Hankija vastus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.12.2024 Kehtib kuni: 2.12.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Haridus- ja Teadusministeerium Teie: nr 5.3-2/24/5643 Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 30.12.2024 nr 5.3-2/24/5690 Endla 13 10122 Tallinn Vastus vaidlustusele riigihankes 283847 Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood: 70000740 Munga 18, 50088 Tartu e-post: [email protected] Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Kolmas isik: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood 10239452 aadress Sepise 7, 11415 Tallinn VASTUS Aktsiaselts Helmes vaidlustusele riigihankes “Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd” (viitenumber 283847) Hankija korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  hooldustööd“, viitenumbriga 283847 (edaspidi riigihange). Kõik riigihanke alusdokumendid, teabevahetus, laekunud pakkumused ning hankija otsused on kättesaadavad riigihangete registrist (edaspidi RHR) või registris olevate dokumentide viidetest internetis. Kui mõni neist või muudest asjassepuutuvatest dokumentidest ei ole mingil põhjusel kättesaadav, oleme neid valmis täiendavalt saatma. Tahvel õppeinfosüsteemiga, mida kasutavad nii õpilased kui kooli personal. Personali jaoks on õppeinfosüsteem kriitilise tähtsusega tööriist, mis nõuab arenduselt kasutajasõbralikkust, järjepidevust ja tegevuste maksimaalset automatiseeritust. Seetõttu on näidisülesande nõuded spetsiifilised ning inforohked ja eeldasid hoolsalt pakkujalt detailset läbitöötamist. 1. Üldised asjaolud 1.1. Haridus- ja Teadusministeeriumi 01.10.2024 käskkirjaga nr 1.1-3/24/135 (mis on kättesaadav dokumendi registrist lingilt https://dok.hm.ee/et/document.html?id=0a6775f8-b084-49ff- 83dc-45315c00d2fa ) kinnitati riigihanke „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd“ alusdokumendid ja moodustati komisjon. Komisjoni kuuluvad Marit Teras (tehnoloogia juhtimise osakonna digitaalse õppetöö valdkonna tootejuhtanalüütik), Mark Ohlau (tehnoloogia juhtimise osakonna arhitekt), Kristi Fischer (tehnoloogia juhtimise osakonna digitaalse õppetöö valdkonna tootejuht-analüütik), Mari-Liis Seer (kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna peaekspert), Lili Lillepea (tehnoloogia juhtimise osakonna IT-hangete juht). Hankija kinnitab, et hindamise viisid läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid, kes omavad ekspertteadmisi hankeeseme osas. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabus 11.11.2024 kell 13:00. Tähtaegselt esitasid pakkumused: SRINI OÜ, Aktsiaselts Fujitsu Estonia, AKTSIASELTS HELMES ja Bitweb OÜ. Hankija tunnistas vastavaks Aktsiaselts Fujitsu Estonia, AKTSIASELTS HELMES ja Bitweb OÜ esitatud pakkumused ning pakkumuste hindamise tulemusena tunnistas edukaks Aktsiaselts Fujitsu Estonia pakkumuse kui majanduslikult soodsaima pakkumuse. 1.3. Riigihanke korraldamise eesmärgiks on sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kelle pakkumus on parima näidistöö lahenduskäigu ja töötunni hinna suhtega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppeinfosüsteemi toetavaid ja selle kasutamist võimaldavaid e-teenuseid ja tagatakse nende koosvõime. 2. Riigihanke hindamiskriteeriumi kirjeldus 2.1. Kuivõrd vaidlus puudutab vaid ühte kahest hindamiskriteeriumist, siis keskendume selgitamisel vaid vaidlusalusele hindamiskriteeriumile „Näidisülesande lahendamise kvaliteet ja nõuetele vastavus“ (edaspidi kriteerium). 