"Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine

Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“ Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“ 1 SISUKORD Eesmärk 20 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Mõõdikud 20 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 20 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 21 Eesmärk 4 Mõõdikud 4 PROGRAMMI TEGEVUS 5. ABI OSUTAMINE EESTI Rahastamiskava 5 PÄÄSTEPIIRKONNAS 22 2. OLUKORRA ANALÜÜS 5 Eesmärk 22 Mõõdikud 22 3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA Programmi tegevuse sisu kirjeldus 22 PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– 2028 9 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 24 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11 PROGRAMMI TEGEVUS 1. HÄDAABITEADETE PROGRAMMI TEGEVUS 6. SÜÜTEOMENETLUS 25 VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 12 Eesmärk 25 Eesmärk 12 Mõõdikud 25 Mõõdikud 12 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26 teenuste planeerimiseks 13 Järelevalve automatiseerimine 26 PROGRAMMI TEGEVUS 2. AVALIKU KORRA TAGAMINE Menetluste digiteerimine 27 15 Digitaalkriminalistika arendamine 28 Kriminalistika arendamine 29 Eesmärk 15 Mõõdikud 15 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 15 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 30 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja teenuste planeerimiseks 17 aruandluse korraldusest 30 Avaliku korra tagamine 17 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes Isikute kinnipidamine 17 on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 30 PROGRAMMI TEGEVUS 3. DEMINEERIMINE 18 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 31 Eesmärk 18 Mõõdikud 18 LISA 1 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 18 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 32 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad LISA 2 teenuste planeerimiseks 19 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 44 PROGRAMMI TEGEVUS 4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 20 2  Foto: Taavi Prints, Päästeamet PROGRAMMI PROGRAMMI ÜLDINFOÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe Tulemusvaldkonna ja arengukava turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu eesmärk elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Kiire ja asjatundlik abi Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu Programmi eesmärk realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi oma osade teenuste raha selles infotehnoloogia- ja arenduskeskus programmis Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaasvastutajad või teised (Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise partnerid, kes aitavad programmi Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiitsministeerium (Registrite eesmärkide saavutamisele kaasa, ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Kliima- kuid ei planeeri oma teenuste ministeerium (Keskkonnaagentuur), Regionaal- ja Põllumajandus- raha selles programmis ministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Nimetatud pooltega seonduv on Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Tervisekassa), Rahandus- lisatud dokumenti informatsiooniks, ministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, et anda valdkonnast terviklikum Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, ülevaade, kuid nende tegevused, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, teenused ja raha on kavandatud Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik mujal. Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) Kõik selle programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi Programmi seos „Eesti 2035“ „Ruum ja liikuvus“ muutusele B „Planeerime ja uuendame ruumi ja eesmärkidega teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Mõõdikud 2023 2021 2022 (tegelik 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) ) Avalikus kohas inimeste turvalisust – (2910) (3058) < 3058 < 2895 < 2895 < 2895 < 2895 PPA mõjutavate süütegude arv Sise- Elanike teadlikkus turvalisuse Selgub hädaabinumbrist – – – ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% avaliku algtase 112 arvamuse uuring Elanike rahulolu ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% hädaabiteadete ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK (96%) (-) (91%) menetlemisega Elanike rahulolu ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% päästesündmuste ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA (92%) (92%) (91%) lahendamisega1 PPA, Eesti Elanike rahulolu ≥ 82% ≥ 90% ≥ 90% elanikkonna ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% politsei tööga (84%) (-) (79%) turvalisuse uuring Keskmine otsingu- ja päästeüksuse2 lennu- või (38 min) (34 min) (40 min) < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund PPA mereõnnetuse sündmuskohale jõudmise aeg 1 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 2 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused. 4 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Hädaabiteadete 11 603 975 8 702 610 8 653 786 8 607 825 8 639 494 vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevus 2: Avaliku korra tagamine 82 793 696 76 996 879 75 924 120 75 470 637 74 104 522 Programmi tegevus 3: Demineerimine 6 720 402 6 031 539 6 048 846 5 962 908 5 929 715 Programmi tegevus 4: Päästmine maismaal ja 97 430 145 78 399 125 82 621 684 82 358 690 82 003 961 siseveekogudel Programmi tegevus 5: Abi osutamine Eesti 18 484 055 16 651 577 15 598 357 15 207 380 14 137 556 päästepiirkonnas Programmi tegevus 6: Süüteomenetlus 39 944 119 38 498 598 38 549 233 38 010 078 38 114 819 KOKKU 256 976 392 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068 2. OLUKORRA ANALÜÜS Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine vähene ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et sise- reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid turvalisuse arengukava kehtivuse perioodil vähe- vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne neks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korra- järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageeri- rikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda da. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedi- mis kedagi häirib avalikus ruumis, kuidas inimesed näitajad paranevad. tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korra- Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja rikkumisi. kvaliteetselt üle riigi pakkuda Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdu- mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti mine pensionile toovad kaasa raskusi sise- elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – selle turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenis- suurem mõju võib avalduda küll pikemas tujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib suurenenud. Edaspidi on plaanis vabatahtlike kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja reageerimisel jääb kindlasti oluliseks3. Kiire ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab asjatundliku abi pakkumise on kavas pöörata pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud oma- politsei võimekust perioodiliselt suurendada. valitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule leidma lahendusi, mis senisest paremini arvestavad senisest paremini. piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. 3 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 5 Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata Vähene valmisolek reageerida ootamatustele teenuste kvaliteeti Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega oli ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua 91%, mis on võrreldes seatud sihiga madalam raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks tulemus, 2021. aastal oli rahulolu 96%. 2023. aastal on vajalik päästetöö toimepidevuse tagamiseks helistati hädaabinumbrile 1 156 528 korda ehk 1,3% varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis vähem kui sellele eelnenud aastal. Vastatud lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid kõnedest 59% oli seotud sündmustega. Jätkuvalt hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus moodustavad suurima osakaalu kiirabi sündmused sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd (60%), millele järgnevad politsei (27%) ja pääste teiste ametkondadega. Oluline on koostööd (5%). Juba kolmandat aastat järjest tõusis ekslike korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii kõnede arv (244 323 kõnet) – need on kõned, kus erasektori kui ka riigiasutuste vahel. lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja valivad kogemata hädaabinumbri. Probleemiks on aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need ka lühikese ooteajaga (0–2 sek) helistaja poolt võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus- hüljatud kõned, mida 2023. aasta jooksul kogunes tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- 137 116 ehk 12% kõigist hädaabinumbrile tehtud tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust kõnedest. lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demi- Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega neerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohu- oli 91% (2022. aastal 90%). 2023. aastal oli pääste- tum keskkond ja maandada riske. Vajalik on tagada sündmusi umbes 2500 võrra enam võrreldes 2022. piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamis- aastaga. Päästeameti väljakutseid rekordiliselt kohtade olemasolu elanikkonna ohutuse taga- 30 674. Ohu likvideerimiste arv suurenes umbes 2 miseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad korda ja teist aastat järjest suurenes ka abitus vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laiali- seisundis inimesega seotud sündmuste arv. Kõige lendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab rohkem reageeriti ohu likvideerimiseks ja tule- välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada kahjudele.4 ega saastata ümbritsevat keskkonda. Elanike rahulolu politsei tööga oli 2023. aastal 79%, Abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas on kuid sihiks oli seatud vähemalt 90%. 2021. aastal oli vajalik veelgi tõhusam koostöö ja tehnika rahulolu 84%. uuendamine Politsei väljakutseid oli 7% vähem kui 2022. aastal. Laevaliikluse intensiivsus Läänemerel suureneb Peamised põhjused politsei kutsumiseks olid pidevalt, uued laevad mahutavad aina rohkem jätkuvalt joobes isikud, isikuvastaste süütegudega reisijaid ja kaupa. Eraomandis vee- ja õhusõidukite seonduv, politseile teate tegemine, liiklusõnnetus ja arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb (öö)rahu rikkumine.5 kliima soojenedes ka väljapoole suvist hooaega. Avaliku korra raskeid rikkumisi oli 2023. aastal 4% Aktiivselt tegeletakse meremajanduse arendamise- vähem, kui sellele möödunud aastal. Registreeritud ga, lisandumas on uusi vesiviljelusalasid, kala- kuritegude arv aga kasvas 7%.6 kasvandusi ja planeeritakse meretuuleparkide ehi- tust. Merel kasutatavad uued tehnoloogiad, seal Seega elanike rahulolu hädaabiteadete menet- hulgas mehitamata õhu- ja veesõidukid, seavad lemisega, päästesündmuse lahendamisega ja uued väljakutsed ka otsingu- ja päästetööde politsei tööga oli madalam kui rahulolule seatud teostajatele. sihid. Olgugi, et ka praegused rahulolunäitajad on kõrged, on programmi edasisel elluviimisel tarvis 2023. aastal toimunud veesõidukeid puudutanud täiendavalt tähelepanu pöörata abi andmisele reformide käigus anti Politsei- ja Piirivalveameti jätkuvalt heal tasemel. laevad koos meeskondadega üle Mereväe kooseisu ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti kasutatavad muud veesõidukid liideti Riigi- 4 Päästeameti andmed. 6 Justiitsministeerium, „Kuritegevus Eestis 2023“, 5 Politsei- ja Piirivalveameti andmed. https://www.just.ee/kuritegevus2023/ 6 laevastikuga. Lennu- ja merepääste korraldamise efektiivselt planeerida otsingu- ja päästetöid. ning koordineerimise eest vastutab endiselt Kasutusel olev COSPAS-SARSAT terminal ei Politsei- ja Piirivalveamet, kuid otsingu- ja võimalda hädateadet vastu võtta viivitamatult ja päästeüksused on erinevate ametite alluvuses. saabunud teate käsitlemine on aegunud IT lahen- Uues situatsioonis tuleb säilitada reageerimise duse tõttu liigselt aeganõudev. kiirus ja abi osutamise kvaliteet vähemalt endisel Vajalik on arendada võimekust saata hädasoleva tasemel. Selle saavutamiseks on vajalik sujuv laeva meeskonnale appi spetsiaalse väljaõppega koostöö kõikide osapoolte vahel nii igapäevase päästemeeskond (MIRG)7, samuti suutlikkust otsingu- ja päästevõimekuse tagamiseks kui ka avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks merel. suuremahulise lennu- ja merepäästeoperatsiooni teostamiseks. See tähendab päästeplaanide aja- Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks kohasena hoidmist, ülesannete konkreetset jao- ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, tust, nende teadvustamist, koordineeritud tegevusi, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja infovahetust ja asjakohaseid õppuseid. Võimekuse innovaatilisi lahendusi oluline komponent on otsingu- ja päästeüksuste väljaõpe, mis tuleb ühtlustada. Asutuste koostööd Juba praegu on siseturvalisuse teenuseid pidevalt toetab 2022. aasta lõpus Siseministeeriumi poolt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii kokku kutsutud Merepääste nõukogu. valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arengu- Väljakutseks on abi osutamine talvisel navigatsi- võimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutami- ooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal ne optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, päästepiirkonnas. Politsei- ja Piirivalveameti, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See Päästeameti ja vabatahtlike merepäästjate vee- omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike sõidukid ei ole piisavalt varustatud öövaatlus seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti seadmetega ning merealal ei ole veesõidukid pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige sobivad talvistes tingimustes kasutamiseks, seega ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei langeb talvekuudel suurem koormus Mereväe kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks laevadele ja Politsei- ja Piirivalveameti kopteritele. asjatut bürokraatiat. Riigi kohustus on tagada asjakohane kiire abi kogu päästepiirkonna ulatuses aastaringselt. Selleks Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tuleb leida eelarvelised vahendid võimekuse tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda loomiseks kas täiendava või olemasoleva ressursi kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid8. Näiteks, baasilt. selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side Kopterite efektiivsemaks kasutamiseks otsingu- ja ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- päästelendudel on vajalik arendada helikopterite saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- 24/7 tankimise võimekust ning ilmaennustuse ja mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid hetkeilma info kättesaadavust regionaalsetes ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu lennujaamades. Täiendavalt on vajalik luua Politsei- süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Piirivalveameti lennusalga Tallinna lennubaasi ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda kiire õhusõidukite tankimise võimekus. sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele (JRCC) ülesandeks on vastu võtta ja vastata vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside kõikidele hädasignaalidele, mis antud merel hätta tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt sattunute poolt. Lennu- ja merepääste koordi- võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vajadused natsioonikeskuse tehnilist baasi on vajalik arenda- siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa da selliselt, et see käiks ajaga kaasas, võimaldaks senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste tõrgeteta vastu võtta kõik hädaabiteated ning kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. 7 MIRG- Maritime Incident Response Group. Mereõnnetusele 8 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks reageeriv meeskond, mille ülesanneteks on näiteks toetada ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, laevameeskonda suuremahulise evakuatsiooni läbiviimisel, vabaühendusi ning ettevõtteid. inimeste otsingul laevaruumidest, reostustõrjetegevustel, tulekustutustöödel. 7 Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suutlikkust professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtse- võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT- le hädaabinumbrile üleminek vastas elanike vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageeri- ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- mist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning Piirkondlikud ohutegurid muutuvad kiiresti ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib koostama ja visualiseerima võrgustiku projektsi- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng oone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda ohutegurite mõjualasid. hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- edastusviiside ja -vahendite abil. Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- 112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning katkemist. seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasu- ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et tamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekku- lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, mine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvesta- ülesannetega asutustest ning kindlustada abi- ma üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja 112 infosüsteemide arendamist. muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontakt- kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt. punkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võima- juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi lustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu igapäevaselt kui ka kriiside ajal. sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele 8  3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–20289 Prioriteetne Abivajajatele võrdse ja senisest parema juurdepääsu tagamine abi tegevussuund saamiseks hädaabinumbrilt 112 Miks oluline, milles Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud võrdne juurdepääs 112 teenusele. seisneb väljakutse? Olulised tegevused Luuakse lahendused, mis tagaksid erinevate kanalite abil abivajajatele võrdse ja senisest aastatel 2025–2028 parema juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112. Olulised tegevused Täiendavate tehniliste lahenduste rakendamine hädaabinumbrilt 112 abi saamiseks 2025. aastal (videokõne, reaalajas tekstiedastus). Prioriteetne Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse tegevussuund suurendamine Miks oluline, milles Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses ei ole piisav. seisneb väljakutse? Olulised tegevused Tagatakse päästetöö toimepidevus ning suurendatakse suutlikkust (sh kliimamuutuste ja aastatel 2025–2028 julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Olulised tegevused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastuse toel mobiilse juhtimiskeskkonna kasutusele 2025. aastal võtmine Päästeameti poolt, mis aitab Päästematil tõhusamalt reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele ja suurendada toimepidevust. Prioriteetne tegevussuund Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine Miks oluline, milles Eraomandis vee- ja õhusõidukite arv aasta-aastalt kasvab, nende kasutusaeg laieneb ka seisneb väljakutse? väljapoole suvist hooaega. Väljakutseks on abi osutamine talvisel navigatsiooniperioodil ning aastaringselt pimedal ajal päästepiirkonnas, kuna Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja vabatahtlike merepäästjate veesõidukid ei ole piisavalt varustatud öö vaatlus seadmetega ning merealal ei ole veesõidukid sobivad talvistes tingimustes kasutamiseks. Seetõttu langeb talvekuudel suurem koormus Mereväe laevadele ja Politsei- ja Piirivalveameti kopteritele. Tagatakse valmisolek Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste10 kopteritega Olulised tegevused aastatel 2025–2028 reageerida 15 minutiga. Tugevdatakse valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele. Selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks luuakse JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem. Olulised tegevused • Tegevuste jätkamine selleks, et viia Tallinna lennuväljal paiknevate PPA 2025. aastal mitmeotstarbeliste helikopterite reageerimisaeg ööpäevaringselt 15 minutile. 9 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 10 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid 9  • Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse (JRCC) võimekuse arendamine kõikide hädasignaalide vastuvõtmiseks ja efektiivseks otsingu- ja päästeoperatsiooni planeerimiseks ning suuremahulise lennu- ja merepäästesündmuse lahendamise valmisoleku tagamine läbi erinevate osapoolte koostöö tugevdamise. Prioriteetne tegevussuund Süüteomenetluse lihtsuse ja kiiruse suurendamine Miks oluline, milles Piiratud ressursside tingimustes on vajalik nii palju kui võimalik erinevaid töid seisneb väljakutse? automatiseerida. Näiteks hetkel süüteomenetluse korralduse efektiivsuse ja kiiruse osas on arenguruumi: palju toiminguid tehakse käsitsi paberkandjal, kõik praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut, ekspertiisiga seotud suhtlus toimub suuresti paberil või e-kirja vahendusel jne. Selline olukord raskendab asutuste tööd ning teisalt ei ole ka inimesekeskne. Olulised tegevused Viiakse ellu süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvaid tegevusi. Aastaks 2026 on aastatel 2025–2028 plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. Olulised tegevused Menetluste digitaliseerimise arendustega jätkamine. 2025. aastal 10 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused keskenduvad avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet. Programmi tegevus 1: Programmi Programmi Hädaabiteadete tegevus 5: Abi tegevus 3: vastuvõtmine osutamine Eesti Demineerimine ning abi päästepiirkonnas väljasaatmine Programmi Programmi tegevus 4: Programmi tegevus 2: Avaliku Päästmine tegevus 6: korra tagamine maismaal ja Süüteomenetlus siseveekogudel 11 Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Eesmärk Kogu ööpäeva jooksul on tagatud ligipääs kiirele abile erinevates kanalites, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on ≥ 92% ≥ 92% (92%) ≥ 92% (91%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK vastatud 10 sekundi jooksul (92%) Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min ≤ 2 min ≤ 2 min ≤ 2 min ≤ 2 min HÄK menetlemise kiirus (2 min 29 sek) (2 min 31 sek) (2 min 18 sek) 15 sek11 Abivajadusega kõnede osakaal vastatud 112 - - (59%) 60% 65% 70% ≥ 70% ≥ 70% HÄK kõnedest Alternatiivsete kanalite kasutamise osakaal - - - - Algtase ja sihid täpsustatakse 2025. aastal. HÄK Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, hädaabiteadete menetlemise poliitika kujundamine. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabiteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“). 11 Mõõdikut muudetud alates 2024. 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, saabunud hädaabiteateid. Terviseamet Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse12 1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil abivajajatele HÄK, PPA, RE / Euroopa Regionaal- „Kiire ja asjatundliku võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112 ning SIM SOM, PÄA, 2024–2027 arengu Fond (ehk SF), abi programm“ abivajaduse hindamiseks. SMIT lisavajadus Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja operatiiv- teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, infot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. Sidepidamine abiosutajate JUM, RIKS, Terviseamet vahel on jätkusuutlik ja välja on töötatud alternatiivsed lahendused. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/ Euroopa Regionaal- 1.2. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks HÄK, SMIT, „Kiire ja asjatundliku SIM 2024–2026 arengu Fond (ehk SF), ning operatiivinfo vahendamiseks. PPA, PÄA, SOM abi programm“ lisavajadus 1.3. Arendatud on PPA operatiivinfo haldamist ja andmete vahendamist RE/ Euroopa Regionaal- „Kiire ja asjatundliku SOS-ga. Patrullide ja toimkondade väljasõidukorraldused on SIM SMIT, PPA 2025 arengu Fond (ehk SF), abi programm“ automatiseeritud. lisavajadus 12 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 13  „Kiire ja asjatundliku 1.4. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat riigisidet 13, et SIM, MKM, abi programm“, teiste tagada abiosutajatele side nii häda- kui kriisiolukorras ka siis, kui RIKS KAM, JUM, 2025 Lisavajadus tulemusvaldkondade erasektori teenused ei toimi. RAM, SMIT seonduvad programmid 13 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem. 14 Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine Eesmärk Avaliku korra hoidmine on kõigi ülesanne. Korrarikkumistele reageerib kõige mõistlikum ressurss. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageerimine on kiire ning aitab ära hoida raskeid tagajärgi. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Politseipatrullide keskmine väljapanek ≥ 86 (91) ≥ 86 (80) ≥ 86 (68) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA 99% 10,5min/ 99% 11,5min/ 99% 11min/ Politsei poolt tihe-/hajaasustusega alal elu 95% 19,5min 95% 20,5min 95% 20min 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga (82% 10,5 PPA (84% 11,5 min/ (84% 11 min/ 74% 95% 19min 95% 19min 95% 19min 95% 19min 95% 19min reageerimiste osakaal min/74% 19,5 77% 20,5 min) 20 min) min) Atesteeritud patrullpolitseinike osakaal - - - - 25% 50% 75% 90% PPA (võrreldes patrullpolitseinike arvuga) Abipolitseinike poolt patrulltegevuses (87 000) ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 ≥ 87 000 PPA osaletud aeg KOV-ide arv, kus on ametisse nimetatud . . (5) (5) ≥5 ≥7 ≥9 ≥ 11 SIM korrakaitseametnik KOV-ides ametis olevate - - - (43) ≥ 43 14 ≥ 55 ≥ 65 ≥ 75 SIM korrakaitseametnike arv Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: liiklusjärelevalve teenus, patrulltöö teenus, isikute kinnipidamise teenus, isikute otsimise teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, korrakaitsepoliitika kujundamine. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, 14 Kutsekoda. Väljastatud kutsete arv. Korrakaitseametnik, tase 5 väljastatud kutsed. 26.04.2024 15 kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. 16 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Avaliku korra tagamine Sisu kirjeldus Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, HÄK, REM, KOV-id, JUM korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne. Vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1 Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avaliku „Kiire ja asjatundliku abi SIM KOV, PPA, HÄK 2024–2026 RE/välisvahendid korra rikkumistele. programm“ „Kiire ja asjatundliku abi 2.2 Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile SIM, KOV, 2024–2026 RE/välisvahendid programm“, teiste pandud ülesandeid. REM seonduvad programmid Isikute kinnipidamine Sisu kirjeldus Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toimetada ja teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, JUM, SOM, KOVd kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused). Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Kiire ja asjatundliku abi 2.3 Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleeri- PPA, JUM SIM 2025 RE/välisvahendid programm“, JUM mist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud. seonduvad programmid 2.4 Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama suutlikkus pidada kainestusmaja. 17 Programmi tegevus 3. Demineerimine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% PÄA demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul15 (100%) (100%) (86,8%) (Kasvab Plaaniliste demineerimistööde käigus kontrollitud maa-ala - - - 0 >0 PÄA iga aasta) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. 15 Mõõdiku metoodikat on kavas alates 2025. aastast muuta selliselt, et 90 min arvestusse ei kuuluks edaspidi vähem ajatundlikud tegevused (nt pommitehniline kontroll, lahingumoona leiud). 18 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogia- oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PÄA, SIM, KAPO, KOVd võimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi demineerimistöid. Vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Lisavajadus/ „Kiire ja asjatundliku 3.1 Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 välisvahendid abi programm“ RE/Sisejulge- 3.2 Arendatud on Päästeameti Demineerimiskeskuse kaasaegseid otsimise, olekufond jm tuvastamise ja lõhkamise meetodeid ning lõhkematerjali transpordivõimalusi. PÄA 2024–2026 sama välisvahendid/ Demineerijatele tagatakse kaasaegne kaitsevarustus. lisavajadus 19 Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju, esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine < 10 (7,49) < 10 (9,4) < 10 (9,56) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% (94,3%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA osutamine Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, vahtkustutustöö teenus, keemiapääste teenus, naftareostuskorje teenus, veepääste teenus, varingupääste teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus, päästepoliitika kujundamine. Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. 20 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma tõhus päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd läbiviimiseks. Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse16 „Kiire ja asjatundliku abi 4.1. Jätkatud on olemasolevaid toetusmeetmeid KOV-idele veevõtukohtade programm“, teiste REM, KLIM SIM 2024–2026 RE/välisvahendid rajamiseks. tulemusvaldkondade seonduvad programmid 4.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust „Kiire ja asjatundliku abi (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, PÄA, PPA, programm“, SIM 2024–2026 RE/Ühtekuuluvusfond tormikahjustusi likvideerida ja metsa- ja maastikutulekahjusid REM „Kliimamuutustega kustutada. kohanemise programm“ 16 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas17 Eesmärk Eesti päästepiirkonnas hätta sattunud inimene saab riigi otsingu- ja päästeteenistuselt kiiresti asjakohast abi ning päästetakse. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg ≤ 4 (4 min 48 ≤ 4 (4 min 15 - ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 PPA lennu- või merepääste juhtumile, kui ohus on inimelu (min, sek) sek) sek) Keskmine otsingu- ja päästeüksuse18 lennu- või mereõnnetuse - - - < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund < 1 tund PPA sündmuskohale jõudmise aeg Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: merepääste poliitika kujundamine, SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus. Lennu- ja merepäästejuhtumite lahendamist juhitakse ühest asukohast, PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskusest (JRCC Tallinn). Riigi lennu- ja merepääste valdkonna tervikliku arendamise eesmärgil jätkab tööd Merepääste nõukogu. Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse otsustusprotsessi toetamiseks loodud tehnilised lahendused kindlustavad ajakohase ülevaate ressursist, seejuures võimaldades ka selle kiire väljasaatmise. Otsingu- ja päästeüksuste välja saatmisel lähtutakse kiire ning tõhusa abi põhimõttest. JRCC Tallinn sidekanalite ning COSPAS-SARSAT terminali uuendamine tagab kõikidelt merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmise. 2024. aastal uuendatud lennu- ja merepääste plaan ning JRCC Tallinn tehniline areng toetavad suuremahulise merepäästeoperatsiooni läbiviimist. 17 Päästepiirkond on rahvusvaheliste konventsioonide alusel naaberriikidega kokkulepitud ala, mille piires riik tagab hädateadete vastuvõtmise, sidepidamise, lennu- ja merepääste juhtumite koordineerimise ning otsingu- ja päästetööde (SAR – search and rescue) tegemise. Lennu- ja merepäästes mõistetakse päästepiirkonna all riigi merealasid ja piiriveekogusid, lennupääste korral lisaks ka maismaad. Päästepiirkond ühtib lennuinfopiirkonnaga ja ei kattu riigipiiriga. 18 Otsingu- ja päästeüksuse (SRU- search and rescue unit) mõiste tuleneb Rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioonist. See on sihtotstarbeline üksus, mis koosneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikutest, kel on otsingu- ja päästeoperatsioonide kiireks teostamiseks vajalik varustus. Eesti otsingu- ja päästeüksused on PPA, PäA ja MeV ning PPA´ga merepäästetööde lepingu sõlminud vabatahtlike merepäästjate üksused. 22 Otsingu- ja päästetöödel osalejate väljaõpe ühtlustatakse, et tagada ühtne kvaliteet sõltumata sellest, missuguse asutuse üksus sündmusele reageerib. Suuremahulise merepäästeoperatsiooni plaani testimiseks alustatakse õppuse planeerimist. Jätkatakse vabatahtlike merepäästeühingute toetamist vabatahtlike merepäästjate koolitamiseks, varustuse kaasajastamiseks ja kaasamiseks otsingu- ja päästetöödele. Jätkatakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Selle tulemusena lüheneb päästekopteri sündmuskohale jõudmise aeg öötundidel. Erinevate ametite koostöös arendatakse võimekust saata abivajava laeva meeskonnale appi spetsiaalse väljaõppega päästemeeskond (MIRG), et toetada nii suuremahulist evakuatsiooni laevalt, inimeste otsingut laevaruumidest, reostustõrjetegevusi, kui ka tulekustutustöid laeval jmt töid. 23 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Eesmärgi täitmiseks arendatakse riigi lennu- ja merepääste võimekust reageerida oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, kiiresti asjakohase ressursiga kõikidele juhtumitele Eesti päästepiirkonnas, milles KOVd, partnerid on sattunud hätta inimene, vee- või õhusõiduk. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid, Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse19 „Kiire ja asjatundliku 5.1 Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2025 RE abi programm“ 5.2 Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega SiM, PÄA, Lisavajadus/ abimeeskond (MIRG). Selleks on tõhustatud koostööd PäA ja PPA vahel, PPA 2024–2026 sama partnerid välisvahendid ajakohastatud analüüs, välja töötatud koolituskava. 5.3 Tugevdatud on valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele, selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks on SiM, PÄA, loodud JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja Lisavajadus/ PPA SMIT, 2024–2026 sama toetav väljaõppesüsteem, sh on arendatud JRCC Tallinn võimekust välisvahendid partnerid viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad lahendused. 19 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 24 Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus Eesmärk Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud inimestele mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Mõõdikud 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal > 0% (0%) > 0% (0%) > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% 50% PPA Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt > 0% (0%) > 0% (0%) > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% 90% PPA läbiviimise osakaal Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus, tulekahjude menetlemise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. 25 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Järelevalve automatiseerimine Sisu kirjeldus Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike seal, teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, SMIT, PPA, KOV, MKM kus inimese sekkumine ei ole vajalik). Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse 6.1 Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad RE/lisavajadus/ SIM, SMIT, „Kiire ja asjatundliku süsteemid (nt HIS 2.0) ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei PPA 2024–2026 Euroopa Regiona- PÄA abi programm“ ole vajalik. alarengu Fond (ehk SF) 6.2 Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi Välisvahendid, „Kiire ja asjatundliku kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt PPA SIM, SMIT 2026 lisavajadus abi programm“ reageerida. 6.3 Loodud on eeldused infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja RE/Sisejulgeolekufond „Kiire ja asjatundliku rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, PPA SIM, SMIT 2024–2026 jm välisvahendid abi programm“ süütegude avastamisel ja tõkestamisel. 26 Menetluste digiteerimine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM menetlused digiteeritakse. Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 RE/ lisavajadus/ 6.4 Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud Euroopa Regionaal- JUM seonduv JUM SIM 2024–2026 vastavalt süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale. arengu Fond (ehk SF), programm Sisejulgeolekufond RE/ lisavajadus/ 6.5 Elektrooniliste menetluste läbiviimist toetavad mobiilne töökoht ja Euroopa Regionaal- „Kiire ja asjatundliku PPA SIM, SMIT 2024–2026 IT-lahendused. arengu Fond (ehk SF) abi programm“ jm välisvahendid „Kiire ja asjatundliku 6.6 Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid PPA, KAPO, RE/ lisavajadus/ JUM 2026 abi programm“, JUM mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt. SIM, SMIT välisvahendid seonduv programm 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 27 Digitaalkriminalistika arendamine Sisu kirjeldus Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid Vahendid: RE, välisvahendid valmivad vähem kui kahe kuuga. Seotud Programm, kus Olulisemad arendustegevused Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse RE, „Kiire ja asjatundliku abi 6.7 Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav Sisejulgeoleku- programm“, teiste PPA, SMIT SIM, JUM 2024–2026 vaatlussüsteem. fond jm välis- tulemusvaldkondade vahendid seonduvad programmid 6.8 Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku SIM PPA 2026 RE sama töötlemist. RE, Sisejulgeoleku- 6.9 Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on „Kiire ja asjatundliku abi PPA, SMIT JUM 2026 fond jm välis- automatiseeritud21. programm“, vahendid, lisavajadus 6.10 Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine „Kiire ja asjatundliku abi PPA, SMIT 2026 Lisavajadus, ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga22. programm“ 21 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 22 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 28 Kriminalistika arendamine Sisu kirjeldus Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on riigiülene Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi valdkonna oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, SIM teavet. