunikatsiooni eest 3.5. Avalikkusele on antud soovitused soetada vähemalt HOS-i alusel määratud ühenädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks koju vajalikud SIM, RK, KAM, MKM, asutused, kes vastutavad 2020 RE, lisavajadus varud ja abivahendid ning teha iseseisvaks hakkamasaamiseks MEM, vabaühendused riskikommunikatsiooni eest vajalikud ettevalmistused. RK, KAM, HOS-i alusel määratud 3.6. Elanikkonna kriisivalmiduse ja -teadlikkuse hindamiseks on SIM asutused, kes vastutavad 2023 RE, lisavajadus perioodiliselt tehtud seireuuringuid. riskikommunikatsiooni eest 22  SIM, 3.7. Kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamiseks on koostatud HOS-i alusel määratud vajalikud teavitus- ja koolitusmaterjalid ning need on tehtud RK, VÄM, KAM 2023 RE, lisavajadus asutused, kes vastutavad kättesaadavaks sobivates kanalites. riskikommunikatsiooni eest Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 4. Loodud on riskide seire- ja hindamiskorraldus, mis võimaldab igas oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, ohuliigis ja nende üleselt selgitada välja riskid, et kavandada nende EKEI, MNT, KEM, KOVd ennetamise ja maandamise meetmeid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 4.1. Vajaduse korral on muudetud infosüsteemide põhimääruseid, et tõhustada nende andmete liikumist eri asutuste vahel, mis aitavad JUM, MNT, PPA, SIM 2023 RE selgitada välja inimkannatanutega õnnetuste, korrarikkumiste ja PÄA, EKEI kuritegude põhjused ning selle abil ennetustegevuste kavandamist. 4.2. Gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ja tagajärgede ennetamiseks on SOM, KEM, MKM, uuendatud asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ning SIM 2023 RE PÄA, TTJA suurendatud on koostööd erasektoriga. 4.3. Kukkumiste ennetamiseks (koduses keskkonnas) on uuendatud asutuste ja ühingute vahelise koostöö korraldust, millega täpsustatakse ja SIM, SOM PÄA, PPA, KOV-d 2023 RE suurendatakse Päästeameti rolli ennetustegevuse korraldamisel. 23 Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Vähem vägivalda Eesmärk. Vaimne ja füüsiline vägivald on vähenenud. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Koolikiusamist kogenud 11–15-aastaste õpilaste kooliõpilaste 38% (2014) ˂ 38% ˂ 38% ˂ 38% ˂ 20% osakaal tervisekäitumise uuring Lapskannatanutega registreeritud 505 ≥ 505 ≥ 505 ≥ 505 ˃ 505 JUM seksuaalkuriteod34 Elanike osakaal, kes hindavad suureks enda või SIM; siseturvalisuse 6% ˂ 6% ˂ 6% ˂ 6% ˂ 5% pereliikme ohu sattuda lähisuhtevägivalla ohvriks avaliku arvamuse uuring Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal 20% (2018) ˂ 20% ˂ 20% ˂ 20% ˂ 10% PPA registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes Võimekus 1.3.1. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei 1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest, esinemisest ja müütidest on suurenenud ja selle planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine on muutunud, nad tunnevad ära vägivaldse vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Vägivalla ennetamiseks, täiskasvanute, sh lapsevanemate, teadlikkuse suurendamiseks, on RE, SIM, JUM, SOM SKA, PPA, 2020– kasutusele võetud ja ellu viidud tõendus- või teadmispõhiseid tegevusi ning toimivaid lisavajadus / SOM TAI, KOV-id 2023 lahendusi toetatakse järjepidevalt. välisvahendid 34 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem. 24 1.2. Edendatud on avalikku arutelu ja debatti vägivalla teemal, et suurendada inimeste oskust lisavajadus / SIM, SOM PPA, JUM 2024 märgata vägivalda ning vähendada erinevate negatiivsete stereotüüpide ja müütide mõju. välisvahendid 1.3. Küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise PPA, SOM SKA, RE, SIM, JUM, ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste KOV-id, 2024 lisavajadus / SOM suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. vabaühendused välisvahendid 1.4. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja SIM, SOM, RE, suhtlemisoskustele, muu hulgas on selleks igas haridusasutuses kasutusele võetud HTM KOV-d, 2030 lisavajadus / ennetusprogramm, mis aitab ka vägivalda ennetada. vabaühendused välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei anna tooni vihane ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ärritutud esinemine, ning nende ilmnemisel oskavad osalised ja arutelu areenide SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd eest vastutavad isikud ja organisatsioonid ennetavalt ja leevendavalt sekkuda. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate JUM, PPA, KOV-d, RE, (sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem SIM vabaühendused, 2025 lisavajadus ja tehtud koolitused. meediaettevõtted 25 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Inimeste teadlikkus vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhjustest ja tundemärkidest on suurenenud ning spetsialistide oskused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, nendega seotud riske maandada on kasvanud. Radikaliseerumist ennetavaid SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor ja tõkestavaid tegevusi planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid laiapindselt. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja PPA, koolid RE, sotsiaaltöösse ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud noortekeskused, KOV 2023 lisavajadus, asjakohased valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse kolmas sektor, SOM, välisvahendid analüüsipõhiselt ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega. HTM, SKA 3.2. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud SKA, PPA, KOV-d, Pidev RE, usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi SIM komas sektor tegevus välisvahendid on arendatud ja muudetud süsteemsemaks. Sotsiaalkindlustusamet, RE, 3.3. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on SIM/SOM PPA, KOV-d, SKA, 2023 lisavajadus, arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid. kolmas sektor välisvahendid 3.4. Radikaliseerumise ennetamiseks ja varajaseks märkamiseks on Politsei- ja PPA, SKA, KOV-d, RE, Piirivalveametis ning tema siseriiklikes partnerasutustes kõigil tasanditel haridusasutused, SKA 2023 lisavajadus, olemas koolitatud spetsialistid. Koolitused on süsteemsed ja noortekeskused, välisvahendid sihtrühmapõhised. kolmas sektor 26 Võimekus 1.3.2. Vägivalla eest kaitstud kannatanud Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Inimesed on teadlikud abi saamise võimalustest ja tõusnud on teadlikkus SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd kannatanu õigustest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 2. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: heaolu ja turvalisus. RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Loodud ja korrastatud on e-lahendused, mis toetavad spetsialistide tööd, RE, SIM 2020 info liigub ametkondade vahel automatiseeritult ja turvaliselt. lisavajadus 2.2. Parandatud on asjaomaste spetsialistide oskusi abivajajatest ja hädaohtu sattunud lastest ja täiskasvanutest teavitada, neid märgata ja reageerida. SOM, Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, Tegevuse tulemusel osatakse hinnata vägivalla märke ja riske ning 2021 kindlustusamet KOV-d lisavajadus saadakse ühtemoodi aru vägivalla olemusest. Välditakse kannatanute taasohvristamist. 2.3. Vägivallaohvrit aidatakse kannatanu ja spetsialistide koostöös ning selleks on juurutatud erinevaid lähenemisi ja loodud võrgustikke. Võrgustiku SOM, Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, 2021 koostöös reageeritakse kiiresti, jõutakse probleemide põhjusteni ja kindlustusamet KOV-d, lisavajadus leitakse ühiselt lahendusi. 2.4. Juurutatud on põhimõte, et vägivalla ohvriks sattunud lastele abi SOM Sotsiaal- PPA, Prokuratuur, RE, 2021 andmisel lähtutakse lapsele parimast. kindlustusamet KOV-d lisavajadus 27 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 3. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Kõigis kohalikes omavalitsustes on tagatud teenus, mis vähendab PPA, prokuratuur, RE, SOM SKA 2021 vägivaldset käitumist ja vägivalla kordumist. KOVd lisavajadus 3.2. Kriminaalhoolduse töökorraldust on uuendatud nii, et senisest paremini on tagatud SIM, PPA, SOM, vägivallale kalduva isiku ja vägivalda kasutanud isiku (sh laste vastu vägivaldse JUM 2023 SOM SKA käitumisega) järelevalve ning toetatakse tema õiguskuulekat käitumist. 28 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Turvalisem avalik ruum Eesmärk. Avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad ohte ennetada ja teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Inimesed lahendavad väiksemad häirivad juhtumid rahumeelselt, korrakaitseasutuste sekkumiseta. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks oma SIM, siseturvalisuse 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% linnas või vallas toimuvatel üritustel osalemist avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peab turvaliseks oma SIM, siseturvalisuse 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ümbruskonnas liikumist avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu SIM, siseturvalisuse ümbruses suureks probleemiks avalikus kohas 12% < 15% < 15% < 15% < 15% avaliku arvamuse uuring alkoholi ja narkootikumide tarbimist Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu SIM, siseturvalisuse ümbruses suureks probleemiks 9% < 10% < 10% < 10% < 10% avaliku arvamuse uuring heakorrastamata avalikku ruumi Algtase ja CPTED35 põhimõtteid rakendavate sihttasemed täpsustamisel kohalike omavalitsuste arv määratakse aastal 2020. Mõõdik Inimeste osakaal, kes lahendavad väiksemaid SIM, siseturvalisuse töötatakse välja häirivaid juhtumeid iseseisvalt avaliku arvamuse uuring aastal 2020. (Turvalised) hooned, milles on järgitud 0 - - - 3 SIM, PäA, PPA ohutuse36 põhimõtteid 35 CPTED (ingl crime prevention through environmental design) – kuritegude ennetamine keskkonna kujundamise teel 36 CPTED laiendatud põhimõtted ehk turvalise ruumiloome põhimõtted. 29 Võimekus 1.4.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurenenud on teadlikkus avalikus kohas, sh naabruskonnas, käitumise nõuetest Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ning inimesed oskavad kasutada vajalike ennetus- ja kaitseabinõusid, sh lahendada (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ilma korrakaitseasutuste sekkumiseta rahumeelselt väiksemaid häirivaid SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd juhtumeid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, PÄA, RE, 1.1. Ellu on viidud teavitustegevusi avaliku ruumi ohtudest ja ohutust käitumisest. PPA 2023 MNT, KOV-d lisavajadus 1.2. Avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad. RE, KOV-d PPA, MNT, PÄA 2023 Tähistus suunab inimesi ohutumalt käituma. lisavajadus Võimekus 1.4.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Süütegusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted (nt CPTED) on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): juurutatud kõigi kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Avalikus ruumis on ohupotentsiaaliga kohtade hulka vähendatud. KOV-d PPA, MNT, PÄA 2020–2023 1.2. Igas kohalikus omavalitsuses on turvalise ruumiloome põhimõtteid RE, KOV-d PPA, PÄA 2030 (nt CPTED) tundev spetsialist. lisavajadus 1.3. Loodud on planeerimispõhimõtteid järgivate ehitajate ja rajatise omanike KOV-d PPA, PÄA 2025 RE tunnustamise süsteem (nt CPTED). 30  KOV-id, PÄA, 1.4. Ohutu hoone kontseptsioon on seotud kindlustussoodustustega. PPA 2025 RE EKSL37 Võimekus 1.4.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avaliku korra tagajate ring, ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised selleks SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Kohalikele omavalitsustele on loodud lisavõimalused, et panustada RE, SIM 2021 avaliku korra tagamisse. lisavajadus 1.2. Kohalikele omavalitsustele on loodud võimalused kaasata avaliku korra tagamisse SIM 2021 RE turvaettevõtteid ja teisi organisatsioone. 1.3. Korrarikkumiste ennetamiseks on tagatud piisav korrakaitsjate nähtavus, RE, PPA 2024 sh abipolitseinike võrgustikku laiendades. lisavajadus 1.4. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis KOV-d, PÄA, RE, PPA 2030 vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. HÄK, PPA lisavajadus 37 Eesti Kindlustusseltside Liit 31 Alameede ehk programmi tegevus 1.5. Kaitstum vara, ohutum keskkond Eesmärk. Teadmiste ja oskuste suurendamine ning hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus ning erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Elanikud, sealhulgas ettevõtjad, kasutavad senisest enam ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 490 < 10 400 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 < 7000 < 7000 < 7000 JUM Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 > 630 > 650 > 700 Eesti Naabrivalve Valdkondlike kutsetunnistuste arv: tuleohutusekspert ja -spetsialist 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 Kutsekoda Valdkondlike kutsetunnistuste arv: korstnapühkija, pottsepp 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda Valdkondlike kutsetunnistuste arv: turvasüsteemide projekteerija ja 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda tehnik Valdkondlike kutsetunnistuste arv: vetelpäästja 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste osakaal 21% ≥ 22% ≥ 23% ≥ 24% ≥ 25% PÄA Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 6756 ≥ 7200 ≥ 8000 ≥ 8900 ≥ 10000 PÄA Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 < 13 117 132 < 13 117 132 < 11 000 000 PÄA, kindlustusseltsid Algtase ja sihttasemed Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse pakkujaga PÄA määratakse aastal 2020 Algtase ja Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud SIM, siseturvalisuse, sihttasemed ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja avaliku arvamuse määratakse aastal õnnetuste eest. uuring 2020 32 Võimekus 1.5.1. Isikute ja ettevõtjate teadmiste ja oskuste parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rohkem inimesi hindab oma oskusi kasutada ennetusabinõusid piisavaks, et (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vähendada vargusest, lõhkumistest, õnnetustest tulenevaid varakahjusid. SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOV-d Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Loodud on terviklik, oma vara eeskujulikult kaitsvate isikute ja ettevõtjate PPA, PÄA, SIM 2021 RE tunnustamise süsteem nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. KOV-d 1.2. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja PPA, PÄA vabaühendused 2023 RE vältimiseks. 1.3. Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on laiendatud ja koolitatud naabrivalve, RE, erinevaid vabatahtlikul tegevusel põhinevaid võrgustikke, sh naabrivalvet, PPA, PPÄ 2024 korteriühistud lisavajadus korteriühistuid. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega naabrivalve, 2.1. Varguste ennetamiseks on kujundatud politsei jt asutuste, ettevõtete ja vabaühendused, RE, PPA 2023 vabaühenduste tööjaotus elanike teavitamiseks ja nõustamiseks. turvaettevõtjad, lisavajadus kindlustusettevõtted 2.2. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, RE, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast SIM PPA 2023 lisavajadus relvakultuurist. 33 2.3. Kasutusele on võetud uuendatud hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja SIM 2023 RE et pakutavad teenused võimaldaksid sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle. 2.4. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, ohutuse SIM PÄA, PPA 2023 RE kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks. 2.5. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada PÄA, PPA, SKA, SIM 2023 RE nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. kutsekoda, ETEL 34 3.2. Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi 3.2.1. Kokkuvõte Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud Meetme eesmärk kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus meetmes Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (Maanteeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veeteede Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiitsministeerium (Riigi Infosüsteemide Keskus), Kaasvastutajad, kes Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Välisministeerium, ei planeeri oma Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Haigekassa), teenuste raha selles Rahandusministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, meetmes Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Liit, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) Kiire ja asjatundliku abi meede keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda Meetme kaitsvat ülesannet. lühikokkuvõte Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Avaliku korra Teadete kiire vastu- Reageerimine tagamise ja pääste võtmine, abivajaduse Sündmuste õnnetustele valmisoleku täpne väljaselgitamine lahendamine ja ohtudele planeerimine ja abi väljasaatmine 35 3.2.2. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad ohtu sattuda 73% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 80% SIM, STU avalikus ruumis füüsilise vägivalla ohvriks madalaks Avaliku korra raskete 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA rikkumiste arv Hukkunute arv Mõõdik on PÄA väljakutsete kohta väljatöötamisel. Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK - kiirabi 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 84% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 93% ≥ 95% Elanike rahulolu hädaabiteadete 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 90% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PÄA lahendamisega38 38 Õnnetusse sattunud isikute kontaktijärgne küsitlus soovitusindeksi meetodil 36 3.2.3. Olukorra analüüs Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene Eesti elanikud peavad Eestis elamist väga turvaliseks. 2018. aastal arvas, et Eesti on elamiseks turvaline riik koguni 94% vastanuid39. Õnnetustes hukkunute ja avaliku korra rikkumiste arv on aasta-aastalt vähenenud40. Elanike kõrge hinnang Eesti turvalisusele ja juhtumite langustrend ei tähenda aga, et arengukava kehtivuse perioodil väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad. Alaprogramm „Kiire ja asjatundlik abi“ ongi peamiselt suunatud sellele, et tagada kiire, vahetu ja asjatundliku abi osutamine. Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Asutustevaheline konkurents ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta- aastalt suurenenud. Edaspidi on vaja vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks41. Rahvastikutrendid võivad muuta keerukamaks vabatahtlike võrgustiku jätkusuutlikkuse tagamise. Näiteks, Eesti maapiirkondades (kus asub üle 65% vabatahtlikest päästekomandodest) peavad ka vabatahtlikud päästekomandod oma edaspidise tegevuse kavandamisel arvestama elanike ja järelikult ka potentsiaalsete vabatahtlike arvu võimaliku vähenemisega. Alaprogrammis tuleb tegevussuundade planeerimisel pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korrarikkumisi. Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondumine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas politsei võimekust perioodiliselt suurendada. Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvestavad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. Vähene valmisolek reageerida ootamatustele Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks on vajalik päästetöö varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste ametkondadega. Oluline on koostööd korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka riigiasutuste vahel. Lennu- ja merepääste ning reostuse avastamise ja likvideerimise võimekuse planeerimisel peab arvestama sellega, et viimastel aastatel on suurenenud Eestis veesõidukite arv, laevaliikluse 39 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. aastal. 40 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepanek. 41 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 37 intensiivsus Läänemerel kui ka lennu- ja merepäästesündmuste arv. Arvestada tuleb ka sellega, et Eestil puudub reageerimise võimekus võimalikele keemiaõnnetustele merealadel ning abi tuleb vajaduse korral paluda naaberriikidelt. Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandustegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitustegevus ja metsaraie suurendavad võimalust lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demineerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohutum keskkond ja maandada julgeolekuriske. Vajalik on tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamiskohtade olemasolu elanikkonna ohutuse tagamiseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laialilendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda. CBRN42 ja ohtlike ainete (HAZMAT43) sündmusteks valmisolek vajab senisest suuremat tähelepanu, arvestades muutunud ohupilti Euroopas ja mujal maailmas. Terrorismiohust tuleneb võimalus, et rünnakutes kasutatakse järjest sagedamini CBRN aineid. CBRN sündmuste tekkimise tõenäosust suurendab ka üha suurenev ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete sissevedu. Muutunud ohupilt rõhutab vajadust tõhustada valmisolekut CBRN sündmuste lahendamiseks ja ohtlike ainetega (HAZMAT) juhtumiteks – nii kuritegelikeks rünnakuteks,kui ka õnnetusteks ja ohtlike ainete leidudeks. Valmisoleku tõhustamine eeldab CBRN sündmustele kaasatavate asutuste senisest suuremat koostööd, sh on vaja arendada rahvusvahelist koostööd. Praegu on CBRN sündmustele reageerimise vastutuse jaotus ebamäärane ja asutustel puudub tervikpilt nii valmisoleku loomisest kui ka ohtude maandamisest. Tuleviku kogukonnad vajavad uusi lahendusi reageerimises: suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi. Juba praegu kehtiva arengukava raames on alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asjatut bürokraatiat. Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kättesaadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltumata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, 42 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 43 HAZMAT (ingliskeeles Hazardous Material) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materjale. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 38 olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid. Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT-teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppemine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist katkemist. Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt. Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. Senised rahulolu-uuringud on näidanud, et inimesed, kes on helistanud hädaabinumbrile 112 on pigem või väga rahul olnud selle kogemusega44. 2015. aastal toimunud ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kättesaadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabiteateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabeedastusviiside ja -vahendite abil. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas ja mis tasemel abi ja reageerimist on vaja turvalise Eesti loomiseks? 2. Kes peavad reageerima ja millele on vaja reageerida? Kas keegi saaks veel reageerida, kes? 3. Kuidas muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi, sh tööprotsesside automatiseerimist? 4. Kuidas tagada reageerimiseks ja süütegude lahendamiseks vajalik taristu, seadmed, sõidukid ja tehnoloogia ning neid arendada? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata - Väheneb inimeste turvatunne. - Olukordade puuduliku seire tõttu võib reageerimine hilineda ja see toob endaga kaasa rohkem kahjusid. - Kui inimestel puudub üks ja kindel kontakt mittekiirete teadete edastamiseks, võib 112 olla ülekoormatud mitteasjakohaste kõnedega. - Kui hädaabiteadete vastu võtmisel ei kasutata eri kanaleid ja ei arvestata tehnoloogia arengutega, siis ei suudeta kõiki ohte kiirelt hinnata ja kõik abivajajad ei saa vajalikku abi. - Kui tänast praeguse päästevõrgustiku võimekust ei tagata, siis hukkunute arv suureneb, samuti majanduslikud ja sotsiaalsed kahjud ning riigi sise- ja rahvusvaheline usaldusväärsus väheneb. - Kui järelevalvet automaatseks ei muudeta, siis pole piisavalt töötajaid, et vajalikul tasemel teenuseid osutada. - Abitus seisundis isiku asukoha aeglane tuvastamine nõuab rohkem ressurssi otsingutel ning seab isiku ohu. 44 2018.a läbiviidud hädaabiteadete menetlemise rahulolu-uuringu põhjal on 94% viimase aasta jooksul 112-le helistanutest rahul selle kogemusega 39 3.2.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Elanikkonna Tuleviku CBRN intsidentide riski kasv Vähenenud on nii õnnetustes Siseturvalisuse mitmekesistumine kogukonnad Vähene ja ohtude olemuse pidev hukkunute, registreeritud teenuste vajavad uusi reageerimis- muutumine kuritegude kui ka avaliku Tehnoloogia areng jätkusuutlik ja toob kaasa nii lahendusi võimekus korra rikkumiste arv Endiselt on alles umbes pool kvaliteetne võimalusi kui ka ohte reageerimises ootamatustele miljonit II maailmasõja aegset Nõudlus siseturvalisust pakkumine üle riigi lõhkekeha, millega kokkupuutumise tagavate teenuste järele on raskendatud Rahvastiku paiknemise tõenäosus suureneb ei vähene muutused: linnastumine, eeslinnastumine, Kohalike omavalitsuste suurenev pendelränne töö ümberkorraldamine Avaliku ruumi ja keskkonna- Tulevikus suureneb äärmuslike ilmastikuolude ja tingimused ei toeta piisavalt ohule Rahvastiku vananemine ja eriteenistujate pensionile sellest tingitud loodusõnnetustele esinemise reageerimist siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse tõenäosus (üleujutused, tormikahjud, teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel metsatulekahjud jmt) ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Avaliku korra ja ohtude seisundi seire SMIT, SOM, VA, KAM, Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse JUM, Terviseamet, KOV täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Hädaabiteadete menetlemine SIM, HÄK, PPA, PÄA, Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine SMIT, SOM, MKM, RIKS, Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine KAM, KEA, JUM, Riigikantselei, KOV Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Avaliku korra tagamine CBRN sündmused SIM, PPA, PÄA, HÄK, KAPO, SMIT, RAM, JUM, Demineerimine KAM, SOM, KEM, MKM, Päästmine maismaal MEM, MTA, VÄM, PÄA,siseturvalisuse Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel vabatahtlikud, KOV Sündmuste lahendamine Järelevalve automatiseerimine Menetluste digiteerimine SiM, HÄK, PPA, SMIT, JUM, SOM, Abitus seisundis isikute abistamine siseturvalisuse Isikute kinnipidamine vabatahtlikud, KOV 40 Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine Eesmärk. Ohuolukordade teket avalikus ruumis osatakse hinnata varakult. Ohtude ja õnnetuste toimumise tõenäosust ja asukohti seiratakse pidevalt ning ollakse valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Mõõdik ja skaala Eksperdihinnang tegevuste tulemuslikkusele töötatakse välja SIM eesmärgi saavutamisel aastal 2020. Võimekus 2.1.1. Avaliku korra ja ohtude seisundi seire Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Seiratakse avaliku korra seisundit ja ohtudele reageerimise vajaduse tõenäosust ning asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): riskipõhise valmisolekuga julgustatakse turvalist käitumist ja heidutatakse SIM, PPA, PÄA, TEA, SOM korrarikkumisi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega45 1.1. Analüüsitud on politseipatrullide minimaalne vajadus ja ohule reageerimiseks otstarbekas PPA SIM 2020 RE/välisvahendid aeg alates teate saamisest. 1.2. Analüüsitud on pääste, sh vabatahtlike ja kiirabivõrgustiku koostoime võimalusi ja PÄA/TEA/ SIM 2022 RE / välisvahendid esitatud koostöö tõhustamise ettepanekud. SOM 1.3. Analüüsitud on elanikele parema päästeteenuse osutamiseks sobiva komandovõrgustiku PÄA SIM 2023 RE / välisvahendid paiknemist (sh tarkvaralahendust komandovõrgustiku dünaamiliseks modelleerimiseks). 45 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 41  Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Reageerimise valmisoleku tagamiseks valmistutakse, korraldatakse ühisõppuseid, SIM, PPA, PÄA, KAM, VA koostöökoolitusi ja tugevdatakse koostööd asutuste vahel. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega46 2.1. Korrarikkumistele reageerimise valmiduse tagamisel on kindlustatud politsei piisav PPA SIM 2020 RE/välisvahendid nähtavus, sh abipolitseinike võrgustikku laiendades. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 3. Olukorrateadlikkus ohtudest on kasvanud, mh tänu avaliku korra ja ohtude seirel SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, JUM, VA, KOVd rakendatavateke tehnilistele eel- ja järelevalve seiretehnilistele lahendustele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega47 3.1. Loodud on ühtne piirkondlike valvekaamerate ja muude valveseadmestike võrgustik. PPA KOVd, HÄK 2020 RE/välisvahendid PPA, SMIT, 3.2. Välja on arendatud situatsioonipildi analüüsilahendus ja päringukeskus. SIM/JUM 2022 RE / välisvahendid PÄA 3.3. Rakendatud on merevalvekeskuse varuasukoht. PPA 2023 RE / välisvahendid 3.4. Arendatud on tehisintellekti ja satelliitsüsteemide kasutamise võimalusi. PPA, PÄA SIM 2023 RE / välisvahendid 46 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 47 (vt eelmine kommentaar) 42 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Eesmärk. Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Mõõdikud: Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK on vastatud 10 sekundi jooksul. Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, 2,24 ≤ 2,25 ≤ 2,25 ≤ 2,25 ≤ 2,25 HÄK menetlemise kiirus (minutites) Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega 70% ≥ 75% ≥ 76% ≥ 78% ≥ 80% HÄK (PPA, PÄA, kiirabi) Mõõtmise metoodika Elanike rahulolu abi- ja infoteadete töötatakse välja aastal HÄK menetlemisega 2020. 43 Võimekus 2.2.1. Hädaabiteadete menetlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, 1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel PÄA, SMIT, SOM, MKM saabunud hädaabiteateid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega48 1.1. Arvestades tehnoloogia arengut ja inimeste kommunikatsiooniharjumusi on analüüsitud hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanaleid ning vajaduse SIM HÄK, PPA, MKM pidev RE/välisvahendid korral tehtud ettepanekuid rakendada uusi jätkusuutlikke lahendusi. 1.2. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi hädaabiteadete vastuvõtmiseks ja SIM HÄK, SMIT, PPA pidev RE/välisvahendid menetlemiseks. 1.3. Loodud on lahendused, mis tagavad kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi HÄK, PPA, SOM, SIM pidev RE/välisvahendid saamiseks hädaabinumbrilt 112. PÄA, SMIT 1.4. Ohtude hindamiseks ja abi andmiseks on vajalikud juhised välja töötatud ja neid HÄK, SOM, PPA, SIM pidev RE/välisvahendid on uuendatud, lähtudes väliskeskkonna muutustest. PÄA 1.5. Tagatud on hädaabiteadete menetlemise toimepidevus. SIM HÄK, PPA, SMIT pidev RE/välisvahendid 1.6. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et SIM HÄK, PPA, PÄA, pidev RE/välisvahendid inimesed teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti SOM ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada 48 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 44 Võimekus 2.2.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. SMIT, MKM, KAM, JUM, RIKS Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: välja on töötatud alternatiivsed lahendused. RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega49 1.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning HÄK, SMIT, PPA, SIM pidev RE/välisvahendid operatiivinfo vahendamiseks. PÄA, SOM 1.2. Loodud on Häirekeskuse üleriigiline olukorrateadlikkuse suutlikkus. SIM HÄK, SMIT pidev RE/välisvahendid 1.3. Kokku on lepitud ja rakendatud abi väljasaatmiseks ühesugune töökorraldus. SIM HÄK, PPA pidev RE/välisvahendid 1.4. Rakendatud on asukohapõhine kiire ohuteavitus. SIM HÄK, SMIT, MKM 2020 RE/välisvahendid 1.5. Tagatud on vabatahtlike alarmeerimine SMS-põhise teavitussüsteemi kaudu. HÄK PÄA, SMIT 2020 RE/välisvahendid SIM, MKM, KAM, 1.6. Riigiside kontseptsioon on välja töötatud. RIKS 2020 RE JUM, RAM, SMIT 49 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 45 Võimekus 2.2.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, 1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe PPA, PÄA, SOM, KOV-id vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega50 1.1. Siseturvalisuse valdkonnaga seotud riiklikud abi- ja infotelefonid on koondatud SIM HÄK pidev RE/välis- ühte keskusesse. vahendid SIM HÄK, KOV-id pidev RE/välis- 1.2. Kohalike omavalitsuste abi- ja infotelefonid on konsolideeritud. vahendid 1.3. Välja on arendatud erinevate kanalite kaudu abi- ja infoteadete vastuvõtmise SIM HÄK, SMIT pidev RE/välis- suutlikkus. vahendid SIM, SMIT, PPA, RE/välis- 1.4. Kriisiinfotelefon on rakendatud. HÄK 2020 PÄA, SOM vahendid 50 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 46 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesmärk. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Politseipatrullide arv ööpäevas 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA Mõõdik Reageerimise aeg elu ja tervist ohustavale teatele alates teate saamisest töötatakse välja 7min/15min PPA aastaks 2020 Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste- 9,29 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud elupäästevõimekusega 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% PÄA päästemeeskondade kohale jõudmine 15 min jooksul Reageerimisvõimekusega vabatahtlike abipolitseinike arv 1034 ˃ 1034 ˃ 1034 ˃ 1034 1400 PPA Alg- ja sihttasemed Omavalitsustes on tagatud tuletõrjevesi vastavalt pääste vajadusele määratakse PÄA aastal 2020 Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas (tundides) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel (tundides) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel (tundides) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA Võimekus alustada reostustõrjeoperatsiooni (tundides) ≤6 ≤6 ≤6 ≤6 ≤6 PPA Pommi- ja plahvatusohu korral on tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min 100% 100% 100% 100% 100% PÄA jooksul 47 Võimekus 2.3.1. Avaliku korra tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele SIM, PPA, HÄK, RAM, KOV-id, JUM sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: minimaalne. RE/välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega51 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku korda KOV PPA pidev RE/välisvahendid ohustavatele väiksematele ohtudele. 1.2. Erikorrakaitseorganitel on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile SIM, KOV, RAM pidev RE/välisvahendid pandud ülesandeid. 1.3. Korrakaitseõiguses on loodud korrakaitseorganitele võimalused avaliku korra SIM JUM 2021 RE/välisvahendid ülesannete iseseisvaks lahendamiseks. 1.4. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid kaasata SIM HÄK pidev RE/välisvahendid avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel. 1.5. Kasutusele on võetud ajakohased ja tehnoloogia arenguga vastavuses olevad SIM HÄK, PPA pidev RE/välisvahendid varustus ja vahendid. 51 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 48 Võimekus 2.3.2. CBRN52 sündmused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN/HazMat sündmusteks Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad tagatakse ühise tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): rahvusvahelise tugivõrgustiku toel. CBRN/HazMat sündmusteks PÄA, KAPO,PPA, KEM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA valmisoleku arendamine toimub koordineeritult ning koostöös Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega53 1.1. Loodud on riigiülene koostööformaat CBRN/HazMat valdkonna kui KAPO, KAM, SOM, KEM, RE/ terviku koostöö juhtimiseks ja arengu suunamiseks, sh rahvusvahelise KAPO/PäA MKM, RAM, MEM, VÄM, 2020 välisvahendid koostöö kujundamiseks. Korraldatakse ühisharjutusi ja õppuseid. PPA, PÄA, TA, TTJA 1.2. Hinnatud on CBRN/HazMat54 valdkonna vajadused rahvusvaheliste KAPO, KAM, SOM, KEM, RE/lisavajadus/ tugivõrgustike kaasamiseks ja lepitud kokku võimalikud KAPO/PäA MKM, RAM, MEM, VÄM, 2020 välisvahendid koostööformaadid. PPA, PÄA 1.3. Loodud on 24/7 valmisolek radioloogiliste ja tuumamaterjalide SIM, KEM, PÄA, PPA, KAPO, KEA, MTA, RE/lisavajadus/ 2023 tuvastamiseks, ohutustamiseks, transpordiks ja hoiustamiseks. MKM SOM välisvahendid 1.4. CBRN/HazMat ohuga sündmustele reageerivatele spetsialistidele on SOM, PÄA, PPA, KAPO, KEA, Pidev RE/lisavajadus/ tagatud erialane taseme- ja täiendõpe. Suurendatakse SIM MTA tegevus välisvahendid esmareageerijate ohutust. 52 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 53 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 54 HAZMAT (ingliskeeles Hazardous Material) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materjale. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 49 Võimekus 2.3.3. Demineerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimalikele terroriaktidele reageerimise tagamiseks ning tagajärgede (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalus ja PÄA, SIM, KAPO, KOVd maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: õnnetusse sattunutele. RE/välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Vastu- Seosed teiste Alatulemus Kaasvastutaja Aasta Vahendid taja programmidega55 1.1. Analüüsitud on demineerimistöödele kaasatud isikute ülesandeid ja selleks tööks vajalikke kutseoskuseid ja esitatakse ettepanekuid õigusruumi PÄA SIM, KAPO 2021 RE muutmiseks. 1.2. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat SIM PÄA 2023 RE/välisvahendid kinnist lõhkamiskohta. 1.3. Tagatud on aastas kahe plaanilise demineerimistöö tegemine. PÄA KAPO, PPA pidev RE/välisvahendid 1.4. Demineerijatele on tagatud tänapäevaste töö-, eri- ja isikukaitsevahendite SIM PÄA pidev RE/välisvahendid olemasolu ja nende ajakohastamine. 1.5. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja RE/välisvahendid/ PÄA 2023 lõhkematerjali transpordivõimalusi. lisavajadus RE/välisvahendid/ 1.6. Tagatud on demineerijate erialane taseme- ja täiendusõpe. PÄA SIM pidev lisavajadus 55 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 50 Võimekus 2.3.4. Päästmine maismaal Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Päästmiseks maismaal säilitatakse elupäästevõimekus 66 riiklikus päästekomandos Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ning koostöös vabatahtlike päästjatega luuakse Eestile tõhus päästevõimekus, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd lisaks tagatakse vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega56 RE 1.1. Tagatud on päästetööde tegemiseks vajalike veevõtukohtade planeerimine. SIM RAM, PÄA 2020 1.2. Koostatud on veevõtukohtade määrus (projekteerimine, ehitamine, hooldamine, KEM, MKM, SIM 2020 RE teabe vahetamine). PÄA 1.3. Jätkuvad toetusmeetmed KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks. RAM, KEM SIM 2022 RE/välisvahendid 1.4. Analüüsitud on veevõtukohtade mudeldamiseks vajalikud algandmed ja võimalusel RAM, KEM, RE/välisvahendid loodud on veevõtukohtade planeerimist hõlbustav töövahend (veevõtukohtade SIM 2022 MKM planeerimise programm). 1.5. Päästevõrgustiku57 väljaõppesüsteemi on täiendatud, et osataks kasutada uut RE/välisvahendid tehnikat ja minimeerida tehnoloogiaga seotud ohtusid, arvesse on võetud parimat SIM PÄA pidev välispraktikat (arendame koolitusvõimalusi väljaspool Eestit – praktika ja kursused). 1.6. Suurendatud on päästetöö suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele SIM PÄA, RAM pidev RE/välisvahendid reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada. 1.7. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes päästekomandodes. SIM PÄA pidev RE/lisavahendid 1.8. Päästevõrgustikule on tagatud päästetöödeks vajalik nüüdisaegne tehnika ja RE/lisavahendid/ varustus. Sh on võimalusel kasutatud ja töökorras päästetehnika antud SIM PÄA pidev välisvahendid vabatahtlikele päästjatele. 56 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 57 Päästevõrgustik on ühtset päästeteenust osutav võrgustik, mille moodustavad kutselised ja vabatahtlikud päästekomandod. 51 Võimekus 2.3.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Eesti merealal ja piiriveekogudel: toimuvatele sündmustele Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad reageeritakse lähtudes kiirema abi tagamise põhimõttest; on tagatud oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid valmisolek reageerida kõikidele reostussündmustele või -õnnetustele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid, Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega58 1.1. Merealadel ja piiriveekogudel teostatakse pidevat reostusseiret. PPA SiM, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.2. Suurendatud on mere- ja lennupääste ning reostusseire- ja tõrje SiM, PÄA, RAM, PPA pidev RE/lisavajadus/välisvahendid suutlikkust. partnerid 1.3. Laiendatud on ühisvalveteenistuste võimalusi. PPA Partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.4. Tagatud on keemiaõnnetuste lahendamise suutlikkus. PPA SiM, PÄA, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.5. Tagatud on valmisolek reageerida mass(pääste) õnnetustele. PPA SiM, PÄA, partnerid pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 1.6. Päästetöödeks on tagatud nüüdisaegne tehnika ja varustus. PPA SiM, PäA pidev RE/lisavajadus/välisvahendid 58 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 52 Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Sündmuste lahendamine Eesmärk. Ohuolukord või korrarikkumine lõpetatakse ning avalik kord taastatakse, valides lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis sündmusi lahendama senisest paremini. Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eksperdihinnang tegevuste tulemuslikkusele eesmärgi Töötatakse välja SIM täitmisel aastal 2020. Vahetu menetluskogemusega rahulolevate osakaal 70% ˃ 70% ˃ 70% ˃ 70% 85% JUM Võimekus 2.4.1. Järelevalve automatiseerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, 1. Võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete SMIT, PPA täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega59 1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete täitmisel, RE/välis- PPA SIM, SMIT,PÄA pidev kus inimese sekkumine ei ole vajalik. vahendid 1.2. Loodud on suutlikkus võtta korrarikkumiste kohta vastu RE/välis- PPA HÄK, PPA, PÄA pidev audiovisuaalset materjali. vahendid 1.3. Välja on arendatud üleriigiline avaliku ruumi näo- ja numbrituvastust toetav RE/välis- kaamerate võrk mida on võimalik igal ajahetkel kasutada korrarikkumise SIM PPA, HÄK, SMIT pidev vahendid lahendamiseks. 59 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 53  1.4. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja RE/välis- rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude PPA SMIT pidev vahendid avastamisel ja tõkestamisel. 1.5. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis RE/välis- PPA SMIT pidev toetab järelevalve pädevuste jagamist. vahendid Võimekus 2.4.2. Menetluste digiteerimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad menetlused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): digiteeritakse. SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega60 1.1. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist toetavad SIM PPA, PÄA, SMIT pidev RE/välisvahendid mobiilne töökoht ja IT-lahendused. 61 1.2. Loodud on võimalus kasutada inimese digitaalset asukohta , et hõlbustada SIM PPA, PÄA, SMIT pidev RE/välisvahendid suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui ka riigiga 1.3. Tõlkimist toetatakse digilahendustega. SIM PPA 2023 RE/välisvahendid 1.4. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud. JUM SIM 2025 RE/välisvahendid 60 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 61 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest. 54 Võimekus 2.4.3. Abitus seisundis isikute abistamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Abitus seisundis isikute asukoha väljaselgitamine on sagenenud. SIM, PPA, HÄK, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega62 1.1. Teadmata kadunute asukoha väljaselgitamiseks on korrastatud asutuste PPA SIM 2021 RE/välisvahendid sisemised töökorrad. 1.2. Loodud on täiendavad õiguslikud võimalused teadmata kadunute asukoha SIM JUM 2023 RE/välisvahendid väljaselgitamiseks, et veenduda nende ohutuses. 1.3. Kogu riigis on teadmata kadunu asukoha väljaselgitamiseks kasutusele võetud SIM, JUM PPA, HÄK 2023 RE/välisvahendid asukoha määramise ühene lähenemine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Süüteomenetluses keskendutakse ohvrikesksusele. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega63 2.1. Rakendatakse kannatanu abivajaduse hindamise mudelit, tema õiguste JUM SIM 2023 RE/välisvahendid teabelehte ning tehakse kannatanute kohtlemise ja taastava õiguse koolitusi. 62 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 63 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 55 Võimekus 2.4.4. Isikute kinnipidamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema SIM, JUM, SOM, KOVd toimetada ja kainenemas hoida. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega64 1.1. Lähisuhtevägivallatsejatele on loodud tingimused ajutiseks eemalolekuks SIM, JUM KOVd 2021 RE/välisvahendid elukohast. 1.2. Kinnipidamisasutustes on korraldatud ühetaoline meditsiiniteenus, mis on SOM SIM, JUM 2023 RE/välisvahendid tavameditsiini korralduse osa. 1.3. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleerimist PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud. 1.4. Suurematel kohalikel omavalitsustel on suutlikkus pidada kainestusmaja. KOVd SIM/JUM 2028 RE/välisvahendid 64 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 56 3.3. Meede 3. Kindel sisejulgeolek 3.3.1. Kokkuvõte Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Meetme eesmärk Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, planeerivad oma Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Eesti teenuste raha Kohtuekspertiisi Instituut selles meetmes Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Veeteede Amet, Kaasvastutajad, kes Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise ei planeeri oma Järelevalve Amet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, teenuste raha Lennuamet, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, selles meetmes Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused Meetmes keskendutakse põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut Meetme enim ohustava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja lühikokkuvõte tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus). Meetmel on avalik ja salajane osa. Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Põhiseadusliku Raske ja organiseeritud Kriisideks valmisolek korra kuritegevuse vastane ja nende Piirihaldus tagamine võitlus lahendamine 57 3.3.2. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Elanike osakaal, kes hindavad enda või oma pereliikmete Siseturvalisuse puhul ohtu sattuda 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% avaliku arvamuse terrorismiakti ohvriks Eestis uuring väikeseks Elanike osakaal, kes hindab Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime 57% ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% 60% avaliku arvamuse välisriigi mõjutustegevuse uuring kasvuga heaks Elanike osakaal, kelle Riigikaitse avaliku hinnangul on 55% ≥ 55% ≥ 55% ≥ 55% 58% arvamuse uuring; Eesti välispiir hästi kaitstud KAM Merepiiri kaetus 100% 100% 100% 100% 100% PPA tehnilise seirega Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% PPA jõgi) Eurooplaste Elanike osakaal, kes tunneb hoiakud küber- end hästi informeerituna 46% ≥ 48% ≥ 52% ≥ 54% ≥ 56% kuritegevuse küberkuritegevusega seotud suhtes; Special ohtudest eurobarometer Täiskasvanute (15–64-a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: Eesti täiskasvanud rahvastiku - kanep 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% tervisekäitumise - amfetamiin 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% uuring (Tervise - rahusti/uinuti arsti Arengu Instituut), 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% korralduseta uuringuaastad: - ecstasy 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% 2022, 2026, 2030 - kokaiin 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - dopinguained 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% Indeks Elutähtsate ja oluliste töötatakse – – – – teenuste valmisoleku indeks välja. Soovitused olid FATF-i65 /MONEYVAL-i FATF-i / peamiselt Soovitused on hinnang rahapesu vastase – – – MONEYVAL-i täidetud täidetud. võitluse kohta hindamisraport (2015). Korruptsioonitajumise Transparency 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 73 75 indeks66 (punktides) International 65 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 66 Skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. Mida suurem numbriline väärtus, seda vähem tajutakse riigis korruptsiooni. 58 3.3.3. Olukorra analüüs67 Eesti sisejulgeolekut mõjutavad mitmed välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulisemaid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord regioonis ja maailmas (sh jagatud julgeoleku ohupilt ja sellest lähtuv riikide huvi teha koostööd), julgeolekuohtude muutumine asümmeetrilisemaks ja vähemennustatavaks, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide välispoliitilised eesmärgid, EL-i ja NATO tugevus ja sisemine ühtsus, üha laiem digiteerumine, automatiseerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, rände hoogustumine jpt. Riigisiseste teguritena on olulised sisejulgeoleku mõjutajad rahvastiku vähenemine ja vananemine, Eesti eri piirkondade ebaühtlane sotsiaalmajanduslik areng, uussisserändajate kohanemise ja lõimumise ning pikaajaliste vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamine. Lisaks mõjutab sisejulgeoleku olukorda ühiskonna sotsiaalne sidusus, korruptsiooni tase, Eesti elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide vastu, ettevõtjate koostöövalmidus riigi turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, ühiskonda pingestavate ja potentsiaalselt lõhestavate teemade konstruktiivne maandamine. Kindlasti omab mõju erinevate tegevusvaldkondade digitaliseerimine, e-teenuste levik ja tehnoloogia arenemine, mis omakorda suurendab vajadust parendada julgeoleku- ja siseturvalisuse asutuste kasutada olevaid ressursse (sh on üks olulisemaid piiri turvalisus ja riikliku järelevalve tõhusus, mis aitab ennetada ja tõkestada väga erinevaid julgeolekuohte ja eri liiki kuritegevust). Riikide julgeolekut mõjutavad tegurid on sageli sarnased, eeldades seetõttu igakülgset tõhusat rahvusvahelist koostööd. Samavõrd oluline on riigisisene koostöö erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajate vahel. Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade olukorra lühianalüüsi detailsemalt. Põhiseadusliku korra kaitse Eesti julgeolekuasutuste hinnangu68 järgi mõjutavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõenäolisemalt ja tõsisemalt Venemaa välispoliitilised eesmärgid ning nende saavutamiseks kasutatavad vahendid. Venemaa püüab lõhestada NATO ja EL-i riike, üritades laiahaardelise mõjutustegevuse kaudu võimendada nende riikide sisemisi probleeme, õõnestada rahvusvaheliste organisatsioonide usaldusväärsust, polariseerida ühiskondi ning õhutada vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. Eestis üritab Venemaa nimetatud eesmärke saavutada eelkõige venekeelse vähemusega manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele, kelle igapäevaelu ja lõimumisega seonduvat kasutatakse poliitiliste manipulatsioonide vahendina. Mõjutustegevuse oluline eesmärk on säilitada kogukondade eraldatust (nn paralleelühiskonnad) ja takistada lõimumist. Selleks levitatakse eri meediakanalite kaudu eksitavat ja vastandumist tekitavat Vene imperialistlikku narratiivi, mis on segatud natsismisüüdistuste ja nõukogude võimu kuritegude õigustamisega. Samuti tehakse katseid siduda Vene diasporaa õiguslikult Venemaa Föderatsiooniga (näiteks lihtsustatud korras kodakondsuse, viisa, tööloa andmine; reisimise, töötamise, õppimise soodustamine jms). Lisaks otsitakse ja püütakse väärinformatsiooni abil võimendada Eesti ühiskonna valupunkte ja rahvusvahelisi kriise (eelkõige rändega seotud võõraviha) ning õõnestada selle kaudu usaldust nii Eesti Vabariigi kui ka tema liitlaste (EL ja NATO) vastu. Rahastatakse ka Venemaa huvisid edendavat propagandavõrgustikku (nt erinevad mittetulundusühingud ja propagandaportaalid), mis kasutavad valeinfo levitamiseks muu hulgas ära rahvusvahelisi organisatsioone, üritades eri raportite kaudu Balti riike seostada natsismi või rahvusvähemuste diskrimineerimisega69. Taas on aktiivsemalt hakatud levitama Venemaale sobivaid ajalookäsitusi ja selleks üritatakse ära kasutada ka lääneriikide teadlasi, nt kaasates neid asjakohase teemaga konverentsidele või muule koostööle70. Tehnoloogia areng ja paljude sotsiaalvõrgustike populaarsus loovad soodsa platvormi väärinformatsiooni kiireks levikuks. 67 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 68 Kaitsepolitsei aastaraamat 2017. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018. Tallinn: Välisluureamet. 69 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2018. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 70 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2018. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 59 Kahetsusväärselt on jätkuvalt vaenuliku propaganda mõjusfääris kohalikud vene emakeelega noored, keda püütakse mõjutada mh Venemaa rahastuse ja ametkondade abiga korraldatavate koolituste ja noortelaagrite kaudu. Noorte kaasamise tegelik eesmärk on propageerida nende seas nn Vene maailma ideoloogiat, välispoliitilisi valikuid ja ajalookäsitust, tõkestada nende lõimumist Eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning leida nende seast protestimeelseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi. Eelkirjeldatud mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, -viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada. Lõhestuspoliitika vastuvõtlikkuse vähendamisel on oluline roll haridus- ja lõimumispoliitikal, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat lõimitust (sh haridussüsteemis), omavahelist head läbikäimist, riigikeele oskuse paranemist, ühise inforuumi laiendamist ja jagatud tugeva riigiidentiteedi tekkimist. Meedia, reklaami ja teiste kanalite kaudu püütakse mõjutada inimeste hoiakuid, tarbimist ja käitumist. Oluline on osata eristada negatiivseid mõjutuskatseid ja vältida kahjulikke, sh äärmuslikke hoiakuid. Tuleb suurendada Eesti noorte ning täiskasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust infotarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide edastatava info suhtes. See on eriti oluline tegutsemisjuhiste edastamisel elanikkonnale võimalike kriisiolukordade puhul. Klassikaline vasak- ja paremäärmuslus Eesti riigi julgeolekule märkimisväärset ohtu ei kujuta71. Samas, arvestades Eesti heaolutaseme tõusu, täiendavate töökäte vajadust ning mitme teise EL-i riigi kogemust, on rände hoogustumisel väga oluline jätkata hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja lõimumispoliitikat. Ühtlasi tuleb arendada strateegilist kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõraviha ja vihakõne kasvu ühiskonnas, sisserändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist72. Sotsiaalmajanduslik ja regionaalne ebavõrdsus loovad soodsa pinnase ühiskondlike pingete ja lõhede tekkimiseks, mis võivad suurendada populistlike ja äärmuslike ideede levikut ning leida kasutust lõhestuspoliitikas. Seetõttu on oluline aidata kaasa Ida-Virumaa ning suurematest keskustest eemal asuvate piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning võimestada kohalikke omavalitsusi. Samuti tuleb järjepidevalt toetada haavatavamate elanikerühmade toimetulekut. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks tuleb tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tõkestada vaenulikku luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Terrorismivastane võitlus ning radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine Kuigi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ohutase Euroopas on jätkuvalt kõrge ja rünnakud on jõudnud ka meie naaberriikidesse, on terrorismioht Eestis seni püsinud madal. Suures plaanis on oluliseks ohuks iseradikaliseerunud isikud (sh internetipõhise mõjutustegevuse kaudu) ning Euroopa riikidesse naasvad terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Muutunud on ka ohupilt – lisaks külmrelvadele ja sõidukitele tunnevad terroristid huvi droonide ning keemiliste ja bioloogiliste relvade vastu. 2017. aastal pandi toime, aga ka tõkestati ja ennetati Euroopas kokku 207 terrorirünnakut. Rünnakutes hukkus 68 isikut ja vähemalt 844 said vigastada. Rünnakute peamised ohvrid olid tsiviilelanikud, kuid ohvrite hulgas oli ka vormikandjaid. 2018. aastal rünnakute arv vähenes – tõkestati, sooritati ja ennetati kokku 127 rünnakut, millest omakorda jihadistlikel ajenditel sooritati 10 (23 ennetati), kus hukkus kokku 62 isikut. 2018. a rünnakute arvu vähenemise taga on eelkõige julgeoleku- ja luureasutuste edukas ennetustöö ja reageerimine. Üldine terrorismioht on endiselt suur ja jätkuvalt on islamiäärmuslusest tulenev terrorism kõige suurem julgeolekuoht Euroopas. Kuigi meedia vahendab rohkem Daeshi tegevust, säilib endiselt terrorismioht ka Al Qaedalt ja teistelt rühmitustelt, sh separatistidelt, parem- ja vasakäärmuslastelt ning ekstremistlike vaadetega 71 Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2016. Tallinn: Kaitsepolitseiamet. 