2.2. Kriteeriumi kirjelduse kohaselt, tuli pakkujal esitada näidisülesande lahendus vastavalt hankealusdokumentides sätestatule. 2.3. Hindamismetoodika on alusdokumendi „HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD“ kohaselt järgnev: 2.3.1. 40 punkti saab pakkumus, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: näidisülesande vastuses on selgelt ja üheselt arusaadavalt ja struktureeritult kirjeldatud loodav lahendus; esitatust nähtub selgelt, kuidas ruumide broneerimine õppija rollis töötab; kõik moodulid ja nende muutmise vajadus on kirjeldatud; broneerimise mooduliga lisanduv töömaht õppeasutusele on minimaalne; puuduvad vastuolud kirjelduse eri osade; täiendavad küsimusi ei ole. 2 (6) 2.3.2. 26 punkti saab pakkumus, milles esineb üks või mitu puudust: näidisülesande vastuses on selgelt, arusaadavalt ja struktureeritult kirjeldatud loodav lahendus; esitatust nähtub selgelt, kuidas ruumide broneerimine õppija rollis töötab; kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke; kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid on kaetud; eksisteerivad väheolulised vastuolud kirjelduse eri osade vahel; esitatu osas tekib 1 - 3 küsimust või märkust pakutava lahenduse põhjenduste kohta. 2.3.3. 12 punkti saab pakkumus, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust: näidisülesande vastuses on keskpäraselt kirjeldatud ruumide broneerimine, millest on üldjoontes võimalik siiski aru saada, kuidas kirjeldatud probleemi planeeritakse lahendada; kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud; esineb puudujääke kirjelduse detailsuses ning vastuolusid kirjelduse eri osade vahel; esitatu osas tekib 5 või rohkem küsimust või märkust pakutava lahenduse või selle põhjenduste kohta 2.3.4. 0 punkti saab pakkumus, mille näidisülesande lahendus on oluliste puudustega, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas on näidisülesandes kirjeldatud tegevus planeeritud realiseerida. 2.4. Riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ Lisa 6 „Näidisülesande kirjeldus“ (edaspidi lisa 6) kirjeldab, näitlikustab ja nimetab näidisülesandega seotud nõuded, ootused ja muu vajaliku informatsiooni kriteeriumi täitmiseks. Kuid muuhulgas ei saa pakkuja unustada teisi riigihanke alusdokumente, mis kirjeldavad hankeeset ja hankelepingu sõlmimise eesmärki. Hankija ei hakka siinkohal välja tooma kõiki lisa 6 toodud nõudeid vaid keskendub vaidlustust puudutavatele. Punktide loetelule eelneb juhis: „Järgnevalt oleme välja toonud asjaolud, millega tuleb näidisülesande lahendamisel arvestada.“. 2.4.1. Näidisülesande kirjelduses on toodud funktsionaalsuse all nõue: „Kooli administratiivse töötaja rolli vaates peab saama õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta ja/või kustutada. Süsteem peab saatma õppijale asjakohase teate.“ 2.4.2. Lisa 6 osas pealkirjaga „Hankija ootused ja nõuded broneerimismooduli visioonile“ on toodud nõue: „Pakkuja peab arvestama HTM-i mittefunktsionaalsete nõuetega (MFN)“ ja lisatud viide mittefunktsionaalsete nõuetele (edaspidi MFN) ligipääsemiseks. 2.5. Hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi küsimust hindamiskriteeriumite või hindamiseks kaasatavate ekspertide kohta, samuti ei esitatud ettepanekuid hindamiskriteeriumite või hindamismetoodika muutmiseks. 