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Arendusülesandeid hetkel programmi tasandil planeeritud ei ole. 29 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 30 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega23 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Heaolu arengukava strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 2 2 –2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks sotsiaalne turvalisus, julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas rändepoliitika tagamiseks ühiskonna sidusus eesmärkidele tugi täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt elukvaliteedi paranda- valdkondade panust arengu eeldustele sh põhialustega mine, turvatunne turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele Rahvastiku tervise Liiklusohutusprogramm arengukava Spordipoliitika põhialused Kultuuri arengukava 2 2 –2 aastani 2030 2 1 –2 2 2 21–2 vigastussurmade, õnnetuste noorte positiivse mitmekesisust väärtustav ja ja alkoholi tarbimise Liiklussurmade sh elu, turvatunnet toetav käitumise ja ühiskondliku tervise ja varajahjude vähendamine, vastutuse edendamine kultuuriruum, kaasamise vaimne tervis vähendamine ja osalemise toetamine kaudne mõju, arvestab ja ei dubleeri, aga arvestab ja vigastussurmade, aitab kaasa hoiakute aitab kaasa sh hoiakute, inimeste osalemise ja riskeeriva käitumise kujunemisele, nt keskkonna, järelevalve kogukondliku koos- vähendamine spordiga seotud tegevused kaudu tegutsemise soodustamine Eesti digiühiskond 2 Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 arengukava 2 21–2 sihid küberjulgeoleku- ja toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste noorte aktiivsus, turvalisuse osas, üksijäämise ja Turvaline transpordi teavitus arendamise, ühise taristu, riskeeriva kultuuri- ja väärtusruumi eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik käitumise vähendamine kaudu; turvaline õppekeskkond küberkuritegevuse vastane arvestab ja aitab kaasa võitlus, üldised eeldused tegevussuunad ennetuse ennetustööle ja sh Liiklussurmade ja sh elu ja inimeste hoiakute ja ohutu käitumise noorsootööle, tervise, varakahjude kujundamiseks, digitaalsete edendamiseks et toetada vähendamine ennetuse lahenduste edendamine sotsiaalseid oskuseid ning kiire abi pakkumisega ja vähendada riskikäitumist Välispoliitika arengukava Sidusa Eesti arengukava Põllumajanduse ja kalanduse Kliimamuutustega 2030 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 kohanemise arengukava aastani 2030 julgeolekut toetava rahvus- üldised suunad kliimamuutuste vahelise keskkonna ühiskonna sidusus, jagatud toiduohutus ja sellega riigiidentiteet, kohanemise mõjuga kohanemiseks, kujundamine, rahvus- seotud tööohutus; maa- Eesti haavatavuse vaheliste suhete edenda- toetamine, kodanike ja rannakogukondade algatav hoiak, kodaniku- vähendamiseks, eeldused mine, reisimise riski- elujõulisus keskkonnakahju ja inim- kommunikatsioon, rahvastiku- ühiskonna võimestamine kannatuste vähendamiseks halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu turvaline elukeskkond on pääste- ja kriisireguleerimis ja arvestab tegevussuundadega, üldised suunad, eeldused eeldus põllumajanduse hädaolukordadeks valmisoleku mõjutab eri poliitikate julgeoleku ja turvalisuse arengukava eesmärkidele edendamine, äärmuslike kujundamisega Eesti tagamiseks ilmastikuolude riskide rahvusvahelist mainet maandamine ■ 23 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 31 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Hädaabiteadete Inimeste abiküsimise teated Hädaabi teadete menetlemise valdkonna menetlemise valdkonna on vastu võetud ja abivajadus poliitika väljatöötamine ja selle elluviimise poliitika kujundamine välja selgitatud. Igale koordineerimine. abivajadusele reageeritakse, (vastutaja Siseministeerium) ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud. Hädaabiteadete Hädaabinumbrile 112 Tagatud on kõikide Euroopa ühtsele vastuvõtmise ja töötlemise saabunud hädaabiteated on hädaabinumbrile 112 saabunud teenus vastu võetud ning politsei, hädaabiteadete vastu võtmine ning pääste ja kiirabi politsei, pääste ja kiirabi hädaabiteadete (vastutaja Häirekeskus) hädaabiteated on töödeldud. töötlemine ning neile ohuhinnangu andmine. Programmi tegevus 2. Avaliku korra tagamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Korrakaitsepoliitika Korrakaitsepoliitika SIM valitsemisala juhtkond, kujundamine väljatöötamine ning koordineeritavad asutused, korrakaitsega ministeeriumi valitsemisala tegelevad asutused, rahvusvahelised (vastutaja Siseministeerium) asutuste organisatsioonid (ÜRO, INTERPOL, korrakaitsevaldkonna EURPOL, EUCPN, CEPOL), EN ja EK tegevuse koordineerimine alalised töörühmad. Liiklusjärelevalve teenus Kogukonnad on turvalised ja Teenusega tagatakse liiklejate elukeskkond ohutu riskikäitumise ennetamine ja (vastutaja Politsei- ja vähendamine, mille tulemusel paraneb Piirivalveamet) üldine liiklusohutus ning väheneb tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse. Patrulltöö teenus PPA jõuab elu ohustava Teenusega tagatakse avalikku korda korrarikkumise hädaabiteate ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine. (vastutaja Politsei- ja sündmuskohale kiirusega, Piirivalveamet) mis hoiab ära rasked tagajärjed. Esmareageerija 32  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus suudab tõkestada relvastatud äkkründaja. Isikute kinnipidamise PPA on süütegude Teenusega tagatakse arestimajas ja teenus lahendamisel tõhus kinnipidamiskeskuses isikute kinnipidamistingimustele vastav (vastutaja Politsei- ja kinnipidamine ja kinnipeetud isikute Piirivalveamet) ohutus. Isikute otsimise teenus PPA on süütegude Teenusega tagaotsitavaks kuulutatud lahendamisel tõhus isikute otsimine, teadmata kadunud isikute (vastutaja Politsei- ja asukoha tuvastamine, tundmatu isiku või Piirivalveamet) surnukeha tuvastamine, rahvusvahelise tagaotsimisega seotud teabevahetuse toimimine, välisriikidest kinnipeetud tagaotsitavate konvoeerimine Eestisse, välisriigi poolt tagaotsitavate kinnipidamine Eestis. Eriüksuse ja PPA jõuab elu ohustava Teenusega tagatakse avalikku korda kiirreageerimise teenus korrarikkumise hädaabiteate ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine. sündmuskohale kiirusega, (vastutaja Politsei- ja mis hoiab ära rasked Piirivalveamet) tagajärjed. Esmareageerija suudab tõkestada relvastatud äkkründaja. Programmi tegevus 3. Demineerimine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Lahingumoona ohu Lahingumoonast tulenev oht Teenusega tagatakse pommigruppides kõrvaldamise teenus on tuvastatud ja kõrvaldatud, ühtlane võimekus ja valmisolek mille tulemusena ei toimu lahingumoona ja lõhkematerjali ohuga (vastutaja Päästeamet) plahvatusi ning on seotud sündmustele reageerimiseks ja vähenenud lõhkematerjali ohu kõrvaldamiseks. kättesaadavus. Teenusega pakutakse operatiivset komplekstegevust maismaal. Ressursimahukad tööd tehakse plaanilise demineerimistööna. Kiireloomulised väljakutsed teenindatakse esmajärjekorras ja sündmuskohale jõutakse 90 minuti jooksul (saartele reageerimisel lisandub transpordiliigist sõltuv aeg). Pommi- ja plahvatusohu Pommi- ja plahvatusoht on Pommiohu ja plahvatusohu kõrvaldamise kõrvaldamise teenus tuvastatud ja kõrvaldatud, teenus on tegevuste kogum pommiohu ja mille tulemusena ei toimu plahvatusohu ennetamiseks, (vastutaja Päästeamet) plahvatusi ning on väljaselgitamiseks ja kiireks vähenenud lõhkematerjali kõrvaldamiseks. Pommiohuga seotud kättesaadavus. tööd on pommiähvarduse, pommikahtluse ja pommitehnilise kontrolli teostamine politsei operatsioonidel ja VIP visiitidel, 33  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus leitud esemest tuleneva plahvatusohu väljaselgitamine ning plahvatusjärgne töö. Veealuse demineerimistöö Siseveekogudest leitud Teenuse raames tagatakse teenus plahvatusohtlikest esemetest demineerimiskeskuse tulenev oht on tuvastatud ja tuukrimeeskondades ühtlane võimekus ja (vastutaja Päästeamet) kõrvaldatud, mille valmisolek veealusteks tulemusena ei toimu demineerimistöödeks, et selle käigus plahvatusi ning on kõrvaldada lahingumoona- ja plahvatuse vähenenud lõhkematerjali oht. kättesaadavus Tuukrimeeskond moodustatakse tuukri kvalifikatsiooni omavatest demineerijatest. Demineerimiskeskuse tuukritel on võimekus teostada demineerimistöid siseveekogudes kuni 25 m sügavusel Programmi tegevus 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Päästepoliitika kujundamine Kiire ja asjakohane Päästepoliitika väljatöötamine ning reageerimine õnnetustele ja ministeeriumi valitsemisala asutuste (vastutaja Siseministeerium) ohtudele aitab vähendada nii päästevaldkonna tegevuse inim-, vara- kui ka koordineerimine. keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. Vahtkustutustöö teenus Päästesündmusel või selle Vahtkustutustöö teenus jaguneb neljaks ohu korral on vahtkustutus tegevusvõimeks: (vastutaja Päästeamet) läbi viidud vara ja keskkonna kiireks ja oskuslikuks Tegevusvõime 1 päästmiseks Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Eriväljaõppega päästemeeskond kasutades mobiilset kergvahuagregaati; Tegevusvõime 3 Päästetöö baasteenuse päästemeeskond kasutades vahtkustutusvõimekusega paakautot või vahuhaagist; Tegevusvõime 4 Eriväljaõppega päästemeeskond, 34 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus kasutades vahtkustutusvõimekusega konteinerit. Päästetöö baasteenus Päästesündmusel või selle Päästetöö baasteenust tagatakse: ohu korral on elu, vara ja - Päästemeeskonna poolt tagatakse (vastutaja Päästeamet) keskkond kiirelt ja oskuslikult sündmuskohale jõudes päästesündmuse päästetud põhiauto ja ülevaade ning otsustatakse päästemeeskonnaga sekkumisvajadus, -viis ja -ulatus. - Tulekahjude kustutustöö teostamine, kasutades erinevaid kustutusviise, -aineid ja –vahendeid; - Hingamiskõlbmatus keskkonnas päästetegevuse läbiviimine suruõhuhingamisaparaatidega kokku vähemalt 2x20 minutit (1 päästja kahe ballooniga); - Päästetöö teostamine liiklusavarii korral. Teenuse raames antakse vigastatule esmaabi, vabastatakse vigastatu sõidukist, likvideeritakse süttimisoht ja tagatakse liiklusohutus; - Abitus seisundis inimes(t)e päästmine muudes situatsioonides; - Ohu kõrvaldamine päästesündmuse ennetamiseks; - Abitus seisundis looma/linnu päästmine eluohtlikust olukorrast; - Vigastatule esmaabi andmine professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni; - Inimeste evakueerimine ohualalt; - Päästetöö juhtimise teenus Maastikutulekahju Maastikutulekahjude (mets, Metsatulekahju kustutustöö teenus kustutustöö teenus kulu, pinnas, muu looduslik jaguneb neljaks tegevusvõimeks: materjal) päästesündmusel (vastutaja Päästeamet) või selle ohu korral on vara ja Tegevusvõime 1 keskkond kiirelt ja oskuslikult Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, päästetud kasutades põhiauto standardvarustust; Tegevusvõime 2 Raskesti ligipääsetaval maastikul kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks teisaldatavaid tulekustutussüsteeme; mis võimaldavad: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 50 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud väikesegabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 100 m tulejoone ulatuses, kui 35 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus tulekustutussüsteem on paigaldatud suuregabariidilist ATV-tüüpi maastikusõidukile; - kustutada ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 200 m tulejoone ulatuses, kui tulekustutussüsteem on paigaldatud roomikkonteinerautole. Tegevusvõime 3 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine raskesti ligipääsetaval maastikul kasutades tulekustutusautot või metsakustutusautot. Tulekustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada ühe paagitäie kustutusveega kuni 200m tulejoone ulatuses. Metsakustutusautot kasutades võimaldab: - kustutada mobiilselt liikudes ühe paagitäie kustutusveega vähemalt 300m tulejoone ulatuses. Tegevusvõime 4 Metsa- ja maastikutulekahjude lokaliseerimine ja likvideerimine metsakustutuse konteineriga vähemalt 1500 m tulejoone ulatuses. Keemiapääste teenus Ohtlike ainetega toimunud Päästetöö keemiapääste teenus jaguneb päästesündmusel või selle kolmeks tegevusvõimeks: (vastutaja Päästeamet) ohu korral on elu, vara ja keskkond kiirelt ja oskuslikult Tegevusvõime 1 päästetud Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust: - selgitab välja aine ohtlikkuse ja määrab ohuala; - teostab keemiasukeldumist ohtlike ainete keskkonda või ohualale kuni 20 minutit; - moodustab loputuskoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate veega loputamist; - teostab võimalusel reostuse lokaliseerimist. Tegevusvõime 2 Keemiapääste eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades keemiakaitseriietust ja keemiapääste erivarustust: - teostab keemiasukeldumist normaalsesse riskikeskkonnas kuni 90 36 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus minutit ja kõrgendatud riskikeskkonnas kuni 60 minutit; - tuvastab sündmuskohal kiirgusfooni, plahvatusohu ja hapnikusisalduse õhus; - mõõdab vähemalt kuue erineva aine kontsentratsiooni õhus; - moodustab loputus- või pesukoha ning teostab kannatanute ja keemiasukeldujate puhastust; - piirab absorbentmaterjaliga vedela ohtliku aine levikut kuni 500 liitrit; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 10 cm läbimõõduga ava; - pumpab ümber põlevvedelikke (leekpunkt üle 55 Cº) ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 70 l/min 3 meetri sügavuselt ja kuni 20 m kaugusele; - teostab vajadusel alumiiniummaterjalist tsisterni puurimist või eriüleminekutega tsisterni ettevalmistustööd ohtliku aine ümberpumpamiseks; - kogub kokku tahkeid või vedelaid ohtlikke aineid kuni 1000 liitri/kilogrammi; - neutraliseerib happelist reostust kuni 285 liitri ulatuses; - tagab 1000 liitrit desinfitseerimise ainet bioloogilise ohu korral. Tegevusvõime 3 Keemiapääste tehnilise võimekuse täiendamine pikaajaliste ja ressursimahukate ohtlike ainetega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - täiendavalt suurendada keemiasukeldumise võimekust kuni 150 minutit; - sulgeda lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 30 cm läbimõõduga ava; - tagada vajadusel kuni 3000 kilogrammi tahkete või 9000 liitrit vedelate ohtlike ainete ajutine ladustamine mahutisse; - ümber pumbata plahvatusohtlikus keskkonnas põlevvedelikke ning vedelaid ohtlikke aineid. Pumpamise võimsus on kuni 300 l/min, 6 meetri sügavuselt ja kuni 70 m kaugusele; - teostada keemiasukeldujate suuremahulist puhastamist ohtlikust ainest sooja veega (tootmise võimekus 20 l/min). 37 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Naftareostuskorje teenus Naftareostusega toimunud Päästetöö naftareostuskorje teenus päästesündmusel või selle jaguneb neljaks tegevusvõimeks: (vastutaja Päästeamet) ohu korral on vara ja keskkonda kahjustavad Tegevusvõime 1 tegurid peatatud Päästetöö baasteenuse päästemeeskond, kasutades põhiauto standardvarustust: - lokaliseerib maismaal naftaproduktide reostuse kuni 70 liitri ulatuses; - sulgeb lekke korral vedelike mahuti või toru kuni 7 cm läbimõõduga ava. Tegevusvõime 2 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust: - lokaliseerib maismaal kergete naftaproduktide reostuse kuni 1000 liitrit ulatuses; - lokaliseerib voolavas vees ( 0,3 m/s) või seisva vee pinnal kergete naftaproduktide reostuse absorbentmaterjaliga kuni 500 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentmaterjaliga veepinnal kuni 40 m ulatuses; - teostab kergete naftaproduktide (leekpunktiga üle 55Cº) ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 50 l/min. Tegevusvõime 3 Naftareostuskorje eriväljaõppega päästemeeskond, kasutades naftareostuskorje teenuse erivarustust ja eritehnikat: - lokaliseerib kergete ja raskete naftaproduktide reostuse maismaal absorbeerivate materjalidega ja tehniliste vahenditega kuni 5000 liitri ulatuses; - piirab kergete naftaproduktide reostuse levikut absorbentpoomiga veepinnal kuni 100 m ulatuses; - lokaliseerib naftaproduktide reostuse rannikumeres kuni 0,5 m lainekõrguse korral, siseveekogudes või voolavas vees (<= 3 m/s) poomidega kuni 400 m ulatuses; - korjab kokku rasked naftaproduktid veepinnalt skimmeriga tootlikkusega 2 m³/h kuni 10 000 liitri ulatuses; - teostab raskete naftaproduktide 38 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 2 m³/h; - tagab 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 3 ööpäevaks. Tegevusvõime 4 Naftareostuskorje tehnilise võimekuse suurendamine pikaajaliste ja ressursimahukate naftareostusega seotud päästesündmuste lahendamiseks. Tegevusvõime võimaldab: - lokaliseerida kergete, raskete ja väga raskete naftaproduktide reostuse ranniku- ja kaldaalalt ning siseveekogudel; - lokaliseerida naftaproduktide reostuse veepinnal 800 meetri ulatuses, kasutades selleks ranniku- ja kaldapoome; - kokku korjata rasked naftaproduktid veepinnalt töölaeva skimmeriga tootlikkusega kuni 3 m³/h; - kokku korjata rasked ja väga raskete naftaproduktid kaldaäärest tootlikkusega kuni 25 m³/h; - teostada raskete ja väga raskete naftaproduktide ümberpumpamise töid tootlikkusega kuni 25 m³/h; - kokku korjata kerged naftaproduktid maapinnalt vaakumseadmega tootlikkusega kuni 5 m³/h; - tagada 50 kaasatava isiku varustamise isikukaitse- ja käsitöövahenditega 7 ööpäevaks. Veepääste teenus Veekeskkonnas toimunud Päästetöö veepääste teenus jaguneb päästesündmusel või selle neljaks tegevusvõimeks (vastutaja Päästeamet) ohu korral on elu ja vara kiirelt ning oskuslikult päästetud Tegevusvõime 1 - Päästja kaitseriietust ning esmaseid päästevahendeid kasutav päästemeeskond on päästnud elu kuni 20m kaldast vette sisenemata ja 30m veekeskkonda sisenedes. - Jääoludes on elu päästetud kuni 15m kandva jääkatte piirist. Tegevusvõime 2 - Pinnaltpääste kuivülikonda ja päästelauda kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond päästnud elu ja vara kuni 300m kaldast/rannast. 39 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult vee pinna alt ning osaletud üleujutuste korral vara päästmisel ning tagajärgede likvideerimisel. Tegevusvõime 3 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ning siseveekogudele mõeldud päästetööde paati kasutav siseveekogude eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu ja vara kogu siseveekogu ulatuses. - Merealal on elu päästetud kuni 1 km rannast kuni 1 m lainekõrguse korral. - Täiendavalt on teostatud esmased otsingutööd vahetult veepinna alt ning osaletud üleujutuse korral vara päästmisel ja tagajärgede likvideerimise ning on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks. Tegevusvõime 4 - Pinnaltpääste kuivülikondasid, päästelauda ja merealale mõeldud päästetööde paati või jetti kasutav mereala eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kaldalähedasel merealal. - Siseveekogudel on elu ja vara päästetud kogu siseveekogu ulatuses. - Täiendavalt on abistatud naftareostuskorje teenust päästetööde paatidega poomide vedamiseks. Varingupääste teenus Varingutega toimunud Varingupääste teenus jaguneb kaheks päästesündmustel või selle tegevusvõimeks: (vastutaja Päästeamet) ohu korral on inimesed ja loomad kiirelt ning oskuslikult Tegevusvõime 1. päästetud Teostatakse varinguõnnetustel päästetööd põhiauto baasil päästemeeskonnaga, kus päästemeeskond: - teostab inimeste ja loomade otsingut ja päästmist varingust, kasutades selleks olemasolevaid teadmisi ja põhiauto varustust; - teostab otsingutöid peamiselt kuulamise, vaatluse ja kompamise teel; - avab tööde käigus ja toestab varisenud või varisemisohtlikke konstruktsioone, 40 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus eemaldab väikesefraktsioonilist materjali ning konstruktsioonide detaile. Tegevusvõime 2. Teostatakse päästetöid varinguõnnetustel, kasutades spetsiifilisi tehnilisi vahendeid ja eriväljaõppega meeskonda(-sid). Lisaks tegevusvõime 1-le peab päästemeeskond: - valdkonnaspetsiifiliselt nõustama päästetöö juhti sündmuse paremaks korraldamiseks ja tööde koordineerimisel; - teostama otsingutöid spetsiaalse akustilise kuulamisseadme ja optiliste vaatlusseadmetega; - taktikaliselt koordineerima sündmusele kaasatud otsingukoerte tööd läbi otsingukoerte juhtide; - teostama varisenud või varisemisohus konstruktsioonide toestust ja stabiliseerimist metalltoestuselementidega ja/või puitmaterjaliga; - läbima lõikamise või purustamise teel erinevaid materjale (puit-, kivija raudbetoonkonstruktsioonid); - lõikama metallkonstruktsioone kuumlõikeseadeldisega; - korraldama koostööd rasketehnikaga, sh. troppimine (suurte elementide ja konstruktsioonide tõste- ja liigutamise tööd); - töötama kõrgustes, sügavustes ja kaldpindadel, mis vajab päästjate, päästetavate ja varustuse jaoks julgestusvahendeid (nt nöörid); - teostama päästetöid kitsastes tingimustes. Nööripääste teenus Kõrgustes ja sügavustes Päästetöö nööripääste teenus jaguneb toimunud päästesündmusel kaheks tegevusvõimeks. (vastutaja Päästeamet) või selle ohu korral on elu kiirelt ja oskuslikult päästetud Tegevusvõime 1 Päästja kaitseriietust ja põhiauto standardvarustust kasutav baasteenuse päästemeeskond on päästnud elu kuni 10m sügavustest (peamiselt šahtidest ja kaevudest). Tegevusvõime 2 Päästja kaitseriietust ja nööripääste 41  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus erivarustust kasutav eriväljaõppega päästemeeskond on päästnud elu kuni 50m sügavuselt ja kõrguselt. Kõrgustest päästetöö Kõrgustes toimunud Kõrgustest päästetöö teenus jaguneb teenus päästesündmusel või selle kaheks tegevusvõimeks: ohu korral on elu ja vara kiirelt (vastutaja Päästeamet) ja oskuslikult redel- või Tegevusvõime 1 tõstukmehhanismidega Päästemeeskond, kasutades käsiredeleid, päästetud. teeb päästetöid kuni 10 meetri (hoone kolmandalt korruselt) kõrgusel; Tegevusvõime 2 Päästemeeskond, kasutades redel- või tõstukautot ja selle varustust, teeb päästetöid kuni tõstemehhanismi maksimaalse kõrguseni. Redelautode päästekõrgus on kuni 30 ja tõstukautodel kuni 42 või 54 m. Redel- ja tõstukautodega kõrgustes: − päästetakse inimesi ja loomi ning vara; − tehakse tulekustutusoperatsioone (vee transport, kustutamine käsi- ja statsionaarsete joatorudega); − toetatakse päästetöid (ala valgustamine, vaatlus, tõstevahend). Programmi tegevus 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Merepääste poliitika Kõik merehätta sattunud Mere- ja lennupääste ning piiriveekogudel kujundamine inimesed Eesti reostustõrje poliitika kujundamine. päästepiirkonnas (vastutaja Siseministeerium) päästetakse. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega. Rannikuvalve teenus PPA tagab merel ja Teenusega tagatakse õigusrežiim merel ja laevatatavatel laevatatavatel siseveekogudel ning ohutu (vastutaja Politsei- ja siseveekogudel õiguskorra meresõidu nõuete järgmine. Piirirežiimi Piirivalveamet) tagamiseks teostatakse patrulltegevust vee- ning õhusõidukitega. 42  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Merereostustõrje teenus PPA suudab likvideerida Teenusega tagatakse avastatud reostuse reostused piiriveekogul enne likvideerimine piiriveekogul. (vastutaja Politsei- ja kaldale jõudmist Piirivalveamet) SAR teenus PPA suudab päästa lennu-või Teenusega tagatakse inimelude laevaõnnetusse sattunute elu päästmine Eesti päästepiirkonnas. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) Programmi tegevus 6. Süüteomenetlus Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Tulekahjude menetlemise Hoonetulekahjude Teenuse raames selgitatakse välja teenus tekkepõhjused on kindlaks ehitistes toimunud tulekahju tekkekoht, tehtud ning tulekahjude tekkepõhjus, põhjustaja ning muud (vastutaja Päästeamet) andmestik vastab sihtrühma olulised andmed. Teostatakse järelevalve- vajadustele ja süüteomenetlust, väljastatakse tulekahjusündmusega seotud teavet ja osaletakse ametkondadevahelises koostöös asjatundjana. Kogutud andmete alusel teostatakse riskipõhist tuleohutusjärelevalvet ning ennetustööd, mille eesmärk on inimeste tuleohtudest teadlikkuse taseme tõstmine, tulekahjudest põhjustatud õnnetusjuhtumite ning tulekahjude arvu vähendamine. Väärteokaristuse PPA on süütegude Teenusega tagatakse PPA ametnike täideviimise teenus lahendamisel tõhus koostatud väärteootsustes rahaliste nõuete haldamine. (vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet) Kogukonnaga seotud PPA on süütegude Teenusega tagatakse kogukonna süütegude lahendamise lahendamisel tõhus turvalisust häirivate kuritegude teenus ennetamine ja kohtueelne menetlemine (vastutaja Politsei- ja (va raskete peitkuritegude ja Piirivalveamet) organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toimepandud kuritegude menetlemine). 43 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068 Meede 225 280 328 227 396 027 225 617 519 222 930 068 Programmi tegevus Hädaabiteadete 8 702 610 8 653 786 8 607 825 8 639 494 vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Hädaabiteadete 213 929 212 448 209 138 207 182 menetlemise poliitika kujundamine Hädaabiteadete 8 488 681 8 441 339 8 398 687 8 432 312 vastuvõtmise ja töötlemise teenus Programmi tegevus Avaliku korra 76 996 879 75 924 120 75 470 637 74 104 522 tagamine Eriüksuse ja 10 821 164 10 784 230 10 727 157 10 576 638 kiirreageerimise teenus Isikute 10 095 545 9 836 403 9 800 234 9 204 728 kinnipidamise teenus Isikute otsimise 2 072 524 1 842 275 1 697 072 1 452 340 teenus Korrakaitsepoliitika 277 514 271 296 262 256 262 781 kujundamine Liiklusjärelevalve 6 743 172 6 732 912 6 709 124 6 674 369 teenus 44 Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Patrulltöö teenus 46 986 959 46 457 004 46 274 695 45 933 665 Programmi tegevus Demineerimine 6 031 539 6 048 846 5 962 908 5 929 715 Lahingumoona ohu 2 561 355 2 566 664 2 534 497 2 519 791 kõrvaldamise teenus Pommi- ja 2 720 595 2 728 435 2 697 094 2 693 047 plahvatusohu kõrvaldamise teenus Veealuse 749 589 753 747 731 316 716 877 demineerimistöö teenus Programmi tegevus Päästmine 78 399 125 82 621 684 82 358 690 82 003 961 maismaal ja siseveekogudel Keemiapääste 2 436 203 2 431 858 2 418 848 2 376 876 teenus Kõrgustest 3 962 487 3 959 862 3 943 358 3 921 921 päästetöö teenus Maastikutulekahju 3 215 396 3 208 530 3 193 370 3 151 569 kustutustöö teenus Naftareostuskorje 1 665 505 1 661 973 1 650 673 1 629 313 teenus Nööripääste teenus 1 686 059 1 682 228 1 670 997 1 625 339 Päästepoliitika 157 460 153 923 148 836 149 075 kujundamine Päästetöö 60 200 883 64 459 522 64 302 226 64 246 078 baasteenus Vahtkustutustöö 1 531 371 1 527 712 1 516 900 1 474 634 teenus 45 Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Varingupääste 1 487 689 1 484 056 1 473 359 1 432 100 teenus Veepääste teenus 2 056 071 2 052 019 2 040 123 1 998 056 Programmi tegevus Abi osutamine Eesti 16 651 577 15 598 357 15 207 380 14 137 556 päästepiirkonnas Merepääste 248 159 251 098 246 125 249 358 poliitika kujundamine Merereostustõrje 411 137 381 777 381 531 351 151 teenus Rannikuvalve 5 941 331 5 612 606 5 333 855 4 838 265 teenus SAR teenus 10 050 949 9 352 877 9 245 869 8 698 782 Programmi tegevus Süüteomenetlus 38 498 598 38 549 233 38 010 078 38 114 819 Kogukonnaga 36 109 519 35 801 793 35 354 955 35 455 620 seotud süütegude lahendamise teenus ST_EA 1 155 242 1 515 756 1 446 338 1 446 338 Tulekahjude 937 691 935 791 914 238 918 535 menetlemise teenus Väärteokaristuse 296 146 295 894 294 547 294 327 täideviimise teenus 46 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 47  Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“ Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025– 2028“ 1 SISUKORD Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise PROGRAMMI ÜLDINFO 3 võimaluste mitmekesistamine 21 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 PROGRAMMI TEGEVUS 3. TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 22 Eesmärk 4 Mõõdikud 4 Eesmärk 22 Rahastamiskava 4 Mõõdikud 22 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 22 2. OLUKORRA ANALÜÜS 5 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad 3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA teenuste planeerimiseks 24 PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist 2028 8 käitumist soodustavaks 24 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10 Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra PROGRAMMI TEGEVUS 1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA tagamist avalikus ruumis 25 VARAKAHJUDE ENNETAMINE 11 Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Eesmärk 11 25 Mõõdikud 11 Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine 26 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12 Relvalubade välja andmine 26 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 14 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 27 Ennetuspoliitika tõhustamine 14 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja Ohtude ja varakahju ennetamine 17 aruandluse korraldusest 27 Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse 18 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISETURVALISUSE kaasatud 27 VABATAHTLIKE KAASAMINE 20 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 28 Eesmärk 20 LISA 1 Mõõdikud 20 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 29 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 20 LISA 2 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 34 teenuste planeerimiseks 21 2  Foto: Siseministeerium PROGRAMMI ÜLDINFO Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse Tulemusvaldkonna ja arengukava loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, eesmärk vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida Programmi eesmärk iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeeriumi oma osade teenuste raha selles infotehnoloogia- ja arenduskeskus programmis Kaasvastutajad või teised partnerid, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, kes aitavad programmi eesmärkide Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri ministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maksu- ja oma teenuste raha selles Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni programmis Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Nimetatud pooltega seonduv on lisatud Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, dokumenti informatsiooniks, et anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud nende tegevused, teenused ja raha on arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendused, Tervisekassa, kavandatud mujal. Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutustega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame Programmi seos „Eesti 2035“ riskikäitumist“ ja C „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset eesmärkidega ja füüsilist vägivalda“, samuti sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Mõõdikud 2022 2023 Programmi mõõdikud 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) SIM, Oma elukohta ≥ 96% ≥ 96% siseturvalisuse turvaliseks hindavate ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% (92%) (-) avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes SIM, hindavad oma oskusi ˃ 61% ≥ 65% siseturvalisuse ennast ja teisi ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% (53%) (-) avaliku arvamuse õnnetuse korral aidata uuring piisavaks Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud ≥ 2550 ≥ 2700 päästjad (2426) (2628) ≥ 2900 ≥ 3100 ≥ 3300 3600 3900 - vabatahtlikud ≥ 550 ≥ 800 merepäästjad SIM (645) ≥ 600 (693) ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 1400 ≥ 1600 - abipolitseinikud ≥ 1800 (1109) (1184) ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 - Häirekeskuse ≥ 170 ≥ 250 vabatahtlikud (247) ≥ 210 (252) ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250 - abidemineerijad - (53) > 80 > 100 > 120 > 120 > 120 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja 15 170 094 8 490 357 8 481 082 8 317 501 7 820 289 varakahjude ennetamine Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse 6 408 746 8 345 283 8 397 669 8 435 128 7 352 525 vabatahtlike kaasamine Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna 22 400 189 22 315 597 22 268 931 22 132 910 21 977 572 kujundamine KOKKU 43 979 029 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS1 Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a probleemidest on omavahel seotud ja 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja ennetatavad. teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine lähenemine (nt lapsed, eakad, erivajadusega Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu inimesed, teise emakeelega inimesed jm). tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisel on vaja eri Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh lahendused. alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja neeritud ennetustegevusega2 väldime tegevuste naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate dubleerimist, vähendame vajadust ressursside ja jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifilis- neli korda rohkem3. te ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse 2023. aastal hukkus tulekahjus 35 inimest ja kelmuste ennetusse panustavate kampaaniate ja (2022. aastal 48), kellest 77% olid mehed. turvalise seksuaalkäitumise või liiklemise õpe- tamisega. Tulekahjus hukkunud Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja 60 käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, 40 48 ennetamisel ning turvalise elukeskkonna 43 36 39 35 kujundamisel. 20 Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- 0 hoidmiseks suuresti olemas. 2022. aastal tehtud 2019 2021 2023 avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 91% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2019–2023 aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem (allikas: Päästeamet) samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Seal- hulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja Kõige sagedasem hukkunuga tulekahju põhjus oli 2022. a 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja jätkuvalt hooletu suitsetamine. Toimiv suitsuandur 2022. a 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete oli olemas 16% hukkunuga tulekahju juhtudest. (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. Erakordselt kõrge oli joobes või joobe kahtlusega aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks hukkunute osakaal (2023. aastal 91%, 2022. aastal või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk 52%). Pea pooltel tulekahjus hukkunutest esinesid (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest terviseprobleemid, millest levinuim oli liikumispuue arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse (13 inimesel).4 teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud Veeõnnetuses hukkus 2023. aastal 37 inimest. ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Uppunutest 79% olid mehed ja 50% uppunutest olid Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- joobes või joobe kahtlusega. Võrreldes Balti tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes riikidega on Eesti uppunute näitajad madalamad, peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi 1 Siseturvalisuse 2023. aasta tulemusaruanne on leitav www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Valdkondadeüleseennetuse eesmärgid ja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025“, https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-03/V%C3%9CE%20joonis%20numbritega.pdf 3 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 4 Päästeamet, O. Morozev „Eluhoonetulekahjud, hukkunud ja vigastatud 2023“, https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023- eluhoonetulekahjud-hukkunud-kokkuvote.pdf?aca82cdc43 5 kuid veeõnnetustes hukkunute kordaja on Eestis osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes. 1,75 korda kõrgem kui Soomes.5 Kahtlemata on äärmiselt oluline inimeste mitte- formaalne osalemine enda ja kogukonna turvalisu- Veeõnnetustes hukkunud se suurendamisel ning vaja on neid võimalusi 80 soodustada. Teisalt aitab „turvalisus algab minust“ 60 mõtteviisi juurdumisele ning elukeskkonna 40 58 60 turvalisuse suurendamisele väga suurel määral 20 36 38 kaasa just nende naiste ja meeste panus, kes otsus- 30 0 tavad hakata siseturvalisuse valdkonna vaba- 2019 2021 2023 tahtlikuks ning annetavad turvalisuse suuren- damiseks oma aega süsteemselt. Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2019–2023 (allikas: Päästeamet) Vabatahtlikke lisandus 2023. aastal nii abi- politseinike, vabatahtlike päästjate, vabatahtlike Tapmisi ja mõrvu registreeriti sama palju kui 2022. merepäästjate kui Häirekeskuse vabatahtlike aastal. ridadesse. Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osalemiseks on tunduvalt Rasked vägivallakuriteod suurem võrreldes tegeliku osalemisega. See näitab, 100 78 77 et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju 74 80 58 arenguruumi. Inimesed teavad turvalisuse vald- 50 60 37 konna vabatahtliku tegevuse organisatsioonidest 34 40 40 27 27 23 kõige paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vaba- 25 24 20 18 18 tahtlikud päästjad (55%), Naabrivalve (51%), 0 abipolitseinikud (47%), vabatahtlikud merepäästjad 2019 2021 2023 (35%). Kõige vähem teatakse vabatahtlikest riigiinfo Tapmised ja mõrvad telefoni 1247 juures. Seega võib lugeda tuntust Ründe tagajärjel hukkunute arv Raskete tervisekahjustuste tekistamine heaks eelkõige Kaitseliidu, vabatahtlike päästjate ja Naabrivalve tegevuse puhul8. Joonis. Rasked vägivallakuriteod 2019–2023 (allikas: 2021. aastal jõustus eriteenistuste ühtlustamise Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis 2023“) eelnõu, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike Raskete tervisekahjustuste tekitamisi registreeriti regulatsioon, järgnevatel aastatel seisab ees vähem, kui 2022. aastal. 2/3 juhtudel oli kuriteo väljakutse, kuidas see süsteem ka päriselt toimima toimepanija alkoholi tarvitanud. panna. Kriisiroll määratakse abipolitseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra Ka edaspidi tuleb teha ennetustööd valdkonna- ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise üleselt paljude eri poolte koostöös. 6 Vaja on aga seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või koostöös leida senisest mõjusamad lahendused. sõjaseisukorra ajal. Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks soodustamine on oluline eeldus mõjusaks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama ennetuseks ja paremaks reageerimiseks7 nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha 2022. aastal alustati siseturvalisuse vabatahtlike turvalisuse tagamisel (2022. aastal 90%). Selleks teenuste analüüsi esimese osaga: kaardistati on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna merepäästjate, maapäästjate ja abipolitseinike nii vabatahtlikega seotud kui ka asutuste protsessid, 5 Päästeamet, 2023. aasta veeõnnetuste kokkuvõte, 7 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja https://www.rescue.ee/files/Analyysid/2023-veeonnetused- asjatundlik abi“ kokkuvote.pdf?12fad0c414 8 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“ 6„Valdkondade ülese ennetuse eesmärgidja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025“, 6 seotud IT lahendused, probleemid ja ootused. 2023 ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised koha- aastal valmis lõplik analüüs ja selle abil saab like omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vaba- planeerida edasised tegevused. tahtlike piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam teenuseid suunata. tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitme- külgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas Mitmeid tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna võimalusi pakkuda. Näiteks panustavad vaba- ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu vii- tahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga dud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitme- Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kesistada, näiteks luua enam võimalusi osaleda kogukonnakeskse turvalisuse9 juurutamise ja ennetustegevustes ja teisi paindlikke võimalusi. tugevdamisega. Omavalitused tajuvad turvalisuse Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavan- abipolitseinike abil tagada parem valmisolek sise- damine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat turvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elu- Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda tähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust. seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui vabatahtliku päästjana). Selleks, et muuta abip- On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahen- olitseinike kaasamist mitmekesisemaks ja paind- damine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste likumaks tehti 2022. aastal eeltööks seminare, aru- koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud telusid, küsitlusi, analüüsiti abipolitseinikuid puudu- noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- tavat õiguslikku regulatsiooni ning alustati abi- kesistamine aitab vähendada noorte sattumist politseiniku seaduse väljatöötamiskavatsuse kuritegelikule teele. Ohutuse, heaolu ja tervise koostamisega. Tegevused jätkusid 2023. aastal, kui teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamisele ning haridusasutuste spetsialistide kompetentside ja alustati eelnõu koostamisega. Lisaks püütakse täiendamine aitab kaasa laste käitumisprobleemide koos tööandjatega leida võimalusi, kuidas vaba- ennetusele. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, tahtlikke kaasata kriiside lahendamisse, et töö- linnastumine ning peale nende ka elanikkonna kohustused takistaksid vabatahtlikke võimalikult mõningane mitmekesistumine ja individualistliku vähe. elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise Teised eeldused turvalise elukeskkonna kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid 9 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 7  3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–202810 Prioriteetne tegevussuund Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks Miks oluline, milles Elu-, tervise- ja varakahjud pole viimastel aastatel vähenenud soovitud mahus. seisneb väljakutse? Olulised tegevused Luuakse tingimusi tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja aastatel 2025–2028 tulemuste hindamiseks. Plaanis on tõhustada ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevust ning rakendada valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Jätkatakse sihistatud ennetustegevustega ning tulemuslikke ennetustegevusi võetakse laialdasemalt kasutusele, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Kaasatakse erasektori laialdasemalt, et inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning vastutustunnet suurendada ja ohutussõnumite levikut laiendada. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse). Olulised tegevused Eespool nimetatuga alustatakse 2025. aastal. 2025. aastal Prioriteetne tegevussuund Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine Miks oluline, milles Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult. Ennetuse, reageerimise ja kriisidega seisneb väljakutse? toimetulemise valmisoleku tagamise ootused on aasta-aastalt suurenenud ning neid ei ole võimalik saavutada ilma vabatahtlike abita. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse senisest Olulised tegevused aastatel 2025–2028 enam olemasolevatele vabatahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise ja nende hoidmisega ning suurendatakse nende rolli kogukondliku turvalisuse loomisel. See eeldab täiendavaid kulutusi vabatahtlike kaasamiseks ja nende võimekuse suurendamiseks (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Samuti on vajalik suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. Järgmistel aastatel on oluline prioriteet ka kriisi rolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine. Olulised tegevused • Abipolitseinike uue haridusmudeli loomine, mis on eelduseks abipolitseinike 2025. aastal mitmekesisemale kaasamisele Politsei- ja Piirivalveametis. • Abipolitseiniku seaduse uue tervikteksti eelnõu esitamine Valitsusse, mille eesmärgiks on laiendada abipolitseiniku rolli ühiskonnas. • Siseturvalisuse vabatahtlike IT-lahenduse arendamine. • Uute abidemineerijate kaasamine ja rakendamine, sh selleks vajalike protsesside juurutamine. 10 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 8  • Õiguslike aluste loomine vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitsesse kriisiolukorra lahendamisel. Prioriteetne Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise tegevussuund elukeskkonna kujundamisel Miks oluline, milles Omavalitused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste seisneb väljakutse? kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust. Olulised tegevused Toetatakse ja suunatakse turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates aastatel 2025–2028 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027. Olulised tegevused • KOV turvalisuse arenguprogrammi II etapi avaliku konkursi läbiviimine, mille 2025. aastal eesmärgiks on leida järgmised 8 omavalitsust, kes soovivad turvalisuse valdkonna arendamisega süsteemsemalt tegeleda. • Üleriigilise tasandi ja maakonna tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks sh maakondade turvalisuse nõukogude tegevuse arendamine. Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige Prioriteetne tegevussuund sobivam lahendus ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused Miks oluline, milles Jätkuvalt on palju olukordi, kus siseturvalisuse asutuste esmareageerijad abistavad, kuid seisneb väljakutse? sobivam olukorra lahendaja peaks olema keegi teine. See aga hõivab esmareageerijate niigi piiratud ressurssi vähem ajakriitiliste sündmustega. Olulised tegevused Riigiinfo teenuse arendamisel laiendatakse koostööpartnerite hulka, et tagada inimestele aastatel 2025–2028 kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused. 9 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses11, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), varavastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägivalla ennetamist laiemalt.12 Programmi tegevus Programmi tegevus 1. Programmi tegevus 2. Õnnetuste, 3. Siseturvalisuse süütegude ja Turvalise keskkonna vabatahtlike varakahjude kujundamine kaasamine ennetamine 11 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 12 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“. 10 Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Eesmärk Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on elukeskkond turvalisem ning tulemusliku ennetustöö abil on riskikäitumine, õnnetused, süüteod ja varakahjud vähenenud, inimesed on teadlikumad ning oskavad ohte ennetada ja neile reageerida. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Inimeste teadlikkus ja roll Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed ≥ 93% SIM, siseturva- peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja ≥ 93% (90%) ≥ 93% (-) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% (-) kodukoha turvalisuse tagamisel lisuse avaliku Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul arvamuse kasutanud ennetusabinõusid oma vara ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% (-) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% uuring kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus 57% (51%) 63% (-) 70% 76% 82% 89% 90% SIM, RaM eesmärgistatud (51%) Tuleohutusalase teadlikkuse indeks - 67 (60) - - ≥ 71 - ≥ 71 - PÄA Veeohutuse alase teadlikkuse indeks ≥ 70 (59) - ≥ 72 (-) ≥ 80 - - ≥ 80 - PÄA Eesti Naabrivalvega liitunud piirkondade arv > 630 (589) > 650 (580) > 700 (580) > 700 > 700 > 700 > 700 > 700 Naabrivalve Õnnetuste vähendamine Tules hukkunute arv < 28 (32) < 24 (49) < 20 (35) < 16 < 12 < 12 < 12 < 12 PÄA Veeõnnetustes hukkunute arv < 34 (48) < 31 (27) < 28 (37) < 24 < 20 < 20 < 20 < 20 PÄA < 13 117 132 < 13 117 132 < 11 000 000 Tulekahjude varakahju < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA (13 589 899) (12 514 733) (17 505 596) Eesti päästepiirkonnas registreeritud (230) (191) ≤ 180 (194) ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 PPA ohuolukordade arv Süüteod Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad ˂ 10 (3) ˂ 10 (7) ˂ 10 (6) ˂ 10 ˂5 ˂5 ˂5 ˂5 JUM (katsetega) Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes ˂ 20% (13%) ˂ 20% (19%) ˂ 15% (19%) ˂ 16% ˂ 14% ˂ 12% ˂ 11% ˂ 10% PPA 11 Lapskannatanutega registreeritud ≥ 505 (663) ≥ 505 (530) ˃ 505 (637) ˃ 505 ˃ 505 ˃ 705 ˃ 705 >705 JUM seksuaalkuriteod13 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna plahvatusohutuse teadlikkuse teenus, tuleohutuse kontrolli teenus, ekspositsioonide teenus, ennetuse teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamine, ennetuspoliitika kujundamine, õnnetuste vähendamise poliitika kujundamine. Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkonnaülest ennetustööd. 21. aprillil 2021 otsustati luua uus ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu“ eesmärgiga panna paika ühised valdkonnaülese ennetuse arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida erinevate valdkondade vahelist koostööd. Eesmärk on parandada elanike teadmisi, oskusi ja hoiakuid riskikäitumise ennetamisel ning soodustada tulemuslike ennetustegevuste rakendamist nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil. Selle eelduseks on, et ennetustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt, hinnatakse nende mõju ja loobutakse tegevustest, mis tulemusi ei anna. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse eestvedaja rolli tugevdamiseks pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Siseministeeriumi poolt pakutavate toetatavate tegevuste eesmärk on aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Töövahenditena luuakse kohalikul tasandil kasutamiseks püsivad koostöömudelid ja sekkumised kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks ning alkoholikahjude vähendamiseks. Jätkatakse üleriigilist ja maakonna tasandi võrgustikutööd heade kogemuste vahetamiseks turvalisuse suurendamisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna tegevuste toetamiseks. Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötatud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse ehitiste riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohu parameetreid, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel meie kodudes tule, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu vähendamiseks, lisaks jätkatakse õnnetuste ennetamiseks ja kahjude ärahoidmiseks asutuste, sh erasektoriga koostööd; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks täpsustatakse kodunõustamistel kasutatavat ankeeti ning jätkatakse asutuste ja ühingute vahelise koostööga, et tagada parem infovahetus ja kiirem jõudmine abivajajani, võimaluse korral suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks 13 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem. 12 on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid. Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti suurendatakse oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa. Lisaks jätkatakse sadamatesse päästevestistendide paigaldamist, millelt saab laenutada veekogule minnes päästevesti. See aitab luua head harjumust kasutada veesõidukil viibides päästevesti ja seeläbi vähendada veekogul hukkunute arvu. Olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga ennetustöö raames ja noorte koolitamine arendamaks teadlikkust ohtudest veekogul ning käitumisest sattudes ohuolukorda. Avaliku ruumi ja elukeskkonna kujundamisel turvalisemaks viiakse kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses ellu turvalise ruumiloome põhimõtteid. Kohalikud omavalitused koostöös ametite ja kohalike elanikega tuvastavad võimalikud ohtlikud kohad avalikus ruumis ning koos leitakse lahendused. Avalike ürituste kooskõlastamise menetlemise protsess erinevates asutustes muudetakse tõhusamaks. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digiosk uste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Lisaks tehakse õigusalane analüüs seadustele, mis täna reguleerivad erinevate asutuste tööd internetis leviva laste seksuaalse väärkohtlemise materjali vastase võitluses. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Lähtutakse valdkonnülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest ning lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavast. 13  Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Ennetuspoliitika tõhustamine Sisu kirjeldus Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete14 elluviimine on tagatud. Rakendatud on Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning perekonna tasandil, oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, HTM, eelistatakse toimivaid ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, REM hindamisse. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid paranenud. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse15 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- SIM, PPA, PÄA, 1.1. Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava aastateks 2023–2026 on ellu viidud ja RE, lisavajadus/ damise programm“, JuM, TAI16 SOM, SOM SKA, 2026 seiratud. välisvahendid teiste tulemusvald- HTM, HARNO kondade seonduvad programmid 1.2. Välja on töötatud valdkonnaüleselt kokkulepitud prioriteetsete TAI, HARNO, SOM/SIM/ RE, lisavajadus / ennetustegevuste kohandamise, arendamise, rakendamise ja mõjude PPA, PÄA, SOM 2026 sama JUM/HTM välisvahendid hindamise rahastamise põhimõtted ning standardid. SKA SIM, HTM, JUM, RE, lisavajadus / 1.3. Välja on töötatud ennetustegevuste andmebaas. SOM TAI, PPA, PÄA, 2026 välisvahendid SOM SKA 14 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108, millega lepiti kokku valdkondade ülese ennetuse põhimõtted ning koostati tegevuskava aastateks 2023–2026. 15 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 16 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 14  SIM, HTM, JUM, 1.4. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse RE, lisavajadus / RTA „Tervist toetavad SOM TAI, ENTK, PPA, 2026 olukorda ja vajadusi. 17 välisvahendid valikud“ PÄA, SOM SKA SIM, HTM, JUM, 1.5. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja RE, lisavajadus / RTA „Tervist toetavad SOM TAI, ENTK, PPA, 2027 oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse täienduskoolitusi. välisvahendid valikud“ PÄA, SOM SKA „Ennetava ja turvalise RE, lisavajadus / 1.6. PPA- PPA-s on EUPC ennetuskoolituse saanud kõik piirkonnapolitseinikud. PPA SIM, TAI 2026 elukeskkonna kujun- välisvahendid damise programm“ „Ennetava ja turvalise 1.7. Politsei ennetustegevusi on teaduspõhistatud ning nende tulemuslikkust PPA SIM 2024–2026 RE elukeskkonna kujun- hinnatakse süsteemselt. damise programm“ „Ennetava ja turvalise SOM, JUM, TAI, elukeskkonna kujun- 1.8. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist ENTK, PPA, PÄA, RE, lisavajadus / damise programm“ ja toetavad tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja SIM, HTM 2026 SOM SKA, välisvahendid teiste tulemusvald- vajadusel ka uuendatud. Transpordiamet kondade seonduvad programmid 1.9. Politsei- ja Piirivalveametis kasutusel olevate alaealiste õigusrikkujate „Ennetava ja turvalise mittekaristuslike meetmete mõjususe hindamine on läbi viidud ning vajadusel SIM PPA 2025–2026 RE elukeskkonna kujun- on täiendatud koolitusmetoodikat. damise programm“ 17 Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka riskitegurite näitajaid. 15  Sisu kirjeldus Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise põhimõtteid Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus võtab teadlikult oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, SOM rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, turvalisuse SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, REM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse suurendamisel on Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid tõusnud. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse18 „Ennetava ja turvalise KOV-idJuM, elukeskkonna kujun- Euroopa 1.10. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse SoM, REM, PPA, damise programm“ ja SIM 2024–2027 Sotsiaalfond jm tegevusmudel19, milles on oluline roll maakonna tasandil. PÄA, MARO-d, teiste tulemusvald- välisvahendid ELVL kondade seonduvad programmid KOV-id, PPA, 1.11. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks JUM, HTM, Euroopa on läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitusi) ning rakendatakse alkoholiga SIM, TAI KAM, RK, SOM 2024–2027 Sotsiaalfond jm sama seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistu. SKA, välisvahendid Transpordiamet KOV-id, PPA, Euroopa 1.12. Välja on arendatud ja piloteeritud spetsialistide koostöömudel keskmise ja SiM, SOM JuM, SoM, REM, 2024–2027 Sotsiaalfond jm sama kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks. SKA MARO-d, ELVL välisvahendid 1.13. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise Euroopa mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise SIM REM 2025 ja 2028 Sotsiaalfond jm sama tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele. välisvahendid 18 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 19 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ 16  Ohtude ja varakahju ennetamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures oskavad inimesed ise ja JUM, MKM, TTJA, KOVd oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja eluohtlike tagajärgedega kadumist. Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 „Ennetava ja turvalise 1.14. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja PPA, PÄA, vabaühendused 2024–2026 RE elukeskkonna kujun- vältimiseks. KOV damise programm“ Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem, mis võimaldab oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt reageerida ja ennetada. JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KLIM, KOVd Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Ennetava ja turvalise PÄA, SMIT, SOM, elukeskkonna kujun- SOM SKA, TEHIK, damise programm“, 1.15. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks. SIM täpsustub RE KOV, HÄK, kiirabi, teiste tulemusvald- Terviseamet, kondade seonduvad programmid 1.16. Tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks SIM, SOM, KLIM, PÄA, TTJA 2024–2026 RE sama jätkatakse asutuste, ja erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas. MKM 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 17  Vägivalla ennetamine ja kannatanute kaitse Sisu kirjeldus Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt. Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse21 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- 1.17. Loodud on süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. PPA, JUM, damise programm“, Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal ning toimub SIM SKA, SOM, 2025 RE teiste tulemusvald- hoiakute muutmine. Prokuratuur kondade seonduvad programmid 1.18. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: Telekommun küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ikatsiooni 2024– sama ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate PPA, SIM ISF ettevõtted, 2027 teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks Prokuratuur sellel teemal. 1.19. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, eelnõu raames on ette valmistatud määruse PPA, JUM, rakendumisel puutumuses olevate infoühiskonna teenuste osutajate ja riigiasutuste SoM, ning loodava EL keskuse vahelist koostööd puudutav raamistik. SIM, PPA Prokuratuur, 2025 RE sama Eesti Kohtud, MKM, TTJA 21 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 18 Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd ja leevendavalt sekkuda Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse JUM, PPA, „Ennetava ja turvalise KOV-d, 1.20. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate (sh elukeskkonna kujun- vabaühen- RE, veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem ja tehtud SIM 2025 damise programm“, dused, lisavajadus koolitused. JUM seonduv meedia- programm ettevõtted Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse22 1.21. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi on leppinud kokku „Ennetava ja turvalise PPA, SIM, elukeskkonna kujun- vägivallaohvrite (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja Prokuratuur, damise programm“, edastamise eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate JUM 2027 välisvahendid tervishoiusas teiste tulemusvald- kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja utused kondade seonduvad ohvritele teenuste pakkumiseks. programmid 1.22. Välja on töötatud politsei poolt taastava õiguse teenustele suunatava PPA, SIM, sihtrühma ja suunamise protsess, sh ühised koolitused, infoseminarid ning SOM SKA 2025 sama JUM, SOM juhendmaterjalid. 22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 19 Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Eesmärk Vabatahtlike roll kogukonna turvalisuse tagamisel on suurenenud ning tänu sellele on elanike oskused kogukonna turvalisuse suurendamisel paranenud. Vabatahtlike kaasajate professionaalsust on tõstetud, vabatahtlikud on hästi ettevalmistatud ning loodud on paindlikud ja mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda siseturvalisuse tagamisel. Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlike päästjate ≥ 2250 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ ≥ arv (2163) (2319) (2426) (2628) 2900 3100 ≥ 3300 3600 3900 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1600 ≥ - abipolitseinike arv ≥1800 ≥1800 ≥1800 ≥1800 PÄA, PPA, (1236) (1186) (1109) (1184) 1800 HÄK - vabatahtlike ≥ 575 ≥ 500 ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 800 merepäästjate arv (444) (599) (645) (693) - Häirekeskuse ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250 ≥ 250 vabatahtlike arv (34) (200) (247) (252) - abidemineerijate arv - - - (53) > 80 > 100 > 120 > 120 > 120 Aktiivsete Häirekeskuse ≥ 41% ≥ 42% (19%) (35%) ≥ 44% ≥ 46% ≥ 48% ≥ 48% ≥ 48% HÄK vabatahtlike osakaal (36%) (42%) Aktiivsete abipolitseinike ≥ 45% ≥ 45% (42%) (45%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% ≥ 65% ≥70 PPA osakaal (45%) (43%) Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus ≥ 78% SIM, sise- ≥ 78% ≥ 78% (- - naabrivalve (77%) - (74%) ) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 79% ≥ 79% turvalisuse avaliku ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% (- - abipolitsei ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 81% ≥ 81% arvamuse (75%) - (73%) ) uuring ≥ 87% ≥ 87% ≥ 87% (- - vabatahtlik pääste ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% (84%) - (83%) ) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemalt. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. 20  Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine Sisu kirjeldus Vabatahtlikke motiveeritakse osalema erinevates siseturvalisust suurendavates Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tegevustes kogukondliku turvalisuse loomisel. Luuakse koostöös sobivad vabatahtlike (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning vabatahtlikele tagatakse vajalik SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit varustus. Suurendatakse kaasajate professionaalsust ja motiveeritust. Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse SIM PÄA, PPA, 2027 RE, „Ennetava ja turvalise 2.1 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud IT SMIT, HÄK välisvahendid elukeskkonna kujun- lahendustega. damise programm““ PPA, PÄA, 2.2 Loodud on valmisolek elanikkonnakaitse- ja kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks. SIM 2026 RE, lisavajadus sama HÄK 2.3 Asutustes on loodud võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt, olemas on SIM, PPA, 2026 RE, lisavajadus sama koolitus- ja tunnustussüsteemid. PÄA, HÄK 2.4 Vabatahtlike tööandjatel on kujundatud vabatahtliku tegevust soodustavaid hoiakuid: SIM, PPA, 2025–2027 RE, lisavajadus sama koostatud on teekaart, välja on töötatud tunnustussüsteem. HÄK, PÄE 21 Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine Eesmärk Avalik ruum ja elukeskkond on turvaline. Rakendatud meetmed ja reeglid aitavad ennetada riske ja vältida ohte. Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM, siseturvalisuse Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% avaliku arvamuse osalemist (87%) (-) (83%) (-) uuring SIM, siseturvalisuse Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% avaliku arvamuse ümbruskonnas liikumist (82%) (-) (82%) (-) uuring Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse pakkujaga Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025 PÄA Süüteo sooritanud relvaomanike osakaal kõikidest sooritatud Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025 PPA süütegudest23 SIM, siseturvalisuse Inimeste usaldus turvateenuste vastu (73%) - 75% - 79% 79% 79% avaliku arvamuse uuring Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) ≥ 50% (46%) ≥ 50% (-) ≥ 50% (-) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK < 7400 < 7000 < 7000 < 7000 Registreeritud varguste arv < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM (6863) (7513) (8027) (9700) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad Siseministeeriumi haldusalast oma teenuseid Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus, piirkondliku politseitöö teenus, tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus. 23 Täpsemini relvaluba omavate isikute poolt toimepandud süütegude arv võrdluses kõikide süütegude toimepanijatega 22 Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Riigiinfo teenus on mitmetahuline ning selle peamine eesmärk on anda inimestele infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara ehk vähendada hädaabinumbri 112 koormust ehk aidata inimesi nende kõnedega, mis ei ole hädaabiga seotud. Samuti antakse edasi ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, et õnnetusi ära hoida. Jagatav ja kogutav info aitab ära hoida ehk ennetab võimalike ohtlike sündmuste tekkimist, ehk kaasab elanikke ohutuma elukeskkonna loomisese, näiteks: annab Transpordiametile infot tee olukorra kohta, mis aitab ära hoida õnnetusi; annab Keskkonnaametile infot keskkonnareostuse, reostusohu, loomadega seotud probleemide kohta; Päästeameti info ohutusnõuete ja ohutu käitumise kohta, mis aitab ära hoida võimalikke õnnetusi. Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid). Tegevus- ja relvalubade väljaandmise ning nende üle järelevalve teostamise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve protsesside uuendamisega, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja uus relvaregister, mis lõplikul valmimisel toetab järelevalve pädevuste jagamist, tõhustab järelevalvet ja infovahetust. 23  Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Sisu kirjeldus Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Kohalikud omavalitused Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma koostöös ametite ja kohalike elanikega tuvastavad võimalikud ohtlikud kohad teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd avalikus ruumis (nt varisemisohtlikud majad, kaaneta kaevud, ohtlikud ülekäigukohad, valgustamata tänavad jne). Koos leitakse lahendused ohu likvideerimiseks või vajalikuks märgistamiseks, et kujundada avalikku ruumi Vahendid: RE, lisavajadus ohutuks ja turvaliseks. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- 3.1 Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes SIM, KLIM, RE, damise programm“, PPA KOV, PÄA, EKSL24 2026 omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks. REM lisavajadus teiste tulemusvald- kondade seonduvad programmid 3.2 Avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad ja rakendatud ohutus PPA, PÄA, Transpordiamet, 2025– suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak, piirded varisemisohtlikes KOV RE, sama TTJA 2028 kohtades jm). „Ennetava ja turvalise 3.3 Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, RE, PPA SIM, KOV, PÄA, HÄK, PPA 2030 elukeskkonna kujun- mis vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. lisavajadus damise programm“ 24 Eesti Kindlustusseltside Liit 24  KOV, tuleohutusteenuse sama“ 3.4 Suurendatud on KOV rolli tuleohutusnõuetele vastavuse hindamisel ehitus- ja SiM, PäA pakkujad (Tuleohutus- 2030 RE kasutuslubade menetluses. spetsialistid ja -eksperdid) Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis Sisu kirjeldus Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad muutunud tõhusamaks, sh madala riskiga üritustele suunatakse vähem ressurssi oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, ning vajalik eksperthinnang ürituste riskide maandamiseks antakse neil puhkudel, kui KOVd, TTJA see on asjakohane. Vahendid: RE Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujun- 3.5 Kohalikud omavalitsused on avalike ürituste taotluste hindamisel kasutusele RE, damise programm“, KOV PPA, SIM, TTJA, PÄA, 2025 võtnud riskipõhise koostöömudeli. lisavajadus teiste tulemusvald- kondade seonduvad programmid Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Sisu kirjeldus Loodud on süsteem, mis võimaldab välja selgitada vara valve, kaitse ja ohutusega Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma seotud teenuste kvaliteedi puudujääke ja rakendada nende parendamise meetmed. teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate üle tehakse järelevalvet, et KOVd tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel Vahendid: RE, lisavajadus alustel. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Ennetava ja turvalise 3.6 Loodud on turvategevuse ja tuleohutusteenuse kvaliteedi tagamise ja PPA, PÄA SIM, ETEL, SKA 2025–2026 RE elukeskkonna kujun- suurendamise süsteem koos vajalike järelevalve tegevustega. damise programm“ 25 Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Sisu kirjeldus Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SOM, vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks. KOV-id Vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Ennetava ja turvalise 3.7 Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis tagavad SIM HÄK, KOV-id 2026 RE/välisvahendid elukeskkonna kujun- abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vastava abi saamise. damise programm“ Relvalubade välja andmine Sisu kirjeldus Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, Seda oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA relvakultuurist. Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/ Euroopa „Ennetava ja turvalise 3.8 Relvaregistris ja APOLLOs on digitaliseeritud on relva hoiukohtade kontrolli Regionaalarengu PPA SMIT 2024–2026 elukeskkonna kujun- teostamine. Fond (ehk SF), damise programm“, lisavajadus 3.9 Välja on töötatud relvaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. SIM PPA 2024–2025 RE Sama 26 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 27 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega25 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Transpordi ja liikuvuse Eesti 2035 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 arengukava 2 21–2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks turvaline transpordi julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas taristu, riskeeriva tagamiseks ühiskonna sidusus käitumise vähendamine täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt liiklussurmade ja sh elu ja valdkondade panust arengu eeldustele sh põhialustega tervise, varakahjude turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele vähendamise ennetus Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm arengukava 2 2 –2 2 1 –2 2 Eesti digiühiskond 2 2 2 –2 vigastussurmade, õnnetuste Liiklussurmade sh elu, ja alkoholi tarbimise sotsiaalse turvalisuse sihid küberjulgeoleku- ja vähendamine, eesmärkidele tugi tervise ja varakahjude turvalisuse osas - vaimne tervis vähendamine ennetus ja teavitus vigastussurmade, elukvaliteedi paranda- ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, üldised eeldused inimeste riskeeriva käitumise mine, kogukondade keskkonna, järelevalve ennetavaks vähendamine elavdamine, turvatunne kaudu hoiakuks Kultuuri arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Spordipoliitika põhialused 2 21–2 arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 aastani 2030 mitmekesisust väärtustav ja toetab inimeste heaolu ja noorte aktiivsus, turvatunnet toetav turvalisust üldoskuste üksijäämise ja noorte positiivse kultuuriruum; kaasamise arendamise, ühise eemaldumise ennetus käitumise ja ühiskondliku ja osalemise toetamine kultuuri- ja väärtusruumi sh toetav turvavõrgustik vastutuse edendamine kaudu; turvaline õppekeskkond inimeste osalemise ja täpsemad suunad ennetus- kogukondliku koos- täpsemad tegevussuunad tööle ja sh noorsootööle, kaudne mõju, nt tegutsemise ennetuse ja ohutu et aidata kaasa spordiga seotud soodustamine käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele ennetustegevused ja riskikäitumise vähendamisele Sidusa Eesti arengukava Põllumajanduse ja kalanduse Välispoliitika arengukava 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 2030 ühiskonna sidusus, jagatud julgeolekut toetava rahvus- riigiidentiteet, kohanemise toiduohutus ja sellega vahelise keskkonna toetamine, kodanike seotud tööohutus, maa- kujundamine, rahvus- algatav hoiak, kodaniku- ja rannakogukondade vaheliste suhete edenda- ühiskonna võimestamine elujõulisus mine, reisimise riski- kommunikatsioon üldised suunad, eeldused arvestab tegevussuundadega, julgeoleku ja turvalisuse turvaline elukeskkond on tagamiseks, vabatahtliku eeldus põllumajanduse mõjutab eri poliitikate tegevuse populariseerimine arengukava eesmärkidele kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet ■ 25 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 28 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Vägivalla vähendamise Süüteomenetluspoliitika Süüteoennetuspoliitika on teadus- ja poliitika kujundamine väljatöötamine ja selle tõenduspõhine tegevuste kogum elluviimise koordineerimine eesmärgiga vähendada süütegude (vastutaja Siseministeerium) põhjuseid ja tegureid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada süütegude toimepanemist. Süüteoennetuspoliitikat kujundatakse koostöös teiste asjaomaste ministeeriumite, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega ja koostööpartneritega. Ennetustegevus on eelkõige suunatud meetmetele, mis vähendavad kuritegevust soodustavaid tingimusi ja aitavad ära hoida riskikäitumist. Ennetuse eesmärk on säästa elusid, vähendada raskeid tervisekahjustusi. Ohtude ja süütegude võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel. Ennetuspoliitika Ennetus- ja ohutuspoliitika Teenus on suunatud turvalise kujundamine väljatöötamine ning elukeskkonna kujundamisele ja inimeste ministeeriumi valitsemisala teadmiste, oskuste, hoiakute ja (vastutaja Siseministeerium) asutuste ohutus ja käitumise mõjutamisele, et vähendada ennetusvaldkonna tegevuse sellega ohte, ohtu sattumist ning luua koordineerimine eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Õnnetuste vähendamise Riigiasutuste, kohalike Päästealase ohutus- ja ennetuspoliitika poliitika kujundamine omavalitsuste, väljatöötamine ning ministeeriumi vabaühenduste ja erasektori valitsemisala asutuste päästealase (vastutaja Siseministeerium) koostöös on vähenenud ohutus- ja ennetusvaldkonna tegevuste raske tervisekahjustuse või koordineerimine, sh tuleohutus, surmaga lõppenud õnnetuste veeohutus, kemikaaliohutus. arv ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö 29 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Elanikkonna veeohutuse Inimesed on teadlikud Teenuse raames tegeletakse teadlikkuse teenus veekogudest tulenevatest elanikkonna veeohutus teadlikkuse ohtudest, oskavad ohte tõstmisega vastavalt seatud teenuse (vastutaja Päästeamet) ennetada ja nendeks valmis eesmärgile, valides selleks sihtgrupile olla ning ohu korral käituda sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine. Elanikkonna tuleohutuse Inimesed ennetavad tuleohte, Teenuse raames tegeletakse teadlikkuse teenus on nendeks valmis ning elanikkonna tuleohutus teadlikkuse käituvad ohu korral õigesti tõstmisega vastavalt seatud teenuse (vastutaja Päästeamet) eesmärgile, valides selleks sihtgrupile sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine. Elanikkonna Inimesed on teadlikud kuidas Teenuse raames tegeletakse plahvatusohutuse käituda plahvatusohtliku elanikkonna plahvatusohu teadlikkuse teadlikkuse teenus esemega, oskavad ohte tõstmisega vastavalt seatud teenuse ennetada ja nendeks valmis eesmärgile, valides selleks sihtgrupile (vastutaja Päästeamet) olla sobivaima protsessi – koolitus, teavitus, nõustamine. Tuleohutuse kontrolli Ehitistes on Tuleohutuse kontrolli teenus on ehitiste, teenus tuleohutusnõuded täidetud nendes toimuva tegevuse ja avaliku ürituse tuleohutusnõuetele vastavuse (vastutaja Päästeamet) hindamine, mille tulemusena kontrollitud objektid vastavad kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kontrolli teostatakse riskipõhiselt ohuprognoosi alusel ning taotluste alusel. Tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks kasutatakse haldus- ja väärteomenetlust ning rakendatakse riiklikku sundi. Ekspositsioonide teenus Läbi huvitavate ja kaasavate Eesti päästevaldkonna ajaloo Tuletõrjemuuseumi tutvustamine läbi muuseumi (vastutaja Päästeamet) ekspositsioonide on püsiekspositsiooni, hooajaliste näituste kasvanud külastajate arv ja ja väljapanekute erinevatel üritustel. teadlikkus Eesti Teenuse raames luuakse interaktiivseid päästevaldkonna ajaloost ja lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusest tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani. Ennetuse teenus Kogukonnad on turvalised ja Teenusega tagatakse süütegude ja ohtu elukeskkond ohutu sattumise riski ennetamiseks projektide, (vastutaja Politsei- ja kampaaniate, avalike esinemiste ja Piirivalveamet) ürituste läbiviimine koostöös 30  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus partneritega avalikust-, era- ja mittetulundussektorist. Programmi tegevus 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Siseturvalisuse vabatahtliku Siseturvalisuse vabatahtlikel Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse tegevuse poliitika on oluline roll kogukonna poliitika väljatöötamine ning kujundamine turvalisuse tagamisel. ministeeriumi valitsemisala asutuste Vabatahtlikud on hästi vabatahtlike kaasamise ja selleks (vastutaja Siseministeerium) ettevalmistatud ning loodud vajaliku partnerluse ning kogukondliku on paindlikud ja algatuse edendamise koordineerimine. mitmekesised võimalused vabatahtlikel osaleda siseturvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine on professionaalne ja toetatud infosüsteemidega. Vabatahtlike kaasamise Vabatahtlikud on kaasatud Elanike vabatahtlikuks päästjaks teenus päästeala tegevustesse ja kaasalöömise tahte suurendamiseks eesmärkide saavutamisse tõstetakse vabatahtliku päästjaks (vastutaja Päästeamet) olemise teadlikkust läbi PR tegevuste. Koostööpartnerid on ennetustegevuste osas informeeritud ning kaasatud läbi erinevate teenuste (teavitus, koolitus, nõustamine). Vabatahtlike kaasamise Vabatahtlikud on aktiivselt Teenusega tagatakse abipolitseinike teenus kaasatud turvalisuse politsei tegevusse kaasamine avaliku tagamisse korra kaitseks ja turvalise ühiskonna (vastutaja Politsei- ja tagamiseks. Piirivalveamet) Programmi tegevus 3. Turvalise keskkonna kujundamine Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Ehituskontrolli teenus Valminud ehitised vastavad Haldusmenetluse raames hinnatakse ehituslikele planeeringute, ehitusprojektide ning (vastutaja Päästeamet) tuleohutusnõuetele ehitiste ja toodete nõuetele vastavust ning vastavust kooskõlastatud projektile ja kehtivatele tuleohutusnõuetele. Teostatakse riikliku sundi tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Projekteerimise, ehitamise jms aluseks olevate kehtivate õigusaktide, normide ja standardite täiendamine. Kemikaaliohutuse kontrolli Suurõnnetuse ohuga ja Tagatakse kemikaaliseaduse kohane teenus ohtlikud ettevõtted täidavad järelevalve suurõnnetuse ohuga ja ohtlikus ettevõttes suurõnnetuse (vastutaja Päästeamet) ärahoidmise, tagajärgede leevendamise 31 Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus kemikaali ja ning avalikkuse teavitamise üle. tuleohutusnõudeid Tagatakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetes dokumentide vastavusse viimine kemikaaliseaduse kohaste nõuetega ning kooskõlastamine. Tagatakse rahvusvahelises kemikaaliohutuse alases koostöös osalemine ning piiride ülese kemikaaliohutuse teabe vahendamine teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tuleohutusteenuste Tagada tuleohutusteenuste Toodete tõendamise alal tagatakse kontrolli teenus ja tuleohutuse tagamiseks proportsionaalsete tuleohutusnõuete ja kasutatavate toodete tuleohutusalaste tehniliste normide (vastutaja Päästeamet) tuleohutusnõuetele vastavus olemasolu ja nendest kinnipidamine. Korraldatakse aktiivne koostöö erinevate asutustega (Tarbijakaitseamet, TJA, turvaettevõtete liit, Eesti korstnapühkijate koda, jne) mittekvaliteetsete tuleohutusalaste paigaldiste ja toodete väljaselgitamiseks. Tuleohutustoodete kontrolli teenuse alal tagatakse järelevalve turul pakutavate tuleohutusalaste teenuste üle ning läbi tuleohutusjärelevalve teostamise suurendatakse pakutavate teenuste kvaliteeti (kvaliteetne toimimine vastavalt kehtivale seadusandlusele (AKS, turvavalgustus, voolikusüsteemid, suitsuärastus, piksekaitse, tuletõkketööd jne). Pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi suurenedes, muutuvad tuleohutuspaigaldised efektiivsemaks, vähendades seeläbi ATS süsteemide valeväljakutsete arvu, suurendades seeläbi turvalisust ning suurendades operatiivset valmisolekut. Samuti teostatakse pidevat järelevalvet küttekollete- ja pottsepa teenuste kvaliteedi tõstmiseks Piirkondliku politseitöö Kogukonnad on turvalised ja Teenusega tagatakse kogukonna teenus elukeskkond ohutu vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud politsei (vastutaja Politsei- ja tegevus konkreetses piirkonnas. Piirivalveamet) Tegevus- ja relvalubade Kogukonnad on turvalised ja Ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks väljaandmise teenus elukeskkond ohutu viiakse läbi relva- ja tegevuslubadega seotud menetlusi ning teostatakse 32 Teenuse nimi Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus (vastutaja Politsei- ja riikliku järelevalvet. Korraldatakse loata Piirivalveamet) või leitud relvade hoiule võtmist, tsiviilrelvade ja laskemoona riiki sisse- ja väljaveo lubade väljastamist ning tsiviilrelvade ja laskemoona sundvõõrandamist. Abi- ja infoteadete Asutuste abi- ja infotelefonid Riigiinfo telefonile 1247 saabunud vastuvõtmise ja töötlemise on koondunud ühe riigiinfo lepinguliste koostööpartnerite abi- ja teenus telefoni 1247 alla. infoteadete vastuvõtmine ja koostööpartnerite haldusalasse jääva (vastutaja Häirekeskus) info jagamine ning edastamine. 