72 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks. 60 radikaliseerunud isikutelt. Mõned konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiidiriigina teel konfliktipiirkonda või tagasi Euroopasse. Seepärast on piiriturvalisuse suurendamine, biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja nn Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh PNR73-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. Terrorismivastases võitluses on Eesti õiguskaitseasutustele toeks rahvusvaheline koostöö ELis, julgeoleku- ja luureteenistuste terrorismivastase võitluse grupp CTG, Europoli juures tegutsev Euroopa terrorismivastane keskus, infovahetus Interpolis, ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCE terrorismivastane koostöö ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Eesti panustab ka edaspidi relvakonfliktide rahumeelsetesse lahendustesse ja konfliktipiirkondades olukorra stabiliseerimisse. Eestil on oluline panus rahvusvahelistes tsiviil- ja militaarmissioonides ning humanitaarabi doonorriigina. Kõik see aitab maandada vägivaldse äärmusluse riske ning suurendab kindlustunnet, et ohu korral on partnerriigid üksteisele toeks ning ohte tõrjutakse üheskoos, kiiresti ja tõhusalt. Tähtsad arenguvajadused on ELi-ülese kiirreageerimisvõimekuse arendamine, sh EL-i eriüksuste võrgustiku ATLAS kaudu, avaliku ruumi kaitse ning CBRN74 ohtude maandamine, eriti esmareageerijate pädevuste ja ohutuse tagamine. CBRN ohtude tuvastamiseks ja reageerimiseks ning uurimistoimingute korraldamiseks tuleb suurendada riigisiseselt avalikkuse ohuteadlikkust ning arendada valdkonnaspetsialistide ning esmareageerijate – arstide, päästjate ja uurijate koolitusvõimalusi ja tehnilist võimekust. Oluline on arendada koostöös teiste asjaomaste asutustega suurema rünnakuriskiga objektide kaitsemeetmeid (nt tõsta lennujaamade ja sadamate turvalisust). Samuti tuleb rakendada meetmeid lõhkematerjali kättesaadavuse piiramiseks. Terrorismiga seotud hädaolukordade lahendamisel ja uurimisel on juhtroll Kaitsepolitseiametil, kuid tähtis on, et kõik asjaomased ametid ja muud osapooled oleksid koos tegutsedes maksimaalselt efektiivsed, ning seda ka ohu realiseerumisel tagajärgede minimeerimisel. Tähtis on regulaarselt korraldada ühisharjutusi ja õppuseid ning arendada juhendmaterjale. Oluline roll asutuste ülese valdkondliku koostöö tõhustamisel on Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogul. Terrorismi rahastamise tõkestamisel vajab suuremat järelevalvet virtuaalvaluuta(de) kasutamine (nt bitcoin). Terrorismi toetatakse sageli rahast, mis on hangitud teiste kuriteoliikide kaudu, nagu inimkaubandus, ebaseaduslik relvaäri, narkoäri jne. Samas, terrorismi varjatud rahastamine äri- ja annetustegevuse kaudu on tõenäoliselt kasvutrendis seoses Daeshi territooriumi kaotusega Süürias ja Iraagis. Seega tuleb järjekindlalt arendada terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate ametkondade võimekust, et tuvastada terrorismi toetavad vahendid ja tõkestada terroristide ligipääs ressurssidele. On tähtis, et kõik süüteod saaksid võimalikult operatiivselt menetletud ning pädevatel asutustel oleks õigustatud ligipääs vajalikele riigisisestele ja rahvusvahelistele andmekogudele. Selleks tuleb arendada asjakohaste infosüsteemide ja andmebaaside ristkasutamist ning nende koostalitlusvõimet, arvestades infoturbemeetmeid ja kindlustades tõhusad järelevalve- ja õiguskaitsemeetmed, nt FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i75 märkuste ja soovituste rakendamise kaudu. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel. Terrorirühmituste oluliseks töövahendiks on saanud internet, mille kaudu levitatakse propagandat ning mõjutatakse, värvatakse ja juhendatakse terroristide käsilasi. Radikaliseerumine mõjutustegevuse tõttu internetis on muutunud järjest sagedasemaks. Peab olema tagatud, et terroristlikud materjalid, aga ka muu ebaseaduslik sisu, saaksid internetis kiiresti tuvastatud ja maha võetud. Tähelepanu tuleb pöörata inglise-, vene-, prantsuse- ning araabiakeelsetele materjalidele. Selleks tuleb arendada järjekindlalt Kaitsepolitseiameti ja internetiteenustega seotud riiklike järelevalveasutuste76 võimekust ning koostöös 73 lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingk passenger name record, PNR). 74 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 75 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee. 76 FATF (ingl Financial Action Task Force) on rahapesuvastane rakkerühm, demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 61 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriminis- teeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning erasektoriga arendada internetiturvalisust. Tähtsaks toeks on avalikkuse suurem ohuteadlikkus ja võimalused teavitada süsteemiadministraatoreid kodulehtedel loodud ebaseaduslikust veebisisust. Ühtlasi tuleb suurendada inimeste teadlikkust tegutseda olukorras, kus neile saab teatavaks info, mille sisuks on oht inimelu(de)le või avalikule ruumile. Süsteemsemat arendamist vajab radikaliseerumise ennetamine ja selle õigeaegne märkamine vanglates, kinnipidamiskeskuses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Tähtis ennetusmeede on ka vanglast vabanevate inimeste tõhusam taasühiskonnastamine. Märksõnadeks on siin vanglaametnike teadlikkuse ja individuaalse riskihindamise metoodikate laiem rakendamine ning vabanemisjärgsete teenuste arendamine. Mitte igasugune äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnal, eriti lapsevanematel, õpetajatel ja ametnikel, on tähtis olla eeskujuks, sh märgata kiusamist või tõrjumist ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Riigil on oluline koolitada esmatasandi ametnikke ja spetsialiste märkama radikaliseerumise esmaseid tundemärke ning oskama hinnata riske ja tegutseda olukorrale vastavalt ja delikaatselt, arvestades isikute põhiõigusi. Radikaliseerumise ennetamisel on muu hulgas oluline koostöös Sotsiaalministeeriumiga uus-sisserändajate kohanemise korraldamine ning sellega seotud esmatasandi ametnike tegevus ning nende vaheline tõhusam infovahetus. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia eestvedamisel on varem korraldatud koolitusi rohkem kui 300-le esmatasandi ametnikule. Edaspidi on kavas läheneda koolitustele süsteemsemalt ning arendada välja valdkonnaspetsiifilised koolitusprogrammid ja e-õppe keskkond, mida saavad kasutada erinevad sihtrühmad, näiteks lapsevanemad, hariduse-, noorsoo- ja huvihariduse valdkonna spetsialistid jt. Kavas on jätkata erinevate valdkonnaspetsialistide asjatundlikkuse kasvatamist ka rahvusvaheliste võrgustike toel, nagu RAN77 ja ESCN78, ning tutvuda partnerriikide praktikatega. Majandusjulgeolek Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (s.t euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka üleilmsed majandusarengud, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme valdkonnas. Eesti majandusjulgeolekule on suurim risk välisriikide majanduslik surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus. Surve võib päädida riiklikul tasemel kehtestatud sanktsioonidena Eesti ettevõtete vastu. Tugev ja pikaajaline surve kahjustab ettevõtteid ning mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja kodanike heaolu. Majanduslikku survet kasutavad erinevate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks peamiselt Venemaa ja Hiina. Riskide maandamiseks on eelkõige vajalik suurendada teatud liiki välisinvestorite kaasamist kavandavate Eesti ettevõtete ning laiemalt ka avaliku sektori asutuste teadlikkust võimalikest riskidest. Julgeoleku aspektist vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus EL-i välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses, toimiv tollikontroll EL-i välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus EL-i välistest riikidest. Suurimaks ohuks Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele on korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut või avalikku korda ohustavad investeeringud kolmandatest riikidest, välistööjõu ärakasutamine jne. Oluline on teadvustada Eestis laiemalt (s.t nii riigiasutuste, riigi- ja eraettevõtete kui ka elanike tasemel) riske, mis võivad kaasneda EL-i väliste riikide ja nende ettevõtetega koostööd tehes või välistööjõu 77 Radicalisation Awareness Network (RAN) – Euroopa Liidu radikaliseerumise vastane võrgustik, mis muude tegevuste hulgas toetab spetsialistide eksperditeadmiste kasvatamist, et tõhusamini võidelda radikaliseerumisega. 78 European Strategic Communication Network (ESCN) – Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, mis muu hulgas arendab vastunarratiive vägivaldsete ja vaenulike ideoloogiate vastu 62 kasutamisega (renditööjõud, inimeste kohanemine ja Eestisse jäämine jne). Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu. Peab arvestama tööstusspionaažiga ja riskide maandamiseks tõstma ettevõtjate teadlikkust. Samuti tuleb suurendada ettevõtjate teadlikkust rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisest. Organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu skeemide laialdane ulatus ja kiire ülemaailmne levik ohustavad sisejulgeolekut ja finantssüsteemide usaldusväärsust. Kuritegevus on selgelt muutumas üha enam projektipõhiseks: see tähendab, et organiseeritud kuritegevusel on väga erinevaid väljendusvorme (nt narkokuriteod, inimkaubandus, rahapesu, küberkuriteod). Kurjategijad tegelevad ennekõike valdkondadega, mis hetkel kõige rohkem tulu toovad ning seetõttu orienteerutakse vajadusel korral kiiresti ümber, et teenida rohkem kriminaaltulu – ühel päeval tegeletakse narkootikumide vahendamisega, mõne aja pärast prostitutsiooni vahendamisega ja siis juba millegi uuega. Kuritegevus tasub endiselt ära ning Europoli andmetel on ELis ringleva kriminaaltulu maht võrreldav kõige edukamate äriühingute kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning mille põhjal on alust eeldada, et 98,9% kriminaaltulust ei ole konfiskeeritud79. Ainuüksi need näitajad annavad põhjust kahelda, kas täna kasutusel olevad mehhanismid kriminaaltulu tuvastamiseks on piisavad. Rahapesu on üheks peamiseks organiseeritud kuritegevuse mootoriks: sellest rahastatakse suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest. Europoli hinnangul on kõige ohtlikumad organiseeritud kuritegevusega tegelevad grupeeringud need, kes paigutavad märkimisväärse osa kriminaaltulust legaalsesse majandustegevusse ning kindlustavad sellega oma tegevuse jätkumise ja kuritegevuse laienemise. See omakorda ohustab riigi finantssüsteemi järjepidavat usaldusväärsust. Seega on jätkuv vajadus kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekuste arendamiseks. Korruptsioon Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. 2018. aastal oli Eesti Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest madalaima korruptsioonitasemega, EL-i riikide võrdluses aga keskmisel kohal. Õiguskaitseasutuste töö ja teavitustegevus korruptsioonivastases võitluses on aastate jooksul muutunud edukamaks. 2017. aastal registreeriti Eestis 288 korruptsioonikuritegu, see on viimase viie aasta madalaim tase ning 48% väiksem kui 2016. aastal. Üheselt ei saa siiski järeldada, et kogu Eestis on korruptsioon vähenenud. Nii menetlusvõimekuse suurenemist kui ka juhtumite sagedust ilmestab asjaolu, et kriminaalasjade arv on siiski suurenenud. Ka edaspidi tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbiviimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamisega ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks. Ennetavate tegevuste kaudu tuleb eelkõige keskenduda erasektorile, et kasutusele võetaks ja igapäevase tegevuse osaks muutuks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal kujul, on seetõttu vajalik spetsialiseerumine ning süstemaatiline teabe kogumine ja analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja vastavaid isikuid vastutusele võtta. Korruptsioonikuritegude uurimisel, samamoodi küberkuritegude ja 79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. Veebis kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2013-0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (24.04.2017). 63 teiste peitkuritegude uurimisega, on vajalik tagada töövahendid ja kutseoskused vaatluseks, suures mahus elektroonilise teabe hõivamiseks ja tõendite analüüsimiseks. Narkokuritegevus Narkootikumide üledoosist tingitud surmajuhtude arv oli langustrendis kuni 2016. aasta detsembrini, mil turule tulid uued opioidid (fentanüülid). Uued ja kangemad ained tõid kaasa mitu üledoseerimise juhtu ja 2017. aastal narkosurmade arv kasvas. Kui varasemail aastail juhtus enamik narkosurmasid Tallinnas, siis 2017. aastal suurenes Ida-Virumaa osakaal. Põhjuseks on fentanüülist mitu korda kangema karfentanüüli üledoseerimine. 2016. aastal oli ELis keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta, Eestis viis korda rohkem. Süstivate narkomaanide arvuks Eestis arvatakse olevat 9000 inimest, kuid see hinnang tugineb 2009. aastal tehtud uuringule80. Narkootikumide tarvitamise tõttu surnud isikute keskmine vanus on Euroopas kasvanud. Eestiski on võrreldes 2002. aastaga keskmine vanus kasvanud umbes 10 aasta võrra, olles 2017. aastal 35 eluaastat. Aastaid on suurem osa kuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskendutakse ennekõike narkokuritegevuse organisaatoritele. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänavadiilerlusega. 2017. aastal on politsei narkokurjategijatelt kätte saanud umbes kümme kilo fentanüüli, mis on erakordselt suur kogus eelkõige tänu eesti esimese fentanüülilabori avastamisele. Hoolimata sellest ei olnud sellele järgnenud kuudel narkosurmasid vähem. Narkootilise aine tellimine posti teel on kasvav trend81. Narkovastasele võitlusele spetsialiseerunud struktuuriüksuste suurused ei ole oluliselt muutunud. Politseiametnikke (eelkõige patrullpolitseinikke) koolitades pannakse varasemast rohkem rõhku nii narkootiliste ainete kui ka narkootilise aine tarvitamisele viitavate tunnuste äratundmisele. Selle tulemusena on tabatud tarvitajate arv kasvanud, kuna narkootikumidega seotud süütegude puhul peegeldab väärtegude arv ja avastatud narkootikumide tarvitajate arv avalikku korda tagavate politseinike aktiivsust. Mitmel pool Eestis on narkoväärtegude ning narkokuritegude avastamine viimastel aastatel kasvanud, seevastu on Põhja prefektuur keskendunud just diilerite, mitte tarvitajate avastamisele. Võrdlusena lähiriikidega on narkootikumidega seotud registreeritud süütegude arv kasvanud ka Soomes, veidi vähenenud Norras ja Lätis ja jäänud samale tasemele Leedus. Narkosurmade vähendamiseks teeb PPA koostööd mitme asutusega. Ennetustegevusega on mõjutatud paljusid sihtrühmi ja sellega jätkamine on narkovastases võitluses otsustava tähtsusega. Oluline prioriteet on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms). Vaja on lihtsustada asendusmeetmete määramist politsei ja prokuratuuri poolt. Küberkuritegevus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on toonud kaasa muutused inimeste harjumustes ja hoiakutes. Sellega koos muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvutisüsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust ja liigset usaldavust. 2017. aasta uuringu kohaselt kasutab Eestis umbes 90% 16–74-aastasi inimesi internetti iga päev82, mis näitab, et inimesed sõltuvad oma tegevuses internetist üha enam. Lisaks on digitaalsetest lahendustest sõltuvad nii riigiasutused kui ka ettevõtted. 80Uus analüüs, mis hindab narkootikume süstivate inimeste arvu eri andmebaaside põhjal, peaks valmima Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös 2018. aastal. 81 2017. aastal oli teadaolevate juhtumite korral tellitud fentanüüli Hiinast. 82 Eesti statistika. https://blog.stat.ee/2017/10/26/noored-it-seadmete-ja-interneti-maailmas/ 64 Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligi 50%. Ekspertide hinnangul on tõusvas joones ka latentsete küberkuritegude arv, mis statistikas ei kajastu, kuid mille vastu tuleb süsteemselt tegeleda olukorrapildi parandamisega. Eestis selliseid uuringuid tehtud ei ole, ent rahvusvaheliselt pakutakse küberkuritegevusega kaasneva majanduskahju suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st83. Selle suurusjärguga asetub küberkuritegevus narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolmandale kohale. Võib eeldada, et küberkuritegevuse kasv jätkub ka tulevikus ning tehnoloogia abil pannakse toime järjest suurem hulk kuritegusid. Kuna digitaalajastuga on paratamatult kaasnenud toimepandavate kuritegude hulga suurenemine küberruumis, nõuab tulemuslik võitlus taoliste kuritegude vastu mentaliteedi muutust riigis ja tõhusat eesmärgistatud tegutsemist. Erinevad andmevargused ja andmelekked, lunavaranõuded ja internetimaksete pettused on muutunud igapäevasteks probleemideks. Kodanikel, ettevõtetel ja riigiasutustel tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga kaasnevaid ohte teadvustada ning soovida ja osata end nende eest kaitsta. Sealhulgas peab jõudsalt arenema politsei suutlikkus küberkeskkonnas toimepandud kuritegude uurimiseks, tuvastamiseks ja käitlemiseks ning oma töös digitaalsete tõendite kasutamiseks. Küberkuritegude uurimine nõuab väga spetsiifilisi teadmisi ning seetõttu tuleb riigil tagada selleks vajalikud kompetentsid, töövahendid ja inimressurss. Sektori kiiret arengut arvestades on ekspertide pädevuse suurendamiseks vajalik teha igakülgset koostööd era- ja riigisektori partneritega ning ülikoolidega. Lisaks on küberkuritegevus iseloomult piiriülene, mistõttu on väga oluline roll ka rahvusvahelisel koostööl, seda nii poliitilisel, seadusandlikul kui ka operatiivkoostöö tasandil. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elutähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel. Riik peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid kriisiolukordades elanikele kiireloomulist teavet või juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu anda.84 Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohalikul tasandil toimijatega. Vaatamata asjaolule, et aastakümnete jooksul on omavalitsuste roll kriiside lahendamisel märkimisväärselt vähenenud, on praeguseni säilinud nende keskne roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisileevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist. Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka erasektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et 83 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics- cybercrime.html 84 Elanike teadmiste ja oskuste teemaga seonduv on planeeritud täpsemalt alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 65 elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste prioriseerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid, toidu- ja veeohutus jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja tagajärgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid. Piirihaldus Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse EL-i turvalisuse tagamisel. Pikaajalise prognoosi järgi piiriliiklus kasvab (eeldatav aastane juurdekasv 5–10%), mida muu hulgas mõjutavad muutused väliskeskkonnas. Suureneva piiriliikluse, ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri ja piiripunktide taristusse ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali koolitamist ja lisapersonali värbamist. Euroopas on hakatud arendama uusi infosüsteeme ning on tähtis tagada, et nende arendamistel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Projektid hõlmavad siseturvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, et teha kvaliteetsemaid otsuseid ja liikmesriikide vahel andmeid vahetada. Olulisi investeeringuid on vaja teha eri infosüsteemide koostalitlusvõime loomisesse. Välispiiril on püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir valmis ehitada ja varustada see kogu ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimet. Välispiiri valmisehitamine ja tehnilise valvega varustamine on tähtis ka riigi julgeoleku tagamise ja raske kuritegevuse tõkestamise seisukohalt. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas suurendada vastupanuvõimet põhiseaduslikku korda ohustavate tegevuste, hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? 2. Kuidas ennetada radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi ja terrorismi ning suurendada valmisolekut võimalikke ohte tõrjuda ja nende mõju minimeerida? Kuidas korraldada riigisisene ennetustöö süsteemselt, tagada senisest parem riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, et maandada eri julgeolekuohte ja tõhusalt neile reageerida? 3. Kuidas arendada integreeritud piirihaldust ja seda tõhusalt rakendada (sh riigipiiri valmisehitamine ning selle valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamine), et tulla paremini toime püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo-, suureneva piiriliikluse ning illegaalse immigratsiooni ja piiriülese kuritegevuse survega? 4. Kuidas täiendada ja rakendada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmeid? 5. Kuidas täiendada ja rakendada küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid, selleks et a) suurendada suutlikkust reageerida tehnoloogia arenguga kaasnevatele siseturvalisuse valdkonna väljakutsetele; b) luua olukorrapilt siseturvalisuse kübervaldkonnast ja intsidentidest; c) parandada suutlikkust illegaalse info kõrvaldamiseks internetist; d) tagada piisav heidutus küberkuritegude ja pahatahtliku kübertegevuse vastu? 6. Kuidas suurendada riigasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste valmisolekut kriisideks? 7. Milline on jätkusuutlik kriisireguleerimismudel ja kuidas seda rakendada? 66 8. Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, et rahuldada inimeste esmavajadusi ning tagada riigi ja erasektori toimimine kriisides? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Väheneb riigi ja ühiskonna vastupanuvõime hübriidohtudele, sh Venemaa mõjutustegevusele, ning see võib ohustada Eesti põhiseaduslikku korda. - Raskused uus-sisserändajate kohanemisel suurendavad immigratsioonivastaste, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste teket, mis tekitavad ühiskonnas pingeid ja lõhesid. Viimane on soodsaks pinnaseks ka Venemaa mõjutustegevusele ning lõhestuspoliitikale. - Vähese lõimimise tõttu võib tekkida segregatsioon, mille tulemusena võib tekkida radikaliseerumine. - Ebapiisav piirikontroll või puudulik siseturvalisuse valdkonna võimekus võimaldab terroristlike rühmituste liikmetel kasutada Eestit varjatud liikumiseks Schengeni viisavabas ruumis või kasutada Eestit Euroopa Liitu sisenemiseks või siit lahkumiseks. - Veebipõhise terroristliku vägivaldse ekstremismiga seotud propaganda leviku tõkestamise madala võimekuse tõttu kasvab Eestis radikaliseerunute hulk ja suureneb rünnaku risk. - Terrorismi ennetuse väljaõppe puudulikkuse tõttu ei tuvastata radikaliseerunud isikuid õigeaegselt. - Radikaliseerunud isikute tõkestamata tegevus loob uue radikaalide põlvkonna sisserännanute kogukonna ja eesti alaliste elanike hulgas. - Eesti majandusruumi kasutamine terrorismi rahastamiseks kahjustab oluliselt Eesti mainet ja majanduskeskkonna usaldusväärsust. - Puudulik kriitilise infrastruktuuri kaitse arendamine suurendab haavatavust rünnakutele. - Sattudes CBRN/HAZMAT keskkonda ei ole esmareageerijad tuvastusseadmete puudulikkuse tõttu võimelised ohte tuvastama. - CBRN/HAZMAT juhtumite ennetamine, avastamine, päästetööd ja dekontamineerimine ning uurimine korraldatakse ebaefektiivselt või puuduliku turvavarustusega ning ohtu satuvad ka reageerijad. Sündmuse lahendamine venib ning potentsiaalsete ohvrite arv suureneb. - Reageerijate puudulik tegutsemine CBRN sündmuskohal hävitab asitõendid ning vajalike laborivõimekuste puudulikkus raskendab süüdlaste väljaselgitamist ja kurjategijate kohtu ette toomist. - Lõhkeaine või CBRN materjal võib osutuda kättesaadavaks vägivaldsetele ekstremistidele, terroristidele või üksikründajale. - Rahapesu, majanduskuritegevuse ning korruptsiooni riskide jätkumisel langevad riigi maine ja finantsvõimekus. - Korruptsiooni tõttu väheneb riigi ja põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsus, mis omakorda kahjustab majanduskeskkonda, demokraatia toimimist ja riigi mainet. - Korruptsioon vähendab välisinvestorite soovi investeerida Eesti majanduskeskkonnas, mis omakorda vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet. - Korruptiivne majanduskeskkond suurendab majanduslikku ja poliitilist ebastabiilsust, ebavõrdsust ühiskonnas ning taastoodab vaesust. - Kriminaaltulu teenimine püsib atraktiivne ning võimaldab rahastada kõiki raske ja organiseeritud kuritegevuse liike, sh terrorismi. - Suutmatus muuta ühiskond küberohtudest ja -pettustest teadlikumaks, kurjategijaid heidutada ning kiirelt ja tulemuslikult küberkuritegusid menetleda, tekitab suurt rahalist kahju nii eraisikutele, ettevõtetele kui riigiasutustele. - Vahelejäämise ja süüdimõistmiseta lõppevad andmevargused, lunavaranõuded ja otsesed rahalised kaotused läbi internetipettuste toovad kaasa ühiskondliku turvatunde vähenemise ning usalduse languse õiguskaitseasutuste vastu. 67 - Küberkurjategijate tegevus suurendab asutuste ja ettevõtete turvakulutusi. - Küberkuritegevus võib omada pikaaegseid tagajärgi ning tekitada ebaturvalise tunde igapäevases asjaajamises. See võib põhjustada inimeste skeptilisust infotehnoloogiliste lahenduste suhtes, millele on Eesti riigi toimimine suures osas üle ehitatud. - Suureneb elanike narkootikumide tarvitamine ning sellest tingitud süüteod (sh avaliku korra rikkumised, narkojoobes sõiduki juhtimised jne), surmad ja tervisekahjustused ning narkootikumide müügist teenitud illegaalset tulu kasutatakse ära teiste kuriteoliikide edendamiseks (nt relvakaubandus, inimkaubandus). - Narkootikumidega seonduvate kuritegude viis (nn modus operandi) muutub ning sellega peab arenema õiguskaitseasutuste võimekus narkootikumide levikut tõkestada. Oluliseks ohukohaks on internetikaubanduse arenemisel uute tehnikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt kurjategijate poolt, millele õiguskaitseasutused ei ole hetkel valmis reageerima. - Inimkaubanduse mittetõkestamisel ohvrite arv kasvab ning ohvreid on omakorda keeruline taasühiskonnastada. - Kriminalistika teenuse areng peatub ning seetõttu avastatakse ja lahendatakse vähem kuritegusid. - Vähene planeerimine kriisideks valmisolekuks võib päädida ebapiisava toimetulekuga kriisisituatsioonides ning läbimõtlemata hädaolukorra lahendamise plaan kohalikul tasandil võib elanikes tekitada asjatut paanikat. Kui ei suudeta tagada eluks vajaminevat, sh elutähtsaid teenuseid, võib väheneda inimeste usaldus nii riigi, KOVide kui ka kohaliku tasandi ettevõtete suhtes. Elanike usalduse kadumine kriisiga kaasnevates ebakindlates oludes võib omakorda mõjutada demokraatliku riigikorra püsimist ning ka majandust. - Suureneb piiriületuseks kuluv aeg ja väheneb piiriületajate rahulolu. Aeglasema piiriületusega kaasneb ka negatiivne majanduslik mõju kaubavahetuse ja turismi kaudu. - Suureneb oht, et Eestit kasutatakse transiitriigina inimkaubanduseks ja isikute smugeldamiseks teistesse EL riikidesse, samuti võib kasvada muu piiriülene kuritegevus. 68  3.3.