3. Sisulised põhjendused 3.1. Lähtudes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 85 lõikest 1 peab hindamiskriteerium olema hankeesemega seotud ja reaalset konkurentsi tagav. Näidisülesande hindamise üks eesmärke on näidata, kas ja mil viisil saab pakkuja aru sõlmitava hankelepingu täitmisest. 3.2. Hankija vaidleb vastu sellele, et hindamiskomisjoni töö on vastuolus RHS § 3 toodud üldpõhimõtetega. Komisjon andis konsensusliku hinnangu kõikidele esitatud pakkumustele lähtudes hindamismetoodikast eelnevalt eraldiseisvalt lahendused läbi töötades. 3.2.1. Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. (Riigikohtu halduskolleegium 11.12.2020, 3-20-1198 (p-d 17–21)). Hankija ei ole muutnud ei hindamiskriteeriumeid, osakaale ega metoodikat ning need olid alusdokumentides sätestatud. 3 (6)  Ainus, mis hankijal riigihanke alusdokumentides kajastamata on see, millisel kujul komisjon hindamise korraldab. Hankija korraldas hindamise käesolevas riigihankes loogilisel viisil, mille tulemuseks oli konsensuslik hinnang, kuivõrd alakriteeriumitele hindepunkte määratud ei olnud ning tegemist oli kvalitatiivse hindamisega. 3.3. Vaidlustaja väitel on hindamise põhjendused lakoonilised, millele hankija vaidleb vastu. Põhjendused on väga spetsiifilised, mis on tugevalt seotud pakkuja näidistöö lahenduse ja on kehtestatud hindamismetoodikaga, mis omakorda lähtub lisa 6 nõutust. Edukaks tunnistamise otsuse lisas 4-2 toodud põhjendusi hindamismetoodikaga kõrvutades nähtub selgelt, et pakkumusele saab omistada maksimaalselt 12 punkti. 3.4. Vaidlustaja on viidanud vaid osaliselt lisa 6 toodud nõuetele (vaidlustuse punktid 2.11-2.13.). Pakkujal tuli näidisülesannet lahendades järgida tervikuna lisa 6 toodud tingimusi ja nõudeid. Pakkuja ei saa teha dokumentidest omale sobivat valikut. Lisa 6 on terviklik dokument, milles sisalduvad juhised on kohustuslikud järgimiseks. Hankija hinnangul on see selge ja piisavalt detailseid juhiseid andev, millele tuginedes koostatud näidisülesande lahendus on objektiivselt hinnatav ja teistpidi, mille alusel hindamine on läbipaistev, võrdselt kohtlev ja kontrollitav. Sõltumata muudets puudustest, kui kõiknäidisülesande tulemine soovituf aspektis ei ole kaetud, siis ei saa enam kui 12 hindepunkti anda. 3.4.1. Pakkuja esitatud näidistöös ei ole arvestatud lisa 6 kirjeldatud funktsionaalsust „Kooli administratiivse töötaja rolli vaates peab saama õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta ja/või kustutada. Süsteem peab saatma õppijale asjakohase teate“. Selline funktsionaalsus puudus vaidlustaja näidistöö lahenduses. Vaidlustaja sõnul on selline funktsionaalsus olemasolevas õppeinfosüsteemis juba olemas (vaidlustuse punktid 2.20. jj) ning nad lähtusid juhisest, et olemasoleva funktsionaalsuse puhul tuleks kirjelda muudatusi, kui selleks ettepanekuid on. Paraku siinkohal vaidlustaja eksib, sest näidisülesande nõue oli „administratiivse töötaja rolli vaates õppijate tehtud broneeringute otsing“. Hankija võib siinkohal vaid eeldada, et vaidlustaja ei ole nõudeid hoolikalt lugenud ja vajaliku infot üle kontrollinud. Hankija huvi oli nõudes esitatud funktsionaalsuse lahendus. Tõsi, õppeinfosüsteem sisaldab otsingut erinevates broneeringutest, nt läbi ruumide broneerimise vms, kuid näidistöös oli nõutud õppija broneeringute otsing administratiivse töötaja rollis. Nimetatud funktsionaalsus oli näidistöös