33 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386 Meede 39 151 238 39 147 682 38 885 539 37 150 386 Programmi tegevus Õnnetuste, 8 490 357 8 481 082 8 317 501 7 820 289 süütegude ja varakahjude ennetamine Ekspositsioonide 396 632 392 624 390 620 385 819 teenus Elanikkonna 391 064 389 788 369 595 374 469 plahvatusohutuse teadlikkuse teenus Elanikkonna 2 246 617 2 244 639 2 222 142 2 226 895 tuleohutuse teadlikkuse teenus Elanikkonna 1 084 392 1 083 207 1 061 291 1 068 308 veeohutuse teadlikkuse teenus Ennetuse teenus 1 191 714 1 188 728 1 193 280 1 142 872 Ennetuspoliitika 968 303 981 717 915 465 451 824 kujundamine Tuleohutuse 1 886 386 1 882 417 1 857 625 1 862 124 kontrolli teenus Vägivalla 177 237 173 271 167 569 167 840 vähendamise poliitika kujundamine 34 Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Õnnetuste 148 013 144 691 139 914 140 138 vähendamise poliitika kujundamine Programmi tegevus Siseturvalisuse 8 345 283 8 397 669 8 435 128 7 352 525 vabatahtlike kaasamine Siseturvalisuse 238 822 233 463 225 757 226 120 vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamine Vabatahtlike 5 104 588 5 136 256 5 131 018 5 126 764 kaasamise teenus Vabatahtlike 3 001 873 3 027 951 3 078 353 1 999 642 kaasamise teenus Programmi tegevus Turvalise 22 315 597 22 268 931 22 132 910 21 977 572 keskkonna kujundamine Abi- ja infoteadete 2 503 502 2 483 559 2 471 771 2 361 810 vastuvõtmise ja töötlemise teenus Ehituskontrolli 1 497 154 1 494 028 1 470 568 1 475 250 teenus Kemikaaliohutuse 834 250 832 346 811 037 815 884 kontrolli teenus Piirkondliku 14 199 661 14 175 902 14 118 572 14 038 346 politseitöö teenus Tegevus- ja 2 448 286 2 452 144 2 451 256 2 471 802 relvalubade väljaandmise teenus 35 Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Tuleohutusteenuste 832 744 830 952 809 706 814 480 kontrolli teenus 36 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 37  Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028““ z Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ 1 SISUKORD Korruptsiooni tõkestamine 29 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Majanduskuritegevuse vastane võitlus 29 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus 30 Eesmärk 4 Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine 31 Mõõdikud 4 Rahastamiskava 5 PROGRAMMI TEGEVUS 3. ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 32 2. OLUKORRA ANALÜÜS 5 3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED Eesmärk 32 TEGEVUSED AASTATEL 2025–2028 13 Mõõdikud 32 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 33 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 17 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad PROGRAMMI TEGEVUS 1. PÕHISEADUSLIKU KORRA teenuste planeerimiseks 34 TAGAMINE 18 Olukorrateadlikkuse tagamine 34 Eesmärk 18 Kriisideks valmistumine 34 Mõõdikud 18 Elanikkonnakaitse arendamine 36 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 18 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad PROGRAMMI TEGEVUS 4. PIIRIHALDUS 38 teenuste planeerimiseks 20 Majandusjulgeoleku suurendamine 20 Eesmärk 38 Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning Mõõdikud 38 tõkestamine 21 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 38 CBRN sündmused 22 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 39 Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 22 Piirikontroll ja riigipiiri valvamine 39 Küberjulgeoleku tagamine 23 Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine rahvusvaheline koostöö 40 ning ühiskonna kerksuse suurendamine 23 Objektivalve ja isikukaitse 24 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 42 PROGRAMMI TEGEVUS 2. RASKE JA ORGANISEERITUD Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 25 aruandluse korraldusest 42 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on Eesmärk 25 programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 42 Mõõdikud 25 Ülevaade programmi seostest teiste Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25 arengudokumentidega 43 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26 LISA 1 Küberkuritegevuse vastane võitlus 26 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 44 Narkokuritegevuse vastane võitlus 27 LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 52 Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine 28 2  Foto: Politsei- ja piirivalveamet PROGRAMMI ÜLDINFO PROGRAMMI ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus Tulemusvaldkonna ja igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe arengukava eesmärk turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Kindel sisejulgeolek Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Programmi eesmärk Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, teenuste raha selles Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus programmis Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kaasvastutajad või teised Kliima-ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja partnerid, kes aitavad kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, programmi eesmärkide Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, saavutamisele kaasa, kuid Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi ei planeeri oma teenuste Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, raha selles programmis Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Nimetatud pooltega seonduv Transpordiamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, on lisatud dokumenti Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise informatsiooniks, et anda Sihtasutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, valdkonnast terviklikum Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andmekaitse ülevaade, kuid nende Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, tegevused, teenused ja raha Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad on kavandatud mujal. ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“, aga ka sihi Programmi seos „Eesti „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid 2035“ eesmärkidega terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. Mõõdikud 2022 2023 2021 (tegelik 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) ) Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla ≥ 45% ≥ 45% – ≥ 45% – ≥ 45% – ≥ 45% toime terroriaktiga, kui see (-) (40%) SIM, sise- peaks juhtuma turvalisuse Elanike osakaal, kes hindab avaliku Eesti valmisolekut tulla toime arvamuse ≥ 57% ≥ 57% uuring välisriigi vaenuliku mõjutus- – 60% – 60% – 60% (-) (49%) tegevuse ja valeinfo kasvuga heaks1 Riigikaitse Elanike osakaal, kelle ≥ 62% ≥ 63% ≥ 64% avaliku hinnangul on Eesti välispiir ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% (56%) (56%) (66%) arvamuse hästi kaitstud uuring; KAM Maismaapiiri kaetus tehnilise ≥ 52% ≥ 60% ≥ 65% seirega (sh Peipsi järv, Narva ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% 100% PPA (57%) (57%) (57%) jõgi) Elanike osakaal, kes hindavad SIM, siseturvalisu- oma teadlikkust 58% ≥ 59% – ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60% se avaliku küberkuritegevusega seotud (-) (59%) arvamuse riskidest heaks uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: ≤ 24% - kanep – – ≤ 24% – ≤ 24% – (36%) ≤ 40% ≤ 10% - amfetamiin – – ≤ 10% – ≤ 10% – ≤ 26% (21%) - rahusti/uinuti arsti ≤ 12% SIM, sise- – – ≤ 12% – ≤ 12% – ≤ 28% turvalisuse korralduseta (23%) ≤ 10% avaliku - ecstasy – – ≤ 10% – ≤ 10% – ≤ 28% arvamuse (23%) uuring ≤ 7% - kokaiin – – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 28% (16%) - dopinguained – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% – - Elanike osakaal, kes hindavad ≥ 56% heaks Eesti valmisolekut tulla – – ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60% (56%) toime erinevate kriisidega 1 Alates 2026. aasta uuringust muudetakse uuringu metoodikat, et antud mõõdik hindaks just vaenuliku mõjutustegevust ja valeinfo levikut puututavat. Varasemates uuringutes on hinnatud välisriigi mõjutustegevuse toimetuleku hinnangut. 4 Korruptsioonitajumise indeks2 Transparency (13) 13 (14) 12 (12) 11 10 10 10 10 (koht) International Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: 60 748 966 57 540 946 55 980 596 54 450 251 52 502 282 Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevus 2: Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane 42 705 590 42 779 637 42 698 384 42 958 588 42 756 911 võitlus Programmi tegevus 3: Elanikkonnakaitse, kriisideks 14 136 201 10 742 302 10 974 426 10 934 000 8 560 601 valmisolek ja nende lahendamine Programmi tegevus 4: Piirihaldus 58 459 809 61 590 484 56 907 119 53 390 048 51 267 942 KOKKU 176 050 566 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735 2. OLUKORRA ANALÜÜS3 Eesti julgeoleku mõjutavad faktorid ja Usaldust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- riigipoliitikate koosmõju poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda Eesti riigi julgeoleku jaoks on keskse tähtsusega eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste ühiskonna informeeritus, sh ohuteadlikkus ja ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi ühtekuuluvus. Tähtis on tagada õiguskaitse- turvalisuse ja julgeoleku kindlustamisel, sh kerksus asutuste kõrge tehniline võimekus ja personali vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu. See- ettevalmistus, julgeolekuaspektide arvestamine tõttu on vajalik sisejulgeolekuvaldkonna süsteem- erinevate valdkonnapoliitikate kujundamisel, tõhus ne ja järjekindel võimearendus, sh tehniline siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö, Schengeni võimekus ning läbiv riigisisene ja rahvusvaheline kompensiatsioonimeetmete rakendamine ning koostöö. strateegiline partnerlus samameelsete riikidega. Järgnevalt on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes Samuti mõjutavad riigi julgeolekut sotsiaal- käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonnapõhiselt. majanduslikud tegurid nagu rahvastiku vananemi- ne ja vähenemine ning piirkondade ebaühtlane Põhiseadusliku korra kaitse areng. Ühiskonna sotsiaalne sidusus (sh olemas- Eesti julgeolekuasutuste hinnangu4 järgi mõjutavad olevate ühiskonnarühmade lõimumine ning Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt uussisserändajate kohanemine), riigikeele valda- Venemaa agressiivsed välispoliitilised ambitsioonid mise ning haridus- ja tööturul konkurentsi- ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- võimelisuse edendamine on julgeolekuohte maan- sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. davad tegurid. Samuti ühiste väärtuste ja info- 24. veebruaril 2022 algas laiaulatuslik Venemaa maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. sõjaline rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene Riigisiseselt on oluline tagada stabiilsus ja kindlus- eriteenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatus- tunne, sh Eesti elanike usaldus ja toetus riigi- lik desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- institutsioonide suhtes, mis põhineb läbipaistvatel vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on riiklikel protsessidel, riigiasutuste töö tõhususel muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maail- ning resoluutsel korruptsioonivastasel tegevusel. mas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks 2 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 3 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 4 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022–2023. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023. Tallinn: Välisluureamet. 5 on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada vahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab NATO ja EL-i riike, võimendades mõjutustegevuse aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning rahvusvahelisi probleeme, õõnestades Eesti ja meie järjepidevalt. liitlasorganisatsioonide usaldusväärsust, polari- Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja seerides kogukondi ning õhutades vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab tõkestamine Eestit olema senisest veelgi enam tähelepanelik Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kuju- ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii neda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismi- terviklikkusele. oht on Eestis madal. Kuigi Eestis on tuvastatud ka Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi, eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene jätkuvalt islamistlikust ideoloogiast kantud äärmus- emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse lusest. Laiemalt rahvusvahelises vaates ei saa ka tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui mööda vaadata nii Riigikogu kui ka Euroopa Liidu ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - poolt terroristlikuks kuulutatud režiimist idapiiri viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest taga. ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. Ees- Ühiskonna kerksuse suurendamisel on oluline roll märk on jätkuvalt demokraatliku, universaalsetel Eesti haridus- ja lõimumispoliitikal ja riigi inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse asen- kommunikatsioonisõnumitel, mille kaudu toeta- damine islamistlikel usureeglitel põhinevaga. takse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat Viimase kümne aasta jooksul on moslemikogukond sidusust ja ühiseid väärtusi, omavahelist head Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu on kasvanud läbikäimist, riigikeele oskust, ühise inforuumi ka kohalike omavalitsuste roll, uus-sisserändajate laiendamist ja tugeva jagatud riigiidentiteedi laste Eesti koolidesse suunamise olulisus ja koolide tekkimist. Oluline on jätkata hästi läbimõeldud kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islami- haridus-, rände-, kohanemis- ja lõimumispoliitikat vastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. ning arendada strateegilist kommunikatsiooni, et Kogukonna suurenemisega seoses on kasvanud ka vältida sisepingete, võõraviha ja vaenukõne kasvu palvemajade vajadus ja soov rajada mošeesid. ühiskonnas, sisserändajate kapseldumist, sotsiaal- Lähtudes Euroopa riikide kogemusest on radikaali- set tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu seerumise tõenäosus suurem, kui usujuht on potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist 5. fundamentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra oluline ennetada olukorda, kus islami kogukondi kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik hakkaksid juhtima radikaalselt meelestatud riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See inimesed. tähendab piisavate õiguslike volituste andmist Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi, järele- seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riski- valvemeetmete tõhustamist. Põhiseaduslikku rühma kuuluvatest riikidest lähtuva immigratsi- korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja ooniga ning laiemalt isikutega, kelle integratsioon tõkestamiseks on vajalik süsteemselt tugevdada Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnes- Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda tunud. Mõjusaks teguriks vägivaldse äärmusluse asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada ennetamisel ja ohtude maandamisel on ühiskonna vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, sidusus ja ühtekuuluvustunne. Venemaa rünnak maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, Ukrainale mõjutab radikaliseerumise ohtu kaudse- kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning malt. Sõjaga kaasneva majanduslanguse, energia tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvus- ja toidu kallinemise tagajärjel võib islamistlike-, 5 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks. 6 parem- ja vasakäärmuslaste radikaaliseerumine valdkonna järelevalve võimekust on Eestis vaja Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated ei teki üleöö oluliselt suurendada. ja radikaliseerumise õigeaegne märkamine ning Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb sellega seonduva riskikäitumise ennetamine ja arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- tõkestamine on võimalik vaid üleriigilises koostöös. baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja reeglite ja MONEYVAL-i7 märkuste ja soovituste sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat avalikkust rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel märkama radikaliseerumise tundemärke. erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet tõhusatel tugiregulatsioonidel. ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseerumi- Majandusjulgeolek sel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu levitatakse kõikvõimalikel ideoloogilistel alustel Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et läbi baseeruvat äärmuslikku propagandat, mõjutatakse, majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus ja värvatakse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järele- seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja heaolu. valveasutuste vastavat võimekust ning koostöös 2022. aasta kevad näitas selgemini, kui kunagi asjaomaste ministeeriumite, ametite ja era- varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse riikide sektoriga edendada veebiturvalisust. Suures suveräänseid otsustusprotsesse ning kehtes- plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud tatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse. Selle isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- üheks näiteks on Euroopa riikide energiasõltuvus ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Venemaast. Seetõttu ei leita piisavalt kiirelt üks- Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on meelt agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- kasutab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände piiranguid neile, kes tema vastu. hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike ini- kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes meste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vaja- majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik dust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt taotluste menetluses oluline biomeetriliste kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on andmete laialdasem kasutuselevõtt. Euroopa Liidu oluline välistada ebausaldusväärsete riikide sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsiooni- kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia meetmete rakendamine (sh PNR6 ja API andmete põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse töötlemine) ka terrorismiohu maandamiseks. süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda seaduslikule korrale. toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline suuren- teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi rahas- dada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori asutuste tamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. Samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise on oluline arendada riigi võimekust varjatud seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgimine. majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis 2021. aastal valminud rahapesu ja terrorismi koostöös erasektoriga leida parimad võimalused rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud nende maandamiseks. kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute 6 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk 7 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer- estonia/1680a9dd96 7 Organiseeritud- ja majanduskuritegevuse ning tähelepanu EL-i finantside õiguspärase kasutamise rahapesu vastane võitlus tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele. Selleks tuleb tõhustada õiguskaitseasutuste Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel võimekust ja rahvusvahelist politseikoostööd. üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julge- Uuringud näitavad, et ebaseaduslik turg EL-is on olekut ohustavad riigid võivad kasutada muu võimeline tootma kriminaaltulu üha kasvavas ula- hulgas kuritegelikke struktuure oma eesmärkide tuses, mis võib küündida hinnanguliselt 92 kuni saavutamiseks. Kuritegevuse tõttu muutub ühis- 188 miljardi euroni, mille põhjal on alust eeldada, et kond haavatavaks, mis omakorda annab võimaluse 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles 9. riigi julgeoleku kahjustamiseks. Majandus-, Siseministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi tule- korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegude ning mused peegeldasid raske ja organiseeritud kuri- nendega seonduva rahapesu rahvusvahelisus ja tegevuse kasumlikkust, mis võib aastas küündida ulatus mõjutavad olulisel määral finants- Eestis keskmiselt 458 mln euroni 10. Ajavahemikul süsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Ohtli- 2016–2023 on prokuratuuri saadetud kriminaal- kumad on need skeemid, mille tulemusel suude- asjades arestitud kuritegevusega seotud vara takse suur osa kriminaaltulust paigutada legaal- keskmiselt 11,7 mln euro väärtuses. Jõustunud sesse majandustegevusse. Ühtlasi on kuritegevus kohtuotsustega on samal ajavahemikul konfiskeeri- muutunud üha enam projektipõhisemaks: kurja- tud keskmiselt 2,73 mln euro väärtuses vara tegijad tegelevad valdkondadega (nt narkokuriteod, aastas. Vahemik hinnangulise kuritegeliku tulu ja kelmused, rahapesu, küberkuriteod, maksu- konfiskeeritud vara ulatuse vahel ei reflekteeri pettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises Vajadusel orienteerutakse kiiresti valdkondade olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu suurendada. edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks. Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- Et kuritegevus ei saaks olla kasumlik ettevõtmine ja poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile eraldata- mainitud ohtu efektiivsemalt maandada, tuleb riigil va struktuuritoetuste mahuna hinnanguliselt 3 kasutada olukorra muutmiseks terviklikku lähe- miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate nemist, mis hõlmaks nii kuritegevuse tõkestamise finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava õigusraamistiku kaasajastamist, strateegia kasu- ja järelevalvega tegelevatel asutustel täiendav tuselevõtmist kuritegevuse varalise mõjutamise koormus tagada vahendite sihtotstarbeline ja aus tõhustamiseks, piiratud varade haldussuutlikkuse kasutamine. tõstmist kui ka isikkoosseisu suurendamist varalise mõjutamise kaudu kuritegevuse vähendamisega Senised uurimused on esitanud halva majandami- tegelevates asutustes. Neid arendustegevusi tuleb se, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkiva kahju käsitleda tervikuna pidades silmas kogu menetlus- ulatuseks 5–10% kasutatavatest summadest, mis ahelas olevate asutuste panuse efektiivsuse ümberarvestatuna võib Eesti kontekstis tähendada kasvatamist. Kuritegevusest saadava kasu seni- EL toetuste väärkasutamise ulatust 150–300 sest tõhusam leidmine, arestimine ja konfiskeeri- miljonit eurot8. Seetõttu on oluline pöörata erilist 8 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare eelnõu seletuskiri. fraud 2015: What data from around the world shows. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/docume //EP//TEXT+REPORT+A7-2013- nts/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; 0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2; RAND Europe, 2019, CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest Understanding the revenues earned on criminal markets and data from around the world. their reinvestment in https://www.crowe.com/uk/croweuk/- the EU legal economy, /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF- https://www.rand.org/randeurope/research/projects/economi publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest c-valueof- data from around the world. illicit-markets-european-union.html 10 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_F inancial_Cost_of_Fraud_2019.pdf Analüüs. Siseministeerium. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja- kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja- analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101. 8 mine on määrava tähtsusega kuritegevuse ja selle tõhustada teabe kogumist ja analüüsi, mille stiimulite vähendamisel. tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida. Korruptsioon Narkokuritegevus Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna Perioodil 2000–2023 on Eestis narkootikumide korruptsioon võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike üledoosi tõttu surnud 2143 inimest. Kuni 2018. institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud dust ning seeläbi ka sisejulgeolekut. Korrumpeeru- surmade poolest Euroopa Liidus esimesel kohal. nud isikuid võidakse ära kasutada ka muudel 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu näiteks vähenesid 110-lt 39 juhuni, 2020–2021 aastal luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. Alates olukord stabiilseerus. Perioodil 2002−2017 oli 2018. aastast on Eesti paiknenud Transparency enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni Internationali korruptsioonitajumise indeksi uurin- tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle gus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem analoogide tarvitamisega. Narkootikumide üle- korrumpeerunud riigi kategoorias11, mis on suure- doosist tingitud surmade arvu languse peamisteks pärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsiooni- arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust tasemega võrreldes, kuid keskmine tulemus EL-i olid fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti riikide võrdluses. narkoturul ning koju kaasa antava naloksooni- komplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaada- tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise vuse vähenemine oli politsei eduka jälitustöö teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgusti- vastases võitluses on aastate jooksul suuremat ku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi mahus ka 2022. aastaks.12 on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite 2022−2023 aastal avaldas negatiivset mõju aga läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on fentanüülile analoogisete opioidide nitaseenide ehk olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingi- ja riskide maandamisel. tud surmade arv on kasvanud (2021. aastal kokku 39, 2022. aastal 80 ja 2023. aastal 117). Nitaseenid Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate põhjustasid suurima osa narkosurmadest (2023. korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda aastal 53%), aga kasvanud on surmad, mis seotud tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, korruptsiooni ennetamise, riigihangete läbiviimisel mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh omakasuliste otsuste tuvastamise, meditsiini ja noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end tervishoiusektoris omakasulist lähenemist kandva- üldiselt ise tarvitajateks. Nendeni on seetõttu te põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda. 2023. avastamise ning erinevate sihtrühmade teadlikkuse aastal kaotas üledoosi tõttu elu kuusteist 17−24- suurendamisega korruptsiooni vähendamiseks. aastast. Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Virumaal. Kuna korruptiivset tegevust esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud spetsialiseerumine erasektoris aset leidva seotud just suure koguse narkootilise aine eba- korruptsiooniga tegelemiseks. Samuti tuleb seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse 11 Korruptsiooni tajumise indeks. 12 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. https://www.transparency.org/en/cpi/2021 9 narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna kasvanud – neid registreeriti 2022. aastaga tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et võrreldes pea 45% võrra rohkem 14. Samas 2022. illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid aastal registreeriti arvutikuritegusid 25% vähem kui sisse ei toodaks ega pakutaks, milleks on suuren- sellele eelnenud aastal – viimase kümne aasta datud koostööd lähiriikidega. See tähendab võrdluses oli see esmakordne langus. Eesti olukorra sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatoritele. vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise parandamisega. Keskse tähtsusega on PPA perso- aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänava- nali järjepidev koolitamine digitaalsema iseloomu- diilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada ga kuritegude uurimiseks ning võimearendus narkootikumide levitamist noortele ning suunata küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal. narkootikume tarvitavad süütegijad karistus- Inimkaubandus meetmete asemel saama tervise- või sotsiaal- teenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse teenus jms). saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. Venemaa ja tema liitlane Valgevene on rakendanud Küberkuritegevus migrante oma riiklike välispoliitiliste ambitsioonide Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad saavutamiseks ning korraldavad ebaseaduslike ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja migrantide voogude kaudu Euroopa Liidu kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. liikmesriikide piiride sihiliku survestamise. See Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust rohkem tähelepanu piiriturvalisusele ja rahvus- võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info vahelisele politsei- ja piirivalvekoostööle. Oluliseks kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, arendussuunaks on uussisserändajate, kui haava- liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid tavama ühiskonnagrupi liikmete kuriteoohvriks, sh võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamine ja kuritegevusega kaasneva majanduskahju suuruse- tõkestamine. See nõuab õiguskaitse-, rände-, ja ks 0,8% ülemaailmsest SKT-st13, paigutudes ohvriabivaldkonnaga seotud spetsialistide, aga ka narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolman- erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialisti- dale kohale. de tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriiti- tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse lise erasektori suunal on muutunud maailma- korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd abistamiseks. digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küber- ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille kuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvus- mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris. vahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse- maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti- 13 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. 14 Arvutikuriteod 2023. https://www.mcafee.com/enterprise/en- https://www.just.ee/kuritegevus2023/arvutikuriteod us/solutions/lp/economics-cybercrime.html 10 Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii peetakse linnades suurte kortermajade elanikke ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka ning usutakse, et maal on võimalik hädaolu- tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis kordadega lihtsamini toime tulla (varuda toitu, tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata pääseda ligi joogiveele, kasutada alternatiivseid tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende taga- võimalusi kütteks ja toiduvalmistamiseks). järgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike Seetõttu peab riik tegema täiendavaid jõupingutusi, omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem et elanike hoiakud toetaksid paremat hakkama- koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks alus- saamist kriisides ning et nende teadlikkus ja põhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unusta- ettevalmistus kriisiolukordades toime tulla para- da rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames neks. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku üle- vaja arendada elanikkonnakaitsealaste teadmiste maailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa süsteemsemat edasiandmist elanikele. Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöö- hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide võrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvus- ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd vahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega kohaliku tasandi toimijatega. Muuhulgas on oma- oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt valitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimis- pakkumisel ning kohalike planeeringute kavan- õppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste damisel, sh kriisileevendusmeetmete raken- organisatsioonide nagu OECD soovitustest damisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja poliitikakujundamisel. toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist. Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit ülioluline, et elutähtsate teenuste toimepidevuse – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka suurendamiseks tugevdatakse koostööd era- sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, sektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja arvesse võtta kriisideks valmistumisel. koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam 2023. aasta elanike hädaolukorraks valmisoleku elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega alase teadlikkuse indeksuuringust saab positiivse regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- trendina välja tuua (alates 2017. aastast), et elanike seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teadlikkus esmastest tegevustest hädaolukorras teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta on vähehaaval paranemas. 89% Eesti elanikest on jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised saanud vähemalt ühest üleriigilisest infoallikast teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, hädaolukordi puudutavat infot. Elanikud on saanud esmatarbekaubad, ravimid jne), mis peavad infot võrdväärselt Päästeameti brošüürist „Ole tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi valmis“ (61%) või üleriigilisest meediast (60%).15 korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Samas elanike kodude varustatuse tase hädaolu- Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt kordadega toimetulekuks kõige vajalikuga on soovitakse toidu ja ravimite kättesaadavus lisada endiselt madal (vaid 15% on kõik vajalik olemas) ja elutähtsate teenuste hulka. pooled elanikest endiselt ei tea, mida nad peaksid Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- tegema või teeksid erinevates hädaolukordades. järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet Kodude valmisolek on oluliselt langenud esmaabi- kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks tarvetega varustatuse arvelt. Kõige haavatavamaks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja 15 KANTAR EMOR (mai 2023). Elanikkonna hädaolukorraks hadaolukorraks-valmisoleku-alase-teadlikkuse- valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023. indeksuuring.pdf?fc9a1cadb4 https://www.rescue.ee/files/Uuringud/2023-elanikkonna- 11 olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab agressioon UA vastu) tulenevalt on piiriületuste vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prog- ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja noosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suure- täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele neva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabu- rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toeta- mine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritege- miseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid vuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varus- inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane tusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutusele- info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning võttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protse- kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste duuride arendamist ning personali täiendavat tagajärjel tekkivaid kahjusid. koolitamist ning lisapersonali värbamist. 2023. aastast alates on Eestis võimalik saata Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on mobiiltelefonidele asukohapõhist EE-ALARM ohu- tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks teavituse lühisõnumit. Kriisiolukorras ametliku ja arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide kontrollitud info edastamiseks on 1247 riigiinfo- arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- telefon kiirelt valmis tegutsema kriisinfotelefonina. turvalisusega seotud andmete paremat kogumist Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga on loodud ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid võimekus kiireks ohuteavituse teksti edastamiseks otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- ET, ETV+ telekanalitel ning Vikerraadio ja Raadio 4 vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha vahendusel RDS tekstina esitamiseks. 2022. erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- aastast on arendamisel riiklik sireenivõrgustik, mille sesse. esimene etapp valmib 2024. aasta lõpuks. Lisaks Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi on vajalik lisaks lühisõnumile, mis on näidanud julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt head tulemust käitumisjuhiste edastamiseks, püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja vajalik süsteemi täiendada mobiiltelefonidel abil muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille alarmeerimiseks ning leida toimepidevuse ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja suurendamiseks tehnilisi lahendusi mobiiltelefoni- ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. deni jõudmiseks operaatorite mobiilsidevõrkudest Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiri- sõltumata. punktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele Piirihaldus ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks. Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline 12  3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–202816 Prioriteetne tegevussuund Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine Miks oluline, milles Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kogu ühiskonna kriisideks valmisolekule seisneb väljakutse? viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Olulised tegevused Kriisideks valmisolekuks on eraldatud küll lisaraha, aga vaja on kindlat püsirahastust ning aastatel 2025–2028 tuleb vältida baasteenuste kärpimist. Järgmistel aastatel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riiklikul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Kriisideks valmisoleku Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. SitRep keskkonna arendamine ja selle parandamise toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras arvestades oluliselt olulisemad suurenenud kasutajate arvu. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist tegevused: võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks (olukorra mõistmise ehk situational understanding valdkond). Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisele. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Elanikkonna- Elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine. Eelduste loomine, et iga kaitse elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu arendamise kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, koolitused, riskikommunikatsioon, õppused, olulisemad kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. tegevused: Kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine läbi nõustamise, koolitamise ja toetamise kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine. Kohalikele omavalitustele suunatud koolitused ja kriisiõppused. Elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Prioriteetne tegevussuund Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine Miks oluline, milles Kuigi viimaste aastate kriisidest tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, siis julgeoleku seisneb väljakutse? tagamiseks, ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveo tõkestamiseks on kaitstum piir määrava tähtsusega. Olulised tegevused Ehitatakse välja kaasaegsete tehniliste lahendustega varustatud idapiir. Vastavalt Vabariigi aastatel 2025–2028 Valitsuse läbi aegade tehtud otsustele ning idapiiri arendamiseks kavandatud välisvahenditele on idapiiri arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks planeeritud eelarvelisi vahendeid kuni 2029. aastani 157,5 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vajalik varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sh arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust. Olulised tegevused 2025. aastal • Droonituvastamise süsteemi soetamine idapiiri maismaaosa 23,5 km lõigule17. 16 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused 17 Droonituvastamise süsteemi soetamist rahastatakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastuse (BMVI) fondist. 