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, SUUNDUMUSED, OLULISEMAD PROOVIKIVID ALAMEETMED EHK PROGRAMMI SEOTUD POOLED TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED Kasutatakse järjest ründavamaid ja varjatumaid võtteid, sh valeinfo Hübriid- levitamine, riikide siseprobleemide võimendamine, rahvusvaheliste ohtude ja Põhiseadusliku korra tagamine SIM, KAPO,PPA, PäA, SKA, SMIT, organisatsioonide usaldusväärsuse õõnestamine, ühiskonna polariseerimine HÄK, MKM, EAS, RIA, TTJA,VÄM, mõjutus- HTM, KUM, JUM, RAM, SOM, Terroristilike välisvõitlejate naasmine tegevuse Majandusjulgeoleku suurendamine Terviseamet, SKA, KaM, VLA, KV, Euroopasse mõjutab julgeolekuolukorda Ideloogilise ja kasv Radikaliseerumise ennetamine ja Riigikantselei, IS, KOV-id, Üksikründajate, sh iseseisvalt religioosse tõkestamine ettevõtlusega seotud radikaliseerunud isikute arvu kasv äärmusluse Majanduslik Terrorismivastane võitlus organisatsioonid, erasektor, 3. jätkuv levik surve välisriikide sektor, meedia Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat maailmas poolt, strateegiliste Raske ja organiseeritud kuritegevuse Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks, majandushuvide vastane võitlus sh terroristide värbamine internetist ja vaenuliku info ebapiisav levitamine internetis muutuvad aina levinumaks Küberkuritegevuse vastane võitlus kaitstus Suurim oht Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele on Narkokuritegevuse vastane võitlus SIM, PPA, SMIT, KAPO, SKA, KUM, korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste Rahapesu ja terrorismi rahastamise HTM, JUM, EKEI, Prokuratuur, tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut ohustavad investeeringud jne. tõkestamine Vanglateenistus, MKM, RIA, RAM, MTA, SOM, Sotsiaalkindlustusamet, Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu kiire ülemaailmne levik Raske ja Korruptsiooni tõkestamine TAI, Ravimiamet, Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurjategijad orienteeruvad organiseeritud Majanduskuritegevuse vastane Finantsinspektsioon, IS, Eesti Pank, kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale kuritegevuse võitlus Pangaliit olemuse Kriminaaltulu tuvastamise ja Uued tehnoloogiad mitmekesistavad kurjategijate võimalusi muutumine konfiskeerimise võimekus Küberkuritegevuse osatähtsuse pidev kasv kuritegude hulgas Inimkaubanduse tõkestamine Organiseeritud kuritegevusel on Kriminalistika arendamine senisest palju rohkem avaldumisvorme Seni on enamik narkokuritegusid seotud Üledoosist tingitud Suurenev surve aine ebaseadusliku käitlemisega surmasid on Eestis viis kriisiennetuseks ja Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, korda rohkem kui Kriisideks valmisolek ja nende hädaolukordadeks lahendamine ETO-d, hädaolukorra Korruptsioon esineb üha peidetumal kujul Euroopa Liidu keskmiselt valmisoleku riskianalüüside koostamisega suutlikkuse Ohtude tuvastamine seotud asutused (PÄA, PPA, RIA, Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad üha vahetumalt parandamiseks VTA, TEA, KEA, KAPO), KOV-id, HäK, Kriisideks valmistumine SKA, SMIT, RiKS, Eesti Pank, OSPA, Ühiskonnale oluliste teenuste toimepidevus SKA, KVA, SMIT, Kaitseliit, sõltub nii riigi- kui erasektorist Kriisijärgne taastamine Kaitseressursside Amet, Suurenev hädaolukordi juhtivad asutused piiriliiklus Eestil kui Euroopa Liidu välispiiri kontrollijal on tähtis roll Schengeni ruumi turvalisuse tagamisel Suurenenud surve Piirihaldus Püsiv ebaseadusliku rände, piiriülese piirihaldusele SiM, PPA, KAPO, SMIT, RAM, MTA, kuritegevuse, salakaubaveo surve Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja VÄM, KL, KV, VA kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö 69 Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk. Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud: Sihttase Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Allikas (2023) Elanike osakaal, kes hindab enda või oma pereliikmete puhul Siseturvalisuse avaliku 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ≥ 81% ohtu sattuda terrorismiakti ohvriks Eestis väikeseks arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime Siseturvalisuse avaliku 57% ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% 60% välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks arvamuse uuring Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, 1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas rohkem PPA, JUM, MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide maandamiseks. organisatsioonid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega85 1.1. Arendatud on võimekust avaliku ja erasektori teadlikkuse suurendamiseks KAPO, VLA, RE, SIM, MKM 2020–2023 majandusjulgeoleku riskidest. PPA, EAS, VÄM lisavajadus KAPO, PPA, 1.2. Koostatud on majandusjulgeoleku riskide analüüs ja nende maandamise ettepanekud. SIM 2020 RE MKM SIM, RAM, 1.3. Välja on töötatud ja rakendatud välisinvesteeringute sõelumise mehhanism. MKM JUM, VÄM, 2020–2023 RE KAPO, VLA, PPA 85 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 70  1.4. Rakendatud on tegevusi ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks rahvusvahelistest KAPO, SIM, MKM, VÄM 2020–2023 RE sanktsioonidest. RAM Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ennetamine ja tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning SIM, PPA, KAPO, KAM, HTM, KUM, JUM, SOM, VÄM, MKM, RK, RIA, Vanglateenistus, suurenenud on oskused riske maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu TTJA, KOVid, SOM SKA, SKA, IS, erasektor, meediaettevõtted ja veebisisu planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja laiapindselt. majutamisteenust osutavad ettevõtted, kolmas sektor Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse RE, SOM, SOM SKA, KUM, 2020– valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse (nt lõimumiskava, SIM lisavajadus, JUM, HTM, SKA 2023 Sisekaitseakadeemia arengukava jne). välisvahendid 1.2. On koostatud täiendõppe koolituskava esmatasandi ametnikele (politseiametnikud, piirivalvurid, migratsiooniametnikud, sotsiaaltöötajad, SIM, HTM, VÄM, KUM, „Tark ja haridustöötajad, konsulaarametnikud, vanglaametnikud, KOVide personal jt), SOM, SOM SKA, PPA, RE, SKA 2022 innovaatiline et osata radikaliseerumist vara märgata, hinnata individuaalseid riske ning KAPO, JUM, välisvahendid siseturvalisus“ korraldada erineva kultuurilise ja usulise taustaga inimeste senisest tõhusam Vanglateenistus, IS kaasamine. SIM, HTM, VÄM, KUM, 1.3. Radikaliseerumise riski hindamiseks ja maandamiseks on esmatasandi SOM, PPA, KAPO, SOM 2020– RE, ametnikele koostatud juhendid. PPA SKA, JUM, 2023 välisvahendid Analüüsitud on laiapindse e-õppe keskkonna loomist (SKA baasil). Vanglateenistus, IS SIM, PPA, KAPO, HTM, 1.4. Välja on töötatud meetmesüsteem isikute individuaalseks radikaliseerumisest RE, SOM SKA JUM, Vanglateenistus, 2022 eemaldamiseks (ingl disengagement). välisvahendid SKA 1.5. Loodud on paremad eeldused tõhusamaks radikaliseerumise tõkestamiseks SKA, PPA, KAPO, JUM, SOM, 2020– vanglates, kinnipidamiskeskuses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate Vanglateenistus, SOM Välisvahendid SIM 2023 majutuskeskuses. SKA 71  SIM, SKA, PPA, KAPO, RIA, SOM 1.6. Arendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust ning VÄM, KAM, 2020– RE, SKA, KOVid, erasektor, valdkonnaspetsialistide ja esmatasandi ametnike eksperdivõimekust. MKM, RK, 2023 välisvahendid kolmas sektor SOM, KUM MKM, RK, PPA, RIA, TTJA, RE, 1.7. Parandatud on tehnilist võimekust ja ekspertiisi tuvastamaks ja tõkestamaks meediaettevõtted, SIM,KAPO 2021 lisavajadus, ekstremistliku ja terroristliku sisuga materjalide levitamist veebis ja meedias. veebisisu välisvahendid majutamisteenust pakkuvad ettevõtted Võimekus 3.1.3. Terrorismivastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1.1 Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. PÄA, SMIT, HÄK, SKA, KUM, JUM, KAM, VÄM, MKM, SOM, RIA, TTJA, RK, KV, VLA, Terrorismiga seotud ohtudele reageeritakse kiirelt ja tõhusalt. EKEI, MTA, AKI, TEA, LA, Vanglateenistus, KOVid, erasektor, meedia. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning infovahetust SIM, KAPO terrorismivastase võitluse tõhustamiseks. Järjekindlalt panustatakse PPA, SMIT, PÄA, Pidev RE, VÄM, KAM, rahvusvaheliste terrorismivastaste koostööformaatide tegevusse SKA, MKM, SOM tegevus välisvahendid JUM, RK (CTG, EL, EN, NATO, ÜRO, OSCE jt). 1.2. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete PPA, KAPO, EKEI, RE, laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid SIM, MKM SMIT, MTA, RIA, 2021-2024 lisavajadus, rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate AKI, JUM välisvahendid register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet. 1.3. Lähtudes ohupildist on analüüsitud ja arendatud Kaitsepolitseiameti võimekust RE, Pidev ennetada, tuvastada ja tõkestada terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. KAPO SIM lisavajadus, tegevus Suurendatakse tehnilist võimekust ja arendatakse personali. välisvahendid 1.4. Asjaomased asutused on esitanud ülevaate oma tegevustest terrorismivastase KAPO, PPA, PÄA, SIM 2021 RE võitlusega seotud valdkondades. Selle põhjal on loodud paremad eeldused riigi VLA, MKM, JUM, 72  üldise võimekuse hindamiseks, meetmete tõhusamaks planeerimiseks ja RIA, SOM, VÄM, eesmärkide püstitamiseks. KAM, KV, HTM SIM, SOM, VÄM, Pidev RE, 1.5. Arendatud on ohtude maandamist toetavat õigusloomet ja regulatsioone. JUM MKM, KAM, tegevus välisvahendid KAPO, PPA 1.6. Jätkatud on panustamist rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsesse lahendamisse. VÄM, KAM, RK, PPA, KAPO, Pidev Osaletakse rahvusvahelistes rahuvalve missioonides ja jätkatakse humanitaarabi (sh RE SIM KV, PÄA tegevus elanikkonnakaitse-/kriisialase abi) andmist konfliktipiirkondades. 1.7. Koostöös riigi- ja erasektoriga on arendatud võimekust ühiselt reageerida terrorismiga seotud hädaolukordadele: täiendatud on vajalikke regulatsioone, RK, PPA, PÄA, TEA, korraldatud on ühisharjutusi ja õppuseid (sh inimohvrite tuvastamiseks). RE, Vanglateenistus, Eritähelepanu on pööratud strateegilise kommunikatsiooni korraldamisele ja KAPO, SIM 2023 lisavajadus, RIA, HÄK, EKEI, avalikkuse teadlikkuse suurendamisele terrorismi puudutava riski- ja välisvahendid MKM, TTJA, RIA kriisikommunikatsiooni kohta. Tehakse süsteemsemat koostööd rahvusvaheliste partneritega. 1.8. Parandatud on terrorismi ja vägivaldse ekstremismi juhtumite lahendamisega PPA, PÄA, Pidev RE, KAPO tegelevate esmareageerijate ohuteadlikkust, ohutust ja varustust. Vanglateenistus tegevus välisvahendid 1.9. SKA baasil arendatavas sisejulgeoleku kompetentsikeskuses on loodud SIM, PPA, KAPO, radikaliseerumise ja terrorismi vastane arendussuund, mille kaudu toetatakse RE, PÄA, teadusuuringute ja analüüside ning koolituskompetentsi toel valdkonna SKA 2023 lisavajadus, Vanglateenistus, planeerimist ja strateegilist arendamist. Loodud on süsteemsed täienduskoolituse välisvahendid MTA võimalused terrorismivastase võitlusega seotud alateemades. 1.10. Loodud on paremad eeldused, et Häirekeskuse ja Päästeameti ametnikud oskaksid RE, tegutseda olukorras, kus neile laekub info ekstremismi või terrorismiga seotud HÄK, PÄA SIM, KAPO, PPA 2021 välisvahendid juhtumi kohta. 1.11. Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga hinnata ja maandada ohte (sh CBRN ohte) avalikus ruumis, sh kriitilise KAM, PÄA, MKM, RE, infrastruktuuri objektide kaitsemeetmete kaudu. Täiendatud on strateegilise SIM, KAPO LA, KOVid, 2023 välisvahendid tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. Eritähelepanu on pööratud erasektor lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja rongiliiklusele. 73 Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk. Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eurooplaste hoiakud Elanike osakaal, kes tunneb end hästi informeerituna 46% ≥ 48% ≥ 52% ≥ 54% ≥ 56% küberkuritegevuse suhtes; küberkuritegevusega seotud ohtudest Special Eurobarometer Täiskasvanute (15–64-a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: - kanep 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% ≤ 36% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise - amfetamiin 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% uuring (Tervise Arengu - rahusti/uinuti arsti korralduseta 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% Instituut), uuringuaastad: - ecstasy 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% ≤ 18% 2022, 2026, 2030 - kokaiin 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - dopinguained 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% ≤ 11% Soovitused olid FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase komitee hinnang Soovitused on FATF-i / MONEYVAL-i peamiselt täidetud - - - rahapesu vastase võitluse kohta täidetud hindamisraport (2015). Korruptsioonitajumise indeks86 (punktides) 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 73 ≥ 75 Transparency International 86 Skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. Mida suurem numbriline väärtus, seda vähem tajutakse riigis korruptsiooni. 74 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimalik paremini hinnata küberkuritegevuse olukorda, ulatust, saada ülevaade (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, EKEI, tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi ja JUM, MKM, RIA, Prokuratuur seada küberkuritegevuse vastases võitluses analüüsil põhinevaid eesmärke. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 1.1. Koostatud on rahvusvahelist käsitlust ja praktikat arvestav küberkuritegevuse JUM, MKM, vastane visioon87, millest lähtutakse küberkuritegevust tõkestavate tegevuste SIM 2020 RE PPA planeerimisel ning prioriseerimisel. 1.2. Välja on töötatud kriminaalstatistika ülevaate „Kuritegevus Eestis“ JUM SIM, PPA 2020 RE küberkuritegevuse peatükk. 1.3. Kaardistatud on olulise statistilise ja menetlusinfo kogumiseks vajalikud partnerid (Eestis ja väljaspool Eestit), loodud on kontaktivõrgustik; kindlaks on määratud ootused partneritele; läbi on räägitud koostöökohad ja vastutusala; kõige 2020– RE, välis- PPA SIM olulisemate partneritega on sõlmitud koostöökokkulepped. Samuti on ellu viidud 2022 vahendid tegevusi erasektori teadlikkuse suurendamiseks sellest, mis infot politsei vajab, mis on politsei mured ja miks on oluline politseiga koostööd teha. 1.4. Valminud on IKT arengut ja kuritegevuse tulevikutrende kajastav uuring. SIM PPA 2020 RE 1.5. PPA-s on arendatud võimekust küberkuritegevuse keskkonna ja tulevikutrendide PPA 2023 RE järjepidevaks analüüsimiseks. 1.6. Küberkuritegevuse teemadel valdkondade vahelise ühise inforuumi loomiseks on JUM, MKM, ellu kutsutud regulaarselt (korra aastas) toimuv praktikute ümarlaud, kus osalevad PPA, RIA, SIM 2020 RE asjaomaste ministeeriumide ja asutuste esindajad, antakse ülevaade tegevustest ja Prokuratuur, probleemidest. EKEI 87 Küberkuritegevuse visioon on praktiline baasdokument, eelkõige PPA asutusesisese küberkuritegevuse vastase töökorralduse kinnistamiseks ja tõhustamiseks. Visioon seab C3 ja prefektuuride eesmärgid 5 aasta perspektiivis, kajastab vajalikud võime- ja tarkvaraarendused ning eelarvepõhised stsenaariumid. 75 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Vähemalt kümnendiku võrra on kasvanud Eesti elanike hulk, kes arvavad, et Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused teavad küberkuritegevusega seotud ohtusid ja oskavad end nende eest kaitsta. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, RIA, Selle alusel on võimalik eeldada, et inimesed teavad, kuidas hoiduda MKM küberkuritegevuse ohvriks langemast. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 2.1. PPA on RIA-le andnud küberkuritegevuse ennetamist puudutava teabe tervikliku SIM, 2020– PPA RE küberohtude ennetamise tegevuskava koostamiseks. MKM, RIA 2021 2.2. Loodud on tänapäevased ja lihtsad võimalused edastada PPA-le infot küberkuri- tegevuse kohta. Koostatud on seotud asutustega kooskõlastatud RE, välis- PPA RIA 2021 kommunikatsiooniplaan avalikkuse teavitamiseks sellest, et politsei ootab teateid vahendid küberkuritegude või -kuriteokatsete kohta. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine EKEI, JUM, Prokuratuur Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, samale tasemele. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Analüüsitud on politseiametnike digikriminalistika ja IKT-teadmisi ning kindlaks on SIM, JUM, määratud täienduskoolituste teemad, lähtudes töövaldkondade vajadustest rühmade PPA, EKEI 2020 RE Prokuratuur kaupa (patrull, digikriminalist, menetleja, prokurör jt). 3.2. Koostatud on täiendusõppe koolituskavad. PPA SKA 2022 RE 3.3. Tehtud on esimesed süsteemsed koolitused sihtrühmadele. PPA SKA 2023 RE, välisvahendid 3.4. Küberõpe on lõimitud Sisekaitseakadeemia kadettide baasõppekavasse. SKA PPA 2020 RE 3.5. Välja on töötatud ühtne menetluspraktika rahvusvahelise mõõtmega küberkuritegude PPA 2023 RE, välisvahendid menetlemiseks. 76  3.6. Analüüsitud on politsei struktuuri, et leida lahendusi, kuidas kõige säästlikumalt ja PPA 2023 RE mõjusamalt küberkuritegudega tegeleda. 3.7. Koostatud on analüüs küberkuritegevust puudutava infovajaduse kohta (sh millist infot PPA 2020 RE, välisvahendid on PPA-l vaja kuriteokatsete, kuritegude ja nende episoodide kohta). 3.8. Analüüsitud on küberkuritegude uurijate lisavajadust ja Siseministeeriumile on esitatud PPA 2022 RE sellest lähtudes ettepanekud. 2021– 3.9. Arendatud on andmeanalüüsi, tehnilise analüüsi ja dekrüptimise suutlikkust. PPA EKEI RE, välisvahendid 2023 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Narkootikumide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, kättesaadavus on kooliõpilaste ja täiskasvanud elanikkonna hinnangul EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad vähenenud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Narkootikumide pakkumise vähendamise süsteemi tehnoloogilised ja tehnilised MTA, RA, EKEI, RE, vajadused on koondatud. Selle alusel on regulaarselt tänapäevastatud tehnilisi PPA 2020–2023 Prokuratuur välisvahendid seadmeid, tehtud ühishankeid ja tagatud tehnika ristkasutamine asutuste vahel. 1.2. Olemas on optimaalne kogus narkootikumide avastamiseks ja narkojoobe MTA, RA, EKEI, RE, PPA 2020–2023 tuvastamiseks vajalikke seadmeid. Prokuratuur välisvahendid 1.3. Narkootikumide pakkumise vähendamisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada PPA, MTA, RA, EKEI, tänapäevaste teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja RE, SKA Prokuratuur, 2020–2023 koostöö tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne välisvahendid Vanglateenistus osalemine nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel). 1.4. Arendatud on rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide SIM, MTA, RE, (Europol, Interpol, CEPOL, EMCDDA, UNODC, DEA jt) ja teiste riikide PPA 2020–2023 Prokuratuur välisvahendid õiguskaitseasutustega. 77  1.5. Välja on töötatud narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteem (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline profiil, määratud PPA, SKA, MTA, RA, karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende EKEI, Prokuratuur, RE, JUM 2020–2023 täitmise kohta). Andmebaasid on arendatud sellisena, et eri asutuste andmed on Vanglateenistus, välisvahendid ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, SMIT hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd. SIM, MTA, 1.6. Loodud on võimalused suunata narkootikume tarvitavad süütegijad Prokuratuur, SOM, RE, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele PPA 2020–2023 TAI, välisvahendid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt) teenusepakkujad 1.7. Arendatud on õiguskaitseasutuste suutlikkust küberkeskkonnas (sh internetis ja SKA, MTA, RE, tumeveebis) toimepandud narkokuritegusid uurida, tuvastada ja menetleda ning PPA 2020–2023 Prokuratuur, EKEI välisvahendid kasutada oma töös digitõendeid. Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, mis Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste koondumistele või (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud rahapesuskeemid ja -kanalid. RAM, Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 1.1. Loodud on võimekus riiki sisenevate ja väljuvate rahavoogude monitoorimiseks. PPA SIM, RAM 2021 RE 1.2. Esitatud on ettepanek rahapesu andmebüroole ligipääsu tagamiseks Eesti Panga ja FI, RAM, Eesti PPA, SIM 2020 RE Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve infole. Pank 1.3. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab PPA rahapesu andmebüroo olemasolevaid RE, PPA SIM 2023 andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. välisvahendid 1.4. Välja on töötatud seadusemuudatused, millega strateegilise analüüsi PPA, FI, Eesti RAM, SIM, funktsioonikandja saaks ligipääsu eri ametiasutustelt andmete pärimiseks. Pank, MTA, 2023 RE JUM Prokuratuur 1.5. Suuremate riskidega, PPA rahapesu andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele RE, PPA SIM, RAM 2023 asutustele (äriühinguteenusepakkujad, finantseerimisasutused, virtuaalvääringu välisvahendid 78  teenusepakkujad), on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane portaal. 1.6. Rahvusvaheliste rahapesu tüpoloogiate temaatilised analüüsid on koostatud. PPA 2021–2023 RE Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. PPA rahapesu andmebüroo pädevust ja võimekust rahapesu- ja finantssanktsioonide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): järelevalves on parendatud. Suurenenud on järelevalve maht kohustatud subjektide PPA RAB, SIM, RAM üle. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Seosed teiste Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. PPA rahapesu andmebüroo järelevalve maht rahapesu- ja terrorismi rahastamise PPA SIM, RAM pidev RE tõkestamise seaduses loetletud subjektide üle on kasvanud. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada rahapesu (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA RAB, SIM, kuritegusid. SMIT, Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Koostatud on seadusmuudatused äriühinguteenusepakkujate tegevuses rakendatavate RAM, SIM, PPA 2021 RE täpsemate hoolsusmeetmete kohta. JUM 3.2. Elektroonilise arestimissüsteemi liidestamine uurimisasutustele automaatpäringute RAM, SIM, PPA, Pangaliit, 2021 RE tegemiseks on valmis. JUM RIK, SMIT 3.3. Analüüsitud on võimalust kehtestada teatud ettevõtetele sularaha kasutamise piirang. RAM, SIM PPA, FI 2023 RE 3.4. Esitatud on seadusemuudatus, millega piiratakse rahapesu kahtlusega teadmata RAM, SIM, PPA 2023 RE päritolu vara käsutamist. JUM 79 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 4. Paranenud on kohustatud subjektide teadlikkus rahapesu riskidest. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA RAB Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 5. Arendatud on eeldusi terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh sellega seotud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, KAPO ametkondade võimekust. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. 80 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Korruptsiooni tõkestamise võimekus on suur. See väljendub PPA ja Prokuratuuri (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): senise menetlusvõimekuse taseme hoidmises, pöörates enam tähelepanu suure SIM, PPA, JUM, Prokuratuur mõjuga korruptsioonijuhtumite avastamisele. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases võitluses, mis SIM, PPA, JUM, Prokuratuur väljendub era- ja avaliku sektori teadlikkuse kasvus korruptsiooni vältida. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Suurendatud on ennetustegevuste mõju korruptsiooniriskide (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): maandamisel. SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, RAM, kõik ministeeriumid oma vastutusvaldkonnas Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Politsei- ja Piirivalveameti korruptsiooniennetuse reeglid on analüüsitud ja PPA 2020 RE koondatud. 3.2. Koostatud on rotatsiooni puudutav personalipoliitika, pidades silmas SIM, PPA 2023 RE korruptsiooniriske ametikohtadel. JUM, 3.3. Huvide konfliktist tulenevad riskid on maandatud. PPA, SIM 2020–2023 RE Prokuratuur 3.4. Suurendatud on „vilepuhujate“ kaitset ja parandatud sellekohast RE, välis- JUM, SIM, RAM PPA 2020–2023 teadlikkust. vahendid 81  SIM, PPA, kõik ministeeriumid 3.5. Koostatud ja kasutusele võetud on pettuste ja korruptsiooniriskide JUM oma vastutus- 2023 RE maandamise metoodikad. valdkonnas, Prokuratuur Võimekus 3.2.5.: Majanduskuritegevuse vastane võitlus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Majanduskuritegude uurimisvõimekus on paranenud, eelkõige on uurimisasutustes PPA, Prokuratuur kasvanud suure kahjuga majanduskuritegude menetlemise kiirus. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse eelkõige majanduskeskkonda enim asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): mõjutavate kuritegude toimepanemisele spetsialiseerunud isikute või rühmade PPA, Prokuratuur tuvastamisele ja nende toimepandud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel on Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, selliste kuritegude kohtusse saatmise arv suurenenud. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. 82 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise võimekus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimine ja konfiskeerimine on oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, 1.1. Koostatud on ülevaade kriminaaltulu turust ja tuvastatud või konfiskeeritud SKA Prokuratuur 2020–2023 RE tulu osakaal sellest. SIM, JUM 1.2. Arendatud on eeldusi kriminaaltulu tuvastamise ja tagamise suurenemiseks PPA, RE, SIM, JUM 2020–2023 kriminaalasjades. Prokuratuur lisavajadus 1.3. Rakendatud on tegevust menetlejate teadlikkuse suurendamiseks PPA, SKA 2020–2023 RE kriminaaltulu tuvastamise kohta. Prokuratuur SIM, JUM 1.4. Kohtunikke on koolitatud konfiskeerimisalase õiguse teemal. JUM, PPA, SKA 2020–2023 RE Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA kriminaaltulu piirangute ja konfiskeerimise kohta. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1 Loodud on riiklik andmebaas, kus on esitatud kriminaaltulu kasutamisele PPA, MTA, RE, välis- seatud piirangud ja selle konfiskeerimise juhud. SIM, JUM 2023 Prokuratuur vahendid 83 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse tõkestamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Suurenenud on inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja inimkaubanduse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, kuritegude menetlemisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. PPA, Prokuratuur, SOM, JUM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Valminud on inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja kohtlemise juhend, selle SIM, PPA, RE, välis- JUM, SOM 2020–2023 kasutajad on koolitatud ja juhendit kasutatakse igapäevatöös. Prokuratuur vahendid 1.2. Raskeid isikuvastaseid, sh inimkaubanduse kuritegusid menetlevad ametnikud PPA, Prokuratuur 2020–2023 RE osalevad töönõustamisel. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Inimkaubanduse kuritegude menetluses rakendatakse kuritegeliku vara (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur konfiskeerimist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis ei ole praegu kokku lepitud täiendavaid alategevusi. Võimekus 3.2.8. Kriminalistika arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, 1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. SIM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 84 1.1. Tagatud on investeeringud kriminalistika (ja kohtuekspertiisi) teenuse osutamiseks vajalike sõidukite soetamiseks, sündmuskohal teenistujate turvalisuse tagamise RE, vahenditeks, kriminalistika (ja kohtuekspertiisi) eririistvara ja tööks vajalike teiste PPA, EKEI SIM, JUM 2021 välisvahendid vahendite soetamiseks ning kriminaalmenetlust ja kriminalistikalist tegevust riiklikus ekspertiisiasutuses toetavate IKT-süsteemide arendamiseks. 1.2. Tagatakse regulaarne tehniliste seadmete nüüdisajastamine ja personali väljaõppe RE, korraldamine ning IKT-süsteemide liidestatus ja koostalitlusvõime (sealhulgas PPA, EKEI SIM, JUM 2020–2023 välisvahendid ministeeriumide valitsemisalade üleselt) arendamine. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, EKEI, 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja JUM kohtuekspertiisi valdkonna teavet. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 2.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab koguda ja analüüsida kriminalistika ja PPA, EKEI SIM, JUM 2022 RE, kohtuekspertiisi valdkonna teavet. välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on lühenenud vähemalt Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused kahe kuuni. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, (suurendatud on kulutõhusust, lühendatud vaatlusjärjekordi, parendatud EKEI, JUM eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid valmivad vähem kui kahe kuuga. Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Loodud on digitaalkriminalistika kompetentsikeskus ja digitaalkriminalistika teenuse RE, välis- PPA, EKEI SIM, JUM 2020 protsess on standarditud. vahendid 85  RE, välis- 3.2. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlustarkvara. PPA, SMIT SIM, JUM 2023 vahendid 3.3. Alustatud on kriminalistikavaldkonna kvaliteedisüsteemi väljatöötamise ja meetodite Välis- PPA, EKEI SIM, JUM 2023 akrediteerimisega, et tagada tõendite usaldusväärsus. vahendid RE, välis- 3.4. Asitõendeid hallatakse infosüsteemide kaudu ja paberivabalt. PPA, SMIT SIM, JUM 2023 vahendid 86 Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk. Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Indeks on Elutähtsate ja oluliste teenuste valmisoleku indeks väljatöötamisel Võimekus 3.3.1. Ohtude tuvastamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, RK, HTM, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud 1. Kriisideks valmisoleku suurendamiseks on riigiasutustel, omavalitsustel ja elutähtsa asutused (PÄA, PPA, RIA, VTA, TEA, KEA, KAPO), elutähtsa teenuse osutajad teenuse osutajatel olemas terviklikum ülevaade ning teadmine võimalikest ohtudest. (ETO), elutähtsat teenust korraldavad asutused (ETKA), kohalikud omavalitsused Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega PÄA, PPA, RIA, VTA, 1.1. Koondatud on riskianalüüsidest tulenev ohupilt ning see on edastatud kõikidele SIM TEA, KEA, KAPO, 2021 RE asjaomastele asutustele ja isikutele. ETO, ETKA, RK PÄA, PPA, RIA, VTA, 1.2. Täiendatud on võimeanalüüsi mudelit, et parandada võimete planeerimise kvaliteeti. SIM 2022 RE TEA, KEA, KAPO, RK 1.3. Koostatud on põhimõtted teadusasutuste sagedasemaks kaasamiseks kriisideks SIM HTM, SKA 2021 RE valmistumisse. 