kirjeldamata, mis vastab hindamismetoodika kohaselt 12 hindepunktiga hinnatava pakkumusele, kuna sisaldab puudusena, et kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud. See on ühtlasi ka väga oluline argument, miks vaidlustaja näidistöö lahendus ei ole 26 punkti vääriline, sest 26 punktiline lahendus katab kõik tulemina soovitud aspektid ja funktsionaalsuste loetelu kahtlemata on üks neist. Juhul, kui pakkujad saaksid valida meelepäraseid nõudeid ja osa jätta katmata, siis ei oleks pakkumused võrreldavad. 3.4.2. Hankekomisjoni hinnangul oli vaidlustaja näidistöö lahendus 12 punkti vääriline, sest näidisülesande vastuses on keskpäraselt kirjeldatud ruumide broneerimine, millest on üldjoontes võimalik siiski aru saada, kuidas kirjeldatud probleemi planeeritakse lahendada. Siinkohal on komisjon puudusena välja toonud, et ruumide broneerimise eelduseks olev õppurite lisamise toiming ei ole kasutajasõbralikult lahendatud. Õppureid saab küll lisada, kuid õiguste lisamine toimub ükshaaval, samas enamikel juhtudel tuleb õppeinfosüsteemiga liita suurem hulk õppureid ja igale õppurile eraldi õiguste lisamine on koormav ja läbimõtlemata. Kuid funktsionaalsuse nõudele on pakutud lahendus, mida komisjon hindas kui keskpärast samas probleemi lahenduse kirjeldus eksisteerib. 3.4.3. Hankija vaidleb vastu vaidlustuse p 2.18. toodud seisukohale, et äidisülesande kirjelduses ega hindamiskriteeriumites ei olnud nõutud tehnilise lahenduse arhitektuuri parendamist ega raamistikke uuendamist. Pakkujal tuli näidistöö lahenduse koostamisel juhinduda MFN-ist (vt vastuse p 2.4.2.). Selle punkt 2 sätestab nõuded rakenduse arhitektuurile 4 (6)  ja alapunkt 2.1 nõuab kohustuslikus korras, et rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponendid peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 3 aasta pärast (st elutsükli lõppu jõudnud komponendiga, kus on automaatne tehnoloogiline võlgnevus). Pakkuja lahenduse tehnilises kirjelduses tuuakse välja Angular.JS vaadete täiendamist. Selgitus, miks see puudusena välja tuuakse on järgmine: kuna Angular.JS-i näol on tänaseks tegemist ametliku toeta raamistikuga tulnuks pakkujal MFN punktiga kooskõla saavutamiseks pakkuda teist lahendust või ära mainimist Angular.JS-ist loobumise, kaasajastamise või hübriidse lahenduse (nt Angular.JS + Angular) osas. 3.4.4. Hankija vaidleb vastu vaidluste punktides 2.19. jj toodule. MFN punkti 2.36 kohustub rakendused disainima ja arendama domeenist juhinduva disaini (domain driven design) ja mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid jälgides. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et ei ole loogiline teha nii mitu endpointi, selleks, et saada kõik päringud tehtud. Lahendus peab olema tehtud selliselt, et saab tagada modulaarsust (vt samas 2.43). Hankija ei pea mõistlikuks monoliiti täita täiendavate lahendustega, vaid pigem teha seda õhukeseks. Õppeinfosüsteem Tahvel on piisavalt suur süsteem ja monoliidile täiendavalt lisamine tekitab pigem tehnoloogilisi probleeme kui lahendusi. Lisaks sellele, et siin pole arvestatud MFN nõudeid arvestab hankija Lisa 6 lk 1 kolmas lõigu kohaselt efektiivsuse hindamisel ka seda, kuidas lahendus on tehniliselt üles ehitatud. Tehnilise ülesehituse kohta tekkis hankijal märkus, mis on kriteeriumi kohaselt hinnatav asjaolu. 