13  Prioriteetne Kuritegevusega saadud vara leidmise, arestimise ja konfiskeerimise tegevussuund võime kasvatamine Miks oluline, milles Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib aastas küündida Eestis keskmiselt seisneb väljakutse? 458 mln euroni. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara ulatuse võrdlus ei näita hetkel kuritegevuse tasuvuse vähenemist ning taolises olukorras võib kuritegevusest tingitud oht muutuda edaspidi senisest tõsisemaks probleemiks. Olulised tegevused Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, suurendatakse suutlikkust kuritegelikul teel saadud vara aastatel 2025–2028 tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning tõhustatakse kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Selle saavutamiseks täiendatakse seadusandlust, prioriseeritakse kuritegevuse varaline mõjutamine. Samuti on vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtule. Prioriteetne Vaenuliku luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine ning riigile olulise tegevussuund informatsiooni kaitse Miks oluline, milles Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna seisneb väljakutse? tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ennetama ja tõkestama vaenulikku luuretegevust ning kaitsma riigile olulist informatsiooni. Olulised tegevused Tegeletakse vaenulike eriteenistuste tegevuse pärssimisega ning selleks vajalike meetmete aastatel 2025–2028 ja võimekuste väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas küberruumis. Samuti on kavas tõhustada riigisaladuse kaitse meetmeid ning leida võimalused, et tagada riigisaladuse kaitsele vajalik ressurss. Muudetakse ka elektroonilise side seadust (ESS) uurimisasutuste ja julgeolekuasutuste ülesannete tõhusaks ja operatiivseks täitmiseks, sh esitatakse ettepanekud ESSi muutmiseks, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. Olulised tegevused • Riigisaladusele ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguste taotlemise ja menetlemise 2025. aastal tõhustamise arendamine. Prioriteetne tegevussuund Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele Miks oluline, milles Riigi sisejulgeolekut ohustavad mh vaenulikud ideoloogiad, mõjutustegevus ja lõhestamine. seisneb väljakutse? Mõjutustegevuse ja lõhestamise allikaid luuakse pidevalt juurde. Samuti kasutatakse üha uusi ja varjatumaid võtteid. Olulised tegevused Tõhustatakse julgeolekut ohustavate ning vaenuliku mõjutustegevusega ja lõhestamisega aastatel 2025–2028 seotud allikate tuvastamise võimekust ja rakendatakse meetmeid nende süsteemseks vähendamiseks ja ühiskonna kerksuse suurendamiseks. Luuakse tõhusad õiguslikud alused julgeolekut ohustavate allikate suhtes. Olulised tegevused • Õiguslike piirangute suurendamine julgeolekut ohustavate juriidiliste isikute suhtes. 2025. aastal Prioriteetne tegevussuund Majandusjulgeoleku tagamine Miks oluline, milles Vaenulikel riikidel on võimalus ja võimekus mõjutada negatiivselt Eesti majandust, riigi seisneb väljakutse? toimimise seisukohalt oluliste teenuste toimimist ja suveräänseid otsuseid. Olulised tegevused Majandusjulgeoleku tugevdamiseks, vaenuliku luure ja mõjutustegevuse pärssimiseks aastatel 2025–2028 kitsendatakse kinnisasjade omandamist kolmandate riikide kodanikele ning ettevõtetele, mille tegelikud kasusaajad nad on. Eesmärk on luua heidutus, olukorrapilt, võimalus ja võimekus tõkestada kinnisasjade omandamist Eesti julgeolekule ohtu kujutavatele kolmandate riikide isikute ja ettevõtete poolt, mille tegelikud kasusaajad nad ning kaitsta riigile oluliste teenuste ja objektide toimimist. Tagatakse sanktsioonide tõhusus – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda agressioonist loobuma. Eesmärgi 14  saavutamiseks on vajalik takistada sanktsioonidest möödaminemist nii kriminaalmenetluse, kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus. Olulised tegevused • Kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete kinnisvaratehingutest lähtuvate 2025. aastal julgeolekuohtude maandamismeetmete täiendamine. • Sanktsioonirikkumise süütegude menetlusvõimekuse kasvatamine ja tõhustamine. Prioriteetne tegevussuund Terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine Miks oluline, milles Riigi julgeolekule võib ohuks kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle seisneb väljakutse? ideoloogilisest allikast. Väljakutseks on radikaliseerumise protsessis olijate tuvastamine ja tõkestamine võimalikult varajases faasis enne, kui radikaalsusest jõuab välja kasvada (terroristlik) vägivald. Olulised tegevused Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla aastatel 2025–2028 ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise tegevuskava, et luua ühtne pilt valdkondade-vahelistest seostest radikaliseerumise temaatikas ning radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalikest meetmetest. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine. Samuti kaardistatakse majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks. Eesmärk on majutusteenuse kasutajate andmete töötlemise tõhustamiseks kaardistada andmete edastamise erinevad tehnilised võimalused, nende mõjud, võimalikud maksumused, arendusvajadused ja õiguslikud valikuvariandid. Kaardistuse tulemusena valmivad ettepanekud edasisteks tegevusteks. Olulised tegevused • Kujundatakse radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalikke tegevusi. 2025. aastal Prioriteetne tegevussuund Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine Miks oluline, Politsei registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud milles seisneb ning võib prognoosida küberkuritegevuse edasist kasvu, sh tehnoloogia muutumist väljakutse? kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks. Olulised Värvatakse piisavas mahus kompetentset personali ning koolitatakse olemasolevaid tegevused töötajaid. Luuakse toetav õiguslik keskkond ning ajakohane tehniline võimekus ja tagatakse aastatel 2025– selle jätkusuutlik üleval pidamine. 2028 Prioriteetne tegevussuund Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine Miks oluline, Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nii narkootikumide tarvitamine kui ka milles seisneb narkokuritegevus. Üledoosisurmad on vähem kui kahe aastaga kolmekordistunud. Noored väljakutse? hakkavad narkootikume tarvitama üha varem ja korduvtarvitajate osakaal suureneb. Probleeme süvendab asjaolu, et mitmete narkootikumide levik ja kangus on seninägematult suur seoses rahvusvahelise narkokuritegevuse intensiivistumisega. Peab suurenema õiguskaitseasutuste võime oma tegevusi kohandada vastavalt kiirelt muutuvale narkoolukorrale. Olulised Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt uute tegevused psühhoaktiivsete ainetele käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus ohtlikele aastatel 2025– ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku 2028 tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Õiguskaitseasutuste töö peab muutuma tõhusamaks ja vastumeetmed kiirelt kohanema narkootikumidega kaubitsejate pidevalt muutuvate tegutsemisviisidega, milleks tuleb süsteemsemaks muuta õiguskaitseasutuste ametnike väljaõpet ja mitmekesistada tehniliste vahendite (nt spektromeetrite) kättesaadavust. Vähendatakse narkootikumide levikust tingitud 15  negatiivseid mõjusid ja kahjusid. Õiguskaitseasutustel on oluline roll, et koostöös tervise- sotsiaal ja haridusvaldkonnaga ennetada ja ära hoida narkootikumide tarvitamist, sellega seonduvad ohte tervisele ja elule. Laiendatakse üledoosidest tingitud surmade ära hoidmist, selleks tagatakse naloksoon politsei esmaabivarustuses. Parandada tuleb ka mittekaristuslike meetmete (nt VALIK, SÜTIK programmide) kättesaadavust 18. Olulised • Narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamise tegevuste laiendamine, eelkõige tegevused 2025. meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne). aastal • Täiendavate narkootiliste ainete määramise või joobe tuvastamisega seotud tehniliste vahendite kaardistamise ja testimisega alustamine. • Üledoosisurmade vähendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti esmareageerijate varustamine naloksoonikomplektidega. Prioriteetne tegevussuund Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine Olulised tegevused Aastatel 2025 kuni 2030 valmivad mitmed suuremahulised Euroopa Liidu infosüsteemid aastatel 2025–2028 (EES, ETIAS, API, Interoperability, Revised VIS, Revised Eurodac, Prüm II jne). Tagamaks Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmine siseturvalisuse suurendamiseks tuleb Eestil teha vajalikud arendused tähtaegselt. Prioriteetne tegevussuund Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine Miks oluline, milles seisneb väljakutse? Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam ning sellega võib kaasneda erinevaid riske. Olulised tegevused Eestis on turvalisuse tagamiseks vaja luua võimekus mehitamata õhusõidukite ehk aastatel 2025–2028 droonide avastamiseks, tuvastamiseks ja identifitseerimiseks. Koostöös sõjalise riigikaitse asutuste ning elutähtsate teenustega seotud kriitilise taristu ettevõtetega on vajalik välja arendada droonide tõrjumise võimekus. 18 See on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eestvedamisel toimuv. 16 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toime-pidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõjutava raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terrorismi rahastamine, inimkaubandus). Programmil on avalik ja salajane osa. Programmi Programmi tegevus 3: Programmi tegevus 2: Elanikkonna- Programmi tegevus 1: Raske- ja kaitse, kriisideks tegevus 4: Põhiseadusliku organiseeritud valmisolek ja Piirihaldus korra tagamine kuritegevuse nende vastane võitlus lahendamine 17 Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes hindab heaks oma valmisolekut Algtase Siseturvalisuse avaliku – – – – – – – tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma selgub arvamuse uuring Elanike osakaal, kes on puutunud kokku äärmuslusega Algtase Siseturvalisuse avaliku – – – – – – – veebis selgub arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindab oma valmisolekut tulla Algtase Siseturvalisuse avaliku – – – – – – toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks selgub arvamuse uuring Muudest rahvustest inimeste osakaal, kes usaldavad Riigikantselei ja Sotsiaal- Venemaa-Ukraina konflikti teemal Venemaa – 16,6 15 (13) 14 Mõõdik muudetakse. ministeeriumi avaliku uudistekanaleid ja ei usalda Eesti kanaleid arvamuse seireuuring19 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamine, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamine. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, riigisaladuse kaitsele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN sündmusteks valmisolekut. 19 Avaliku arvamuse seireuuring (märts 2023). Aasta näitaja on leitud kõigi aasta jooksul tehtud tulemuste kokku liitmisel ja nende jagamisel tehtud seirete arvuga. 18 Infoks valitsemisalade ülesed tegevused julgeoleku tugevdamiseks: • julgeolekuohtude teadvustamine valitsemisalade üleselt ning nende ohtude koordineeritud maandamine; • riigi erinevate poliitikate kaudu ühiskonna sidususe tugevdamine, sh erinevate ühiskonnagruppide lõimumise ja kohanemise toetamine; • radikaliseerumise ennetamise riikliku tegevuskava välja töötamises osalemine ja tegevuskava rakendamine oma vastutusalas; • ühiskonna ohuteadlikkuse ja kerksuse suurendamine erinevate kriisiolukordade, sh hübriidohtude suhtes; • riigi toimimise jaoks olulisi teenuseid osutavate asutuste ja ettevõtete riigihangete puhul võimaluste leidmine tehnoloogiliste, tarneahelate jm sõltuvuste vältimiseks ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest; • elutähtsate teenuste ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teenuste riskiplaanides julgeolekuohtudega arvestamine ning nende riskide maandamine teenuste planeerimisel; • riigi elektrisüsteemi ümberkujundamine selliselt, et maksimaalselt oleksid maandatud julgeolekuriskid; • koostöös riigiasutustega, erasektoriga ja kogukondadega süsteemselt riigisisese koostöö arendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohu allikate tuvastamiseks ja tõkestamiseks sh veebis ja meedias; • liitlasriikide ja rahvusvaheliste koostööpartnerite teadlikkuse suurendamine vaenuliku mõjutustegevuse ja hübriidohtude ning neid ohte ennetavate ja maandavate võimaluste kohta; • ühtne lähenemine riigi andmete avalikustamisele ja juurdepääsu võimaldamise reeglitele; • juurdepääsupiiranguga teabe kaitsmise meetmete tõhustamine (sh küberruumis). 19 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Majandusjulgeoleku suurendamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Majandusjulgeoleku ohud on tuvastatud, teadvustatud ja loodud on oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, maandamismeetmed. MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 „Kindla sisejulgeoleku 1.1. Arendatud on võimekust kolmandate riikide kodanike ning ettevõtete, mille puhul nad MKM, REP SIM, programm“, teiste 2025– RE, on tegelikud kasusaajad, kinnisvarainvesteeringutega seotud julgeolekuohtude SIM RAM, JUM, VÄM, tulemusvaldkondade 2026 lisavajadus, teadvustamiseks, analüüsimiseks ja maandamiseks. KAPO, VLA, seonduvad programmid „Kindla sisejulgeoleku programm“, teiste 1.2. Loodud on haldusalade ülene majandusjulgeoleku töörühm, strateegia ja Kõik 2025– Pole RK/ SIM tulemusvaldkondade tegevuskava. ministeeriumid 2027 lisavajadusi seonduvad programmid 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 20 Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning tõkestamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, Radikaliseerumise ja sellest lähtuva terrorismi oht on teadvustatud, tuvastatud, ja loodud SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, on maandamismeetmed. noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse21 SOM, SOM SKA, „Kindla sisejulgeoleku 1.3. Välja töötatud ja rakendatud on radikaliseerumise ennetamise tegevuskava. See RE, KUM, JUM, 2025– programm“, teiste hõlmab teadlikkuse tõstmist, radikaliseerumise ennetamise lõimimist erinevate SIM lisavajadus, HTM, SKA, 2028 tulemusvaldkondade valdkondade töökorraldusse, koostöö edendamist ja nõustamist. välisvahendid KOV-d seonduvad programmid 1.4. Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete RE, PPA, KAPO, „Kindla sisejulgeoleku lisavajadus, laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid EKEI, SMIT, programm“, teiste SIM, MKM 2025 Sisejulgeoleku- rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate MTA, RIA, AKI, fond jm tulemusvaldkondade register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet. JUM seonduvad programmid välisvahendid 1.5. Välja on arendatud lennunduse taustakontrollide digitaalne menetluskeskkond. KAPO SIM 2026 Lisavajadus sama 1.6. Majutusasutuse kasutaja andmete elektroonilise edastamise võimalused on SMIT, KAPO, RE, kaardistatud Schengeni kompensatsioonimeetme tõhusamaks rakendamiseks, sh on PPA, MKM, EAS, SIM 2025 lisavajadus, sama kaardistatud andmete edastamise tehnilised võimalused, mõju, maksumus, VLA majutus- välisvahendid arendusvajadused, õiguslikud valikuvariandid ja ettepanekud edasisteks tegevusteks. ettevõtjad 1.7. Loodud on võimekus nõustada ja täiendada strateegilise tähtsusega objektide omanike RE 2025– riskianalüüse ja turvaplaane julgeoleku ja avaliku korra ohtude ja maandamismeetmete PPA, KAPO SIM sama 2026 osas. 21 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 CBRN22 sündmused Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Reageerivatel asutustel on valmisolek reageerida CBRN sündmustele ja teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, KLIM, KEA, MKM, maandada sündmusest tulenevad täiendavad ohud. MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK Vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse23 RE/lisavajadus/ „Kindla sisejulgeoleku 1.8. Arendatud on CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust KAPO, SIM, PÄA, PPA, KEA, Sisejulgeoleku- programm“, teiste 2024–2026 tegutseda CBRN sündmuse korral. KAM, RK TEA, HÄK, MTA fond jm tulemusvaldkondade välisvahendid seonduvad programmid 1.9. Tagatud on Päästeameti 24/7 reageerimise võimekus keemia-ja kiirgusohu PÄA 2025–2027 RE sama sündmustele. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Vaenulike eriteenistuste tegevus on ennetatud ja tõkestatud. Riigisaladused ja teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, SIM, KAM, KV, VLA salastatud välisteave on kaitstud. Vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse24 1.10. Esitatud on ettepanekud ESSi ja teiste seaduste ajakohastamiseks, et „Kindla sisejulgeoleku oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi SiM, JUM 2025 programm“ julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil. 22 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 22  Küberjulgeoleku tagamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Riigi julgeolek on kaitstud võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate ohtude teenuste raha selles programmis / ei planeeri): KAPO, PPA, SIM, MKM, VLA, RIA eest. Vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse25 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, HTM, TTJA, teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh KUM, SIM SKA, INSA, RK küberruumis. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse26 MKM programm, „Kindla 1.11. Arendatakse õiguskeskkonda ja koostööd erasektoriga, et tõhustada RE, sisejulgeoleku programm“, ebaseadusliku veebisisu, sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist TTJA PPA, MKM, KuM, SiM 2024–2025 lisavajadus teiste tulemusvaldkondade ning nende allikate sulgemist või kättesaadavuse piiramist seonduvad programmid 1.12. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni „Kindla sisejulgeoleku RE, korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust SiM, SiM SKA, KuM, programm“, teiste RK 2024–2025 lisavajadus, vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas MKM, HTM tulemusvaldkondade välisvahendid ning meetmetest selle vastu. seonduvad programmid 1.13. Luuakse tõhusad õiguslikud alused riigi julgeolekut ohustavate juriidiliste teiste tulemusvaldkondade SIM JUM 2025 isikute sundlõpetamiseks. seonduvad programmid 25 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 23 Objektivalve ja isikukaitse Sisu kirjeldus Objektide valvet ja isikukaitset arendatakse viisil, mis võimaldab toime tulla Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: PPA, KAPO, SIM, muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. (Mõõdikud ja täpsemad tegevused on rahvusvahelised partnerid esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis) Vahendid: RE, lisavajadus Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Kindla sisejulgeoleku 1.14. Suurendatud on riikliku tähtsusega isikute kaitsmise võimekust PPA SIM 2025–2028 RE, lisataotlus programm“ 24 Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk Kuritegevuse tasuvus on vähenenud tänu õiguskaitseasutuste võimearendustele, koostöö tõhustamisele avaliku ja erasektori vahel, kriminaaltulu leidmist ja konfiskeerimist puudutavate seaduste kaasajastamisele ning ühiskonna teadlikkuse tõstmisele. Mõõdikud Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 Allikas 2024 2025 2026 2027 2028 (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Narkootiliste ainete Surma kasutamisest põhjuste - (39) (80) (117) ≤ 120 ≤ 100 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 50 register, otseselt tingitud EKEI surmad Eesti Elu jooksul mõnda koolinoorte illegaalset uimastit 38% uimastite - - - ≤ 38% - - - ≤ 38% proovinud 15–16 (2019) tarvitamise aastaste osakaal uuring (ESPAD) Korruptsioonitajumi Trans- ≥ 76 parency se indeks27 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 (74) ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 (76) International (punktid) Elanike osakaal, kes hindavad oma Siseturvalisu 58% teadlikkust 58% ≥ 59% -se avaliku – ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60% küberkuritegevuseg (59%) arvamuse (-) a seotud riskidest uuring heaks (10,75 (18,37 (24,5 ≥ 24,5 ≥ 25 ≥ 40 ≥ 45 Arestitud vara28 (6,99 mln) ≥ 30 mln Prokuratuur mln) mln) mln) mln mln mln mln Konfiskeeritud (2,43 ≥ 2,43 ≥3 ≥4 ≥ 4,5 (2,24 mln) (1,36 mln) (2,39 mln) 3,5 mln Prokuratuur vara29 mln) mln mln mln mln Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse (2014–2020 ISF-P) ning korraldusasutuse (2021–2027) ülesannete täitmine, raskete peitkuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega. 27 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 28 Arvestatakse uurimisasutuste poolt aasta jooksul prokuratuuri menetlusotsuseks edastatud kriminaalasjades arestitud vara väärtust 29 Arvestatakse jõustunud kohtulahendiga konfiskeeritud vara väärtust 25 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Küberkuritegevuse vastane võitlus Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Parandatud on võimekust küberkuritegevuse terviklikuma ülevaate koondamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, selle ulatuse, trendide, ohu ja riskide hindamiseks ning ennetuslike, menetluslike EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur tegevuste ja analüüsil põhinevate eesmärkide seadmiseks. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse 2.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna RE, Sisejulgeoleku- „Kindla sisejulgeoleku PPA 2025 ja tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks. fond jm välisvahendid programm“ Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Küberkuritegude menetlemine, toimepanijate ja kriminaalse tulu tuvastamine on (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, tõhusam, prokuratuuri saadetud juhtumite ja isikute arv on suurenenud ning SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur rahvusvahelisel tasandil ollakse pädev koostööpartner. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse30 RE, Sisejulgeoleku- „Kindla sisejulgeoleku 2.2. Sihtrühmad on läbinud väljatöötatud koolituskavadele tugineva täiendõppe. PPA SKA 2028 fond jm välisvahendid programm“ 2.3. Loodud on riigiüleselt küberkuritegudele spetsialiseerunud menetlusüksused ja „Kindla sisejulgeoleku suurendatud on isikukoosseisu vastavalt PPA vajadustele ning struktuuri PPA SIM 2028 RE, lisavajadus programm“ analüüsile. 30 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 26 Narkokuritegevuse vastane võitlus Sisu kirjeldus Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, EKEI, narkootikumide levitamist noortele ning narkootikumide tarvitamisega seonduvaid JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad kahjusid. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid planeeritakse31 2.4. Arendatud on andmebaase, nt (nt PRIS) arendamine parendamaks narkosüütegude andmete (sh süüteoga seotud ained, määratud karistused või PPA, SKA, MTA, „Kindla sisejulgeoleku alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende täitmise kohta) RA, EKEI, RE, välis- programm“, teiste sisestamise kvaliteeti, andmete kättesaadavust ning eri asutuste andmete (nt JUM, SIM Prokuratuur, 2024– 2026 vahendid tulemusvaldkondade TEHIK üledoosid) ristkasutatavust. (Suureneb võimekus andmete põhjal Vanglateenistus, programmid koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud SMIT analüütilist tööd.) 2.5. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud JUM, PPA, SIM, vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, MTA, Prokuratuur, RE, välis- SOM, TAI 2024–2025 sama sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või SOM, TAI, vahendid sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt). teenuse-pakkujad 2.6. Laiendatud on narkootikumide levikust tingitud ohtudest teavitamist, eelkõige meelelahutuskeskkonnas (ööklubid, festivalid jne) ning uute ja eriti ohtlike SOM PPA, TAI 2024–2025 RE sama ainete eest hoiatamise lahenduse ettepaneku väljatöötamine. 2.7. Üledoosisurmade vähendamiseks on varustatud Politsei- ja Piirivalveameti PPA SOM, SIM, TAI 2024–2025 RE sama esmareageerijad naloksoonikomplektidega. 2.8. Tagatud on uutele narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ajutise SIM, PPA, MTA, SOM 2024–2025 RE sama käitlemispiirangu rakendamise võimalus. EKEI, RA 2.9. Narkoväärtegude avastamise, menetlemise praktika ja meetmete mõju on PPA SIM, JUM 2025 lisavajadus sama uuritud. 2.10. Ametnikke on vajaduspõhiselt lähetatud sihtriikidesse, et narkokuritegevuse RE, „Kindla sisejulgeoleku PPA SIM 2026 vastases võitluses lähiriikidega koostööd tugevdada, operatiivset lisavajadus programm“ 31 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 27  teabevahetust tagada, kriminaalteabe vahetust parandada ja teostada ühiseid menetlusi narkokaubanduse valdkonnas. „Kindla sisejulgeoleku 2.11. Kaardistatud on teistes riikides ja asutustes kasutatavate narkootiliste ainete programm“, teiste määramise või joobe tuvastamisega seotud tehnilised vahendid (nt PPA, MTA SIM, RAM 2024–2028 lisavajadus tulemusvaldkondade spektromeetrite), nende vajadus ja kasu on hinnatud ning need on hangitud. seonduvad programmid 2.12. Uimastite valdkonnas ennetustegevuste ja õigusrikkumistele reageerimisel on SIM, TAI, RE, määratud strateegilised tegevused, kaardistatud partnerid ning koostatud ja PPA 2024–2028 sama teenusepakkujad lisavajadus ellu viidud huvikaitse plaan. 2.13. Kaasajastatud on õigusrikkujate narkojoobe tuvastamise protsessi. SIM, PPA JUM, EKEI 2024–2026 RE sama Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Rahapesuvastane strateegiline analüüs võimaldab tuvastada võimalikud oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, rahapesuskeemid. Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Vahendid: RE, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse32 „Kindla sisejulgeoleku 2.14. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo RE, välis- programm“, teiste RAB RAM, SMIT 2026 olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. vahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 2.15. Arendatud on veebiportaal, mis koondab kohustatud isikute teadete ja nendele RE, Sise- tagasiside andmise funktsionaalsuse, mis suurendab kasutusmugavust, aitab julgeolekufond tõsta rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitavate teadete kvaliteeti, millest RAB RAM, SMIT 2025 RAM seonduv programm jm välis- tulenevalt paraneb ka RABi edastatud info uurimisasutustele ning seeläbi vahendid parandada kogu valdkonna efektiivsust. Sisu kirjeldus 32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 28  Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Arendatud on uurimisasutuste võimekust rahapesu ning terrorismi rahastamise oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, RAB, Prokuratuur, tõhusamaks avastamiseks ja tõkestamiseks. JUM, FI, RAM, MTA, KAPO Vahendid: RE Korruptsiooni tõkestamine33 Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks. oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse34 „Kindla sisejulgeoleku RE, 2025– programm“, „Korruptsiooni- 2.16. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM lisavajadus 2026 vastase tegevuskava * 2021–2025“ elluviimiseks Majanduskuritegevuse vastane võitlus Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise tõkestamise võimekus muutub teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA tõhusamaks. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse „Kindla sisejulgeoleku programm“, 2.17. PPAs on suurendatud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude PPA SIM 2025–2026 RE, lisavajadus,*. teiste tulemusvaldkondade uurimisvõimekust. seonduvad programmid 33 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 34 Sama, mis eelmine joonealune selgitus. 29 Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Kuritegelikul teel saadud tulu leidmise, arestimise, haldamise ja konfiskeerimise (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, suutlikkus ning menetlejate teadlikkus on kasvanud. SKA, JUM, Prokuratuur, MTA, KLIM Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse35 „Kindla sisejulgeoleku 2.18. Välja on töötatud täiendavad regulatiivsed seadusemuudatused, PPA, MTA, JUM, SIM, programm“, teiste mis võimaldavad süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerida Prokuratuur, KAPO, 2025–2026 RE RaM tulemusvaldkondade koos täiendavate vara arestimise ja konfiskeerimise meetmetega. KeA, Kohtud seonduvad programmid 2.19. Loodud on kuritegevuse varalise mõjutamise strateegia, mille PPA, MTA, kasutuselevõtmisega tagatakse jätkusuutlikkusele ülesehitatud JUM, SIM, Prokuratuur, KAPO, 2025–2027 RE (sama) strateegia asutuste ja institutsioonide koostööst, tegevustest ja RaM KeA, Kohtud eesmärkidest. 2.20. Loodud on konfiskeeritud vara fond, mille kasutuselevõtmisega PPA, MTA, (sama) JUM, SIM, luuakse menetlejale efektiivsust tagavateks tegevusteks toetuse Prokuratuur, KAPO, 2025–2026 RE RaM taotlemise võimalus. KeA, RaB Prokuratuur, (sama) 2.21. Prokuratuuris, uurimis- ja teistes asutustes on suurendatud PPA, MTA, RE, kuritegeliku tulu leidmise, arestimise ning finantskuritegude JuM, RaM, KliM 2025–2030 KeA, kohtud, lisavajadus, *. menetlemise ja analüüsivõimekust. SKA, SiM RE, (sama) 2.22. Loodud on vara haldamise kesküksus või uurimisasutustes on RaM, SiM, lisavajadus, suurendatud leitud, arestitud, võõrandatud ja konfiskeeritud vara JuM, PPA, 2025–2027 Sisejulgeoleku- haldamise võimekust. MTA, fond jm välis- vahendid*. 35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 30  Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Loodud on riigiülene võime koguda ja analüüsida teavet süüteomenetluses varale (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, sätestatud piirangute ja konfiskeerimise kohta. PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.23. Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekused, mis „Kindla sisejulgeoleku võimaldavad süüteomenetluse ahelas jälgida arestitud ja PPA, MTA, JUM, SIM, RE, programm“, teiste konfiskeeritud vara liikumist ning varale kohaldatud piiranguid, Prokuratuur, KAPO, 2025–2027 RaM lisavajadus, * tulemusvaldkondade arvestada haldamisega seotud kulutusi ning esitada vajalikke KeA, Kohtud seonduvad programmid statistilisi tervikülevaateid. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud on PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse36 2.24. On läbi viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,PPA, „Kindla sisejulgeoleku programm“, inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, RE, JUM TI, Prokuratuur, 2025–2027 teiste tulemusvaldkondade kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite erasektor, kolmas Sisejulgeolekufond seonduvad programmid abistamiseks. Vajadusel on kaasajastatud või koostatud sektor vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid. 36 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 31 Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk Eesti ühiskond ja inimesed on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2019 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Kohalike omavalitsuste kriisideks – – 6 (6) 7 (–) 7 7 7 7 7 PÄA valmisoleku indeks Elanike osakaal, kes hindavad Siseturvalisuse ≥ 56% heaks Eesti valmisolekut tulla – (56%) – – ≥ 60% – ≥ 60% – ≥ 60% avaliku arvamuse (56%) toime erinevate kriisidega uuring Elanike hädaolukordadeks ≥ 57 45 - ≥ 50 (45) - – ≥ 65 ≥ 65 – ≥ 65 PÄA valmisoleku indeks (44,1) Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriisideks valmisoleku – – – – – – – – – – SiM indeks37 Ulatusliku evakuatsiooni – – – – – – – – – – PÄA läbiviimise võime38 Elanike osakaal, kellele on – – – – – 10% 15% – PÄA tagatud avalikud varjumiskohad 6: SMS, ERR, Galileo 6: SMS, ERR, Galileo (2): 2: 2: 2: SMS satelliitsüsteem, satelliitsüsteem, Ohuteavituse kanalite arv – – – – SMS ja SMS ja SMS ja SIM ja ERR sireenivõrgustik, sireenivõrgustik, ERR ERR ERR mobiilirakendused mobiilirakendused 37 Siseministeeriumi valitsemisala kriisideks valmisoleku hindamise mõõdik töötatakse välja 2025. aasta jooksul. 38 Ulatusliku evakuatsiooni võime juures hinnatakse olemasolevate evakuatsioonikohtade arvu, majutusvarustuse olemasolu ja evakuatsiooni läbiviimiseks koolitatud inimeste hulka. 32 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Siseministeerium, Päästeamet, Häirekeskus ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: elanikkonnakaitse poliitika kujundamine, riskikommunikatsiooni teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, hädaolukorra riskihalduse teenus, kriisijuhtimise teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, kriisinfo teenus ning 2025. aastast varjumise teenus ja kohaliku omavalitsuse üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus. Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut, sh arendatakse elanikkonnakaitset. Kriisideks valmisoleku parendamiseks hoiavad Siseministeeriumi haldusala asutused ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel. Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ning tervis kaitstud. Elanikkonnakaitse arendamiseks tõhustatakse Päästeameti meetmeid nagu pääste- ja demineerimistööd, ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon ning varjumine. Kriisideks valmistumine tähendab, et valmistutakse olukordadeks, kus ei piisa enam asutuse igapäevaselt osutatavatest teenusest vaid tuleb ellu viia tegevusi, mida igapäevaselt ei tehta (nt ulatuslik evakuatsioon). Reeglina ei muutu asutuse tegevuste iseloom, vaid neil tuleb oma teenuseid osutada tavapärasest suuremas mahus või tavapärasest erinevates tingimustes. Seetõttu tähendab kriisideks valmistumine reeglina, et arendusi ei tehta mitte ainult uute teenuste loomiseks, vaid tõstetakse tavapäraste teenuste toimepidevust või luuakse valmisolek osutada konkreetset teenust tavapärasest oluliselt suuremas mahus. Seetõttu osa kriisideks valmisoleku jaoks tehtavast on planeeritud teistes „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmides ning ka arenduste jaoks suunatud raha on kajastatud osaliselt teistes programmides. Vabariigi Valitsuse otsusega on Siseministeeriumi valitsemisalale otsustatud eraldada neljaks aastaks 35 miljonit eurot laiapindse riigikaitse tegevusteks, sh elanikkonnakaitseks ja kriisideks valmistumiseks. Eelarvevahendid kajastuvad praegu Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis ja eraldatakse Siseministeeriumi eelarvest iga jooksva aasta alguses. 33 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Olukorrateadlikkuse tagamine Sisu kirjeldus Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi koostamine teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi koostamine Vahendid: RE edasisteks arenguteks). Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse39 3.1 Info jagamise keskkonda (Sitrep)on arendatud kasutajate vajadustest SKA, PÄA, PPA, KAPO, „Kindla lähtuvalt, käideldavust on tõstetud ja loodud on võimalused SIM HÄK, SMIT, KOV-id, 2024–2027 RE sisejulgeoleku ohuteavituse keskseks haldamiseks. KaM, KV programm“ 3.2 Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja SKA, PÄA, PPA, KAPO, SIM 2025 RE sama edasise arengute prognooside koostamiseks. HÄK, SMIT Kriisideks valmistumine Sisu kirjeldus Tagatud on Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste ja Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma funktsioonide toimepidevus. Seal hulgas Siseministeeriumi asutused on teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT loonud omale jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud kriisireservid. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse40 39 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 40 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 34  SKA, PÄA, „Kindla 3.3 Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste RE/Ühtekuuluvu SiM PPA, KAPO, 2024–2027 sisejulgeoleku toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. sfond HÄK, SMIT, programm“ 3.4 SiM valitsemisala asutused on kriisi ajal oma ülesannete SKA, PÄA, jätkusuutlikuks täitmiseks loonud piisavas mahus kriisireservi vastava SiM PPA, KAPO, 2026–2028 RE sama väljaõppega inimestest, keda on kriisi lahendamisse võimalik kaasata. HÄK, SMIT 3.5 Päästevõrgustik on valmis riigikaitselistes olukordades autonoomselt tegutsemiseks, sh on tõstetud kutseliste ja ja vabatahtlike taristu PÄA 2027 RE sama kriisideks valmisolekut. 3.6 Suurendatud on Päästeameti logistilist võimet elanikkonnakaitse ja PÄA SIM 2026–2028 RE sama toimepidevuse toetamiseks. SKA, PÄA, 3.7 SiM valitsemisala asutustes on kasutusele võetud ühtne laohalduse SiM PPA, KAPO, 2024–2027 RE sama tarkvara, mis tagab olukorrateadlikkuse materiaalsest valmisolekust. HÄK, SMIT, Sisu kirjeldus SIM valitsemisalas on valmistunud kriiside lahendamiseks arvestades Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma kehtivaid ohuprognoose . Kriisiplaanid on uuendatud ja loodud on teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT kriisijuhtimise võime , mis toetab kehtivate kriisiplaanide rakendamist. Vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse41 „Kindla 3.8 Arendatud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. PPA SIM 2026 RE sisejulgeoleku programm“ 3.9 Jätkatud on massiohje võimearendust ja väljaõpet (treening, koolitus, PPA JuM, SiM 2024–2027 RE sama õppused). 3.10 Suurendatud on Päästeameti valmisolekut ja võimet juhtida ning PÄA KOV, SiM 2024–2027 RE sama koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi kriisi ajal 3.11 Arendatud on sündmuste planeerimise ja juhtimise tarkvara (REMIS), mis suurendab ressursimahukate ja kriisi sündmuste efektiivsemat PPA SIM 2024–2027 RE sama planeerimist ja lahendamist. 41 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 35  Sisu kirjeldus Rahvusvahelise koostöö partnerasutuste ja rahvusvaheliste Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma organisatsioonidega toetab kriiside lahendamist. Siseministeeriumi teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK, SMIT valitsemisala asutused on valmis oma tegevusi rahvusvaheliselt koordineerima, sh loodud on valmidus abi vastu võtta või ise võimalusel Vahendid: RE partneritele abi osutada. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse42 3.12 PÄA rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja andmise võimet on „Kindla suurendatud. Loodud on demineerimise (EST-EOD), Metsamooduli PäA SiM 2025–2028 RE sisejulgeoleku (GFFF), Tehnilise toetuse moodul (TAST) ja tagatud nende ja programm“ olemasolevate moodulite ülalpidamine. Elanikkonnakaitse arendamine Sisu kirjeldus Siseministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse meetmed on arendatud Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma vastavalt Elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024-2027 määratud teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA,, HÄK sihttasemetele. Vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse43 PÄA, HÄK, „Kindla 3.13 Loodud on keskselt hallatav terviklik ohuteavituse süsteem. SIM MKM, RIKS, 2024–2027 RE sisejulgeoleku SMIT, KOV programm“ 3.14 Suurendatud on elanikkonna ulatusliku evakueerimise võimet. PÄA KOV, PPA, KL 2024–2027 RE sama 3.15 VPK-de toimepidevuse parendamine ja PÄA võimekuse suurendamine vabatahtlike päästjate kaasamiseks elanikkonnakaitse PÄA SIM 2024–2027 RE sama tegevustesse 42 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 43 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 36 3.16 Loodud on õiguslik alus varjendite ja varjumiskohtade loomiseks ja PÄA SIM 2024–2027 RE sama suurendatud on elanikele mõeldud varjumiskohtade arvu 3.17 Läbi on viidud koolitusi KOV-de kriisivalmiduse suurendamiseks. PÄA KOV, SiM 2024–2027 RE sama 3.18 Elanike teadlikkuse ja valmisoleku tõstmiseks suunatud Päästeameti RE/Ühte- SiM PÄA, SKA, HTM 2024–2027 sama tegevused on ellu viidud. kuuluvusfond 3.19 Sisekaitseakadeemia ja PÄA koostöös loodud EKK veebikoolitus on SKA SiM 2024–2027 RE sama hoitud käigus ja ajakohasena (vastutaja SKA) 3.20 Loodud on EKK koolitajate koolituse süsteem eesmärgiga tagada SKA SiM 2024–2027 RE sama EKK koolituste ühtlane kvaliteet. 37 Programmi tegevus 4. Piirihaldus Eesmärk Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 8% (8,3%) ≥ 25% ≥ 36% ≥ 85% ≥ 95% 100% PPA Järvepiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) ≥ 100% (100%) 100% 100% 100% 100% 100% PPA Jõepiiri kaetus tehnilise seirega ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% (70%) ≥ 70% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 100% 100% PPA Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamine, Sisejulgeolekufondi (2014–2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (2021–2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt piirilõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiiri taristu täielikult välja ehitada ning varustada vajaliku valve ja seiretehnikaga 2027. aasta lõpuks. 