87 Võimekus 3.3.2. Kriisideks valmistumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAM, RK, MKM, VÄM, HÄK, RiKS. 1. Paranenud on elanike teavitamise ja info saamise võimalused HOS alusel kriisikommunikatsiooni eest vastutavad asutused (hädaolukorra lahendamist kriisiolukordades. juhtivad asutused, sh elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavad asutused). PPA, PÄA, KEA, TEA, RIA, VETA, KAPO, Eesti Pank, SOM ja KOV-id, kus on üle 10 000 elaniku. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega MKM RE, 1.1. Elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi RiKS, SIM, 2021 lisavajadus, tehniline lahendus on välja töötatud. VÄM, RK välisvahendid HÄK, 1.2. Elektroonilise side kaudu toimiv asukohapõhine kiire ohuteavituse süsteem on HOS-i alusel määratud SIM, KAM, 2021 RE, lisavajadus kasutusele võetud. kriisikommunikatsiooni VÄM, RK eest vastutavad asutused HÄK, HOS-i alusel määratud 1.3. Loodud on valmisolek üleriigilise kriisiinfotelefoni kasutuselevõtmiseks. SIM, MKM 2021 RE, lisavajadus kriisikommunikatsiooni eest vastutavad asutused Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 2. Tagatud on elutähtsate teenuste toimepidevus elanikkonna esmavajaduste SIM, MKM, SOM, Eesti Pank, KAM, RAM, KEM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja rahuldamiseks kriisides. elutähtsa teenuse osutajad (ETO), ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. 88  Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Elutähtsa teenuse osutajad on rakendanud toimepidevuse riskianalüüsides RE, ETO-d, MKM, SOM, Eesti kirjeldatud meetmeid, et vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, SIM 2022 lisavajadus, Pank, KOV-id olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ja infosüsteemidest. välisvahendid 2.2. On hinnatud elutähtsate teenuste regulatsiooni piisavust riigi ja ühiskonna Ministeeriumid, toimivuse tagamiseks kriisiolukordades ning vajadusel on tehtud ettepanekud SIM 2021 RE KOV-id õigusaktide muutmiseks. 2.3. Elutähtsate teenuste kaupa on selgitatud välja sõltuvus eri teenustest ja RE, MKM, SOM, Eesti Pank, lepinguparteritest ning kavandatud nende maandamise sektoripõhised ja ETO-d, SIM 2023 lisavajadus, KOV-id riiklikud meetmed. välisvahendid 2.4. Kaardistatud on võimalikud lahendused ristsõltuvuste visualiseerimiseks, RE, MKM, Eesti Pank, selgitamiseks (nt videoklipid) ja analüüsimiseks ning on koostatud tegevuskava SIM 2023 lisavajadus, SOM, KOV-id nende rakendamiseks. välisvahendid 2.5. Jätkatakse seniste ja täiendavate koostöötegevuste (ärihommikud, MKM, Eesti Pank, RE, kriisikursused, sektoripõhised kohtumised jne) läbiviimist, et parandada SIM SOM, KOV, KAM, 2023 lisavajadus, elutähtsate teenuste osutajate ja riigiasutuste infovahetust ja koostööd. ETO-d välisvahendid MKM, SOM, KOV- RE, 2.6. Välja on töötatud põhimõtted kohalike omavalitsuste toimepidevuse nõuete SIM id, Eesti Pank, 2020 lisavajadus, ühtlustamiseks, sh on hinnatud võimalusi neid standardida. ETO-d välisvahendid RE, 2.7. Hinnatud on elutähtsa teenuse osutajate ja korraldavate asutuste kriisialased MKM, SOM, KOV- SIM, SKA 2022 lisavajadus, koolitusvajadused. Välja on töötatud sobiv õppesüsteem. id, Eesti Pank välisvahendid 2.8. Välja on töötatud ühtsed sektoripõhised elutähtsa teenuse osutamise ja MKM, SOM, Eesti Pank, SIM 2021 RE, lisavajadus taastamise prioriseerimise ja piiramise põhimõtted kriisi ajal. KOV-id 2.9. Hinnatud on võimalusi ja töötatud välja kontseptsioon koos rakendusplaaniga, RE, SIM, tervishoiu- et maandada tervishoiu personali ristkasutusest tulenevaid riske ja tagada SOM 2023 lisavajadused, valdkonna ETO-d piisav personali olemasolu kriisides. välisvahendid 2.10. Elektrisüsteemihalduri toimepidevuse plaanis on kirjeldatud, kuidas RAM, energeetika MKM 2022 RE tagatakse varustuskindlus olukorras, kus välisühendused ei toimi. valdkonna ETO-d SIM, 2.11. Välja on töötatud üldised sideteenuse osutamise tasemed ja põhimõtted MKM sidevaldkonna 2020 RE kriiside ajal. ETO-d 2.12. Hinnatud on vajadust hoida vedelkütusevaru täies mahus Eestis ning vajadusel MKM, OSPA ETO-d 2022 RE on välja töötatud ettepanekud õigusaktide muutmiseks. 89 2.13. Elutähtsate teenuste kaupa on hinnatud vajadust leevendada kehtestatud MKM, SOM, Eesti Pank, kvaliteedinorme (nt keskkonnanormid) kriisi ajal ja vajaduse korral on töötatud KEM, KOV-id 2022 RE RAM välja ettepanekud õigusruumi täiendamiseks. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Loodud on eeldused tagada kriisi ajal elanike, ettevõtete ja asutuste jaoks (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vajalike kaupade ja teenuste varustuskindlus. SIM, RK, SOM, MKM, MEM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 3.1. Välja on töötatud ühised põhimõtted või kontseptsioon koos õigusaktide RK, SIM, SOM, muutmise ettepanekutega, et tagada elanike, ettevõtete ja asutuste jaoks MKM 2022 RE MEM vajalike kaupade ja teenuste suurem varustuskindlus. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 4. Loodud on valmisolek sisekaitse reservi rakendamiseks riigi julgeolekut ja Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhiseaduslikku korda ohustavate kriiside lahendamisel. (Riigikaitset (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SKA, KAPO, puudutav osa sh üksuse moodustamine kavandatakse täpsemini uues riigikaitse SMIT, HÄK, KAM, KV, KRA arengukavas) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 4.1. Õigusruumi on muudetud, et see võimaldaks sisekaitse reservi rakendamist. SIM 2021 lisavajadus PPA, PäA, SMIT, HÄK, 4.2. Sisekaitse reservi õppekavad on välja töötatud. SKA 2020 lisavajadus KAPO, KAM, KV 4.3. Soetatud on vajalik varustus sisekaitse reservile. PPA 2021–2023 isavajadus 4.4. Loodud on suutlikkus sisekaitse reservi formeermiseks. PPA 2021–2023 lisavajadus 90  Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 5. Loodud on paremad eeldused riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja SIM, kõik ministeeriumid, RK, Eesti Pank, SMIT, SKA, KVA, PÄA, PPA, KAPO, Kaitseliit, KRA, kogukondade kriisivõimekuse suurendamiseks. TEA, KEA, VETA, HO-d juhtivad asutused, KOV-id Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 5.1. Analüüsitakse hädaolukordi lahendavate asutuste olukorrateadlikkuse ja RE, SMIT, HO-d kriisijuhtimise tõhustamiseks sobiliku IT-lahenduse välja töötamist ning vajadusel RK, SIM 2021 lisavajadus, juhtivad asutused alustatakse tegevusi selle kasutusele võtmiseks. välisvahendid HO-d 5.2. Loodud on sobivad töökeskkonnad hädaolukordade juhtimiseks ja määratud juhtivad SIM 2021 RE, lisavajadus alternatiivasukohad. asutused RE, 5.3. Loodud on võimekus evakueerida kriisiolukorras 2% elanikest. PPA SIM, PPA, PÄA 2022 lisavajadus, välisvahendid 5.4. Kohaliku omavalitsuse üksustele on koostatud soovituslikud juhised, et nad saaksid hinnata oma piirkonnas elavate suurema abivajadusega inimeste hulka ja SOM SIM, RK 2022 RE võimaliku abi vajadust eri kriisiolukordades. KEM, SOM, MEM, 5.5. Määratud on juhtasutus, kelle vastutada on CBRN valdkonna hädaolukorra SIM KAPO, PPA, PÄA, 2020 RE lahendamine ning hädaolukorra riskianalüüsi ja lahendamise plaani koostamine. TEA, KEA, VETA 5.6. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate88 ministeeriumid, hädaolukorraks valmisoleku hindamiseks on välja töötatud mõõdikud ja tehtud SIM 2022 RE, lisavajadus KOV-id, Eesti Pank regulaarset seiret. 5.7. Tsiviiltoetuse registris on loodud ressursside planeerimise ja broneerimise võimalus, KAM, SIM, RK, HO- et täita asutuste elanikkonnakaitselisi ülesandeid, ning laiendatud on registri kasutust KRA 2020 RE, lisavajadus d juhtivad asutused ka rahuaegsetele hädaolukordadele, sh on välja töötatud tsiviiltoetuse registri 88 Oluliste teenuse osutajate all mõistetakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud teenuseosutajaid, kes tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas esitatud sektorites (nt raudtee-ettevõtja, lennuvälja käitaja, sadamateenuse osutaja, side-, mereraadioside ja operatiivraadiosidevõrgu teenuse osutaja, Eesti Rahvusringhääling, üldarstiabi osutaja jne). 91  kasutamise põhimõtted, mis võimaldavad arvestada ressursivajaduse prioriteetsust eri kriisiolukordades. 5.8. Siseministeerium on korraldanud üleriigilise kriisireguleerimisõppuse. SIM 2023 RE, lisavajadus 5.9. Ühtsete teadmiste tekkimiseks riigikaitse ja kriisireguleerimise toimimispõhimõtetest RE, RK, SKA, KVA, on välja töötatud koolitusmaterjalid ja õppekavad ning loodud eeldused õppeaine SIM, KAM 2020 lisavajadus, Kaitseliit õpetamiseks Sisekaitseakadeemias, Kaitseväe Akadeemias ja/või Kaitseliidu koolis. välisvahendid 5.10. Välja on töötatud õppuste korraldamise metoodika eri liiki õppuste SIM, KAM, KVA, RK, (aruteluõppus, lauaõppus, staabiõppus, väliõppus ja kompleksõppus) tulemuslikuks SKA HO-d juhtivad 2021 RE, lisavajadus korraldamiseks. asutused 5.11. Riigikaitses ja siseturvalisuse tagamisel osalevad isikud on koolitatud, et tagada SIM, KAM RK 2023 RE, lisavajadus ühtsed teadmised riigikaitse ja kriisireguleerimise toimimispõhimõtetest. 5.12. Kaardistatud on võimalikud lahendused hooldekodude toimepidevuse SOM SIM, KOV-d 2020 RE parandamiseks ning teenuse jätkamiseks evakuatsiooni korral. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 6. Kriisi- ja julgeolekukomisjonide ülesanded ja korraldus toetavad tõhusamalt (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kriisideks ja suuremahulisteks sündmusteks valmistumist. SIM, PÄA, RK, KOV-id, ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega 6.1. Loodud on riigiülene vaade ja ettepanekud kriisi- ja julgeolekukomisjonide töö PÄA, KOV-id, RK, SIM 2021 RE korraldamiseks Vabariigi Valitsuse, regioonide ja KOV tasandil. ministeeriumid 92 Võimekus 3.3.3. Kriisijärgne taastamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Kriisijärgsete kahjude leevendamiseks on riigiasutused, omavalitsused oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ja ettevõtted paremini valmistunud. SIM, RAM, KEM, SOM, KOV-id, Eesti Pank, RK, HO-d juhtivad asutused, ETO-d, ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Seosed teiste programmidega ministeeriumid, ETO-d, 1.1. Koostatud on kriisijärgse taastamistegevuse põhimõtted ning vajadusel SIM KOV-id, Eesti Pank, HO-d 2021 RE on tehtud ettepanekud asjaomaste õigusaktide muutmiseks. juhtivad asutused RAM, HO-d juhtivad 1.2. Koostatud on kriisijärgsete kahjude hindamise põhimõtted ja metoodika. SIM 2023 RE, lisavajadus asutused 1.3. Välja on töötatud psühhosotsiaalse kriisiabi süsteem, mida on võimalik SIM, RK, SOM 2020 RE, lisavajadus rakendada eri ulatusega kriiside korral. HO-d juhtivad asutused 1.4. Välja on töötatud ulatusliku vältimatu sotsiaalabi korraldamise KOV-id, HO-d juhtivad põhimõtted ja vajadusel on tehtud ettepanekud asjaomaste õigusaktide SOM 2021 RE asutused muutmiseks. 93 Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Piirihaldus Eesmärk. Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Mõõdikud: Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas riigikaitse avaliku Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi 55% ≥ 55% ≥ 55% ≥ 55% 58% arvamuse uuring; kaitstud. KAM Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% 100% 100% PPA Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% ≥ 52% PPA seirega Võimekus 3.4.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurendatud on piiri valvamise ja kaitsmise kvaliteeti, et tõkestada ebaseaduslikku Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): piiripunktide vahelisel alal. Piirihalduses kasutatakse võimalikult innovaatilisi PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL lahendusi, tagatud on infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, arendamine. välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Loodud on eraldi eelarvega piirivalve struktuurüksus Politsei- ja Piirivalveametis, SIM PPA 2021 lisavajadus millele on tagatud asjakohase relvastus ja muu varustus. 1.2. Valmis on ehitatud Idapiiri taristu ja tehniline seiresüsteem ning korraldatud on PPA SIM, SMIT 2020–2023 RE, välisvahendid selle hooldus. 1.3. Parendatud on maismaa- ja merepiiri seirevõimet ning on tagatud seiresüsteemide PPA, SIM 2020–2023 RE, välisvahendid koostalitlusvõime ja infovahetus. SMIT 1.4. Suurendatud on öövaatluse võimekust. PPA 2020–2023 RE, välisvahendid 94 1.5. Parendatud on suutlikkust reageerida piiriintsidentidele. PPA 2020–2023 RE, välisvahendid 1.6. Tagatud on maismaa-, õhu- ja veesõidukite alaline valmisolek. PPA SIM 2020–2023 RE, välisvahendid 1.7. Tagatud on valmisolek Schengeni sisepiiridel kontrolli taastamiseks ja välispiiril PPA, SIM, KV, KL, 2020–2023 RE kontrolli tugevdamiseks. SMIT MTA KAM, KEM, 1.8. Tõhustatud on ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamist ka põhja- ja lõunapiiril. SIM MEM, MKM, 2022 RE RAM, VÄM Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma 2. Piirikontroll vastab Schengeni õigustiku nõuetele, arvestab teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA piiriliikluse mahtu ja intensiivsust ning on reisijasõbralik. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Luhamaa ja Koidula piiripunkti taristut on arendatud ja RAM, SIM, PPA, MTA 2020–2023 RE, välisvahendid tehnoskeeme muudetud. MKM 2.2. PPA ja MTA vahel on laiendatud koostööd piiri- ja tollikontrolli PPA, MTA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid tegemisel. 2.3. Tagatud on piisav isikkoosseis piirihalduse korraldamiseks, PPA, MTA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid sh isikkoosseisu pidev koolitamine. 2.4. Suurendatud on automaatse piirikontrolli osatähtsust. Välja on PPA, töötatud ja/või kasutusele võetud innovaatilisi IT-lahendusi ning SIM 2020–2023 RE, välisvahendid SMIT tagatud nende jätkusuutlikkus. 2.5. Tagatud on piiriületajate põhiõiguste tagamine, rõhuasetusega isikuandmete kaitsel, rahvusvahelise kaitse taotlejate, haavatavate PPA, MTA SIM 2020–2023 RE, välisvahendid isikute ja saatjate alaealiste õiguste kaitsel. 2.6. Kaasajastatud on piirikontrolli tehnikat ja tagatud selle PPA, SMIT SIM 2020 RE, välisvahendid jätkusuutlikkus, sh arendatud mobiilset piirikontrollivõimekust. 2.7. Osaletakse Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatsioonidel, SIM PPA, SKA 2020–2023 RE, välisvahendid koolitustel jm. 95 2.8. Arendatud on piirihalduseks vajalikke infosüsteeme, tagatud SIM, MTA, koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus, sh EL sisenemise ja väljumise PPA, SMIT RAM, VTA, KV, 2020–2023 RE, välisvahendid süsteem, EL-i reisilubade süsteem. VÄM 2.9. Piirikontrollis on kasutusele võetud biomeetrilistel andmetel põhinev PPA, SMIT SIM 2020–2023 RE, välisvahendid isikute tuvastamine. 2.10. Tõhustatud on koostööd vedajatega. PPA SIM, RAM 2020–2023 RE, välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 3. Parendatud on välispiiri olukorrapildi analüüsimise ja info vahetamise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: suutlikkust, et tagada piisav teave sündmuste ennetamiseks, neile PPA, SIM, SMIT, MTA, VÄM, VTA, KV reageerimiseks ja koostöö korraldamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Koostatud on piirihalduseks vajalikke analüüse ning arendatud tooteid ja SIM, PPA 2020–2023 RE, välisvahendid analüütilist võimekust. SMIT 3.2. Korraldatud on regulaarselt õppusi, testitud valmisolekut ja arendatud SIM, PPA 2020–2023 RE, välisvahendid kriisiplaane. SMIT 3.3. Tagatud on teabe automaatne töötlemine ja kasutamine teenistuse planeerimisel. PPA, SMIT SIM 2020–2023 RE, välisvahendid SIM, MTA, 3.4. Koostöös partneritega on tagatud teadlikkus piiriolukorrast. PPA, SMIT 2020–2023 RE, välisvahendid VTA, KV, VÄM 3.5. Tõhustatud on koostööd naaberriikidega, sh piiriesinduse tegevuses. PPA SIM, VÄM 2020–2023 RE, välisvahendid 3.6. Tõhustatud on koostööd sisserände lähteriikide ja rahvusvaheliste PPA SIM, VÄM 2020–2023 RE, välisvahendid organisatsioonidega 3.7. Sisepiiridel on tõhustatud Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamist. PPA SIM, MTA 2020–2023 RE, välisvahendid 96 3.4. Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus 3.4.1. Kokkuvõte Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning rahvastikutoimingud Meetme eesmärk on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Info- planeerivad oma tehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalministeerium, teenuste raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selles meetmes Kaasvastutajad, kes ei planeeri oma Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, teenuste raha Välisministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei selles meetmes Meetmes keskendutakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika ning uussisserändajate kohanemispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika Meetme kujundamisele ja elluviimisele ning rahvastikutoimingute korraldamisele. lühikokkuvõte Meede koosneb neljast alameetmest ehk programmi tegevusest: Usaldusväärne ja Tõhus Tasakaalustatud Tasakaalustatud turvaline rahvastiku- kodakondsus- rändepoliitika identiteedihaldus- toimingute poliitika poliitika poliitika 97 3.4.2. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 Allikas Elanike osakaal, kes Standard peavad sisserännet Eurobaromeeter 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% riigi peamiseks mureks Teistest rahvustest isikute hulgas 39%/47%89 integratsiooni tugeva ja keskmise ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% ≥ 39%/47% (2017) monitooring riigiidentiteediga isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla 36% (2018) ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% STU toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks Turvalist identiteeti kasutavate „Eesti inimeste osakaal infoühiskonna 57% 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% elektroonilist arengukava 2020“ identiteeti (eID-d)90 mõõdik omavatest isikutest Teeninduses tehtavate toimingute osakaal Algtase kõikidest määratakse PPA identiteedi- ja aastal 2020 rändevaldkonna toimingutest PPA identiteedi ja rändevaldkonna Algtase Praegu ei teenustega, sh e- määratakse mõõdeta, PPA teenustega aastal 2020 rahulolu tase Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete osakaal 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet tegelikkusele vastavatest andmetest 89 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 90 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 98 3.4.3. Olukorra analüüs Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rändepoliitika ning rahvastikutoimingute valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt tõhusa rahvastikuhalduse meetmes kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest91. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine. Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb järk-järgult: kui 2015. aasta alguses oli umbes 800 000 tööealist inimest (vanuses 20–64), siis 2040. aastaks on see vähenenud 160 000 inimese võrra. Samamoodi väheneb vananemise tõttu Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kättesaadavuse suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega. Samas tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti ja teiste EL naaberriikide stabiilsus. Samuti on meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ valdkonnad seotud üleilmsete riikide vaheliste kokkulepetega, näiteks globaalse pagulasraamistiku92 ning ränderaamistikuga93. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides. Konfliktid Euroopa naabruses ning kehvad majanduslikud tingimused mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia riigis võimaldavad ühest küljest seadusliku rände soodustamist, et vähendada tööealise rahvastiku vähenemisest tingitud puudujääke tööturul. Teisalt on eri konfliktide tõttu sunnitud oma kodudest lahkuma ja varjupaika otsima rekordiline hulk rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes enamasti vajavad iseseisvaks toimetulekuks läbimõeldud teenuseid ja tuge. Samuti võib Euroopa lähiümbruses valitsevast ebastabiilsusest lähtudes suureneda ebaseaduslik sisseränne Eestisse ja EL-i ning halvimal juhul korduda suurte sõjaliste konfliktide tõttu 2015. aastal eskaleerunud rändekriis. Arvestades kõikide nende arengujoontega, tuleb nii võimaluste realiseerimiseks kui ka riskide ennetamiseks ja maandamiseks tegutseda juba praegu. Maailma Turismiorganisatsiooni94 andmete kohaselt kasvab piiriüleste reisijate arv 1,2 miljardilt inimeselt 2030. aastaks 1,8 miljardini. Kui praegu saab Euroopa Liidus viisavabalt reisida umbes 1,4 miljardit inimest ligikaudu 60 maailma riigist, siis 2020. aastaks kasvab Schengeni piiri ületavate viisavabalt reisivate kolmandate riikide kodanike arv üle 30%. Ühest küljest toetab see majanduse arengut, teisalt aga toob kaasa suurema surve rändekontrolli süsteemidele ja järelevalve tegemisele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) mõju riikide majanduse konkurentsivõimele, ühiskondlikule heaolule ja riigivalitsemisele on raske üle hinnata. Uuringufirma McKinsey andmetel annab ainuüksi internet 21% sisemajanduse kogutoodangu kasvust, kusjuures 75% sellest traditsioonilistes majandusharudes. Arengufondi analüüsi järgi võib sel kümnendil IKT-sektori loodav majanduskasv olla Eestis 0,9–1,3%. IKT suurenev roll majanduse arengus võimaldab muuta nii identiteedihalduse kui ka muude valdkondade teenuste pakkumise peaaegu paberivabaks. Järjest enam suureneb nende teenuste arv, kus inimesel on vaja end tõsikindlalt identifitseerida. See omakorda tähendab, et üha enam tekib eraettevõtjaid, kes identiteedihalduse võimalusi arendama või kasutama hakkavad. 91 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022. 92 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/refugees-compact 93 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact 94 World Tourism Barometer 99 Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, nagu internetiühenduse ning mobiilside kättesaadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv95 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedihaldus. Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitikakujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohustused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks mugavate ja kliendisõbralike e-kanalite kaudu. Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt palju, mis muudab igapäevase asjaajamise oluliselt lihtsamaks96, aga teisalt tekitab surve erinevate süsteemide (isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseerunud ja iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks97, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu. Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on tõhusa rahvastikuhalduse meetme alavaldkondade peamiseid väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et soodustada seaduslikku rännet, optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek. Ränne Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Kolmas eesmärk on toetada Eestisse saabunud välismaalaste kohanemist. Majanduses viimastel aastatel toimunud muutused: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi. 95 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 96 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 97 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8). 100 Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning parandanud nende võimalusi Eestisse elama, õppima ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tippspetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, ettevõtlusega tegelevate e residentide ja investorite püsivat Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Peale tippspetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Kuigi kohanemise toetamine on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul, on pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumistegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördumisega98. Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on Eesti viimaste aastate jooksul vastu võtnud 213 rahvusvahelise kaitse saajat ümberasustamise ja -paigutamise kaudu. Seega on suurenenud nende inimeste hulk, kel on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist toetavaid teenuseid, mis arvestavad nende mitmesuguseid eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu suurenemine ning ümberasustamine ja - paigutamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele ümberasustamise ja –paigutamise algatustele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti sisserändajate profiil mitmekesistub, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks: 1) tagada menetluste väga hea kvaliteet, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid. 2) olla valmis rahvusvahelise kaitse saajatele tagama vajalikud vastuvõtutingimused, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, kohanemist, hilisemat lõimumist, sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, ja panustamist Eesti ühiskonda, vältimaks territoriaalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Veel on tähtis suurendada valmisolekut võimalikuks suurenenud rändesurveks Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse. Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja muude eri sisseränderühmade Eestisse saabumist, nt välistudengid. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud 98 Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 101 välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem. Ebaseadusliku rände tõkestamine Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis viibimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on rohkendanud välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise juhtusid ja olukordi, kus hoitakse kõrvale Eesti tööturu kaitse mehhanismidest lähtuvast tegevusest ja tööjõumaksude tasumisest. Seega on oluline jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega. Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes peavad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste liikmesriikidega, kust välismaalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on motiveerida välismaalastega kokkupuutuvaid partnereid ja teisi EL-i liikmesriike koostööle, et leida ühiselt lahendused teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamiseks. Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmispoliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloamenetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa inimese kohta korrektse info olemasolu nii Eesti kui ka rahvusvahelistes infosüsteemides ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega. Järgmistel aastatel on oluline jõuda terviklähenemiseni inimese teekonnale eri rändeliikide kaupa nii Eesti atraktiivsuse, õigusraamistiku kui ka vajalike teenuste vaates, arvestades sisserändajate järjest mitmekesisemaid profiile ja tänapäevaseid töötamise, õppimise ja teaduse tegemise viise, ning üldist eesmärki tagada turvalisus, avalik kord ja julgeolek. Kokkuvõttes on sisserände reguleerimisel lähiaastate suurimad proovikivid järgmised:  tööturu lühi- ja pikaajaliste arenguvajadustega arvestamine;  seadusliku viibimise võimaluste väärkasutuste ennetamine ja avastamine ning tagasisaatmispoliitika elluviimise tõhustamine;  sisserändajate kohanemise ja lõimumise toetamine;  lõimumisvõimekuse ja julgeolekukaalutluste tasakaalustamine. Nende proovikivide tõttu on üha enam tarvis lõimida rändevaldkonna eri alavaldkondi, rändepoliitika senisest paremini ühildada majandus-, teadus-, haridus-, lõimumis- ja välispoliitikaga ning loetletud teemasid senisest tõhusamini avalikkusele kommunikeerida. Rändepoliitika rakendamisel on lähituleviku proovikivi rändevaldkonna andmebaaside kaasaminek digitaliseerumisega, milles seni ei ole olnud märgatavat edasiminekut. Arendustööde tegemise kiirus ja maht ei ole olnud piisav. Seni on olnud puudulik näiteks andmebaaside arendussuutlikkus, elektrooniliste ja innovaatiliste menetluste ja teenuste pakkumine ning andmebaaside koostalitlusvõime ja ühilduvus EL-i siseküsimuste valdkonna andmebaasidega. Kodakondsus Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on EL-i iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele. Liikmesriigi kodanik on EL-i kodanik – ta võib valida elukohaks mistahes liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. 