3.4.5. Näidistöö lahenduse hindamisel tekkis komisjonil kokkuvõtlikult 5 märkust või küsimust, mis on samuti hindamisjuhise järgi 12 hindepunkti kohane. Need 5 märkust/küsimust, mis kattuvad hindamisjuhises nimetatud teiste puudustega, olidki toodud edukaks tunnistamise otsuse lisas 4-2. See on samuti oluline argument, miks vaidlustaja näidistöö lahendus ei ole 26 punkti vääriline, sest kõrgem punktiskoor eeldab näidistöö lahenduse kohta kuni 3 küsimust /märkust mitte rohkem. 3.4.6. Vaidlustuses on toodud kirjeldus uue ruumi lisamise vormi kohta ja etteheide, et hankija ei tutvunud esitatuga põhjalikult jättes sisuliselt kontrollimata osa vaidlustaja tööst. Hankija vaidleb sellele vastu ja lisab, et hindamiskomisjoni põhjaliku tutvumise tulemusena küsimus tekkiski. Hankija luges näidisülesandes lk 5 toodud kirjeldust ning sellest lähtuvalt komisjon väidab, et "Lisa ruum" all uue ruumi lisamisel (ruumi andmete esmakordsel sisestamisel) ei saa uus ruum automaatselt külge eelnevalt "Broneerimise seaded" all defineeritud seadistusi. Hankeülesandes lk 5 ja Figma joonisel toodud ekraanipildi järgi tuleb "Ruumi broneerimise seaded" all kohustuslikus korras (raadio nupp) teha käsitsi valikud. Sellest tulenevalt tekkis komisjonil lisas 4-2 punktis 4 toodud küsimus - a. Kuidas on uut ruumi lisades võimalik võtta üle/rakendada automaatselt kooliülesed seaded? 3.5. Vaidlustaja on seisukohal, et näidisülesandes ei olnud nõuet massiga õppurite lisamiseks süsteemi ning selle hindamist ei ole ka kavatsetud läbi viia hindamismetoodika kohaselt. Hankija nõustub, et sellist nõuet ei ole nõuete loetelus toodud, kuid viitab asjaolule, et tegemist on õppinfosüsteemiga, mille näidistööülesanne oli broneeringusüsteemi lahenduse pakkumine ja see pidi olema kasutajasõbralik ja võimalikult intuitiivne nii õppijate kui ka kooli administratiivse personali jaoks, mis on sõnaselgelt välja toodud Lisa 6 lk 1. Pakkuja esitatud lahendus ei ole hankija hinnangul kasutajasõbralik. E-teenuste eelised on toimingute automatiseeritus, kiirus, lihtsus ning ühetaoliste liigutuste grupeerimine, samas võimalus iga liigutust kohandada eraldiseisvalt vastavalt vajadusele. 3.6. Vaidlustuses käsitatakse sõnapaari „oleks oodanud“ kui mingit uut (RHAD-st mitte tulenevat) tingimust, kuid tegelikkuses oli see hankija püüe viisakale sõnakasutusele, millega hankija juhtis tähelepanu pakkumuse puudustele, st miks välja toodu 12 hindepunkti vääriline on, kuid mitte enamaid punkte teeninud. 5 (6) 4. Kokkuvõte Pakkumuste hindamise tulemusel tunnistas hankija riigihankes esitatud pakkumuste sisust tulenevatel objektiivsetel põhjustel edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Hankija on kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt ning hinnanud pakkumisi samadel alustel juhidudes riigihanke alusdokumentides toodud nõuetest ja tingimustest. Hankija on riigihanke läbiviimisel tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Hankija on järginud RHS § 117 regulatsiooni ning lähtunud pakkumuste hindamisel riigihanke alusdokumentides esitatud hindamiskriteeriumitest. Hankija on teinud oma otsused õigesti, objektiivselt, pakkujaid võrdselt koheldes ning RHS sätteid järgides. 5. Hankija taotlused 5.1. jätta vaidlustus rahuldamata; 5.2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda; 5.3. lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henry Kattago varaküsimuste asekantsler Koopia: [email protected] Lili Lillepea 735 1450 [email protected] 6 (6)