38 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Piirikontroll ja riigipiiri valvamine Sisu kirjeldus Piirikontroll on reisijasõbralik, arvestab piiriliikluse mahtu ja Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma intensiivsust, vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning aitab tõkestada teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu KV, VTA Eestisse piiripunktide kaudu. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 4.1 Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu RE, piirihalduse ja PPA, 2024–2027 „Kindla sisejulgeoleku ning tagatud on automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik SIM viisapoliitika rahastu jm SMIT programm“ haldamine. välisvahendid RE, piirihalduse ja 4.2 Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh PPA, 2025–2027 SIM viisapoliitika rahastu jm sama usaldusväärse reisija programm) ning tagatud nende jätkusuutlikkus. SMIT välisvahendid RE, piirihalduse ja PPA, 2024–2027 4.3 Piirikontrolli vahendeid on täiendatud. SIM viisapoliitika rahastu jm sama SMIT välisvahendid Sisu kirjeldus Suurendatud on piiri (maismaapiiri, õhupiiri ja merepiiri) valvamise ja Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et tõkestada ebaseaduslikku teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide vahelisel alal. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 4.4 Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks RE, piirihalduse ja „Kindla sisejulgeoleku vajalik taristu. Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning PPA SIM, SMIT 2024–2027 viisapoliitika rahastu jm programm“ korraldatud on nende hooldus. välisvahendid 39  RE, piirihalduse ja viisa- 4.5 Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused. PPA SIM 2024–2026 poliitika rahastu jm sama välisvahendid PPA SIM, SMIT RE, piirihalduse ja 4.6 Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid 2025–2027 viisapoliitika rahastu jm sama on kasutusele võetud. välisvahendid PPA SIM RE, piirihalduse ja 4.7 Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud. 2024–2027 viisapoliitika rahastu jm sama välisvahendid PPA SIM RE, piirihalduse ja 4.8 Peipsi järvistul on loodud tehnilise kaldavaatlus- ja 2025–2027 viisapoliitika rahastu jm sama riigipiirivaatlusvõimekus. välisvahendid Sisu kirjeldus Piirihalduses kasutatakse innovaatilisi lahendusi, tagatud on infosüsteemide Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine, et tõkestada teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Seotud Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse 4.9 Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks RE, piirihalduse ja vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning „Kindla sisejulgeoleku PPA, SMIT SIM 2024–2027 viisapoliitika rahastu jätkusuutlikkus (EES44, ETIAS45, PIKO46, PNR47, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS programm“ jm välisvahendid Recast II etapp jms48). Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö Sisu kirjeldus Tagatud on riskianalüüsi põhine patrullide väljapanek Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste piirivalvamiseks ja vajalik ressurss piirikontrolli sujuvaks raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA toimimiseks, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid 44 EES (Entry/Exit System) – Euroopa Liidu sisenemise ja väljumise süsteem 45 ETIAS (European Travel Information and Authorisation System) - Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem 46 PIKO – piirikontrolli andmekogu 47 PNR (Passenger Name Record) – Broneeringu infosüsteem 48 SIS (Schengen Information System) – Schengeni infosüsteem 40  Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 4.10 Politsei- ja Piirivalveameti Andmelao infosüsteemi (ALIS) arendused on viidud ellu, et võimaldada piirihalduses PPA, „Kindla sisejulgeoleku SIM 2024–2025 RE, välisvahendid rakendada CIRAM49 põhist riskide ja ohtude hindamist SMIT programm“ piirikontrollis ja piiride valvamisel. Sisu kirjeldus Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine ja teabevahetus siseriiklike Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste partneritega, liikmesriikidega ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve raha selles programmis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Ametiga, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Kindla sisejulgeoleku 4.11 Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026 RE, välisvahendid programm“ 4.12 Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise PPA, RE, Euroopa Regionaalarengu juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP SIM 2026 Fond (ehk SF) jm sama koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle SMIT välisvahendid jätkusuutlikkus. Sisu kirjeldus Integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd liikmesriikidega, Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ning teiste liidu asjaomaste (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): PPA, institutsioonide, asutuste (sh riigi siseste asutustega), kui ka kolmandate riikidega (selleks SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA osaletakse näiteks Frontexi ühisoperatsioonidel, lähetatakse kontaktametnik peamisesse Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid ebaseadusliku rände ja organiseeritud kuritegevuse lähte ja transiitriiki ning Frontexisse). Olulisemad arendusülesanded Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, sisu kirjelduses kokkulepitust lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu ja planeeritakse need kas asutuse tegevuskavas või tööplaanis. 49 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel. 41 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler; 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 42 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega50 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM KINDEL SISEJULGEOLEK Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Kiirgusohutuse riiklik Eesti 2035 arengukava 2 1 –2 2 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- valmisolek kiirgushäda- tagamiseks ühiskonna sidusus vastase võitluse osas olukordadeks täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt valdkondade panust arengu eeldustele sh olulised tegevussuunad ühiskonna sidususele põhialustega kriisideks valmisolekuks turvalisuse loomisel Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm arengukava Sidusa Eesti arengukava 2 2 –2 2 2 –2 2 1 –2 2 2 21–2 vigastussurmade, õnnetuste sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu, ühiskonna sidusus, jagatud ja alkoholi tarbimise rändepoliitika tervise ja varakahjude riigiidentiteet, kohanemise vähendamine, eesmärkidele tugi vähendamine toetamine, kodanike vaimne tervis algatav hoiak, kodaniku- ei dubleeri, aga arvestab ja ühiskonna võimestamine riskeeriva käitumise elukvaliteedi paranda- aitab kaasa sh hoiakute, vähendamine mine, turvatunne keskkonna, järelevalve üldised suunad, eeldused kaudu julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks Riigikaitse arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna Põllumajanduse ja kalanduse 2 22–2 1 arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 valdkonna arengukava 2030 sisejulgeoleku tagamine, toetab inimeste heaolu ja asutuste valmisolek kriisi turvalisust üldoskuste noorte aktiivsus, toiduohutus ja sellega või rünnaku ajal, Eesti ise- arendamise, ühise üksijäämise ja seotud tööohutus; maa- seisvuse, suveräänsuse ja kultuuri- ja väärtusruumi eemaldumise ennetus ja rannakogukondade põhiseadusliku korra kaitse kaudu; turvaline õppekeskkond sh toetav turvavõrgustik elujõulisus eeldused tipuvõimetele, üldised suunad julgeolek ja turvaline täpsustab tavaolukorras üldised suunad ohutu sh noorte sotsiaalsete elukeskkond on ja mitteriigikaitseliste käitumise edendamiseks oskuste ja riskikäitumise eeldus põllumajanduse kriiside jaoks vajalikku vähendamiseks arengukava eesmärkidele Kliimamuutustega Transpordi ja liikuvuse kohanemise arengukava Välispoliitika arengukava 2030 Eesti digiühiskond 2 arengukava 2 21–2 aastani 2030 üldised suunad kliimamuutuste julgeolekut toetava rahvus- turvaline transpordi taristu, mõjuga kohanemiseks, vahelise keskkonna sihid küberjulgeoleku- ja riskeeriva käitumise Eesti haavatavuse kujundamine, rahvus- turvalisuse osas, vähendamine, Schengeni vähendamiseks, eeldused vaheliste suhete edenda- ennetus ja teavitus piiriturvalisuse nõuetega keskkonnakahju ja inim- mine, reisimise riski- arvestamine rahvusvahelise kannatuste vähendamiseks kommunikatsioon, rahvastiku- kauba- ja reisijateveo osas küberkuritegevuse vastane halduse toetamine Eesti maine võitlus, üldised eeldused pääste- ja kriisireguleerimis ja kujundamise kaudu inimeste ennetavaks üldised suunad, eeldused hädaolukordadeks valmisoleku arvestab tegevussuundadega, hoiakuks, piiriüleste e-teenuste julgeoleku ja turvalisuse edendamine, äärmuslike mõjutab eri poliitikate ja digitaalsete dokumentide tagamiseks ilmastikuolude riskide kujundamisega Eesti edendamine maandamine rahvusvahelist mainet ■ 50 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 43 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Põhiseadusliku korra tagamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Sisejulgeolekupoliitika Majandusjulgeolekut Sisejulgeoleku valdkonnas poliitika kujundamine puudutavad riskid on väljatöötamine. erinevate sihtrühmade seas (vastutaja Siseministeerium) rohkem teadvustatud ning loodud on paremad eeldused vastavate riskide maandamiseks. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. Põhiseadusliku korra Loodud on paremad eeldused tagamine majandusjulgeolekut puudutavate riskide (vastutaja Kaitsepolitseiamet) maandamiseks. Paranenud on ohuteadlikkus, teadmised radikaliseerumise põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Arendatud on riigiülest suutlikkust terrorismiga seotud riskide tuvastamiseks, ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks ja nende tagajärgede minimeerimiseks. Keemia- ja kiirgusohu CBRN oht on avastatud, levik Riikliku tähtsusega üritustel tehakse CBRN kõrvaldamise teenus tõkestatud ja kõrvaldatud, ründeohu seiret. Seire käigus inimesed ja keskkond kontrollitakse objekti visuaalselt ja (vastutaja Päästeamet) päästetud mõõtevahenditega. 44 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Keemiliste mürkidega ründele reageerimisel otsitakse kannatanuid ja päästetakse inimesi, tõkestatakse mürgi levikut. Sündmusel tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja levikuala määramiseks. Määratakse erinevad ohutsoonid. Tehakse saasteärastust ja kontrollitakse selle kvaliteeti. Keemilise lahingumoona leiu korral töötavad pommigrupid koos CBRN spetsialistidega. Töö käigus identifitseeritakse ja hinnatakse lahingumoona seisukorda ning valitakse hävitus- või neutraliseerimismeetod. Tööstusmürkidega seotud õnnetuste korral tehakse mõõtmis- ja proovivõtmistöid mürgise aine tuvastamiseks ja saastunud ala määramiseks. Toetatakse erialase teabega päästetööde juhti. Bioohu kahtlusega eseme leiu korral kontrollitakse ohu olemust kiirtestiga. Bioohu korral ese desinfitseeritakse või hävitatakse. Desinfitseeritakse sündmuskoht ja sündmusel kaitseriietuses osalenud päästjad. Eriolukorras luuakse ohualalt väljumise kohta desinfitseerimispunkt. Radioloogilisele õnnetusele sekkumisel selgitatakse välja radionukliid. Märgistatakse suurenenud kiiritusega ala ning piiratakse sellele juurdepääs. Sündmusel tehakse kiirgusseiret ja vajadusel saasteärastust. Kiirgusallikas isoleeritakse ja antakse üle AS A.L.A.R.A. –le. Sekkumisel tehakse koostööd Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Tuumaõnnetuse korral mõõdetakse saastatud pinna eriaktiivsust ja selgitatakse välja saastatud alad. Kontrollitakse inimeste ja sõidukite saastatust, vajadusel tehakse desaktiveerimistöid. Tugevalt saastatud sõidukid isoleeritakse keelualal. Kiirgusallika leiu korral tuvastatakse tuumamaterjal Objektide valvamise teenus PPA on kriisis toimepidev. Teenusega tagatakse PPA seirab püsivalt valvatavate objektide turvalisus. (vastutaja Politsei- ja hädaolukorda põhjustada Piirivalveamet) võivaid ohte. 45  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Isikukaitse teenus PPA poolt on tagatud Teenusega tagatakse Vabariigi Presidendi kaitstava isiku staatuses ja tema perekonna, samuti seaduses (vastutaja Politsei- ja olevate isikute turvalisus. sätestatud juhul ametist lahkunud Piirivalveamet) presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade/valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine. Programmi tegevus 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Raske ja organiseeritud Raske ja organiseeritud Raske ja organiseeritud kuritegevuse kuritegevuse vastase kuritegevuse vastase võitluse vastase võitluse valdkonnas poliitika poliitika kujundamine valdkonna poliitika väljatöötamine. väljatöötamine (vastutaja Siseministeerium) Kriminaalpoliitika Kriminaalpoliitika Kriminaalpoliitika väljatöötamine ning kujundamine väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste ministeeriumi valitsemisala kriminaalvaldkonna tegevuse (vastutaja Siseministeerium) asutuste kriminaalvaldkonna koordineerimine. tegevuse koordineerimine Sisejulgeolekufondi Sisejulgeolekufondi vastutava Sisejulgeolekufondi vastutava vastutava asutuse (2014- asutuse (VA) ülesanne on asutuse ning korraldusasutuse 2020 ISF-P) ning Sisejulgeolekufondist (SJF) ülesanne on Eestile fondist eraldatud korraldusasutuse (2021- rahastatavate riiklike toetuste planeerimine, rahastatavate 2027) ülesannete täitmine programmide koostamine, toetusmeetmete väljatöötamise ja toetusmeetmete haldamise rakendamise korraldamine ning seire (vastutaja Siseministeerium) korraldamine ning järelevalve ja järelevalve teostamine välistoetuse teostamine välisvahendite kasutamise ja tulemuste kasutamise ja nende saavutamise üle, samuti Eesti tulemuste saavutamise üle. seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Raskete peitkuritegude Raske peitkuritegevuse mõju Teenusega tagatakse ühiskonnale avastamise teenus ja kokkupuude inimestega on enim kahju põhjustava madal organiseerunud ja raske (vastutaja Politsei- ja peitkuritegevuse (sh majandus-, Piirivalveamet) korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod) ennetamine ja reageerimine, süütegudega tekitatud kahju vähendamine ning õigusrikkujatega tegelemine. Tunnistajakaitse ja Raske peitkuritegevuse mõju Teenusega tagatakse varitegevuse teenus ja kokkupuude inimestega on tunnistajakaitse abinõude madal kohaldamine kriminaalmenetluses või välisriigi pädeva asutuse või 46  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus (vastutaja Politsei- ja rahvusvahelise organisatsiooni Piirivalveamet) taotlusel vastavalt sõlmitud välislepingutele ning jälitustegevuse teenuse toetamiseks legendeeritud infrastruktuur ja kattedokumendid. Programmi tegevus 3. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Elanikkonnakaitse poliitika Eesti on valmis toime tulema Elanikkonnakaitsepoliitika kujundamine erinevate kriisidega. väljatöötamine ja asutuste tegevuse Elutähtsate teenuste koordineerimine elanikkonnakaitse (vastutaja Siseministeerium) toimimine on tagatud igal eesmärkide seadmisel. ajal. Loodud on senisest Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab paremad eeldused, et riigi ja ühiskonna valmisolekut kriisidest põhjustatud kahjud ohuteavituseks, päästetöödeks, oleksid riigile ja elanikele evakuatsiooniks, varjumiseks, võimalikult väikesed. esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Elanikkonna hädaolukorraks Elanikkond on riskiteadlik, Eesti päästevaldkonna ajaloo valmisoleku teenus võimeline hädaolukordades tutvustamine läbi muuseumi iseseisvalt hakkama saama püsiekspositsiooni, hooajaliste (vastutaja Päästeamet) (Civil Resilience) ning oskab näituste ja väljapanekute erinevatel hädaolukorras üksteist aidata üritustel. Teenuse raames luuakse interaktiivseid lahendusi eesmärgiga tõsta külastajate tuleohutusalast teadlikkust ja anda ohutusalaseid käitumisoskusi ning pakkuda võimalust kogemuse kaudu tutvuda päästetööga läbi ajaloo kuni tänapäevani. Hädaolukorra riskihalduse Pääste hinnatavate Tagatakse Päästeameti vastutusalas teenus hädaolukordade ohud ja olevate hädaolukorra riskianalüüside riskid on tuvastatud ja ajakohastamine ja nendest toodud (vastutaja Päästeamet) hinnatud ning ennetus- ja ohtude ning riskide ümberhindamine. leevendusmeetmed Tagatakse hädaolukorra võimaldavad parimal viisil riskianalüüsidest tulenevate ennetus- riske hallata ja leevendusmeetmete kohandamine muutuvatele ohtudele ja riskidele vastavaks. Kriisijuhtimise teenus Päästeametil on valmisolek Kriisijuhtimise teenus jaguneb kaheks (24/7) ja võimekus tegevusvõimeks: (vastutaja Päästeamet) regionaalsel ja riiklikul tasandil juhtida ja korraldada Regionaalne kriisijuhtimise teenus - kriisiolukordade lahendamist tegevusvõime 3 ning toetada partnereid Teostatakse kriisiolukordade kriiside lahendamisel lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni regionaalsel 47 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus III juhtimise valmisoleku tasandi juht: - on 24/7 kontaktpunkt- „tegevusvõimele 2“, tegevusvõimele 4, Päästekeskuse direktorile ning partneritele regioonis; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist regionaalsel tasandil: - kutsub kokku ja juhib regionaalset või sündmuskoha staapi; - suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks päästeressurssi regiooni ulatuses; - toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel; - kriiside lahendamisel korraldab kriisikoordinatsiooni riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ja isikutega. - toetab hädaolukordade lahendamisel tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni. Juhib ja korraldab päästetöid tegevusvõime 2 puudumise või hõivatuse korral sündmuskoha tasandil. Riiklik kriisijuhtimise teenus - tegevusvõime 4 Teostatakse kriisiolukordade lahendamise juhtimist, korraldamist ja koordinatsiooni üleriigilisel tasandil ning toetatakse partnerid kriiside lahendamisel, kus IV- juhtimise valmisoleku tasandi juht: - 24/7 kontaktpunkt- Päästeameti juhtkonnale, „tegevusvõimele 3“ ja partneritele riiklikul tasandil; - juhib, koordineerib ja korraldab kriisiolukordade lahendamist riiklikul tasandil: - kutsub kokku ja juhib üleriigilist staapi; - suunab ümber elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks Päästeameti ressurssi kogu riigi ulatuses; 48 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus - taotleb ametiabi üleriiklikult teistelt ametkondadelt ja koordineerib ametiabi teistele ametkondadele; - koordineerib, nõustab ja toetab regioone kriiside lahendamisel; - taotleb rahvusvahelise abi kaasamist kriisiolukordade lahendamiseks; - kriisiolukorras korraldab elanike kaitse tegevusi ja Päästeameti riigikaitse ülesannete täitmist. Piiriülese päästetöö ja Päästeamet täidab välisabi Tagatakse Eesti Päästemeeskonna humanitaarabi teenus (elanikkonnakaitse (EDRT – Estonian Disaster Relief moodulite) andmisel Euroopa Team) liikmete teadlikkuse, oskuste (vastutaja Päästeamet) elanikkonna kaitse ja kogemuste parandamine mehhanismi poolt tasemele, mis on vajalik kvaliteetseks kehtestatud nõudeid. piiriülese päästeabi või ekspertide Päästeameti suutlikus andmiseks rahvusvaheliste piiriülese abi vastuvõtmiseks hädaolukordade lahendamiseks. on tasemel, mis võimaldab Tagatakse EDRT elanikkonnakaitse välisabistajatele pakkuda moodulitele ja ekspertidele nii parimat teenust osalemaks siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele hädaolukorra lahendamisel nõuetele vastav „valmisoleku vajalikus mahus ja kiirusel. platvorm“ (regulatiivne raamistik, kaasaegne varustus ja töövahendid) rahvusvaheliste hädaolukordade tulemuslikuks lahendamiseks. Tagatakse Päästeameti piiriülese abi vastuvõtmise ja andmisega seotud lepete ning regulatsioonide loomine, mis võimaldab tõhusaimal viisil kaasuda või olla kaasatud hädaolukordade lahendamisse. Ulatusliku evakuatsiooni Tagatakse ulatusliku Tagatakse ulatusliku evakuatsiooniks teenus evakuatsiooniks ettevalmistus, koordineerimine ja ettevalmistus, läbiviimine koostöös erinevate (vastutaja Päästeamet) koordineerimine ja läbiviimine koostööpartneritega. Tagatakse koostöös erinevate evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikud koostööpartneritega. vahendid ja keskkonnad. Tagatakse Tagatakse evakuatsiooni ulatusliku evakuatsiooni juhtimine. läbiviimiseks vajalikud Tagatakse koolitused, väljaõpe ja vahendid ja keskkonnad. õppused kõikidele ulatuslikus Tagatakse ulatusliku evakuatsioonis osalevatele isikutele evakuatsiooni juhtimine. ning kaasatud asutustele. Tagatakse koolitused, Kaasajastatakse ja töötatakse välja väljaõpe ja õppused kõikidele ulatusliku evakuatsiooniga seotud ulatuslikus evakuatsioonis regulatsioonid ja juhised. Antakse osalevatele isikutele ning sisendid õigusaktide täiendamiseks kaasatud asutustele. ja väljatöötamiseks. Kaasajastatakse ja töötatakse välja ulatusliku 49 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus evakuatsiooniga seotud regulatsioonid ja juhised. Antakse sisendid õigusaktide täiendamiseks ja väljatöötamiseks. Kriisikommunikatsiooni Teenuse eesmärk on tagada Tagatakse Päästeameti ja teenus kriisikommunikatsioonialane partnerasutuste teavitusressursi valmisolek; hädaolukorra kriisikommunikatsioonialaste (vastutaja Päästeamet) lahendamise juhtimisel on pädevuste suurendamine tasemele, tagatud avalikkuse mis on vajalik tõhusaks teavitamine; elanikkond on päästesündmuste ja pääste teadlik pääste juhitava juhitavate hädaolukordade avalikkuse hädaolukorra lahendamisest teavitamiseks. Tagatakse ja tuleb hädaolukorras toime. käitumisjuhiste ja teavituskanalite väljatöötamine ning kriisikommunikatsiooni elluviimine avalikkuse teavitamist vajavate päästesündmuste ja pääste juhitavate hädaolukordade korral. Tagatakse teenuse osutamiseks vajalike dokumentide väljatöötamine. Varjumise teenus Korraldatud on võimalused Teenuse raames luuakse koostöös ning ettevalmistus riigi- ja erasektoriga võimalusi avalike (vastutaja Päästeamet) elanikkonna varjumiseks. varjumiskohtade kasutuselevõtuks ja märgistamiseks, töötatakse välja varjumisega seotud juhised ning tagatakse varjumise planeerimine, ettevalmistus ja koordineerimine koostöös erinevate partneritega. Kohaliku omavalitsuse Kohalike omavalitsuste Teenuse raames nõustatakse ja üksuse kriisireguleerimise ja kriisireguleerimise ja toetatakse kohaliku omavalitsuse elanikkonnakaitse elanikkonnakaitse alase üksuseid kriisireguleerimise ja toetamise teenus valmisoleku tõstmiseks on elanikkonnakaitse korraldamisel, eeldused loodud. teostatakse haldusjärelevalvet (vastutaja Päästeamet) kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannete üle ning tagatakse regionaalne kriisikoordinatsioon asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldamiseks. Kriisinfo teenus Erakorralise sündmuse korral Häirekeskus on valmis erakorralise on avalikkusele jagatud sündmuse korral jagama riigiasutuse, (vastutaja Häirekeskus) teavet ja käitumisjuhiseid KOV tellimusel avalikkusele teavet ja ning ohu korral on elanike käitumisjuhiseid ning vajadusel jagab kaitseks rakendatud kiiret infot sündmuses arvatavate ohuteavitust. kannatanute kohta. Ohu korral on elanike kaitseks rakendatud asukohapõhist kiiret ohuteavitust. 50 Programmi tegevus 4. Piirihaldus Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Piirivalvepoliitika Piirivalvepoliitika Piirivalvepoliitika väljatöötamine ja kujundamine väljatöötamine ja elluviimise elluviimise korraldamine. korraldamine (vastutaja Siseministeerium) Sisejulgeolekufondi (2014- Sisejulgeolekufondi vastutava Sisejulgeolekufondi vastutava 2020 ISF-B) vastutava asutuse (VA) ülesanne on asutuse ning piirihalduse ja asutuse ning piirihalduse ja Sisejulgeolekufondist (SJF) viisapoliitika rahastu viisapoliitika rahastu (2021- rahastatavate riiklike korraldusasutuse ülesanne on Eestile 2027 BMVI) programmide koostamine, fondidest eraldatud toetuste korraldusasutuse toetusmeetmete haldamise planeerimine, rahastatavate ülesannete täitmine korraldamine ning järelevalve toetusmeetmete väljatöötamise ja teostamine välisvahendite rakendamise korraldamine ning seire (vastutaja Siseministeerium) kasutamise ja nende ja järelevalve teostamine välistoetuse tulemuste saavutamise üle. kasutamise ja tulemuste saavutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Piiri valvamise teenus EL välispiiril on ebaseaduslik Teenusega tagatakse ebaseadusliku riiki sisenemine tõkestatud piiriületuse ennetamine, avastamine (vastutaja Politsei- ja ja tõkestamine (v.a. piiripunktides). Piirivalveamet) Piirikontrolli teostamise Piiriületus on sujuv ja kiire Teenusega tagatakse sujuv piiriületus teenus nii siseneval kui väljamineval suunal. Välispiiri ületamisel teostatakse (vastutaja Politsei- ja isikute ja sõidukite piiriületuse Piirivalveamet) tingimustelevastavuse kontroll ning piiriületuse lubamisel vormistatakse piiriületus. 51 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735 Meede 172 653 369 166 560 526 161 732 887 155 087 735 Programmi tegevus Põhiseadusliku korra 57 540 946 55 980 596 54 450 251 52 502 282 tagamine Isikukaitse teenus 3 853 546 3 633 655 3 585 146 3 350 736 Keemia- ja kiirgusohu 785 170 789 620 767 066 763 023 kõrvaldamise teenus Objektide valvamise 6 539 166 6 305 473 6 280 067 6 029 372 teenus Põhiseadusliku korra 45 872 565 44 771 211 43 351 513 41 892 019 tagamine Sisejulgeolekupoliitika 490 498 480 637 466 459 467 133 kujundamine Programmi tegevus Raske ja organiseeritud 42 779 637 42 698 384 42 958 588 42 756 911 kuritegevuse vastane võitlus Kriminaalpoliitika 215 297 210 474 203 538 203 868 kujundamine Raske ja organiseeritud 306 055 399 196 289 333 289 802 kuritegevuse vastase poliitika kujundamine Raskete peitkuritegude 37 410 331 37 539 577 36 812 793 36 601 798 avastamise teenus Sisejulgeolekufondi 2 844 056 2 645 241 3 649 958 3 661 980 vastutava asutuse (2014-2020 ISF-P) ning korraldusasutuse 52 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 (2021-2027) ülesannete täitmine Tunnistajakaitse ja 2 003 898 2 003 897 2 002 966 1 999 464 varitegevuse teenus Programmi tegevus Elanikkonnakaitse, 10 742 302 10 974 426 10 934 000 8 560 601 kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Elanikkonna 2 687 036 2 870 824 2 928 950 1 416 823 hädaolukorraks valmisoleku teenus Elanikkonnakaitse 114 543 111 971 108 273 108 446 poliitika kujundamine Hädaolukorra 743 691 737 668 730 535 732 904 riskihalduse teenus Kohaliku omavalitsuse 2 099 582 2 142 941 2 181 168 1 418 668 üksuse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse toetamise teenus Kriisiinfo teenus 462 998 459 906 450 229 463 562 Kriisijuhtimise teenus 1 428 774 1 462 582 1 386 004 1 251 611 Kriisikommunikatsiooni 496 319 492 774 490 165 498 048 teenus Piiriülese päästetöö ja 1 085 813 1 080 840 1 073 163 1 075 592 humanitaarabi teenus Ulatusliku 801 620 794 750 786 547 791 202 evakuatsiooni teenus Varjumise teenus 821 925 820 169 798 968 803 745 Programmi tegevus Piirihaldus 61 590 484 56 907 119 53 390 048 51 267 942 Piiri valvamise teenus 42 412 696 36 565 822 33 528 522 31 914 862 53 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Piirikontrolli teostamise 18 150 045 19 314 319 18 964 703 18 518 362 teenus Piirivalvepoliitika 386 408 378 600 367 742 368 044 kujundamine Sisejulgeolekufondi 641 335 648 378 529 081 466 674 (2014-2020 ISF-B) vastutava asutuse ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuse (2021-2027 BMVI) korraldusasutuse ülesannete täitmine 54 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 55  Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“ Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“ 1 SISUKORD Eesmärk 19 PROGRAMMI ÜLDINFO 3 Mõõdikud 19 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA Programmi tegevuse sisu kirjeldus 19 RAHASTAMISKAVA 4 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 20 Eesmärk 4 Tõhusa migratsioonijärelevalve ja Mõõdikud 4 tagasisaatmispoliitika elluviimine 20 Rahastamiskava 4 Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine 21 2. OLUKORRA ANALÜÜS 5 3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PROGRAMMI TEGEVUS 3. ISIKUTE TÕSIKINDEL PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025– TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 25 2028 10 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 11 Eesmärk 25 PROGRAMMI TEGEVUS 1. RÄNDE- JA Mõõdikud 25 KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING Programmi tegevuse sisu kirjeldus 25 ELLUVIIMINE 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 26 Eesmärk 12 Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning Mõõdikud 12 turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine 26 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 28 teenuste planeerimiseks 13 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud aruandluse korraldusest 28 sisserändepoliitika kujundamine 13 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast on programmi koostamisse ja rakendamisse teadlikkuse suurendamine 14 kaasatud 28 Rahvusvahelise kaitse menetlemine 14 Ülevaade programmi seostest teiste Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arengudokumentidega 29 vastuvõtusüsteemi arendamine 17 Eesti kodakondsuse saamise valmiduse LISA 1 suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 30 18 LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 33 PROGRAMMI TEGEVUS 2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 19 2  Foto: Shutterstock PROGRAMMI PROGRAMMI ÜLDINFO ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja Programmi nimi identiteedihalduspoliitika Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti Programmi eesmärk arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja teenuste raha selles programmis arenduskeskus Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma Sisekaitseakadeemia, Kultuuriministeerium, teenuste raha selles programmis Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Nimetatud pooltega seonduv on lisatud Välisministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, dokumenti informatsiooniks, et anda Sotsiaalministeerium, Majandus- ja valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende Kommunikatsiooniministeerium tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal. Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega E „Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame Programmi seos „Eesti 2035“ eesmärkidega riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. Identiteedihaldus toetab aga ka sihi „Majandus ja kliima“ muutust C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes Standard ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% peavad sisserännet riigi ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% Eurobaro- (8%) (10%) (9%) peamiseks mureks meeter Teistest rahvustest isikute ≥ 40%/ ≥ 40% ≥ 40%/ hulgas tugeva ja keskmise 55% ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ integratsiooni /55% 55% riigiidentiteediga isikute (43%/46 55% 55% 55% 55% 55% monitooring (–) (–) osakaal %) Elanike osakaal, kes hindavad Eesti ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% valmisolekut tulla toime ≥ 36% ≥ 40% ≥ 45% ≥ 45 ≥ 45% STU (–) (42%) (–) ulatusliku põgenike sisserändega heaks Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% RIA (MID, ID1) vahendit (90%)2 (79%) (72%) vähemalt kord aastas1 Rahulolu Eesti kodaniku ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% isikut tõendava dokumendi ≥ 85% ≥ 85% ≥90% ≥ 95% ≥ 95% PPA (93%) (94%) (90%) taotlemise e-teenusega Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning 11 180 247 10 813 290 9 851 200 9 731 843 8 287 842 elluviimine Programmi tegevus 2: 8 039 477 7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724 Migratsioonijärelevalve Programmi tegevus 3: Isikute tõsikindel 21 706 005 18 585 842 22 904 705 22 308 457 22 126 109 tuvastamine ja dokumentide välja andmine KOKKU 40 925 729 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674 1 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 2 Mõõdiku tase oli esitatud varem vana metoodika järgi (63%). Siin tase korrigeeritud vastavalt muudetud metoodikale ja näidatakse aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu. 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmesriikides kui ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, teiste EL riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. Sisserände arengut toetava kodakondsus, rände- ja identi- lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida teedihalduse programmis kirjeldatud valdkondade riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik poliitikate kujundamist ja elluviimist. olukord, samuti sõjalised konfliktid, loodus- Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- keskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv vaheline konkurents loodusressursside (vesi, järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sage- ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis nemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, 1 278110 inimest3. Lisaks vähenemisele on transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rände- suundumuseks ka rahvastiku vananemine. trendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud suundu- osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja mustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik Eestisse Aasia riikides. elama asumine lükkab küll rahvastiku vähenemist Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- edasi, aga ei hoia seda ära.4 haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trendid, Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suur- ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt andmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja vaja aastas 18 000 inimest, samas kui äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumine kõrgharidusõppest5. Sõjapõgenike pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. kasv7 ning selle ja identiteedivarguste levik aastani ning siis mõju taandub. 6 Vananemise tõttu maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike mis toob kaasa vajaduse tööjõu kättesaadavuse ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- suurendamiseks ning siin konkureerivad liikmes- haldus. riigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega. Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises 3 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos. Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 4 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf 5 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 6 Samas. 7 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 5 arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadus- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- liku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasi- tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasu- saatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi tamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning julgeolek. vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normi- Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- dele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasu- sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest tajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suuren- Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et dada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate ette- muutumas ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste võtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse tegemiseks mugavate ja kliendisõbralike e-kanalite kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõu- kaudu. puudust on teatud määral võimalik leevendada Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhani- palju, mis muudab igapäevase asjaajamise oluliselt seerimisega, ei ole ainuüksi töörollide ümber- lihtsamaks8, aga teisalt tekitab surve erinevate vaatamine ja kõrge tööhõive piisav lahendus, süsteemide (isikut tõendavate dokumentide välja- arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka andmine, identiteedihaldus, sh amortiseerunud ja edaspidi. iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks 9, Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel kui mitte võimatu. punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast on programmi üks väljakutseid saavutada ees- konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti märgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Paljud võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiiv- programmis kokkulepitud tegevused on jätkutege- sust tippspetsialistide silmis ning parandanud vused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. üha olulisem on vajadus ja soov leida innovaatilisi Muutused maailmas ja tööturul on tinginud ja kliendikeskseid lähenemisi, et soodustada olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- kvalifitseeritud spetsialistide sisserännet, luua spetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmi- olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna sele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti andmebaaside koostalitusvõime kui ka arendada ja rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et majandusele kõrget lisandväärtust loovate välis- toetada seadusliku rände menetlusi, optimeerida maalaste, nagu tehnikateaduste spetsialistide, menetluskoormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja investorite pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka Eestisse elama asumist. Peale tippspetsialistide on selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek. loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga Ränne tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes odavtööjõu massilist ärakasutamist. Töörändega annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kaasneb pereränne ja tegelema peab ka Eestisse kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL-i rändava spetsialisti pereliikme integreerimisega 8 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused 9 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8). üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 6 ühiskonnaellu ja tööturule. Samuti on oluline Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pereliikmed kaasata tööjõuturule Eestisse jõudnud Ukraina taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas sõjapõgenikud, et tagada nende majanduslik toime- Euroopa Liidu Komisjon ettepaneku nõukogu tulek Eestis elamise ajal. Nende teemade eden- otsuseks pikendada ajutise kaitse direktiivi damisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava kohaldamist kuni 04.03.2025. 28.04.2024 andmete 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise seisuga on Eestisse saabunud ligi 159 194 ukraina toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka sõjapõgenikku. 28.04.2024 andmetel on ajutise aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud üle 52 436 Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on inimese ning sama elamisloa pikendamise taotluse tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed enam kui 50 902 inimest. Kehtiv elamisluba ajutise lõimumistegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsi- kaitse alusel on 30 950 ukrainlasel ning rahvus- elanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. vahelise kaitse alusel ligi 6000 ukrainlast. Rahvus- Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele vahelise kaitse taotlusi on alates 24.02.2022- sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse 28.04.2024 esitatud Eestis kokku 7 447 inimest. saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega 2022. aastal esitas kaitse taotluse 2940 inimest, saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki 2023. aastal 3 980 ja 30.04.2024 seisuga 546 inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud aastal 2106 inimesele, 2023. aastal 3917 ja määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks 30.04.2024 seisuga 573 inimesele. Seega on eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördu- pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteem- misega10. seid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimu- mist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripära- mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu sid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodus- Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti tada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- erinevate sisserände rühmade saabumist ning viimiseks suunatud programmides. rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmist ja korraldada nende kohalikesse omavalitsuse üksus- Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud tesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühis- kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal kondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele gruppide vahel on väiksem11. ümberasustamise ja -paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas olla valmis järgmisteks tegevusteks: esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta 1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele. efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa sõjast valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. avastada võimalikke varjupaigasüsteemi 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, väärkasutamise juhtumeid tava- ning mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud suurenenud rändesurve olukorras. 