102 Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keeleõppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist. Kodakondsuse alused, sealhulgas selle omandamise tingimused, kodakondsuse saamine, äravõtmine ja kodakondsusest loobumine, on põhiosas reguleeritud Eesti õigusega. Samas on inimeste piiriülese liikumise suurenemine ning mitmes kohas elamine ja tegutsemine loonud eri riikide vahel tihedad seosed ning vajaduse teha koostööd infovahetuse, andmehalduse ja registripidamise valdkonnas. Üha levinumad on ka juhud, kus inimene on peale sünnijärgse Eesti kodakondsuse omandanud ka mõne muu riigi kodakondsuse. Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda pikaajalised kodakondsuseta elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud99. Uuringud100 näitavad, et üks põhjendusi on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samade uuringute101 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud lõimumisvaldkonna arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keerulisem suurendada kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248102), kes üldjuhul kodakondsust ei saa. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti kodakondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:  teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi;  luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust;  luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks ning  tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid. Identiteedihaldus Eestis on elektrooniline isikut tõendav dokument 98% elanikest103 ning riik on digitaalsete dokumentide kasutamises ja digiasjaajamises maailmas liider. Isikut tõendavate dokumentide digifunktsioone kasutatakse pidevalt: näiteks on digikeskkonnas tehtud 895 286 971 isikutuvastamist ja antud 795 145 182 digitaalallkirja104. Identiteedihalduspoliitika105 aluspõhimõtete elluviimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Samuti on oluline tagada (digitaalsete) isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, mille 99 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 100 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 101 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 102 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel 103 Põhineb 2017. aasta andmetel. 104 10.10.2019 seisuga, jooksev statistika on veebis kättesaadav aadressil www.id.ee. 105 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 103 juures peab meeles pidama nii kliendisõbralikkust, kasutaja ootusteid ja vastavust muutunud keskkonnale, kui ka turvalisi tehnoloogilisi lahendusi, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeritud kontrolli suutlikkust106. Hetkel ei toimu Eesti siseselt ja EL liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel biomeetrial põhinevat isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrolli ning biomeetriliste andmete vahetust. See toob kaasa topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse ohu. Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete elluviimine ning probleemkohti lahendatakse muutunud olustikus: majandus ja äritegevus on globaalsed, IKT mõju (maailma)majanduse arengule ja konkurentsivõimele on üha suurem, arenevad tehnoloogiad ja e-teenused (sh tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmete kasutamine, plokiahela tehnoloogia) loovad võimaluse inimeste mobiilsuseks ja asukohast sõltumatuteks töökohtadeks ning suurenenud vajaduse e-teenuste tarbimise ning digitaalse tuvastamise ja allkirjastamise järele. Loetletud suundumused pakuvad mitmeid uusi võimalusi valdkonna arendamiseks, ent teisalt loovad soodsa pinnase kuritegevusele, sh küberkuritegevusele ning identiteedivarguste üleilmastumisele. Turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Samuti tuleb lähitulevikus aina enam arvestada isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja identiteedipoliitikaga, mida teevad teised riigid. Väga suurel määral mõjutab identiteedihalduspoliitika valdkonda selles vallas tehtav koostöö või selle puudumine, eriti sisserände põhiliste lähteriikidega ja väljaränderiikidega, kus on suur eestlaste diasporaa. Digitaalne identiteet võimaldab kanda oma riiki taskus, sõltumata füüsilisest asukohast. Eesti e-riigi taristu põhiosasid on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavatel isikut tõendavatel elektrooniliste funktsioonidega dokumentidel (eeskätt isikutunnistus ehk ID-kaart), millel on oluline tähtsus nii riigisiseselt (e-teenuste kasutamisel ja digiallkirjastamisel on digidokumendi olemasolu vältimatu) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eksperdid on seisukohal107, et isikutunnistuse arendamisel tuleb arvestada iga muudatuse mõju e-riigi jätkusuutlikkusele, turvalisusele ja dokumendi kasutaja privaatsusele. Samas tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire muutumisega, Euroopa ühtse digituruga, rahvusvaheliste standardite ja regulatsioonidega ning EL-i isikut tõendavate dokumentide valdkonna harmoneerimise suundumusega, mida ilmestab näiteks algatus järgida ID-kaardi ühtseid turvanõudeid. Samuti tuleb arvestada eIDASe määrusega108, mille eesmärk on suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel, tõhustades sellega EL-is avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste osutamist, e-äri ja e-kaubandust. eIDAS-e määruses on sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üksteisele teada antud eID-skeeme. Piiriüleste e-teenuste kasutamisel on kõige olulisem tagada turvaline ja tõsikindel isikutuvastus, vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi. Seda tagavad tõsikindlalt riigi väljaantavad e-identimise vahendid109. Seetõttu on järgnevatel aastatel muu hulgas vajalik tagada riigisiseste digitaalsete 106 Eelkõige üks-ühele- ja üks-mitmele-biomeetria võrdlus (sõrmejäljed, näobiomeetria jts), nimekujude, isikukoodide ja biograafiliste andmete võrdlus. Vabariigi Valitsus kiitis 29. juunil 2017. a heaks ettepaneku ABIS (automaatne biomeetriline identifitseerimissüsteem) projekti käivitamiseks. Kui järgmistel aastatel ABIS kasutusele võetakse, tekib peale õiguskaitseorganite ka muudel avaliku sektori asutustel (nt haiglad) võimalus isiku tuvastada biomeetriliste andmete alusel. Dokumentideta isiku äkilise haigestumise korral (nt õnnetus, ootamatu terviserike) on see isik võimalik tuvastada, võtta tema lähedastega ühendust, saada ligipääs isiku tervisekaardile ja vajaduse korral määrata sobiv ravi. Peale selle on võimatu saada avalikke teenuseid teise isiku identiteeti kasutades (nt kaksikvenna või sarnase isiku fotoga dokumendi kasutamisel) ning on raskem isikut tõendatavate dokumente võltsida ja väärkasutada. Nii aitab ABIS vältida võltsitud või varastatud identiteediga isikule teenuse osutamist ning kahju tekkimist ja muid probleeme (nt kriminaalmenetlus, tegevusloa peatamine vms). 107 E-riigi Akadeemia (2013). „ID-1 formaadis dokumentide funktsionaalsuse uuring“. 108 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73) 109 ITDS-i alusel väljaantavad dokumendid. 104 isikutuvastuse ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste loomisesse ja arendamisse investeeritud ressursside jätkusuutlikkus ning praegu toimivatel põhimõtetel identiteedihaldus-süsteemi kaitse110. Eesti isikut tõendavad dokumendid on turvalised ning vastavad ICAO111 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning ID-kaardi arendamise kõrval (kuna isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone kasutatakse üha enam112) tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimiskindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara113 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigiasutuste ja erasektori vahel ning kasutama rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parimatest praktikatest ning panustama piisaval määral inimeste koolitamisse ja arendamisesse. Rahvastikutoimingud Rahvastikutoimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis püsida tehnoloogia arenguga kaasas, kasutada selle võimalusi ja maandada riske. Eesti elanikud on harjunud kasutama e-teenuseid, kuid praegused rahvastikuregistri andmetega seonduvad e-teenused on ebamugavad ja keerukalt üles ehitatud. Pealegi ei saa osa sihtrühmi õiguslikel ja tehnoloogilistel põhjustel e-teenuseid kasutada. Minna ise kohapeale ei ole aga e-riigis otstarbekas, sest see kulutab nii kodanike kui ka ametnike aega. Seetõttu on tarvis muuta e-teenused võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks. Rahvastikuregistri menetlustarkvara vananemisega on kaasa toonud takistusi teenuste pakkumisel ja seisakuid ametnike töös. Sellega on kaasnenud ajakulu ja inimeste pettumine teenustes. Tarkvara vananemine ja vead selle töös võivad tingida ka vigade esinemise andmetes, see omakorda aga mõjutab suhtlust riigi ja inimeste vahel ning pakutavate teenuste kvaliteeti. Järgmise kümne aasta ülesanne on juurutada riigi teenuste pakkumises uus mõtteviis. Tähtis eesmärk on jõuda olukorrani, kus ühe teenuse saamisel on kohe võimalik esitada taotlus asutustesse, mis on seotud sellest teenusest tulenevate muutustega. Näiteks, luua inimestele võimalus abielu sõlmimise ja nime vahetamise korral esitada kohe ka passi ja juhiloa vahetamise taotlus. Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem hulk. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. Praegu ent ei vasta tegelikkusele umbes veerand elukohaandmeid. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas luua uusi paindlikke võimalusi, et soodustada ühiskonna ja majanduse arengule vajalike välismaalaste Eestisse tulemist, siin viibimist, elamist, õppimist, töötamist? 2. Kuidas tagada efektiivsed ja kiired menetlused, andmebaaside arendamine ja nende koostalitusvõime ning tõhusad ja riskipõhised järelkontrolli meetmed? 3. Kuidas tulemuslikult toetada uussisserändajate Eestis kohanemist ja sotsiaalset kaasatust? 4. Kuidas tagada rahvusvahelise kaitse menetluste ja nendes menetlustes vastuvõetud otsuste väga hea kvaliteet ja kiirus? 5. Kuidas parendada rahvusvahelise kaitse saajate toimetulekut Eesti ühiskonnas? 6. Kuidas soodustada Eesti kodakondsuse väärtustamist ja vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu? 110 Eesti on teavitanud eID skeemina ITDS-i alusel välja antavad dokumendid (ID-kaart, elamisloakaart, digi-ID, sh e-residendi digi-ID, mobiil-ID, diplomaatiline isikutunnistus), mis on eIDAS kohaselt hinnatud kõrgeimale turvalisustasemel (ingl high). 111 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 112 Aastal 2015 oli Eesti e-teenust kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest isikutest 33% ning aastal 2017 vastavalt 40,4%. 113 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 105 7. Kuidas suurendada ühiskondlikku sidusust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist, et vältida teravate ühiskondlike pingete esiletõusu? 8. Kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada, avastada, menetleda ja tõkestada ning tagada Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire ja tõhus tagasisaatmine? 9. Kuidas tagada turvalised ja tänapäevased tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks? Kuidas tagada eID kasutatavus, laiendada dokumentide kasutusala ning -mugavust ja nende kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid? 10. Kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus ning edaspidigi turvaline ja tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimine? Kuidas arendada edasi ja võtta laiemalt kasutusele biomeetrial põhinevad isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise automatiseeritud lahendused? 11. Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Osa uussisserändajatest ei jõua kohanemist toetavatele teenustele ning ilma nendeta ka iseseisvalt ühiskonnas ei kohane: kaasneb tõrjutus, kapseldumine, segregeerumine, kogukondlikud probleemid, avaliku korra ja julgeoleku ohustamise riskid. - Tööealiste inimeste vähenemisega kaasnevad puudujäägid võivad jääda leevenduseta: väheneb maksumaksjate hulk, elanikkonna sotsiaalne ja majanduslik heaolu ja pidurdub majanduskasv. - Rahvuste ja kogukondadevaheliste konfliktide teke, pinged ja lõhed ühiskonnas. - Ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arvu kasv ning sellega kaasnevad ohud avalikule korrale, riigi sisejulgeolekule. - Välismaalaste langemine pettuse või inimkaubanduse ohvriks. - Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste suur hulk koormab riigi haldus- ja kohtuasutusi ning sotsiaalsüsteemi. - Seadusliku rände kanalite väärkasutamiste arvu kasv ning rändekontrolli ja järelevalvevõimekuse vähenemine. - Kui Eesti ei panusta EL institutsioonide ja võrgustike tegevustesse, nõrgeneb EL positsioon suhtluses kolmandate riikidega, halveneb Eesti maine. - Soov taotleda Eesti kodakondsust väheneb, sh määratlemata kodakondsusega isikutega seas. - Määratlemata kodakondsusega inimeste suhtumine Eestis toimuvasse ei muutu, levivad müüdid ja valeinfo selle kohta, et kodakondsuse taotlemine on väga keerukas ja sellega pole võimalik hakkama saada. Puudulik info tekitab ühiskonnas pingeid ja lõhestumist. - Suureneb vastuvõtlikkus võõrriigi mõjutustegevusele. - Väheneb lõimumine ja suureneb oht rahvuste vahelise vaenu ja ebakõlade suurenemisele. - Topeltidentiteetide loomise ja isikutuvastusvahendite väärkasutuse oht. - Suutmatus ülemaailmse IKT arengute ja trendidega kaasa minna ning oma süsteeme ajakohastada. - Probleemid e-teenuste kasutamise ja digiallkirjastamisega. - Valede elukohaandmete tõttu teenuste osutamine kallutatud, teenuste osutamist planeeritakse valesti. 106 4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Inimeste suurem mobiilsus, uued töötegemisvõimalused Suureneb Eesti on muutumas välismaalastele atraktiivsemaks, vajadus nii Tasakaalustatud rändepoliitika suureneb konkurents talentide pärast teiste riikidega kvalifitseeritud Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, kui sisserändepoliitika kujundamine hoiakud ja suhtumine ei toeta oskustööjõu Sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne Suureneb vajadus pakkuda kohanemist ja järele elluviimine lõimumist toetavaid täiustatud teenuseid Eestisse Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast saabuvate SIM (PPA, KAPO, kõigile sisseränderühmadele teadlikkuse suurendamine SMIT), VÄM, MKM uussisse- Uussisserändajate kohanemist toetavate Suureneb haavatavatest gruppidest (EAS), SOM (SKA, Eesti rändajate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine kaitse taotlejate ja saajate hulk Töötukassa, profiilid mitme- Avalikkuse teavitamine rände- ja Tööinspektsioon), Suureneb ebastabiilsus Euroopa lähiümbruses, kesistuvad lõimumisteemadest HTM (SA Archimedes), mis võib kaasa tuua kaitse taotlejate ja saajate Ebaseadusliku arvu suurenemise sisse- ja Uussisserändajate kohanemise toetamine RAM (MTA), KUM, kohalikul tasandil JUM, kohtud, KOVid, läbirände erinevad Välisreisijate arvu kasv, mis seab surve alla Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine rändekontrolli süsteemid ja järelevalve võimalik kasv sotsiaalpartnerid Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika Suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis elluviimine viibimiseks ja töötamiseks või ka skeemitamiseks Tagatud on kõrge kvaliteediga rahvusvahelise Ebaseaduslike sisserändajate hulk suureneb riikidest, kaitse menetlemise võimekus millesse tagasisaatmine on keerukam Määratlemata Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kodakondsusega vastuvõtusüsteemi arendamine Eesti kodakondsuse omandamise huvi on vähenenud isikute arvu visa Keeleõppevõimalused ei vasta sihtgrupi vajadustele kahanemine Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika SIM (PPA, SKA), KUM Eesti kodakondsuse saamise valmiduse (INSA), HTM (SA suurendamine ja kodanikustaatuse Innove), KOVid, AS Küberkuritegevus ja identiteedivargused on üleilmastunud Hoolekande-teenused väärtustamine Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide ja laiemalt identiteedihalduse valdkonna ühtlustamise suundumused Suurenev surve tagada turvaline Usaldusväärne ja turvaline Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone identiteedihalduspoliitika identiteedihaldus kasutatakse üha enam (asukohast sõltumatut töökohad Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning majanduse ja äritegevuse globaalsus) ning seda toetavad ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus tehnoloogilised SIM (PPA, SMIT, Internetiühenduse, mobiiliside kasutamise kasv Identiteedihaldusvaldkonna turvaline ja nutikas KAPO), RaM (MTA, lahendused arendamine Nutiseadmete levik, tehisintellekt, pilvetehnoloogiad, EAS), VäM, MKM Isikut tõendavate dokumentide ja (RIA), JUM, SK, suurandmed, plokiahela tehnoloogiad jne identiteedihalduspoliitika valdkonna erasektori partnerid Suurenev piiriüleste e-teenuste hulk Suurenev surve rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka arendada tarkvara e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine Elanikud on harjunud kasutama e-teenuseid ja tagada Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus rahvastiku- juhtimine, haldamine ning koostöö Rahvastikuregister on ka edaspidi Eesti toimingutes SIM (PPA, SMIT), JUM, kui e-riigi toimimiseks keskse tähtsusega kvaliteetsed Tõhus rahvastikutoimingute poliitika VäM, HTM, Rahvus- andmed arhiiv, RaM (MTA), Rahvastikuregistri menetlustarkvara on vananenud 107 Maa-amet, Kvaliteetsete rahvastikuandmete tagamine Maanteeamet jt. Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Tasakaalustatud rändepoliitika Eesmärk. Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega, on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Eksperdihinnang sisserändepoliitika vastavusest sellele Mõõdik töötatakse SiM seatud eesmärkidega välja aastal 2020. Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, MKM, SOM, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate mis vastavad Eesti arenguvajadustele ning aitavad ära hoida seadusliku katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. esindusorganisatsioonid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega114 1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- SIM, PPA, SOM, HTM, ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed teadmistepõhise ja paindliku MKM pidev RE KUM sisserändepoliitika kujundamiseks. 1.2. Lähtudes Eesti arenguvajadustest ja eesmärgist ära hoida seadusliku rände SMIT, MKM, SOM, RE, väärkasutusi, analüüsitakse koostöös partneritega vajadust muuta õigusakte, HTM, RAM, VÄM, SIM, PPA pidev lisavajadus, koostatakse õigusaktide eelnõud ja rakendatakse jõustunud muudatusi, KAPO, Startup Estonia, välisvahendid sealhulgas järelkontrolli meetmeid. WIE, sotsiaalpartnerid 114 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 108 Võimekus 4.1.2. Sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendikesksemad ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvaliteetsemad. SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega115 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on suurendatud teabevahetust, parendatud RE, SIM, VÄM, menetlusprotsesse, sh neid võimaluse korral automatiseeritud, on loodud või PPA, SMIT pidev lisavajadus, KAPO, SOM kasutusele võetud uusi ja on täiendatud olemasolevaid IKT-lahendusi ning välisvahendid parandatud infosüsteemide koostalitusvõimet. 1.2. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks ja kvaliteedi suurendamiseks ning RE, kliendikeskse lähenemise tagamiseks on tõstetud ametnike menetlusvõimekust ja PPA, VÄM SIM, KAPO pidev lisavajadus, efektiivsust, sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja välisvahendid koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse. Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA tingimustest ning võimalustest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. 115 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 109  Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega116 WIE, EAS, 1.1. Ellu on viidud tegevused, et suurendada välismaalaste, nende kutsujate ja Startup Estonia, RE, välismaalaste Eestisse elama asumisega seonduvate teiste osaliste teadlikkust SIM, PPA, SA Archimedes, pidev lisavajadus, seadusliku rände regulatsioonidest, menetlusprotsessidest ja kohanemist MKM MKM, VÄM, välisvahendid toetavatest teenustest. HTM 1.2. Ellu on viidud teavitustegevusi Eesti kui atraktiivse sihtriigi kuvandi loomiseks, et EAS (WIE), MKM, SIM, RE, soodustada Eesti ühiskonnale kõrget lisandväärtust andvate välismaalaste Eestisse Startup pidev VÄM, HTM välisvahendid tulekut. Estonia RE, 1.3. Pakutakse migratsiooninõustamise teenust. PPA SIM pidev lisavajadus, välisvahendid RE, 1.4. Arendatud on koostööd teiste riikidega, sh välisriikides asuvate Eesti esindustega, et SIM PPA, VÄM pidev lisavajadus, edendada seaduslikku rännet. välisvahendid Võimekus 4.1.4. Uussisserändajate kohanemist toetavate sihtrühmapõhiste (tugi-)teenuste pakkumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga pakutakse sihtrühmapõhiseid ja SOM, MKM, HTM, KUM, RAM, VÄM, EAS, INSA, RK, Eesti Töötukassa, KOV-id, kohanemist toetavaid kliendikeskseid kohanemis- ja lõimumisteenuseid117. ülikoolid, ettevõtted, SA Archimedes Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega118 116 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 117 Teenuste arendamisel lähtutakse kasutajast (ingl user experience), arvestatakse rändeliikide ja sihtrühma mobiilsusega ning teenusekasutajate tagasisidega. 118 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110  välisvahendid; 1.1. Uussisserändajatele pakutakse Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuri tutvustavat SIM PPA, SMIT pidev RE, kohanemisprogrammi. lisavajadus 1.2. Loodud on ja pakutakse uussisserändajatele mõeldud jätkuprogrammi KUM INSA 2023 välisvahendid uussisserändajate pikemaajalise lõimumise toetamiseks. 1.3. Arendatud on rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud efektiivsete tugimeetmete RE, süsteem, mis toetab kaitset vajavate isikute Eestis toimetulekut, kohanemist ja SOM SIM, KUM, INSA pidev lisavajadus, hilisemat lõimumist. välisvahendid 1.4. Rakendatud on uussisserändajatele suunatud rahvusvahelise maja teenust, et pakkuda mitmekesisemaid ning kliendikesksemaid kohanemist ja pikemaajalist RE, MKM, EAS SIM, KUM, INSA pidev lõimumist toetavaid teenuseid nn ühe akna põhimõttel, mis vastavad kasvavale välisvahendid nõudlusele ning mitmekesise sihtgrupi vajadustele. KUM, MKM, HTM, SOM, EAS, 1.5. Välja töötatud ning rakendatud on tugimeede uussisserändajate pereliikmete ja SIM Eesti 2023 välisvahendid välistudengite kaasamiseks tööturule, elukestvasse õppesse ja kodanikuühiskonda. Töötukassa, INSA 1.6. Parandatud on uussisserändajate kutseoskuste ja akadeemilise tunnustamise RE, HTM SA Archimedes 2025 suutlikkust. välisvahendid 1.7. Edasi on arendatud uussisserändajatele mõeldud ning veebipõhist rände- ja PPA, SMIT, lõimumisinfo andmise tervikkontseptsiooni ning sellest lähtudes on ellu viidud SIM 2024 välisvahendid KUM, RK keskse infoplatvormi arendused, sh automaatne andmevahetuslahendus. INSA, HTM, SIM, 1.8. Välja on arendatud ning uussisserändajatele on kommunikeeritud ja RE, SOM, Eesti kättesaadavaks tehtud kvaliteetsed eesti keele õppe võimalused kõikidel tasemetel, KUM 2025 lisavajadus, Töötukassa, SA mis muu hulgas arvestavad ja sisaldavad ka kultuuriõppe komponente. välisvahendid Innove 1.9. Välja on töötatud uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise analüüside ja mõju-uuringute tervikkontseptsioon, mis annab lähteandmed teadmistepõhise SIM KUM 2024 välisvahendid uussisserändajate kohanemis- ja lõimumispoliitika kujundamiseks. RE, 1.10. Välja töötatud ja rakendatud on süsteemne mudel uussisserändajatest laste ja HTM SA Innove 2025 lisavajadus, noorte kohanemise toetamiseks haridussüsteemis. välisvahendid 111 Võimekus 4.1.5. Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna sisserändeteemalise SOM, MKM, RK, HTM, KUM, RAM, VÄM, INSA, EAS, Eesti Töötukassa, KOV-id, polariseerumise vähenemine, Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine rände- ja ülikoolid, ettevõtted lõimumisvaldkonnast, inimõigustest, võrdsest kohtlemisest. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega119 RK, SIM, MKM, 1.1. Kujundatud ja rakendatud on avaliku sektori rände- ja lõimumisalane RE, KUM SOM, HTM, 2022 kommunikatsioonivõrgustik. välisvahendid VÄM 1.2. Ellu on viidud ristmeediaprogrammid, suurendamaks sotsiaalset sidusust ning RE, parandamaks ühiskonnas teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust KUM SIM 2024 välisvahendid Eestis elavate teiste riikide kodanike suhtes. 1.3. Tehtud on sisserände- ning kohanemis- ja lõimumisalaste hoiakute ja 2024; 2027; RE, KUM SIM avaliku arvamuse analüüsid ja uuringud. 2030 välisvahendid PPA, KUM, 1.4. Välja on töötatud avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände- ja lõimumisinfo RE, SIM SOM, MKM, 2024 kohta (statistika, monitooringu andmed) . välisvahendid HTM Võimekus 4.1.6. Uussisserändajate kohanemise toetamine kohalikul tasandil Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Suurendatud on avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide suutlikkust Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused toetada uussisserändajate kohanemist kohalikul tasandil. Seda tehakse koostöös (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SOM, MKM, kogukondadega, arendades selge rollijaotusega võrgustikupõhist kogukondlikku HTM, KUM, RAM, EAS, Eesti Töötukassa, KOV-id, INSA, ülikoolid, ettevõtted mudelit ja parendades avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: välisvahendid suutlikkust. 119 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 112  Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega120 1.1. Võimestatud on KOV-e (koolituste tegemine, rahastuse eraldamine), et rakendada KUM, INSA, RAM, lisavajadus, SIM 2030 uussisserändajate tugivõrgustiku kogukondlikku mudelit. SOM, HTM välisvahendid 1.2. Suurendatud on erasektori valmisolekut ja suutlikkust toetada uussisserändajate MKM, EAS, Eesti RE, SIM 2030 kohanemist ja lõimumist. Töötukassa välisvahendid 1.3. Suurima uussisserändajate asustusega KOV-id (Tallinn, Tartu, Narva) RAM, INSA, KUM, SIM 2024 välisvahendid on koostanud kohaliku tasandi rände-, kohanemis- ja lõimumisstrateegiad. HTM, SOM 120 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 113 Võimekus 4.1.7. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele tõhusad SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega121 1.1. Parandatud on asutuste riskianalüüsi suutlikkust ebaseadusliku rände, SOM, RAM, HTM, sh ebaseadusliku töötamise ja õppimise ennetamiseks, avastamiseks ja SIM pidev RE JUM, PPA, MTA, TI menetlemiseks. 1.2. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on tõhustatud SOM, RAM, MKM, RE, menetlusprotsesse ja teabevahetust, sh loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid SIM JUM, PPA, MTA, TI, pidev lisavajadus, IKT lahendusi ja parandatud infosüsteemide koostalitlusvõimet. SMIT, KAPO välisvahendid 1.3. Ellu on viidud asjakohaseid tegevusi, et suurendada ametnike, erasektori ja RE, SOM, RAM, JUM, mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest ning on SIM pidev lisavajadus, PPA, MTA, TI arendatud migratsioonijärelevalve alast koostööd. välisvahendid 1.4. Arendatud on koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda RE, PPA VÄM, JUM pidev ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. välisvahendid 121 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 114 Võimekus 4.1.8. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Parandatud on suutlikkust saata riigis seadusliku aluseta viibivad välismaalased (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, kiiresti ja nende põhiõigusi järgides tagasi kodumaale, kohaldades vajaduse korral JUM, VÄM nende suhtes kinnipidamist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega122 1.1. Parandatud on välismaalase kaasaaitamiskohustuse täitmist VÄM, JUM, PPA, RE, SIM pidev tagasisaatmismenetluses. IOM välisvahendid 1.2. Kasutusele on võetud IT-lahendused tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluse RE, SIM PPA, SMIT pidev tõhusamaks ja kiiremaks läbiviimiseks. välisvahendid 1.3. Parandatud on tagasisaadetavatele välismaalastele vajalike teenuste osutamist, RE, SIM SOM, PPA pidev sh laiendatud haavatavate isikute majutusvõimalusi, tagades isikute põhiõigused. välisvahendid 1.4. Tagatud on menetluste efektiivne läbiviimine spetsialistide hea väljaõppe kaudu, RE, parandatud on operatiivset valmisolekut ja loodud on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve SIM PPA pidev välisvahendid Ameti tegevusse panustamise süsteem. 