10 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid on veebis kättesaadav aadressil käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_progr „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate amm_2014_2020.pdf (30.05.2019). teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste 11 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ arengukavas 2030“. 7 2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib ning suurenenud rändesurve olukorras, et pikaks, on praktikas keerukam tagasisaatmis- toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- otsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiireks kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsi- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- kindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ja koostöö teiste riikidega. ning toetada töö leidmist, vältimaks territori- Kodakondsus aalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengu- Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist Ebaseadusliku rände tõkestamine kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aasta- tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. tel suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instru- iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus mentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väär- kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti kasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks tööta- Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu miseks. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele on riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toeta- ärakasutamise juhtumeid, mis varieeruvad kerge- va kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodusta- matest ekspluateerimise vormidest inim- da nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega kaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega (tunnustamine, keeleõpe, sh keeleõppe lepingud, on oluline takistada seaduslike rände reeglite kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise väärtustamist. ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega. Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonna- ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab ga. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on vad kontrollima välismaalase riigis viibimise viimastel aastatel aeglustunud12. Uuringud13 näita- seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- vad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- Eestis elamist. Samuti on Eesti kodakondsuse reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- mittetaotlemise põhjustena toodud välja soovi dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- säilitada teise riigi kodakondsus, seda mainivad miseks. peaasjalikult Venemaa kodanikud. Kolmandana Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- nimetatakse soovi lihtsamalt külastada Venemaad poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri (peamiselt määratlemata kodakondsusega). menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) 12 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2023. a oli kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti neid 17,6%. elanike arvust 7,4%, 2024. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad 13 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/EIM2023 Eesti elanikest 4,5%. Samas kui 2010. a oli määratlemata 8 Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähen- kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- damisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratle- loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva mata kodakondsusega isikud elavad kindlates piir- isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- kondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja tud kontroll15, et vältida topeltidentiteetide teket ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii identiteedivargusi. on määratlemata kodakondsusega isikute arvu Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajas- poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- tatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- motivatsiooni kodakondsust taotleda on vaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsi- keerulisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende oonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses16 sätesta- on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid, kes tud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnus- üldjuhul kodakondsust ei saa. tada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üks- Määratlemata kodakondsusega isikute arvu teisele teada antud eID skeeme. vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja: kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- 1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõenda- hüvesid ja võimalusi; vate dokumentide kasutamiseks vajaliku tarkvara17 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja parandada mittekodanike eesti keele oskust; tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad kõnelevate inimeste omavaheliseks olema turvalised ning vastama ICAO18 standar- suhtluseks; ditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab 4. tõhusa teavitustööga lükata ümber arvestama sellega, et isikut tõendavate dokumenti- kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja de taotlemine ja kätte saamine oleks kasutaja- levitada edulugusid. sõbralik ja mugav arendades selleks e-taotlemise lahendusi ja laiendades väljastamise võimalusi. Identiteedihaldus Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentidega, sh nende elektroonilise osaga seo- dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad tud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või elektrooniliste funktsioonidega isikut tõendavad tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes näiteks dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaarti- siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digiallkirjas- de ja e-residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse tamisel) kui ka rahvusvaheliselt tagamaks eduka e- tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja riigi kuvandi jätkusuutlikkust. Eestis on 31.03.2024 teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi seisuga kasutusel 1 323 322 ID-kaarti ja 81 001 kasutamise üle, analüüsida sellega seonduvaid Digi-ID-d. riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema Identiteedihalduspoliitika14 elluviimiseks on oluline kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning parimatest praktikatest ning panustama inimeste isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvas- koolitamisse ja arendamisesse. tamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendava dokumendi väljaandmise protsessi alus. Selle tagamiseks tuleb 14 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike elektroonilises keskkonnas. usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse 15 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 17 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 18 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 9  3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–202819 Prioriteetne Seadusliku rände õiguskeskkonna muutmine ning Euroopa Liidu tegevussuund varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi rakendamine Miks oluline, milles Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände soodustamise kõrval on viimastel seisneb väljakutse? aastatel suurenenud oht riigi siseturvalisusele ja julgeolekule, välismaalaste ebaseaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamislubade väärkasutamiseks ning siin ebaseaduslikuks töötamiseks. Olulised tegevused • Analüüsitakse seadusliku rände õiguskeskkonda ja tehakse muudatusi, et lahendada aastatel 2025–2028 regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele ning julgeolekuriskide maandamisele, ning tagatakse tõhusad menetlused. • Rakendatakse Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigustiku reformi ning tagatakse toimetulek suurenenud rändesurvega tulenevalt geopoliitilisest olukorrast. • Arendatakse ja rakendatakse rändemenetlusi toetavaid andmebaase (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister, rahvusvahelise kaitse andmise andmekogu, migratsioonijärelevalve andmekogu), et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele, suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust ning tõhustada riikliku järelevalve teostamist ja riskide ennetamist. Prioriteetne Riiklike dokumentide sertifitseerimis- ja usaldusteenuse tegevussuund toimepidevuse tagamine Miks oluline, milles Hetkel pakub riigile kõikide riiklike dokumentide (mobiil-ID ja ID-1 formaadis dokumendid) seisneb väljakutse? sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte. Möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu. Olulised tegevused • Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse 2025. aastal osutamiseks. Prioriteetne E-residentdele digi-ID väljastamise parandamine ja riskide tegevussuund maandamine E-residentide digi-ID väljastamiseks kuluv aeg on liiga pikk ja protsess pole Miks oluline, milles seisneb väljakutse? kasutajasõbralik. Paindlikum väljastamise protsess ei tohi teisalt kaasa tuua riskide suurenemist. Olulised tegevused E-residentidele tagatakse kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel kontaktivaba aastatel 2025–2028 väljastus. Tõhustatakse taustakontrolli taotlemisel ja järelevalvemenetlust. 19 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 10 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused on suunatud kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist. Programmi tegevus Programmi tegevus 1: Programmi tegevus 3: Rände- ja 2: Isikute tõsikindel kodakondsus- Migratsiooni- tuvastamine ja poliitika kujundamine järelevalve dokumentide välja ning elluviimine andmine 11 Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Eesmärk Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli. Mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) SKA (2021. Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu ˃ 300 ˃ 500 ˃ 500 (136/82) ˃ 250 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 300 ˃ 300 veebruarist sõlminud ja selle täitnud isikute arv (177/20) (505/83) INSA) ˃ 764 ˃ 764 ˃ 840 Eesti kodakondsuse saanud isikute arv ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 PPA (1008) (787) (1074) Alg- ja sihttasemed E-teenuste osakaal rändemenetlusest selguvad ˃ 77% PPA 2024. aasta jooksul Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks järgmisi teenuseid: rändepoliitika kujundamine, kodakondsuspoliitika kujundamine, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014–2020) vastutava asutuse ülesannete (2021–2027) täitmine (AMIF), õigusliku staatuse määratlemise teenus, viisateenus, rahvusvahelise kaitse määratlemise teenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Tegeletakse rände väärkasutuse ennetamise ja tõkestamisega ning rändega kaasnevate riskide maandamisega. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu neljas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendaminerahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Sisu kirjeldus Koostöös partneritega on kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL õigusega ning VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid avalikku korda ja julgeolekut. Vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 PPA, SMIT, MKM, „Eesti arengut toetava 1.1. Koostöös partneritega ning tuginedes kvaliteetsetele prognoosidele SOM, HTM, RAM, kodakondsus-, rände- ja ja analüüsidele, on koostatud õigusaktide eelnõud seadusliku KUM, VÄM, KAPO, RE, lisavajadus, identiteedihalduse SIM 2024–2028 rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning Startup Estonia, välisvahendid programm“, teiste kliendikeskse lähenemise tagamiseks. WIE, tulemusvaldkondade sotsiaalpartnerid seonduvad programmid RE, lisavajadus, 1.2. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja Euroopa toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise Regionaalarengu SIM, VÄM, KAPO, tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT PPA, SMIT 2024–2028 Fond (ehk SF), sama SOM, MTA lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri arendused sh EL VIS piirihalduse ja arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga liidestumiseks). viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Eesti arengut toetava 1.3. Välja on töötatud ja rakendatud riskiprofiilipõhine seadusliku rände RE, lisavajadus, kodakondsus-, rände- ja PPA SIM, KAPO, SMIT 2024–2028 menetlus. välisvahendid identiteedihalduse programm“ 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 13 Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine21 Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA tingimustest ning võimalustest. Vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.4. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav „Eesti arengut toetava professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste 2024– kodakondsus-, rände- ja PPA SIM AMIF/RE ja kutsujate (sh tööandjate ja õppeasutuste) teadlikkust ja toetatakse 2028 identiteedihalduse menetlusprotsessides osalemist. programm“ Teised programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 2.1 toetuse andmise tingimustes. Rahvusvahelise kaitse menetlemine Sisu kirjeldus Tagatud on õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus. Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse SOM, SOM SKA, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid kasutusele menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja (taotlusvoorude võitjad) automaatseid tööprotsesse; • tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi, tagatakse kasutajatugi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid EURODAC Eesti liides ESTODAC jt); • tagatakse põhiõigused ja tugiteenused kinnipeetud taotlejatele. 21 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides. 14  Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja 1.5. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad SOM, SOM 2024– RE, muu identiteedihalduse muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja SIM, PPA SKA, KUM, 2026 täpsustub programm“, teiste vastavad rakendusaktid ning juhised. HTM, JUM tulemusvaldkondade seonduvad programmid Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM SKA, KUM, vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Sisu kirjeldus Erapooletu, inimkeskse ja professionaalse nõustamisteenusega on tagatud Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA,, kohustustest sh arvestades inimeste vanust, haavatavusi ja erivajadusi ning vajalik KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) tugi õiguste realiseerimiseks ja kohustuste täitmiseks. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Eesti arengut toetava 1.6. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne RE/ kodakondsus-, rände- nõustamissüsteem, millega suurendatakse varjupaigataotlejate teadlikkust ja PPA SIM 2023–2027 AMIF/muud ja identiteedihalduse toetatakse menetlusprotsessides osalemist. välisvahendid programm“ Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Sisu kirjeldus 15 Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad mitmekesistumisele ja hulgale vastav reageerimise ja analüüsivõimekus sh on oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise kaitse valdkonna eksperte (sh KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) massilise sisserände haldamise valdkonnas, päritoluriikide olukorra analüüsi ja juhiste ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas, Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid osalemine EL Varjupaigaameti formaatide töös). Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Eesti arengut toetava RE/ 1.7. Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse kodakondsus-, rände- PPA SIM 2023–2027 AMIF/muud reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem. ja identiteedihalduse välisvahendid programm“ Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise tegevustes KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine välisriikides. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, sisu kirjeldusest lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. 16 Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende kultuurilisest, soolisest, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) usulisest, keelelisest jm taustast. Vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/Varjupaiga, 1.8. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja Rände- ja „Sotsiaal- SIM, SOM, PPA arendatud võimekus täiendavateks majutuskohtadeks suurenenud rändesurve SOM SKA 2024–2026 Integratsiooni hoolekande ja kriisi olukorras. fondi jm programm“ välisvahendid RE/ 1.9. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide Varjupaiga-, „Sotsiaal- mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat SOM, SIM, KUM, Rände- ja SOM SKA 2024–2026 hoolekande toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide KOV Integratsiooni- programm“ toetamiseks. fondi jm välisvahendid 1.10. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja Eesti MKM, lepingu- RE/ välis- MKM seonduv saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate 2024–2026 Töötukassa partnerid vahendid programm valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. SOM SKA, RE/Varjupaiga- 1.11. Majutuskeskuses viibivatel rahvusvahelise kaitse saajate elama asumise lepingu-partnerid , Rände- ja „Sotsiaalhoolekan SOM SKA 2024–2026 kohalikku omavalitsust on toetatud, sh läbi vajaduspõhise tugiisikuteenuse (KOV-id ja Integratsiooni- de programm“ eraõiguslikud) fond 17 Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Sisu kirjeldus Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi (nt (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis-üritused ja KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid, sidususe majakate kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine jne). Vahendid: RE, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes sisu kirjeldusest. Sisu kirjeldus Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus). SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Jätkuvalt tagatakse, et kodakondsuspoliitika aitab kaasa julgeoleku tagamisele Vahendid: RE, välisvahendid ning Eesti riigi säilimisele. Olulisemad arendusülesanded Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes sisu kirjeldusest. 18 Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve Eesmärk Migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata. Mõõdikud Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne Mõõdik töötati välja 75 (62) ≤ 75 (94) ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 PPA välismaalase tabamist (päevades) 2021. aastal Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike 10% < 9% (11%) < 8% (9%) < 7% < 6% < 5% < 5% < 5% PPA töötavate välismaalaste osakaal ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 Lahkumisettekirjutuste arv ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 ˃ 1200 PPA (1179) (1189) (1042) Vabatahtlikult tagasi pöörduvate välismaalaste osakaal < 70% < 70% PPA < 70% (91%) < 70% < 70% < 70% < 70% < 70% lahkumisettekirjutuste arvust (92%) (87%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada ennekõike Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse eelkõige järgmistele tegevustele 22: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust, parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega. 22 Tegevused toetavad „Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia 2023–2027“ ja „Tõhustatud tagasisaatmiste tegevusstrateegia“ eesmärke. 19 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Tõhusa migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika elluviimine Sisu kirjeldus Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, erasektori ja JUM, RAM, MTA, TI mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast koostööd. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse23 „Eesti arengut toetava 2.1 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja RE, lisavajadus, kodakondsus-, rände- ja SIM, SOM, RAM, MKM, Euroopa menetlemiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT 2024– identiteedihalduse PPA JUM, PPA, MTA, TI, Regionaalarengu lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja 2026 programm“teiste SMIT, KAPO Fond (ehk SF), rahvusvaheliste infosüsteemidega. tulemusvaldkondade välisvahendid seonduvad programmid RE, Euroopa „Eesti arengut toetava 2.2 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu Regionaalarengu kodakondsus-, rände- ja viidud tegevusi Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks PPA SIM 2026 Fond (ehk SF), identiteedihalduse rakendamiseks. välisvahendid programm“ 23 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 20 Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Sisu kirjeldus Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL infosüsteemide (nt SIS, EES, ETIAS, Frontexi infosüsteemid) vahelise Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, Frontex kasutuselevõtmisega on välismaalaste isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem. Tagasisaatmisalased andmed toetavad rändeanalüüside koostamist ja Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid tagasisaatmispoliitika kujundamist. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse24 RE, Varjupaiga-, „Eesti arengut toetava 2.3 ILLEGAAL2 andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja see on liidestatud Rände- ja kodakondsus-, rände- PPA, SMIT SIM, Frontex 2027 Frontexi infosüsteemiga IRMA25 2.0. Integratsioonifond ja identiteedihalduse jt välisvahendid programm“ 2.4 SKEELD andmekogu on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027 RE, välisvahendid sama 2.5 Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid sama kinnitada elektroonilise märkega. 2.6 Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste PPA, SMIT SIM 2026 RE, välisvahendid sama analüüside koostamiseks usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid. 2.7 ILLEGAAL2 ja SKEELD andmekogud on liidestatud EES ja ETIAS sama PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid süsteemidega. 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 25 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus. 21  Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Tagasisaatmiste tõhustamiseks on tagasisaatmisvaldkond paremini sidustatud oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, JUM, kohtud, piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega. vanglateenistused Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse26 „Eesti arengut toetava 2.8 Loodud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt kodakondsus-, rände- tagasisaatmise vältimiseks esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse PPA SIM 2026 RE, välisvahendid ja identiteedihalduse taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks. programm“ 2.9 Kokku on lepitud tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja „Eesti arengut toetava tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis- kodakondsus-, rände- PPA SIM 2025 RE, välisvahendid otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis viibimise õiguse lõppemist ja identiteedihalduse ning haavatavate isikute kaitse. programm“ Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Toetatud on välismaalaste vabatahtlikku ja kestlikku tagasipöördumist. oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, IOM, EPR Välismaalaste tagasisaatmine on põhiõigusi austav ja väärikas. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.10 Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne „Eesti arengut toetava nõustamissüsteem, millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust kodakondsus-, rände- PPA, IOM SIM 2024 RE, välisvahendid ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest tagasipöördumise ja identiteedihalduse toetamiseks. programm“ 2.11 Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja PPA, IOM Frontex, SIM 2026 RE, välisvahendid sama taasintegreerumise teenuste (nt JRS27, VARRE programm28) 26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 27 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 28 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm 22  vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine ja väärkasutamine. 2.12 Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja PPA, EPR SIM, Frontex 2025 RE, välisvahendid sama avastatud probleemkohade lahendamiseks. Sisu kirjeldus Tagasisaatmiste edukaks täideviimiseks on tugevdatud koostööd peamiste Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad ebaseadusliku rände päritolu- ja transiidiriikidega, sh tõhustatud teabevahetust oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, KOM, VÄM Eurlodega.29 Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse30 „Eesti arengut toetava 2.13 Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh kodakondsus-, rände- välisesindustega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele PPA, SIM VÄM 2027 RE, välisvahendid ja identiteedihalduse reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms. programm“ 2.14 Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS31 kasutamist PPA KOM 2027 RE, välisvahendid sama tagasivõtutaotluste ja -palvete kiiremaks menetlemiseks. 29 Eurlo – Euroopa tagasisaatmise sideohvitser 30 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 31 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem 23  Sisu kirjeldus Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad Parandatud on valmisolekut tulla toime olukordadega, kus ootamatult suureneb oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KOV, PäA, kohtud ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arv. Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse32 2.15 Analüüsitud on erinevate võimekuste (haldus- ja kohtumenetlus, „Eesti arengut toetava kinnipidamis- ja majutuskohad, eskortimine jne) suurendamise võimalusi ja PäA, kohtud, kodakondsus-, rände- PPA, SIM 2027 RE, välisvahendid kokku lepitud protsessid tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks rändesurve KOV ja identiteedihalduse olukorras. programm“ 32 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 24 Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Eesmärk Identiteedihaldus on tõsikindel, jätkusuutlik ja kasutajasõbralik ning arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava ˃ 35% ˃ 40% ˃ 45% ˃ 45% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% PPA dokumendi taotluse esitanute osakaal33 (45%) (60%) (61%) Eestis välise teenusepakkuja vahendusel isikut – – – – ≥ 40% ≥ 45% ≥ 50% ≥ 55% PPA tõendavate dokumendi kätte saanute osakaal Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% (93%) ≥ 85% ≥ 85% ≥90% ≥ 95% ≥ 95% PPA taotlemise e-teenusega (94%) (90%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamine. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatakse kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. 33 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 25 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine Sisu kirjeldus Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate probleemide Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused lahendamisel. (planeerivad oma teenuste raha selles programmis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud erasektori osapooled Identiteedihalduspoliitika34 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja automatiseeritud Vahendid: RE, lisavajadus tehnoloogilised lahendused. Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse35 „Eesti arengut toetava kodakondsus-, SIM, JUM, 3.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide rände- ja identiteedihalduse programm“, MKM RAM, RIA, 2026 RE ühildatavus. teiste tulemusvaldkondade seonduvad RIK programmid 3.2 Koostatud on riiklik toimepidevusplaan sertifitseerimis- ja SIM, RIA, MKM 2025 RE MKMi tulemusvaldkonna programm usaldusteenuste osutamise katkemise korral lepingulise partneri poolt. PPA, SMIT 3.3 ID1 formaadis dokumentide uue tootmislepingu ja sertifitseerimis- ning SIM, SMIT, RE, PPA 2025 sama usaldusteenuste osutamise lepingud on rakendatud. VÄM, RIA lisavajadus 34 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 26  „Eesti arengut toetava kodakondsus-, 3.4 E-residentidele on tagatud kaardivaba digi-ID ja korduval taotlemisel PPA, VÄM SIM, VÄM 2028 RE rände- ja identiteedihalduse programm“, kontaktivaba väljastus. VÄM tulemusvaldkonna programm 3.5 PPA iseteenindus on edasi arendatud ja dokumentide väljaandmise PPA SIM, SMIT, 2026 RE sama protsessid on automatiseeritud. MKM 3.6 Piloteeritud ja kasutusele on võetud iseteeninduskioskid biomeetria PPA SIM, SMIT 2026 RE, hõiveks väljapool PPA teenindussaale. lisavajadus, Sama välisvahendid 3.7 Edasi on arendatud ja automatiseeritud eel- ja järelkontrolli lahendusi PPA SMIT, EAS 2026 RE Sama E-residentidele. 27 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhib ja järelevalvet selle elluviimise üle teeb Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 28 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega36 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Heaolu arengukava Eesti 2035 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 2 2 –2 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks sotsiaalne turvalisus, julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas rändepoliitika tagamiseks ühiskonna sidusus eesmärkidele tugi täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku elukvaliteedi paranda- arengu eeldustele sh arvestab läbivalt mine, kogukondade valdkondade panust põhialustega turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele elavdamine, turvatunne Haridusvaldkonna Sidusa Eesti arengukava Noortevaldkonna Kultuuri arengukava arengukava 2 21– 2 2 21–2 arengukava 2 21–2 2 21–2 toetab inimeste heaolu ja ühiskonna sidusus, jagatud turvalisust üldoskuste riigiidentiteet, kohanemise noorte aktiivsus, mitmekesisust väärtustav ja arendamise, ühise toetamine, kodanike üksijäämise ja turvatunnet toetav kultuuri- ja väärtusruumi algatav hoiak, kodaniku- eemaldumise ennetus kultuuriruum; kaasamise kaudu; turvaline õppekeskkond ühiskonna võimestamine sh toetav turvavõrgustik ja osalemise toetamine täpsemad suunad ennetus- inimeste osalemise ja täpsemad tegevussuunad üldised suunad, eeldused tööle, et aidata kaasa kogukondliku koos- ennetuse ja ohutu julgeoleku ja turvalisuse sotsiaalsetele oskustele tegutsemise käitumise edendamiseks tagamiseks ja riskikäitumise vähendamisele soodustamine Transpordi ja liikuvuse Välispoliitika arengukava arengukava 2 21–2 Eesti digiühiskond 2 2030 turvaline transpordi taristu, sihid küberjulgeoleku- ja julgeolekut toetava rahvus- riskeeriva käitumise turvalisuse osas, vahelise keskkonna vähendamine, Schengeni ennetus ja teavitus kujundamine, rahvus- piiriturvalisuse nõuetega vaheliste suhete edenda- arvestamine rahvusvahelise mine, reisimise riski- küberkuritegevuse vastane kommunikatsioon, rahvastiku- kauba- ja reisijateveo osas võitlus, üldised eeldused halduse toetamine Eesti maine inimeste ennetavaks kujundamise kaudu üldised suunad ja eeldused hoiakuks, E-residentsuse julgeoleku ja turvalisuse ja digitaalse identiteedi riskide arvestab tegevussuundadega, maandamine, piiriüleste e- mõjutab eri poliitikate tagamiseks teenuste ja digitaalsete kujundamisega Eesti dokumentide edendamine rahvusvahelist mainet ■ 36 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 29 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rändepoliitika kujundamine Koostöös partneritega on Rändepoliitika väljatöötamine ning kujundatud ja rakendatud elluviimise koordineerimine. (vastutaja Siseministeerium) teadmistepõhised, (sisserändepoliitka, illegaalse tasakaalustatud ja paindlikud immigratsiooni ennetamise ja sisserändepoliitika meetmed, tõkestamise poliitika, mis vastavad Eesti tagasisaatmispoliitika, välismaalaste arenguvajadustele ning Eestis töötamise poliitika, Eestis aitavad ära hoida seadusliku ajutise viibimise poliitika). viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Sisserändepoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. Kodakondsuspoliitika Eesti kodakondsus on Kodakondsuspoliitika väljatöötamine kujundamine väärtustatud. ning elluviimise koordineerimine. Kodakondsuspoliitika on (vastutaja Siseministeerium) suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Varjupaiga-, Rände- ja Varjupaiga-, Rände- ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014- Integratsioonifondi vastutava Integratsioonifondi vastutava 2020) vastutava asutuse asutuse ülesanne on asutuse (VA) ning korraldusasutuse ülesannete (2021-2027) Varjupaiga-, Rände- ja ülesanne Eestile fondist eraldatud täitmine (AMIF) Integratsioonifondist (AMIF) toetuste planeerimine, rahastatavate rahastatavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamise ja (vastutaja Siseministeerium) programmide koostamine, rakendamise korraldamine ning seire toetusmeetmete haldamise ja järelevalve teostamine välistoetuse korraldamine ning järelevalve kasutamise ja tulemuste teostamine välisvahendite saavutamise üle, samuti Eesti kasutamise ja nende seisukohtade ettevalmistamine ja tulemuste saavutamise üle. esindamine välistoetuste andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel. Õigusliku staatuse Õiguslik staatus antakse Teenusega tagatakse Eestis määratlemise teenus ainult neile välismaalastele, elamiseks ja töötamiseks loa kes tulevad Eestisse väljastamine selleks õigustatud õiguspäraste kavatsustega. isikule, tuvastatakse lubade 30  Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus (vastutaja Politsei- ja Välismaalase jaoks on väärkasutajadja ning viiakse Piirivalveamet) staatuse taotlemine lihtne ja õigeaegselt läbi vajalikud mugav. menetlustoimingud loa kehtetuks tunnistamiseks. Viisateenus Õiguslik staatus antakse Teenusega tagatakse piiril ja siseriigis ainult neile välismaalastele, lühi- ja pikaajaliste viisade (vastutaja Politsei- ja kes tulevad Eestisse väljastamine õigustatud isikutele, Piirivalveamet) õiguspäraste kavatsustega. viisade kooskõlastusprotsess, viisa Välismaalase jaoks on väljastamise otsustamine, staatuse taotlemine lihtne ja väärkasutatud viisade kehtetuks mugav. tunnistamine/tühistamine ja viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine ning vaidemenetluse protsess. Rahvusvahelise kaitse Õiguslik staatus antakse Teenusega tagatakse õigustatud määratlemise teenus ainult neile välismaalastele, isikutele rahvusvaheline kaitse kes tulevad Eestisse ning Euroopa Liidu (vastutaja Politsei- ja õiguspäraste kavatsustega. ümberpaigutamise ja Piirivalveamet) Välismaalase jaoks on ümberasustamise protsessid raames staatuse taotlemine lihtne ja paigutatakse ümber õigustatud mugav. isikud. Programmi tegevus 2. Migratsioonijärelevalve Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Migratsioonijärelevalve Eestis ei ole viibimisaluseta Teenusega tagatakse Eestis teenus välismaalasi ebaseadusliku viibimise ja töötamise tuvastamiseks kontrollide läbiviimine, (vastutaja Politsei- ja rikkumiste menetlemine, karistuste Piirivalveamet) kohaldamine. Isikute kinnipidamiseks kohtule taotluste esitamine ja kohtus esindamine ning isikute väljasaatmise ettevalmistamine ja väljasaatmine. Programmi tegevus 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Identiteedihalduspoliitika Identiteedihalduspoliitika Identiteedihalduspoliitika (füüsiliste kujundamine aluspõhimõtete ja ja digitaalsete isikut tõendavate asjassepuutuvate avaliku ja dokumentide poliitika, (vastutaja erasektori osapoolte vahelise identiteedihalduspoliitika, e- Siseministeerium) tõhusa ja tulemusliku koostöö residentsus) väljatöötamine ning tagamine. elluviimise koordineerimine. Identiteedihalduspoliitika väljatöötamine ning elluviimise koordineerimine. 31 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Isikut tõendavate Inimese jaoks on Teenusega tagatakse isikut dokumentide identiteedikandja/autentimis- tõendavate dokumentide taotluste väljaandmise teenus vahendi taotlemine ja vastuvõtmine ning dokumentide kättesaamine mugav väljaandmine seaduses ettenähtud (vastutaja Politsei- ja tingimustel ja ajal ning dokumentide Piirivalveamet) järelteenindus ja kehtetuks tunnistamine. Isikutuvastuse teenus Teenusega tagatakse isiku Teenusega tagatakset isiku tõsikindel tõsikindel tuvastus ning isiku tuvastus ning isiku tuvastamiseks (vastutaja Politsei- ja tuvastamiseks vajalike vajalike andmete tõeväärtusega Piirivalveamet) andmete tõeväärtusega säilitamine, isiku esmase identiteedi säilitamine, isiku esmase loomine, isikusamasuse identiteedi loomine, kontrollimine, isiku tuvastamise isikusamasuse kontrollimine, päringutele vastamine ning isiku tuvastamise päringutele biomeetriliste andmete töötlemine. vastamine ning biomeetriliste andmete töötlemine. 32 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674 Meede 37 104 308 40 218 852 39 375 524 36 660 674 Programmi tegevus Rände- ja 10 813 290 9 851 200 9 731 843 8 287 842 kodakondsuspoliiti ka kujundamine ning elluviimine Kodakondsuspoliiti 692 868 672 105 656 184 656 098 ka kujundamine Rahvusvahelise 1 527 881 1 554 480 1 563 935 783 837 kaitse määratlemise teenus Rändepoliitika 856 335 839 187 815 228 816 119 kujundamine Varjupaiga-, Rände- 1 645 132 1 471 828 1 476 965 1 490 688 ja Integratsioonifondi (2014-2020) vastutava asutuse ülesannete (2021- 2027) täitmine (AMIF) Viisateenus 442 337 457 033 439 528 386 267 Õigusliku staatuse 5 648 737 4 856 569 4 780 006 4 154 836 määratlemise teenus 33 Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi tegevus 7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724 Migratsioonijärelev alve Migratsioonijärelev 7 705 175 7 462 947 7 335 224 6 246 724 alve teenus Programmi tegevus Isikute tõsikindel 18 585 842 22 904 705 22 308 457 22 126 109 tuvastamine ja dokumentide väljaandmine Identiteedihalduspo 295 292 291 347 283 513 283 894 liitika kujundamine Isikut tõendavate 15 371 372 19 817 361 19 842 059 19 903 493 dokumentide väljaandmise teenus Isikutuvastuse 2 919 178 2 795 996 2 182 885 1 871 220 teenus 34 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 35  Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“ Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“ 1 Foto: Rasmus Kooskora SISUKORD PROGRAMMI ÜLDINFO 3 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 Eesmärk 4 Mõõdikud 4 Rahastamiskava 5 2. OLUKORRA ANALÜÜS 5 3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–2028 8 4. PROGRAMMI TEGEVUSED 10 PROGRAMMI TEGEVUS 1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 11 Eesmärk 11 Mõõdikud 11 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 11 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 13 PROGRAMMI TEGEVUS 2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 14 Eesmärk 14 Mõõdikud 14 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 14 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks 15 PROGRAMMI TEGEVUS 3. IKT-TEENUSTE PAKKUMINE SIMI VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 16 Eesmärk 16 Mõõdikud 16 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 16 5. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 17 Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest 17 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud 17 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 18 LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 19 LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 22 2 PROGRAMMI ÜLDINFO Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe Tulemusvaldkonna ja väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi arengukava eesmärk Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi nimi Tark ja innovaatiline siseturvalisus Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud Programmi eesmärk inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus planeerivad oma osade Kogu Siseministeeriumi valitsemisala strateegilised eesmärgid ja arendustegevused teenuste raha selles horisontaalsete teemade osas on kajastatud eraldiseisvas personalistrateegias ning programmis teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegias, IKT strateegias. Aitab kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustele A „Suurendame Programmi seos „Eesti valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise, C „Suurendame teaduse 2035“ eesmärkidega mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset“ ja D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ toetab kõigi teiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmide eesmärkide saavutamist. Programmis on kavandatud Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse seonduvate teenuste ressurss ja olulisemad arendused. Lisaks planeeritakse programmis seatud eesmärke täpsemini Siseministeeriumi valitsemisala kõiki asutusi puudutavates horisontaalsetes strateegiates nagu personalistrateegia, teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia ja IKT strateegia. Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias SIM valitsemisala SIM valitsemisala IKT strateegia Personali- strateegia Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ Programmi tegevus Programmi tegevus 3: IKT teenuste 2: pakkumine SIM Sisekaitseakadeemia valitsemisalast teadus-, arendus- ja väljapoole innovatsioonitegevus SIM valitsemisala TAI strateegia 3  1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA Eesmärk Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Mõõdikud 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Vabatahtliku voolavuse määr1 1) SIM (10,5%) (17,2%) (8,1%) ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9% ≤ 9% 2) PPA (6,5%) (8,9%) (7,2%) ≤7,2% ≤6,0% ≤ 5,7% ≤ 5,7% ≤ 5,7% Asutused 3) PÄA (4,0%) (4,1%) (3,7%) ≤4,0% ≤ 4,5% ≤ 5,7% ≤ 5,7% ≤ 5,7% 4) HÄK (12,5%) (21,7%) (6,2%) ≤ 12% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% 5) SKA (6,7%) (12,6%) (6,6%) ≤7,0% ≤ 7,0% ≤6,9% ≤ 6,8% ≤ 6,8% 6) SMIT (10.5%) (14,4%) (9,5%) ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% ≤ 15% Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil2 SKA 1) Kõrgharidusõppes (4,9) (2,9) (3,2) ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,2 ≥ 3,3 ≥ 3,5 2) Kutseõppes (6,9) (1,8) (1,9) ≥ 2,5 ≥ 2,5 ≥ 2,4 ≥ 2,3 ≥ 2,2 Siseministeeriumi valitse- misala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse tase 3 Määrata 1) SIM – – – – kse – – ≥ 2,8 sihttase 2) PPA - (2,0) – – ≥ 2,0 – – ≥ 2,8 3) PÄA (2,3) – – – ≥ 2,8 – – ≥ 3,0 Asutused 4) HÄK – (2,1) – – ≥ 2,1 – – ≥ 2,8 Määrata 5) SKA – – – – kse – – ≥ 2,8 sihttase Määrata 6) SMIT – – – – kse – – ≥ 2,8 sihttase TAI eelarve osakaal (0,48%) (0,57%) (0,62%) 0,57% 0,57% 0,58% 0,59% 0,6% SIM valitsemisala eelarvest 1 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ ning selle mõõdiku saavutamise tegevused on planeeritud SIM valitsemisala personalistrateegias. 2 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“. 3 Mõõdiku sõnastust on muudetud võrreldes „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ kinnitatuga. Siseministeerium töötas 2020. aastal välja valitsemisala organisatsioonide innovatsiooniküpsuse hindamise metoodika, mis võimaldab seirata nende suutlikkust innovatsioone esile kutsuda ehk innovatsioonivõimet (tasemeid on kokku viis: 0–pidurdav, 1–algeline, 2–edasiarenenud, 3–jätkusuutlik, 4–küps). Teadaolevalt on tegu Eestis ainsa sellelaadse hindamismetoodikaga, mis spetsiaalselt loodud avaliku sektori organisatsioonidele. 4 Teised olulisemad näitajad, mida eesmärgi täitmise hindamisel on plaanis seirata SIM valitsemisala töötajate üldine rahulolu 10-palli skaalal4 1) SIM ≥ 8,5 – ≥ 8,8 – ≥ 8,8 – – ≥ 8,8 – – – – Asutuste 2) PPA ≥ 7,8 ≥ 8,0 ≥ 8,2 ≥ 8,2 rahulolu 3) PÄA ≥ 7,8 – ≥ 7,8 – ≥ 7,8 – – ≥ 7,8 uuringud 4) HÄK ≥ 8.0 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0 5) SKA ≥ 7,8 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0 6) SMIT ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – ≥ 8,0 – – ≥ 8,0 Rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Tasemeõpe ja 24 399 500 26 308 976 25 057 189 24 284 528 24 657 352 täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevus 2: Sisekaitseakadeemia teadus-, 3 586 573 2 991 036 1 221 025 1 205 144 1 205 825 arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevus 3: IKT-teenuste pakkumine SIM 2 276 770 1 823 653 1 720 924 1 715 850 1 701 325 valitsemisalast väljapoole KOKKU 30 262 843 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502 2. OLUKORRA ANALÜÜS Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on kohtadel ametkondades ning õppejõudude järel- vaja suuremas mahus väljaõpet kasvu tagamisel Sisekaitseakadeemias. Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne Uute töötajate ja õppurite värbamisel on sobivate pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- kandidaatide osakaal pigem madal. Valdkondlikku te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kogemust nõudvatele ametikohtadele on aina kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende raskem leida vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujaid, motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on samal ajal kui lahkujate arv (sh suur hulk pensionile küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea siirdujaid) on tõusvas trendis. Meil ei ole kümne väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda aasta perspektiivis piisavalt inimesi turvalisuse piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid5? tagamiseks: samas mahus või viisil teenuse tagamiseks jääb puudu enam kui 1300 inimest. Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine6 ja eriteenistujate siirdu- Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- kaasa riski, et võimalike ulatuslike kriiside korral on sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine esitatavad kõrged nõuded (laitmatu taust, hea raskem. Vajame juurde märkimisväärselt rohkem füüsiline võimekus, tugev tervis, suhtlusoskus, inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse empaatiavõime ja hea stressitaluvus jms) ülesannete täitmiseks kriiside korral, sealjuures on süvendavad tööjõunappusest põhjustatud pro- olulisel kohal elanikkonnakaitse alase kompetentsi bleeme erialast ettevalmistust eeldavatel ameti- suurendamine taseme- ja täienduskoolituse abil. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke 4 Mõõdik informatiivsena taustamõõdikuna kirjas ka „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“. 5 Kasutatud üldmõistena ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste, vabaühenduste ning ettevõtete kohta. 6 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november–detsember 2018). 5 võimalusi, et tagada piisav arv vajalike teadmiste ja programmi, mis annavad võimaluse omandada oskustega personali siseturvalisuse valdkonnas haridus järk-järgult. ning tööd automatiseerida. Kutseliste teenistujate Järgmisena on fookuses politseiharidus, kus uue kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. Hästi välja haridusmudeli järel töötatakse välja uus mooduli- õpetatud vabatahtlikud peavad moodustama koos põhine õppekava ning uuendatakse pääste- kutseliste teenistujatega ühtse meeskonna.7 korraldajate väljaõpet, et see vastaks muutunud Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused ootustele. Neil erialadel on tasemeõppes võimalik muutuvad üha olulisemaks õppida Eestis vaid Sisekaitseakadeemias, kes pakub lisaks ka hulgaliselt spetsiifilisi täiendus- Eelnevat arvesse võttes on programmi üheks koolitusi, mida mujalt ei saa. Samuti on julgeoleku oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe keskkonnast tulenevalt kasvanud vajadus kriisideks võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid valmisoleku ja elanikkonnakaitsega seotud paindlikud, vastaksid ühiskonna trendidele ning täienduskoolituste järele. aitaksid lahendada siseturvalisust mõjutavaid väljakutseid. Kui seni oleme tasemehariduse Sisekaitseakadeemia paiknemine viies asukohas pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis muudab õppetöö läbiviimise keerukamaks ning demograafiliste muudatuste tõttu näeme vajadust kulukamaks. Piisavas mahus, paindlikku ja kaas- laiendada sihtgruppi üle 30-aastaste inimestega, aegse õppe pakkumiseks on mõistlik koondada kel juba on töökogemus ja enamasti ka lapsed, ning tegevus kolme asukohta ning arendada neile on paindlik õppekorraldus ainus võimalus õpikeskkondasid Tallinnas, Narvas ja Väike- ühitada töö-, pere- ja koolielu. Maarjas. 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileping ja selle Süsteemne innovatsiooni tegemine aitab elluviimiseks koostatud Vabariigi Valitsuse senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse tegevusprogramm toovad esile sisekaitselise hari- valdkonna probleeme duse edendamist. Seda toetab Sisekaitse- Oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia akadeemia uue strateegia elluviimine, milles seatud koostoime saab olema määrava tähtsusega. visioon „Oleme targa turvalisuse arengupartner“ Tehnoloogia areng toob kaasa probleeme ent ning missioon „Oleme turvalisuse hariduse ja pakub ka uusi võimalusi, sh eeltoodud teaduse eestvedajad“. personalnappusega tegelemiseks. Üha keeruka- Väliskeskkonna kiiretele muudatustele mad väljakutsed ning olemasolevate lahenduste operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest võimetus nendega toime tulla toob kaasa suurema kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste vajaduse innovatsiooni8 järele. omandamiseks täiendusõpet ning leidma lahen- Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud dused ka tasemeõppe paindlikumaks muutmiseks. innovatsioonile. See väljendub töö- ja juhtimis- Kõiki Sisekaitseakadeemia õppekavasid aren- protsessides, töötajate mõtteviisis ja töö- datakse süsteemselt ja asjakohaselt, viimased harjumustes, aga ka suutlikkuses luua ja ellu suuremad muudatused viidi sisse näiteks vangla- rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele ametniku ja päästeteenistuse õppekavadel. Politsei uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on õppes on loodud eraldi paindlik õpe teise vaja praeguste teadmiste, arusaamiste ja oskuste kõrgharidusega teenistujate kiireks väljaõppeks. piire ulatuslikult laiendada ning võtta kasutusele Sügisel 2024 alustab esimene inglisekeelne oluliselt enam nutikamaid ja tõhusamaid, lahen- magistriõppekava. Paindlikuma õppe suunas dusi. liikumiseks on välja töötatud mitu mikrokraadi 7 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud programmis (protsessiinnovatsioon); juhtimisstruktuuri ja -meetodite „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. muutmises (organisatsiooniline innovatsioon) või muul viisil. 8 Innovatsioon on uuenduslikul ideel põhinev sihi- või Innovatsioon ei ole majanduse keskne, ka kultuuris, spordis, eesmärgipärane põhimõttelise tähendusega uuendus, mis on hariduses, riigivalitsemises ja muudes valdkondades saab teha ellu viidud. Eeldatakse, et innovatsiooni tulemusena paraneb innovatsiooni. Innovatsioon võib kujuneda olemasolevate innovatsiooni objekti toimimine. Innovatsioon võib avalduda nii lahenduste järkjärgulise parandamise kaudu (järkinnovatsioon) uute toodete/teenuse loomises (tooteinnovatsioon); või millegi murranguliselt uue loomise kaudu (radikaalne toodete/teenuste osutamise protsessi muutumises innovatsioon). 6 Siseministeerium töötas 2020. aastal välja Keskus on koostööpartner ka kaitsetööstus- metoodika valitsemisala organisatsioonide ettevõtetele uute tehnoloogiate katsetamisel sise- innovatsiooniküpsuse hindamiseks, mis võimaldab turvalisuse valdkonnas. Sisekaitseakadeemia on seirata nende innovatsioonivõimet. 2021. aastal liitunud NATO DIANA initsiatiiviga, mis loob hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust, 2022. eeldused rahvusvaheliseks koostööks selles aastal viidi hindamine läbi Politsei- ja Piirivalve- valdkonnas. ametis ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad Rahastus on tagatud neljaks aastaks, mistõttu on teisel küpsuse tasemel, mis tähendab, et oluline leida aastateks 2025+ lahendusi teadus- ja organisatsioonidel on innovatsioonijanu, aktiivselt arendustegevuse jätkusuutlikuks ja täiendavaks otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja rahastamiseks. On oluline hoida ja arendada järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste võimekust pakkuda strateegiliste eesmärkide ja pagas. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on arenguvajaduste täitmiseks ning valdkondlikuks innovaatilised, kuid järgmisele küpsustasemele poliitikakujundamiseks vajalikke teadusuuringuid, jõudmiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem andmeanalüüse ja teaduspõhiseid ekspert- aega arendustööks. Innovatsioonide jaoks on vaja hinnanguid. See annab võimaluse Siseminis- keskkonda, mis seda soosib. Innovatsioonivõime teeriumi valitsemisala asutustel tulevikus veelgi parandamiseks planeeritavad tegevused kirjeldata- enam kasutada teadus- ja teadmispõhiseid kse valitsemisala TAI strateegias. lahendusi, et oma eesmärke tulemuslikumalt Sisekaitseakadeemiast saab targa turvalisuse saavutada. arengupartner, olles turvalisuse hariduse ja teaduse Ühiskondlike väljakutsetega toimetulemiseks on eestvedaja. Akadeemia teadusuuringud on oluline vaja kasutusele võtta parimad tehnoloogilised osa kogu valdkonna arengust, sest need on aluseks lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimesi ja praktiliste tegevuste elluviimisel või selgitavad aitaksid kompenseerida vähenevat tööjõudu. elluviimisega seotud kitsaskohti parimate lahen- duste leidmise nimel. 2021. aasta lõpus eraldas Paraku oleme olukorras, kus tiigrihüppe ajal Vabariigi Valitsus Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendatud kesksed infosüsteemid on vananenud arendustegevuse võimekuse tõstmiseks 3,765 ning nõuavad suuremahulisi arendusi. Selleks, et miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks. uusi tehnoloogiaid, nagu masinõpe ja tehisintellekt, Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, kasutusele võtta, on aga vaja kaasaegseid mistõttu on oluline teadmispõhise info jagamine ka platvorme ning baasinfrastruktuuri. See nõuab laiemale avalikkusele. Sealhulgas on oluliselt suuri investeeringud ning oleme sisejulgeoleku kasvanud elanikkonnakaitse valdkonna tähtsus valdkonnas hetkel olukorras, kus paralleelselt ning vajadus elanikkonnakaitsealase teadus-, peame panustama vanade süsteemide ülalhoidu arendus- ja innovatsioonialase tegevuse ning uute arendamisse. Tehnoloogilist innovatsioo- arendamiseks. ni takistab kohati ka vastava kompetentsiga inimeste puudus, kuid mainimata ei saa jätta ka Saadud lisarahastusega on suurendatud teadurite õigusruumi, mis seab piirangud näiteks protsesside arvu Sisekaitseakadeemias ning seeläbi loodud automatiseerimisele ning suures mahus andmete siseturvalisuse valdkonnas tõenduspõhise poliitika- kogumisele ja töötlemisele (andmekaitse nõuded, kujundamise ja selle rakendamise tugivõimekus. EL-i tehisintellekti määrus). 2022. aastal loodi „Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus“, mille peaeesmärgiks on Tuleb arendada välja suutlikkus kaasaegsete satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seire- tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessidesse9 ja tehnoloogia ning mehitamata lennuvahendite suurendada tulevikuks valmisolekut. tuvastamise, tõrje ja digikriminalistika integreeri- mine siseturvalisuse valdkonna teenustesse. 9 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja rakendamine tööprotsessides jpm. autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja 7  3. OLULISEMAD VÄLJAKUTSED JA PRIORITEETSED TEGEVUSED AASTATEL 2025–202810 Prioriteetne tegevussuund Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine Miks oluline, milles Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine on üha keerulisem – turvalisuse seisneb väljakutse? tagajate arv on 13 aastaga vähenenud 22%, kuid ootused on suurenenud. Nõuab pingutust, et tagada siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustes reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid. Olulised tegevused Selleks on oluline pakkuda töötajatele väärilist töötasu, soodustada töötajate füüsilise ja aastatel 2025–2028 vaimse tervise hoidmist ning välja õpetada tänasest suuremas mahus töötajaid. Töötajate hoidmiseks ja arendamiseks on vaja käivitada valitsemisala ülene karjäärikeskus ning väljaõppeks tuleb tagada piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset õpet, mitmekülgseid õppimisvõimalusi ning kaasaegseid õppetingimusi. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks kasutatakse parimaid eksperte ning õppejõudusid (sh on oluline tagada spetsiifiliste valdkondade õppejõudude järelkasv), arendatakse taristut rahvusvahelise õppe-, teadus- ja innovatsioonitöö võimestamiseks kolmes asukohas (Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas). Olulised tegevused • Palgafondi suurendamine, et vähendada kvalifitseeritud tööjõu lahkumist. Siseturvalisuse 2025. aastal esimeseks prioriteediks on meie inimesed. 11 • Karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele. • Elanikkonnakaitse koolituskontseptsiooni rakendamine. • Sisekaitselise haridussüsteemi uuendamine (politsei haridusmudel) • Sisekaitseakadeemia taristu uuendamine12 Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust soodustava keskkonna Prioriteetne tegevussuund kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut Miks oluline, milles Julgeolekuolukord muutub üha keerulisemaks ja ettearvamatuks, samas kui ressursid seisneb väljakutse? turvalisuse tagamiseks, sealhulgas inimesed ja raha, vähenevad. Seetõttu on kriitiline kaasata teadusmaailma parimad teadmised ja innovaatilised lahendused, et olukorraga edukalt toime tulla. Olulised tegevused Järgmisel neljal aastal keskendutakse Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse aastatel 2025–2028 suurendamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesmärk on arendada akadeemia juhtivaks keskuseks turvalisuse ja julgeoleku teadussuundades, et teadusuuringud toetaksid uue teadmise loomist ja teaduse süstematiseerimist turvalisuses ning ühiskonnas oluliste otsuste tegemist alates seadusandlusest kuni riigipiiri kaitsmiseni. Olulised tegevused • Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia 2025. aastal vastuvõtmine ja rakendamine. 10 Peatükis nimetatud olulisemad väljakutsed on valik olulisimatest lahendamist vajavatest probleemidest ja/või enam tähelepanu vajavatest võimalustest, millega on kavas järgmisel neljal aastal eelisjärjekorras tegeleda. Peatükis loetletud olulisemad tegevused on järgmise nelja aasta prioriteetsemad ning olulisima mõjuga (arendus)tegevused ja muutused, samuti olulise finantsmõjuga tegevused. 11 Tegevused planeeritakse SIM valitsemisala personalistrateegias 12 Tegevused planeeritakse SIM valitsemisala kinnisvara juhtimiskavas 8  • 2024. aastal vastu võetud „Sisekaitseakadeemia strateegia 2035+“ rakendamine ja jõustamine. Täpsemalt ambitsiooni – olla turvalisuse hariduse ja teaduse eestvedaja – elluviimine. Prioriteetne Jätkusuutlikku ja kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tegevussuund tagamine siseturvalisuse valdkonnas Miks oluline, milles Siseturvalisust ei ole võimalik tagada ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toeta. seisneb väljakutse? Siseturvalisuse valdkond ei saa endale lubada tehnoloogilist mahajäämust, kuna see tooks kaasa meie teenuste taseme olulise languse (abi jõuaks kohale aeglasemini, vajalikud andmed ei oleks reageerijatele ning menetlejatele kättesaadavad, inimesed peaksid esitama samu andmeid korduvalt ning ametnikud neid käsitsi sisestama jne). Ootused tehnoloogiale suurenevad, kuid tehnoloogiliste uuenduste elluviimine nõuab rahalist ressurssi, kompetentseid töötajaid ja innovatsiooni prioriseerimist. Olulised tegevused Arendatakse kompetentse: andmeteaduses, AI, pilvetehnoloogias. Tagatakse kriisiolukorras aastatel 2025–2028 IKT-teenuste toimepidevus. Arendatakse ja tagatakse suurandmete analüüsivõimekus (videopilt, sensorid, radarid, biomeetria jms). Tagatakse kriitilise side võimekus. Tegeletakse kokkuhoiuga IKTs: kaotatakse teenuste dubleerimine, tegeletakse (riigiülese) konsolideerimisega ja tehnoloogiliste lahenduste taaskasutusega. Olulised tegevused • Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia 2025. aastal uuendamine. • Pilveteenuste järk-järguline kasutuselevõtt. • Küberturbe, andmehalduse ja digiprügi käitlemise automatiseerimine. • Generatiivse AI kasutuselevõtt tegevustes, kus see kõige rohkem efekti loob väikseima pingutusega (automaatne tõlge, transkriptsioon, märgendamine). 9 4. PROGRAMMI TEGEVUSED PROGRAMMI TEGEVUSED Programmi tegevused keskenduvad personali taseme- ja täiendusõppele, teadus- ja arendustegevusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsioonile. Programmi tegevus 3: Programmi tegevus 1: Programmi tegevus 2: IKT teenuste Tasemeõpe ja Sisekaitseakadeemia pakkumine SIM täienduskoolitus teadus-, arendus- ja valitsemisalast Sisekaitseakadeemias innovatsioonitegevus väljapoole 10 Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Eesmärk Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias on aja- ja asjakohane ning tagab tõenduspõhiste teadmiste siirde õppesse. Mitmekülgsed õppimisvõimalused, praktilised õpikeskkonnad ning digiõppe osakaalu suurendamine loob paremad eeldused siseturvalisuse valdkonnas töötajate professionaalseks enesearenguks. Mõõdikud 2021 2022 202313 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Nominaalajaga lõpetajate osakaal: - Magistriõppes ≥ 25% ≥ 27% ≥ 29% ≥ 31% ≥ 33% ≥ 80% N/A ≥ 80% (86,7%) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 67% ≥ 68% ≥ 69% - Kõrgharidusõppes; (86,44%)14 ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% - Kutseõppes; Osalejate rahulolu õppe sisu ja korraldusega: Määrata SKA - Tasemeõppes; – – – – kse – – ≥ 4,2 sihttase - Täienduskoolituses. Täienduskoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 (7846) ≥ 7000 (7917) ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7500 ≥ 7500 Määrata Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate kse ettevalmistusega15 sihttase Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia tasemeõppe läbiviimise teenuse ja täiendusõppe teenuse kaudu ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Lisaks on Sisekaitseakadeemia kutseandjaks päästeala ning piirivalve valdkonnas. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Koolitustellimus Sisekaitseakadeemia konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, 13 Metoodika muutub, kõrgharidusõppes nominaalajaga lõpetaja on õppeaeg + 1aasta (sama teiste kõrgkoolidega, tekib võrreldavus samadel alustel), kutseõppes ametkondlik suunamine, mis viib % väga kõrgeks, kuna õppurid saavad palka õppimise ajal ning kohustus on minna tööle suunanud teenistusse. 14 Kuni 2023 üldine keskmine, alates 2024 mõõdetakse eraldi ning metoodika muutus. 15 Hetkel kogutakse kolme aasta tagant, kuid see sagedus ja metoodika vaadatakse üle 2025 ning määratakse sihttase. 11 akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös ning see sõltub siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Viimasest lähtuvalt on koolitustellimus olnud üldjuhul väiksem kui tegelik vajadus, mistõttu oleme juba olukorras, kus ametkondadel ei ole piisavalt töötajaid ning samas trendis jätkates ei suudeta enam samal tasemel või viisil teenust pakkuda. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega, sh on viimastel aastatel lisandunud mitmel erialal mikrokraadi õpe, millega jätkatakse. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused jt), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia gümnaasiumites sisekaitseõpet (sh gümnaasiumite arv suureneb jooksvalt liginedes 2024. aastal 30le), koolitab vabatahtlikke (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad) ja kaasab laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutama (nt loengusari „Turvaline Eesti“, teemakohased ümarlauad ja kollokviumid jms). Nii taseme, kui täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks võimestatakse valdkondlikku teadustegevust ning integreeritakse seda õppesse. Järgmistel aastatel viiakse ellu riiklikult olulisi arendusi, et turvalisuse tagamiseks oleks vajalikul arvul spetsiifilise haridusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. 2025. aastal on olulised järgmised arendused: Palgafondi suurendamine, et vähendada kvalifitseeritud tööjõu lahkumist. Siseturvalisuse esimeseks prioriteediks on meie inimesed; Karjäärikeskuse töö käivitamine Sisekaitseakadeemia juures, et tagada ühtne värbamine ning tugisüsteem valitsemisala töötajatele; Elanikkonnakaitse koolituskontseptsiooni ellurakendamine; Politseiõppe mahtude suurendamine ning uue õppekava välja töötamine, mis arvestaks tööandja vajadustega; Kaasaegse majutus- ja õppekeskuse arendus Tallinnas ning taktikalise väljaõppe- ja koolituskeskuse arendamine Väike-Maarjas. . 12 Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Sisekaitseakadeemia kujundab tähenduslikku õpikogemust, mille puhul on oluline tagada Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: õppekavade aja- ja asjakohasus, tagada tõenduspõhiste teadmiste siire õppesse, õpet toetavad SIM SKA praktilised keskkonnad ning laiendada digiõppe võimalusi, et olla usaldusväärseks Vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid arengupartneriks nii partnerasutustele kui ka inimestele16. Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid PPA, PÄA, HÄK, 1.1. Sisekaitseline haridussüsteem on uuendatud (politsei haridusmudel) SKA EMTA, JUM, SIM, 2024–2025 RE/ lisavajadus HTM, KAPO 1.2. Päästekorraldajate õpe on ümberkorraldatud vastavalt projektiplaanile SKA SIM, HÄK 2024–2025 RE/ lisavajadus 2024 SIM, PPA, PÄA, 1.3. SKA elanikkonnakaitse koolituskontseptsioon on koostatud SKA 2025+ RE/ lisavajadus HÄK, RK 2025+ 1.4. Uus abipolitseinike väljaõppemudel on loodud SKA PPA, SIM 2024–2026 RE/ lisavajadus RKAS, SIM, PÄA, RE/ kinnisvara 1.5. Sisekaitseakadeemia taristu on täiendatud17 SKA 2024–2027 PPA juhtimiskava 1.6 Lähisuhtevägivallaga (LSV) seotud teadmised on tõstetud ja hoiakud kujundatud SKA SIM, PPA, HÄK 2024–2026 RE päästekorraldajate ja politseinike seas18 16 Siht on sõnastatud ka Sisekaitseakadeemia strateegias 2025-2035 17 Vastavalt kinnisvara juhtimiseplaanile ja laiapindse riigikaitse kavale 18 Tegevus aitab saavutada programmi „Kindel sisejulgeolek“ 2. programmi tegevuse: „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ eesmärke. 13 Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus toetab siseturvalisuse arengu kujundamist ja elluviimist, pakkudes teaduspõhiseid lahendusi ja rakenduslikke eksperimente siseturvalisuse valdkonna probleemidele, et suurendada tõhusust ja uuenduslikkust. Mõõdikud Mõõdiku nimi 2021 (tegelik) 2022 (tegelik) 2023 (tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika ETISe klassifikaator kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja (7) (15) 17 (11) 1219 12 12 12 12 2.5. mõttepaberite arv Sisekaitseakadeemias publitseeritud ETISe klassifikaator (32) (20) 25 (38) 30 32 34 36 38 kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprojektide arv – – – 6 8 10 12 14 SKA Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma põhiteenust Sisekaitseakadeemia ja selleks on teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenus ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Sisekaitsekadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on siseturvalisuse valdkonnas ja kogu ühiskonnas olevaid arenguvajadusi teaduspõhiselt analüüsida, uut teadmist luua ja lahendusi välja töötada. Teadus- ja arendustegevuse ning valdkonnas vajaliku tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamiseks luuakse terviklik lähenemine ehk ökosüsteem, kus on tagatud teadus- ja arendustöö tegijate väärtustamine ja järelkasv, teadusuuringute ja arendustegevuste kvaliteet ning rakendusi leidvad lahendused. Tulevikku vaatav teadus- ja arendustegevus Sisekaitsekadeemias toetab siseturvalisuse töötajat ja poliitikakujundajat, arendab õppetööd akadeemias ning loob ühiskonna jaoks väärtuslikku pikaajalist võimet muutusi ja vajadusi prognoosida. Sisekaitseakadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustegevuse läbiviimisel on ka järgmisel neljal aastal fookuses kõrge kvaliteedi tagamine: Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Security Spectrum" ja eestikeelset „Turvalisuskompassi“. 19 Tagasivaate koosolekult tulenevalt korrigeeritud 14 2025. aastal on olulised järgmised tegevused ja arendused: Sisekaitseakadeemia uue strateegia võimestamine ja ellurakendamine; Siseministeeriumi valitsemisala teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia välja töötamine ja ellu rakendamine; Kaugseire võime arendamine valitsemisala teenuste arendamiseks ja vajaduste tagamiseks. Olulisemad arendusülesanded ja lähtekohad teenuste planeerimiseks Sisu kirjeldus Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning Seda aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja SKA teadmiste siirdele. Vahendid: RE ja välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid SKA; PPA, PÄA, 2.1 Siseministeeriumi valitsemisala TAI strateegia tegevuskava on elluviidud. SIM HÄK; KAPO, 2025–2029 RE, lisavajadus SMIT 2.2 Koostatud on Siseministeeriumi valitsemisala kaugseire (sh droonivõimekuse) PPA, PÄA, HÄK; SKA 2024–2029 RE, lisavajadus kontseptsioon. KAPO, SMIT 15 Programmi tegevus 3. IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole Eesmärk IKT-teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Mõõdikud 2022 (tegelik) 2023 (tegelik) 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas Teenuse kasutajate ≥ 77% SMIT, rahulolu (82%) – ≥ 77% – ≥ 77% ≥ 77% rahulolu (85%) uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust nagu väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. Täpsemini: rahapesu, väärteomenetluse portaal, rakenduse majutus (eu_LISA), Maanteeamet, Liiklusregister, hallatud majutusteenus (NIIS), Tervisekassa IKT hooldus ja haldus, RIA IKT hooldus ja haldus, liiklusjuhtimissüsteem, volituste moodul, teekasutustasu, dokumendihaldus (RAB), Esterext. 16 5. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi koostamise, elluviimise ja aruandluse korraldusest Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhib Siseministeeriumi varade asekantsler. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeerium. Programmi seire toimub kord aastas tulemusaruande koostamise käigus. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse, sh programmi aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ja neile kaasa aitavate programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi uuendamiseks kasutatakse olemasolevaid kaasamise formaate ning tehakse koostööd teiste valitsemisalade asutustega ja teiste partneritega, aidates kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. mis on välja toodud programmi üldinfo osas. Programmi tegevuste rakendamisse kaasatakse valitsemisalade asutusi ja teisi partnereid arendusülesannete elluviimise kaudu. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. 17 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega20 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA PROGRAMM TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Haridusvaldkonna Noortevaldkonna strateegia Säästev Eesti 21" arengukava 2 21– 2 arengukava 2 21–2 toetab inimeste heaolu ja noorte aktiivsus, üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks turvalisust üldoskuste julgeoleku ja turvalisuse arenguks, heaolu kasv, üksijäämise ja arendamise, ühise eemaldumise ennetus tagamiseks ühiskonna sidusus kultuuri- ja väärtusruumi sh toetav turvavõrgustik kaudu; turvaline õppekeskkond täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku täpsemad suunad ennetus- täpsemad tegevussuunad tööle ja sh noorsootööle, valdkondade panust arengu eeldustele sh ennetuse ja ohutu turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele et aidata kaasa käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele Kultuuri arengukava Heaolu arengukava Spordipoliitika põhialused 2 21–2 2 2 –2 Eesti digiühiskond 2 aastani 2030 mitmekesisust väärtustav ja positiivse turvatunnet toetav sotsiaalse turvalisuse sihid küberjulgeoleku- ja kultuuriruum; kaasamise eesmärkidele tugi käitumise ja ühiskondliku turvalisuse osas vastutuse edendamine ja osalemise toetamine inimeste osalemise ja elukvaliteedi paranda- üldised eeldused digitehnoloogiate kaudne mõju, kogukondliku koos- mine, kogukondade valmisolek turvalisuse tegutsemise elavdamine, turvatunne kestlikule kasutamisele, andmete ja teadmispõhisusele tagamise võimekuses soodustamine Sidusa Eesti arengukava Välispoliitika arengukava Transpordi ja liikuvuse 2 21–2 2030 arengukava 2 21–2 ühiskonna sidusus, jagatud julgeolekut toetava rahvus- riigiidentiteet, kohanemise vahelise keskkonna turvaline transpordi toetamine, kodanike kujundamine, rahvus- taristu, riskeeriva algatav hoiak, kodaniku- vaheliste suhete edenda- käitumise vähendamine ühiskonna võimestamine mine arvestab tegevussuundadega, üldised eeldused üldised suunad, eeldused mõjutab eri poliitikate ohutute ja nutikate julgeoleku ja turvalisuse kujundamisega Eesti liikumisvõimaluste tagamiseks rahvusvahelist mainet tagamisel ■ 20 - tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. - tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 18 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Tasemeõppe läbiviimise Siseturvalisuse valdkonna Siseturvalisuse valdkonnas teenus keskse õppeasutuse rolli professionaalsete töötajate hoidmine ja edendamine ja ettevalmistamine erinevatel (vastutaja erialaspetsialistide haridustasemetel eri valdkondadele. Sisekaitseakadeemia) ettevalmistamine töötamaks igapäevaselt mõnes sisejulgeolekuasutuses. Täiendusõppe teenus Elulukestva õppe korraldamine Siseturvalisuse valdkonna ja avaliku eesmärgiga aidata kaasa teenistuse usaldusväärsete, asjatundlike (vastutaja siseturvalisuse, jõustruktuuride ning pühendunud töötajate arendamine Sisekaitseakadeemia) ning avaliku teenistuse ning gümnasistidele algteadmiste usaldusväärsete, asjatundlike andmine politsei-, piirivalve- ja pääste ja pühendunud töötajate valdkonnast (Sisekaitseõpe). arendamisele. Programmi tegevus 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Teadusarenduse ja Õppe- ja teadustöö, Uute teadmiste ja innovaatiliste innovatsiooni strateegilise partnerluse ja lahenduste tagamine SKAle ja teistele korraldamine rahvusvahelise arengukööstöö sisejulgeoleku ja/ning turvalisusega korraldamine teiste seotud asutustele ning partneritele. (vastutaja õppeasutuste ja partneritega. Sisekaitseakadeemia) Sh viiakse läbi rakendusuuringuid, tehes koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Programmi tegevus 3. IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rahapesu Siseturvalisuse ja avaliku Rahapesu andmebüroo infosüsteem on sektori teenindamise tagamine mõeldud kasutamiseks Rahapesu (vastutaja läbi puhta ja turvalise andmebüroos toetamaks rahapesu ja Siseministeeriumi majanduskeskkonna, mis terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogia- ja tagab õiglast konkurentsi. ülesannete täitmist. Programm võimaldab arenduskeskus) koguda andmeid teatamiskohustusega 19 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus subjektidelt, registreerida saabunud teatisi, pidada digitaaltoimikut, teostada päringuid ja koostada aruandeid. Väärteomenetluse portaal Avaliku sektori teenindamise E-toimiku väärteomenetluse liides VMP tagamine läbi (Väärteomenetluse Portaal) on (vastutaja veebirakendusena realiseeritud veebirakendusena realiseeritud vahend Siseministeeriumi vahendi väärtegude väärtegude menetlusega seotud infotehnoloogia- ja menetlusega seotud dokumentide (andmete) edastamiseks E- arenduskeskus) dokumentide edastamiseks e- toimikule. toimikule. Teenus on suunatud kasutajatele Siseministeeriumi haldusalast väljapoole, menetlusüksuste menetlustoiminguid tegevatele ametnikele, kellel puudub muu spetsialiseeritud tarkvaralahendus menetlustoimingute tegemiseks ning andmete edastamiseks e-toimikule. Rakenduse majutus Kesksed IT-teenused on Euroopa IT agentuuri eu-LISA veebilehe (eu_LISA) osutatud majutus. (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Maanteeamet Kesksed IT-teenused on Maanteeametile osutatav teenus. osutatud (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Liiklusregister Kesksed IT-teenused on Liiklusregistri majutusteenus. osutatud (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Hallatud majutusteenus Kesksed IT-teenused on (NIIS) osutatud (vastutaja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Tervisekassa IKT hooldus Kesksed IT-teenused on Eesti Tervisekassal on vajadus oma ja haldus osutatud ülesannete täitmiseks tagada regionaalne IKT teenuste tugi. IKT teenuste (vastutaja operatiivseks osutamiseks on SMIT-il Siseministeeriumi regionaalsed üksused üle Eesti. infotehnoloogia- ja arenduskeskus) 20 Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus RIA IKT hooldus ja haldus Kesksed IT-teenused on Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) on vajadus osutatud oma ülesannete täitmiseks tagada (vastutaja riigivõrgu seadmete ajakohasus. IKT Siseministeeriumi teenuste operatiivseks osutamiseks on infotehnoloogia- ja SMIT-il regionaalsed üksused üle Eesti. arenduskeskus) Liiklusjuhtimissüsteem Kesksed IT-teenused on Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele on osutatud paigaldatud kolme tüüpi LED-tehnoloogial (vastutaja põhinevad muutuva teabega märgid: Siseministeeriumi kiirusmärgid, hoiatusmärgid ning suured infotehnoloogia- ja tekstilised infotablood. arenduskeskus) Volituste moodul Eesmärgiks on tagada Infosüsteem: volituste mooduli majutus-, rakenduse takistusteta haldus- ja hooldusteenuse osutamine. (vastutaja toimimine SMIT serveritel. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Teekasutustasu Eesmärgiks on tagada Teekasutustasude infosüsteemi majutus- rakenduse takistusteta ja haldus. (vastutaja toimimine SMIT serveritel. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Dokumendihaldus (RAB) Siseturvalisuse tagamine läbi Delta dokumendihaldussüsteem, ametlike RAB korrektse, asjakohase ja dokumentide koostamine, saatmine, (vastutaja õigeaegse dokumendihalduse. registreerimine, allkirjastamine, Siseministeeriumi kooskõlastamine, arhiveerimine, infotehnoloogia- ja vastuvõtmine. arenduskeskus) Esterext Kesksed IT-teenused on Teenusega tagatakse Häirekeskuse poolt osutatud hädaabiteadete menetlemise käigus (vastutaja päästemeeskondadele ja Siseministeeriumi kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse infotehnoloogia- ja andmise rakenduse toimimine arenduskeskus) 21 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“ Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502 Meede 31 123 664 27 999 138 27 205 522 27 564 502 Programmi tegevus Tasemeõpe ja 26 308 976 25 057 189 24 284 528 24 657 352 täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Tasemeõppe 23 576 742 22 283 974 21 269 397 21 270 970 läbiviimise teenus Täiendusõppe teenus 2 732 234 2 773 215 3 015 131 3 386 382 Programmi tegevus Sisekaitseakadeemia 2 991 036 1 221 025 1 205 144 1 205 825 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Teadusarenduse ja 2 991 036 1 221 025 1 205 144 1 205 825 innovatsiooni korraldamine Programmi tegevus IKT-teenuste 1 823 653 1 720 924 1 715 850 1 701 325 pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Dokumendihaldus 12 311 12 350 11 993 13 017 (RAB) Esterext 1 258 410 1 229 329 1 231 734 1 234 654 Hallatud 23 291 23 402 22 274 20 586 majutusteenus (NIIS) Liiklusjuhtimissüsteem 165 166 166 171 Liiklusregister 33 614 0 0 0 Maanteeamet 15 074 15 552 15 552 14 816 22 Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Rahapesu 413 237 372 152 367 278 350 137 RIA IKT hooldus ja 14 14 14 14 haldus Tervisekassa IKT 5 888 6 097 6 097 5 712 hooldus ja haldus Väärteomenetluse 61 649 61 862 60 741 62 219 portaal 23 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 24  KÄSKKIRI 27.12.2024 nr 1-3/132 "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan aastateks 2025-2028 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ alljärgnevad programmid: 1.1. programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“; 1.2. programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025-2028“; 1.3. programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“; 1.4. programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025-2028“; 1.5. programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 21. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/147 „Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub alates 1. jaanuar 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“ Lisa 2. Programm „Kiire ja asjatundlik abi 2025-2028“ Lisa 3. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ Lisa 4. Programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika 2025-2028“ Lisa 5. Programm „Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2025–2028“