1.5. Arendatud on tagasisaatmisalast koostööd liikmesriikide, EL-i institutsioonide ja RE, SIM PPA pidev kolmandate riikidega. välisvahendid 122 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 115 Võimekus 4.1.9. Rahvusvahelise kaitse menetlemine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute rahvusvahelise kaitse taotluste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, menetlused on läbi viidud efektiivselt ja kvaliteetselt. KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega123 1.1. Rahvusvahelise kaitse valdkonna teenuste pakkumise tõhustamiseks ja nende SOM, SOM SKA, Eesti kvaliteedi tõstmiseks on parendatud menetlusprotsesse, sh kindlaks on tehtud RE, PPA Töötukassa, KOV-id, pidev koolitusvajadused ning töötatud välja koolituskavad menetlejatele, välisvahendid lepingupartnerid tööprotsesse on analüüsitud ja automatiseeritud. 1.2. Rahvusvahelise kaitse valdkonna teenuste pakkumise tõhustamiseks ja nende SMIT, SOM, SOM SKA, kvaliteedi tõstmiseks on suurendatud teabevahetust, loodud ja kasutusele Eesti Töötukassa, RE, PPA pidev võetud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT-lahendusi ning tagatud nende KOV-id, välisvahendid lahenduste jätkusuutlik haldamine. lepingupartnerid 1.3. Tagatud on riigisisese õiguse ja praktika kooskõla rahvusvahelise õiguse ja HTM, kohtud, KOV-id, RE, Euroopa Liidu õigusega ka edaspidi, sh on tagatud nii täisealise kui ka alaealise SIM pidev JUM, PPA, SOM välisvahendid isiku õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA, JUM, HTM, SOM, 1.4. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad SOM SKA, Eesti Töötu- RE, SIM 2030 muudatused (muudetud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine). kassa, KOV-id, välisvahendid kohtunikud 1.5. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale vastav PPA, SOM, SMIT, RE, tõlkesuutlikkus – vajaduse korral on värvatud ja koolitatud lisahulk tõlke ja pidev KOV-id lepingupartnerid välisvahendid tõlketeenuse pakkumisel on kasutusele võetud uusi IKT-lahendusi. 1.6. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest (sh värvatud ja koolitatud on RE, PPA SIM, SOM pidev lisahulk rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate nõustajaid – välisvahendid nõustamisvõimekuse tagamine). 123 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 116  1.7. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav analüüsi-, ennetus- ja SIM, SOM, KAPO, RE, korrakaitsevõimekus – värvatud ja koolitatud on lisahulk eksperte PPA pidev lepingupartnerid välisvahendid (nt korrakaitse valdkonnas, päritoluriikide analüüsi valdkonnas, haavatavuse hindamise valdkonnas). 1.8. Tagatud on valmisolek Euroopa Liidu ümberasustamise ja -paigutamise SIM, pagulas- tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekus välisriikides, ning poliitika PPA, SOM, KAPO, RE, pidev kindlaks on tehtud alternatiivsed võimalused rändehalduseks kolmandates koordinatsiooni- HTM, VÄM välisvahendid riikides. kogu Võimekus 4.1.10. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud inimestele (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende SKA, KUM, HTM, erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jne taustast. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega124 1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud menetlusprotsessis või kaitse SIM, PPA, RE/ SOM pidev saamisel vajalik tugi ja teenused, sealhulgas vajalikud majutuskohad üle Eesti. SOM SKA välisvahendid 1.2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud nende teenuste kättesaadavus, RE/ mis toetavad nende iseseisvat toimetulekut ning keele- ja kultuurioskuse SOM lepingupartnerid pidev välisvahendid omandamist. 1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate Eesti Töötukassa, RE/ teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate valmidust ja SOM pidev lepingupartnerid välisvahendid võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. 1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine on AS Hoolekandeteenused, RE/ SOM pidev kestlikult korraldatud. lepingupartnerid, KOV-id välisvahendid 124 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 117 Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika Eesmärk. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Määratlemata kodakondsusega isikute arv 77 876 < 75 000 < 74 000 < 73 000 < 72 000 PPA Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse taotlejate arv 423 ˃ 423 ˃ 423 ˃ 423 520 PPA Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu Algtase sõlminud ja selle täitnud isikute arv määratakse SKA aastal 2020 Eesti kodakondsuse saanud isikute (sh määratlemata 752 (324) ˃ 752 (324) ˃ 752 (324) ˃ 752 (324) 840 (400) PPA kodakondsusega) arv Võimekus 4.2.1. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): jätkatud kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id tugevdamisega seotud tegevusi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega125 1.1. Jätkatud on Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamise üritustega ja parendatud on sellekohase teabe levitamist PPA SIM pidev RE avalikkuses, et väärtustada kodakondsust ja tugevdada uute kodanike riigiidentiteeti. 1.2. Jätkatud on kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas on KUM SIM pidev RE Kultuuriministeerium jätkanud aasta kodaniku tseremoonia korraldamist. 125 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 118  1.3. Läbi on viidud projekte siseturvalisuse toetamiseks Eesti kodakondsuse RE / KUM pidev väärtustamise ja ühise riigiidentiteedi tekkimise kaudu. välisvahendid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidus (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust on suurenenud. SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega126 2.1. Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid (sh määratlemata RE / kodakondsusega isikuid) on teavitatud kodakondsuse taotlemise KUM PPA, INSA pidev välisvahendid võimaluste, vajalike tingimuste ja dokumentide kohta. RE / 2.2. Kodakondsuse taotlemiseks on pakutud ettevalmistuskoolitusi. KUM PPA, INSA pidev välisvahendid 2.3. Eesti kodakondsust soovivatele inimestele on pakutud tasuta keeleõpet ja SKA SIM, PPA, KUM pidev RE, lisavajadus keeleõppeks on võimaldatud tasustatud õppepuhkust. 126 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 119 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika Eesmärk. Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal SK ID Solutionsi 57% 65% 69% 73% 77% eID-d omavatest isikutest127 antud andmed Iseteeninduskeskkonnas taotletud isikut tõendavate dokumentide osakaal kõikide taotletud isikut 21% ˂ 25% ˂ 30% ˂ 35% ˂ 40% PPA tõendate dokumentide koguarvust128 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning turvaline ja tõsikindel isikutuvastus Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Identiteedihalduspoliitika129 aluspõhimõtete elluviimiseks on arendatud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõsikindla füüsilise isikutuvastamise ja isikule identiteedi loomise ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): hilisemat isikusamasuse kontrollimise protsesse, tagatud kliendisõbralikkus SIM, PPA, SMIT, MKM, RAM, VÄM, RIA, SK ning on kasutusele võetud nüüdisaegsed, turvalised ning automatiseeritud menetlusi ja protsesse võimaldavad tehnoloogilised lahendused. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega130 1.1. Tagatakse identiteetide haldamise suutlikkus – isikud on tõsikindlalt PPA SMIT pidev RE tuvastatud, isikusamasuse kontrolli võimalus on kasutajatele kättesaadav ja 127 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID-teenust. 128 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 129 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 130 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 120  tõsikindel, isikut tõendavad dokumendid on välja antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on kvaliteetsed ja vastavad standarditele. SIM, JUM, RAM, RIA, 1.2. Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide ühildatavus. MKM 2025 RE RIK, PPA, SMIT 1.3. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis eri asutuste vahel ühtse identiteedihalduspoliitika raames ning loodud on tehnoloogilised ja õiguslikud eeldused, et avalik- ja eraõiguslikes suhetes oleks võimalik PPA, SMIT SIM, RAM, JUM, EKEI 2021 RE, lisavajadus laialdaselt kasutada biomeetrilistel andmetel põhinevat isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise võimalust, sh on rakendatud biomeetriliste andmete üks-mitmele võrdlemise tehnoloogiline lahendus. 1.4. Tagatakse, et eri menetlustes hõivatud biomeetrilised andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud andmed oleksid SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus ühtselt töödeldavad, lähtudes eri standardites esitatust. 1.5. Isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone uuendatakse järjepidevalt (sh rahvusvahelise koostöö raames), arvestades turvalisusnõudeid, tehnilisi PPA, RIA SMIT pidev RE võimalusi ja kasutajate ootusi. Pidevalt ajakohastatakse dokumentide digitaalseks kasutamiseks vajalikku tehnoloogiat ja süsteeme. 121 Võimekus 4.3.2. Identiteedihaldusvaldkonna turvaline ja nutikas arendamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Riiklikku digitaalset isikutuvastamist ja digiallkirjastamist võimaldavat Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused isikut tõendavat dokumenti on arendatud, tagades eID jätkusuutliku (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kasutatavuse ning arvestades tehnoloogia arengu, üleilmastumise ja SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RIA, MTA, EAS (e-residentsuse meeskond), erasektori partnerid asukohast sõltumatute töökohtadega, kasutajate hulga suurenemise, kasutusalade laiendamise ja kasutusmugavusega. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega131 1.1. Analüüsitud ja rakendatud on e-residentsuse programm, sh on jätkuvalt PPA, SMIT, SIM pidev RE tagatud e-residendi digi-ID menetluse turvalisus ja kliendisõbralikkus. MKM, EAS 1.2. Valdkonna arengu toetamiseks on kasutusele võetud ajakohased tehnoloogiad ja vähendatud aastatega tekkinud nn tehnoloogilist võlga, MKM, SIM SMIT, EAS, PPA pidev RE pidades sealjuures eesmärkidena silmas dokumentide ja teenuste kasutusala laiendamist ning kasutajate hulga suurendamist. 1.3. Elektroonse isikutuvastuse ja usaldusteenuste piiriüleseks toimimiseks, võetakse kasutusele rahvusvaheliselt kasutatavaid ja standarditud PPA, RIA, SMIT SIM, MKM pidev RE komponente, et vähendada kasutatavate komponentide unikaalsust ja sellest tulenevaid ühilduvustõrkeid. 1.4. Valdkonda puudutavates ja sellega külgnevates menetlustes rakendatakse PPA SIM, SMIT pidev RE andmete ühekordse küsimise põhimõtet. 1.5. Arvestades eestlaste diasporaaga 132 ja vajadusega suurendada välisesinduste võimekust analüüsitakse ja võimaluse korral võetakse kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid, taristu ja infosüsteemid dokumentide väljaandmise menetluses, sh isiku SIM, PPA, VÄM MKM pidev RE tuvastamisel ja valdkonna arengu toetamiseks. Näiteks, uuendatud e- taotluskeskkond, välised teenusepakkujad, tehisintellekt, iseteeninduskioskid jmt. 131 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 132 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast. 122 Võimekus 4.3.3. Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on rahvusvaheline ja Euroopa Liidu sisene koostöö ning Eesti Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused huvide kaitse, sh Eesti kogemuse ja praktika jagamine identiteedihalduse ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): isikut tõendavate dokumentide väljaandmise riikliku mudeli kohta nii SIM, PPA, MKM, VÄM, RIA, JUM, EAS (e-residentsuse meeskond ja e-Estonia esitluskeskus) Euroopa Liidus kui ka rahvusvaheliselt, sh kolmandates riikides. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega133 1.1. Tagatud on eIDAS määruse kohustuste täitmine ja nende toimepidevus. MKM, PPA, RIA SIM pidev RE 1.2. Edendatakse riikidevahelist ühtset biomeetriliste andmete töötlemist isikutuvastusmeetmete, sealhulgas nii isikut tõendavate füüsiliste kui ka SIM, JUM PPA pidev RE digitaalsete dokumentide väärkasutuse ärahoidmiseks. 1.3. Tagatud on osalus ja Eesti huvide kaitse üleilmsete standardite, sh ICAO, SIM, MKM, RIA, SMIT pidev RE väljatöötamises ja muutmises. PPA 1.4. Rakendatakse Euroopa Liidu määrust134, mis puudutab sõrmejälgede lisamist SIM, PPA MKM, RIA 2022 RE isikutunnistusele. Võimekus 4.3.4. Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus juhtimine, haldamine ning koostöö Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõhus ja tulemuslik koostöö asjassepuutuvate avaliku ja erasektori (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): osaliste vahel ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus tulla toime SIM, PPA, SMIT, MKM, SK, RIA, EAS, mobiilioperaatorid, muud erasektori osapooled esilekerkivate probleemidega, sh arendada pikemat tulevikuvaadet ning Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus võimalikke valdkondlikke riske arvestavat analüüsivõimekust. 133 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 134 Euroopa Komisjoni ettepanek COM (2018) 212 liidu kodanike isikutunnistuste ja vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. 123  Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega135 1.1. Digitaalne identiteet ja selle ökosüsteem on tulemuslikult juhitud, sh on RIA, PPA, erasektori SIM, MKM pidev RE selged pädevus- ja vastutusalad ning tagatud organisatsiooniline võimekus. partnerid 1.2. Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna RIA, MKM, SIM, SMIT pidev RE koostöö avaliku ja erasektori vahel toimib ja on tulemuslik. PPA 1.3. Huvitatud pooltel on võimalik luua uusi mugavaid teenuseid, toetudes riigi MKM, erasektori PPA, SMIT pidev RE loodud turvalisele ja jätkusuutlikule identiteedihaldussüsteemile. partnerid, SIM 1.4. Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis eri asutuste vahel SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus ühtse identiteedihalduspoliitika raames. 1.5. Tagatakse, et erinevates menetlustes hõivatud biomeetrilised (ja biograafilised) andmed ning teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt SIM, PPA SMIT pidev RE, lisavajadus organisatsioonidelt saadud andmed oleksid arvestades eri standardeid ühtselt töödeldavad. 1.6. Valdkonna arengu toetamiseks ja analüüsimiseks on kaasatud nii Eesti kui MKM, SIM, RIA PPA, SMIT pidev RE ka rahvusvahelised tippspetsialistid ja teadlased. 1.7. Identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valge raamat on SIM, MKM, RIA, SMIT, PPA pidev RE perioodiliselt vajaduse korral uuendatud. SK, erasektori partnerid 135 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 124 Alameede ehk programmi tegevus 4.4. Tõhus rahvastikutoimingute poliitika Eesmärk. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. Mõõdikud Algtase (2018) 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet tegelikkusele vastavate andmete osakaal Võimekus 4.4.1. Kvaliteetsete rahvastikuandmete tagamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on õiguslikult korrektsed ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike SMIT, PPA, KOVid, JUM, VÄM, HTM, RUA, Maa-amet, MNT, MTA, notar, vaimulik, kohus, ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist. tervishoiuteenuse osutajad jne Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega136 1.1. Kohtulahendite andmete edastamine rahvastikuregistrisse on JUM SIM 2029 RE automatiseeritud. 1.2. Elukohamenetluste tegijatele on loodud elukohamenetluse läbiviimise SIM 2025 RE õiguste andmise koolituse ja õiguste andmise süsteem. RE, 1.3. Kasutusele on võetud tõsikindel isikutuvastusteenus. SIM MKM 2029 välisvahendid 1.4. Ellu on viidud elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks tehtud RITA RE, projekti „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed SIM 2029 välisvahendid riiklikes registrites“ ettepanekud. 136 Need on arengudokumendid, mille raames antud programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 125 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SMIT, SIM tagamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega RE, 2.1. Loodud on mugavad rahvastikuregistri e-teenused, sh kompleksteenused. SIM SMIT 2023 välisvahendid RE, 2.2. Loodud on uus rahvastikuregistri menetlustarkvara. SMIT SIM 2025 välisvahendid 126 3.5. Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus 3.5.1. Kokkuvõte Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, Meetme eesmärk võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia meetmes Kaasvastutajad, kes ei planeeri oma – teenuste raha selles meetmes Meede on selleks, et luua eeldused „Siseturvalisuse programmis” toodud eesmärkide täitmiseks ja aidata kaasa üldeesmärgi saavutamisele. Keskendutakse personali, väljaõppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni teemade terviklikule käsitlemisele. Võimaluste teadvustamine ning takistuste kõrvaldamine inimeste hoidmisel ja arendamisel ning innovatsiooni edendamise võimekuse suurendamisel loovad Meetme eeldused, et neis kahes valdkonnas toimub arengukava ja programmi elluviimise lühikokkuvõte perioodil märkimisväärne suutlikkuse kasv. Meede koosneb kahest alameetmest ehk programmi tegevusest: Innovatsiooni ja Inimeste hoidmine ja tõenduspõhise arendamine poliitikakujundamise edendamine 127 3.5.2. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Allikas (2018/2019) (2023) SIM valitsemisala töötajate üldine rahuolu: - SIM (neljapalliskaala) 3,3 ˃ 3,4 ≥ 3,4 ≥ 3,5 ≥ 3,5 - PPA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 > 3,9 > 4,0 > 4,0 - PÄA (viiepalliskaala) 4,0 … ≥ 4,2 … ≥ 4,3 asutuste rahulolu - HÄK (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 uuringud - SKA (viiepalliskaala) 3,8 ≥ 3,8 ≥ 3,9 ≥ 3,9 ≥ 4,0 - SMIT (seitsmepalliskaala) 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 ≥ 5,6 Vabatahtliku voolavuse määr: asutused - SIM 15% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% - PPA 6,6% ≤ 6,6% ≤ 6,3% ≤6,2% ≤ 6,1% - PÄA 4,1% ≤ 4,1% ≤ 4,1% ≤ 4,4 ≤ 4,5 - HÄK 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% - SKA 7,9% ≤ 7,9% ≤ 7,9% ≤ 7,5% ≤ 7,0% - SMIT 14% ≤ 14% ≤ 13% ≤ 15% ≤ 15% SIM valitsemisala asutuste Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. maineuuring maine tööandjana Ühele õppekohale esitatud SKA avalduste arv avalikul konkursil: 1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 ≥ 3,2 ≥ 3,1 ≥ 3,0 2) kutseõppes 2,9 3,0 ≥ 2,9 ≥ 2,8 ≥ 2,7 Innovatsioonis järgmisele Mõõtmisvahend töötatakse välja aastal 2020. SIM küpsustasemele jõudmise määr 3.5.3. Olukorra analüüs Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õigete valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid? Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine137 ja eriteenistujate siirdumine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmisel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõunappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lahkub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eriteenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile keskmiselt 200 eriteenistujat aastas. Läbimõeldud personalipoliitika, konkurentsivõimelised palgad ja senisest paremad töötingimused on arengukava elluviimisperioodil seega üha olulisemad. Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke võimalusi, suurendamaks personali hulka siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseerida, sest vajame juurde märkimisväärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus ja personalipoliitika kujundamine nii, et siseturvalisuse panustajad moodustaksid ühtse meeskonna. Et elu Eestis oleks turvaline, annab praegu oma panuse töötaja või vabatahtlikuna enam kui 11 000 inimest. Tähtis on suurendada ühist meeskonnatunnet, vähendada takistusi kutseliste ja vabatahtlike vahel ning tagada piisavad tugiteenused kõigile. Et tagada vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus, peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui 137 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 128 ka kohalikul tasandil. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks on tunduvalt suurem võrreldes tegeliku osalemisega. Seega, lahendada on vaja küsimus, kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt hallata ja vabatahtlikku tegevust mitmekesistada.138 Arvestades prognoose järjest suureneva personalinappuse ja sellest tulenevalt teiste tööandjatega konkureerimise kohta on vaja tähelepanu pöörata asjatundlike, pühendunud ja väljaõppe saanud töötajaskonna hoidmisele. Olulisel kohal on soodustada töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist. Samuti luua ja arendada välja varajase märkamise süsteem koos võimalike toetusabinõudega. Toetada ka inimeste liikumist süsteemisiseselt, kui see osutub tervisliku seisundi tõttu vajalikuks. Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis demograafilistest muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada sihtgruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töökogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paindlik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- ja koolielu. Tööandjatena soovime soodustada meie asutuste töötajate liikumist valitsemisala asutuste vahel, sest laiapõhjaline töökogemus tuleb turvalisuse tagamisel ja koostööl asutuste vahel kasuks. Tihti takistab liikumist asutuste vahel kas erialase hariduse puudumine või teenistusse asumise erinevad nõuded. Seepärast on oluline arengukava perioodil ühtlustada eriteenistuse regulatsioonid ja soodustada hariduse omandamist moodulipõhiselt töö kõrvalt. Väliskeskkonna kiiretele muudatustele operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste omandamiseks täiendusõpet. Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon ning digi-ja infoajastu on kujundanud keskkonna, mis vajab uudse paradigma kujundamist, et saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personaliprobleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks olulisimaid märksõnu on innovatsioon139. Vajaduse rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja uuendusi. Süsteemne innovatsioon aitab lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme ning panna aluse tulemuslikumale, tõhusamale ja paindlikumale valdkondlike poliitikate kujundamisele ja elluviimisele. Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga kindlasti ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi. Seega, on vaja kasutusele võtta parimad tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid väheneva tööjõuga. Sealhulgas tuleb arendada välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessidesse140 ja kasvatada suutlikkust olla tulevikuks valmis141. Meetmes on selle jaoks plaani võetud mitmesuguseid tegevusi, mis aitavad senisest süsteemsemalt arendada siseturvalisuse valdkonna töötajate tehnoloogiateadlikkust ja -kasutusvõimekust ning vältida pädevustelõhe tekkimist tehnoloogiliste läbimurrete ajastul. Vaja on julgustada ja soosida valdkonna 138 Vabatahtliku tegevuse mitmekesistamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 139 Innovatsioon on kõige üldisemas mõistes millegi uutmoodi tegemine, näiteks uute toodete või teenuste kasutuselevõtt, olemasolevate teenuste jätkusuutlikum pakkumine, organisatsiooni protsessides uue mõtteviisi juurutamine. 140 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 141 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist. 129 töötajaid igapäevatöös raamidevabalt ja uuenduslikult paremate lahenduste suunas mõtlema ning pakkuda neile selleks soodsat keskkonda ja võimalust innovaatiliste algatustega välja tulemiseks142. Meetmes keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Milliseid uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi lahendusi on vaja siseturvalisuse valdkonna töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks luua? 2. Kuidas soodustada ja luua eeldusi nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahenduste väljatöötamiseks siseturvalisuse valdkonna eesmärkide saavutamisel? Olulisemad negatiivsed mõjud, mis võivad kaasneda, kui eelnevate küsimuste lahendamisega ei tegeleta ning meetme eesmärke ei saavutata: - Kui me ei ole atraktiivne ja kaasaegne organisatsioon, siis on keeruline saada tööle piisavalt kompetentseid ja pühendunud töötajaid ning hoida olemasolevaid. Sellisel juhul ei suudeta tagada siseturvalisuse eesmärkide täitmist ja siseturvalisuse teenuste osutamine võib kannatada. - Kui töötajaid ei arendata ja neile ei pakuta paindlike õppimise- ja töötamise vorme ning kaasaegsed ja tehnoloogiliste lahendustega kaasnevaid uusi teadmisi ja oskusi, võib siseturvalisuse teenuste kvaliteet osutuda ühel hetkel ebapiisavaks. - Kui me kutseliste teenistujate kõrval ei loo võimalusi vabatahtlikele siseturvalisusesse panustada ja tunda end ühtse meeskonnana, ei pruugi meil vajadusel olla piisavalt siseturvalisuse tagajaid. - Kui me ei pööra piisavalt varakult tähelepanu töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ja toetamisele, võib hilisem märkamine ja reageerimine osutuda ebapiisavaks, jääme ilma asjatundlikest ja pühendunud töötajatest. - Kui me ei arenda oma töötajate tehnoloogiateadlikkust ja -kasutusvõimekust, võib tekkida pädevuslõhe uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, motivatsiooni ning võimekuste langus teenuste pakkumisel. - Toetava keskkonna ja võimaluste puudumisel, ei pruugi paljud head ja uudsed ideed arendusse ega rakendusse jõuda. 142 Eeldame, et ekspertidel on suur potentsiaal leida valdkondlikele teravatele probleemidele ja väljakutsetele uuenduslikke ja mõjusaid lahendusi, koondades kokku valitsemisalas olevad teadmised, vääristades neid üheskoos ning vajaduse korral kaasates lisaeksperte ka väljastpoolt. 130 3.5.4. Olulisimad suundumused, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks OLUKORRA KIRJELDUS, OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SUUNDUMUSED Olemasolevad Töökeskkond ja lahendused on piiratud organisatsioonikultuur ei toeta või puudulikud innovaatilisi algatusi ja Digi- ja Tööjõuturule siirduvate noorte arv väheneb ja Töötajate uuenduste rakendamist piisavalt infoajastu Ei kasutata piisavalt aina enam eriteenistujaid suundub pensionile oskuseid on Siseturvalisuse keskkond andmeanalüütika vaja Siseturvalisuse valdkonna töötajate lahendusi võimalike Siseturvalisuse valdkonna töötajate teenuste tehnoloogiateadlikkus ja - vajab uudseid nüüdisajastada kriitiliste olukordade palgad ei ole konkurentsivõimelised pakkumiseks kasutusvõimekus uusi võimalusi lähenemisi ennustamiseks kasutada ei ole piisavad Kitsas erialane haridus ja erinevused napib nõuetes takistavad hilisemat liikumist teenistujaid Praegu töökorraldus ei soodusta ega Suureneb vajadus integreerida valdkondade vahel innusta töötajate innovaatilist ja tarku tehnoloogiaid raamideta mõtteviisi piisavalt tööprotsessidesse ja kasvatada Inimeste valmisolek vabatahtlikult suutlikkust olla valmis tulevikuks panustada on suurem kui praegu Üha enam sõltub uute lahenduste rakendatav potentsiaal Suureneb konkurents Ühiskonna ees seisvad lahendamist talentidele ja võimekatele väljatöötamine vähenevast tööjõust vajavad küsimused on üha keerulisemad töötajatele ja valdkondadeülesemad ALAMEETMED EHK PROGRAMMI TEGEVUSED JA VÕIMEKUSED SEOTUD POOLED Inimeste hoidmine ja arendamine Arendava ja paindliku tööelu pakkumine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Targad ja inspireerivad juhid SKA, SMIT, KAPO Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Hinnatud tööandja kuvandi kujundamine Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine SIM, PPA, PÄA, HÄK, Käitumisteaduslikult ja tehnoloogiliselt nutikate uuendustega katsetamine SKA, SMIT, KAPO Teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine 131 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Inimeste hoidmine ja arendamine Eesmärk. Luua uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi, senisest teistsuguseid lahendusi töötajate leidmiseks, hoidmiseks ja arendamiseks. Selgitus. Siseturvalisuse asutustes tegeletakse järjepidevalt sobivate kutseoskuste ja väärtustega töötajate leidmise, hoidmise ja arendamisega. Paindlikud ja töötajate vanuselisi jm eripärasid arvestavad töövormid, töökeskkond, arengu- ja töötamise võimalused toetavad asjatundliku ja pühendunud töötajaskonna olemasolu, et täita asutustele seatud eesmärgid ja tagada siseturvalisus. Taseme- ja täiendusõppe võimalused peavad siseturvalisuse valdkonnas olema paindlikud, et igaühe panus turvalisuse loomisel saaks maksimaalselt väärtustatud. Olulisel kohal on soodustada nii inimeste füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmist, samuti luua ja arendada varajase märkamise ja ennetamise süsteem koos võimalike toetusabinõudega. Toetada ka inimese tööalast liikumist süsteemi sees, kui see osutub tervise tõttu vajalikuks. Tööturutrende arvestavad, nutikad ja uuendusmeelsed lahendused kujundavad siseministeeriumi valitsemisala asutused nähtavaks ja ihaldusväärseks potentsiaalsetele uutele töötajatele. Olemasolevad töötajad tunnevad end väärtuslikena ja teevad tööd pühendunult. Siseturvalisusesse panustajad moodustavad ühtse meeskonna. Praeguseks panustab töötaja või vabatahtlikuna enam kui 11 000 inimest, et elu Eestis oleks turvaline. Tähtis on suurendada ühise meeskonna tunnet ja vähendada barjääre kutseliste ja vabatahtlike vahel. Mõõdikud Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas (2018/2019) Töötajate rahuolu karjääri- ja arenguvõimalustega. asutuste Võimalus liikuda organisatsiooni sees teisele rahulolu- vähemalt sama atraktiivsele ametikohale: uuringud - SIM (viiepalliskaala) 2,2 ≥ 2,5 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 - PPA (neljapalliskaala) 2,4 ≥ 2,5 ≥ 2,7 > 2,7 > 2,7 - PÄA (viiepalliskaala) - HÄK (viiepalliskaala) 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 - SKA (viiepalliskaala) 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,2 Töötajate rahuolu karjääri- ja arenguvõimalustega. asutuste Võimalus liikuda SIM-i valitsemisalas teisele rahulolu- vähemalt sama atraktiivsele ametikohale: uuringud - SIM (viiepalliskaala) 2,9 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,0 - PPA (neljapalliskaala) 2,6 ≥ 2,7 ≥ 2,8 > 2,9 > 3,0 - PÄA (viiepalliskaala) - - HÄK (viiepalliskaala) 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,7 - SKA (viiepalliskaala) 3,0 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 ≥ 3,1 132  Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 Sihttase (2023) Allikas (2018/2019) Vahetu juhi tõttu lahkunute osakaal tööjõu vabatahtlikust voolavusest: - SIM 14% ≤ 10% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 6% asutustest - PPA 0,29% < 2% < 2% < 2% < 2% lahkumise - PÄA 2% ≤ 2% ≤ 2% põhjuste - HÄK 8% 7% 6% 6% 6% ülevaade - SKA 9% ≤ 9% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 7% - SMIT 11% ≤ 10% ≤ 8% ≤ 8% ≤ 8% Töötajate hinnang SIM-i valitsemisala juhtide SIM-i juhtimispõhimõtetele vastavuse kohta viiepalliskaalal: valitsemisala - siseturvalisuse terviklik juhtimine 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 juhtimis- - keskendumine ühiskonna vajadustele 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 kultuuri - paindlikkus ja tõhusus 3,9 – ≥ 4,0 – ≥ 4,1 uuring - inimeste väärtustamine 4,0 – ≥ 4,1 – ≥ 4,2 Valitsemisala teisest asutusest tööle tulnud inimeste osakaal Tasemed kõikidest tööle tulnutest: määratakse aastal 2020. - SIM - PPA - PÄA - HÄK - SKA 133 Võimekus 5.1.1. Arendava ja paindliku tööelu pakkumine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Töötajad vastutavad enda arengu eest ise. SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega143 1.1. Tasemeõppe ja täiendusõppe süsteem on muudetud paindlikuks: SKA ja SIM, PPA, PÄA, RE ametid on koostöös loonud süsteemi, kus töötaja saab enda arendamiseks SKA 2020–2023 HÄK, SMIT, KAPO valida erinevaid õppevorme. 1.2. Hariduse kvaliteedi tagamiseks tehakse koostööd teiste kõrgkoolidega, SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE nt ühised õppekava osad tehnoloogia- ja küberteemade õpetamiseks. HÄK, SMIT, KAPO 1.3. Panustatakse SKA õppe rahvusvahelistumisesse ja ollakse üha aktiivsem SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE partner Cepoli ja Frontexi ühisõppekavades jt koolitustes. HÄK, KAPO 1.4. Eriteenistuse regulatsioonid on ühtlustatud, et võimaldada eriteenistuse PPA, PÄA, HÄK, SIM 2020–2023 RE töötajatel tööalaselt liikuda eriteenistuse asutuste vahel. SKA, KAPO 1.5. Arendatud on SKA ja Kaitseväe Akadeemia vastuvõtu (kehaliste) katsete korraldamist koostöös nii, et neid tuleb sooritada üks kord ning SIM, PPA, PÄA, SKA 2020–2023 RE katsetulemusi arvestatakse kandideerimisel mõlema kõrgkooli mistahes HÄK, KAPO erialale. 1.6. On koostatud ülevaade valitsemisala asutuste vahelistest SMIT SIM, PPA, PÄA, HÄK, karjäärivõimalustest ja loodud võimalused sujuvalt asuda 2020–2023 RE SKA, KAPO teisele erialasele tööle. 1.7. Loodud on paindlik süsteem uute teadmiste ja kogemuste edasi- SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE andmiseks, näiteks töötajad pakuvad üksteisele õpiampse. SKA, SMIT, KAPO 1.8. Arenguvestluste süsteemi on muudetud nii, et töötaja tunnetab vastutust SIM, PPA, PÄA, HÄK, enesearendamise eest (töötaja algatab arenguvestluse, teeb kokkuvõtte ja 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO hoolitseb elluviimise eest). 1.9. On koostatud ülevaade rahvusvahelise töökogemuse võimalustest ja neid SIM, PPA, PÄA, HÄK, pakutakse töötajatele, sh on valitsemisalas kokku lepitud ja selgelt 2020–2023 RE SKA, KAPO sõnastatud, mis on rahvusvahelise töökogemuse eesmärgid. 143 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 134 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Töötajad teevad oma tööd pühendunult, neile meeldib tööle minna, seal olla ja kirega Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: panustada. Seda toetab paindlik, inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning erinevusi SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO arvestav keskkond. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Loodud on nõustamissüsteem vaimse tervise toetamiseks ja turvalised võimalused, et SIM, PPA, PÄA, julgustada töötajaid rääkima oma vajadustest ja eripäradest (nt vähenenud töövõimega HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE inimeste vajadused) ning näidata, et nendega arvestatakse. KAPO 2.2. Sündmusega vahetult kokku puutuvate töötajate regulaarse tervisekontrolli kavas on SIM, SKA, PPA, PÄA, HÄK 2020–2023 RE vaimse tervise kontrollimine. SMIT, KAPO 2.3. Loodud on paindlikke töötamisvõimalusi, mis aitavad hoida töö ja eraelu tasakaalus ning SIM, PPA, PÄA, lähtuda isikupõhistest vajadustest (nt töötamine väljaspool kontorit, tööampsud, HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE tööaeg, lastetoad, hobidega tegelemise võimaldamine, osalise töövõimega inimeste KAPO rakendamine). 2.4. Analüüsitud on vabatahtlikele ja kutselisetele tööajatele osutatavaid tugiteenuseid (nt küsitlus vabatahtlikele nendele osutatavate tugiteenuste vajaduse ja asjakohasuse SIM, HÄK, PPA, PÄA 2020–2023 RE hindamiseks, sh selgub, mida vabatahtlikud vajavad ja mis paneb neid soovima SKA, KAPO vabatahtlikuna jätkuvalt panustama). 2.5. Analüüsitud on lisaressursi vajadust vabatahtlikega tegelemiseks, sh on täpsustatud SIM, HÄK, vajadust personali hulga suurendamise, arendustegevuste, väljaõppe ja PPA, PÄA 2020–2023 RE SKA, KAPO täienduskoolituste järele. 2.6. Loodud on rotatsioonisüsteem ja pakutakse lühiajalisi rotatsioonivõimalusi uute oskuste PPA, PÄA, omandamiseks (nt on koostatud ülevaade sarnastest või sisult lähedastest töödest SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE valitsemisalas ja pakutakse praktilise kogemuse saamist mõnes konkreetses töölõigus). SMIT, KAPO 2.7. Loodud on põhitöö lühiajalise rikastamise võimalused (nt päästekorraldaja osaleb PPA, PÄA, ennetusvaldkonnas). Uusi väljakutseid otsivale töötajale võimaldatakse lühikest aega SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE panustada teise valdkonna töödesse või projekti. SMIT, KAPO 2.8. Üle on vaadatud töötajatele ja vabatahtlikele esitatavad nõuded ning need on PPA, PÄA, tänapäevastatud ja muudetud paindlikumaks. Valitsemisala sees karjäärisuuna SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE muutmisele esitatavad nõuded on üle vaadatud ja liigsed takistused on kõrvaldatud. KAPO 135  SIM, PPA, PÄA, 2.9. Rakendatud on läbipaistev ja motiveeriv tasustamise süsteem, et muuta siseturvalisuse HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE valdkond tööotsijate ja töötajate silmis konkurentsivõimelisemaks. KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 3. Töökeskkond ja töövahendid on läbimõeldud, soodustavad töö tegemist ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO arvestavad töötajate erinevaid vajadusi. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 3.1. Loodud on töö iseloomu ja töötaja vajadusi arvestav töökeskkond (nt kontor, SIM, PPA, PÄA, kus on arvestatud vajadusega teha tööd nii omaette kui ka meeskonnas, ning HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE saab töötada kas püsti või istudes ). KAPO Võimekus 5.1.2. Targad ja inspireerivad juhid Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Juhid lähtuvad juhtimispõhimõtetest ja organisatsioonikultuuri vajadustest. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Juhid on inspireerivad ja targad ning oma käitumise ja hoiakutega inimestele SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO eeskujuks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega PPA, PÄA, 1.1. Juhtide juhtimispõhimõtetele vastavust on seiratud juhtimiskultuuri kujundamiseks SIM HÄK, SKA, 2020–2023 RE ja arendustegevuste kavandamiseks (üle aasta). SMIT, KAPO 1.2. Juhtidele on antud regulaarselt tagasisidet nende juhtimisoskuste kohta ja pakutud SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE arendustegevusi. SKA, SMIT, KAPO SIM, PPA, PÄA, HÄK, 1.3. Kujundatud on tulemustele orienteeritud organisatsiooni- ja juhtimiskultuur. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 1.4. Juhtidel on arendatud strateegilise juhtimise oskust ja töötajatele strateegiliste SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE eesmärkide kommunikeerimise oskust nii, et juhid seavad eesmärgi, mida on vaja SKA, SMIT, KAPO 136  saavutada, jättes töötajatele võimaluse teekonna eesmärgini ise kujundada või selle kujundamisel kaasa rääkida. Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 2. Juhid loovad kaasava keskkonna, kus on tähtis SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO töötajate tööalane edu ja heaolu. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 2.1. Juhte on pidevalt arendatud ja toetatud, et nad märkaksid inimeste SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, vajadusi ja oskaksid toime tulla eri põlvkondade ja inimtüüpide 2020–2023 RE SMIT, KAPO esindajatega. 2.2. Juhte on koolitatud, et nad omandaksid oskusi dialoogil ja kaasamisel SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, põhineva ning muudatustega kohaneva organisatsioonikultuuri 2020–2023 RE SMIT, KAPO kujundamiseks. 2.3. Juhte on koolitatud, et nad märkaksid ja tegeleksid SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE psühhosotsiaalsete ohuteguritega. SMIT, KAPO Võimekus 5.1.3. Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, 1. Loodud on erinevad koostöövormid parimate praktikate jagamiseks, koostöö PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO soodustamiseks. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 1.1. Korraldatud on valitsemisalaülene konverents uute ideede, lahenduste ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE tehnoloogiate teemal. SKA, SMIT, KAPO SIM, PPA, PÄA, HÄK, 1.2. Kasutusele on võetud valitsemisalaülese info hoidmise koht. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 1.3. Koostatud on ülevaade erinevatest formaatidest, mis soodustavad koostööd, SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE parimate praktikate jagamist ja meeskonnatunnet. SKA, SMIT, KAPO 137 Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 2. Töötajad tunnevad oma tegevuse suhtes omanikutunnet ja saavad kaasa Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: rääkida eesmärkide seadmisel ja neid puudutavate otsuste tegemisel, sh oma SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO töö kujundamisel. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Kaas- Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Aasta Vahendid vastutaja programmidega 2.1. Töötajad on kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse, nende arvamusega SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, on arvestatud. Juhid on esile toonud neid muutusi ja otsuseid, mis on saanud 2020–2023 RE SMIT, KAPO alguse töötajate tagasisidest. 2.2. Juhte on koolitatud oodatava tulemuse sõnastamise oskuse ja kaasamise SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, arendamiseks, mis annaks töötajatele rohkem võimalusi eesmärkide 2020–2023 RE SMIT, KAPO saavutamise viiside ja kiiruse kohta kaasa rääkida. 2.3. Töid on seiratud kindla ajavahemiku tagant ja vähendatud on ebamõistlikku SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE tööd, mis ei too tulemust ja millel ei ole lisaväärtust. SMIT, KAPO 2.4. Töökeskkonnas on loodud töötajatele sobivad ja turvalised võimalused SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, teavitada vajadusest saada tuge või täiendada oma teadmisi ülesannete 2020–2023 RE SMIT, KAPO paremaks täitmiseks. 2.5. Pikaajalise välislähetuse korral teevad teenistuja ja asutus täpsed kokkulepped SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, 2020–2023 RE lähetuselt naasmise ja teenistuja ametialaste võimaluste kohta. SMIT, KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 3. Ühised väärtused on organisatsioonikultuuri aluseks ja toetavad tagasiside SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO andmise kultuuri kujunemist. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega 138  3.1. Tagasiside andmise meetodeid on juhtidele ja töötajatele tutvustatud, et kujuneks tagasiside andmist soodustav kultuur, kus tunnustamine ja tagasiside SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE andmine tugineb kokkulepitud väärtustele, sh väärtustatakse nii tulemusi kui ka SKA, SMIT, KAPO pingutust. 3.2. Juhtidele on tutvustatud personalivaldkonna suundumusi ja uusi lähenemisi, mis mõjutavad organisatsioonikultuuri kujunemist (eri põlvkonnad, SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE tööharjumused, arusaam paindlikkusest, rahvastiku vananemine, noorte SKA, SMIT, KAPO vähenemine jne). 3.3. Juurutatud on väärtuspõhine värbamine, sh on värbajatele vajaduse korral SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE pakutud koolitusi. SKA, SMIT, KAPO PPA, PÄA, HÄK, 3.4. Kokku on lepitud kogu valitsemisala katusväärtused, millest SIM SKA, SMIT, 2020–2023 RE kõik asutused lähtuvad. KAPO 3.5. Loodud on erinevad dialoogiformaadid, et toetada organisatsioonides võrdset SIM, PPA, PÄA, HÄK, kohtlemist, läbipaistvust, inimestega arvestamist, vastastikust lugupidamist, 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO meie-tunde loomist ja hoidmist. 3.6. Seiratud on kokkulepitud väärtuste rakendamist, nii ebakõla nende SIM, PPA, PÄA, HÄK, rakendamisel kui ka organisatsioonis töötamise põhimõtetest kinnipidamist. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO Seire tulemuste alusel on tegevusi parandatud. Võimekus 5.1.4. Hinnatud tööandja kuvandi kujundamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Siseturvalisuse asutused on hinnatud tööandjad, SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO kuhu tahetakse tööle tulla ja jääda. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SIM, PPA, PÄA, 1.1. Ellu on viidud teavitustegevusi, sh edastatud positiivseid sõnumeid, et suurendada HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE siseturvalisuse asutuste kui atraktiivsete tööandjate nähtavust. KAPO 1.2. Siseturvalisuse valdkonda on tutvustatud noortele (nt osaletakse projektis „Tagasi SIM, SMIT, kooli“, riigikaitse õpetamise raames tutvustatakse siseturvalisuse valdkonda, PPA, PÄA, HÄK, SKA 2020–2023 RE KAPO osaletakse messidel, pakutakse praktikavõimalusi, korraldatakse SKA noortelaagrit). 139  SIM, PPA, PÄA, 1.3. Kokku on lepitud tööandjat puudutavad põhisõnumid ja nende levitamiseks HÄK, SKA, SMIT, 2020–2023 RE koolitatud on kõneisikud. KAPO Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 2. Siseturvalisuse töötajad on oma valdkonna saadikud. SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega SIM, PPA, PÄA, HÄK, 3.1. Valitsemisalas ja sellest väljaspool on avaldatud persoonilugusid. 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO 3.2. Siseturvalisuse valdkonna töötajad on kindla aja vältel tutvustanud oma tööd SIM, PPA, PÄA, HÄK, 2020–2023 RE sotsiaalmeedias, kasutades näiteks blogi või vlogi. SKA, SMIT, KAPO 3.3. Pakutud on võimalusi töötada nii pika- kui ka lühiajalises lähetuses ning SIM, PPA, PÄA, HÄK, vajaduse korral ettevalmistavat tuge Eesti ja siseturvalisuse valdkonna 2020–2023 RE SKA, SMIT, KAPO paremaks esindamiseks. 140 Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine Eesmärk. Siseministeeriumi valitsemisalas on kasvanud suutlikkus kasutada siseturvalisuse edendamisel innovaatilisi lähenemisi ja lahendusi ning poliitikakujundamine on teadus- ja tõenduspõhine. Meetme mõõdikud: Algtase 2018 2020 2021 2022 Sihttase 2023 Allikas Innovatsiooni küpsusastme kõrgemale Mõõdik töötatakse Siseministeerium tasemele jõudmise määr välja aastal 2020 Töötajate arv, kelle tööülesanne on Siseministeerium 1 ≥3 ≥5 ≥5 ≥5 algatada ja ellu viia innovatsiooniprojekte Siseministeeriumi valitsemisalas ametlike Siseministeerium või lepinguliste koostööpartnerite arv, kel 0 ≥1 ≥2 ≥3 ≥3 on väga head oskused nutika tehnoloogia valdkonnas144 Algatatud innovatsiooniprojektide arv Siseministeerium 0 ≥5 ≥ 10 ≥ 15 ≥ 20 (kumulatiivne) Prototüübi testimiseni jõudnud Siseministeerium 0 ≥3 ≥5 ≥7 ≥ 10 innovatsiooniprojektide arv (kumulatiivne) Otseselt teadmistepõhise Siseministeerium Mõõdik töötatakse poliitikakujundamise toetamiseks läbi välja aastal 2020 viidud uuringute arv 144 sh avaandmed (ingl open data), suurandmed (ingl big data), tehisintellekti(ingl artificial intelligence), masinõpe, automatiseerimine ja targad sensorid jne. 141 Võimekus 5.2.1. Käitumisteaduslikult ja tehnoloogiliselt nutikate uuendustega katsetamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: 1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtimiskultuur soodustab innovatsiooni ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SKA, SMIT, KAPO organisatsiooni innovatsiooni küpsustase on kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE / välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega145 1.1. Valitsemisala töötajad osalevad kasutajakeskse disaini koolitustel ja kursustel PPA, PÄA, HÄK, SKA, (igal aastal 50 inimest), et omandada kasutajakesksete lahenduste disainimise RE / SIM SMIT, KAPO, 2020–2023 baasteadmised ja tunda töös ära olukorrad, kus saab kasutajakeskse disaini välisvahendid innotiim võtteid kasutada. 1.2. Valitsemisala töötajatele on korraldatud nutikate tehnoloogiate koolitusi ja kursuseid (igal aastal 75 inimest), et suurendada pädevust võtta kasutusele uusi SIM, PPA, PÄA, HÄK, RE / SKA 2020–2023 tehnoloogiaid ja arendada välja võimekus lõimida nutikaid tehnoloogiaid SMIT, KAPO välisvahendid tööprotsessidesse. 1.3. Valitsemisala töötajad osalevad käitumisteaduste 146 koolitustel ja kursustel (igal aastal 50 inimest), et omandada käitumispsühholoogia baasteadmised ja PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / SIM 2020–2023 tunda ära tööolukorrad, kus saab kasutada mitmesuguseid võtteid käitumist SMIT, KAPO välisvahendid mõjutada. 1.4. Töötajatele on kasutamiseks valminud praktilised tööriistad, mis toetavad PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / SIM 2020–2023 valitsemisala töötajaid uuenduslike ideede leidmisel ja ellurakendamisel. SMIT, KAPO välisvahendid 1.5. Igal aastal toimub valitsemisala innovatsioonipäev, et leida uusi ideid ja PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / lahendusi poliitikate ja teenuste kvaliteedi suurendamiseks ning SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid julgustada valitsemisala töötajaid katsetama uusi lahendusi. 1.6. Korraldatud on iga-aastane häkaton ja mentoritega idee-inkubaator, et SIM, PPA, PÄA, HÄK, RE / katsetada uusi tehnoloogilisi lahendusi poliitikate ja teenuste kvaliteedi SKA 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid parendamiseks (sh jõuda kuuekuulises inkubaatoris reaalse prototüübini) ning 145 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 146 Käitumisteaduste (ingl behavioural sciences) valdkond tegeleb inimkäitumise mustrite, selle põhjuste ja mõjutamisvõtete mõistmisega. Käitumisteadused hõlmavad eelkõige psühholoogia, sotsioloogia ja antropoloogia valdkonna, kuid sisaldavad ka komponente majandusest, politoloogiast, bioloogiast ja inimgeograafiast. 142  sel moel julgustada valitsemisala töötajaid proovima uusi lahendusi. Luuakse ka lahendusi, mis põhinevad krati ja andmeanalüüsi võimaluste kasutamisel. 1.7. Igal aastal on peetud ebaõnnestumiste seminare147, et jagada valitsemisala PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / töötajate vahel väärtuslikke õpikogemusi ebaõnnestunud projektide kohta ja SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid sellega kasvatada organisatsioonis katsetamiskultuuri. 1.8. Kõigi valitsemisala asutuste töökorralduses on tehtud muudatused, mis PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / soosivad valitsemisalas uuenduslike algatuste teket ja edukat elluviimist. SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid Muudatuste kavandamiseks on enne tehtud asjakohane analüüs. 1.9. Loodud on valitsemisala innovatsioonimeeskond või -võrgustik, mis koondab PPA, PÄA, HÄK, SKA, RE / uuenduslike ideede algatajad ja elluviijad, et võimendada organisatsiooni SIM 2020–2023 SMIT, KAPO välisvahendid õppimisvõimet ja kujundada asutuste-siseseid innovatsiooni eestkõnelejaid. Võimekus 5.2.2. Teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamine Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik 1. Siseministeeriumi valitsemisala teadus-ja tõenduspõhise Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, poliitikakujundamise osakaal on oluliselt kasvanud ning teadus- ja SKA, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KAPO arendusvõimekus on kasvanud. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega148 1.1. Siseministeeriumi valitsemisalas on välja töötatud ja kokku lepitud SKA, PPA, PÄA, RE / strateegilised uurimissuunad, mis toetavad siseturvalisuse strateegiliste SIM HÄK, SMIT, 2020–2023 välisvahendid arengueesmärkide saavutamist. KAPO 1.2 Strateegiliste arengueesmärkide saavutamisel toetutakse tõhusale SIM, SKA, PPA, RE / valitsemisalasisesele koostööle (sh SKA kompetentsidele) ning ka koostööle PÄA, HÄK, 2020–2023 välisvahendid väljaspool asuvate avalik-õiguslike ülikoolide ning teadus- ja arendusasutustega. SMIT, KAPO 147 Ebaõnnestumiste seminarid ehk nn fuckup nights on erasektori start-up’i- ja innovatsioonikogukondades levinud seminaritüüp, mille fookus on ebaõnnestumiskogemuse jagamisel. Eesmärk on vähendada häbi ja hirmu läbikukkumise ees ja normaliseerida ebaõnnestumisi kui paratamatut osa uute ideedega katsetamisel. 148 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 143  1.3 Siseministeeriumi valitsemisala asutused panustavad EL prioriteetsete SIM, SKA, PPA, probleemide innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse (erinevad RE / PÄA, HÄK, 2020–2023 koostööprojektid ja –formaadid), et rakendada uudseid teadmisi ja välisvahendid SMIT, KAPO tehnoloogiaid Eesti siseturvalisuse tugevdamisel. 1.4 Loodud on valitsemisalaüleselt kättesaadav ja kasutajasõbralik SIM, PPA, PÄA, RE / infovahetusplatvorm, mis tagab valitsemisalas läbi viidud teadus-, arendus- ja SKA, SMIT 2020–2023 HÄK, KAPO välisvahendid innovatsiooniprojektide kättesaadavuse ja kasutamise (nt. digiriiul 2.0). Võimekuse oodatav tulemus või selle saavutamiseks vajalik Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SIM, 2. Sisekaitseakadeemiasse on loodud Eesti siseturvalisuse teadus-arendus- ja SKA, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KAPO innovatsioonitegevuse kompetentsikeskus. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused (väljundeesmärk või olulise arendustegevuse väljund), kuid asutused võivad seada ka teisi vajalikke väljundeesmärke ja ellu viia täiendavaid tegevusi. Seosed teiste Alatulemus Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid programmidega149 2.1. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud valitsemisala keskseks SIM, PPA, PÄA, teadus- ja arendustegevuse ning eriteadmuse arendamise ja hoidmise RE / SKA HÄK, SMIT, 2020–2029 keskuseks, mis panustab tõhusalt valdkondlike valupunktide lahendamisse ning välisvahendid KAPO on valdkonna eestkõneleja ühiskondlikes aruteludes. 2.2. Siseturvalisuse valdkonna strateegilisi uurimissuundi on arendatud SIM, PPA, PÄA, RE / kompetentsikeskuses tegutsevate teaduritest, valitsemiasala ekspertidest ja SKA HÄK, SMIT, 2020–2029 välisvahendid välisekspertidest mehitatud uurimisrühmade abil. KAPO 2.3. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud atraktiivseks teadus- ja RE / arendustegevuse läbiviimise keskuseks doktorantidele, teaduritele ning SKA 2020–2025 välisvahendid teistele valdkonna tippekspertide. 2.4. Siseturvalisuse kompetentsikeskus on arendatud rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja tunnustatud koostööpartneriks, mis panustab SKA 2020-2029 aktiivselt siseturvalisuse teadus-, arendus- ja innovatsioonikoostöö rahvusvahelistesse võrgustikesse. 149 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 144 2.5. Siseturvalisuse kompetentsikeskuses on professionaalsel tasemel välja SIM, PPA, PÄA, RE / arendatud administratiivne võimekus teadusrahade oluliselt suuremaks SKA HÄK, SMIT, 2020–2025 välisvahendid kaasamiseks. KAPO 2.6. Kompetentsikeskuses läbiviidav teadustegevus on suurel määral integreeritud RE / SKA SIM 2020–2025 õppetööga. välisvahendid 2.7. Käivitatud on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusasutuseks evalveerimise RE / SKA SIM protsess. välisvahendid 145 4. Programmi juhtimiskorraldus 4.1. Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede), 2) pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler (2. ja 3. meede) ja 3) varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler (5. meede) Ministeerium, kes programmi elluviimises osaleb, koostab igal aastal tulemusaruande oma vastutusalasse jäävate meetmete rakendamise, sh alameetmete/programmi tegevuste, võimekuste oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta ja esitab selle hiljemalt 1. veebruaril Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab aruande oma vastutusalasse jäävate võimekuste, oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta. Programmi aruanne on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele. Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste tulemuste ja alatulemuste juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul positiivse mõjuga asutuste panuseid ei dubleerita). Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. 4.2. Poolte rollid probleemide lahendamisel Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll. Riigiasutused koostöös Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused Igaühe panus Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid Siseturvalisuse programmis on lepitud kokku riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Programmis täpsustatakse ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende põhiroll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad sotsiaalteenuseid ja annavad sotsiaaltoetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad 146 avaliku korra kaitset ja ohutust; võimestavad kogukondi ja üksikisikuid; viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse: Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele. Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada. Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke. 147  EELNÕU „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks esitatud dokument. 09.12.2019 LISA 4. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS Arengukava maksumus 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 Kokku (miljonites eurodes) Ennetav ja turvaline Meede 1 elukeskkond 49,65 50,46 50,11 49,72 49,72 49,72 49,72 49,72 49,72 49,72 49,72 547,97 Meede 2 Kiire ja asjatundlik abi 153,38 153,67 153,64 152,96 152,96 152,96 152,96 152,96 152,96 152,96 152,96 1 684,34 Meede 3 Kindel sisejulgeolek 124,44 127,41 129,12 123,02 123,02 123,02 123,02 123,02 123,02 123,02 123,02 1 365,13 Meede 4 Tõhus rahvastikuhaldus 33,60 34,48 35,08 32,63 32,63 32,63 32,63 32,63 32,63 32,63 32,63 364,21 Tark ja innovaatiline Meede 5 siseturvalisus 14,48 14,36 14,34 14,21 14,21 14,21 14,21 14,21 14,21 14,21 14,21 156,88 Investeeringud 19,29 14,15 14,30 13,62 13,62 13,62 13,62 13,62 13,62 13,62 13,62 156,68 KOKKU 394,85 394,53 396,59 386,15 386,15 386,15 386,15 386,15 386,15 386,15 386,15 4 275,21 Arengukava maksumus tugineb SIM valitsemisala riigi eelarvestrateegia raames planeeritud 2020–2023 eelarvel. Juhime tähelepanu, et nendest vahenditest ei piisa arengukava eesmärkide elluviimiseks ning Siseministeerium on esitanud puudujäägi katmiseks lisataotlused. Aastate 2024–2030 andmed on indikatiivsed. Andmed ei sisalda programmide üleseid summasid (tulud ja käibemaksukulu). Andmed sisaldavad meetmete kaupa kulusid, sh amortisatsioonikulu. Eraldi real on välja toodud ka investeeringute summad. Täiendavalt on andmetest välja võetud pensionieraldiste kulu, kuna nimetatud kulu ei väljenda otseselt siseturvalisusesse panustamist.